31999R2461



Euroopa Liidu Teataja L 299 , 20/11/1999 Lk 0016 - 0028


Komisjoni määrus (EÜ) nr 2461/1999,

19. november 1999,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1251/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses tootmisest kõrvaldatud maa kasutamisega selliste toormaterjalide tootmiseks, millest valmistatakse ühenduses tooteid, mis ei ole mõeldud eeskätt inim- või loomatoiduks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1251/1999, milles kehtestatakse teatavate põllukultuuride tootjatele toetussüsteem, [1] eriti selle artiklit 9,

ning arvestades, et:

(1) kuna nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1765/92 [2] kehtestatud toetussüsteem teatavate põllukultuuride tootjatele on asendatud määrusega (EÜ) nr 1251/1999, on uue kava kohaselt ja saadud kogemustele tuginedes vaja muuta komisjoni 29. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1586/97, milles sätestatakse tootmisest kõrvaldatud maa kasutamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad selliste toormaterjalide osas, millest valmistatakse ühenduses tooteid, mis ei ole mõeldud eeskätt inim- või loomatoiduks. [3] Nende muudatuste tõttu tuleks kõnealune määrus selguse huvides uuesti sõnastada;

(2) ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1251/1999 sätestatud toetuse maksmist, lubatakse kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 3 tootmisest kõrvaldatud maad kasutada selliste toormaterjalide tootmiseks, millest valmistatakse ühenduses tooteid, mis ei ole otseselt mõeldud inim- või loomatoiduks, tingimusel et kohaldatakse tõhusat kontrolli;

(3) tuleks määratleda kõnealused toormaterjalid ja nende lõppkasutus; toormaterjalide ja nendest saadavate lõppsaaduste koguseid tuleks piirata traditsiooniliste turgude kaitsmiseks, vähendamata võimalust uute turustusväljundite leidmiseks neile toormaterjalidele; tuleks eristada neid toormaterjale, mida on võimalik kasutada inim- või loomatoiduks, ja neid, mida ei ole võimalik selleks kasutada; ei tohiks välistada suhkrupeedi, maapirni või sigurijuurte kasvatamist tootmisest kõrvaldatud maal; nende kultuuride eest ei saa siiski maksta pindalatoetust, et mitte mõjutada suhkru- ja teraviljaturgu; sellest olenemata tuleks tagada nende kultuuride vastavus eeskirjadele, mis reguleerivad tootmisest kõrvaldatud maa kasutamist toiduks mittekasutatavate toodete valmistamiseks; spekuleerimise vältimiseks ning tagamaks, et toormaterjalid töödeldakse ettenähtud lõppsaadusteks, tuleb esitada tagatis, kuigi toetust ei maksta;

(4) kõigi peamiste turu osapoolte roll on vaja selgelt määratleda; on oluline, et eristataks taotleja kohustusi, mis lõpevad, kui kogu koristatud toormaterjali kogus on tarnitud, ning kogujate, esmatöötlejate ning järgmiste töötlejate kohustusi, sealhulgas tagatist puudutavaid nõudeid, mis algavad tarnimise ajal ning lõpevad, kui toormaterjalid on töödeldud ettenähtud lõppsaadusteks, mida ei kasutata toiduks; esitatava tagatise summa peaks olema piisavalt suur, et vältida toormaterjalide lõppkasutamist inim- või loomatoiduks; viidata tuleks nõukogu 27. novembri 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 3508/92, millega kehtestatakse ühenduse teatavate toetuskavade ühendatud haldus- ja kontrollisüsteem, [4] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1036/1999, [5] ning komisjoni 22. juuli 1985. aasta määrusele (EMÜ) nr 2220/85, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes kohaldatava tagatissüsteemi üldised rakenduseeskirjad, [6] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1932/1999, [7] ja 23. detsembri 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 3887/92, millega sätestatakse ühenduse teatavate toetuskavade ühendatud haldus- ja kontrollisüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, [8] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1678/98, [9] millega kehtestatakse asjakohased horisontaaleeskirjad; kaheaastaste põllukultuuride suhtes tuleks ette näha erisätted, pidades silmas tootmistsükli pikkust;

(5) samuti tuleks sätestada meetod inim- või loomatoiduks mõeldud toodete ja selleks otstarbeks mitte mõeldud toodete hindamiseks, et määrata kõnealuste tootetüüpide suhe kui kriteerium, mille alusel tehakse kindlaks peamine lõppkasutus;

(6) kontrolli huvides peavad põllumajandustootja (edaspidi "taotleja") ja esmatöötleja või koguja sõlmima lepingud kasvatatavate toormaterjalide kohta; määruse (EMÜ) nr 3508/92 artikli 6 lõike 9 kohaselt tuleb neid lepinguid lugeda pindalatoetuse taotluste lahutamatuks osaks; kogemused on näidanud, et kontrolli eesmärgil peaksid nii taotlejad kui kogujad või esmatöötlejad esitama need lepingud asjaomastele pädevatele asutustele enne toetuse maksmist; külviperioodist sõltuvalt võib sätestada erinevad kuupäevad taotluste esitamiseks; erilistel asjaoludel võivad liikmesriigid lubada tootjatel töödelda teatavat toormaterjali otse oma talumajapidamises;

(7) tuleks täpsustada, et kava raames võib kasutada selliseid koguseid koristatud toormaterjalist saadud vahe- või kõrvalsaadusi, mis on samaväärsed koristatud toorainega. Kui need samaväärsed kogused on pärit muust liikmesriigist kui see, kus toormaterjal koristati, peavad liikmesriigid üksteist tehingust teavitama, et oleks võimalik läbi viia asjakohane kontroll;

(8) kontrolli huvides tuleks taotlejatelt nõuda asjakohaste maa-alade, oodatava saagise ja koristatud koguste deklareerimist. Taotlejate ja kogujate või esmatöötlejate vahel sõlmitud lepingutes märgitud saagis peab olema vähemalt võrdne eeldatava saagisega. Selliste toormaterjalide puhul, mida väljaspool seda kava on lubatud osta sekkumiseks või mis on saadud teatavatest rapsi- ja päevalilleseemnetest, tuleks kindlaks määrata tüüpiline ühe tootja saagis või vajaduse korral tüüpiline piirkondlik saagis. Piirkonnad, mille alusel arvutatakse tüüpilised piirkondlikud saagised, võivad, kuid ei tarvitse olla vastavuses määruses (EÜ) nr 1251/1999 sätestatud piirkonnajaotuskavades märgitud piirkondadega. Toormaterjalide kontroll on tõhusam, kui tarnitud kogused vastavad tüüpilistele saagistele. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib lubada puudujääki;

(9) kogu lepingutega hõlmatud aladelt koristatud toormaterjal tuleks tarnida esmatöötlejatele või kogujatele. Selle tingimuse täitmise tagamiseks tuleks taotlejatelt nõuda deklaratsiooni esitamist asjaomastele pädevatele asutustele. Kui taotlejatel ei ole võimalik tarnida kogu lepingus ettenähtud toormaterjali kogust või osa sellest, peavad nad pädevaid asutusi sellest teavitama. Lepinguid tuleks muuta või need lõpetada juhul, kui ilmnevad tavapärastest põllumajandustingimustest erinevad asjaolud. Tuleks selgelt määratleda tingimused, mille korral võidakse lepingu muutmisega vähendada lepinguga hõlmatud maa-ala, ilma et see mõjutaks taotleja õigust saada toetust;

