Nõukogu määrus (EÜ) nr 1543/2000,

29. juuni 2000,

millega kehtestatakse ühenduse raamistik ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike andmete kogumiseks ja haldamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 20. detsembri 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 3760/92, millega luuakse ühenduse kalanduse ja akvakultuuri süsteem, [3] nähakse ette, et kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (edaspidi STECF) hindab korrapäraselt kalavarude olukorda ja selle majanduslikku mõju.

(2) ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalapüügi juhendis ning piirialade kalavarude kaitse ja majandamise kokkuleppes rõhutatakse vajadust tõhustada teadusuuringuid ja koguda andmeid teaduslikult põhjendatud teadmiste parandamiseks.

(3) Ühendus peab osalema rahvusvahelistes vetes kalavarude kaitseks tehtavates jõupingutustes eelkõige kooskõlas piirkondlike kalandusorganisatsioonide vastuvõetud õigusnormidega.

(4) Ühise kalanduspoliitika jaoks vajalike teaduslike hinnangute andmiseks tuleb koguda täielikke andmeid kalavarude bioloogia, laevastike ja nende tegevuse ning majandus- ja sotsiaalküsimuste kohta.

(5) Nimetatud eriandmeid tuleks koguda kooskõlas statistiliste andmetega.

(6) Ühenduse tasandil tuleks kehtestada prioriteedid, samuti andmete kogumise ja töötlemise kord ühenduses, tagades püsiva mitmeaastase raamistiku loomise kaudu kogu süsteemi järjepidevus ning optimeerida selle tulemuslikkust.

(7) Teaduslikeks analüüsideks ei vajata niivõrd üksikasjalikke põhiandmeid, vaid pigem vajatakse kokkuvõtlikke andmeid, mis saadakse üksikasjalike andmete vastava rühmitamise ja töötlemisega.

(8) Nimetatud valdkonna olemasolevad määrused, eelkõige nõukogu määrused (EMÜ) nr 3759/92, [4] (EMÜ) nr 2847/93, [5] (EÜ) nr 685/95, [6] (EÜ) nr 779/97 [7] ja (EÜ) nr 104/2000 [8] ning komisjoni määrused (EÜ) nr 2090/98, [9] (EÜ) nr 2091/98 [10] ja (EÜ) nr 2092/98, [11] sisaldavad kalalaevade, nende tegevuse ja saagi ning hindade järelevalvega seotud andmete kogumist ja haldamist käsitlevaid sätteid, mida tuleb tervikliku süsteemi loomisel arvesse võtta.

(9) Olemasolevad määrused ei hõlma kogu tegevust, mille kohta tervikliku ja usaldusväärse teadusliku analüüsi tegemiseks tuleks andmeid koguda. Määrused käsitlevad üksik- või üldise tasandi andmeid, mitte teaduslikuks hinnanguks vastavalt kokkuvõetud andmeid. Seetõttu tuleks ette näha uued sätted kokkuvõtlike andmete mitmeaastaste kogumite koostamiseks, mida asjaomased volitatud kasutajad võiksid hinnata.

(10) Kalavarude ja nende majandusliku olukorra hindamine eeldab, et kogutakse bioloogilisi andmeid kõikide saakide, sealhulgas vette tagasiheitmise kohta, antakse kalavarude kohta kutselisest püügist sõltumatuid hinnanguid, kogutakse saagi mahu ja kasutatud püügikoormuste ning hinnakujundusandmeid, mis võimaldavad hinnata kalapüügiettevõtete ja töötleva tööstuse majanduslikku olukorda ning töökohtade loomist nendes valdkondades.

(11) Ehkki eelistada tuleks teaduslike hinnangute jaoks igal juhul vajalikke andmeid, tuleks edendada ka laiendatud programmi, mis võimaldab neid hinnanguid korrigeerida.

(12) Andmete kogumise ja haldamise eeskirjade koostamisel peavad osalema nii teadlased, kalatööstuses töötavad inimesed kui ka muud asjaomaste isikute rühmad. Määruse (EMÜ) nr 3760/92 artikliga 16 loodud STECF ja komisjoni otsusega (EMÜ) nr 128/71 [12] loodud kalanduse nõuandekomitee (edaspidi ACF) on vajalike arvamuste kogumiseks sobivad organid.

(13) Kalandusandmete kogumise ja haldamise ühenduse programmide rakendamine peaks olema liikmesriikide otsesel vastutusel. Liikmesriigid peaksid kooskõlas ühenduse programmidega vastavalt koostama ka oma siseriiklikud programmid.

(14) Siseriiklike kalandusandmete kogumise ja haldamise programmide rakendamine nõuab märkimisväärseid kulutusi. Nimetatud programmidest saadakse täielikku kasu ainult ühenduse tasandil. Seetõttu tuleks sätestada ühenduse osalemine liikmesriikide kulude katmises. Seda toetust reguleeritakse otsusega 2000/439/EÜ. [13]

(15) Käesolevas määruses nimetatud kokkuvõtlikud andmed sisestatakse infotehnoloogilistesse andmebaasidesse, et need oleksid volitatud kasutajatele kättesaadavad ja vahetatavad. Rahvusvahelised organisatsioonid, eelkõige Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu, ja piirkondlikud kalandusorganisatsioonid sätestavad teaduslike eriandmete edastamise.

