Nõukogu määrus (EÜ) nr 348/2000,

14. veebruar 2000,

teatavate Horvaatiast ja Ukrainast pärinevate rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise ja ajutiselt kehtestatud tollimaksu lõpliku sissenõudmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed [1], eriti selle artikli 9 lõiget 4 ja artikli 10 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. AJUTISED MEETMED

(1) Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 1802/1999 [2] (edaspidi "ajutine määrus") ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Horvaatiast ja Ukrainast pärinevate rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude impordi suhtes ühendusse.

B. JÄRGNENUD MENETLUS

(2) Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist anti nendele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid, võimalus esitada oma seisukohad. Neile teatati olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(3) Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti lõplikes järeldustes vastavad muudatused.

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(4) Tuleb meenutada, et ajutise määruse preambuli põhjenduses 7 kirjeldati vaatlusalust toodet kui nafta- ja gaasijuhtmetena kasutatavat rauast või legeerimata terasest õmblusteta toru, mille välisläbimõõt ei ületa 406,4 mm, ümmarguse ristlõikega rauast või legeerimata terasest külmtõmmatud või külmvaltsitud õmblusteta toru, muu ümmarguse ristlõikega rauast või legeerimata terasest toru, mille välisläbimõõt ei ületa 406,4 mm, edaspidi "õmblusteta torud".

(5) Korrati nõuet, et õmblusteta torud tuleks jaotada kaheks erinevaks tooteks, st kaubandusliku kvaliteediga terastorudeks ja nafta-/gaasijuhtmena kasutatavateks terastorudeks, ning et ühenduse tootmisharu igale tootele tekitatud kahju tuleks analüüsida eraldi.

(6) Väidetav erinevus põhineb asjaolul, et kaubanduslikud torud ja torujuhtmeks ettenähtud torud ei ole vastastikku asendatavad, sest nafta-/gaasijuhtmetena kasutatavate torude puhul on nõutav erisertifitseerimine. On väidetud ka seda, et torujuhtmeks ettenähtud torude suuremate tootmiskulude tõttu on välistatud nende müük muul otstarbel kui nafta-/gaasijuhtmeks ettenähtud torudena. Lisaks sellele on väidetud, et kaubanduslikke torusid kasutatakse ehituses ja infrastruktuuriga seotud valdkondades, kuid torujuhtmeks ettenähtud torusid kasutatakse nafta- ja gaasitööstuses ning kumbagi toodet müüakse eri müügikanalite kaudu, kusjuures torujuhtmeks ettenähtud torusid müüakse pigem otse lõppkasutajale kui hulgimüüjatele.

(7) Leiti, et kõikidel õmblusteta torudel on ühesugused füüsikalised ja tehnilised omadused. Kuigi on väga palju toruliike, mis erinevad üksteisest välisläbimõõdu, seina paksuse, terase kvaliteedi ja tehniliste näitajate poolest, ei ole leitud nende vahel selget eraldusjoont.

(8) Peale selle näitas uurimine, et kõiki õmblusteta torude liike müüdi nii hulgimüüjatele kui ka lõppkasutajatele. Seetõttu ei olnud võimalik müügikanaleid selgelt eristada, kuigi sellel asjaolul ei ole iseenesest tähtsust.

(9) Lõpuks leiti, et kõikidel õmblusteta torudel on sisuliselt üks ja sama kasutusotstarve. Olenemata asjaolust, et neid kasutatakse paljudes erinevates tootmisharudes, näiteks ehituses, auto- ja naftatööstuses, elektrijaamade ja katlamajade ehitusel, pneumaatikas, hüdraulikas ja masinaehituses, ning kuigi ollakse nõus väitega, et mitte iga kasutaja ei suuda kasutada kõiki õmblusteta torude liike, loetakse neil olevat üks ja sama põhikasutusotstarve.

(10) Kuigi osadel õmblusteta torudel on selgelt kindlaksmääratud erikasutusotstarve (näiteks naftajuhtmed), võib sellistel torudel olla ka üldisem kasutus. Lisaks sellele leiti, et kaubanduslikke torusid on samuti võimalik laialdasemalt kasutada. Öeldust nähtub, et kõikide tooteliikide vahel on tugev konkurents ja need on vastastikku asendatavad.

