Nõukogu otsus,

17. juuli 2000,

millega Euroopa Ühendus nõustub Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamislepingu muutmisega sellele organisatsioonile iseseisva eelarve koostamise eesmärgil

(2000/487/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koos artikli 300 lõike 2 esimese lause ning lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ühendus on Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) liige. [3]

(2) Vahemere kalavarude majandamine nõuab avamere kalapüügi reguleerimiseks mitmepoolsete meetmete võtmist. Mitmepoolne koostöö võib akvakultuuri arengule soodsalt mõjuda. GFCM pakub selliste meetmete jaoks asjakohast raamistikku.

(3) GFCM on hiljuti vastu võtnud muudatused, millega tugevdatakse organisatsiooni tegevust luues teaduslik nõuandekomitee, mis tuleb kokku kord aastas. Organisatsiooni uued toimingud nõuavad vajalikke finantsvahendeid.

(4) GFCM sõltub täielikult Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) eelarvest. Nimetatud eelarvele seatud piirangute tõttu ei ole võimalik rahastada toiminguid, mida GFCM oma uues tugevdatud rollis peab täitma. Seetõttu peab GFCM-l olema oma iseseisev eelarve.

(5) GFCM võttis 13.–16. oktoobril 1997 toimunud istungil vastu lepingu muudatused, millega kehtestatakse iseseisev eelarve. Nimetatud eelarve kajastab GFCM lepinguosaliste uut kohustust GFCM asutamislepingu X artikli punkti 2 tähenduses.

(6) Uued kohustused võivad jõustuda alles pärast seda, kui GFCM komisjoni liikmed on need kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võtnud ning iga üksiku liikme puhul pärast seda, kui kõnealune liige on need vastu võtnud.

(7) Seetõttu peaks ühendus vastu võtma dokumendi GFCM iseseisva eelarvega nõustumise kohta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

1. Ühendus nõustub Vahemere üldise kalanduskomisjoni iseseisva eelarve kehtestamisega vastavalt I lisas esitatud dokumendile.

2. Vahemere üldise kalanduskomisjoni asutamislepingu ja töökorra muudetud tekstid, sealhulgas iseseisvat eelarvet käsitlevad sätted, on esitatud II lisas.

Brüssel, 17. juuli 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Glavany

[1] EÜT C 15, 20.1.1999, lk 13.

[2] EÜT C 150, 28.5.1999, lk 153.

[3] Nõukogu 16. juuni 1998. aasta otsus (98/416/EÜ) Euroopa Ühenduse liitumise kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoniga (EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34).

--------------------------------------------------

I LISA

Vahemere üldise kalanduskomisjoni iseseisvat eelarvet käsitlev vastuvõtmisdokument

Lugupeetud.…

Mul on au Teile teatada, et Euroopa Ühendus on otsustanud nõustuda uute eeskirjadega Vahemere üldise kalanduskomisjoni iseseisva eelarve kehtestamise kohta. Seoses sellega edastan Teile dokumendi, millega ühendus nõustub kõnealuse lepingu X artikli punkti 2 kohaselt 13.–16. oktoobril 1997 toimunud istungil vastuvõetud uute artiklitega VIIIa ja IXa ning II, VII ja IX artikli muudatustega.

Austatud…, võtke vastu minu suurim lugupidamine,

Euroopa Liidu nõukogu eesistuja

Mr Diouf

peadirektor

FAO

Via delle Terme di Caracalla

I— 00100 Rooma

--------------------------------------------------

II LISA

Vahemere üldise kalanduskomisjoni

ASUTAMISLEPING

PREAMBUL

LEPINGUOSALISED,

võttes arvesse 16. novembril 1994. aastal jõustunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni (edaspidi "Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon") asjakohaseid sätteid, mis kohustavad rahvusvahelise üldsuse kõiki liikmeid tegema koostööd mere elusressursside kaitse ja majandamise vallas,

juhtides ühtlasi tähelepanu kohustustele ja eesmärkidele, mis avaldati 1992. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskkonna- ja arengukonverentsil vastu võetud Agenda 21 17. peatükis ning 1995. aastal FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis,

juhtides ühtlasi tähelepanu läbirääkimistele teatavate kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate teiste rahvusvaheliste dokumentide üle,

väljendades vastastikust huvi seoses Vahemere ja Musta mere ning neid ühendavate vete (edaspidi "piirkond") elusressursside arendamise ja nõuetekohase kasutamisega ning soovides kiirendada eesmärkide saavutamist rahvusvahelise koostöö kaudu, millele avaldaks soodsat mõju Vahemere üldise kalanduskomisjoni moodustamine,

tunnistades kalavarude kaitse ja majandamise ning sellega seotud rahvusvahelise koostöö tähtsust piirkonnas,

LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:

Artikkel 1

Komisjon

1. III artiklis sätestatud ülesannete ja kohustuste täitmiseks asutavad lepinguosalised käesolevaga Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (edaspidi "organisatsioon") raames komisjoni nimetusega Vahemere üldine kalanduskomisjon (edaspidi "komisjon").

2. Komisjoni liikmed on organisatsiooni sellised liikmed ja assotsieerunud liikmed ning organisatsiooni mittekuuluvad riigid, kes on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, mõne selle spetsialiseeritud asutuse või Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri liikmed ning on:

i) rannikuäärsed riigid või assotsieerunud liikmed, kes asuvad osaliselt või täielikult kõnealuses piirkonnas;

ii) riigid või assotsieerunud liikmed, kelle laevad tegelevad kõnealuses piirkonnas käesoleva lepingu alusel reguleeritavate kalavarude püügiga; või

iii) piirkondlikud majandusintegratsiooni organisatsioonid, mille liikmeskonda kuulub alapunktides i või ii nimetatud riik ning millele kõnealune riik on üle andnud pädevuse käesoleva lepinguga reguleeritavates küsimustes,

ning mis tunnustavad käesolevat lepingut XI artikli sätete kohaselt, kusjuures kõnealused sätted ei mõjuta selliste riikide komisjoni liikmestaatust, kes ei ole Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, ühegi selle spetsialiseeritud asutuse ega Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri liikmed, kuid kes on ühinenud käesoleva lepinguga enne 22. maid 1963. Assotsieerunud liikmete osas jätab organisatsioon põhikirja XIV artikli punkti 5 ja organisatsiooni üldeeskirja XXI artikli punkti 3 kohaselt käesoleva lepingu üle otsustamise asjaomaste assotsieerunud liikmete rahvusvaheliste suhete eest vastutavale ametiasutusele.

