Official Journal L 303 , 02/12/2000 P. 0023 - 0028
NÕUKOGU OTSUS, 27. november 2000, millega kehtestatakse diskrimineerimise vastu võitlemise ühenduse tegevusprogramm (2001-2006) (2000/750/EÜ) EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 13, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust1 pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega,2 pärast konsulteerimist regioonide komiteega,3 ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Liit on rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele. Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõige 2 deklareerib, et liit austab põhiõigusi kui ühenduse õiguse üldpõhimõtteid, nagu need on tagatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, ning nagu need tulenevad liikmesriikidele ühesugustest riigiõiguslikest tavadest. (2) Euroopa Parlament on korduvalt tungivalt soovitanud Euroopa Liidul arendada ja tugevdada võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi käsitlevat poliitikat, mis on suunatud igasuguse diskrimineerimise vastu. (3) Euroopa Liit ei tunnista teooriaid, mis püüavad tõestada üksteisest erinevate inimrasside olemasolu. Käesolevas otsuses käsitletud mõiste "rassiline päritolu" ei tähenda seesuguste teooriate tunnistamist. (4) Programmi rakendamisel püüab ühendus vastavalt asutamislepingule likvideerida ebavõrdsuse ja edendada meeste ja naiste vahelist võrdõiguslikkust, eelkõige seetõttu, et naised kannatavad sageli mitmekordse diskrimineerimise all. (5) Diskrimineerimise eri vorme ei ole võimalik tähtsuse järjekorda seada: kõik on võrdselt vastuvõetamatud. Kõnealune programm on ette nähtud nii liikmesriikides kasutusel olevate heade tavade vahetamiseks kui ka uue diskrimineerimisvastase tegevuse ja poliitika väljatöötamiseks, muu hulgas mitmekordse diskrimineerimise suhtes. Käesoleva otsusega püütakse paralleelselt juurutada üldist strateegiat igasuguse diskrimineerimise kõikide vormide vastu. (6) Ühenduse tasandi meetmete rakendamisel saadud kogemused on näidanud, et eelkõige soolise diskrimineerimise vastu võitlemine nõuab tegelikkuses eri meetmete, eelkõige üksteise tugevdamiseks kavandatud seadusandlike ja praktiliste meetmete ühendamist. Samalaadseid kogemusi on saadud seoses rassilise või etnilise päritolu ja puuete põhjal diskrimineerimisega. (7) Programm peaks hõlmama igasugust diskrimineerimist, välja arvatud sooline diskrimineerimine, mida käsitlevad ühenduse erimeetmed. Eri alustel põhinevatel diskrimineerimisvormidel võib olla ühisjooni ning nende vastu saab võidelda samade vahenditega. Paljude aastate jooksul saadud kogemusi teataval põhjusel diskrimineerimise vastu võitlemisel, sealhulgas sooline diskrimineerimine, saab kasutada muude diskrimineerimisvormide puhul. Tuleb siiski arvestada diskrimineerimise eri vormide erisusi. Seetõttu tuleb arvestada puuetega inimeste erivajadusi toimingutele ligipääsu ja tulemuste saavutatavuse suhtes. (8) Programm peaks olema avatud kõikidele sotsiaalse tõrjutuse vastases võitluses osalevatele riiklikele ja/või eraõiguslikele organitele ja institutsioonidele. Sellega seoses tuleb arvesse võtta nii kohaliku kui riikliku tasandi valitsusväliste organisatsioonide kogemusi ja võimalusi. (9) Paljudel Euroopa tasandi valitsusvälistel organisatsioonidel on kogemusi ja oskusi diskrimineerimise vastu võitlemiseks ning diskrimineerimise alla sattunud isikute kaitsmiseks Euroopa tasandil. Seetõttu võivad nad aidata paremini aru saada diskrimineerimise eri vormidest ja tagajärgedest ning tagada, et programmi koostamisel, rakendamisel ja jälgimisel võetakse arvesse diskrimineerimise alla sattunud inimeste kohemusi. Ühendus on varem ette näinud diskrimineerimise valdkonnas tegutsevate eri organisatsioonide põhilise rahastamise. Selline tõhusalt toimivate valitsusväliste organisatsioonide põhiline rahastamine võib osutuda diskrimineerimise vastu võitlemisel väga väärtuslikuks. (10) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.4 (11) Ühenduse tegevuse lisandväärtuse tugevdamiseks peaks komisjon koostöös liikmesriikidega tagama