(11) Seetõttu kiidetakse heaks esialgne järeldus, et kõik õmblusteta torud, nii kaubanduslikud kui ka torujuhtmeks ettenähtud torud, moodustavad üheainsa toote.

2. Samasugune toode

(12) Tuleb meenutada, et ajutise määruse preambuli põhjendustes 11 ja 12 leidis komisjon, et vaatlusalustest riikidest imporditud õmblusteta torudel, ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduses müüdud õmblusteta torudel ja Horvaatia siseturul müüdud õmblusteta torudel on ühesugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning sisuliselt üks ja seesama kasutusotstarve.

(13) On väidetud, et ühenduses toodetud õmblusteta torud erinevad Ukrainast imporditud torudest, sest viimati nimetatute tootmisel on järgitud standardeid, mis erinevad ühenduse tootmisharus kasutatavatest standarditest, ja et ühenduses toodetud õmblusteta torude suhtes kohaldatavate eriomaste kontrollinõuete tõttu on tootmisprotsessid teistsugused.

(14) Uurimine on näidanud, et nii ühenduse tootmisharu kui ka Ukraina eksportijad järgivad tootmises ühesuguseid või analoogseid siseriiklikke ja rahvusvahelisi standardeid. Ukraina eksportijate esitatud teabest nähtub, et ühendusse eksporditavad õmblusteta torud, nii kaubanduslikud kui ka torujuhtmeks ettenähtud torud, vastavad sellistele tööstusstandarditele nagu DIN, API ja ASTM samamoodi nagu ühenduse tootmisharus toodetavad torud.

(15) Eespool öeldut silmas pidades on leidnud kinnitust esialgne järeldus, et vaatlusalustest riikidest imporditud õmblusteta torud, ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduses müüdud õmblusteta torud ning Horvaatia siseturul müüdud õmblusteta torud on samasugused tooted määruse (EÜ) nr 384/1996 (edaspidi "algmäärus") artikli 1 lõike 4 tähenduses.

D. DUMPING

1. Horvaatia

(16) Alates ajutiste meetmete vastuvõtmisest ei ole normaalväärtuse arvutamise, ekspordihinna kindlaksmääramise, normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemise ega dumpingumarginaali kindlaksmääramise kohta esitatud ühtki märkust. Seetõttu kiidetakse ajutise määruse preambuli põhjendustes 13–19 esitatud järeldused heaks. Dumpingumarginaal ja jääkmarginaal jäävad seetõttu endiseks, moodustades 40,8 %.

2. Ukraina

a) Normaalväärtus

(17) Pärast ajutise määruse avaldamist ei olnud importija nõus sellega, et Ukraina puhul valiti normaalväärtuse kindlaksmääramisel sobivaks kolmandaks turumajandusriigiks Horvaatia. Kõnealune importija väitis, et energia ja muud tootmisel kasutatavad sisendid on Horvaatias palju kallimad kui Ukrainas, et Horvaatia siseturg on monopoliseeritud või sellel vähemalt domineerib ainutootja ja et Horvaatia omamaise müügi tüüpilisuse kohta ei ole esitatud piisavalt tõendeid.

(18) Leitakse, et Horvaatia suuremaid kulusid käsitlev väide ei ole asjakohane, sest Ukraina ei ole turumajandusriik, mistõttu võrdlus on olemuselt ebausaldusväärne. Seetõttu on asjakohane küsimus, kas Ukraina tootjatel oli Horvaatiaga võrreldes mingis osas täielik või suhteline eelisseisund, näiteks tõhusam energiakasutus. Nii see siiski ei olnud. Horvaatia valimine ei olnud põhjendamatu veel sellegi tõttu, et Brasiilia kui üks võimalusi lükati tagasi põhjendusel, et Brasiilia turu hinnad on ühe tootja domineerimise tõttu tõepoolest liiga kõrged. Horvaatia niihästi importis kui ka eksportis vaatlusalust toodet, mistõttu valitses tema siseturul teatav konkurents. Lisaks sellele oli omamaine müük tüüpiline ja moodustas rohkem kui 5 % kogu Ukraina ekspordist ühendusse. Kuigi tehti kõikvõimalikke jõupingutusi, et uurida teisi võimalusi Brasiilia kõrval, näiteks Ameerika Ühendriike ja Tšehhi Vabariiki, ei saanud koostöö kummagi riigiga teoks.