Artikkel II

Organisatsioon

1. Iga liiget esindab komisjoni istungjärkudel üks delegaat, kellega võib kaasas olla üks asendusliige ning eksperdid ja nõustajad. Komisjoni istungitel osalemine ei anna asendusliikmetele, ekspertidele ega nõustajatele hääleõigust, v.a juhul, kui asendusliige täidab delegaadi ülesandeid viimase puudumisel.

2. Igal liikmel on üks hääl, kui lõikes 3 ei sätestata teisiti. Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. Komisjoni liikmete enamus moodustab kvoorumi.

3. Komisjoni liikmeks oleval piirkondlikul majandusintegratsiooni organisatsioonil on kõigil komisjoni või komisjoni abistavate organite istungitel nii palju hääli, kui tal on liikmesriike, kellel on kõnealusel istungil hääleõigus.

4. Komisjoni liikmeks olev piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon ja selle liikmesriigid, kes on komisjoni liikmed, kasutavad liikmeksoleku õigust oma pädevuse piires vaheldumisi. Kui komisjoni liikmeks olev piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon kasutab hääleõigust, siis tema koosseisu kuuluvad liikmesriigid oma hääleõigust kasutada ei saa, ja vastupidi.

5. Iga komisjoni liige võib komisjoni liikmeks olevalt piirkondlikult majandusintegratsiooni organisatsioonilt või selle liikmesriikidelt, kes on komisjoni liikmed, taotleda infot seoses küsimusega, kumb nendest on pädev teatavas konkreetses küsimuses, kas organisatsioon või selle liikmesriigid. Piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon või asjaomased liikmesriigid annavad nimetatud taotluse korral kõnealuse info.

6. Enne komisjoni või komisjoni abistava organi istungit teatab komisjoni liikmeks olev piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon või selle liikmesriigid, kes on komisjoni liikmed, kumb nendest, kas piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon või selle liikmesriigid, on pädev küsimustes, mida istungil arutama hakatakse, ning kumb nendest, kas piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon või selle liikmesriigid, kavatseb kasutada oma hääleõigust igas konkreetses päevakorrapunktis. Käesoleva lõike sätted ei takista komisjoni liikmeks oleval piirkondlikul majandusintegratsiooni organisatsioonil või selle liikmesriikidel, kes on komisjoni liikmed, tegemast vastavalt käesolevale lõikele ühtset deklaratsiooni, mis kehtib kõigil järgmistel istungitel käsitlemisele tulevate küsimuste ja päevakorrapunktide suhtes, kui enne konkreetset istungit ei ole teatatud eranditest või muudatustest.

7. Kui päevakorras on nii piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni kui ka selle liikmesriikide pädevusse üleantud küsimused, siis võivad aruteludes osaleda nii piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon kui ka selle liikmesriigid. Sellistel juhtudel võtab istung otsuste tegemisel arvesse ainult hääleõigusega liikme sõnavõtu.

8. Komisjoni istungite kvoorumi määramisel võetakse komisjoni liikmeks oleva piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni delegatsiooni arvesse ainult juhul, kui see delegatsioon on hääleõiguslik istungil, mille kvoorum tuleb kindlaks määrata.

9. Komisjon valib eesistuja ning kaks ase-eesistujat.

10. Tavaliselt kutsub komisjoni eesistuja komisjoni korralise istungjärgu kokku igal aastal, kui liikmete enamus ei otsusta teisiti. Komisjon määrab kõigi istungjärkude toimumise koha ja aja pärast organisatsiooni peadirektoriga nõupidamist.

11. Komisjon asub organisatsiooni peakorteri juures Roomas või muus komisjoni poolt kindlaksmääratud paigas.

12. Komisjon võib oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võtta ja teha muudatusi oma töökorras tingimusel, et kõnealune töökord või selle muudatused on kooskõlas käesoleva lepingu või organisatsiooni põhikirjaga.

13. Komisjon võib oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võtta oma finantseeskirja ning teha selles muudatusi tingimusel, et nimetatud eeskiri on kooskõlas organisatsiooni finantseeskirja põhimõtetega. Nimetatud finantseeskiri esitatakse rahanduskomisjonile, millel on õigus tühistada kõnealune eeskiri või selle muudatus, kui need rahanduskomisjoni arvates ei vasta organisatsiooni finantseeskirja põhimõtetele.

Artikkel III

Ülesanded

1. Komisjoni eesmärk on edendada mere elusressursside arendamist, kaitset, ratsionaalset majandamist ja parimal viisil kasutamist ning akvakultuuri säästvat arengut piirkonnas ning sellega seoses on komisjonil järgmised ülesanded ja kohustused:

a) tähelepanelikult jälgida kõnealuste varude seisundit, nende piisavust ja kasutamise taset ning nendel põhinevat kalamajanduse olukorda;

b) V artikli kohaselt ette valmistada ja soovitada asjakohaseid meetmeid:

i) mere elusressursside kaitseks ja ratsionaalseks majandamiseks, sealhulgas meetmed:

- kalapüügiviiside ja püügivahendite reguleerimiseks,

- teatava konkreetse liigi kalade suhtes väikseima suuruse kehtestamiseks,

- avatud või suletud püügihooaegade ja -piirkondade kindlaksmääramiseks,

- kogusaagi ja püügikoormuse reguleerimiseks ja liikmete vahel jaotamiseks;

ii) et rakendada kõnealuseid soovitusi;

c) pidevalt jälgida kalamajanduse majanduslikku ja sotsiaalset poolt ning soovitada meetmeid selle arendamiseks;

d) soodustada, soovitada, kooskõlastada ja vajaduse korral korraldada väljaõpet ja teabevahetust kõigis kalanduse valdkondades;

e) toetada, soovitada, kooskõlastada ja vajaduse korral ellu viia teadus- ja arendustegevust, mis hõlmab ka ühisprojekte kalanduse vallas ja mere elusressursside kaitset;

f) koguda, avaldada või levitada infot kasutusel olevate mere elusressursside ning nimetatud ressurssidel põhineva kalanduse kohta;

g) edendada mere- ja riimvee-akvakultuuri ning rannalähedase kalapüügi tõhustamise programme;

h) võtta muid meetmeid, mis on vajalikud komisjoni eespool määratletud eesmärkide saavutamiseks.