(10) toetuskava oleks paremini kooskõlas kaubandustavaga, kui kogujatel või esmatöötlejatel lubataks muuta kavandatud ja lepingutes märgitud lõppkasutust pärast seda, kui taotlejad on käesolevas määruses käsitletud toormaterjalid tarninud, ning tingimusel, et kava kontrollitakse tõhusalt;

(11) selleks et järgida nõukogu otsusega 93/355/EMÜ [10] kinnitatud õliseemneid käsitlevat vastastikuse mõistmise memorandumit, mis sõlmiti GATTi raames Euroopa Majandusühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel, tuleks kehtestada järelevalvesüsteem, et hinnata sojajahu ekvivalendina inim- või loomatoiduks mõeldud kõrvalsaaduste koguseid, mis on saadud tootmisest kõrvaldatud ja muuks otstarbeks kui inim- või loomatoidu tootmiseks ettenähtud maal kasvatatud rapsi-, rüpsi- ja päevalilleseemnetest või sojaubadest;

(12) tuleks kehtestada selge tähtaeg, mil toormaterjal peab olema toodetud toetuse tingimustele vastavateks lõppsaadusteks;

(13) tuleks kehtestada kontroll teatavate ühendusesiseste vedude üle, mis hõlmavad toormaterjale ja nendest saadud tooteid, et tagada jälgitavus ning käesoleva määruse sätete kohaldamine. Selle kontrolli käigus peaks kasutatama deklaratsioone ja kontrolleksemplare T5, mis antakse välja vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrusele (EMÜ) nr 2454/93, millega nähakse ette ühenduse tolliseadustikku kehtestava nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 rakendussätted, [11] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1662/1999 [12];

(14) iga peamise lepinguosalise suhtes tuleb kehtestada konkreetne kontrollimeede; kui ilmneb, et käesoleva määrusega sätestatud eeskirju eiratakse, tuleb kontrolli tõhustada;

(15) selliste toormaterjalide suhtes, mida ei ole mingil juhul võimalik kasutada inim- või loomatoiduks, võib võtta vastu lihtsustatud eeskirjad;

(16) kava kohaldamisel tuleks arvesse võtta teatavates liikmesriikides kehtivaid eritingimusi eelkõige järelevalve, tervisekaitse, keskkonna ja kriminaalõiguse sätete osas, samas rõhutamata erinevusi selliste tegurite käsitlemisel ühenduses. Sel eesmärgil tuleks iga ettepanekut mõne I või II lisas loetletud toormaterjali väljajätmiseks enne selle teostamist nõuetekohaselt põhjendada ning asjaomane liikmesriik peaks komisjoni ettepanekust teavitama;

(17) tuleks sätestada, et tootmisest kõrvaldatud maal kasvatatud tooraine ja sellest saadud toodete eest ei ole reeglina võimalik taotleda muud ühenduse abi vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta, [13] ega vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta [14];

(18) selleks et määrata kindlaks, kas ühise põllumajanduspoliitika reformi eesmärgid on saavutatud, tuleks käesolevat toetuskava hinnata, võttes aluseks teabe selle tegeliku kohaldamise kohta liikmesriikides;

(19) määrusega (EÜ) nr 1251/1999 sätestatud süsteemi kohaldatakse alates 2000/2001. turustusaastast; selleks et asjaomastel tootjatel oleks külvi lõpetamisel ning kõnealuse turustusaastaga seotud lepingute ja pindalatoetuse taotluste esitamisel täielik ülevaade uue korra kohaldamise eeskirjadest ning nad saaksid neid järgida, peaks käesolev määrus jõustuma kohe selle avaldamise päeval Euroopa Ühenduste Teatajas;

(20) käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Eesmärk ja määratlused

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 1251/1999 kohaselt teatavate põllukultuuride tootjate toetussüsteemiga tootmisest kõrvaldatud maad võib kõnealuse määruse artikli 6 lõike 3 kohaselt kasutada käesoleva määruse I ja II lisas loetletud toormaterjalide tootmiseks III lisas sätestatud otstarbel.

Sellise maa eest võib taotleda pindalatoetuse maksmist (edaspidi "toetus") vastavalt määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 2 lõikele 2 käesolevas määruses sisalduvatel tingimustel.

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2316/1999 [15] sätted käsitlevad tootmisest kõrvaldatud ja I või II lisas loetletud toormaterjalide kasvatamiseks kasutatavat maad.

Nende toormaterjalide kasvatamist loetakse siiski kõnealuste tingimuste kohaseks. Lisaks sellele ei pea erandina kõnealuse määruse artikli 19 lõikest 2 kõnealuseid maa-alasid 15. jaanuarist sööti jätma tingimusel, et on täidetud käesoleva määruse nõuded.

2. Toetust ei maksta tootmisest kõrvaldatud maa eest, millel kasvatatakse suhkrupeeti, maapirni või sigurijuuri. Kõiki II peatüki sätteid kohaldatakse siiski tootmisest kõrvaldatud maal kasvatatava(te) suhkrupeedi, maapirni ja sigurijuurte suhtes samamoodi nagu juhul, kui toetust makstaks.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) taotleja — isik, kes esitab taotluse pindalatoetuse saamiseks;

b) koguja — isik, kes kirjutab alla artiklis 4 sätestatud lepingule ning ostab omal kulul I lisas loetletud toormaterjali III lisas loetletud toodetes kasutamiseks;

c) esmatöötleja — toormaterjali kasutaja, kes kohustub seda esmaselt töötlema ühe või mitme III lisas loetletud toote saamiseks.

II PEATÜKK

Toormaterjal, mille kohta tuleb sõlmida leping

1. jagu

Toormaterjali kasutamine — Leping ja maksetaotlus

Artikkel 3

1. I lisas loetletud toormaterjale (edaspidi "toormaterjal") võib kasvatada tootmisest kõrvaldatud maal üksnes tingimusel, et need on mõeldud kasutamiseks eelkõige III lisas loetletud lõppsaaduste tootmisel. Selliste toormaterjalide töötlemisel saadud ja toiduks mittekasutatavate toodete majanduslik väärtus, mis arvutatakse artikli 13 lõikes 3 sätestatud hindamismeetodiga, peab olema kõrgem kui kõigi teiste samasugusel töötlemisel saadud ja inim- või loomatoiduks mõeldud toodete majanduslik väärtus.

2. Tootmisest kõrvaldatud maal kasvatatud toormaterjalid on hõlmatud artiklis 4 sätestatud lepingutega.

3. Taotlejad tarnivad kogu koristatud toormaterjali kogujale või esmatöötlejale, kes võtab tarne vastu ning tagab, et samaväärne kogus seda toormaterjali kasutatakse ühenduses ühe või mitme III lisas loetletud saaduse tootmiseks.

