Euroopa Liidu Teataja L 203 , 03/08/1999 Lk 0028 - 0040
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1726/1999, 27. juuli 1999, millega nähakse ette sätted nõukogu määruse (EÜ) nr 530/1999 (töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta) rakendamiseks seoses tööjõukulusid käsitleva informatsiooni määratlemise ja edastamisega EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, võttes arvesse nõukogu 9. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 530/1999 töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta, [1] eriti selle artiklit 11, ning arvestades, et: (1) vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 530/99 artiklile 11 on vaja rakendusmeetmeid seoses nõutava informatsiooni määratlemise ja jaotusega ning tulemuste edastamise asjakohase tehnilise vorminguga; (2) käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom [2] loodud statistikaprogrammi komitee arvamusega, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Informatsiooni määratlemine ja jaotus Liikmesriigid esitavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 530/1999 artikliga 6 informatsiooni käesoleva määruse I lisas loetletud muutujate kohta. Selleks on käesoleva määruse II lisas sätestatud muutujate määratlused. Artikkel 2 Tulemuste edastamise tehniline vorming Tulemuste edastamise asjakohane tehniline vorming on sätestatud käesoleva määruse III lisas. Artikkel 3 Jõustumine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 27. juuli 1999 Komisjoni nimel komisjoni liige Yves-Thibault De Silguy [1] EÜT L 63, 12.3.1999, lk 6. [2] EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47. -------------------------------------------------- I LISA MUUTUJATE LOETELU Tööjõukulude struktuuriline statistika Tabel A — riiklikud andmed Tabel B — riiklikud andmed ettevõtete suurusklasside kaupa Tabel C — piirkondlikud andmed "Liikmesriigid võivad ette näha, et tuleb eristada füüsilise ja vaimse töö tegijaid ning koguda üksikasjalikke andmeid järgmiste muutujate kohta: A. Kogu personal D.11112 Lisatasud D.111121 Kindlaksmääratud ajavahemikul makstavad lisatasud D.1113 Tasu mittetöötatud aja eest D.1114 Loonuspalgad D.11144 Muud loonuspalgad D.1211 Riiklikud sotsiaalkindlustusmaksed D.12111 Vanaduspension, haigus, rasedus ja sünnitus, puue, töötus, tööõnnetused ja kutsehaigused D.12112 Peretoetused D.121113 Muud D.1212 Tööandja makstavad kollektiivlepingujärgsed, lepingulised ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed D.12121 Lisapensioniskeemid D.12122 Ravikindlustuse lisaskeemid D.12123 Töötuskindlustuse lisaskeemid D.12124 Muu D.1221 Haiguse korral tagatud hüvitis D.1224 Tööandjate kalkuleeritud sotsiaaltoetused D.2 Tööandja kantavad kutseõppekulud D.3 Muud tööandja makstavad kulud D.31 Töölevõtmiskulud D.32 Muud" Muutujad | A | B | C | A.Kogu personal A.1 Töötajate koguarv | X | X | X | A.11 Täistööajaga töötajad (välja arvatud praktikandid) | X | X | X | A.12 Osalise tööajaga töötajad (välja arvatud praktikandid) | X | X | X | A.121 Osalise tööajaga töötajad täistööaja-ühikutes | X | X | X | A.13 Praktikandid | X | X | X | A.131 Praktikandid täistööaja-ühikutes | X | X | X | B.Tehtud töötunnid B.1 Kõigi töötajate töötunnid | X | X | X | B.11 Täistööajaga töötajate töötunnid (välja arvatud praktikandid) | X | X | X | B.12 Osalise tööajaga töötajate töötunnid (välja arvatud praktikandid) | X | X | X | B.13 Praktikantide töötunnid | X | X | X | C.Tasustatud töötunnid C.1 Kõigi töötajate tasustatud töötunnid | X | | | C.11 Täistööajaga töötajate tasustatud töötunnid (välja arvatud praktikandid) | X | | | C.12 Osalise tööajaga töötajate tasustatud töötunnid (välja arvatud praktikandid) | X | | | C.13 Praktikantide tasustatud töötunnid | X | | | D.Summeeritud tööjõukulud D.1 Töötajate tasud | X | X | X | D.11 Palgad (kokku) | X | X | X | D.111 Palgad (välja arvatud praktikandid) | X | X | X | D.1111 Otsene töötasu ja lisatasud | X | X | X | D.11111 Otsene töötasu | X | | | D.11112 Lisatasud | X | | | D.111121 Kindlaksmääratud ajavahemikul makstavad lisatasud (vabatahtlik) | X | | | D.1112 Maksed töötajate säästukavadesse | X | X | X | D.1113 Tasu mittetöötatud aja eest | X | X | X | D.1114 Loonuspalgad | X | X | X | D.11141 Äriühingu tooted (vabatahtlik) | X | | | D.11142 Tööandja eluruum (vabatahtlik) | X | | | D.11143 Ametiautod (vabatahtlik) | X | | | D.11144 Muud kulud (vabatahtlik) | X | | | D.112 Praktikantide palgad | X | X | X | D.12 Tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed | X | X | X | D.121 Tööandjate tegelikud sotsiaalkindlustusmaksed (välja arvatud praktikandid) | X | X | X | D.1211 Riiklikud sotsiaalkindlustusmaksed | X | | | D.1212 Kollektiivlepingujärgsed, lepingulised või vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed | X | | | D.122 Tööandjate kalkuleeritud sotsiaalmaksed (välja arvatud praktikandid) | X | X | X | D.1221 Haiguse korral tagatud hüvitis | X | | | D.1222 Osalise töötuse korral tagatud hüvitis | X | | | D.1123 Maksed ettevõttest lahkuvatele töötajatele | X | | | D.1124 Tööandjate kalkuleeritud sotsiaaltoetused | X | | | D.123 Tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed praktikantide eest | X | X | X | D.2 Kutseõppekulud (välja arvatud praktikantide kulud) | X | X | X | D.3 Muud kulud | X | X | X | D.4 Maksud | X | X | X | D.5 Toetused | X | X | X | E.Informatsioon üksuste kohta E.1 Kohalikud üksused, kokku | X | X | X | E.2 Kohalikud üksused valimis | X | X | X | F.Ajutist tööd vahendavate asutuste poolt tööle võetud isikud F.1 Töötajate arv (vabatahtlik) | X | | | F.2 Tööhõivekulud (vabatahtlik) | X | | | F.3 Töötunnid (vabatahtlik) | X | | | -------------------------------------------------- II LISA MUUTUJATE MÄÄRATLUSED A. KOGU PERSONAL Töötajad on kõik isikud, kes on sõlminud ettevõtte või kohaliku üksusega töölepingu ja saavad töötasu, olenemata nende töö laadist, töötundide arvust (täistööaeg või osaline tööaeg) ning lepingu kestusest (tähtajaline või tähtajatu). Kodustöötajaid [1] tuleks hõlmata juhul, kui on selgesõnaliselt kokku lepitud, et neid tasustatakse tehtud töö alusel: s.t tasu maksmisel võetakse aluseks tehtud töö maht teatavas tootmisprotsessis. Töötajatena ei käsitata: juhtkonda, kes saab töötasu peamiselt kasumiosalusena või ühekordse hüvitisena, ning peresiseseid abitöö tegijaid ja müügiagente. Viide: ESA 95: 11.12 — 11.14 A.1 Töötajate koguarv [2] A.11 Täistööajaga töötajad Täistööajaga töötajad on töötajad (välja arvatud praktikandid), kelle regulaarne tööaeg kattub kollektiivlepingus ettenähtud või ettevõtte tavapärase tööajaga, isegi juhul, kui nende tööleping kestab alla aasta. A.12 Osalise tööajaga töötajad Osalise tööajaga töötajad on töötajad (välja arvatud praktikandid), kelle regulaarne päeva, nädala või kuu tööaeg (pool päeva või kolm neljandikku või neli viiendikku normaaltööajast) on lühem kui kollektiivlepingus ettenähtud või ettevõtte tavapärane tööaeg. A.121 Osalise tööajaga töötajad täistööaja-ühikutes Ümberarvutamine täistööaja-ühikutesse toimub vahetult andmeid esitavas ettevõttes või kohalikus üksuses või siseriiklikes statistikaasutustes kõnesoleva ettevõtte täistööajaga töötajate normaaltööaja alusel kõige kohasema meetodi järgi. Viide: ESA 95: 11.32 — 11.34 A.11 + 121 Töötajate koguarv täistööaja-ühikutes See arv väljendab täistööajaga töötajaid ja osalise tööajaga töötajaid täistööaja-ühikutes. A.13 Praktikandid See muutuja hõlmab kõiki töötajaid, kes ei osale veel täiskoormusega tootmisprotsessis ning töötavad õppepraktika lepingu alusel või kelle puhul kutseõpet peetakse tootlikkusest olulisemaks. A.131 Osalise tööajaga praktikandid