2. Lõike 1 punkti b kohaste meetmete ettevalmistamisel ja soovitamisel kohaldab komisjon kaitse ja majandamisega seotud otsuste tegemiseks ettevaatusprintsiipi ning võtab arvesse ka parimate kättesaadavate teadusuuringute tulemusi ning vajadust edendada mere elusressursside arengut ja nõuetekohast kasutamist.

Artikkel IV

Piirkond

Komisjon täidab talle III artiklis määratud ülesanded ja kohustused käesoleva lepingu preambulis nimetatud piirkonnas.

Artikkel V

Majandamismeetmetega seotud soovitused

1. III artikli lõike 1 punktis b nimetatud soovitused võetakse vastu komisjoni kohalolnud ja hääletanud liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Komisjoni eesistuja edastab nimetatud soovituste teksti igale liikmele.

2. Kui käesolevas artiklis ei nähta ette teisiti, siis kohustuvad komisjoni liikmed jõustama kõik III artikli lõike 1 punkti b kohaselt antud komisjoni soovitused alates komisjoni määratud kuupäevast, mis ei ole varasem kui käesolevas artiklis ette nähtud vastuväidete esitamise tähtaja lõppemise kuupäev.

3. Iga komisjoni liige võib 120 päeva jooksul alates soovituse teatamiskuupäevast esitada sellele vastuväited ning sellisel juhul ei ole ta kohustatud nimetatud soovitust kohaldama. Kui 120 päeva jooksul on esitatud vastuväide, siis võib komisjoni iga liige järgmise 60 päeva jooksul samuti vastuväite esitada. Liige võib vastuväite igal ajal ka tagasi võtta ning seejärel soovitust kohaldada.

4. Kui soovitusele esitab vastuväiteid üle ühe kolmandiku komisjoni liikmetest, siis teised liikmed vabastatakse viivitamata kõnealuse soovituse kohaldamise kohustusest; sellest olenemata võivad kõik liikmed või mõned liikmetest omavahelise kokkuleppe põhjal soovitust kohaldada.

5. Komisjoni eesistuja teatab igale liikmele viivitamata iga vastuväite saamisest või tagasivõtmisest.

Artikkel VI

Aruanded

Pärast iga istungjärku esitab komisjon organisatsiooni peadirektorile aruande oma seisukohtade, soovituste ja otsuste kohta ning annab organisatsiooni peadirektorile muud aruanded, mis tema arvates võivad olla vajalikud või mida võidakse soovida. Komisjoni lepingu VII artiklis sätestatud komiteede ja töörühmade aruanded antakse organisatsiooni peadirektorile üle komisjoni kaudu.

Artikkel VII

Komiteed, töörühmad ja spetsialistid

1. Komisjon võib moodustada ajutisi, eri- ja alalisi komiteesid komisjoni ülesannete hulka kuuluvate küsimuste uurimiseks ja ettekandmiseks ning töörühmi konkreetsete tehniliste probleemide uurimiseks ja soovituste tegemiseks.

2. Komisjoni eesistuja kutsub lõikes 1 nimetatud komiteed ja töörühmad kokku sel ajal ja selles kohas, mis ta on kindlaks määranud vajaduse korral konsulteerides organisatsiooni peadirektoriga.

3. Lõikes 1 nimetatud komiteede ja töörühmade moodustamine ning spetsialistide töölevõtmine või ametisse nimetamine oleneb komisjoni kinnitatud eelarve asjakohases peatükis kasutamiseks kättesaadavatest rahalistest vahenditest. Enne komiteede ja töörühmade moodustamise ning spetsialistide töölevõtmise või ametisse nimetamise kulude üle otsustamist peab komisjonil olema komisjoni sekretäri aruanne otsuse halduslike ja rahaliste mõjude kohta.

Artikkel VIII

Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

Komisjon teeb ühist huvi pakkuvates küsimustes tihedat koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Artikkel VIIIa

Rahalised vahendid

1. Kõik komisjoni liikmed on kohustatud tasuma iga-aastase osamaksu iseseisvasse eelarvesse vastavalt komisjoni kehtestatavale osamaksu suurusele.

2. Komisjon võtab igal korralisel istungjärgul vastu oma iseseisva eelarve liikmete konsensuse alusel, seades siiski tingimuseks, et juhul kui kõikidest püüdlustest hoolimata ei saavutata konsensust kõnealuse istungjärgu jooksul, pannakse küsimus hääletamisele ja eelarve võetakse vastu kahekolmandikulise häälteenamusega.

3. a) Komisjoni iga liikme osamaksu suurus määratakse vastavalt korrale, mille kehtestab ja mida muudab komisjon.

b) Komisjoni kehtestatud või muudetud kord esitatakse komisjoni finantseeskirjas.

4. Organisatsiooni mittekuuluv riik, kes saab komisjoni liikmeks, peab osalema organisatsiooni selliste kulude katmises, mis on seotud komisjoni toimingutega, komisjoni määratud summas.

5. Osamaksud tuleb tasuda vabalt konverteeritavas valuutas, kui komisjon ei ole peadirektori nõusolekul otsustanud teisiti.

6. Komisjon võib vastu võtta annetusi ja muul kujul osutatud abi organisatsioonidelt, üksikisikutelt ja muudest allikatest oma ülesannete täitmisega seotud eesmärkidel.

7. Osamaksud, annetused ja muul kujul abi suunatakse sihtfondi, mida haldab peadirektor vastavalt organisatsiooni finantseeskirjale.

8. Komisjoni liikmel, kellel on komisjonile osamaksude tasumisel võlgnevusi, ei ole komisjonis hääleõigust, kui võlgnevuse summa on sama suur või suurem kui selle liikme eelneva kahe aasta osamaksud. Sellest olenemata võib komisjon lubada sellisel liikmel hääletada, kui tehakse kindlaks, et tasumata jätmise põhjuseks on kõnealusest liikmest sõltumatud asjaolud, kuid ühelgi juhul ei pikendata sellist hääleõigust üle kahe järgmise kalendriaasta.