Kui koguja või esmatöötleja kasutab tegelikult koristatud toormaterjali vahe- või kõrvalsaaduse tootmiseks, võib ta kasutada samaväärse koguse vahe- või kõrvalsaadusi ühe või mitme III lisas osutatud saaduse tootmiseks.

Kui koguja või esmatöötleja kasutab esimeses või teises lõigus sätestatud võimalust, teavitab ta sellest pädevat asutust, kellele on esitatud tagatis. Kui see samaväärne kogus kasutatakse muus liikmesriigis kui see, kus toormaterjal koristati, teavitavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused üksteist selliste tehingute üksikasjadest.

4. Erandina lõigetest 2 ja 3 võivad liikmesriigid volitada taotlejaid töötlema kogu tootmisest kõrvaldatud maalt koristatud toormaterjali oma talumajapidamises CN-koodi 27112900 alla kuuluvaks biogaasiks tingimusel, et:

a) taotleja kohustub artiklis 4 sätestatud lepingu asemel esitatava deklaratsiooniga vahetult töötlema deklaratsioonis märgitud toormaterjali;

b) asjaomane liikmesriik kehtestab vajaliku kontrolli, et tagada toormaterjali töötlemine CN-koodi 27112900 alla kuuluvaks biogaasiks.

Komisjoni teavitatakse esimeses lõigus ja selle edaspidistes muudatustes sätestatud meetmetest nende kohaldamisele eelneva koristusaasta 30. novembriks.

Artikleid 4–21 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 4

1. Taotlejad esitavad maksetaotluse tõendamiseks pädevatele asutustele koguja või esmatöötlejaga sõlmitud lepingud.

2. Taotlejad tagavad, et nendes lepingutes on täpsustatud järgmised üksikasjad:

a) lepinguosaliste nimed ja aadressid;

b) lepingu kehtivusaeg;

c) kõigi asjakohaste toormaterjalide liigid ning iga liigi all olev maa-ala;

d) toormaterjali prognoositavad kogused liikide kaupa ning tarnetingimused. Need kogused ei tohi olla väiksemad kui eeldatav saagis, mida pädevad asutused peavad kõnealuse toormaterjali puhul tüüpiliseks. Eeldatava saagise puhul võetakse muuhulgas arvesse kõnealuse piirkonna kohta kehtestatud keskmist saagist, kui see on kindlaks tehtud;

e) kinnitus, et artikli 3 lõike 3 sätestatud kohustused täidetakse;

f) toormaterjali eeldatav peamine lõppkasutus, mis on kooskõlas artikli 3 lõikes 1 ja artikli 13 lõikes 3 sätestatud tingimustega.

3. Taotlejad tagavad lepingute õigeaegse sõlmimise, et kogujal või esmatöötlejal oleks võimalik esitada lepingu koopia oma liikmesriigi pädevale asutusele artikli 13 lõikes 1 sätestatud tähtajaks.

4. Kui lepingud käsitlevad CN-koodide ex12050090, 12060091, 12060099 või 12010090 alla kuuluvaid rapsi-, rüpsi- või päevalilleseemneid või sojaube, tagavad taotlejad, et lisaks lõikes 2 nõutud teabele täpsustavad nad muuks kui inim- või loomatoiduks ettenähtud kõrvalsaaduste eeldatava koguse.

5. Kontrolli eesmärgil võivad liikmesriigid nõuda, et iga taotleja võib iga toormaterjali kohta sõlmida üksnes ühe tarnelepingu.

Artikkel 5

Igal aastal kirjeldavad taotlejad pädevatele asutustele esitatud maksetaotlustes maatüki või maatükid, millel kavatsetakse toormaterjale kasvatada. Iga tootmisest kõrvaldatud maatüki ja iga sellel kasvatatava toormaterjali kohta tuleb märkida järgmised üksikasjad:

a) toormaterjali liigid ja sordid;

b) iga liigi ja sordi eeldatav saagis.

Kui sama liiki või sorti kasvatatakse samas talumajapidamises ka tootmisest kõrvaldamata maal, tuleb märkida liik või sort ning prognoositav toodang, samuti üksikasjad kõnealuste maatükkide kohta, nende asukoht ja kirjeldus.

2. jagu

Lepingu muutmine ja lõpetamine — Taotleja kohustused

Artikkel 6

Kui lepinguosalised muudavad lepingut või lõpetavad selle pärast seda, kui taotleja on esitanud maksetaotluse, säilib taotleja õigus toetust taotleda üksnes tingimusel, et ta teavitab pädevat asutust lepingu muutmisest või lõpetamisest hiljemalt taotluse muutmiseks asjaomases liikmesriigis sätestatud tähtpäevaks, et võimaldada nõutava kontrolli läbiviimist.

Artikkel 7

Kui taotlejad teatavad pädevatele asutustele, et eriliste asjaolude tõttu ei ole neil võimalik tarnida kogu lepingus täpsustatud toormaterjali kogust või osa sellest, ning ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, võivad pädevad asutused pärast kõnealuste eriliste asjaolude kohta piisavate tõendite saamist anda loa õigustatud muudatuste tegemiseks lepingutes või lepingute lõpetamiseks.

Selleks et säilitada õigus toetuse saamiseks, kui lepingumuudatuste tõttu väheneb lepingutega hõlmatud maa-ala või kui lepingud lõpetatakse:

a) kõrvaldavad taotlejad kõnealuse maa uuesti tootmisest pädevate asutuste poolt lubatud viisil;

b) ei tohi taotlejad lepingutest väljajäetud maal kasvatatud toormaterjali müüa, üle anda ega kasutada.

Artikkel 8

Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, võivad kogujad või esmatöötlejad muuta artikli 4 lõike 2 punktis f osutatud toormaterjali eeldatavat peamist lõppkasutust, kui lepinguline toormaterjal on tarnitud kogujale või esmatöötlejale ning on täidetud artikli 10 lõikes 1 ja artikli 13 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud tingimused.

Lõppkasutust muudetakse vastavalt artikli 3 lõikes 1 ja artikli 13 lõikes 3 sätestatud tingimustele.

Kogujad või esmatöötlejad teavitavad nõutavate kontrollide teostamiseks eelnevalt oma liikmesriikide pädevaid asutusi.

3. jagu

Tüüpilised saagised ja tarnitud kogused

Artikkel 9

1. Liikmesriigid kehtestavad igal aastal enne saagikoristust tüüpilised saagised, mis tuleb ka tegelikult saavutada tooraine puhul, mida väljaspool käesolevat toetuskava võib osta sekkumiseks, CN-koodi ex12050090 alla kuuluvate rapsi- ja rüpsiseemnete, välja arvatud kõrge eruukahappesisaldusega liigid, ning CN-koodide 12060091 või 12060099 alla kuuluvate päevalilleseemnete puhul. Kõnealused tüüpilised saagised kehtestatakse:

a) iga asjaomase üksiktalumajapidamise kohta; või

b) piirkonna kohta.

