NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, Euratom) nr 99/2000,

29. detsember 1999,

abi andmise kohta partnerriikidele Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 203,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) 1990. aastal Dublinis ja Roomas tehtud Euroopa Ülemkogu otsuste kohaselt võttis ühendus kasutusele tehnilise abi programmi majanduse reformimise ja taastamise toetamiseks endises Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidus.

(2) Nõukogu 25. juuni 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 1279/96, mis käsitleb majanduse reformimiseks ja taastamiseks tehnilise abi andmist uutele iseseisvatele riikidele ja Mongooliale,[2] sätestati abi andmise tingimused ja ajavahemik 1. jaanuarist 1996 kuni 31. detsembrini 1999.

(3) See abi on juba märkimisväärselt mõjutanud reforme I lisas loetletud Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia partnerriikides ("partnerriigid").

(4) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse täiustamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe[3] punktis 34 määratletud võrdlussumma on lisatud käesolevasse määrusse kogu selle kehtivuse ajaks, ilma et see piiraks seejuures eelarvepädeva institutsiooni asutamislepingus määratletud volitusi.

(5) Abi on maksimaalselt tõhus ainult inimõigusi, vähemus- ja põlisrahvaste õigusi austava vaba ja avatud demokraatliku ühiskonna rajamisel ning turule orienteeritud majandussüsteemide loomisel saavutatud edusammude kontekstis.

(6) Lisaabi on vaja tuumaohutuse tugevdamiseks partnerriikides.

(7) Abistamise jätkamine aitab kaasa ühiste eesmärkide saavutamisele eelkõige partnerriikidega sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingute ning majanduskoostöö lepingute raames.

(8) Käesoleva määruse alusel antavat abi andes võetakse asjakohaselt arvesse ühisstrateegiat, mille on vastu võtnud Euroopa Ülemkogu.

(9) On kohane määrata abi prioriteedid, mis määratakse kindlaks, pidades muu hulgas silmas ühenduse ja partnerriikide ühiseid huve.

(10) Abi andmisel peaks võtma arvesse käesoleva määrusega kaetud peamiste piirkondade erinevaid vajadusi ja prioriteete.

(11) Kogemused on näidanud, et ühenduse abi on palju tõhusam, kui see on igas partnerriigis keskendatud piiratud hulgale aladele.

(12) Tuleks edendada majanduse reformimist ja ümberkorraldamist soodustavate riikidevaheliste majandussidemete ja kaubavoogude arengut.

(13) Tuleks edendada eelkõige Põhja mõõtmega ja Musta mere piirkonnaga seotud piirkondlikku ja allpiirkondlikku koostööd.

(14) Tuleks soodustada piiriülest koostööd, pidades eelkõige silmas piire partnerriikide ja Euroopa Liidu vahel, partnerriikide ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel ja partnerriikide endi omavahelisi piire.

(15) Majanduse praeguse reformimise ja ümberkorraldamise seatud nõuded ning käesoleva programmi tõhus juhtimine eeldavad mitmeaastast kavandamist.

(16) Reformide pikaajaline jätkusuutlikkus nõuab kohase tähelepanu pööramist reformide sotsiaalsele aspektile ja kodanikuühiskonna arengule.

(17) Majandusreformide ja -arengu pikaajalise jätkusuutlikkuse keskpunktis on keskkonnaaspektide integreerimine abisse.

(18) Reformide ja ümberkorraldamise jaoks on oluline inimressursside arendamine, kaasa arvatud haridus ja koolitus.

(19) Tuleks parandada abi kvaliteeti, valides osa projektidest välja konkurentsi alusel.

(20) Selleks, et rahuldada nõuetekohaselt partnerriikide kõige kiireloomulisemad vajadused nende majanduse ümberkujundamise praegusel etapil, peab lubama rahaliste eraldiste teatava osa kasutamist majanduslikult põhjendatud investeeringute rahastamiseks eelkõige valdkondades, mis hõlmavad piiriülest koostööd, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd), keskkonna infrastruktuuri ja ühenduse jaoks strateegiliselt tähtsate võrkude edendamist.

(21) Ühenduse abi võiks olla tõhusam, tulemuslikum ja nähtavam, kui seda võimaluse korral rakendataks detsentraliseeritult.

(22) Programmi alusel rahastatavates algatustes osalemisest huvitatud ettevõtete, organisatsioonide ja institutsioonide vahel tuleks tagada tõhus konkurents.