Artikkel IX

Kulud

1. Delegaatide ja asendusliikmete, ekspertide ja nõustajate komisjoni istungjärkudel osalemise kulud ning käesoleva lepingu VII artikli kohaselt moodustatud komiteedesse ja töörühmadesse saadetud esindajate kulud määravad kindlaks ja kannavad vastavad liikmed.

2. Sekretariaadi kulud, sealhulgas trükiste ja teatistega seotud kulud ning komisjoni eesistuja või ase-eesistuja kulud seoses komisjoni ülesannete täitmisega komisjoni istungjärkude vahelisel ajal, määratakse kindlaks ja makstakse komisjoni eelarvest.

3. Komisjoni üksikliikmete omal algatusel või komisjoni soovitusel toimuva uurimis- ja arendustegevuse kulud määravad kindlaks ja maksavad asjaomased liikmed.

4. Liikmesriigid määravad kindlaks III artikli lõike 1 punkti e alusel ettevõetud uurimist ja arengut käsitlevate koostööprojektide kulud ja tasuvad need omavahel kokkulepitud kujul ja ulatuses, kui kulude katmiseks ei kasutata muid rahalisi vaheneid. Koostööprojektide osamaksud tehakse sihtfondi, mille organisatsioon peab asutama ja mida organisatsioon haldab finantseeskirja ja organisatsiooni põhikirja kohaselt.

5. Komisjoni, komiteede või töörühmade istungitele üksikisikuna kutsutud ekspertide kulud kaetakse komisjoni eelarvest.

6. Komisjon võib vastu võtta vabatahtlikke osamakse, mis on kas üldist laadi või seotud komisjoni konkreetsete projektide või tegevusega. Nimetatud osamaksud tehakse organisatsiooni poolt asutatud sihtfondi. Vabatahtlikke osamakse võetakse vastu ja sihtfondi hallatakse finantseeskirja ning organisatsiooni põhikirja kohaselt.

Artikkel IXa

Haldamine

1. Komisjoni sekretäri (edaspidi "sekretär") nimetab ametisse peadirektor komisjoni nõusoleku põhjal või juhul, kui ametisse nimetamine leiab aset korraliste istungjärkude vahelisel ajal, komisjoni liikmete nõusoleku põhjal.

2. Sekretär vastutab komisjoni toimingute ja tegevuspõhimõtete rakendamise eest ning annab selle kohta aru komisjonile. Sekretär tegutseb vajaduse korral ka muude komisjoni loodud organite sekretärina.

3. Komisjoni kulud kaetakse tema iseseisvast eelarvest, välja arvatud need, mis on seotud personali või ruumidega, mida võib pakkuda organisatsioon. Kulud, mille katab organisatsioon, määratakse kindlaks ja makstakse peadirektori koostatud kaheaastase eelarve piires, mille on heaks kiitnud organisatsiooni konverents kooskõlas organisatsiooni üldeeskirja ja finantseeskirjaga.

4. Delegaatide, asendusliikmete, ekspertide ja nõunike kulutused, mis on seotud nende osalemisega komisjoni, allkomisjonide või komiteede istungjärkudel, samuti istungjärkudel osalenud vaatlejate kulud, maksavad vastavad valitsused või organisatsioonid. Komisjoni, allkomisjonide või komiteede istungitele üksikisikuna kutsutud ekspertide kulud kaetakse komisjoni eelarvest.

Artikkel X

Muudatused

1. Vahemere üldine kalanduskomisjon võib käesolevat lepingut muuta komisjoni liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Muudatused jõustuvad alates nende komisjoni poolt vastuvõtmise kuupäevast, kui lõikega 2 ei ole ette nähtud teisiti.

2. Liikmetele uusi kohustusi kaasa toovad muudatused jõustuvad pärast seda, kui komisjoni liikmed on need kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võtnud ning iga üksiku liikme puhul pärast seda, kui kõnealune liige on need vastu võtnud. Uusi kohustusi sisaldavate muudatuste vastuvõtmisdokument antakse hoiule organisatsiooni peadirektorile, kes informeerib kõiki Vahemere üldise kalanduskomisjoni liikmeid ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri vastuvõtmisdokumendi saamisest ja muudatuste jõustumisest. Nende Vahemere üldise kalanduskomisjoni liikmete õigusi ja kohustusi, kes ei ole täiendavate kohustustega seotud muudatust vastu võtnud, reguleeritakse endiselt käesoleva lepingu tingimuste kohaselt, mis kehtisid enne muudatuste tegemist.

3. Käesolevas lepingus tehtud muudatustest kantakse ette organisatsiooni nõukogule, kellel on õigus tagasi lükata iga muudatus, mis nõukogu arvates ei ole kooskõlas organisatsiooni eesmärkide ja tegevusega või organisatsiooni põhikirjaga. Kui organisatsiooni nõukogu peab vajalikuks, siis võib ta muudatuse üle otsustamise panna organisatsiooni konverentsile, millel on samad volitused.

Artikkel XI

Vastuvõtmine

1. Käesolev leping on vastuvõtmiseks avatud organisatsiooni liikmetele ja assotsieerunud liikmetele.

2. Komisjon võib oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega liikmeks vastu võtta selliseid riike, kes on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, mõne selle spetsialiseeritud asutuse või Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri liikmed, kes on esitanud liikmeks saamise taotluse ja deklaratsiooni, millega nad ametlikult kinnitavad käesoleva lepingu vastuvõtmist sellisena, nagu see kehtib vastuvõtmise ajal.

3. Komisjoni liikmed, kes ei ole organisatsiooni liikmed ega assotsieerunud liikmed, võivad osaleda komisjoni tegevuses, kui nad katavad sekretariaadi kulud ulatuses, mis määratakse kindlaks organisatsiooni finantseeskirja asjakohaste sätete alusel.

4. Käesoleva lepingu vastuvõtmiseks annavad organisatsiooni liikmed või assotsieerunud liikmed vastuvõtmisdokumendi hoiule organisatsiooni peadirektorile ning see jõustub päevast, kui peadirektor kõnealuse dokumendi kätte saab.