2. Punktis 1 esitatud juhul valivad liikmesriigid piirkonnad, mida kasutatakse tüüpiliste saagiste arvutamisel ning mis võivad, kuid ei tarvitse olla samad mis liikmesriikide poolt vastavalt määrusele (EÜ) nr 1251/1999 koostatud piirkonnajaotuskavades esitatud piirkonnad. Igal aastal enne saagikoristust teavitavad liikmesriigid asjaomaseid taotlejaid kõnealustest tüüpilistest saagistest:

a) hiljemalt 31. juuliks selliste toormaterjalide puhul, mida väljaspool käesolevat toetuskava on lubatud osta sekkumiseks, ning lõikes 1 osutatud rapsiseemnete puhul; ja

b) hiljemalt 31. augustiks lõikes 1 osutatud päevalilleseemnete puhul.

Artikkel 10

1. Taotlejad deklareerivad koristatud toormaterjali koguse liikide kaupa oma liikmesriigi pädevatele asutustele ning kinnitavad tarnitud toormaterjali kogused ja tarne vastu võtnud osapooled.

2. Artiklis 9 osutatud toormaterjalide puhul peavad taotlejate poolt kogujatele või esmatöötlejatele tegelikult tarnitud kogused olema vähemalt võrdsed üksiktootja tüüpilise saagisega või kõnealuse artikli kohaselt liikmesriikide poolt kõnealuste maatükkide kohta kehtestatud tüüpilise piirkondliku saagisega.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid siiski erandina lubada kuni 10 % puudujääki saagisest.

Kui pädevad asutused on lubanud vastavalt artiklile 7 lepinguid muuta või need lõpetada, võivad nad lisaks sellele põhjendatud juhtudel vähendada koguseid, mille taotlejad peavad tarnima käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt.

Artikkel 11

Kui taotlejad ei tarni nõutud toormaterjali kogust vastavalt käesolevale määrusele, käsitatakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 3887/92 artikli 9 lõikele 2, et nad ei ole täitnud oma kohustusi maa tootmisest kõrvaldamise kava alusel muul kui toiduainetega seotud eesmärgil tootmisest kõrvaldatud maa-alal, mille pindala arvutamiseks korrutatakse tootmisest kõrvaldatud ja taotlejate poolt vastavalt käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele toormaterjalide kasvatamiseks kasutatud maa-ala pindala kõnealuse toormaterjali tarnete puudujäägi protsendiga.

4. jagu

Toetuse maksmise tingimused

Artikkel 12

1. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1251/1999 tootmisest kõrvaldatud maa eest võib taotlejatele maksta toetust enne toormaterjalide töötlemist. Siiski makstakse toetust üksnes siis, kui käesoleva määrusega hõlmatud toormaterjali nõutud kogused on kogujale või esmatöötlejale tarnitud ning kui:

a) on esitatud artiklis 10 osutatud deklaratsioon;

b) koguja või esmatöötleja liikmesriigi pädevale asutusele on esitatud lepingu koopia, artikli 13 lõikes 2 osutatud tingimused on täidetud ning koguja või esmatöötleja on edastanud artikli 13 lõike 4 esimeses lõigus osutatud teabe;

c) pädev asutus on saanud tõendi selle kohta, et artikli 15 lõikes 2 osutatud tagatis on kogu ulatuses esitatud;

d) maksmise eest vastutav pädev asutus on kontrollinud, et artiklis 4 sätestatud tingimused on iga taotluse kohta täidetud.

2. Kaheaastaste kultuuride puhul, kui toormaterjal koristatakse ja järelikult ka tarnitakse üksnes teisel kasvatusaastal, makstakse toetust mõlemal aastal pärast lepingu sõlmimist artikli 4 kohaselt tingimusel, et pädev asutus on kindlaks teinud, et:

a) alates esimesest kasvatusaastast on täidetud tingimused, mis on sätestatud lõike 1 punktis b, välja arvatud artikli 13 lõike 4 esimeses lõigus ja sama lõike punktis d osutatud teabe edastamine; ja

b) teisel kasvatusaastal on täidetud lõike 1 punktides a ja c sätestatud tingimused ning edastatakse artikli 13 lõike 4 esimeses lõigus osutatud teave.

Toetust esimese kasvatusaasta eest makstakse siiski üksnes juhul, kui pädevatele asutustele tõendatakse, et on esitatud 50 % artikli 15 lõikes 2 sätestatud tagatisest.

5. jagu

Leping ning koguja või esmatöötleja kohustused

Artikkel 13

1. Kogujad või esmatöötlejad esitavad oma liikmesriigi pädevatele asutustele lepingute koopiad:

a) 1. juulist 31. detsembrini külvatava toormaterjali kohta järgmise aasta 31. jaanuariks; või

b) 1. jaanuarist 30. juunini külvatava toormaterjali kohta kõnealuse aasta maksetaotluste esitamise tähtpäevaks asjaomases liikmesriigis.

Kui taotlejad ja kogujad või esmatöötlejad muudavad lepinguid või lõpetavad need enne artiklis 6 osutatud kuupäeva asjaomasel aastal, esitavad kogujad või esmatöötlejad hiljemalt kõnealuseks kuupäevaks oma liikmesriigi pädevatele asutustele muudetud või lõpetatud lepingu koopia.

2. Lõikes 1 osutatud pädevad asutused kontrollivad, et esitatud avaldused on kooskõlas artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimustega. Kui kõnealused tingimused ei ole täidetud, teavitatakse sellest taotleja liikmesriigi pädevaid asutusi.

Sellise kontrolli võimaldamiseks esitavad kogujad või esmatöötlejad oma liikmesriigi pädevatele asutustele nõutud teabe kõnealuse töötlemisahela kohta, eelkõige hindade ja toodetavate lõppsaaduste koguste määramiseks kasutatavate tehniliste töötluskoefitsientide kohta. Koefitsiendid on sätestatud artikli 21 lõikes 1.

3. Artikli 3 lõike 1 täitmise jälgimiseks võrdlevad asjaomased pädevad asutused lõikes 2 osutatud teabe põhjal kõigi toiduks mittetarvitatavate toodete väärtuste summat kõigi muude inim- ja loomatoiduks mõeldud ning sama töötlemistoiminguga saadud toodete väärtuste summaga. Iga väärtus võrdub kõnealuse koguse ja eelmise turustusaasta jooksul registreeritud keskmiste tehasehindade korrutisega. Kui need hinnad ei ole kättesaadavad, määravad pädevad asutused asjakohased hinnad kindlaks eelkõige lõikes 2 osutatud teabe põhjal.

4. Kogujad või esmatöötlejad, kes on taotlejatelt toormaterjalide tarned vastu võtnud, teatavad oma liikmesriigi pädevatele asutustele liikmesriikide poolt määratud tähtajaks, mis võimaldab toetuse maksmist määruse (EÜ) nr 1251/1999 artiklis 8 täpsustatud ajavahemikus, vastuvõetud toormaterjali kogused, täpsustades liigi, toormaterjali tarninud lepinguosalise nime ja aadressi, tarnekoha ning lepingu viitenumbri.