(19) Et metoodika ega normaalväärtuse arvutamise kohta ei ole esitatud ühtegi teist vastuväidet, kiidetakse ajutise määruse preambuli põhjendustes 20–26 esitatud järeldused heaks.

b) Ekspordihind

(20) Üks eksportiv tooja ei olnud nõus faktiga, et komisjon ei ole ekspordihinna kindlaksmääramisel arvestanud tema müüki ühenduses asuvale sidusimportijale, põhjendades seda asjaoluga, et esitatud teavet oli peetud ebausaldusväärseks. Et seda ümberlükkavaid tõendeid ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 27 ja 28 esitatud järeldused.

c) Võrdlus

(21) Eksportivad tootjad kordasid nõuet teha kohandus füüsikaliste omaduste erinevuste arvessevõtmiseks, sest Ukraina torutööstuses järgitakse madalamaid standardeid kui ühenduse tootmisharus. Selline nõue oli algstaadiumis tagasi lükatud, sest selle põhjendus oli ebapiisav. Et eksportivatel tootjatel ei õnnestunud jällegi põhjendada oma väiteid, kinnitatakse uue teabe puudumisel ajutise määruse preambuli põhjendustes 29–31 esitatud järeldused.

d) Dumpingumarginaal

(22) Seetõttu kinnitatakse esialgsete järelduste kohaselt Ukraina dumpingumarginaaliks 123,7 %.

E. KAHJU

1. Ühenduse tootmisharu määratlus

(23) Uue teabe puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse preambuli põhjendustes 34–38 kirjeldatud esialgsed järeldused ühenduse tootmisharu määratluse kohta.

2. Import ühendusse asjaomastest riikidest

a) Kumulatsioon

(24) Horvaatia eksportiv tootja väitis, et Horvaatiast pärit importi ei tohiks hinnata kumulatiivselt koos Ukrainast pärit impordiga. Väideti, et Horvaatiast imporditi uurimisperioodi jooksul oluliselt vähem kui Ukrainast, samal ajal kui impordihinnad olid kõrgemad. Väideti ka seda, et Horvaatia ekspordi puhul on järgitud Ukrainast pärineva impordi hindu ühenduse turul.

(25) Mõlema riigi dumpingumarginaale on peetud märkimisväärseks. Mõlemast riigist pärit impordi maht suurenes vaatlusperioodil märgatavalt ja mõlema juhul peeti seda miinimumtasemest palju suuremaks. Impordihindade suhtes tõdeti, et mõlemast riigist pärinevate õmblusteta torude hinnad on uurimisperioodi jooksul oluliselt alandanud ühenduse tootmisharu hindu. Lisaks sellele leiti, et mõlema riigi õmblusteta torusid müüakse ühtede ja samade kanalite kaudu ning võrreldavatel müügitingimustel, mistõttu need konkureerivad üksteisega ja torudega, mida müüb ühenduse tootmisharu.

(26) Seepärast kiidetakse Horvaatiast ja Ukrainast pärit impordi kumulatiivse hindamise asjakohasust käsitlevad esialgsed järeldused heaks.

b) Dumpinguhinnaga impordi hinnad

(27) Hinna allalöömise marginaal Horvaatia ja Ukraina puhul arvutati uuesti tõendite alusel, mille huvitatud isikud esitasid vaatlusaluse toote kategooriate hindade ja õmblusteta torude hinnavõrdluseks vajaliku rühmitamise kohta.

(28) Läbivaadatud kaalutud keskmise hinna allalöömine, väljendatud protsendimäärana ühenduse tootmisharu hindadest, on Horvaatia puhul 14,4 %.

(29) Läbivaadatud kaalutud keskmise hinna allalöömine, väljendatud protsendimäärana ühenduse tootmisharu hindadest, on Ukraina puhul 24 %.