5. Käesoleva lepingu vastuvõtmiseks annavad riigid, kes ei ole organisatsiooni liikmed, vastuvõtmisdokumendi hoiule organisatsiooni peadirektorile. Liikmeks vastuvõtmine jõustub kuupäevast, mil komisjon rahuldab liikmeks saamise taotluse käesoleva artikli lõikega 2 ette nähtud korras.

6. Organisatsiooni peadirektor teatab kõigile komisjoni liikmetele, kõigile organisatsiooni liikmetele ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile kõigist jõustunud vastuvõtmistest.

7. Käesoleva lepingu vastuvõtmise võib siduda reservatsioonidega, mis jõustuvad üksnes komisjoni liikmete ühehäälsel nõusolekul. Komisjoni liikmed, kes ei ole vastanud kolme kuu jooksul teatamise kuupäevast arvates, loetakse reservatsiooni heakskiitnuks. Reservatsiooni esitanud riik või piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon, kes ei saa kõnealust heakskiitu, ei saa käesoleva lepingu osaliseks. Organisatsiooni peadirektor teatab igast reservatsioonist viivitamata kõigile komisjoni liikmetele.

8. Käesoleva lepingu viited 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsioonile või muudele rahvusvahelistele lepingutele ei mõjuta ühegi riigi seisundit 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonile või muudele lepingutele allakirjutamisel, nende ratifitseerimisel või nendega ühinemisel.

Artikkel XII

Jõustumine

Käesolev leping jõustub viienda vastuvõtmisdokumendi kättesaamise kuupäeval.

Artikkel XIII

Territoriaalne kohaldatavus

Käesoleva lepingu vastuvõtmisel teatavad komisjoni liikmed selgesõnaliselt, millistele territooriumidele nende osalus laieneb. Nimetatud teate puudumise korral loetakse osalus kehtivaks kõigi territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest asjaomane liige vastutab. Territoriaalse kohaldamise ulatust võib muuta hilisema teate alusel, kui XIV artiklis ei sätestata teisiti.

Artikkel XIV

Lepingust taganemine

1. Iga liige võib käesolevast lepingust mis tahes ajal taganeda, kui lepingu jõustumise kuupäevast selle liikme suhtes on möödunud kaks aastat, teatades sellest kirjalikult organisatsiooni peadirektorile, kes annab lepingust taganemise teate viivitamata edasi kõigile komisjoni ja organisatsiooni liikmetele. Lepingust taganemine jõustub kolm kuud pärast kuupäeva, kui peadirektor teate sai.

2. Komisjoni liige võib lepingust taganemise teatavaks teha ühe või mitme territooriumi suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab. Komisjonist väljaastumise teates annab liige teada, millise territooriumi või milliste territooriumide suhtes väljaastumine kehtib. Sellise teate puudumise korral loetakse lepingust taganemine kehtivaks kõikide territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest komisjoni liige vastutab, kuid mitte assotsieerunud liikmete suhtes.

3. Iga komisjoni liikme organisatsioonist väljaastumist käsitatakse samal ajal ka komisjonist väljaastumisena ning lepingust taganemist loetakse kehtivaks kõikide territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest asjaomane liige vastutab, kuid mitte assotsieerunud liikme suhtes.

Artikkel XV

Vaidluste tõlgendamine ja lahendamine

Kõik käesoleva lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivad vaidlused, mida komisjon ei lahenda, edastatakse komiteele, mis koosneb ühest mõlema vaidluspoole nimetatud liikmest ning komitee liikmete valitud sõltumatust esimehest. Nimetatud komitee soovitused ei ole siduvad, kuid asjaomased osapooled võtavad need lahkarvamuse tekitanud küsimuse uuel arutamisel aluseks. Kõnealuse menetluse teel lahendamata jäänud vaidlus edastatakse Rahvusvahelisse Kohtusse vastavalt kohtu statuudile; komisjoni liikmete hulka kuuluva piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni puhul esitatakse see vahekohtusse, välja arvatud kui pooled lepivad kokku muus lahendusviisis.

Artikkel XVI

Lõppemine

Käesolev leping lõpeb automaatselt, kui komisjoni liikmete arv on lepingust taganemise tõttu alla viie, välja arvatud kui ülejäänud liikmed otsustavad ühehäälselt teisiti.

Artikkel XVII

Autentsuse kinnitamine ja registreerimine

Käesoleva lepingu algtekst on koostatud prantsuse keeles 24. septembril 1949. aastal Roomas. Komisjoni eesistuja ja organisatsiooni peadirektor kinnitavad käesoleva lepingu kahe inglis-, prantsus- ja hispaaniakeelse eksemplari ja kõigi käesoleva lepingu muudatuste autentsust. Üks kõnealustest eksemplaridest antakse hoiule organisatsiooni arhiivi. Teine eksemplar saadetakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile registreerimiseks. Peadirektor kinnitab täiendavalt käesoleva lepingu eksemplarid ning saadab ühe eksemplari organisatsiooni igale liikmele ning riikidele, kes ei ole organisatsiooni liikmed, kuid kes on kõnealuse lepingu osapooled või võivad kõnealuse lepingu osapoolteks hakata.

--------------------------------------------------

VAHEMERE ÜLDISE KALANDUSKOMISJONI TÖÖKORD

Artikkel I

Käesolevas töökorras kasutatakse järgmisi mõisteid:

kokkulepe:

leping, millega moodustatakse Vahemere üldine kalanduskomisjon, koostatud Roomas (Itaalias) 24. septembril 1949. aastal, muudetud kooskõlas kõnealuse lepingu X artikliga;

komisjon:

Vahemere üldine kalanduskomisjon;

eesistuja:

komisjoni eesistuja;

ase-eesistuja:

komisjoni ase-eesistuja;

delegaat:

komisjoni liikme esindaja lepingu II artikli lõike 1 kohaselt;

delegatsioon:

delegaat ja tema asendusliige, eksperdid ja nõustajad;

liige:

organisatsiooni liikmed ja assotsieerunud liikmed ning riigid, kes ei ole organisatsiooni liikmed, kuid võivad olla komisjoni liikmed;

sekretär:

komisjoni sekretär;

organisatsioon:

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon;

konverents:

organisatsiooni konverents;

vaatlejariik, assotsieerunud liige või organisatsioon:

riik, kes ei ole komisjoni ega organisatsiooni liige ega komisjoni istungjärgust osa võtma kutsutud rahvusvahelise organisatsiooni liige või selline organisatsiooni liige või assotsieerunud liige, kes võtab osa komisjoni istungjärgust, kuid ei ole komisjoni liige;

vaatleja:

vaatlejariigi või organisatsiooni esindaja.

