Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2850/2000/EÜ,

20. detsember 2000,

millega luuakse ühenduse koostööraamistik juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

olles nõu pidanud regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu [3] artiklis 251 ettenähtud menetluse kohaselt vastavalt lepituskomisjonis 11. oktoobril 2000 heakskiidetud ühistekstile

ning arvestades järgmist:

(1) Tänu meetmetele, mida ühendus on 1978. aastast peale võtnud seoses juhusliku merereostusega, on liikmesriikide vahel ühenduse tegevusprogrammi raames järk-järgult välja kujunenud koostöö. Selle koostöö aluseks on 1978. aastast alates vastuvõetud otsused [4].

(2) Mitmed piirkondlikud juhusliku merereostuse alased kokkulepped, näiteks Bonni koostöölepe, hõlbustavad juba liikmesriikide vastastikust abistamist ja koostööd selles valdkonnas.

(3) Arvestada tuleb Euroopa merede ja merealade suhtes kohaldatavaid rahvusvahelisi konventsioone ja lepinguid nagu Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon, Barcelona konventsioon ja Helsingi konventsioon.

(4) Ühenduse teabesüsteemi otstarbeks on olnud teha liikmesriikidele kättesaadavaks andmed, mida neil on vaja süsivesinike ja muude kahjulike ainete suurtes kogustes merre laskmisest tuleneva saaste kontrollimiseks ja vähendamiseks. Teabesüsteem muutub lihtsamaks, kui kasutusele võetakse nüüdisaegne automatiseeritud andmetöötlussüsteem.

(5) Luua tuleb kiire ja tõhus teabevahetussüsteem.

(6) Ühenduse töökond ja muud ühenduse tegevusprogrammi raames rakendatud meetmed on olnud teenistustele praktiliseks abiks merereostusega seotud hädaolukordades, edendanud teenistuste omavahelist koostööd ja suurendanud nende valmisolekut õnnetustele tõhusaks reageerimiseks.

(7) Komisjoni esitletud ühenduse keskkonna ja säästva arenguga seotud poliitika- ja tegevusprogramm [5] näeb ette, et ühenduse tegevust tuleb tõhustada eriti nende keskkonnaõnnetuste puhul, mis hõlmavad juhuslikku või tahtlikku merereostust.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates [6] on käesoleva direktiivi kontekstis põhjapaneva tähtsusega.

(9) Ohtlikud ained on kõik sellised ohtlikud või kahjulikud ained, mis võivad merekeskkonda sattudes probleeme tekitada.

(10) Ühenduse koostöö kaudu juhusliku merereostuse valdkonnas on ohtude vastu samme astudes võimalik paremini saavutada asutamislepingu eesmärke, edendades seeläbi liikmesriikidevahelist solidaarsust, aidates asutamislepingu artikli 174 kohaselt hoida ja kaitsta keskkonda ning kaitstes inimeste tervist.

(11) Toetusmeetmetega ühenduse koostööraamistiku loomise teel on juhusliku merereostuse alast koostööd võimalik arendada veelgi paremini. See koostööraamistik peaks valdavalt tuginema selles valdkonnas alates 1978. aastast omandatud kogemustele.

(12) Samuti suurendab ühenduse koostööraamistik läbipaistvust ning seob ja tugevdab eri meetmeid.

(13) Juhuslik või tahtlik merereostus hõlmab avamererajatiste tekitatavat reostust ja laevade ebaseaduslikke ekspluatatsiooniheitmeid.

(14) Meetmed teabe andmiseks ning juhusliku merereostusega seotud olukordade eest vastutavate ning nende lahendamisega tegelevate isikute ettevalmistamiseks liikmesriikides on olulised, suurendavad valmisolekut õnnetusjuhtumiteks ning aitavad vältida ohte.

(15) Samuti on tähtis võtta ühenduse tasandil meetmeid õnnetustele reageerimise ja õnnetusejärgse taastusabi võtete ja viiside parendamiseks.

(16) Liikmesriikide praktiline toetamine hädaolukordades ning sellistes olukordades omandatud kogemuste liikmesriikide hulgas levitamise hõlbustamine on osutunud väga tulusaks.