(23) Ühenduse abi on veelgi tõhusam, kui tagatakse partnerriikide omapoolsed kohustused.

(24) On kohane, et ühenduse abi rakendamisel abistaks komisjoni liikmesriikide esindajatest moodustatud komitee.

(25) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.[4]

(26) Pakkumismenetlus ja lepingute sõlmimine peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega ("finantsmäärus").

(27) Kuni jõustuvad finantsmääruse IX jaotist muutvad õigusaktid, mis saavad ühenduse välisabiprogrammide suhtes kohaldatavate rakendussätete aluseks, tuleks kohaldada pakkumist ja lepingute sõlmimist käsitlevaid sätteid ning lepingute sõlmimise põhimõtteid.

(28) Liikmes- ja partnerriikide füüsiliste ja juriidiliste isikute kõrval peaks lubama pakkumistes osaleda ka Phare programmiga hõlmatud riikide ning eriteadmiste vajaduse korral ka Vahemere maade füüsilistel ja juriidilistel isikutel.

(29) Tuleks kehtestada iga-aastane eduaruannete koostamine abiprogrammi elluviimise kohta.

(30) Asutamislepingud ei anna käesoleva määruse vastuvõtmiseks muid volitusi kui EÜ asutamislepingu artikkel 308 ja Euratomi asutamislepingu artikkel 203,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. jaanuarist 2000 kuni 31. detsembrini 2006 viib ühendus vastavalt käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele ellu I lisas loetletud partnerriikide (edaspidi "partnerriigid") turumajandusele ülemineku edendamise ning demokraatia ja õigusriigi tugevdamise programmi.

Artikkel 2

1. Programm põhineb partnerlus- ja koostöölepingutes ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitlevates lepingutes sätestatud põhimõtetel ja eesmärkidel, mille raames ühendus, liikmes- ja partnerriigid töötavad koos, et toetada ühist huvi pakkuvaid algatusi.

2. Programmi mõju maksimeerimiseks keskendutakse piiratud arvule olulistele algatustele, välistamata väiksema ulatusega projekte, kui need on asjakohased. Selleks hõlmavad allpool nimetatud näidis- ja tegevusprogrammid maksimaalselt kolm II lisas loetletud abikõlblikku laiahaardelist koostöövaldkonda. Lisaks nendele kolmele valdkonnale antakse vajaduse korral abi tuumaohutuse valdkonnas. Programmis võetakse arvesse käesoleva määrusega kaetud põhipiirkondade erinevaid vajadusi ja prioriteete ning eelkõige demokraatia ja õigusriigi edendamise vajadust.

3. Erilist tähelepanu pööratakse järgmisele:

- keskkonnariskide ja saaste, sealhulgas piiriülese saaste vähendamise vajadus,

- loodusvarade, sealhulgas energiaallikate säästliku kasutamise edendamise vajadus ja

- ülemineku sotsiaalsed aspektid.

4. Programmi eesmärk on edendada riikidevahelist, piirkondadevahelist ja piiriülest koostööd partnerriikide vahel, partnerriikide ja Euroopa Liidu vahel ning partnerriikide ja Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel.

Riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö peamine eesmärk on aidata partnerriikidel kindlaks määrata ja ellu viia ettevõtmisi, mida saab kõige paremini korraldada mitte ühe, vaid mitme riigi tasandil, näiteks võrkude edendamine, keskkonnaalane koostöö ning meetmed justiits- ja siseküsimustes.

Piiriülese koostöö peamine eesmärk on:

a) abistada piirialasid oma konkreetsete arenguprobleemide lahendamisel;

b) edendada mõlemal pool piiri asuvate võrkude sidumist, näiteks piiriületusrajatiste loomist;

c) kiirendada partnerriikide siirdeprotsessi, kasutades selleks nende koostööd Euroopa Liidu või Kesk- ja Ida-Euroopa riikide piirialadega;

d) vähendada riigipiire ületavaid keskkonnariske ja saastet.