Artikkel II

Komisjoni istungjärgud

1. Lepingu II artikli lõikest 10 lähtuvalt määrab komisjon igal korralisel istungjärgul, pärast nõupidamist peadirektoriga, järgmise istungjärgu toimumise aja ja koha komisjoni programmides ning selle riigi kutses esitatud tingimustel, kelle territooriumil istungjärk kavatsetakse kokku kutsuda. Eesistuja teatab sellele vastavalt istungjärgu toimumisest.

2. Eesistuja võib liikmete enamiku nõudel või nõusolekul kokku kutsuda komisjoni erakorralise istungjärgu.

3. Sekretär saadab eesistuja nimel välja komisjoni korralise istungjärgu kutsed vähemalt 60 päeva enne istungjärgu avamise kuupäeva. Kutsed erakorralisele istungjärgule saadetakse välja vähemalt 40 päeva enne istungjärgu avamise kuupäeva.

4. Selleks et arutada ettepanekut korraldada komisjoni või komisjoni organi istungjärk teatavas riigis, peab kõnealune riik olema a) tingimusteta ratifitseerinud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni spetsialiseeritud asutuste privileegide ja immuniteetide konventsiooni, või b) kinnitanud, et kõigil käesoleva lepingu või käesoleva töökorra kohaselt istungjärgu töös osalevatel delegaatidel, esindajatel, ekspertidel, vaatlejatel ja muudel istungjärgul osalemise õigusega isikutel on privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud nende istungjärguga seotud ülesannete sõltumatuks täitmiseks.

Artikkel III

Volikirjad

Igal istungjärgul esitatakse sekretärile delegatsioonide ja vaatlejate volikirjad. Volikirjad peavad vastama sekretariaadi poolt kindlaks määratud tüüpvormile. Pärast volikirjade kontrollimist teeb sekretariaat komisjonile aruande vajalike meetmete võtmiseks.

Artikkel IV

Päevakord

1. Iga korralise istungjärgu päevakorras on:

a) vajaduse korral eesistuja ja kahe ase-eesistuja valimine vastavalt lepingu II artikli lõikele 9;

b) päevakorra vastuvõtmine;

c) sekretäri aruanne komisjoni majanduslikust olukorrast ja majandustegevusest;

d) eelarve eelnõu arutamine;

e) komiteede aruanded;

f) järgmise istungjärgu toimumise aja ja koha arutamine;

g) ettepanekud muudatuste tegemiseks lepingus ja käesolevas töökorras;

h) lepingu XI artikli lõike 2 kohased liikmeks saamise taotlused riikidelt, kes ei ole organisatsiooni liikmed, kuid on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, mõne selle spetsialiseeritud asutuse või Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri liikmed;

i) organisatsiooni konverentsi, nõukogu või peadirektori poolt Vahemere üldisele kalanduskomisjonile käsitlemiseks antud küsimused.

2. Komisjoni nõusolekul võivad päevakorras olla ka:

a) eelmisel istungjärgul heaks kiidetud küsimused;

b) liikme poolt ettepandud küsimused.

3. Sekretär saadab liikmetele ja vaatlejariikidele ning -organisatsioonidele vähemalt 60 päeva enne istungjärgu avamise kuupäeva päevakorraprojekti ning kõik istungjärguga seotud aruanded ja dokumendid.

4. Erakorralise istungjärgu päevakorras on ainult need küsimused, mille arutamiseks istungjärk kokku kutsuti.

Artikkel V

Sekretariaat

1. Sekretariaadi koosseisu kuuluvad sekretär ning peadirektori poolt määratud töötajad, kes alluvad sekretärile.

2. Sekretäri ülesanne on komisjoni ja selle komiteede istungjärkudega seotud dokumentide, aruannete ja resolutsioonide vastuvõtmine, kontrollimine ja edasisaatmine, istungjärkude protokollimine, kulutuste ja rahaliste kohustuste kinnitamine ning muude ülesannete täitmine, mis komisjon võib anda.

3. Komisjoni kõigi toimingutega seotud teabevahetuse koopiad saadetakse sekretärile informeerimiseks ja säilitamiseks.

Artikkel VI

Komisjoni täiskogu istungid

Komisjoni täiskogu istungid on avalikud, kui komisjon ei otsusta teisiti. Kinnise istungi kasuks otsustades määrab komisjon kohe kindaks, kui suures ulatuses nimetatud otsus kehtib vaatlejate suhtes.

Artikkel VII

Eesistuja ning ase-eesistujate valimine

1. Komisjon valib komisjoni eesistuja ning esimese ja teise ase-eesistuja, kes astuvad ametisse kohe pärast korralist istungjärku, kus valimine toimus ning jäävad ametisse kaheks korraliseks istungjärguks.

2. Kandidaadid peavad olema selle korralise istungjärgu kohalviibivad delegaadid või asendusliikmed, kus valimine toimub. Neid võib tagasi valida kaheks järgmiseks korraliseks istungjärguks.

Artikkel VIII

Eesistuja ning ase-eesistujate ülesanded

1. Eesistuja täidab talle käesoleva töökorra kohaselt pandud ülesandeid ning eelkõige:

a) avab ja lõpetab komisjoni täiskogu istungi;

b) juhatab nimetatud istungitel toimuvaid arutelusid ning kindlustab käesolevast töökorrast kinnipidamise, annab sõna, paneb küsimused hääletusele ja teatab otsustest;

c) otsustab töökorraga seotud ettepanekute üle;

d) jälgib kõneluse töökorra alusel täielikult istungjärgu kulgu;

e) määrab istungjärgu ajal moodustatavate komiteede liikmed komisjoni ettepanekute kohaselt.

2. Eesistuja äraolekul või tema palvel täidab eesistuja ülesandeid esimene ase-eesistuja ning viimase äraolekul täidab kõnealuseid ülesandeid teine ase-eesistuja.