(17) Käesolevas raamistikus võetavad meetmed peaksid samuti toetama põhimõtet, et saastaja maksab, mida tuleks kohaldada kooskõlas riikide ja rahvusvahelise kehtiva keskkonna- ja mereõigusega.

(18) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega on kehtestatud komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. [7]

(19) Käesoleva otsusega kehtestatakse koostööraamistiku kogu kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamise kohta) [8] punkti 33 tähenduses.

(20) Käesoleva otsuse sätted tulevad eelkõige nõukogu 26. juuni 1978. aasta resolutsiooniga loodud tegevusprogrammi ning nõukogu 6. märtsi 1986. aasta otsusega 86/85/EMÜ (ühenduse teabesüsteemi loomise kohta süsivesinike ja muude kahjulike ainete merrelaskmisest tuleneva saaste jälgimiseks ja vähendamiseks) [9] loodud ühenduse teabesüsteemi asemele. Kõnealune nõukogu otsus tuleks tühistada päeval, mil jõustub käesolev otsus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga luuakse ajavahemikuks 1. jaanuar 2000 kuni 31. detsember 2006 ühenduse koostööraamistik juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas (edaspidi "koostööraamistik").

2. Koostööraamistik on mõeldud:

a) toetama ja täiendama liikmesriikide poolt siseriiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil tehtavaid jõupingutusi merekeskkonna, rannajoone ja inimeste tervise kaitseks juhusliku või tahtliku merereostuse ohtude eest, arvestamata seejuures maismaalt lähtuva saaste pidevaid voole;

juhusliku merereostuse ohud hõlmavad ohtlike ainete heiteid merekeskkonda nii laevadelt, rannajoonelt kui ka suudmealadelt nende ainete päritolust olenemata, sealhulgas selliste ainete heiteid, mis on seotud kaadatud materjalide, nagu sõjamoona olemasoluga, kuid arvestamata lubatud ainete heiteid ja maismaalt lähtuva saaste pidevaid voole;

b) aitama kaasa liikmesriikide mere õli- või muude ohtlike ainete reostusele või selle vahetule ohule reageerimise võime parandamisele ning samuti nende ohtude vältimisele. Liikmesriigid vahetavad vastavalt omavahelisele pädevuste jaotusele teavet kaadatud sõjamoona kohta, et hõlbustada seeläbi ohtude väljaselgitamist ning parendada valmisolekumeetmeid;

c) parendama liikmesriikide tõhusa vastastikuse abistamise ja koostöö tingimusi selles valdkonnas ning hõlbustama seda abistamist ja koostööd; ning

d) edendama liikmesriikidevahelist koostööd nägemaks ette kahjude hüvitamine põhimõttel, et saastaja maksab.

Artikkel 2

Ilma et see piiraks liikmesriikide ja komisjoni pädevuste jaotust, rakendab komisjon koostööraamistikus ettenähtud ning I ja II lisas sätestatud meetmeid.

a) Koostööraamistiku raames luuakse ühenduse teabesüsteem juhuslikuks või tahtlikuks merereostuseks valmisoleku ja sellele reageerimise alase teabe vahetamiseks. Süsteem koosneb vähemalt I lisas sätestatud osadest.

Koostööraamistikust tulenevate meetmete liigid ja ühenduse toetuse rahastamise kord on sätestatud II lisas.

b) Koostööraamistiku täitmise kolme aasta plaan, mis tuleb igal aastal läbi vaadata, võetakse vastu artikli 4 lõikes 2 sätestatud korras ning muu hulgas liikmesriikide poolt komisjonile antud teabe põhjal.

Komisjon võib vajaduse korral võtta II lisas sätestatud meetmetele lisaks täiendavaid meetmeid. Neid täiendavaid meetmeid hinnatakse ettenähtud prioriteetide ning olemasolevate rahaliste vahendite taustal ning nad võetakse vastu artikli 4 lõikes 2 sätestatud korras.

c) Käesoleva otsuse rakendamise finantsraamistikuks ajavahemikus 2000-2006 määratakse 7 miljonit eurot.