3. Ühenduse tootmisharu olukord

a) Sissejuhatav märkus

(30) Pärast ajutise määruse avaldamist leidis komisjon 8. detsembril 1999, et teatavad käesolevas menetluses ühenduse tootmisharu osa moodustavad ühenduse tootjad olid konkurentsivastase tegevusega rikkunud EÜ asutamislepingu artiklit 81. Jõuti järeldusele, et aastatel 1990–1995 osalesid äriühingud Dalmine, Mannesmannröhren-Werke ja Vallourec kokkuleppes kaitsta oma siseturgu teatavate õmblusteta torude, eelkõige nafta- ja gaasitööstuses kasutatavate ümartorude ja teatavate torujuhtmeks ettenähtude torude eest.

(31) Otsust on uuritud, et määrata kindlaks, kas kahju, mida ühenduse tootmisharule leiti olevat tekitatud, tulenes dumpinguhinnaga impordist või oli see põhjustatud teatavate ühenduse tootjate endi käitumisest.

(32) Tuleb märkida, et uurimise järeldustes käsitletud ajavahemik (s.o 1. jaanuar 1997 – 31. oktoober 1998) jääb väljapoole ajavahemikku, mille jooksul konkurentsivastast tegevust täheldati. Silmas pidades asjaolu, et selline tegevus toimus enne käesolevas menetluses vaadeldavat perioodi ning et Horvaatiast ja Ukrainast pärineva dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemine on langenud kokku ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisega, ei saa järeldada, et teatavate ühenduse tootjate konkurentsivastane käitumine on põhjustanud ühenduse tootmisharule käesoleva menetlusega kindlaksmääratud kahju sellises ulatuses, mis vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 6 kõrvaldaks põhjusliku seose ühenduse tootmisharule tekitatud kahju ja vaatlusaluse impordi vahel.

b) Huvitatud isikute vastuväited esialgsete järelduste suhtes

(33) Ukraina eksportivad tootjad on väitnud, et ühenduse tootmisharule ei ole tekitatud olulist kahju algmääruse artikli 3 tähenduses, sest ajavahemikus 1997. aastast kuni uurimisperioodini paranesid tootlikkuse ja tootmisvõimsuse rakendamist käsitlevad näitajad ning turuosa püsis stabiilsena. Peale selle seadsid nad kahtluse alla ühenduse tootmisharu tasuvust käsitlevad esialgsed järeldused. Väidet toetasid teatavad ajakirjanduses avaldatud artiklid, milles tõdeti ühenduse õmblusteta torude tootjate majandustulemuste paranemist.

(34) Tuleb märkida, et vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 ei saa ühegi käesolevas sättes loetletud teguri põhjal otsustada, kas ühenduse tootmisharule on tekitatud kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(35) Ühenduse tootmisharu olukorra, eelkõige tootlikkuse ja tootmisvõimsuse rakendusastme paranemist ajavahemikus 1997. aastast kuni uurimisperioodini tuleks vaadelda seoses 1997. aastal Tšehhi Vabariigist, Ungarist, Poolast, Rumeeniast, Venemaalt ja Slovaki Vabariigist pärinevate õmblusteta torude impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 2320/97 [3] kehtestatud dumpinguvastaste meetmetega. Kõnealuste dumpinguvastaste meetmete eesmärk oligi kõrvaldada ühenduse tootmisharule tekitatud kahju.

(36) Tuleb märkida, et ühenduse tootmisharus saavutatud tootlikkus jäi ajavahemikus 1997. aastast kuni uurimisperioodini allapoole taset, mida tootmisharu oleks võinud eeldada normaalsetes konkurentsitingimustes, st ilma dumpinguhinnaga impordita. Tasuvusnäitajate usaldusväärsuse kohta tuleb märkida, et need vastavad teabele, mille ühenduse tootmisharu esitas uurimise käigus ja mida kontrolliti kohapeal. Ukraina eksportivate tootjate esitatud tasuvusnäitajate puhul tuleb silmas pidada, et need hõlmavad uurimises käsitlemata tooteid ja perioodi, mis jääb väljapoole käesolevas uurimises vaadeldavat perioodi. Turuosa suhtes leiti, et ühenduse tootmisharu ei ole suutnud taastada varem kaotatud turuosa. Seetõttu ei saanud ühenduse tootmisharu täielikku kasu lõplike meetmete varasemast kehtestamisest Tšehhi Vabariigist, Ungarist, Poolast, Rumeeniast, Venemaalt ja Slovaki Vabariigist pärineva impordi suhtes.