3. Eesistuja ülesandeid täitev eesistuja või ase-eesistujad ei hääleta ja nende riigi valitsust esindab mõni teine delegatsiooni liige.

4. Kui eesistuja ning ase-eesistujad ei saa oma ülesandeid täita, siis võtab nende täitmise ajutiselt üle sekretär.

Artikkel IX

Hääletamiskord ja menetlus

1. Kui käesoleva artikli punktis 4 ei sätestata teisiti, siis toimub täiskogu istungitel hääletamine suuliselt või käe tõstmisega; nimeliselt hääletatakse, kui lepingu või kõnealuse töökorra kohaselt nõutakse eri häälteenamust või kui mõni delegatsioon nõuab nimelist hääletamist.

2. Nimeline hääletamine toimub delegatsioonide kaupa riikide prantsuskeelsete nimede tähestikulises järjekorras.

3. Nimelise hääletamise protokolli kantakse iga delegaadi antud hääl ja iga hääletamata jätmine.

4. Üksikisikuid puudutavad küsimused otsustatakse salajasel hääletusel, v.a ametnike valimisel komisjoni ja komiteedesse.

5. Kui ükski ametikohale kandideerija ei saa esimeses hääletamisvoorus häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletamisvoor kahe suurima arvu hääli saanud kandidaadi vahel. Häälte võrdse jagunemise korral teises hääletamisvoorus teeb eesistuja otsuse liisuheitmise teel.

6. Kui hääletamise tulemusena muus kui valimisega seotud küsimuses jaotuvad hääled komisjonis võrdselt, siis korraldatakse sama istungjärgu järgmisel istungil teine hääletamisvoor. Kui komisjoni hääled jaotuvad jälle võrdselt, siis loetakse ettepanek tagasilükatuks.

7. Hääletamiskorra ja muude sellega seotud küsimuste reguleerimisel, mis lepingus või käesolevas töökorras on eraldi sätestamata, kohaldatakse mutatis mutandis organisatsiooni üldeeskirja.

Artikkel X

Komiteed

1. Moodustatakse akvakultuuri komitee, millega võivad ühineda kõik organisatsiooni liikmed ja mille ülesanne on:

a) jälgida akvakultuuri arengut ja suundumusi piirkonnas;

b) jälgida akvakultuuri arengu ja keskkonna seoseid;

c) jälgida ja juhtida MEDRAP II tegevuse tulemusena loodud nelja võrgu tööd, eelkõige jälgides nende arengut, hinnates erinevate võrkudega seotud programmiprojekte ning juhtides SIPAM võrgu tööd FAO sekretariaadi kaudu;

d) otsida täiendavat toetust lisaks selliste institutsioonide toetusele nagu CIHEAM, MAP-PAP/RAC ja FAO ning edendada kõnesoleva nelja võrgu tööd;

e) täita muid akvakultuuri edendamise ja arendamisega seotud ülesandeid, mis komisjon võib talle anda.

2. a) Moodustatakse teaduslik nõuandekomitee, mis annab komisjonile tööks vajalikku teadus-, sotsiaal- ja majandusinfot, andmeid või nõu.

b) Komitee liikmeks võivad saada kõik komisjoni liikmed. Iga komisjoni liige võib nimetada ühe komitee liikme ning liikmega võivad kaasas olla eksperdid.

c) Komitee võib moodustada töörühmi, et analüüsida andmeid ja anda komiteele nõu ühiste kalavarude ja piirialade kalavarudega seotud küsimustes.

d) Komitee annab sõltumatut nõu tehnilistes ja teaduslikes küsimustes, millele tuginevad kalavarude kaitse ja majandamise otsused, kaasa arvatud bioloogilistes, sotsiaal- ja majandusküsimustes, ning eelkõige:

1) kontrollib infot, mis liikmed, asjaomased kalandusorganisatsioonid või programmid kalasaakide ja püügikoormuste kohta esitavad ning muid kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevaid andmeid;

2) annab komisjonile nõu seoses kalavarude kaitse ja majandamisega;

3) määrab kindlaks ühised uurimisprogrammid ja kooskõlastab nende rakendamist;

4) kohustub täitma muid ülesandeid ja kohustusi, mis komisjon võib talle anda.

e) Liikmed on kohustatud andma komiteele vajalikku teavet kalasaagi ja muude andmete kohta sellisel viisil, mis võimaldab komiteel täita talle käesoleva lõike kohaselt pandud ülesandeid.

3. Komisjon võib moodustada muid komiteesid ja töörühmi, mida ta peab soovitavaks.

4. Käesoleva artikli kohased komiteed ja töörühmad moodustatakse lepingu VII artikli lõike 4 alusel.

5. Nimetatud komiteede ja töörühmade menetluskord määratakse mutatis mutandis kindlaks komisjoni töökorra alusel.

Artikkel XI

Eelarve ja rahastamine

1. Kui kõnealuses töökorras ei nähta ette teisiti, siis kohaldatakse komisjoni suhtes organisatsiooni finantseeskirja, mida täiendavad haldusjuhend ja märgukirjad ning nendel põhinevad menetlused.

2. Komisjoni järgmiseks eelarveperioodiks kavandatav eelarve, mis hõlmab sekretariaadi arvestuslikke kulusid, k.a kirjastamis- ja teabevahetuskulud, eesistuja ning ase-eesistujate arvestuslikke reisikulusid seoses komisjoni tööülesannete täitmisega istungjärkude vahel ning komiteede kulusid, kui neid esineb, esitatakse pärast komisjonis heakskiitmist peadirektorile ning seda võetakse arvesse organisatsiooni üldeelarve ettevalmistamisel.

3. Kui konverents on komisjoni eelarve organisatsiooni üldeelarve osana vastu võtnud, siis võib selle piires kasutada rahalisi vahendeid konverentsi poolt heakskiidetud otstarbel.

4. Kõik koostööprojektid tuleb enne rakendamist esitada organisatsiooni nõukogule või konverentsile.

Artikkel XII

Vaatlejate osalemine

1. Rahvusvaheliste organisatsioonide osalemist komisjoni töös ning suhteid komisjoni ja nimetatud organisatsioonide vahel reguleeritakse organisatsiooni põhikirja ja töökorra asjakohaste sätete abil ning organisatsiooni konverentsi või nõukogu poolt vastu võetud eeskirjade kohaselt, mis käsitlevad suhtlemist rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2. Organisatsiooni liikmed ja assotsieerunud liikmed, kes ei ole komisjoni liikmed, võivad soovi korral saata vaatleja oma esindajana komisjoni ja selle abistavate organite istungjärkudele.