kõikidel tasanditel käesoleva otsuse ja kõikide muude asjakohaste ühenduse õigusaktide, poliitika ja meetmete, eelkõige haridust ja koolitust ning meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlevate Euroopa Sotsiaalfondi raames võetavate meetmete ja sotsiaalset hõlvamist edendavate toimingute järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse. Tagada tuleks ka otsuse kooskõla ja vastastikune täiendavus muude Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Jälgimiskeskuse asjakohaste toimingutega. (12) Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingus nähakse ette tihedam sotsiaalkoostöö ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja Euroopa Majanduspiirkonnas tegutsevate Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide (EFTA/EMP riikide) vahel. Tuleks ette näha, et käesolevas programmis võivad osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriigid Euroopa lepingutes, nende lisaprotokollides ja vastavates assotsiatsiooninõukogude otsustes ettenähtud tingimuste kohaselt, samuti Küpros, Malta ja Türgi lisaassigneeringute alusel kõnealuste riikidega kokkulepitud korras. (13) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe5 punktis 34 nimetatud lähtesumma on lisatud käesolevasse otsusesse kogu programmi kestuse ajaks, mõjutamata seejuures eelarve täitmist korraldava asutuse asutamislepinguga määratletud volitusi. (14) Komisjon ja liikmesriigid peaksid püüdma tagada kõikide käesoleva programmi alusel avaldatud tekstide, juhiste ja pakkumiskutsete koostamise selges, lihtsas ja arusaadavas keeles. (15) On asjakohane arvesse võtta, et vajaduse korral tuleb ette näha eritoetus, mis võimaldaks inimestel toime tulla programmis osalemist takistavate asjaoludega. (16) Ühenduse meetmete edukuse tagamiseks on vaja jälgida ja hinnata eesmärkide saavutamise tulemuslikkust. (17) Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt ei saa kavandatavate diskrimineerimisvastaste meetmete eesmärki üksikud liikmesriigid piisaval määral saavutada, sest selleks on muu hulgas vaja mitmepoolseid partnerlussuhteid, riikidevahelist teabevahetust ja parimate lahenduste levitamist kogu ühenduses. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuste eesmärkide saavutamiseks, ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE: Artikkel 1 Programmi kehtestamine Käesoleva otsusega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm (edaspidi "programm"), et edendada meetmeid, mille abil võidelda otsese või kaudse diskrimineerimisega rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ajavahemikus 1. jaanuar 2001 - 31. detsember 2006. Artikkel 2 Eesmärgid Programmiga toetatakse ja täiendatakse ühenduse volituste piires ühenduse tasandil ja liikmesriikides tehtud pingutusi edendamaks meetmeid, mille abil vältida ja tõkestada nii ühel kui mitmel alusel põhinevat diskrimineerimist, võttes vajaduse korral arvesse edasisi õiguslikke arenguid. Sellel on järgmised eesmärgid: a) parandada diskrimineerimisega seotud küsimuste mõistmist parandades selle nähtuse tundmist ning hinnates tegevuspõhimõtete ja toimingute tõhusust; b) arendada suutlikkust diskrimineerimist tõhusalt vältida ja sellega tegelda, eelkõige tugevdades organisatsioonide tegevusvahendeid ning toetades teabe- ja heade tavade vahetust ning võrkude loomist Euroopa tasandil, võttes arvesse diskrimineerimise eri vormide erisusi; c) edendada ja levitada diskrimineerimisvastase võitluse aluseks olevaid väärtusi ja tavasid, muu hulgas teadlikkuse tõstmise kampaaniate kaudu. Artikkel 3 Ühenduse meetmed 1. Artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võib riikidevahelise tegevuse raames rakendada järgmisi meetmeid: a) diskrimineerimisega seotud tegurite analüüs, sealhulgas kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate ja võrdleva hindamise kriteeriumide põhjalik uurimine ja arendamine siseriikliku õiguse ja tavade alusel, samuti diskrimineerimisvastaste õigusaktide ja tavade hindamine eesmärgiga anda hinnang nende tõhususele ja mõjule ning tulemuste aktiivne