täistööaja-ühikutes Ümberarvutamine täistööaja-ühikutesse toimub vahetult andmeid esitavas ettevõttes või kohalikus üksuses või siseriiklikes statistikaasutustes kõige kohasema meetodi järgi (ettevõttes või õppeasutustes koolitusele kulutatud tunde ei arvestata). Viide: ESA 95: 11.32 — 11.34 B. TÖÖTUNNID Statistika hõlmab aasta jooksul kõigi töötajate töötundide üldarvu. [3] Töötundide üldarv registreeritakse eraldi täistööajaga töötajate (B.11), osalise tööajaga töötajate (B.12) ja praktikantide (B.13) kohta. Töötundide arvu aastas nimetatakse tegelikult töötundideks. NB! Normaaltööajale lisaks tehtud töötunnid tuleks makstavast tunnitasust olenemata (nt kahekordse tunnitasuga töötund) registreerida ühe töötunnina. Töötundideks loetakse ka: a) aeg, mis kulutatakse töö ettevalmistamisele, tööriistade ja masinate ettevalmistamisele, hooldamisele ja puhastamisele ning tööajakaartide ja -aruannete täitmisele; b) töökohal veedetud aeg, mille jooksul ei tehta tööd näiteks seadmete riketest tingitud seisakute, õnnetuste või töö ajutise puudumise tõttu, kuid mille eest makstakse töölepingus ettenähtud tasu; c) puhkepausid töökohal, nagu tee- ja kohvipausid; d) praktikantide tegelikud töötunnid. Tegelike töötundide hulka ei kuulu: a) tasustatud töötunnid, mille ajal tööd ei tehta, näiteks tasustatav puhkus, riigipühad, haiguspuhkus jne; b) einestamiseks antavad ajad; c) aeg, mis kulub kodunt tööletulekuks ja töölt kojuminekuks; d) praktikantide koolitustunnid Viide: ESA 95: 11.26 — 11.29 C. TASUSTATUD TÖÖTUNNID Statistika hõlmab kõigi töötajate tasustatud töötundide üldarvu aasta jooksul (vt joonealune märkus (3). Tasustatud töötundide üldarv registreeritakse eraldi täistööajaga töötajate (C.11), osalise tööajaga töötajate (C.12) ja praktikantide (C.13) kohta. Tasustatud töötundide arv aastas määratletakse järgmiselt: a) aasta jooksul tasustatud normaaltööaeg ja ületunnitöö; b) töötunnid, mille eest töötajale maksti vähendatud tasu, isegi juhul, kui vahe on kaetud sotsiaalkindlustusfondi vahenditest; c) vaatlusperioodil tasustatud töötunnid, mille ajal ei ole tööd tehtud (iga-aastane puhkus, haiguspuhkus, riigipühad ja muud tasustatud töötunnid, nt tervisekontrolliks kasutatud aeg). Aastase tööaja korrektse kalkulatsiooni saamiseks tuleks töötundide üldarvu (B.1) või tasustatud töötundide üldarvu (C.1) asemel lähtuda järgmistest punktidest: a) iga-aastane tasustatud normaaltööaeg ettevõtte või kohaliku üksuse täistööajaga töötaja kohta; b) tasustatavate puhkusepäevade ja riigipühade keskmine arv töötaja kohta aastas; c) lühiajaliselt töölt puudutud tasustatud päevade keskmine arv töötaja kohta (kolimispäevad, töötaja abiellumine, abikaasa sünnitus, pereliikme surm jne); d) aasta jooksul tehtud ületundide koguarv; e) lühendatud tööpäevade üldarv; f) haiguslehel viibimise või sünnituspuhkuse päevade üldarv; g) muud töölt puudutud päevad. D. SUMMEERITUD TÖÖJÕUKULUD Summeeritud tööjõukulud on ühenduses kasutatav mõiste, mis vastab valdavalt tööjõustatistikute rahvusvahelisel konverentsil (Genf, 1966) vastuvõetud rahvusvahelisele määratlusele ning tähendab tööandjate poolt töötajate töölevõtmisel kantud kogukulusid. Tööjõukulud hõlmavad töötajate tasusid, sealhulgas sularahas makstud palka ja loonuspalka, tööandja sotsiaalkindlustusmakseid (D.1), kutseõppekulusid (D.2), muid kulusid (D.3), tööjõukuludena käsitatavaid tööhõivega seotud makse (D.4), maha arvatud toetused (D.5). Ajutise tööhõive asutuste poolt töölevõetud isikutele tehtud kulutused esitatakse neid tööle võtnud asutuse tegevusvaldkonnas (NACE Rev.1 74.50), mitte nende tegeliku tööandja tegevusvaldkonnas. D.1 Töötajate tasud Töötajate tasud on kõik tasud, mis tööandja maksab töötajale sularahas või loonustasuna vaatlusperioodil tehtud töö eest. Tasud jaotatakse järgmiselt: - palgad (D.11): sularahas makstavad palgad (D.111), välja arvatud praktikantidele; loonuspalgad (D.1114) ning praktikantide palgad (D.112); - tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed (D.12): tööandjate tegelikud sotsiaalkindlustusmaksed (välja arvatud praktikandid) (D.121); tööandjate kalkuleeritud sotsiaalkindlustusmaksed (välja arvatud praktikandid) (D.122); tööandjate tegelikud sotsiaalkindlustusmaksed praktikantide eest (D.123). Viide: ESA 95: 4.02 (kood D.1) D.11 Palgad (kokku) Palgad esitatakse töötatud aja kohta. Ühekordsed lisatasud ning muud erakorralised maksed, 13. kuu palk, esitatakse nende maksetähtajal. Viide: ESA 95: 4.03 — 4.07 ja 4.12.a (kood D.11) D.111 Palgad (välja arvatud praktikandid) D.1111 Otsene töötasu ja lisatasud Need hõlmavad otsest töötasu ja lisatasusid, samuti kõiki töötaja makstavaid sotsiaalmakse, tulumakse jne, isegi juhul, kui tööandja peab need kinni ja maksab töötaja eest vahetult sotsiaalkindlustusskeemidesse, maksuhaldurile jne. D.11111 Otsene töötasu See tähendab aasta igal palgaperioodil regulaarsete sularahamaksetena makstavat töötasu. See esitatakse brutosummana, millest ei ole maha arvatud töötaja makstavaid makse ja sotsiaalkindlustusmakse. Siia kuuluvad: a) põhipalgad; b) otsene töötasu, mis arvutatakse tööaja, saavutatu või tükitöö alusel ning makstakse töötajatele tehtud töötundide alusel; c) tasu ja lisamaksed ületunnitöö, öötöö ja vahetustega töö eest ning töötamise eest pühapäevadel ja riigipühadel; d) palgaperioodidel makstavad regulaarsed lisatasud ja toetused, sealhulgas: - lisatasud müra, ohtliku või raske töö, vahetustega töö, katkematu töö või öötöö eest ning töötamise eest pühapäevadel ja riigipühadel, - isiklike töötulemuste, saavutatu, toodangu, tööviljakuse, vastutuse, töökuse, täpsuse, staaži, kvalifikatsiooni või eriliste teadmiste alusel makstavad lisatasud. D.11112 Lisatasud, millest on maha arvatud maksed töötajate säästukavadesse Kõik maksed töötajatele, mida ei tehta regulaarselt igal palgaperioodil, sealhulgas kindlaksmääratud ajavahemikul makstavad lisatasud, mida ei maksta regulaarselt igal palgaperioodil, ning lisatasud individuaalsete või kollektiivsete töötulemuste eest. D.11121 Kindlaksmääratud ajavahemikul makstavad lisatasud Maksed, mida ei tehta regulaarselt igal palgaperioodil, mille suurus ja maksmise ajavahemikud on eelnevalt kindlaks määratud ning mida makstakse olenemata tulemustest, ettevõtte tegevusest ning individuaalsetest või kollektiivsetest töötulemustest, näiteks 13. või 14. kuu palk, puhkusetoetused jne. D.1112 Maksed töötajate säästukavadesse Töötajate säästukavadesse (ettevõtte säästukavad, aktsiaostukavad jne) tehtavad maksed. Maksetest, mis tehakse erifondi loomiseks töötajatele ettevõtte aktsiate ostmiseks või muu finantspõhivara hankimiseks, arvatakse maha nende suhtes kohaldatavatele maksuvabastustele vastavad summad isegi juhul, kui kõnesolevad varad ei ole otseselt töötajate käsutuses. Aktsiate tasuta jaotamist või alandatud hinnaga müümist töötajatele või erifondidesse võib pidada kulutuseks ainult juhul, kui kõnesolevad aktsiad on ostetud turult. Ettevõtte kantav kulu määratakse ostuhinna ning müügi- või üleandehinna vahena. D.1113 Tasu mittetöötatud aja eest Tasu, mida makstakse seaduses ettenähtud, lepingujärgse või vabatahtlikult antud puhkuse eest ning riigipühade ja muude vabade päevade eest. D.1114 Loonuspalgad Need hõlmavad kõiki kaupu ja teenuseid, mida ettevõte või kohalik üksus töötajatele pakub, kaasa arvatud äriühingu tooted, tööandja eluruum ja ametiautod. Viide: ESA 95: 4.04, 4.05, 4.06 (kood D.11) D.11141 Ettevõtte tooted Tooted, mis antakse töötajatele isiklikuks kasutamiseks tasuta või müüakse omahinnast odavamalt. Näiteks toiduained ja joogid (välja arvatud kulutused sööklatele ja toidutalongidele), kivisüsi, gaas, elekter, kütteõli, kütmine, jalatsid