40 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil toormaterjal tarnitakse esmatöötlejatele, teatavad kogujad oma liikmesriigi pädevatele asutustele kõnealuste esmatöötlejate nimed ja aadressid. 40 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil esmatöötlejad tarne vastu võtavad, teatavad nad oma liikmesriigi pädevatele asutustele toormaterjali tarninud kogujate nimed ja aadressid, toormaterjali kogused ja tüübi ning tarnekuupäevad.

Kui kogujad ei tarni toormaterjali esmatöötlejatele otse, teatavad nad oma liikmesriigi pädevatele asutustele tarnetehingu osapoolte nimed ja aadressid ning esmatöötlejate nimed ja aadressid. See teave edastatakse 40 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil esmatöötlejad tarne vastu võtavad.

40 tööpäeva jooksul alates tehingust teatavad kõik tarnetehingu osapooled oma liikmesriigi pädevatele asutustele toormaterjali ostjate nimed ja aadressid ning neile müüdud kogused.

Kui pädevaid asutusi on mitu, teavitavad esmatöötlejate pädevad asutused ja toormaterjali tarnimisel osalenud poolte liikmesriikide pädevad asutused kogujate liikmesriikide pädevaid asutusi esmatöötlejatele tarnitud kogustest.

Kui kogujate või esmatöötlejate liikmesriigid ei ole samad kui liikmesriigid, kus toormaterjal kasvatati, teatavad asjaomased pädevad asutused 40 tööpäeva jooksul alates esimeses ja kolmandas lõigus osutatud teabe saamisest taotlejate liikmesriikide pädevatele asutustele tarnitud toormaterjali üldkogused.

6. jagu

Õli sisaldavate kõrvaltoodete sojajahu ekvivalendid

Artikkel 14

1. Ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist, teatavad kõnealuse artikli lõikes 1 osutatud pädevad asutused niipea kui võimalik ja hiljemalt toormaterjalide koristamise aasta 31. maiks komisjonile inim- või loomatoiduks mõeldud ning artiklis 4 sätestatud lepingutes märgitud kõrvalsaaduste kogused, mis hõlmavad CN-koodide ex12050090, 12060091, 12060099 ja 12010090 alla kuuluvaid rapsi-, rüpsi- ja päevalilleseemneid ning sojaube.

Pädevad asutused arvutavad koguse järgmiste suhete põhjal:

a) 100 kg CN-koodi 12050090 alla kuuluvaid rapsiseemneid loetakse samaväärseks 56 kg kõrvalsaadustega;

b) 100 kg CN-koodi 12060091 või 12060099 alla kuuluvaid päevalilleseemneid loetakse samaväärseks 56 kg kõrvalsaadustega;

c) 100 kg CN-koodi 12010090 alla kuuluvaid sojaube loetakse samaväärseks 78 kg kõrvalsaadustega.

Artikli 4 lõikes 4 osutatud toodetavate kõrvalsaaduste eeldatav kogus lahutatakse vastavalt teisele lõigule arvutatud kõigi kõrvalsaaduste prognoositavast kogusest.

2. Lõike 1 kohaselt esitatud teabe alusel arvutab komisjon inim- või loomatoiduks mõeldud kõrvalsaaduste prognoositava koguse, väljendatuna sojajahu ekvivalendina.

7. jagu

Tagatised

Artikkel 15

1. Kogujad või esmatöötlejad esitavad oma liikmesriigi pädevatele asutustele asjaomases liikmesriigis kehtestatud maksetaotluste esitamise tähtajaks kõnealusel aastal kogu lõikes 2 sätestatud tagatise.

2. Iga toormaterjali kohta esitatava tagatise arvutamiseks korrutatakse kõigi antud toetuskava raames tootmisest kõrvaldatud, koguja või esmatöötleja poolt allakirjutatud lepinguga hõlmatud ning kõnealuse toormaterjali tootmiseks kasutatavate maa-alade pindala määraga 250 eurot hektari kohta.

3. Kui lepinguid muudetakse või need lõpetatakse vastavalt artiklitele 6 või 7, kohandatakse vastavalt esitatud tagatisi.

4. Tingimusel et asjaomase koguja või esmatöötleja liikmesriigi pädeval asutusel on tõend selle kohta, et kõnealune kogus toormaterjali on töödeldud vastavalt artikli 4 lõike 2 punktis f sätestatud nõudele, ning võttes arvesse vastavalt artiklile 8 tehtud muudatusi, vabastatakse selline protsent tagatisest, mis vastab toormaterjali kogusele, mis on töödeldud asjakohaseks lõppsaaduseks, mida ei kasutata toiduks.

5. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist:

a) vabastatakse koguja esitatud tagatis pärast kõnealuse toormaterjali tarnimist esmatöötlejale;

b) vabastatakse töötleja esitatud tagatis pärast toormaterjali või lepinguga hõlmatud vahesaaduste tarnimist teisele töötlejale,

tingimusel et kõnealuse kauba müüja või üleandja liikmesriigi pädevale asutusele on esitatud tõend selle kohta, et kauba ostja või vastuvõtja on esitanud samaväärse tagatise oma liikmesriigi pädevale asutusele.

Artikkel 16

1. Nende liikmesriikide pädevad asutused, kus töötlemine toimub, tagavad vajalike meetmete abil, et nende territooriumil registrisse kantud töötlejad esitavad oma kohustuste täitmise kohta kõik tagatised.

2. Toormaterjali koguste töötlemine peamiselt lepingus täpsustatud lõppsaadusteks on määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 tähenduses esmane nõue.

Toormaterjal töödeldakse üheks või mitmeks III lisas loetletud lõppsaaduseks taotleja poolt saagi koristamisele järgneva teise aasta 31. juuliks.

3. Järgmised kogujatele või esmatöötlejatele esitatavad kohustused on määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 tähenduses esmased nõuded:

a) kohustus võtta vastu kogu taotleja tarnitud toormaterjal vastavalt artikli 3 lõikele 3;

b) kohustus esitada lepingu koopiad vastavalt artikli 13 lõikele 1;

c) kohustus esitada vastavalt artikli 13 lõike 4 esimesele, teisele ja kolmandale lõigule nõutav teave;

d) kohustus esitada tagatis vastavalt artikli 15 lõikele 1.

8. jagu

Dokumendid, mis hõlmavad müüki, üleandmist või tarnimist teises liikmesriigis või eksporti

Artikkel 17

Kui kogujad või esmatöötlejad müüvad või annavad üle artiklis 4 sätestatud lepingutega hõlmatud toormaterjali või vahesaadused ja/või kaassaadused või kõrvalsaadused töötlejatele asukohaga teistes liikmesriikides, tuleb saadustele lisada määruse (EMÜ) nr 2454/93 kohaselt välja antud kontrolleksemplarid T5.