(37) Eespool öeldut silmas pidades kiidetakse esialgsed järeldused ühenduse tootmisharule tekitatud märgatava kahju kohta heaks.

F. PÕHJUSLIKUD SEOSED

(38) Uue teabe puudumisel kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 68–73 kirjeldatud esialgsed järeldused heaks.

G. ÜHENDUSE HUVID

(39) Lõikes 30 nimetatud komisjoni järeldusi silmas pidades on uuritud, kas dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võib tekitada kõnealusel turul konkurentsialaseid probleeme. Arvestades asjaolu, et konkurentsivastast tegevust täheldati enne käesolevas menetluses käsitletavat perioodi, ei ole põhjust järeldada, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine käesoleva menetluse käigus võiks mõjutada edasist konkurentsi kõnealusel turul.

(40) Et puudub uus teave ühenduse huvide kohta, kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 74–83 kirjeldatud esialgsed järeldused heaks.

H. DUMPINGUVASTASED MEETMED

1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(41) Kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 86 ja 87 kirjeldatud kahjumarginaali kehtestamiseks kasutatav metoodika.

(42) Kahjumarginaalid, mis on läbi vaadatud selleks, et võtta arvesse märkusi, mida huvitatud isikud esitasid pärast esialgsete järelduste avalikustamist ja mis on kirjeldatud eespool põhjenduses 27, on järgmised:

Horvaatia: | 23 %, |

Ukraina: | 38,5 %. |

2. Lõplike meetmete vorm ja tase

(43) Eespool tehtud järeldused dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduste huvide kohta nõuavad lõplikke meetmeid. Silmas pidades tooteliikide mitmekesisust, tuleks dumpinguvastane tollimaks kehtestada väärtuselise tollimaksuna.

(44) Vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleks kõigi eksportivate tootjate puhul kohaldada kas kahju- või dumpingumarginaalil põhinevat tollimaksumäära, sõltuvalt sellest, kumb on väiksem. Kõnealused tollimaksud, väljendatud protsendina hinnast ühenduse piiril, on järgmised:

Horvaatia: | 23 %, |

Ukraina: | 38,5 %. |

(45) Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist tegid Horvaatia eksportiv tootja ja Ukraina eksportivad tootjad koostöös Ukraina ametiasutustega ettepaneku võtta sellised hinnakohustused, mille komisjon kiitis 1997. aastal määrusega (EÜ) nr 2320/97 heaks teiste Kesk- ja Ida-Euroopa tootjate puhul. Kahju kõrvaldatakse kahel viisil: esiteks hinnakohustusega, mis hõlmab importi kokkulepitud mahus, ja teiseks kõnealusest piirmäärast suuremas mahus imporditud toodete eest sissenõutud väärtuselise imporditollimaksuga.

(46) Selleks, et väärtuselisest imporditollimaksust vabastatud kogus ei ole suurem hinnakohustuses kindlaksmääratud kogusest, võib dumpinguvastasest tollimaksust vabastada ainult siis, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv toodangusertifikaat, millele on selgelt märgitud tootja ning mis sisaldab kauba täpse kirjelduse ja tootja allkirjastatud deklaratsiooni.

(47) Et võimaldada komisjonile kohustuste täitmise tõhusat kontrollimist, on tootjad nõustunud esitama komisjonile korrapäraselt üksikasjalikku teavet ekspordiks ühendusse ettenähtud müügi kohta ja hoidma toodangusertifikaatide koopiad järelkontrolli jaoks kättesaadavad.