ja rõivad (välja arvatud tööriided), personaalarvutid jne. Esitada ettevõtte poolt toodete eest makstud puhashind, s.t tasuta jagatavate toodete hind või toodete hinna ja töötajatele kehtestatud edasimüügihinna vahe. Esitada ka kompenseerivad maksed ja mitterahalised hüvitised, mida ei ole välja makstud. D.11142 Tööandja eluruum See hõlmab ettevõtte toetusi töötajate majutuskulude katmiseks, sealhulgas järgmisi kulutusi: ettevõttele kuuluvatest eluruumidest tulenevad kulud (eluruumide korrashoid ja haldamine ning nendega seotud maksud ja kindlustus) ja töötajatele madala intressiga antavad laenud eluruumide ehitamiseks või ostmiseks (turukursile vastava intressimakse ja ettevõtte määratud intressimakse vahe), töötajatele majutuse ja sisseseadmisega seoses makstavad toetused, välja arvatud kolimistoetused. D.11143 Ametiautod Ametiautod, mis antakse töötajatele isiklikuks kasutamiseks või nende maksumus, mille kannab ettevõte. See muutuja hõlmab ettevõtte jooksvaid netokulusid (iga-aastased liisingu- ja intressimaksed, kulum, kindlustus, hooldus, remont ja parkimine). See ei peaks hõlmama sõidukite ostmisega seotud kapitalikulusid, sõidukite edasimüügist saadavat tulu ning tööga seotud kasutusest tulenevaid kulusid. Kalkulatsioonid peavad põhinema ettevõtetelt saadavatel andmetel, näiteks andmed vastavat tüüpi sõidukite kohta ja sõiduki keskmise hinnangulise maksumuse kohta, ning kalkulatsioonidel sõidukite kasutamise kohta töötajate isiklikuks otstarbeks. D.11144 Muud kulud Need hõlmavad eelkõige seda osa sotsiaalkuludest, mis tulenevad ettevõtte tasutavatest kaudsetest soodustustest: a) sööklad ja toidutalongid; b) kultuuri-, spordi- ja vabaajarajatised ja -teenused; c) lasteaiad ja päevakodud; d) kauplused oma töötajatele; e) kulud, mis tulenevad liikumisest kodu ja tavapärase töökoha vahel; f) maksed ametiühingufondidesse ja ettevõtte komiteede kulud. Need kulud hõlmavad asjaomaste hoonete ja sisseseadete kulumit, väikeremondist ja korrapärasest hooldusest tulevaid kulusid. Käesolevas rubriigis ei esitata ettevõtte poolt vahetult sööklatöötajatele makstavat palka. D.112 Praktikantide palgad Vt D.11 D.12 Tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed Summa, mis võrdub sotsiaalkindlustusmaksete summaga, mida tööandjad maksavad selleks, et tagada oma töötajatele õigus saada sotsiaaltoetusi. Võib esitada tegeliku või kalkuleeritud sotsiaalkindlustusmakse. Viide: ESA 95: 4.08 (kood D.12) D.121 Tööandjate tegelikud sotsiaalkindlustusmaksed (välja arvatud praktikandid) Need koosnevad tööandjate poolt oma töötajate eest kindlustusandjatele tehtavatest maksetest (sotsiaalkindlustusfondid ja eraallikatest rahastatavad skeemid). Need maksed hõlmavad kohustuslikke, kokkuleppelisi, lepingujärgseid ja vabatahtlikke kindlustusmakseid sotsiaalsete riskide ja vajaduste katteks. Tööandjate tegelikud sotsiaalkindlustusmaksed esitatakse töötatud aja kohta. Viide: ESA 95: 4.09 (kood D.121) ja 4.12.b D.1211 Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed Kohustuslikud maksed, mida tööandja peab seaduse järgi sotsiaalkindlustusasutustele maksma. Need maksed esitatakse netosummana, millest on maha arvatud kõik toetused. Nende hulka kuuluvad: a) vanaduspensioni, haiguste, raseduse ja sünnituse või invaliidsusega seotud kindlustusskeemidesse tehtavad maksed; b) kohustuslikud maksed töötuskindlustusskeemidesse; c) kohustuslikud maksed tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kindlustusskeemidesse; d) kohustuslikud maksed peretoetusskeemidesse; e) kõik teised mujal nimetamata kohustuslikud maksed. D.1212 Tööandja makstavad kollektiivlepingujärgsed, lepingulised ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed Tööandja poolt lisaks kohustuslikele maksetele sotsiaalkindlustusskeemidesse tehtavad