Kontrolleksemplaride T5 lahtrisse 104 rubriiki "Muud" tuleb teha üks järgmistest kannetest:

- Producto destinado a su transformación o entrega de acuerdo con lo establecido en el artículo 4 del Reglamento (CE) no 2461/1999 de la Comisión

- Skal anvendes til forarbejdning eller levering i overensstemmelse med artikel 4 i Kommissionens forordning (EF) nr. 2461/1999

- Zur Verarbeitung oder Lieferung gemäß Artikel 4 der Verordnung (EG) Nr. 2461/1999 der Kommission zu verwenden

- Πρέπει να χρησιμοποιηθει για μεταποίηση ή παράδοση σύμφωνα με το άρθρο 4 του κανονισμού (EK) αριθ. 2461/1999 της Επιτροπής

- To be used for processing or delivery in accordance with Article 4 of Commission Regulation (EC) No 2461/1999

- À utiliser pour transformation ou livraison conformément aux dispositions de l'article 4 du règlement (CE) no 2461/1999 de la Commission

- Da consegnare o trasformare conformemente all’articolo 4 del regolamento (CE) n. 2461/1999 della Commissione

- Te gebruiken voor verwerking of aflevering overeenkomstig artikel 4 van Verordening (EG) nr. 2461/1999 van de Commissie

- A utilizar para transformação ou entrega em conformidade com o artigo 4.o do Regulamento (CE) n.o 2461/1999 da Comissão

- Käytetään jalostamiseen tai toimittamiseen komission asetuksen (EY) N:o 2461/1999 mukaisesti

- Används till bearbetning eller leverans i enlighet med kommissionens förordning (EG) nr 2461/1999.

Esimese ja teise lõigu sätteid kohaldatakse kõigi järgmiste müükide suhtes töötlejatele asukohaga teistes liikmesriikides kuni lepingus märgitud lõppsaaduse valmistamisetapini. Kaas- ja kõrvalsaaduste suhtes kohaldatakse neid üksnes siis, kui saaduste eest võidakse maksta eksporditoetust juhul, kui saadused oleks toodetud väljaspool käesolevat toetuskava kasvatatud toormaterjalist.

Artikkel 18

1. Kui kogujad tarnivad kogu vastuvõetud toormaterjali või osa sellest teises liikmesriigis registrisse kantud esmatöötlejatele, täidavad nad kontrolleksemplari T5, märkides lahtrisse 104 rubriiki "Muud" järgmise teabe:

a) esmatöötlejatele otse tarnitud kogused;

b) esmatöötlejate nimed ja aadressid;

c) teiste tarneahelas osalejate nimed ja aadressid ka juhul, kui kõnealused osalejad asuvad samas liikmesriigis, kus esmatöötlemine toimus;

d) teiste tarneahelas osalejate tarnitud kogused.

2. Kõik lõike 1 punktis c osutatud tarneahelas osalejad, kelle asukoht ei ole esmatöötlejaga samas liikmesriigis, täidavad kontrolleksemplari T5, märkides lahtrisse 104 rubriiki "Muud" koguja nime ja aadressi ning kõnealuse lõike punktides a ja b täpsustatud teabe.

Artikkel 19

Kui üks või mitu artiklis 4 sätestatud lepingutega hõlmatud lõpp-, vahe-, kaas- või kõrvalsaadust on mõeldud ekspordiks kolmandatesse riikidesse, täidab kontrolleksemplari T5 saaduste veoks ühenduses selle liikmesriigi pädev asutus, kus saadused toodeti.

Kontrolleksemplari T5 lahtri 104 rubriiki "Muud" tehakse üks järgmistest märkustest:

- Este producto no podrá acogerse a ninguna de las medidas previstas en el apartado 2 del artículo 1 del Reglamento (CE) no 1258/1999 del Consejo

- De finansieringsforanstaltninger, der er omhandlet i artikel 1, stk. 2, i Rådets forordning (EF) nr. 1258/1999 kan ikke anvendes på dette produkt

- Dieses Erzeugnis kommt für keine Finanzierungen gemäß Artikel 1 Absatz 2 der Verordnung (EG) Nr. 1258/1999 des Rates in Betracht

- Το προϊόν αυτό δεν μπορεί να επωφεληθεί από τα μέτρα που προβλέπονται στο άρθρο 1 παράγραφος 2 του κανονισμού (EK) αριθ. 1258/1999 του Συμβουλίου

- This product shall not qualify for any benefit pursuant to Article 1(2) of Council Regulation (EC) No 1258/1999

- Ce produit ne peut pas bénéficier des financements prévus à l'article 1er paragraphe 2 du règlement (CE) no 1258/1999 du Conseil

- Questo prodotto non può beneficiare delle misure di cui all’articolo 1, paragrafo 2 del regolamento (CE) n. 1258/1999 del Consiglio

- Dit product komt niet in aanmerking voor financieringen als bedoeld in artikel 1, lid 2, van Verordening (EG) nr. 1258/1999 van de Raad

- O presente produto não pode beneficiar de medidas ao abrigo do n.o 2 do artigo 1.o do Regulamento (CE) n.o 1258/1999 do Conselho

- Tähän tuotteeseen ei sovelleta neuvoston asetuksen (EY) N:o 1258/1999 1 artiklan 2 kohdan mukaisia toimenpiteitä

- De åtgärder som avses i artikel 1.2. i rådets förordning (EG) nr 1258/1999 kan inte användas för denna produkt.

Esimese ja teise lõigu sätteid kohaldatakse üksnes siis, kui III lisas loetletud lõppsaaduste eest või artiklis 4 sätestatud lepingutega hõlmatud vahe-, kaas- või kõrvalsaaduste eest võiks maksta eksporditoetust juhul, kui saadused oleks toodetud väljaspool käesolevat toetuskava kasvatatud toormaterjalist.

9. jagu

Kontroll

Artikkel 20

Liikmesriigid sätestavad, milliseid dokumente kogujad ja töötlejad peavad säilitama.

Kogujate dokumendid peavad sisaldama järgmisi kandeid:

a) kõikide käesoleva toetuskava raames ostetud ja töötlemiseks müüdud toormaterjalide kogused;

b) järgmiste ostjate/töötlejate nimed ja aadressid.

Töötlejate dokumendid peavad korrapäraste ajavahemike järel, mille määravad pädevad asutused, sisaldama järgmisi kandeid:

a) kõigi töötlemiseks ostetud toormaterjalide kogused;

b) töödeldud toormaterjalide kogused ning nendest saadud lõpp-, kaas- ja kõrvalsaaduste kogused ja tüübid;

c) kadu töötlemisel;

d) hävitatud kogused ja hävitamise põhjused;

e) töötleja poolt müüdud või üle antud saaduste kogused ja tüübid ning saadud hinnad;

f) järgmiste ostjate/töötlejate nimed ja aadressid.

Artikkel 21

1. Koguja liikmesriigi pädevad asutused ning selle liikmesriigi pädevad asutused, kus töötlemine toimub, viivad läbi füüsilist kontrolli ning kontrollivad äridokumente, et veenduda ostetud toormaterjalide ja vastavate tarnete vahelises vastavuses kogujate puhul ning toormaterjalide, lõpp-, kaas- ja kõrvalsaaduste tarnete vahelises vastavuses töötlejate puhul.

Kontrollimisel lähtuvad pädevad asutused eelkõige kõnealuse toormaterjali tehnilistest töötluskoefitsientidest.

Kui ühenduse õigusaktides on sellised koefitsiendid ekspordi jaoks olemas, kohaldatakse neid. Kui selliseid koefitsiente ei ole, kuid ühenduse õigusaktides on olemas muud koefitsiendid, kohaldatakse viimaseid. Kõigil muudel juhtudel toetutakse kontrollimisel üldtunnustatud koefitsientidele töötlevas tööstuses.