5. Tuumaohutuse valdkonnas keskendatakse programm kolmele prioriteedile:

a) tuumaohutuse konventsiooni põhimõtteid järgiva tõhusa tuumaohutuskultuuri edendamise toetamine, eelkõige reguleerivate organite jätkuva toetamise ning tuumaelektrijaamade tasandil kohapealse abi näol, kaasa arvatud seadmete tarnimine sinna, kus seda abi on kõige rohkem vaja;

b) kasutatud tuumkütuse, tuumarajatiste tegevuse lõpetamise ja tuumajäätmehoolduse strateegia väljatöötamise ja rakendamise toetamine, sealhulgas Loode-Venemaal laiema rahvusvahelise koostöö raames;

c) asjakohaste Euroopa Liidu osalusega rahvusvaheliste algatuste, näiteks Tšernobõli sulgemist käsitleva G7 maade ja Euroopa Liidu algatuse toetamine.

Programm toetab ka tõhusate julgeolekumeetmete kohaldamist tuumamaterjalide suhtes.

6. Programmis võetakse arvesse järgmist:

- nii üksikute partnerriikide kui ka piirkondade arenevaid ja erinevaid vajadusi ning prioriteete, muude kaalutluste hulgas ka seoses laienemisega,

- partnerriikide suutlikkust abi vastu võtta,

- demokraatlike ja turule keskendatud reformide osas tehtud edusamme partnerriikides.

Meetmete rakendamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:

- jätkusuutliku majandusarengu vajadus,

- reformimeetmete sotsiaalne mõju,

- võrdsete võimaluste tagamine naistele,

- loodusvarade säästlik kasutamine ja keskkonnasäästlikkus.

I JAOTIS

NÄIDIS- JA TEGEVUSPROGRAMMID

Artikkel 3

1. Abi kohaldatakse siseriiklike, mitmeriigiprogrammide ja muude abiprogrammide raames.

2. Siseriiklikud ja mitmeriigiprogrammid koosnevad näidis- ja tegevusprogrammidest.

3. Kolme- kuni neljaaastased näidisprogrammid koostatakse artikli 13 lõikes 2 osutatud korras. Programmides määratakse kindlaks II lisas sätestatud koostöövaldkondades ühenduse abi peamised eesmärgid ja suunised ning võimaluse korral sisaldavad need soovituslikku rahalist kalkulatsiooni. Enne näidisprogrammi koostamist arutab komisjon artikli 13 lõikes 1 osutatud komiteega prioriteete, mis määratakse kindlaks koos partnerriikidega.

4. Lõikes 3 osutatud näidisprogrammidel põhinevad tegevusprogrammid võetakse vastu kord aastas või kord kahe aasta jooksul artikli 13 lõikes 2 osutatud korras. Tegevusprogrammides on projektide loetelu, mida rahastatakse II lisas sätestatud koostöövaldkondades. Programmide sisu määratakse kindlaks piisava üksikasjalikkusega, et artikli 13 lõikes 1 osutatud komitee saaks oma arvamust avaldada.

5. Siseriiklikes tegevusprogrammides kavandatud meetmeid kajastatakse komisjoni ja iga partnerriigi vahel sõlmitud finantsprotokollides. Need põhinevad ühenduse ja partnerriikide ühiseid huve käsitleval dialoogil eelkõige partnerlus- ja koostöölepingute raames.

6. Asjaoludest tingituna võib näidis- ja tegevusprogramme nende kohaldamisajal artikli 13 lõikes 2 osutatud korras muuta.

Artikkel 4

1. Lisaks siseriiklikele tegevusprogrammidele luuakse stimuleerimiskava, millega kvaliteedi edendamisemiseks kaasatakse vahendite eraldamisse konkurentsi element. Selleks et tagada keskendumine teatavatele raskuspunktidele, tuleks selle kava alusel rahastatavad projektid siduda artiklis 3 osutatud siseriiklikes näidisprogrammides kindlaksmääratud laiahaardeliste koostöövaldkondadega.

2. Kava rakendatakse järk-järgult ning seejuures arvestatakse erinevate partnerriikide haldussuutlikkust. Esimesel aastal ei ületa kava maht 10 % programmi kogueelarvest. Järgmistel aastatel võib selle osatähtsus kasvada kuni 5 % aastas.

3. Võttes arvesse eelmiste aastate kogemust ja geograafilist jaotumist, tehakse erilisi jõupingutusi, et edendada kõigi partnerriikide, eriti nende osalemist kõnealuses kavas, kellele edu saavutamine selles kavas tekitab kõige rohkem raskusi.

4. Aastases stimuleerimiskava programmis, sealhulgas projektide väljavalimise kriteeriumides ja programmi mahus lepitakse kokku artikli 13 lõikes 2 osutatud korras.