Käesolevas otsuses ettenähtud meetmetele eraldatud eelarvelisi vahendeid kajastatakse Euroopa Liidu üldeelarve iga-aastaste assigneeringutena. Iga-aastased ettenähtud assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsperspektiivide piires.

Artikkel 3

1. Koostööraamistiku täitmise plaan sisaldab kõiki võetavaid meetmeid.

2. Meetmed valitakse välja eelkõige järgmiste kriteeriumide põhjal:

a) teabelevi ning juhusliku või tahtliku merereostusega seotud olukordade eest vastutavate ja nende lahendamisega tegelevate isikute, sealhulgas vajaduse korral sadamavaldajate ettevalmistamise toetamine liikmesriikides, suurendamaks valmisolekut ning aitamaks vältida ohte;

b) õnnetustele reageerimise ja õnnetusejärgse taastusabi võtete ja viiside parendamise ning mere- ja rannikukeskkonnale tekitatud kahju hindamise võtete parendamise toetamine;

c) üldsuse parema teavitamise toetamine, et aidata selgitada ohte ja levitada teavet õnnetuste kohta;

d) asjaomaste kohalike ja looduskaitseorganite koostöö tõhustamise toetamine ohtude vältimise ja ohtudele reageerimise vallas;

e) praktilise abi andmise toetamine, mobiliseerides liikmesriikides tekkivates hädaolukordades peamiselt ühenduse töökonda kuuluvaid eksperte, ning sellistes olukordades saadud kogemuste liikmesriikide hulgas levitamise toetamine.

3. Iga meede viiakse ellu tihedas koostöös liikmesriikide siseriikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi pädevate asutustega.

Artikkel 4

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse sama otsuse artiklit 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 5

Komisjon hindab koostööraamistiku täitmist selle keskel ja enne selle lõppu ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 36 kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist ning seejärel kuus aastat pärast otsuse jõustumist selle kohta aruande. Lõpparuandes teeb komisjon vajaduse korral ettepanekuid uute meetmete kohta raamistiku jätkamiseks.

Artikkel 6

Otsus 86/85/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 8

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. detsember 2000

Euroopa Parlamendi nimel

president

N. Fontaine

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-C. Gayssot

[1] EÜT C 25, 30.1.1999, lk 20.

[2] EÜT C 169, 16.6.1999, lk 16.

[3] Euroopa Parlamendi 16. septembri 1999. aasta arvamus (EÜT C 54, 25.2.2000, lk 82), nõukogu 17. detsembri 2000. aasta ühine seisukoht (EÜT C 87, 24.3.2000, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 13. juuni 2000. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 30. novembri 2000. aasta otsus ja nõukogu 5. detsembri 2000. aasta otsus.

[4] EÜT C 162, 8.7.1978, lk 1,EÜT L 355, 10.12.1981, lk 52,EÜT L 77, 22.3.1986, lk 33 ningEÜT L 158, 25.6.1988, lk 32.

[5] EÜT C 138, 17.5.1993, lk 5.

[6] EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81.

[7] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[8] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[9] EÜT L 77, 22.3.1986, lk 33. Otsust on muudetud otsusega 88/346/EMÜ (EÜT L 158, 25.6.1988, lk 32).

--------------------------------------------------

I LISA

ÜHENDUSE TEABESÜSTEEMI OSAD

Ühenduse teabesüsteem põhineb nüüdisaegsel automatiseeritud andmetöötlussüsteemil. Ühendus pakub Internetis oma veebisaidil üldist ühenduse tasandi taustteavet ning liikmesriigid oma lehtedel teavet vahendite kohta, mis neil on reostusõnnetustele reageerimise puhuks.

Peale selle peetakse süsteemi eraldi trükilehtede kogumina teabega hädaolukordade ohjamise kohta igas liikmesriigis.