Kontrolli eesmärgiks on samuti tagada toormaterjalide ning kaas- ja kõrvalsaaduste sihipärane lõppkasutus ning artikli 3 lõike 1 ja artikli 13 lõike 3 järgimine.

Kontroll hõlmab vähemalt 10 % kõnealustes liikmesriikides tehtavatest tehingutest ja töötlemistoimingutest ning valiku teeb pädev asutus riskianalüüsi alusel, võttes arvesse esitatud lepingute tüüpilisust.

2. Pädevad asutused tõhustavad lõikes 1 osutatud kontrolli ning teavitavad sellest viivitamata komisjoni, kui:

a) lõikes 1 osutatud kontrolli tulemusena leitakse eeskirjade eiramist vähemalt 3 % juhtudest;

b) esineb kõrvalekaldeid töötlejate senisest tegevusest;

c) on töötlemistoiminguid, mille puhul:

i) lõpp-, kõrval- või kaassaaduste kogused või väärtused ei ole proportsionaalsed lõike 1 teises ja kolmandas lõigus osutatud koefitsientidega; või kui

ii) ilmneb erinevusi artikli 3 lõikes 1 ja artikli 13 lõikes 3 sätestatud saaduste majandusliku väärtuse määramise kriteeriumidest.

III PEATÜKK

Toormaterjal, mille kohta ei pea lepingut sõlmima

Artikkel 22

II lisas loetletud toormaterjale (edaspidi "toormaterjal") võib kasvatada tootmisest kõrvaldatud maal tingimusel, et need on mõeldud kasutamiseks III lisas loetletud lõppsaaduste tootmisel.

Nende kohta ei ole vaja sõlmida lepingut.

Artikkel 23

1. Selleks et taotleda toetuse maksmist, peavad taotlejad, kes soovivad kasutada tootmisest kõrvaldatud maad toormaterjali kasvatamiseks, esitama oma liikmesriigi pädevatele asutustele koos maksetaotlusega kirjaliku kohustuse, et kõnealust toormaterjali kasutatakse või müüakse üksnes III lisaga kooskõlas olevatel eesmärkidel.

2. Igal aastal teatavad taotlejad maksetaotlustes oma liikmesriigi pädevatele asutustele käesoleva peatüki kohaselt tootmisest kõrvaldatud maatükid, nendel kasvatatavad kultuurid, kultuuri kasvutsükli ja prognoositava koristussageduse.

IV PEATÜKK

Üldsätted

1. jagu

Kavast väljajätmine ning kattuva toetuse keeld

Artikkel 24

Liikmesriigid võivad käesoleva määrusega kehtestatud kavast välja jätta mis tahes I või II lisas loetletud toormaterjali, kui see tekitab raskusi kontrolli, rahvatervise, keskkonna või kriminaalõiguse osas. Sellistel juhtudel teatavad asjaomased liikmesriigid komisjonile toormaterjali(d), mis kavatsetakse kavast välja jätta, ning väljajätmise põhjused.

Artikkel 25

I lisas loetletud ja tootmisest kõrvaldatud maal kasvatatud toormaterjali ning sellest toodetud vahe-, lõpp-, kaas- ja kõrvalsaaduste eest, II lisas loetletud ning tootmisest kõrvaldatud maal kasvatatud toormaterjali ja sellest toodetud saaduste eest ning sellise toormaterjali kasvatamiseks kasutatava maa eest ei saa taotleda:

a) rahastamist Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust vastavalt määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 1 lõikele 2;

b) määruses (EÜ) nr 1257/1999 sätestatud ühenduse abi, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 31 lõike 3 teises lõigus sätestatud toetust kiirekasvuliste liikide istutamiskulude katteks.

2. jagu

Hindamine ja täiendavad riigisisesed meetmed

Artikkel 26

Kolme kuu jooksul pärast iga turustusaasta lõppu esitavad liikmesriigid komisjonile kogu vajaliku teabe käesoleva määrusega kehtestatud kava hindamiseks.

II peatüki kohta sisaldab see teave järgmist:

a) igale toormaterjali liigile vastavad maa-alad, artikli 4 lõike 2 punktis d osutatud oodatavad saagised ning artiklis 9 osutatud tüüpilised saagised;

b) iga toormaterjali liigi kogused, mida kogujad ei ole ära müünud;

c) iga tüüpi lõpp-, kõrval- ja kaassaaduste kogused ning kasutatud toormaterjalide üksikasjad.

III peatüki kohta sisaldab see teave iga kasvatatava liigi jaoks tootmisest kõrvaldatud maa-ala suurust.

Artikkel 27

1. Liikmesriigid määravad käesolevas määruses osutatud pädevad asutused.

2. Liikmesriigid võivad käesoleva määruse kohaldamiseks võtta vajalikke täiendavaid meetmeid ja teatavad nendest komisjonile.

3. jagu

Lõppsätted

Artikkel 28

Käesolevaga tunnistatakse määrus (EÜ) nr 1586/97 kehtetuks alates 1. juulist 2000.

Seda kohaldatakse jätkuvalt 1999/2000. ja varasemate turustusaastate lepingute suhtes.

Viiteid sellele kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 29

Käesolev määrus jõustub selle avaldamise päeval Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse lepingute ja maksetaotluste suhtes, mis esitatakse 2000/2001. ja järgmisteks turustusaastateks.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. november 1999

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz Fischler

[1] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 1.

[2] EÜT L 181, 1.7.1992, lk 12.

[3] EÜT L 215, 7.8.1997, lk 3.

[4] EÜT L 355, 5.12.1992, lk 1.

[5] EÜT L 127, 21.5.1999, lk 4.

[6] EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.

[7] EÜT L 240, 10.9.1999, lk 11.

[8] EÜT L 391, 31.12.1992, lk 36.

[9] EÜT L 212, 30.7.1998, lk 23.

[10] EÜT L 147, 18.6.1993, lk 25.

[11] EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

[12] EÜT L 197, 29.7.1999, lk 25.

[13] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

[14] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

[15] EÜT L 280, 30.10.1999, lk 43.