levitamine; b) riikidevaheline koostöö ja Euroopa tasandi koostöövõrkude edendamine aktiivselt diskrimineerimise tõkestamise ja diskrimineerimisvastase võitlusega tegelevate partnerite vahel, kaasa arvatud valitsusvälised organisatsioonid; c) teadlikkuse tõstmine, peamiselt ühenduse mõõtme rõhutamisega diskrimineerimisvastases võitluses ja programmi tulemuste avalikustamisega eelkõige väljaannete, kampaaniate ja ürituste abil. 2. Lõikes 1 kirjeldatud ühenduse meetmete rakendamise kord on sätestatud lisas. Artikkel 4 Programmi rakendamine ja koostöö liikmesriikidega 1. Komisjon: a) tagab programmi kuuluvate ühenduse meetmete rakendamise vastavalt lisale; b) vahetab Euroopa tasandi valitsusväliste organisatsioonide esindajate ja tööturu osapooltega korrapäraselt arvamusi programmi ülesehituse, rakendamise ja järelevalve ning poliitikaga seotud põhimõtteliste eesmärkide kohta. Sel eesmärgil annab komisjon valitsusvälistele organisatsioonidele ja tööturu osapooltele asjakohast teavet. Komisjon teatab arvamustevahetusest käesoleva määruse artikli 6 alusel moodustatud komiteele. 2. Komisjon võtab koostöös liikmesriikidega meetmed, mis on vajalikud: a) kõikide asjaomaste osaliste programmis osalemise edendamiseks, kaasa arvatud igasuguse suurusega valitsusvälised organisatsioonid; b) aktiivse partnerluse ja dialoogi edendamiseks kõikide programmis osalevate partnerite vahel, muu hulgas selleks, et soodustada diskrimineerimisvastast võitlust edendavat integreeritud ja koordineeritud lähenemisviisi; c) programmi raames võetavate meetmete tulemuste levitamise tagamiseks; d) asjakohase teabe andmiseks ning reklaami tegemise ja järelevalve tagamiseks seoses programmi raames toetatavate meetmetega. Artikkel 5 Rakendusmeetmed 1. Artikli 6 lõikes 2 nimetatud korralduskomitee menetluse kohaselt võetakse vastu järgmised käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis käsitlevad allpool loetletud küsimusi: a) programmi rakendamise üldjuhised; b) programmi kuuluvate meetmete rakendamise iga-aastane tööplaan, kaasa arvatud võimalus kohandada või täiendada programmi teemasid; c) ühenduse rahaline toetus; d) aastaeelarve ja rahaliste vahendite jaotus programmi erinevate meetmete lõikes; e) ühenduse toetust saavate meetmete ja organisatsioonide valiku kord ja komisjoni esitatud esialgne nimekiri, mis sisaldab niisugust toetust saavaid meetmeid ja organisatsioone; f) programmi järelevalve ja hindamise alused, eelkõige selle tasuvus, ning tulemuste levitamise ja edastamise kord. 2. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud muude küsimustega, võetakse vastu kooskõlas artikli 6 lõikes 3 sätestatud nõuandemenetlusega. Artikkel 6 Komitee 1. Komisjoni abistab komitee. 2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kaks kuud. 3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7. 4. Komitee võtab vastu oma töökorra. Artikkel 7 Koostöö muude komiteedega Käesoleva programmi järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse tagamiseks muude artiklis 8 nimetatud meetmete osas teavitab komisjon komiteed korrapäraselt muudest ühenduse sammudest, mis toetavad diskrimineerimisvastast võitlust. Vajaduse korral organiseerib komisjon regulaarse ja struktureeritud koostöö selle komitee ja muude asjaomaste tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja meetmetega tegelemiseks loodud järelevalvekomiteede vahel. Artikkel 8 Järjepidevus ja vastastikune täiendavus 1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi ja muude liidu ja ühenduse asjakohaste tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja meetmete üldise järjepidevuse eelkõige sellega, et kehtestab asjakohased mehhanismid ja vahendid programmi toimingute koordineerimiseks, samuti nende toimingute koordineerimiseks, mis on seotud teaduse, tööhõive, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, sotsiaalse hõlvatuse, kultuuri, hariduse, koolituse, noorsoopoliitika ning ühenduse välissuhete valdkonnaga. 