II JAOTIS

TOETATAVAD MEETMED

Artikkel 5

1. I jaotises osutatud peamiselt tehnilisest abist koosnevate programmide raames toetatakse järgmist:

- teadmiste ja oskusteabe edasiandmine, sealhulgas koolitus,

- tööstuskoostöö ja partnerlus institutsioonide väljaarendamisel, mis põhineb Euroopa Liidu ja partnerriikide avalik-õiguslike ja eraõiguslike organisatsioonide vahelisel koostööl,

- abi rakendamiseks vajalikud mõistlikud tarnekulud iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Teatavatel juhtudel, sealhulgas tuumaohutuse, justiits- ja siseküsimuste ning piiriülese koostöö valdkondades võib toetust anda märkimisväärsele osale tarnetest,

- investeeringud ja investeeringutega seotud tegevus. Toetus võib hõlmata tehnilist abi investeeringute käivitamiseks ja toetamiseks. Toetus võib hõlmata ka investeeringute rahastamist, nagu seda on kirjeldatud III lisas, eelkõige valdkondades, mis hõlmavad piiriülest koostööd, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, keskkonna infrastruktuuri ja võrkude edendamist.

2. Abist kaetakse ka need kulud, mis on seotud programmi koostamise, rakendamise, järelevalve, auditeerimise ja hindamisega, samuti teabega seotud kulud.

3. Vajaduse korral võib meetmeid ellu viia detsentraliseeritult. Ühenduse rahalise abi lõppsaajad kaasatakse aktiivselt projektide koostamisse ja elluviimisse. Võimaluse korral määratakse projektid kindlaks ja valmistatakse ette piirkondlikul ning kohalikul tasandil.

4. Projektid viiakse ellu etapiti, kui see on kohane ning kui ei katkestata meetmete järjepidevust. Järgmiste etappide toetamine sõltub eelmiste etappide edukast elluviimisest.

5. Soodustatakse kohalike ekspertide osalemist projekti elluviimisel.

III JAOTIS

FINANTSSÄTTED

Artikkel 6

1. Selle programmi rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 2000-2006 on 3 138 miljonit eurot.

Eelarvepädev asutus kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

2. Maksimaalselt 20 % võib aastaeelarvest eraldada III lisas kirjeldatud investeeringute finantseerimiseks. Artiklis 4 lühidalt iseloomustatud "stimuleerimiskavale" võib aastaeelarvest eraldada maksimaalselt 20 %.

Artikkel 7

1. Käesolevas määruses nimetatud meetmeid, mida rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest, haldab komisjon vastavalt üldeelarve suhtes kohaldatavale finantsmäärusele.

2. Komisjon peab kinni finantsmääruses osutatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest ning eelkõige säästlikkuse ja tasuvuse põhimõtetest.

Artikkel 8

1. Ühenduse abi antakse üldiselt toetusena. Abirahast võib moodustada fonde, mida saab kasutada muude koostööprojektide või -meetmete rahastamiseks.

2. Rahastamisotsuste ja nendest tulenevate lepingutega nähakse ette, et komisjon ja kontrollikoda teostavad järelevalvet ja finantsjärelevalvet ning korraldavad vajaduse korral kohapealseid kontrolle.

Artikkel 9

1. Projekti maksumuse kohalikus vääringus katab ühendus ainult ulatuses, milles see on vältimatu.

2. Soodustatakse projektide aktiivset kaasrahastamist partnerriikide poolt.

3. Ühenduse rahastamine ei kata makse, tollimakse ega kinnisvara ostu.

Artikkel 10

Kuni jõustuvad finantsmääruse IX jaotist muutvad õigusaktid, mis saavad ühenduse välisabiprogrammide suhtes kohaldatavate rakendussätete aluseks, kohaldatakse järgmisi IV lisas kehtestatud pakkumist ja lepingute sõlmimist puudutavaid sätteid ning lepingute sõlmimise põhimõtteid.

Artikkel 11

1. Komisjon viib ettevõtmisi ellu vastavalt artikli 3 lõikes 4 osutatud tegevusprogrammidele, finantsmääruse IX jaotisele ja käesoleva määruse artiklile 12.

2. Komisjon annab partnerriikidele projekti määratlemise eeskirjad.

3. Tarne- ja ehitustöölepingud sõlmitakse avatud pakkumise teel, välja arvatud finantsmääruse artiklis 116 sätestatud juhud.