(16) Nende sätete hõlpsamaks rakendamiseks tuleks ette näha kord, mis seab korralduskomitee raames sisse tiheda koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel.

(17) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, [14] millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord.

(18) Andmete kogumise ja haldamise programmide elluviimist tuleks korrapäraselt hinnata. Keskmise tähtaja jooksul tuleks uurida tegevuse laiendamise võimalusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määrusega luuakse ühenduse raamistik selliste andmete kogumiseks ja haldamiseks, mida on vaja kalavarude ja kalamajanduse seisundi hindamiseks.

Liikmesriigid vastutavad andmete kogumise eest.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) mitmeaastased andmekogumid — andmed, millega mõõdetakse ühe ja sama parameetri muutumist mitme aasta jooksul;

b) kokkuvõtlikud andmed — teatava aja jooksul ja vajaduse korral teatavast geograafilisest sektorist ühe laevarühma kohta saadud andmed, mis on töödeldud tervikliku hinnangu saamiseks;

c) ajalis-ruumiline jaotusvõrk — määratletud sektoriteks jaotatud geograafilise piirkonna ja määratletud ajavahemiku kombinatsioon.

I JAOTIS

Andmete kogumise ja haldamise põhialused

Artikkel 3

1. Liikmesriigid koostavad mitmeaastased kokkuvõtlike ja teaduspõhiste andmete kogumid, mis sisaldavad nii bioloogilisi kui majanduslikke andmeid. Kasutatavad meetodid on ajaliselt püsivad ja ühtsed kogu ühenduses ning kooskõlas vastavate rahvusvaheliste sätetega.

2. Ilma et see piiraks liikmesriikide praeguste ühenduse õiguse kohaste andmekogumiskohustuste ja eelkõige artikli 4 punktides 1 ja 3 nimetatud määruste kohaldamist, peavad liikmesriigid:

a) looma andmekogumisprogrammid, mis täiendavad nimetatud kohustusi või mille eesmärk on saada andmeid nende kohustustega hõlmamata tegevusvaldkondadest, tehes seda vajaduse korral proovivõtmise alusel;

b) kindlaks määrama kokkuvõtlike andmete saamise korra;

c) tagama kokkuvõtlike andmete saamiseks kasutatud andmete kättesaadavuse võimalikeks ümberarvutusteks.

Artikkel 4

Liikmesriigid koguvad andmeid:

1. mida on vaja eri kalalaevastike tegevuse ja püügivõimsuse muutuste hindamiseks. Selleks tehakse nõukogu määruste (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 685//95 ja (EÜ) nr 779/97 ning komisjoni määruste (EÜ) nr 2090/98, (EÜ) nr 2091/98 ja (EÜ) nr 2092/98 kohaselt kogutud andmetest kokkuvõtted, vajaduse korral koguvad liikmesriigid täiendavaid andmeid;

2. mille alusel on võimalik hinnata saagi kogumahtu varude kaupa, sealhulgas vajaduse korral tagasiheitmisi, ja liigitada seda saaki vajadusel laevarühmade, geograafiliste piirkondade ja ajavahemike järgi. Saagist võetakse bioloogilised proovid. Lisaks sellele teevad liikmesriigid merel teadusuuringuid, et kutselise püügi andmetest sõltumatult hinnata selliste kalavarude hulka ja jaotumist, mille kohta need hinnangud on võimalikud ja kasutoovad;

3. mis võimaldavad jälgida eri lossimistega seotud hindu ja nende kujunemist. Määruse (EMÜ) nr 3759/92 kohaselt kogutud andmed rühmitatakse ja võetakse kokku. Kogutakse täiendavaid andmeid kõikide lossimiste kohta, mis toimuvad ühenduses ja sellest väljaspool asuvates sadamates, samuti impordi kohta;

4. mida on vaja kalanduse majandusliku seisundi hindamiseks uuringute ja proovide alusel, mis on piisavalt ulatuslikud, et tagada usaldusväärne hinnang. Need andmed on järgmised:

a) kalalaevastike kohta:

- müügi- ja muud tulud (näiteks toetused, saadud intressid),

- tootmiskulud,

- andmed, mille alusel saab loendada ja liigitada töökohti merel;

b) kalatööstuse kohta:

- tootmismaht ja toodangu väärtus kindlaksmääratavate tooteliikide kaupa,

- ettevõtete ja töökohtade arv,

- tootmiskulude muutused ja koostis.

II JAOTIS

Ühenduse ja siseriiklike programmide sisu kehtestamise kord

Artikkel 5

1. Komisjon määratleb artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras kooskõlas I lisas kindlaksmääratud raamistikuga ühenduse miinimumprogrammi, mis hõlmab teaduslikeks hinnanguteks vältimatult vajalikke andmeid, ja ühenduse laiendatud programmi, mis lisaks miinimumprogrammi andmetele sisaldab ka teaduslikke hinnanguid tõenäoliselt parandavaid andmeid. Programmid koostatakse kuueaastasteks ajavahemikeks. Esimesed ühenduse programmid hõlmavad erandlikult siiski aastaid 2002—2006, viimane aasta kaasa arvatud.