maksed. Tuleb arvesse võtta kõiki kohaldatavaid maksuvabastusi. Nende maksete hulka kuuluvad: a) lisapensioniskeemid (kindlustusseltside kindlustusskeemid, tööandja hallatavad kindlustusfondid, eelarve reservid, kõik lisapensioniskeemide rahastamiseks tehtavad kulutused); b) ravikindlustuse lisaskeemid; c) töötuskindlustuse lisaskeemid; d) kõik teised mujal nimetamata vabatahtlikud sotsiaalkindlustuse lisaskeemid. D.122 Tööandjate [4] kalkuleeritud sotsiaalkindlustusmaksed (välja arvatud praktikandid) Tööandjate kalkuleeritud sotsiaalkindlustusmaksed on vastandiks sellistele rahastamata sotsiaaltoetustele (millest on maha arvatud tööandjate võimalikud sotsiaalkindlustusmaksed), mida tööandjad maksavad oma töötajatele või endistele töötajatele ning teistele toetuse saamiseks õigustatud isikutele kindlustusseltsi või iseseisva pensionifondi vahenduseta, loomata selleks erifondi või -reservi. Kui teatavaid sotsiaaltoetusi maksavad vahetult tööandjad, mitte sotsiaalkindlustusfondid või teised kindlustusandjad, ei piira see nende toetuste kui sotsiaaltoetuste funktsiooni. Tööandjate kalkuleeritud sotsiaalkindlustusmaksed, mis on otseste kohustuslike sotsiaaltoetuste vastandiks, esitatakse töötatud aja kohta. Tööandjate kalkuleeritud sotsiaalkindlustusmaksed, mis on otseste vabatahtlike sotsiaaltoetuste vastandiks, esitatakse aja kohta, mille eest neid makstakse. Viide: ESA 95: 4.10 (kood D.122) ja 4.12.c D.1221 Haiguse korral tagatud hüvitis Summad, millest on maha arvatud sotsiaalkindlustusasutuste tagasimaksed ning mida tööandja maksab otse töötajatele haiguse, raseduse ja sünnituse või tööõnnetuse ajal sissetuleku tagamiseks ja saamatajäänud tulu hüvitamiseks. D.1222 Osalise tööaja korral tagatud tasu Summad, mida tööandja maksab otse töötajatele osalise tööaja ajal sissetuleku tagamiseks ja millest on maha arvatud sotsiaalkindlustusasutuste tagasimaksed tööandjale. D.1223 Maksed ettevõttest lahkuvatele töötajatele Töölt vabastatud töötajatele makstavad summad: lahkumistoetus ja kompensatsioon töölt ette teatamata vabastamise eest. D.1224 Töötajate eest makstavad tööandjate kalkuleeritud sotsiaaltoetused Näiteks: - sotsiaalhoolekanne, - töötervishoiuteenused, - õppetoetused töötajatele ja nende perekondadele ning kõik teised tööandjate kalkuleeritud sotsiaalmaksud, mida ei ole mujal nimetatud. D.123 Tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed praktikantide eest Vt D.121 D.2 Tööandja kantavad kutseõppekulud Need hõlmavad järgmisi kulusid: kutseõppeteenuste kulud, hoonete ja sisseseadete kulum, väikeremont ja hooldus, välja arvatud tööjõukulud; kursuste osavõtumaksud; ettevõtteväliste instruktorite tasud; õppevahendite kulud; ettevõtte poolt kutseõppeorganisatsioonidele makstavad summad jne. Kutseõppega seotud toetused tuleb maha arvata. Viide: ESA 95: Vahetarbimine D.3 Muud tööandja makstavad kulud Nende hulka kuuluvad eelkõige järgmised kulud: a) töölevõtukulud (personaliotsingubüroodele makstavad summad, tasu ajakirjanduses avaldatavate tööpakkumiskuulutuste eest, tööintervjuule kutsutud kandidaatide sõidukulud, töölevõetud töötajate sisseseadmistoetused jne. Need ei hõlma jooksvaid halduskulusid (kontorikulud, töötajate palgad jne); b) tööandja antavad tööriided. Viide: ESA 95: Vahetarbimine D.4 Tööandja makstavad maksud Kõik palgasumma või töötajate arvu alusel makstavad maksud. Neid makse käsitatakse tööjõukuludena. Viide: ESA 95: 4.23.c (kood D.29) D.5 Tööandjale makstavad toetused Kõik üldiste toetuste kujul makstavad summad, mis on mõeldud otseste tasude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks, kuid mitte sotsiaalkindlustuskulude või kutseõppekulude katteks. Need ei hõlma sotsiaalkindlustusasutuste või lisakindlustusfondide poolt tööandjatele tehtavaid tagasimakseid. Viide: ESA 95: 4.37.a (kood D.39) E. ANDMED