NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 764/2000,

10. aprill 2000,

EÜ-Türgi tolliliidu tugevdamise meetmete rakendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,1

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust2

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ülemkogu kinnitas Luxembourgis 12. ja 13. detsembril 1997, et Türgi Vabariik vastab Euroopa Liiduga ühinemise nõuetele.

(2) 4. märtsil 1998 esitas komisjon nõukogule teatise "Euroopa strateegia Türgi jaoks: komisjoni esialgsed tegevusettepanekud Türgi ettevalmistamiseks Euroopa Liiduga ühinemiseks".

(3) Euroopa Ülemkogu käsitas Cardiffis 15. ja 16. juunil 1998 komisjoni teatist Euroopa Liidu ja Türgi vaheliste suhete järkjärgulise arendamise alusena.

(4) Cardiffis palus Euroopa Ülemkogu komisjonil esitada Euroopa strateegia rakendamiseks vajalikud ettepanekud.

(5) Cardiffis juhtis Euroopa Ülemkogu tähelepanu sellele, et Euroopa strateegia rakendamine eeldab rahalist toetust.

(6) Nõukogu 13. septembri 1999. aasta istungi otsustes viidati Türgile antavale rahalisele abile.

(7) Alates EÜ-Türgi tolliliidu jõustumisest 31. detsembril 1995 on Türgi teinud jõupingutusi majandusreformi teostamiseks.

(8) Euroopa Ülemkogu kinnitas Helsingis 10. ja 11. detsembril 1999, et Türgi on kandidaatriik, kelle eesmärk on ühineda liiduga teiste kandidaatriikide suhtes kohaldatavate kriteeriumidega samadel alustel.

(9) Käesoleva määruse sätted põhinevad demokraatlike põhimõtete, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste ning rahvusvahelise õiguse austamisel, mis on Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide poliitika alus.

(10) Ühendus omistab suurt tähtsust Türgi vajadusele parandada ja edendada demokraatiat ning austust põhiliste inimõiguste vastu ning kaasata sellesse protsessi ulatuslikumalt ka kodanikuühiskond.

(11) Euroopa Parlament on Türgi ja Euroopa Liidu vaheliste tihedate sidemete arendamiseks vastu võtnud mitu resolutsiooni inimõiguste austamise tähtsuse kohta Türgis: 13. detsembril 1995 inimõiguste olukorra kohta Türgis,3 17. septembril 1998 komisjoni aruannete kohta, mis käsitlevad suhete arenemist Türgiga tolliliidu jõustumisest alates,4 3. detsembril 1998 nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatud komisjoni teatise kohta suhete edasisest arendamisest Türgiga ning nõukogule esitatud komisjoni teatise kohta "Euroopa strateegia Türgi jaoks: komisjoni esialgsed tegevusettepanekud"5 ja 6. oktoobril 1999 Türgi ja Euroopa Liidu vaheliste suhete seisu kohta.

(12) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 34 vastav lähtesumma on lisatud käesolevasse määrusse kogu programmi kehtivuse ajaks ühe osana Vahemere assigneeringute mitmeaastasest finantsraamistikust, mõjutamata seejuures asutamislepingus määratletud eelarvepädeva asutuse volitusi.

(13) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord.7

(14) Asutamislepingus ei nähta käesoleva määruse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale artiklis 308 sätestatute,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühendus abistab Türgit ühinemiseks valmistumisel, aidates luua tihedamad sidemed Euroopa Liiduga kõikides tolliliidu tõhustamisega seotud valdkondades.

Artikkel 2

Käesoleva määruse rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 2000-2002 on 15 miljonit eurot.

Eelarvepädev asutus kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

Artikkel 3

1. Koostööprojektidest ja -tegevusest kasusaajad võivad olla mitte üksnes Türgi riik ja selle piirkonnad, vaid ka kohalikud asutused, piirkondlikud organisatsioonid, avalik-õiguslikud asutused, kohalikud või traditsioonilised ühendused, ettevõtlust toetavad organisatsioonid, ühistud ja kodanikuühiskond, eelkõige ühingud, fondid ja valitsusvälised organisatsioonid.

2. Kui mõni Türgile antava abi suhtes oluline komponent puudub, eelkõige demokraatia ja õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste ning rahvusvahelise õiguse rikkumise korral võib nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega teha otsuse vajalike meetmete suhtes.