2. Et kaasa aidata andmete kogumisele ja haldamisele aastal 2001, organiseerib komisjon ettepanekute esitamise üleskutsed ja pakkumiskutsed vastavalt kehtestatud eeskirjadele ja tavadele.

Artikkel 6

1. Iga liikmesriik koostab kuueaastasteks ajavahemikeks siseriikliku andmete kogumise ja haldamise programmi. Esimene programm hõlmab aastaid 2002—2006, viimane aasta kaasa arvatud. Programmis kirjeldatakse nii üksikasjalike andmete kogumist kui kokkuvõtlike andmete saamiseks vajalikku töötlemist vastavalt artiklis 3 ettenähtud põhimõtetele. Selles täpsustatakse nimetatud programmi ja artikli 5 kohaselt koostatavate ühenduse programmide seosed.

2. Iga liikmesriik vastutab andmete kogumise ja töötlemise korra usaldusväärsuse ja püsivuse eest. Liikmesriik esitab komisjonile kasutatavate vahendite ja korra tõhususe hindamiseks vajalikud andmed. Andmete kogumisel ja analüüsimisel kasutatakse asjakohaseid rahvusvahelisi või Euroopa määratluste ja liigituste süsteeme, kui need on olemas.

3. Iga liikmesriik lisab oma siseriiklikku programmi võimalust mööda elemente, mis sellega artiklis 5 määratletud ühenduse miinimumprogrammi raames seotud on.

4. Liikmesriigid võivad taotleda komisjonilt rahalist abi siseriiklike programmide nendele osadele, mis vastavad ühenduse miinimumprogrammi asjakohastele osadele. Ühenduse rahalist abi võib taotleda ka siseriikliku programmi täiendavatele elementidele, mis vastavad ühenduse laiendatud programmile, kui miinimumprogrammi käsitlevad sätted on täielikult kohaldatud.

Kohustust toimida täielikus kooskõlas miinimumprogrammi käsitlevate sätetega ei kohaldata kuni 1. jaanuarini 2004 laevastiku osade kaupa esitatavate aastaandmete suhtes ja kuni 1. jaanuarini 2006 töötleva tööstuse liikide kaupa esitatavate aastaandmete suhtes, nagu on täpsustatud IV lisas.

Otsus ühenduse rahalise abi andmise kohta tehakse vastavalt otsuses 2000/439/EÜ sätestatud üksikasjalikele eeskirjadele.

Artikkel 7

1. Liikmesriigid tagavad ühenduse programmidega seotud kokkuvõtlike andmete sisestamise infotehnoloogilisse andmebaasidesse.

2. Liikmesriigid võivad käesoleva määrusega hõlmatud andmed saata pädevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele vastavalt oma erieeskirjadele ja -korrale.

Komisjonile teatatakse kõikidest andmeedastustest ja komisjoni nõudmisel saadetakse talle andmete elektrooniline koopia.

3. Komisjonil on arvutivõrgu kaudu juurdepääs kõigile ühenduse programmidega seotud kokkuvõtlikele andmetele ja ta võib teha need andmed STECFile kättesaadavaks.

4. Käesoleva määruse alusel mis tahes vormis edastatud või kogutud andmeid käsitletakse ametisaladusena ja neid kaitstakse andmed vastu võtnud liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega ja ühenduse institutsioonide suhtes kehtivate vastavate sätetega nagu muid samalaadseid andmeid.

5. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras ja need käsitlevad eelkõige:

- andmeedastuseeskirju, sealhulgas rahvusvahelistele organisatsioonidele teaduslike andmete edastamist,

- andmebaaside küsimustike kriteeriume ja miinimumnõudeid, mida on vaja, et tagada volitatud kasutajatele andmete kättesaadavus,

- andmeid, mida vajaduse korral rühmitatakse komisjoni otsesel vastutusel.

III JAOTIS

Lõppsätted

Artikkel 8

1. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on eelkõige seotud artiklitega 5 ja 7, võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võetakse artiklis 5 nimetatud programmid vastu pärast STECFi ja ACFiga konsulteerimist.

Artikkel 9

1. Komisjoni abistab määruse (EMÜ) nr 3760/92 artikliga 17 moodustatud kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee, edaspidi "komitee".

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 10

1. Komisjon ning STECF ja ACF tutvuvad kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitees igal aastal põhjalikult siseriiklike programmide edusammudega.

2. Liikmesriikide esitatavate andmete alusel ja pärast STECFiga konsulteerimist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kolme aasta järel ja esimest korda hiljemalt 31. detsembriks 2003 aruande, milles hinnatakse iga liikmesriigi võetud meetmeid, kasutatud meetodite asjakohasust ning käesolevas määruses nimetatud andmete kogumisel ja haldamisel saavutatud tulemusi. Aruandes hinnatakse ka seda, kuidas ühendus on kogutud andmeid kasutanud.

3. Komisjon otsustab hiljemalt 31. detsembriks 2003, kas käesoleva määruse kohaselt kogutud andmete valikut oleks asjakohane laiendada. Selleks võivad liikmesriigid ja komisjon korraldada uuringuid ja uurimisprojekte ühise kalanduspoliitika seisukohast olulistes, kuid artikliga 4 veel hõlmamata valdkondades, nagu akvakultuur, kalanduse ja akvakultuuri seos keskkonnaga ning kala- ja akvakultuurimajanduse võime töökohti luua. Nendele uuringutele ja projektidele võib saada ühenduse rahalist abi vastavalt otsuses 2000/439/EÜ sätestatud üksikasjalikele eeskirjadele.