ÜKSUSTE KOHTA: E.1 Kohalike üksuste koguarv E.2 Kohalike üksuste arv valimis F. AJUTISE TÖÖHÕIVE ASUTUSTE POOLT TÖÖLEVÕETUD ISIKUD See osutab tööle, mida pakuvad teised ettevõtted või ajutised ettevõtted. Selliste töötajate ja ettevõtte vahel, kelle heaks nad töötavad, ei tohi olla otsest lepingulist suhet. F.1 Isikute arv F.2 Kulutused ajutistele töötajatele: tööandja poolt ajutist tööd vahendavatele asutustele makstavad summad F.3 Ajutiste töötajate töötundide arv, mille eest ettevõte või kohalik üksus on tasunud [1] Kodustöötaja on isik, kes on nõus teatava ettevõtte heaks töötama või teatavale ettevõttele temaga eelnevalt sõlmitud kokkuleppe või lepingu alusel teatavaid kaupu tarnima või teenuseid osutama, kuid kelle töökoht ei asu selles ettevõttes (Viide: ESA 95: 11.13.g). [2] Ajutise tööhõive asutuste poolt töölevõetud isikud esitatakse neid tööle võtnud asutuse tegevusvaldkonnas (NACE Rev.1, 74.50), mitte nende tegeliku tööandja tegevusvaldkonnas. [3] Ajutise tööhõive asutuste poolt töölevõetud isikute töötunnid esitatakse neid tööle võtnud asutuse tegevusvaldkonnas (NACE Rev.1, 74.50), mitte nende tegeliku tööandja tegevusvaldkonnas. [4] Tööandjate kalkuleeritud sotsiaalkindlustusmaksed võrduvad palgasummaga, mille maksmist tööandjad jätkavad töötaja haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse, invaliidsuse, koondamise jms korral, juhul, kui seda summat on võimalik eristada. -------------------------------------------------- III LISA TULEMUSTE EDASTAMISE TEHNILINE VORMING Tulemused esitatakse kolmes andmefailis, mis vastavad järgmisele kolmele tabelile: - Tabel A: riiklikud andmed (üks kirje iga majandustegevuse kohta) - Tabel B: riiklikud andmed suurusklasside kaupa (üks kirje iga majandustegevuse suurusklassi X kohta) - Tabel C: piirkondlikud andmed. Üks kirje majandustegevuse kohta. Kirjete arv sõltub riigi piirkondade arvust (NUTS 1). Kirje tunnused Kirjed sorteeritakse järgmiste tunnuste põhjal: - vaatlusaasta, - tabeli liik, - riigi või piirkonna kood, - majandustegevus, - suurusklass. Märge Iga kirje juurde on tehtud märge, mis näitab, kas andmed majandustegevuse kohta on konfidentsiaalsed või kättesaadavad. Märked võivad olla eristavad: "1", kui andmed majandustegevuse kohta on konfidentsiaalsed; "2", kui andmed majandustegevuse kohta ei ole kättesaadavad; "3", kui lahter puudub riiklikus väljaandes, et kaitsta konfidentsiaalseid andmeid kokkuvõtlike andmete avaldamisel; "", kui märge puudub. Muutujad Nõutavad muutujad on määratletud käesoleva määruse I lisas. Puuduva muutuja lahter jäetakse tühjaks. Töötajate arvu, tööaja ning statistiliste üksuste arvuga seotud muutujad väljendatakse naturaalarvudes. Kuludega seotud muutujad väljendatakse omavääringus. Kirje ülesehitus Märkus: Tunnuse lahtris esitatud koodid tuleb joondada vasakule. Muutujate lahtris esitatud väärtused tuleb joondada paremale. | Algus | Pikkus | Märkused | Tunnused Vaatlusaasta | 1 | 4 | | Tabeli liik | 5 | 1 | A, B või C | Riik või piirkond | 6 | 5 | Vt koodid | Majandustegevus | 11 | 4 | Vt koodid 1. liites | Suurusklass | 15 | 8 | Vt koodid 2. liites | Märge | 23 | 1 | "1", "2", "3" või "" | Muutujad | | | Vt loetelu 1. lisas | Iga muutuja pikkus on 18 ühikut | 24 | 18 | 42 | 18 | 60 | 18 | … | … | … | -------------------------------------------------- 1. LIIDE MAJANDUSTEGEVUSE KOODID (NACE REV.1) NACE Rev. 1 | Kirjeldus | Kood | C jagu | Mäetööstus | RC | 10 | Kivi- ja pruunsöe kaevandamine; turba varumine | R10 | 11 | Toornafta ja maagaasi tootmine; nafta- ja gaasitootmisega seotud tegevusalad, v.a leiukohtade uurimine | R11 | 12 | Uraani- ja tooriumimaagi kaevandamine | R12 | 13 | Metallimaakide kaevandamine | R13 | 14 | Muu kaevandamine | R14 | D jagu | Tööstus | RD | 15 | Toiduainete ja jookide tootmine | R15 | 16 | Tubakatoodete