2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad käesoleva programmi meetmete ja muude liidu ja ühenduse asjakohaste meetmete, eelkõige struktuurifondide ja ühenduse algatusprogrammi "Equal" raames võetud meetmete vahelise järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse. 3. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, et tagada käesolevasse programmi kuuluvate toimingute ning riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tehtavate toimingute järjepidevus ja vastastikune täiendavus. Artikkel 9 EFTA/EMP riikide, assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide, Küprose, Malta ja Türgi osalemine Programmis võivad osaleda: a) EFTA/EMP riigid Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustel; b) Ida- ja Kesk-Euroopa kandidaatriigid Euroopa lepingutes, nende lisaprotokollides ja vastavate assotsiatsiooninõukogude otsustes kehtestatud tingimustel; c) Küpros, Malta ja Türgi, mida rahastatakse lisaassigneeringutest nende riikidega kokkulepitavas korras. Artikkel 10 Rahastamine 1. Käesoleva programmi rakendamise lähtesummaks ajavahemikus 2001-2006 määratakse 98,4 miljonit eurot. 2. Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires. Artikkel 11 Järelevalve ja hindamine 1. Komisjon jälgib korrapäraselt programmi koostöös liikmesriikidega ja vastavalt artikli 3 lõikes 2 või 3 sätestatud korrale. 2. Komisjon annab programmile hinnangu sõltumatute ekspertide abiga. Hinnang antakse seoses artiklis 2 nimetatud eesmärkidega võetud meetmete asjakohasuse, tõhususe ja tasuvuse kohta. Hinnang antakse ka programmi mõjule tervikuna. Hinnangus vaadeldakse käesoleva programmi raames rakendatavate ja muude asjakohaste ühenduse õigusaktide, poliitika ja tegevuse vastastikust täiendavust. 3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele 31. detsembriks 2005 hindamisaruande programmi rakendamise kohta. Artikkel 12 Jõustumine Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kuupäeval. Brüssel, 27. november 2000 Nõukogu nimel eesistuja É. GUIGOU LISA PROGRAMMI RAKENDAMISE NÄITAJAD I. Tegevusvaldkonnad Programm võib hõlmata üht või mitut järgmist valdkonda ühendusele asutamislepinguga antud volituste piires: a) diskrimineerimise tõkestamine riigihalduses ja riiklike haldusorganite toimingutes; b) diskrimineerimise tõkestamine meedias ja meediatoimingutes; c) naiste ja meeste võrdne osalemine poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete otsuste tegemisel; d) võrdne juurdepääs avalikkusele pakutavate kaupadele ja teenustele, sealhulgas eluase, transport, kultuur, vaba aja veetmine ja sport; e) diskrimineerimise tõhus jälgimine, kaasa arvatud mitmekordne diskrimineerimine; f) võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimisega seotud õiguseid käsitleva teabe tulemuslik levitamine; g) mittediskrimineerimispoliitika ja -tavade süvalaiendamine. Programmi kõikide toimingute puhul jälgitakse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõtet. Programmi elluviimisel võib komisjon kasutada komisjoni ja abisaaja ühistes huvides tehnilist ja/või haldusabi, mis on seotud programmide või projektide kindlaksmääramise, ettevalmistamise, juhtimise, järelevalve, auditi ja kontrolliga. Komisjon võib ka läbi viia uuringuid, korraldada ekspertide kohtumisi, juhtida teabekampaaniad ja anda välja käesoleva programmi eesmärgiga otseselt seotud trükiseid. II. Programmis osalejad Vastavalt käesolevas lisas kindlaksmääratud tingimustele ja rakenduskorrale on programm avatud diskrimineerimisvastases võitluses osalevatele riiklikele ja/või eraõiguslikele organitele ja institutsioonidele, eelkõige: a) liikmesriikidele; b) kohalikele ja piirkondlikele asutustele; c) võrdset kohtlemist edendavatele organitele; d) tööturu osapooltele, e) valitsusvälistele organisatsioonidele; f) ülikoolidele ja uurimisinstituutidele; g) siseriiklikele statistikaametitele; h) massiteabevahenditele. III. Toimingud Tegevusvaldkond 1 - Analüüsimine ja hindamine Toetada võib järgmisi meetmeid: 1) ühenduses diskrimineerimise ulatust käsitlevate võrreldavate statistiliste ridade väljatöötamine ja levitamine vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele; 