4. Komisjon uurib lõigetes 2 ja 3 sätestatud aruande ja analüüside alusel ning ühise kalanduspoliitika muutuvaid vajadusi arvesse võttes hiljemalt 31. detsembriks 2003, kas käesoleva määruse muutmine on vajalik, ning esitab vajaduse korral nõukogule oma ettepaneku.

Artikkel 11

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 29. juuni 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Arcanjo

[1] EÜT C 375E, 28.12.1999, lk 54.

[2] Arvamus on esitatud 2. märtsil 2000 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT L 389, 31.12.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1181/98 (EÜT L 164, 9.6.1998, lk 1).

[4] EÜT L 388, 31.12.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3318/94 (EÜT L 350, 31.12.1994, lk 15).

[5] EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2346/98 (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 5).

[6] EÜT L 71, 31.3.1995, lk 5.

[7] EÜT L 113, 30.4.1997, lk 1.

[8] EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.

[9] EÜT L 266, 1.10.1998, lk 27.

[10] EÜT L 266, 1.10.1998, lk 36.

[11] EÜT L 266, 1.10.1998, lk 47.

[12] EÜT L 68, 22.3.1971, lk 18.Otsust on viimati muudetud otsusega (EÜ) nr 478/99 (EÜT L 187, 2 0.7.1999, lk 70).

[13] EÜT L 176, 15.7.2000, lk 42.

[14] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

--------------------------------------------------

I LISA

Miinimum- ja laiendatud programm

Miinimumprogrammi mõiste

a) Miinimumprogramm sisaldab järgmist:

- püügikoormuse järelevalve, kogudes järgmisi andmeid:

- laevade arv,

- kogumahutavus (GT),

- mootori võimsus (kW),

- laeva vanus,

- kasutatud püügivahendid,

- aasta jooksul merel oldud aeg,

- kutselise püügi järelevalve, kogudes andmeid lossimiste ja tagasiheitmiste ning bioloogiliste proovide võtmise ja ülevaatuste kohta järgmiselt:

- II lisas loetletud varude lossimised ja tagasiheitmised,

- bioloogiliste proovide võtmine, et hinnata II lisas loetletud varude saagi koostist ja bioloogilisi parameetreid, nagu kasvu, sugu, suguküpsust ja sigivust,

- III lisas loetletud geograafiliste piirkondade vaatlused, mille eesmärk määratakse kindlaks artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras,

- II lisas loetletud liikide esimese müügi hindade järelevalve III lisas nimetatud geograafilistes piirkondades,

- kalapüügiettevõtete ja töötleva tööstuse majanduslik järelevalve kooskõlas vastavate IV lisas loetletud raamatupidamisrubriikide või -rubriigirühmadega;

b) miinimumprogrammi raames kogutud andmete kokkuvõtlikkuse tase määratakse kindlaks artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras.

Kokkuvõtlikkuse tase määratakse kindlaks järgmist aluseks võttes:

- ajalis-ruumilised jaotusvõrgud, millega määratakse kindlaks võrdlussektorite suurus ja kasutatavad ajavahemikud, mis püügikoormuse osas on kooskõlas olemasolevate määrustega,

- vastavate laeva- ja/või sadamarühmade ning kalatööstussektorite identifitseerimine; püügikoormuse ja majandusandmete osas vastavad laevarühmad neljandate mitmeaastaste arendusprogrammide (MAGP) (1997—2001) osadele või vajaduse korral allosadele ning on rubriikide kaupa järjepidevad;

c) vajaduse korral võetakse koguselised eesmärgid hindamise täpsuse või proovivõtuprogrammide sageduse osas vastu artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras.

Laiendatud programmi mõiste

d) Laiendatud programm sisaldab (lisaks miinimumprogrammile) järgmist:

- püügikoormuse järelevalve, kogudes andmeid samade miinimumprogrammi jaoks kindlaksmääratud parameetrite kohta, kuid kohandades neid kõnealusele kalandusele, võttes arvesse sihtliike, kasutatavaid püügivahendeid ja muid seadmeid. Täiendavad parameetrid määratakse kindlaks artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras,

- kutselise püügi järelevalve, kogudes andmeid lossimiste ja tagasiheitmiste ning bioloogiliste proovide võtmise ja ülevaatuste kohta järgmiselt:

- II lisas loetletud varude lossimised ja tagasiheitmised, kuid vähem kokkuvõtlikud ja suurema proovivõtusagedusega, mis määratakse kindlaks artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras,

- bioloogiliste proovide võtmine II lisas loetletud varudest, kuid vähem kokkuvõtlikud ja suurema proovivõtusagedusega, mis määratakse kindlaks artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras,

- III lisas loetletud piirkondade ülevaatused, mis tehakse laiemalt ja/või suurema proovivõtusagedusega ning mille eesmärgid määratakse kindlaks artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras,

- II lisas loetletud liikide esimese müügi hindade järelevalve III lisas nimetatud geograafilistes piirkondades olemasolevatele määrustele vastavate kaubanduskategooriate kaupa,