3. Komisjon teavitab oma näidisprogrammist artiklis 7 nimetatud komiteed (MED-komitee) ning EÜ-Türgi majandus- ja sotsiaalküsimuste ühiskomiteed.

Artikkel 4

Koostööprojekte ja -tegevust võib rahastada eelkõige järgmistes valdkondades:

a) toetus Türgi õigusaktide vastavusse viimiseks ühenduse õigusaktidega ning abi nimetatud kohandamisega seotud institutsiooniliseks arenguks;

b) juurdepääs siseturule, sealhulgas sertifitseerimiseks ja kvaliteedi kontrollimiseks vajalike vahendite loomine;

c) abi ühenduse ja Türgi vahelise kapitali liikumise liberaliseerimiseks;

d) koostöö Euroopa Ühenduse ja Türgi vahelise tolliliidu arendamiseks, eelkõige integreerides Türgi üldeuroopalisse päritolueeskirjade süsteemi ja toetades tema osalemist transiidi ja ühtse haldusdokumendi konventsioonides;

e) Türgile antav abi põllumajanduspoliitika kohandamisel, mille eesmärk on põllumajanduskaupade vabaks liikumiseks vajalike ühise põllumajanduspoliitika meetmete inkorporeerimine;

f) koostöö veterinaaria ja taimetervishoiu küsimustes;

g) Türgi osalemine teatavates ühenduse programmides ning muu hulgas keskkonna-, teadus-, haridus-, koolitus- ja noorsooküsimustega tegelevate asutuste töös;

h) koostöö konkurentsi- ja tarbijakaitsepoliitika, uute tehnoloogiate ja infoühiskonna küsimustes;

i) koostöö justiits- ja siseküsimustes;

j) koostöö, mille eesmärk on demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja rahvusvähemuste kaitse.

Artikkel 5

1. Käesoleva määruse alusel antakse rahalist toetust tagastamatu abirahana.

2. Käesoleva määrusega hõlmatud meetmete käigus kasutatakse tehnilist abi, koolitust ja muid teenuseid, tarneid ja töid, samuti auditeerimist ning hindamis- ja järelevalvetoiminguid eelarvepädeva asutuse poolt iga-aastase eelarvemenetluse jooksul kehtestatud piirides.

3. Ühendusepoolne rahastamine võib hõlmata nii investeeringuid, välja arvatud hoonete ostmine, kui ka jooksevkulusid (sealhulgas haldus-, hoolde- ja tegevuskulud), võttes arvesse asjaolu, et projektiga tuleb ette näha jooksevkulude ülevõtmine toetusesaajate poolt.

4. Artiklis 3 määratletud partnerid osalevad iga koostöömeetme rahastamises. Taotletav osamaks jääb asjaomaste partnerite vahendite piiresse ja sõltub meetme laadist. Konkreetsetel juhtudel, kui partner on valitsusväline või ühenduse raames toimiv organisatsioon, võib teha mitterahalise sissemakse.

5. Võidakse otsida võimalusi ühiseks rahastamiseks koos teiste rahastajate, eriti liikmesriikidega.

6. Võetakse vajalikud meetmed, et rõhutada käesoleva määruse alusel antava abi seotust ühendusega.

7. Komisjon võib koostöös liikmesriikidega teha kõik vajalikud algatused, et tagada hea kooskõlastatus teiste rahastajatega.

Artikkel 6

1. Komisjon hindab, kiidab heaks ja haldab käesoleva määrusega hõlmatud meetmeid vastavalt toimivatele eelarve- ja eelkõige neile menetlustele, mis on sätestatud Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavas 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruses.8

2. Projektide ja programmide hindamisel võetakse arvesse järgmisi tegureid:

a) meetmete tõhusus ja elujõulisus;

b) kultuurilised, sotsiaalsed, soolised ja keskkondlikud aspektid;

c) keskkonna säilitamine ja kaitse säästva arengu põhimõtete alusel;

d) projekti eesmärkide saavutamiseks vajalik institutsiooniline areng;

e) samalaadsetest meetmetest saadud kogemused.

3. Otsused, mis käsitlevad üle 2 miljoni euro suurusi toetusi käesoleva määruse alusel rahastatavate üksikmeetmete tarvis, võetakse vastu artikli 7 lõikes 2 sätestatud korras.