3. Riigid, kes ei ole ei komisjoni ega organisatsiooni liikmed ega assotsieerunud liikmed, kuid kuuluvad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, mõne selle spetsialiseeritud asutuse või Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri koosseisu, võivad soovi korral või organisatsiooni nõukogu ja Vahemere üldise kalanduskomisjoni nõusolekul vaatlejatena osa võtta komisjoni ja selle abistavate organite istungjärkudest, riikidele vaatlejastaatuse andmise põhimõtete alusel, mis konverents on vastu võtnud.

4. Kui komisjon ei otsusta selgesõnaliselt teisiti, siis võivad vaatlejad osa võtta komisjoni täiskogu istungitest ning kõigist aruteludest tehnilise komitee istungjärkudel, millest neid võib osa võtma kutsuda. Vaatlejatel ei ole mingil juhul hääleõigust.

Artikkel XIII

Koostööprojektid

Lepingu III artikli lõike 1 punktis e nimetatud koostööprojektide ning väljaspool lepingu preambulis nimetatud piirkonda toimuvate uurimistööde edendamiseks võib sõlmida kokkuleppeid valitsustega, kes ei ole komisjoni liikmed. Kõik sellised kokkulepped sõlmib organisatsiooni peadirektor.

Artikkel XIV

Protokollid, aruanded ja soovitused

1. Komisjoni iga täiskogu istungi ja komitee iga istungi kohta koostatakse lühiprotokoll, mis edastatakse osavõtjatele nii kiiresti kui võimalik.

2. Komisjoni iga istungjärgu menetlustest avaldatakse kokkuvõte koos komiteede aruannete, tehniliste ja muude dokumentidega, mille avaldamist komisjon peab soovitatavaks.

3. Igal istungjärgul kinnitab komisjon aruande, milles esitatakse komisjoni seisukohad, soovitused, resolutsioonid ja otsused ning vähemuse seisukohad, kui see on vajalik.

4. Kui lepingu V artiklist ei tulene teisiti, siis antakse komisjoni otsused ja soovitused iga istungjärgu lõppemisel edasi organisatsiooni peadirektorile, kes edastab need komisjoni liikmetele, riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes olid istungjärgul esindatud, ning teeb need informeerimise eesmärgil kättesaadavaks organisatsiooni teistele liikmetele ja assotsieerunud liikmetele.

5. Peadirektor edastab organisatsiooni poliitikat, programmi või rahastamist mõjutavad soovitused organisatsiooni nõukogu kaudu konverentsile otsustamiseks.

6. Kui eelmisest lõikest ei tulene teisiti, siis võib eesistuja komisjoni liikmetelt paluda andmete esitamist komisjonile või peadirektorile komisjoni soovituste põhjal võetud meetmete kohta.

Artikkel XV

Soovitused liikmetele

1. Komisjon võib anda liikmetele soovitusi meetmete võtmiseks kõigis küsimustes, mis on seotud lepingu III artiklis kirjeldatud tööülesannete täitmisega.

2. Sekretär võtab komisjoni nimel vastu liikmete vastused nimetatud soovitustele, koostab kõnealuse teabe analüüsi ja kokkuvõtte, mis esitatakse järgmisel istungjärgul.

Artikkel XVI

Lepingus tehtavad muudatused

1. Iga liige võib vastavalt lepingu X artiklile teha ettepaneku lepingu muutmiseks, saates selle kohta teate sekretärile. Sekretär edastab nimetatud muutmisettepanekute koopiad kohe pärast nende vastuvõtmist kõigile liikmetele ja peadirektorile.

2. Komisjon saab lepingus muudatuste tegemise ettepanekut istungjärgul arutada ainult juhul, kui muudatusettepanek on võetud istungjärgu päevakorda.

Artikkel XVII

Töökorra kohaldamise peatamine ja selles muudatuste tegemine

1. Kui lepingust ei tulene teisiti, siis võib kõikide artiklite (v.a IV artikkel, V artikkel, X artikli punktid 3 ja 4, XI artikkel, XII artikkel, XIV artikli punkt 4 ja XVI artikkel) kohaldamise peatada iga delegatsiooni ükskõik millisel komisjoni täiskogu istungil häälteenamusega vastu võetud ettepaneku kohaselt tingimusel, et sellest on teatatud komisjoni täiskogu istungil ning delegatsioonid on saanud peatamisettepaneku koopiad vähemalt 48 tundi enne selle istungi algust, kus asja kavatsetakse arutada.

2. Kõnealustes artiklites muudatuste või täienduste tegemise otsuse võib vastu võtta iga delegatsiooni ettepanekul komisjoni liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega komisjoni mis tahes täiskogu istungil tingimusel, et sellest on teatatud täiskogu istungil ning delegatsioonid on saanud muudatus- või täiendusettepanekute koopiad vähemalt 24 tundi enne selle istungi algust, kus otsus kavatsetakse teha.

3. XVI artikli muudatused, mis võidakse vastu võtta käesoleva artikli punkti 2 kohaselt, jõustuvad alles komisjoni järgmisel istungjärgul.

Artikkel XVIII

Ametlikud keeled

1. Komisjoni ametlikeks keelteks on need organisatsiooni ametlikud keeled, mis komisjon selleks oma otsusega määrab. Delegatsioonid võivad istungjärkudel ja aruannetes ning teabevahetuses kasutada ükskõik millist kõnealustest keeltest. Delegatsioon, kes kasutab mitteametlikku keelt, peab tagama tõlke ühte ametlikest keeltest.

2. Istungite ajal hoolitseb sekretariaat tõlketeenuse eest ühte või mitmesse ametlikku keelde, kui mõni istungil viibivatest delegaatidest seda taotleb.

3. Aruanded ja teave avaldatakse keeles, milles need esitatakse, ning komisjoni palvel võib avaldada nende tõlgitud kokkuvõtteid.

--------------------------------------------------