(48) Et Ukraina ei ole turumajandusriik, esitasid Ukraina eksportivad tootjad ühise hinnakohustuse, mille kinnituseks on Ukraina ametiasutused esitanud tagatised, millega kindlustatakse piisav kontroll eelkõige dumpinguvastasest tollimaksust vabastatud tootekoguse suhtes.

(49) Seepärast käsitletakse teatava mahu suhtes kohaldatavat hinnakohustust ja ülejäänud koguse suhtes kohaldatavat väärtuselist imporditollimaksu piisavate vahenditena ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamisel. Kohustuse rikkumise või kahtlustatava rikkumise korral kehtestab komisjon kiiresti ajutised või lõplikud tollimaksud kooskõlas algmääruse artikli 8 lõigetega 9 ja 10.

(50) Komisjon on kõnealused kohustused heaks kiitnud.

I. AJUTISTE TOLLIMAKSUDE SISSENÕUDMINE

(51) Eksportivate tootjate puhul täheldatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda vastavalt lõplikult kehtestatud tollimaksumäärale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Järgmiste Horvaatiast ja Ukrainast pärinevate toodete impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks:

- nafta- ja gaasijuhtmetena kasutatavad rauast või legeerimata terasest õmblusteta torud, mille välisläbimõõt ei ületa 406,4 mm (kuuluvad CN-koodide 73041010 ja 73041030 alla);

- ümmarguse ristlõikega rauast või legeerimata terasest külmtõmmatud või külmvaltsitud õmblusteta torud (kuuluvad CN-koodi 73043199 alla);

- muud ümmarguse ristlõikega rauast või legeerimata terasest õmblusteta torud, mille välisläbimõõt ei ületa 406,4 mm (kuuluvad CN-koodide 73043991 ja 73043993 alla).

2. Tollimaksumäärad, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud toodete importimisel nende vaba netohinna suhtes ühenduse piiril, on järgmised:

Riik | Tootja | Tollimaksumäär | TARICi lisakood |

Horvaatia | Kõik äriühingud | 23 % | A999 |

Ukraina | Kõik äriühingud | 38,5 % | A999 |

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1. Imporditud tooted vabastatakse artikliga 1 kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest, kui tooteid valmistavad ja müüvad ühendusse eksportimiseks lõikes 4 loetletud äriühingud, kes on teinud ettepaneku võtta kohustused, mis komisjoni on heaks kiitnud, ning kui on täidetud lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused.

2. Kui esitatakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon, on tollimaksuvabastust võimalik saada ainult tingimusel, et pädevate liikmesriikide tollile esitatakse kehtiva toodangusertifikaadi originaaleksemplar, mille on välja andnud üks lõikes 4 loetletud äriühingutest. Toodangusertifikaat, mille olulised osad on loetletud lisas, vastab nõuetele, mida kõnealustele sertifikaatidele esitatakse kohutuses, mille on heaks kiitnud komisjon.

3. Lõikes 2 nimetatud toodangusertifikaat tuleb esitada kolme kuu jooksul alates selle väljaandmisest. Kogused, mis esitatakse liikmesriikide tollile ühendusse importimiseks ilma dumpinguvastase tollimaksuta, ei tohi ületada sertifikaadil märgitud koguseid. Kui ületatakse sertifikaadil märgitud koguseid, maksustatakse ülemäärane kogus tollimaksuga ja deklareeritakse artikli 1 lõikes 2 esitatud asjakohase TARICi lisakoodi alusel.

4. Imporditud tooted, millele on lisatud toodangusertifikaat, deklareeritakse järgmiste TARICi lisakoodide alusel:

Riik | Tootja | TARICi lisakood |

Horvaatia | Zeljezara Sisak d.d., Sisak | A064 |

Ukraina | Dnepropetrovsk Tube Works, Dnepropetrovsk | A065 |

Nikopol Pivdennotrubny Works, Nikopol | A066 |

Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant, Dnepropetrovsk | A067 |

Artikkel 3

Liikmesriikide aruannetesse, mis esitatakse komisjonile määruse (EÜ) nr 384/1996 artikli 14 lõike 6 kohaselt, märgitakse iga vabasse ringlusse lubamise kohta impordiaasta ja -kuu, CN-koodid, TARICi koodid ja TARICi lisakoodid, meetme liik, päritoluriik, kogus, väärtus, dumpinguvastane tollimaks, impordiliikmesriik ja vajaduse korral toodangusertifikaadi järjekorranumber.