- kalandusettevõtjate ja töötleva tööstuse majanduslik järelevalve kooskõlas vastavate IV lisas loetletud raamatupidamisrubriikide või -rubriigirühmadega, esitades üksikasjalikumad andmed erinevate kulukategooriate, investeeringuliikide ning finantsseisundit ja tööhõivet määratlevate elementide kohta. Täiendavate andmete üksikasjad määratakse kindlaks artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras;

e) kokkuvõtlikkus on väiksem kui miinimumprogrammi korral. Laiendatud programmi kokkuvõtlikud andmed vastavad miinimumprogrammis kasutatavatele andmetele;

f) vajaduse korral võetakse koguselised eesmärgid suurema hindamistäpsuse või proovivõtuprogrammide suurema sageduse osas vastu artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras.

--------------------------------------------------

II LISA

Miinimum- ja laiendatud programmides hõlmatavad võrdlusliigid ja -püügipiirkonnad

Artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras võib otsustada:

- et need kalavarud, mille osas liikmesriikide laevade saagid jäävad rakendusmääruses kindlaksmääratud lävitasemest allapoole, ei pea miinimumprogrammi kuuluma,

- käesolevas lisas nimetatud liikide ja piirkondade loetelu muuta,

- et miinimumprogrammis võib komadega eraldatud piirkondi käsitlevad andmed kokku võtta, kaldjoontega eraldatud piirkondi käsitlevaid andmeid aga mitte.

Liigid | Teaduslik nimi | Piirkond |

Läänemeri (ICES III piirkond, välja arvatud Skagerrak ja Kattegat)

Tursk | Gadus morhua | III b–d |

Harilik soomuslest | Limanda limanda | III b–d |

Lest | Platichtys flesus | III b–d |

Harilik heeringas | Clupea harengus | III b–c/III d |

Atlandi merilest | Pleuronectes platessa | III b–d |

Lõhe | Salmo salar | III b–d |

Meriforell | Salmo trutta | III b–d |

Kilu | Sprattus sprattus | III b–d |

Harilik kammeljas | Psetta maxima | III b–d |

Angerjas | Anguilla anguilla | III b–d |

Ahven | Perca fluviatilis | III d |

Harilik haug | Esox lucius | III d |

Harilik koha | Stizostedion lucioperca | III d |

Siig | Coregonus spp. | III d |

Skagerrak ja Kattegat (ICES III a piirkond)

Põhjaputassuu | Micromesistius potassou | III a N |

Tursk | Gadus morhua | III a N/III a S |

Kilttursk | Melanogrammus aeglefinus | III a N/III a S |

Merluus | Merluccius merluccius | III a N/III a S |

Harilik heeringas | Clupea harengus | III a N/III a S |

Makrell | Scomber scombrus | III a N |

Norra salehomaar | Nephrops norvegicus | III a N/III a S |

Tursik | Trisopterus esmarki | III a N |

Harilik süvameregarneel | Pandalus borealis | III a N |

Atlandi merilest | Pleuronectes platessa | III a N/III a S |

Süsikas | Pollachius virens | III a N/III a S |

Tobiad | Ammodytidae | III a N/III a S |

Merikeel | Solea solea | III a N/III a S |

Kilu | Sprattus sprattus | III a N/III a S |

Harilik soomuslest | Limanda limanda | III a N |

Merlang | Merlangius merlangus | III a N/III a S |

ICES II piirkond

Harilik heeringas | Clupea harengus | II a, V |

Tursk | Gadus morhua | I ja II alapiirkond |

Süsikas | Pollachius virens | I ja II alapiirkond |

Harilik süvameregarneel | Pandalus borealis | I ja II alapiirkond |

Süvalest | Reinhartius hippoglossoides | I ja II alapiirkond |

Kilttursk | Melanogrammus aeglefinus | I ja II alapiirkond |

Meriahvenad | Sebastes spp. | I ja II alapiirkond |

Põhjameri ning Inglismaa ja Iirimaa vaheline meri (ICES IV ja VII d piirkond)