1. Komisjon avab veebisaidi üldiseks juurdepääsuks süsteemile ja eraldi ühenduse kodulehe.

2. Iga liikmesriik teeb kuue kuu jooksul pärast otsuse jõustumist järgmist:

a) määrab asutuse või asutused, kes vastutavad süsteemi liikmesriigi osa haldamise eest, ja teatab sellest komisjonile;

b) avab oma riigi kodulehe või omavahel seotud kodulehed või haldab neid. Liikmesriigi koduleht või üks omavahel seotud kodulehtedest ühendatakse kogu süsteemiga ühenduse süsteemi peajuurdepääsulehe kaudu;

c) täidab oma kodulehe(d) asjassepuutuva teabega, st:

i) kirjeldus siseriiklike struktuuride ning juhusliku või tahtliku merereostuse suhtes pädevate riigiasutuste vaheliste sidemete kohta, sealhulgas teabekeskuste kohta, mille poole pöördutakse hädaolukordadele reageerimisega seotud küsimustes;

ii) üldteave olemasolevate hädaolukordadele reageerimise ja nende likvideerimise rühmade ja seadmete kohta, eriti aga järgmise kohta:

- merel tegutsevad reostustõrjelaevadega kiirreageerimisüksused,

- maismaal tegutsevad kiirreageerimisüksused kaldapiirkonna reostuse vastu võitlemiseks ja reostuse ajutise konserveerimise korraldamiseks, samuti meetmete elluviimine tundlike rannikualade taastamiseks,

- ekspertrühmad keskkonnaseire läbiviimiseks reostuse suhtes ja/või reostuse vastu võitlemiseks kasutatavate võtete, sealhulgas saasteainete keemilise hajutamise mõju suhtes,

- muud mehaanilised, keemilised ja bioloogilised vahendid merereostuse vastu võitlemiseks ning rannikute puhastamiseks, sealhulgas naftatankerite tühjendamise süsteemid,

- õhusõiduk õhuvaatluste tegemiseks,

- ladude asukohad,

- pukseerimisvõimsus hädaolukorras,

- üldsusele avatud hädaabinumber või -numbrid;

iii) abi pakkumise tingimused.

Soovi korral annavad teabekeskused lisateavet.

3. Iga liikmesriik ajakohastab oma punktis 2 määratletud kodulehe(d) võimalikult kiiresti pärast nendes sisalduva teabe muutusi.

4. Iga liikmesriik edastab komisjonile kuue kuu jooksul pärast otsuse jõustumist teabe oma hädaolukordade ohjamise kavade kohta, mida tuleks kajastada ühenduse trükilehtede kogumis, sealhulgas teabe mobiliseerimiskorra ja erakorraliste kontaktpunktide kohta koos aadressidega.

5. Iga liikmesriik teatab komisjonile esimesel võimalusel igast trükilehtede kogumis sisalduva teabe muutumisest.

6. Komisjon teeb igale liikmesriigile kättesaadavaks kõnealuse trükilehtede kogumi ühe eksemplari ja vajaduse korral selle ajakohastused.

Ühenduse ja liikmesriikide kodulehtede näidised ning ühenduse teabesüsteemi rakendamise lisajuhised võetakse vastu artikli 4 lõikes 2 sätestatud korras.

--------------------------------------------------

II LISA

ÜHENDUSE TOETUSE RAHASTAMISE KORD

Meetmete tüübid | Rahastamise kord |

A.Koolitus- ja teavitusmeetmed

1.Kursused ja seminarid

Kursuste ja seminaride korraldamine liikmesriikide riigi-, piirkondade ja kohalike omavalitsusasutuste töötajatele ja teistele, tagamaks, et pädevad teenistused reageerivad hädaolukordadele kiiresti ja tõhusalt. | Ühenduse maksimaalne rahaline toetus: 75 % meetme kogukuludest; toetuse ülemmäär 75000 EUR meetme kohta. |

2.Ekspertide vahetamine

Ekspertide teistesse liikmesriikidesse lähetamise korraldamine kogemuste saamiseks või hädaolukordade lahendamise võtete õppimiseks või teistes juhusliku või tahtliku merereostuse alaste kogemustega hädaabiteenistustes või asjaomastes organites, näiteks valitsusvälistes organisatsioonides, kasutatavate lähenemisviisidega tutvumiseks. Liikmesriikide ekspertide vahetamise korraldamine teistes liikmesriikides lühikoolitustel või moodulites osalemiseks või korraldamiseks. | Ühenduse maksimaalne rahaline toetus: 75 % ekspertide lähetus- ja elamiskuludest ning 100 % süsteemi koordineerimise kuludest. |