Artikkel 4

Määrusega (EÜ) nr 1802/1999 kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse sisse vastavalt lõplikult kehtestatud tollimaksu määrale. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, vabastatakse.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. veebruar 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Gama

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 905/98 (EÜT L 128, 30.4.1998, lk 18).

[2] EÜT L 218, 18.8.1999, lk 3.

[3] EÜT L 322, 25.11.1997, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

Artikli 2 lõikes 2 nimetatud toodangusertifikaadi põhiosad [1]

a) Sertifikaadi number.

b) Märge selle kohta, kas on tegemist sertifikaadi originaal- või koopiaeksemplariga.

c) Sertifikaadi kehtivusaeg.

d) Järgmine tekst:

"Toodangusertifikaat, mille [äriühingu nimi] on välja andnud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 348/2000 artikli 2 lõikele 2 teatavate TARICi lisakoodi [TARICi lisakood] alla kuuluvate õmblusteta terastorude eksportimiseks Euroopa Ühendusse."

Ukrainast importimise korral:

"Ukraina […] ministeeriumi poolt ehtsaks tunnistatud toodangusertifikaat teatavate TARICi lisakoodi [TARICi lisakood] alla kuuluvate õmblusteta terastorude Euroopa Ühendusse eksportimise kontrollimiseks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 348/2000 artikli 2 lõikele 2."

e) Asjaomase eksportiva tootja ärinimi ja täielik aadress, sealhulgas telefoni- ja faksinumbrid ning võimalik tunnuskood, näiteks äriühingu siseriiklik registrinumber.

f) Asjaomase eksportiva tootja kliendi, kellele eksportiv tootja on tooted müünud ja nende kohta arve esitanud, ärinimi ja täielik aadress, sealhulgas telefoni- ja faksinumbrid.

g) Toodangusertifikaadiga seotud faktuurarve number.

h) Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:

- toote identifitseerimiseks piisav kirjeldus, mis peab kattuma arvel esitatud tootekirjeldusega,

- CN-kood,

- kogus (tonnides).

i) Horvaatiast importimise korral sertifikaadi väljaandmise eest vastutava äriühingu ametniku nimi ja järgmine allkirjastatud deklaratsioon:

"Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva sertifikaadiga hõlmatud kaupade müük eksportimiseks Euroopa Ühendusse toimub [asjaomase eksportiva tootja ärinimi] poolt võetud kohustuse raames ja tingimuste kohaselt ning komisjoni otsusega 2000/…/EÜ [otsus K(2000) 271/2] heaks kiidetud kohustuses Euroopa Ühendusse ilma dumpinguvastase tollimaksuta importida lubatud mahu piires. Kinnitan, et käesolevas sertifikaadis esitatud teave on täielik ja täpne."

Ukrainast importimise korral järgmine eksportiva tootja allkirjastatud deklaratsioon:

"Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva sertifikaadiga hõlmatud kaupade müük ekspordiks Euroopa Ühendusse toimub [asjaomase eksportiva tootja ärinimi] poolt võetud kohustuse raames ja tingimuste kohaselt ning komisjoni otsusega 2000/…/EÜ [otsus K(2000) 271/2] heaks kiidetud kohustuses Euroopa Ühendusse ilma dumpinguvastase tollimaksuta importida lubatud mahu piires. Kinnitan, et käesolevas sertifikaadis esitatud teave on täielik ja täpne."

j) Ukrainast importimise korral jäetakse ruumi Ukraina […] ministeeriumi templi ja volitatud isiku allkirja jaoks.

k) Ruum ühenduse pädevate asutuste märkuste jaoks.

[1] Sertifikaadi kõik lahtrid on Horvaatia jaoks neljas keeles, st tootjariigi keeles ning inglise, prantsuse ja saksa keeles, ning Ukraina jaoks kahes keeles, st tootjariigi keeles ja inglise keeles.

--------------------------------------------------