Põhjaputassuu | Micromesistius potassou | IV, VII d |

Sile kammeljas | Scophtalmus rhombus | IV, VII d |

Tursk | Gadus morhua | IV, VII d |

Kilttursk | Melanogrammus aeglefinus | IV, VII d |

Harilik heeringas | Clupea harengus | IV, VII d |

Makrell | Scomber scombrus | IV, VII d |

Norra salehomaar | Nephrops norvegicus | IV |

Tursik | Trisopterus esmarki | IV |

Harilik süvameregarneel | Pandalus borealis | IV |

Atlandi merilest | Pleuronectes platessa | IV, VII d |

Süsikas | Pollachius virens | IV, VII d |

Tobiad | Ammodytae | IV |

Merikeel | Solea solea | IV, VII d |

Kilu | Sprattus sprattus | IV, VII d |

Harilik kammeljas | Psetta maxima | IV, VII d |

Merlang | Merlangius merlangus | IV, VII d |

Euroopa merikurat | Lophiidae | IV, VII d |

Hõbekalalased | Argentinidae | IV |

Sinine molva | Molva dypterigia | IV |

Sinisuu-liftahven | Helicolenus dactylopterus | IV |

Harilik merihunt | Anarhichas lupus | IV |

Harilik soomuslest | Limanda limanda | IV, VII d |

Süvavee hai | | IV |

Niituimlutsud | Phycis spp. | IV |

Süvalest | Reinhartius hippoglossoides | IV |

Merluus | Merluccius merluccius | IV, VII d |

Harilik stauriid | Trachurus spp. | IV, VII d |

Väikesuulest | Microstomus kitt | IV, VII d |

Molvad | Molva macrophtalma | IV |

Kammellased | Lepidorhombus spp . | IV, VII d |

Railased | Rajidae | IV, VII d |

Põhja-pikksaba | Macrourus berglax | IV |

Lõhe | Salmo salar | IV |

Huntahven | Dicentrarchus spp. | IV, VII d |

Meriahvenad | Sebastes spp. | IV |

Väike hai | | IV, VII d |

Harilik ogahai | Squalus acanthias | IV, VII d |

Meriluts | Brosmius brosme | IV |

Pikklest | Glyptocephalus cynoglosus | IV |

Atlandi ookeani kirdeosa ning mandri ja Inglismaa vaheline meri (ICES II, V, VI, VII (v.a d rajoon), VIII, IX, X, XII ja XIV piirkond)

Anšoovis | Engraulis encrasicholus | VIII/IX a |

Merikuratlased | Lophidae | V b, VI, XII, XIV/VII, VIII abde/VIII c, IX, X |

Põhjaputassuu | Micromesistius potassou | I–IX, XII, XIV |

Tursk | Gadus morhua | VI a, VI b, VII a, VII bc, VII efg, VII hjk, VIII, IX, X, XII, XIV |

Kilttursk | Melanogrammus aeglefinus | V b, VI, XII, XIV/VI a, VI b, VII a, VII, VIII, IX, X |

Merluus | Merluccius merluccius | III a, IV, VI, VII, VIII ab/VIII c, IX a |

Harilik heeringas | Clupea harengus | VI a, VII abcj |

Harilik stauriid | Trachurus spp. | II a, IV a, V, VI, VII, VIII, IX |

Makrell | Scomber scombrus | II, III a, IV, V, VI, VII, VIII, IX |

Kammellased | Lepidorhombus spp. | V b, VI, XII, XIV, VII, VIII abcde, IX, X |

Norra salehomaar | Nephrops norvegicus | V b, VI, VII a (v.a 33E2–E5), VII bcdejk, VIII abde/VIII c, IX, X |

Atlandi merilest | Pleuronectes platessa | VII a/VII e/VII fg/VII bc, VII hjk, VIII, IX, X |

Pollak | Pollachius pollachius | kõik piirkonnad |

Railased | Rajidae | kõik piirkonnad |

Meriahvenad | Sebastes spp. | V a, XII, XIV |

Süsikas | Pollachius virens | V b, VI, XII, XIV/VII, VIII, IX, X |

Sardiin | Sardina pilchardus | VIII, IX |

Merikeel | Solea solea | VII a/VII e/VII fg/VIII ab/VII bc, VII hjk, IX a |

Merlang | Merlangius merlangus | V b, VI, XII, XIV, VII a, VII b–k, VIII/IX |

Pikklest | Gyptocephalus cynoglossus | VI, VII |

Limapead | Beryx spp. | kõik piirkonnad |

Hõbekala | Argentina sphyraena | kõik piirkonnad |

Sinine molva | Molva dypterigia | kõik piirkonnad |

Sinisuu-liftahven | Helicolenus dactylopterus | kõik piirkonnad |

Moiva | Mallotus villotus | XIV |

Harilik meriangerjas | Conger conger | kõik piirkonnad |

Harilik taskukrabi | Cancer pagurus | kõik piirkonnad |

Kägurai | Leucoraja naevus | kõik piirkonnad |

Seepia | Sepia officinalis | kõik piirkonnad |

Niituimlutsud | Physis spp. | kõik piirkonnad |

Süvalest | Reinhartius hippoglossoides | V a, XII, XIV |

Harilikud stauriidid | Trachurus spp. | VIII, IX |

Väikesuulest | Microstomus kitt | kõik piirkonnad |

Molvad | Molva dypterigia | kõik piirkonnad |

Homaar | Homarus gammarus | kõik piirkonnad |

Kotkaskala | Argyrosoma regium | kõik piirkonnad |

Vahemere stauriid | Trachurus mediterraneus | VIII, IX |

Harilik kaheksajalg | Octopus vulgaris | kõik piirkonnad |

Atlandi karekala | Hoplostethus atlanticus | kõik piirkonnad |

Muud süvamereliigid | | kõik piirkonnad |

Tursik | Trisopterus esmarkii | kõik piirkonnad |

Kaunkarbid | Solen spp. | kõik piirkonnad |

Harilik meripoisur | Mullus barbatus | kõik piirkonnad |

Kalju-tömppeakala | Coryphaenoides rupestris | kõik piirkonnad |

Lõhe | Salmo salar | kõik piirkonnad |

Lintuim | Lepidopus caudatus | kõik piirkonnad |

Kammkarp | Pecten spp. | kõik piirkonnad |

Huntahven | Dicentrarchus labrax | kõik piirkonnad |

Merikogerlased | Sparidae | kõik piirkonnad |

Süvamere garneelid, viburhännaklased | Pandalus borealis, Penaeus spp. | kõik piirkonnad |