2) diskrimineerimisvastase poliitika ja tavade tõhususe hindamiseks ettenähtud metoodika ja indikaatorite (võrdlusuuring) väljatöötamine ja levitamine vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele; 3) diskrimineerimisvastaste õigusaktide ja tavade analüüs aastaaruannete põhjal, et hinnata nende tõhusust ja levitada saadud teadmisi; 4) prioriteetseid teemasid käsitlevad temaatilised uuringud, milles võrreldakse ja vastandatakse lähenemisviise diskrimineerimise erinevatele põhjustele. Selle tegevusvaldkonna rakendamisel peab komisjon eelkõige tagama järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse enda toimingute ning Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Jälgimiskeskuse, ühenduse teadusuuringute, tehnoloogia arengu ja tutvustustegevuse raamprogrammi ning ühenduse statistikaprogrammi toimingute vahel. Tegevusvaldkond 2 - Suutlikkuse suurendamine Käesoleva programmiga hõlmatud valdkondades diskrimineerimise vastu võitlemise põhitegurite suutlikkuse ja tõhususe parandamiseks võib toetada järgmisi meetmeid: 1) riikidevaheline vahetustegevus, milles on osalejaid vähemalt kolmest liikmesriigist ja mis hõlmab teabe edastamist, saadud kogemuste ja parimate lahenduste vahetamist. Need toimingud võivad sisaldada valitud teemadega seotud protsesside, meetodite ja vahendite tõhususe võrdlust, parimate lahenduste vastastikust vahendamist ja rakendamist, personali vahetamist, toodete, protsesside, strateegia ja metoodika ühist arendamist, parimatele lahendustele vastavate meetodite, vahendite ja protsesside kohandamist erinevate tingimustega ja/või ühist tulemuste ja teabematerjalide levitamist ja ürituste korraldamist. Rahastamistaotluste läbivaatamisel võtab programm arvesse diskrimineerimise vormide mitmekesisust; 2) asjaomaste Euroopa tasandi valitsusväliste organisatsioonide põhirahastamine, kel on kogemusi ja oskusi diskrimineerimise vastu võitlemiseks ning diskrimineerimise alla sattunud isikute kaitsmiseks, et soodustada diskrimineerimisvastast võitlust edendavat integreeritud ja koordineeritud lähenemisviisi. Põhirahastamiseks võib kasutada kõige enam 90 % toetusteks mõeldud vahenditest. Selliste organisatsioonide väljavalimismenetluses võib arvesse võtta diskrimineerimise all kannatavate rühmade erinevust ja heterogeenset iseloomu. Tegevusvaldkond 3 - Teadlikkuse tõstmine Toetada võib järgmisi meetmeid: 1) konverentside, seminaride ja ürituste korraldamine Euroopa tasandil; 2) seminarid, mida liikmesriigid korraldavad diskrimineerimisvastaste ühenduse õigusaktide rakendamise toetuseks ja siseriiklikul tasandil korraldatud üritustele Euroopa mõõtme andmine; 3) üleeuroopaliste meediakampaaniate ja ürituste korraldamine riikidevahelise teabevahetuse toetamiseks ning parimate lahenduste kindlakstegemiseks ja levitamiseks, kaasa arvatud iga-aastane auhind eduka tegevuse eest valdkonnas 2, et muuta diskrimineerimisvastane võitlus nähtavamaks; 4) materjalide avaldamine programmi tulemuste levitamiseks, sealhulgas parimate lahenduste näiteid tutvustava kodulehekülje loomine, kus on koht ideedevahetuseks ja andmebaas riikidevahelises vahetuses osaleda võivatest partneritest. IV. Toetustaotluste esitamise viis Tegevusvaldkond 1: selle valdkonna meetmed rakendatakse peamiselt pakkumismenetluse kaudu. Siseriiklike statistikaametitega tehtava koostöö suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste statistikaameti menetlust. Tegevusvaldkond 2: tegevusvaldkonna 2 punktides 1 ja 2 sätestatud meetmed rakendatakse projektkonkursside vastuste kaudu, mis esitatakse komisjonile. Tegevusvaldkond 3: selle valdkonna meetmed rakendatakse üldiselt pakkumismenetluse vastuste kaudu. Tegevusvaldkonna 3 punktides 2 ja 3 sätestatud meetmeid võib subsideerida näiteks liikmesriikide esitatud subsideerimistaotluste alusel. 1 Arvamus on esitatud 5.10.2000 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). 2 EÜT C 204, 18.7.2000, lk 82. 3 EÜT C 226, 8.8.2000, lk 1. 4 EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. 5 EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.