3.Õppused

Õppused on mõeldud selleks, et võimaldada hädaolukordade lahendamise viiside võrdlemist, liikmesriikide omavahelise koostöö elavdamiseks ning tehtud edusammude kinnistamiseks ja liikmesriikide hädaabiteenistuste tegevuse koordineerimiseks. | Ühenduse maksimaalne rahaline toetus: 50 % teiste liikmesriikide vaatlejate osalemiskuludest ning õppusega seotud seminaride korraldamise, õppuse ettevalmistamise, lõpparuande koostamise jms kuludest. |

4.Ühenduse teabesüsteem

Nüüdisaegse arvutipõhise teabesüsteemi väljaarendamine ja hooldamine, abistamaks liikmesriikide asutusi juhusliku või tahtliku merereostusega seotud olukordade lahendamisel, andes neile teavet, mida neil on vaja selliste hädaolukordade ohjamiseks. | Süsteemi komisjoni osa rahastamine 100 % ulatuses. |

B.Hädaolukordadele reageerimise ja taastusabi võtete ja viiside parendamise meetmed (katseprojektid)

Projektid liikmesriikide hädaolukordadele reageerimise ja hädaabi andmise võime suurendamiseks ja parendamiseks. Need projektid on peamiselt suunatud vahendite, võtete ja viiside parendamisele. Nende ulatus peaks olema selline, et nad pakuvad huvi kõikidele või paljudele liikmesriikidele, ning nad võiksid hõlmata projekte uute juhusliku või tahtliku merereostusega seotud tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks. Ergutatakse projekte, milles osaleb kaks või enam liikmesriiki. | Ühenduse maksimaalne rahaline toetus: 50 % iga projekti kogukuludest; toetuse ülemmäär 150000 EUR. |

C.Toetus- ja teabemeetmed

1.Keskkonnamõju

Meetmed hädaolukorra keskkonnamõjude uurimise toetamiseks, võetud ennetus- ja heastusmeetmete kasulikkuse hindamiseks ning sel moel saadud tulemuste ja kogemuste laialdaseks levitamiseks teiste liikmesriikide hulgas. | Ühenduse maksimaalne rahaline toetus: 50 % iga meetme kogukuludest. |

2.Konverentsid ja üritused

Suurelepublikuleavatud konverentsid ja muud merereostusalased üritused, eriti kui nendest võtab osa mitu liikmesriiki. | Ühenduse maksimaalne rahaline toetus: 30 % meetme kogukuludest; toetuse ülemmäär 50000 EUR. |

3.Muud toetusmeetmed

Meetmed tehnika taseme kindlaksmääramiseks, juhusliku või tahtliku merereostuse oluliste aspektidega seotud põhimõtete ja juhiste väljatöötamiseks ning koostööraamistiku toimivuse hindamiseks. | 100protsendiline rahastamine. |

Meetmed ergutamaks teabevahetust pädevate asutuste vahel seoses kaadatud sõjamoonast tulenevate ohtudega, vastavate aladega (sealhulgas nende kaardistamisega) ning meetmetega, mida tuleb hädaolukorras võtta. | 100protsendiline rahastamine. |

4.Teavitusmeetmed

Trükised, näitusematerjalid ja muu üldsusele mõeldud teave ühendusesisese koostöö kohta juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas. | 100protsendiline rahastamine. |

D.Ekspertide mobiliseerimine

Meetmed ühenduse töökonda kuuluvate ekspertide mobiliseerimiseks, võimaldamaks neil hädaolukorras sekkuda ja sel moel toetada liikmesriigi või selle hädaolukorrast ohustatud kolmanda riigi ametiasutuste loodud süsteemi, ning eksperdi saatmiseks kohapeale koordineerima teiste liikmesriikide vaatlejaid. | Ühenduse rahaline toetus: 100 % ekspertide lähetamise kuludest. |

--------------------------------------------------