Jaapani makrell | Scomber japonicus | VIII, IX |

Harilik ogahai | Squalus spp. | kõik piirkonnad |

Harilik ebakalmaar | Loligo vulgaris | kõik piirkonnad |

Lestlased | Microchirus variegatus | kõik piirkonnad |

Tavaline tõrikodalane | Busycon spp. | kõik piirkonnad |

Ameerika vrakkahven | Polyprion americanus | X |

Vahemeri

Anšoovis | Engraulis encrasicholus | 1.1, 1.2, 1.3, 2.1, 2.2, 3.1 |

Euroopa merikurat, mustkõht-merikurat | Lophius piscatorius, L. budegasa | 1.1, 1.3, 2.2, 3.1 |

Merluus | Merluccius merluccius | 1.1, 1.2, 1.3, 2.1, 2.2, 3.1 |

Norra salehomaar | Nephrops norvegicus | 1.3, 2.1, 2.2, 3.1 |

Vahemere meripoisur, harilik meripoisur | Mullus surmuletus, M. barbatus | 1.1, 1.2, 1.3, 2.1, 2.2, 3.1 |

Punakas aristiid, aristiidid | Aristeus antennatus, Aristeomorpha foliacea | 1.1, 1.3, 2.2, 3.1 |

Sardiin | Sardina pilchardus | 1.1, 1.2, 1.3, 2.1, 2.2, 3.1 |

Viburhännaklased | Penaeus spp. | 1.1, 1.3, 2.2, 3.1 |

Suursilm-kuldvöötahven | Boops boops | 3, 1 |

Karbid | Veneridae (Callista spp., Ruditapes spp .) | 2.1, 2.2 |

Seepia | Sepia officinalis | 1.3, 2.1, 3.1 |

Harilik stauriid | Trachurus trachurus | 1.1, 1.3, 3.1 |

Makrell | Scomber scombrus | 1.3, 2.2, 3.1 |

Muskuspolüübid | E. cirrhosa, E. moschata | 1.3, 2.1, 2.2, 3.1 |

Harilik kaheksajalg | Octopus vulgaris | 1. 1, 1.3, 2.2, 3.1 |

Besuugo | Pagellus sp. | 1.1, 1.2, 2.1, 2.2, 3.1 |

Railased | Rajidae | 1.3, 2.1, 2.2, 3.1 |

Harilik ebakalmaar | Loligo vulgaris | 1.3, 2.2, 3.1 |

Põhjaputassuu | Micromesistius potassou | 1.1, 3.1 |

Kuld-merikoger | Sparus aurata | 1.2, 3.1 |

Merikeel | Solea solea | 1.2, 2.1, 3.1 |

Huntahven | Dicentrarchus labrax | 1, 2 |

Kefaallased | Mugilidae | 1.3, 2, 3.1 |

Ahvenalised | Spicara spp. | 1.3, 2.2, 3.1 |

Peitelhammasahvenad | Diplodus spp. | 1.3, 2.2, 3.1 |

Viburhännakud | Penaeus kerathurus | 1.3, 2, 3.1 |

Merikuked | Trigla spp. | 1.3, 2.2, 3.1 |

NAFO tsoonid

Tursk | Gadus morhua | 2J2KL/3M/3NO/3Ps/ |

Süvalest | Reinharditius hippoglosus | 3KLMNO/ID |

Meriahvenad | Sebastes spp. | 3M/3LNO/Sa 1 |

Süvameregarneelid | Pandalus spp. | 3M/3LN |

Harilik karelest | Hippoglossoides platessoides | 3LNO/3M |

Pikksabad | Macrouridae | SA 2 + 3 |

Raid | Raja spp. | SA 3 |

Pikklest | Glyptocephalus cynoglossus | 3NO |

Ruske soomuslest | Limanda ferruginea | 3LNO |

Siirdekalad

Mõõkkala | Xiphias gladius | Atlandi ookean/India ookean/Vaikne ookean/Vahemeri |

Tuun (kulduim-tuun, vööttuun, suursilm-tuun, pikkuim-tuun, harilik tuun) | Thunnus albacares; Katsuwonus pelamis: T. obesus; T. alalunga; T. thynnus | Atlandi ookean/India ookean/Vaikne ookean/Vahemeri |

Purikalalased | | Atlandi ookean/India ookean/Vaikne ookean/Vahemeri |

Atlandi väiketuun, atlandi pelamiid, makrelllased | Euthynnus, Sarda, Auxix | Atlandi ookean/India ookean/Vaikne ookean/Vahemeri |