--------------------------------------------------

I LISA

II PEATÜKIS OSUTATUD TOORMATERJALID

CN-kood | Lühike kirjeldus |

06029059 | Muud avamaa taimed (nt Kenaf Hibiscus Cannabinus L. ja Cheopodium), välja arvatud Euphorbia lathyris; Sylibum marianum ja Isatis tinctoria |

07019010 | Kartul |

ex07131090 | Herned (Pisum arvense L.), välja arvatud seemneks |

07135000 | Põldoad, välja arvatud seemneks |

ex071490 | Maapirn (tingimusel, et neid ei hüdrolüüsita komisjoni määruse (EMÜ) nr 1443/82 määratluse järgi, loomulikul kujul või vahesaadusena, nt inuliin, kõrvalsaadusena, nt oligofruktoos, või kaassaadusena) |

08103010 | Mustad sõstrad |

ex08109085 | Liigi Aronia Arbutifolia viljad, astelpaju ja leedripuu viljad |

090420 | Perekondadesse Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, kuivatatud, purustatud või jahvatatud |

0909 | Aniisi, tähtaniisi, apteegitilli, koriandri, ristiköömne või köömne seemned; kadakamarjad |

09105000 | Karri |

09109910 | Põldlambaläätse seemned |

ex09109991 | Vürtsid, välja arvatud segud |

ex09109999 | Vürtsid, välja arvatud segud |

10019099 | Speltanisu, pehme nisu ja meslin, välja arvatud seemneks |

ex10020000 | Rukis, välja arvatud seemneks |

10030090 | Oder, välja arvatud seemneks |

10040000 | Kaer, välja arvatud seemneks |

10059000 | Maisiterad, välja arvatud seemneks |

10070090 | Terasorgo, välja arvatud hübriidid seemneks |

ex10081000 | Tatar, välja arvatud seemneks |

ex10082000 | Hirss, välja arvatud seemneks |

ex10089010 | Tritikale, välja arvatud seemneks |

ex10089090 | Muud teraviljad, välja arvatud seemneks |

12010090 | Sojauba, välja arvatud seemneks |

12022000 | Kooritud maapähkel |

ex12040090 | Linaseeme, välja arvatud seemneks, ettenähtud muuks otstarbeks kui tekstiilmaterjalideks |

ex12050090 | Rapsi- ja rüpsiseemned, välja arvatud seemneks (üksnes komisjoni määruse (EÜ) nr 2316/1999 artikli 4 lõikes 1 ning lõike 2 punktides a, b ja e osutatud tüübid) |

12060091 | Päevalilleseemned, välja arvatud seemneks |

12060099 | |

12073090 | Riitsinuseseemned, välja arvatud seemneks |

12074090 | Seesamiseemned, välja arvatud seemneks |

12075090 | Sinepiseemned, välja arvatud seemneks |

12076090 | Safraniseemned, välja arvatud seemneks |

ex12079991 | Kanepiseemned, välja arvatud seemneks ning komisjoni määruse (EMÜ) nr 1164/89 B lisas märgitud otstarbeks, ettenähtud muuks otstarbeks kui tekstiilmaterjalideks |

12079999 | Muud õliseemned ja õliviljad, välja arvatud seemneks |

ex120929 | Mõru lupiin |

ex1211 | Taimed ja taimede osad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peamiselt parfümeerias või farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, välja arvatud lavendel, lavandiin ja salvei |

121291 | Suhkrupeet (tingimusel, et sellest ei toodeta suhkrut komisjoni määruse (EMÜ) nr 1443/82 määratluse järgi vahe-, kaas- ega kõrvalsaadusena) |

12129910 | Sigurijuured (tingimusel, et neid ei hüdrolüüsita komisjoni määruse (EMÜ) nr 1443/82 määratluse järgi loomulikul kujul või vahesaadusena, nt inuliin, kõrvalsaadusena, nt oligofruktoos, või kaassaadusena) |

1214 | Kaalikas, lehtpeet jm söödajuurviljad, hein, lutsern, ristik, esparsett, söödakapsas, lupiin, vikk jm söödad |

Grupp 14 | Punumiseks, polstriks, luudadeks või harjadeks kasutatav taimne materjal; mujal nimetamata taimsed tooted (nt luuasorgo (Sorghum vulgare var. technicum)) |

--------------------------------------------------

II LISA

III PEATÜKIS OSUTATUD TOORMATERJALID

CN-kood | Lühike kirjeldus |

ex06029041 | Lühikese raieringiga metsapuud kuni 10aastase koristustsükliga |

ex06029049 | Puud, põõsad ja põõsastikud, mis toodavad CN-koodiga 1211 ja koondnomenklatuuri grupiga 14 hõlmatud taimset materjali, välja arvatud sellist, mida on võimalik kasutada inim- või loomatoiduks |

ex06029051 | Mitmeaastased avamaa taimed (nt Miscanthus sinensis), välja arvatud need, mida on võimalik kasutada inim- või loomatoiduks, eelkõige need, mis toodavad CN-koodiga 1211 hõlmatud taimset materjali, välja arvatud lavendel, lavandiin ja salvei, ning koondnomenklatuuri grupiga 14 hõlmatud taimset materjali |

ex06029059 | Euphorbia lathyris, Sylibum marianum ja Isatis tinctoria |

12119095 | Digitalis lanata, Secale cornutum ja Hypericum perforatum, välja arvatud taimne materjal, mida on võimalik kasutada inim- või loomatoiduks |

--------------------------------------------------

III LISA

Lõppsaadused, mida tohib toota I ja II lisas loetletud toormaterjalidest:

- kõik koondnomenklatuuri 25.–99. rühma kuuluvad tooted,

- koondnomenklatuuri 15. rühma kuuluvad tooted, mis ei ole mõeldud inim- või loomatoiduks,

- CN-koodi 22072000 alla kuuluvad tooted, mis on mõeldud otseselt kasutamiseks mootorikütuses või töötlemiseks, et neid mootorikütuses kasutada,

- CN-koodide ex190410 ja ex19059090 alla kuuluv pakkematerjal tingimusel, et on tõendatud toodete kasutamine toiduainetega mitte seotud otstarbeks vastavalt käesoleva määruse artikli 15 lõikele 4,

- CN-koodi 06029110 alla kuuluv seeneniidistik,

- CN-koodi 1301 alla kuuluvad šellak, vaigud, looduslikud kummivaigud ja palsamid,

- CN-koodi 13021100 alla kuuluvad oopiumimahlad ja -ekstraktid,

- CN-koodi 13021400 alla kuuluvad püreetrimahlad ja -ekstraktid või rotenooni sisaldavate taimejuurte mahlad ja ekstraktid,

- CN-koodi 13023900 alla kuuluvad muud taimeliimid ja tihendusained,

- kõik I lisas loetletud põllumajandussaadused ja -tooted ning neist vahepealsel töötlemisel saadud ning energiatootmise kütuseks kasutatavad tooted,

- kõik II lisas loetletud tooted ning neist saadud ja energiaga seotud otstarbeks mõeldud tooted,

- kõik komisjoni määruses (EMÜ) nr 1722/93 [1] (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 87/1999 [2]) osutatud tooted tingimusel, et need ei ole saadud tootmisest kõrvaldatud maal kasvatatud teraviljast ega kartulist ning et nad ei sisalda tootmisest kõrvaldatud maal kasvatatud teraviljast ega kartulist saadud tooteid,

- kõik nõukogu määruses (EMÜ) nr 1010/86 [3] (viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1148/98 [4]) osutatud tooted tingimusel, et need ei ole saadud tootmisest kõrvaldatud maal kasvatatud suhkrupeedist ning et nad ei sisalda tootmisest kõrvaldatud maal kasvatatud suhkrupeedist saadud tooteid.

[1] EÜT L 159, 1.7.1993, lk 112.

[2] EÜT L 9, 5.1.1999, lk 8.

[3] EÜT L 94, 9.4.1986, lk 9.

[4] EÜT L 159, 3.6.1998, lk 38.

--------------------------------------------------