tootmine | R16 | 17 | Tekstiili tootmine | R17 | 18 | Rõivatootmine; karusnaha töötlemine ja värvimine | R18 | 19 | Nahatöötlemine ja -parkimine; kohvrite, käekottide, sadulate, rakmete ja jalatsite tootmine | R19 | 20 | Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlgtoodete ja punutiste tootmine | R20 | 21 | Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine | R21 | 22 | Kirjastamine, trükindus ja salvestiste paljundus | R22 | 23 | Koksi, puhastatud naftatoodete ja tuumkütuse tootmine | R23 | 24 | Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine | R24 | 25 | Kummi- ja plasttoodete tootmine | R25 | 26 | Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine | R26 | 27 | Metallitootmine | R27 | 28 | Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed | R28 | 29 | Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine | R29 | 30 | Kontorimasinate ja arvutite tootmine | R30 | 31 | Mujal liigitamata elektrimasinate ja -aparaatide tootmine | R31 | 32 | Raadio-, televisiooni- ja sideseadmete ja -aparatuuri tootmine | R32 | 33 | Meditsiinitehnika, optikariistade, täppisinstrumentide ja ajanäitajate tootmine | R33 | 34 | Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine | R34 | 35 | Muude transpordivahendite tootmine | R35 | 36 | Mööblitootmine; mujal liigitamata tootmine | R36 | 37 | Ringlussevõtt | R37 | E jagu | Elektri-, gaasi- ja veevarustus | RE | 40 | Elektri-, gaasi-, auru- ja soojaveevarustus | R40 | 41 | Vee kogumine, puhastamine ja -varustus | R41 | F jagu | Ehitus | RF | G jagu | Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja tarbeesemete parandus | RG | 50 | Mootorsõidukite ja mootorrataste müük, hooldus ja remont; mootorikütuse jaemüük | R50 | 51 | Hulgimüük ja vahenduskaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad | R51 | 52 | Jaemüük, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad; tarbeesemete ja kodumasinate parandus | R52 | H jagu | Hotellid ja restoranid | RH | I jagu | Veondus, laondus ja side | RI | 60 | Maismaatransport; torutransport | R60 | 61 | Veetransport | R61 | 62 | Õhutransport | R62 | 63 | Transpordi abitegevus; reisibüroode tegevus | R63 | 64 | Postside ja telekommunikatsioon | R64 | J jagu | Finantsvahendus | RJ | 65 | Finantsvahendus, v.a kindlustus ja pensionikindlustus | R65 | 66 | Kindlustus ja pensionikindlustus, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus | R66 | 67 | Finantsvahenduse abitegevusalad | R67 | K jagu | Kinnisvara, rendileandmine ja äritegevus | RK | 70 | Kinnisvaraalane tegevus | R70 | 71 | Masinate ja seadmete rendileandmine ilma juhita ning tarbeesemete ja kodumasinate rendileandmine | R71 | 72 | Arvutid ja nendega seotud tegevus | R72 | 73 | Teadus- ja arendustegevus | R73 | 74 | Muu äritegevus | R74 | M jagu | Haridus | RM | N jagu | Tervishoid ja sotsiaalhooldus | RN | O jagu | Muu sotsiaal- ja isikuteenindus | RO | 90 | Reovee- ja jäätmekäitlus, sanitaaria jms tegevus | R90 | 91 | Mujal liigitamata organisatsioonide tegevus | R91 | 92 | Meelelahutus, kultuur ja sport | R92 | 93 | Muud teenused | R93 | Koondnäitajad C–O | Tööstus ja teenindus, C–O | RC–O | C–K | Tööstus ja teenindus, C–K | RC–K | C + D + E + F | Tööstus, sealhulgas ehitus, C–F | RC–F | C + D + E | Tööstus, C–E | RC–E | C + H + I | Hulgi- ja jaemüük, HORECA, veondus ja side, G–I | RG–I | J + K | Finantsvahendus, kinnisvara, väljaüürimine, äritegevus, J–K | RJ–K | G–O | Teenindus, G–O | RG–O | G–K | Teenindus, G–K | RG–K | -------------------------------------------------- 2. LIIDE SUURUSKLASSIDE KOODID Kood | Suurusklass | E1–10 | vähem kui 10 töötajat | E10–49 | 10-49 töötajat | E50–249 | 50-249 töötajat | E250–499 | 250-499 töötajat | E500–999 | 500-999 töötajat | E1000 | 1000 või rohkem töötajat | --------------------------------------------------