Hai | | Atlandi ookean/India ookean/Vaikne ookean/Vahemeri |

CECAF FAO 34

Merluus | Merluccius spp. | Kesk-Atlandi idaosa |

Kaheksajalg | Octopus vulgaris | Maroko-Senegal |

Roosa süvahännak | Parapenaeus longirostris | Maroko-Guinea-Bissau |

Viburhännak | Penaeus notialis | Mauritaania |

Sardiin | Sardina pilchardus | Mauritaania, Kesk-Atlandi idaosa |

Süsisaba | Aphanopus carbo | Madeira |

Anšoovis | Engraulis encrasicholus | Maroko |

Lintuim | Lepidopus caudatus | Mauritaania |

Harilik ebakalmaar | Loligo vulgaris | Kesk-Atlandi idaosa |

Pelamiid | Sarda sarda | Mauritaania |

Ümar sardinell | Sardinella aurita | Mauritaania, Kesk-Atlandi idaosa |

Madeira sardinell | Sardinella maderensis | Mauritaania, Kesk-Atlandi idaosa |

Makrell | Scomber japonicus | Madeira, Maroko, Mauritaania |

Seepia | Sepia hierredda | Kesk-Atlandi idaosa |

Kala | Sparidae, Serranidae, Haemulidae | Kesk-Atlandi idaosa |

Harilik stauriid | Trachurus picturatus | Madeira |

Trachurus trachurus | Mauritaania, Maroko |

Trachurus trecae | Mauritaania, Maroko |

Lintuim | Trichiuridae | Maroko |

WECAF

Riffahven | Lutianus purpureus | Prantsuse Guyana departemang (majandusvöönd) |

Õrn viburhännak | Penaeus subtilis | Prantsuse Guyana departemang (majandusvöönd) |

CCAMLR FAO 58

Haugjääkala | Champsoccephalus gunnari | FAO 58.5.2 Antarktika piirkond |

Patagoonia kihvkala | Dissostichus eleginoides | FAO 58.5.2 Antarktika piirkond |

Pikksabad | Macrouridae | FAO 58.5.2 Antarktika piirkond |

Hall nototeeniad | Notothenia squamifrons | FAO 58.5.2 Antarktika piirkond |

Raid | Raja spp. | FAO 58.5.2 Antarktika piirkond |

Atlandi ookeani edelaosa

Patagoonia kihvkala | Dissostichus e. | Argentina, Falklandi saared, FAO 41 |

Lõunakongrio | Genypterus blacodes | Argentina, Falklandi saared, FAO 41 |

Kalmaariline | Illex argentinus | Argentina, Falklandi saared, FAO 41 |

Patagoonia ebakalmaar | Loligo gahi | Argentina, Falklandi saared, FAO 41 |

Pikksabad | Macrourus sp. | Argentina, Falklandi saared, FAO 41 |

Argentiina piitsmerluus | Macruronus m. | Argentina, Falklandi saared, FAO 41 |

Uusmeremaa merluus | Merluccius australis | Argentina, Falklandi saared, FAO 41 |

Argentiina merluus | Merluccius hubbsi | Argentina, Falklandi saared, FAO 41 |

Lõunaputassuu | Micromesistius a. | Argentina, Falklandi saared, FAO 41 |

Nototeeniad | Notothenia | Argentina, Falklandi saared, FAO 41 |

Patagoonia nototeenia | Salilota a. | Argentina, Falklandi saared, FAO 41 |

Angola

Morilaste sugukond | Aristeus varidens | Angola, FAO 47 |

Parapenaeus l. | Angola, FAO 47 |

Penaeus spp. | Angola, FAO 47 |

--------------------------------------------------

III LISA

I lisas nimetatud geograafilised piirkonnad

- Läänemeri, välja arvatud Kattegat

- Kattegat ja Skagerrak

- Põhjameri, sealhulgas Inglismaa ja Iirimaa vaheline meri ja II piirkond, välja arvatud Skagerrak

- Kirde-Atlandi ookeani kirdeosa piirkond ning mandri ja Inglismaa vaheline meri

- NAFO tsoon

- Muud Atlandi ookeani piirkonnad

- Vahemeri

- India ookean

- Vaikne ookean

- Lõunaookean

--------------------------------------------------

IV LISA

Andmed kalandusettevõtjate ja töötleva tööstuse majanduslikuks järelevalveks (miinimumprogramm)

Aastaandmed laevastikuosade kaupa

Raamatupidamisrubriik (andmete liik) | Nõuded |

Tulu (käive) | Kokku ja liikide kaupa |

Tootmiskulud: laevaperekütushooldustöödmuud tegevuskulud | Kokku ja kulukategooriate kaupa |

Püsikulud | Investeeringute keskmine kulu |

Finantsseisund | Omakapitali ja laenukapitali osa |

Investeeringud | ajalooliselt kujunenudasenduskindlustus |

Hinnad, liigid | Maksumus, tonni |

Tööhõive | Täistööajaga, osalise tööajaga (täistööajale taandatuna) |

Raamatupidamisrubriik (andmete liik) | Nõuded |

Tooraine | Kokku ja liikide kaupa (tonni) |

Tulu (käive) | Kokku ja toodete kaupa |

Tootmiskulud: tööjõudenergiatooraine (maksumus)pakendaminemuud jooksvad kulud | Kokku ja kulukategooriate kaupa |

Püsikulud | Investeeringute keskmine kulu |

Finantsseisund | Omakapitali ja laenukapitali osa |

Investeeringud | ajalooliselt kujunenudasenduskindlustus |

Hinnad, tooted | Maksumus, tonni |

Tööhõive | Arvudes (täistööajale taandatuna) |

Tootmisvõimsus | Aasta keskmine |

--------------------------------------------------