4. Pakkumistel osalemine ja lepingute sõlmimine on võrdsetel tingimustel avatud kõigile liikmesriikide, partnerriikide ja Phare programmi raames abi saavate riikide füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Komisjon võib iga üksikjuhtumi puhul eraldi anda traditsiooniliste majandus-, kaubandus- või geograafiliste sidemetega Vahemere maade füüsilistele ja juriidilistele isikutele loa osaleda, kui kõnealuste programmide või projektide puhul on vaja spetsiifilisi teadmisi, mis on konkreetselt nendes maades olemas.

5. Kaasrahastamise puhul võib komisjon iga üksikjuhtumi puhul eraldi lubada pakkumistes ja lepingutes osaleda asjaomaseid kolmandaid riike. Nendel juhtudel lubatakse kolmandate riikide äriühingutel osaleda ainult vastastikkuse alusel.

Artikkel 12

Vastavalt finantsmääruse artiklile 114 antakse tarnelepingute avatud pakkumisel pakkumise esitamiseks vähemalt 52 päeva alates Euroopa Ühenduste Teatajale teate lähetamise kuupäevast.

Teenuslepingud sõlmitakse üldreeglina piiratud pakkumise teel ja otsekokkulepetena kuni 200 000 euro suuruste ettevõtmiste puhul.

IV JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 13

1. Komisjoni abistab uute sõltumatute riikide ja Mongoolia abistamise komitee (edaspidi "komitee").

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 14

Komisjon tagab koos liikmesriikidega ning kohapealse vastastikuse ja korrapärase teabevahetuse alusel ühenduse ja üksikute liikmesriikide abi tõhusa kooskõlastamise, et suurendada koostööprogrammide järjepidevust ja vastastikust täiendavust.

Komisjoni ja liikmesriikide vahel seatakse sisse regulaarne kooskõlastamine; sealhulgas kontaktide kohapealne kooskõlastamine partnerriikidega, seda nii programmi määratlemise kui ka elluviimise etapil.

Liikmesriike, Phare riike ja partnerriike hõlmavate piiriüleste koostööprogrammide elluviimisel tagab komisjon tõhusa kooskõlastuse ja järjepidevuse struktuurifondidest rahastatavate programmide, ühenduse välisabiprogrammide ja kahepoolsete abialgatustega.

Lisaks sellele tagab komisjon kooskõlastuse ja koostöö rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja teiste rahastajatega.

Käesoleva määruse alusel antava abi raames edendab komisjon kaasrahastamist, milles osalevad liikmesriikide avalik-õiguslikud või era-õiguslikud asutused.

Artikkel 15

1. Komisjon koostab igal aastal eduaruande abiprogrammi elluviimise kohta. Aruandes antakse hinnang antud abile ja programmi tõhususele ning esitatakse teave aasta jooksul korraldatud järelevalve tulemuste kohta. Aruanne saadetakse liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele.

2. Kõnealuste aruannete põhjal võib komisjon teha nõukogule ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks.

3. Lisaks sellele teeb komisjon lõikes 1 osutatud asutustele kättesaadavaks statistilise teabe lepingute sõlmimise kohta. Esitatava statistilise teabe sisu ja vormi arutatakse artikli 13 lõikes 1 osutatud komiteega.

Artikkel 16

Kui abistamise kaudu tehtava koostöö jätkamiseks puudub mõni oluline komponent, eelkõige demokraatia põhimõtete ja inimõiguste rikkumise korral võib nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega teha otsuse kohaste meetmete suhtes, mis puudutavad partnerriigile antavat abi.

Seda korda võib viimase abinõuna kohaldada juhtudel, kui partnerriigid on tõsiselt rikkunud partnerlus- ja koostöölepingutes sätestatud kohustusi.

Artikkel 17

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. detsember 1999

Nõukogu nimel

eesistuja

K. HEMILÄ

I LISA

ARTIKLIS 1 NIMETATUD PARTNERRIIGID

Armeenia

Aserbaidžaan

Valgevene

Gruusia

Kasahstan

Kõrgõzstan

Moldova

Mongoolia

Venemaa Föderatsioon

Tadžikistan

Türkmenistan

Ukraina

Usbekistan

II LISA

ARTIKLI 2 LÕIKES 2 JA ARTIKLI 3 LÕIGETES 3 JA 4 NIMETATUD KOOSTÖÖVALDKONNAD

1. Institutsioonilise, õigus- ja haldusreformi toetamine:

- õigusriigi arendamine,

- tõhusate poliitiliste otsuste tegemise toetamine,

- avaliku halduse reformimine üleriigilisel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil,

- täidesaatvate ja seadusandlike (üleriigiliste, piirkondlike, kohalike) organite toetamine,

- justiits- ja siseküsimustega seotud tegevuse toetamine,

- õigusliku ja reguleeriva raamistiku tugevdamine,

- rahvusvaheliste kohustuste täitmise toetamine,

- kodanikuühiskonna toetamine,

- hariduse ja koolituse toetamine.