Komisjon teatab MED-komiteele kokkuvõtlikult kõigist rahastamisotsustest, mida ta kavatseb teha projektide ja programmide suhtes, mille väärtus on väiksem kui 2 miljonit eurot. Nimetatud teave esitatakse vähemalt üks nädal enne otsuse tegemist.

Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et lihtsustada abi andmist väikestele mittetulunduslikele valitsusvälistele organisatsioonidele.

4. Komisjonil on MED-komitee arvamust küsimata õigus heaks kiita kõik lisakohustused, mis on vajalikud kõnealuste meetmete eeldatavate või tegelike ülekulude katmiseks, kui ülekulu või lisavajadus ei ületa 20 % esialgsest rahastamisotsuses kinnitatud kohustusest.

Kui esimeses lõigus nimetatud lisakohustus on väiksem kui 4 miljonit eurot, teatatakse komisjoni otsusest MED-komiteele. Kui nimetatud lisakohustus on suurem kui 4 miljonit eurot, aga väiksem kui 20 % esialgsest kohustusest, küsitakse komitee arvamust.

5. Kõikides käesoleva määruse alusel sõlmitud rahastamislepingutes nähakse ette, et komisjon ja kontrollikoda teevad kohapealset kontrolli vastavalt komisjoni poolt sätestatud üldisele korrale, mis põhineb kehtivatel eeskirjadel, eriti finantsmääruse sätetel.

6. Kui meetmetega seoses sõlmitakse ühenduse ja Türgi vahel rahastamislepinguid, sätestatakse nendes lepingutes, et ühendus ei hüvita lõivude, tollimaksude ega muude maksude tasumist.

7. Pakkumistel ja lepingute sõlmimisel võivad võrdsetel tingimustel osaleda kõik liikmesriikide ja Türgi füüsilised või juriidilised isikud.

8. Tarned peavad pärinema liikmesriikidest või Türgist.

Artikkel 7

1. Komisjoni abistab määrusega (EÜ) nr 1488/969 moodustatud komitee, edaspidi "MED-komitee".

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 8

Komisjoni esindaja ettekande põhjal toimub MED-komitee istungil üks kord aastas järgmisel aastal elluviidavate meetmete näidisprogrammi arutelu.

Euroopa Parlamenti teavitatakse ettepanekutest ja arutelude tulemustest.

Artikkel 9

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande iga aasta esimese kvartali jooksul. See aruanne sisaldab vähemalt järgmist:

a) üksikasjalik kokkuvõte eelmise eelarveaasta jooksul rahastatud meetmetest;

b) jooksvaks eelarveaastaks kavandatud näidisprogramm ja ülevaade seal sisalduvate meetmete puhul saavutatud edu kohta;

c) programmi ja järgmise eelarveaasta jooksul võetavate meetmete prognoos;

d) kokkuvõte hindamistulemustest, vajaduse korral ka erimeetmetega seotud hindamistest;

e) teave organite kohta, kellega on sõlmitud kokkuleppeid või lepinguid.

Artikkel 10

Komisjon hindab korrapäraselt ühenduse rahastatud meetmeid, et veenduda, kas nende meetmete eesmärgid on saavutatud, ja anda juhiseid tulevaste meetmete tõhustamiseks.

Komisjon esitab MED-komiteele hindamistulemuste kokkuvõtte, mille viimane võib vajaduse korral läbi vaadata.

Hindamisaruanded tehakse kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele, kes neid taotlevad.

Artikkel 11

Hiljemalt 30. juunil 2002 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldhinnangu käesoleva määruse alusel ühenduse rahastatud meetmete kohta koos käesoleva määruse tulevikku käsitlevate soovitustega ning vajaduse korral selle muudatusettepanekutega.

Artikkel 12

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 10. aprill 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

J. GAMA

1 EÜT C 408, 29.12.1998, lk 14.

2 Arvamus on esitatud 4. detsembril 1999 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

3 EÜT C 17, 22.1.1996, lk 46.

4 EÜT C 313, 12.10.1998, lk 176.

5 EÜT C 398, 21.12.1998, lk 57.

6 EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

7 EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

8 EÜT L 356, 31.12.1977, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2673/1999 (EÜT L 326, 18.12.1999, lk 1).

9 Nõukogu 23. juuli 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1488/96 Euroopa-Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate finants- ja tehniliste meetmete (MEDA) kohta (EÜT L 189, 30.7.1996, lk 1). Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 780/98 (EÜT L 113, 15.4.1998, lk 3).