2. Erasektori toetamine ja majandusarengu abistamine:

- väikese ja keskmise suurusega ettevõtete edendamine,

- pangandus- ja rahandusteenustesüsteemi arendamine,

- eraettevõtluse, sealhulgas ühisettevõtete edendamine,

- koostöö tööstuse valdkonnas, sealhulgas teadusuuringud,

- erastamine,

- ettevõtete ümberkorraldamine,

- turule suunatud kaubandus- ja investeerimisraamistiku edendamine.

3. Toetus ülemineku sotsiaalsetest tagajärgedest ülesaamisel:

- tervishoiu-, pensioni-, sotsiaalkaitse- ja kindlustussüsteemide reformid,

- abi tööstuse ümberkorraldamise sotsiaalse mõju leevendamiseks,

- sotsiaalse ümberkorralduse abistamine,

- tööhõiveteenuste arendamine, kaasa arvatud ümberõpe.

4. Infrastruktuurivõrkude arendamine:

- transpordivõrgud,

- telekommunikatsioonivõrgud,

- energiatorustikud ja põhivõrgud,

- piiriületuspunktid.

5. Keskkonnakaitse ja loodusvarade haldamise edendamine:

- säästva keskkonnapoliitika ja -tava arendamine,

- keskkonnastandardite Euroopa Liidu normidega ühtlustamise edendamine,

- energia tarnimises ja lõpptarbimises rakendatavate tehnoloogiate parandamine,

- loodusvarade säästva kasutuse ja halduse edendamine, sealhulgas energia kokkuhoid, energia tõhus kasutamine ja keskkonna infrastruktuuri parandamine.

6. Maapiirkondade majanduse arendamine:

- õiguslik ja reguleeriv raamistik, sealhulgas maa erastamine,

- rahastamisvõimaluste laiendamine ja koolituse edendamine,

- jaotamise ja turulepääsu parandamine.

Vastavalt artikli 2 lõikes 5 osutatud prioriteetidele antakse vajaduse korral toetust tuumaohutuse valdkonnas.

III LISA

INVESTEERINGUTE RAHASTAMINE

Investeeringute rahastamine on põhjendatud järgmiste kriteeriumide alusel:

- kordistav toime, mille kohaselt kaasnevad ühenduse abiga mitmekordsed investeeringud muudest allikatest,

- täiendavus, mille korral ühenduse abi soodustaks investeeringuid, mida muidu ei oleks tehtud,

- ühendusele huvipakkuvad valdkonnad.

Investeeringute rahastamine võib toimuda kaasrahastamise kujul koos investeeringute rahastamisega teiste rahastajate poolt või erandkorras üksinda investeerimise kujul.

Investeeringute rahastamise prioriteetsed sektorid on: piiriülene koostöö koos piiri infrastruktuuriga, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete, keskkonna infrastruktuuri ja võrkude edendamine. Üksikute äriühingute omakapitali ja nendes osalemise otsene rahastamine on välistatud.

IV LISA

PAKKUMISE TEEL, EELKÕIGE PIIRATUD PAKKUMISE TEEL SÕLMITAVATE LEPINGUTE SUHTES KOHALDATAVAD PÕHIMÕTTED

1. Kogu vajalik teave avaldatakse pakkumiskutses, mis saadetakse kõigile esialgses valikus registreeritud pakkujatele ja nendele, kes seda soovivad vastuses pakkumisteate avaldamisele. Kõnealune teave sisaldab eelkõige hindamiskriteeriume. Pakkumise tehniline hinnang võib hõlmata intervjuusid pakkumisse kaasatud isikutega.

2. Komisjon juhatab kõiki hindamiskomiteesid ja määrab enne pakkumiste käivitamist piisaval hulgal hindajaid. Üks hindaja peaks olema abisaajamaa vastuvõtvast institutsioonist. Kõik hindajad kirjutavad alla erapooletusdeklaratsioonile.

3. Pakkumist hinnatakse tehnilise kvaliteedi ja hinna suhte kaalumise alusel. Nende kahe kriteeriumi suhte kaalumisest antakse teada igas pakkumiskutses. Tehniline hindamine korraldatakse järgmiste kriteeriumide alusel: teenuste osutamise korraldus, ajakava, meetodid ja tööplaan, teenuste osutamiseks pakutavate töötajate kvalifikatsioon, kogemused ja oskused, kohalike äriühingute või ekspertide kasutamine, nende integreerimine projekti ja panus projektitulemuste jätkusuutlikkusse. Pakkuja ainuomaseid kogemusi seoses Tacis-programmiga arvesse ei võeta.

4. Edututele pakkujatele saadetakse kiri, milles teatatakse nende ebaõnnestumise põhjused ja eduka pakkuja nimi.

5. Projekti ettevalmistamisega seotud füüsilise või juriidilise isiku osalus projekti elluviimises on välistatud. Kui osalev pakkuja võtab need isikud mis tahes töökohale kuue kuu jooksul pärast nende osalemist pakkumisprotsessis, võib selle pakkuja projektis osalemisest kõrvaldada. Esialgsesse valikusse kuuluv mis tahes pakkuja ei osale asjaomase pakkumise hindamisel.

6. Komisjon tagab kogu pakkumisega seotud tundliku äriinformatsiooni konfidentsiaalsuse.

7. Kui ettevõtjal, organisatsioonil või institutsioonil on tõsiseid põhjusi paluda pakkumise läbivaatamist, on tal alati võimalik pöörduda komisjoni poole. Sellisel juhul antakse taotlusele põhjendatud vastus.

8. Juhul kui lepingud sõlmitakse finantsmääruse artiklis 116 osutatud piiratud pakkumise teel, registreerib komisjon kõik kirjalikult saabunud teated huvitundmise kohta ning kasutab neid esialgse valiku koostamisel.

Lisaks sellele võib esialgse valiku koostamisel kasutada muud teavet, eelkõige TACISe nõustamise keskregistrist saadud teavet. Selles registris võivad ennast registreerida kõik huvitatud ettevõtjad, organisatsioonid ja institutsioonid.

9. Esialgse valiku koostamisel juhindub komisjon ettevõtja, organisatsiooni või institutsiooni kvalifikatsioonist, huvist ja valimisolekust. Ettevõtjate, organisatsioonide ja institutsioonide arv esialgses valikus sõltub projekti mahust ja keerukusest ning selles peaks olema võimalikult lai valik.

Ettevõtjatele, organisatsioonidele ja institutsioonidele, kes on väljendanud kirjalikult oma huvi projekti vastu, teatatakse, kas nad on kantud esialgsesse valikusse või mitte.

10. Igal aastal annab komisjon artikli 13 lõikes 1 osutatud komiteele väljavalitud ettevõtjate, organisatsioonide ja institutsioonide nimekirja.

11. Väga keerukate projektide puhul võib komisjon soovitada esialgses valikus olevatel ettevõtjatel, organisatsioonidel ja institutsioonidel moodustada omavahelisi konsortsiumeid. Sellistel juhtudel edastatakse kõigile esialgses valikus olevatele ettevõtjatele, organisatsioonidele ja institutsioonidele selline ettepanek koos täieliku esialgse valikuga.

12. Piiratud pakkumise korral peab artikli 13 lõikes 1 osutatud komitee lõppotsuse tegemise ja pakkumise väljakuulutamise vahele jääma vähemalt 60 kalendripäeva. Kuid kiireloomulistel juhtudel võib komisjon seda aega lühendada, tingimusel et komiteele edastatakse üksikasjalik selgitus.

Piiratud pakkumiskutsel on 60 kalendripäeva pikkune tähtaeg alates pakkumiskirja kättesaamisest. Kiireloomulistel juhtudel võib seda aega lühendada, kuid see ei tohi kunagi olla vähem kui 40 kalendripäeva. Erandjuhtudel võib komisjon seda aega pikendada, tingimusel et artikli 13 lõikes 1 osutatud komiteele edastatakse üksikasjalik selgitus. Kõigist tähtaegade muudatustest tuleb nõuetekohaselt teatada asjaomastele ettevõtjatele, organisatsioonidele ja institutsioonidele.

[1] EÜT C 37, 11.2.1999, lk 8.

[2] EÜT L 165, 4.7.1996, lk 1.

[3] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[4] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.