Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999,

25. mai 1999,

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 280,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse kontrollikoja arvamust, [2]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt [3]

ning arvestades, et:

(1) institutsioonid ja liikmesriigid omistavad suurt tähtsust ühenduste finantshuvide kaitsele ning pettuste ja muu ühenduste finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastasele võitlusele; seepärast on komisjoni vastutus tihedalt seotud kohustusega täita eelarvet asutamislepingu artikli 274 kohaselt; sel eesmärgil võetavate meetmete tähtsust on kinnitatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 280;

(2) ühenduste finantshuvide kaitse ei hõlma üksnes eelarveassigneeringute haldamist, vaid ka kõiki nende varasid kahjustavaid või kahjustada võivaid meetmeid;

(3) nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleb kõiki olemasolevaid meetmeid kasutada täies mahus, eriti seoses ühendusel lasuvate juurdlusülesannetega, kusjuures säilitada tuleks praegu siseriiklikul ning ühenduse tasandil kehtiv vastutuse jaotus ja tasakaal;

(4) selleks et tugevdada pettustevastases võitluses kasutatavaid meetmeid, on komisjon, võttes arvesse kõikide institutsioonide organisatsioonisisest autonoomiat, loonud otsuse 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom [4] kohaselt oma talitustevahelise Euroopa Pettustevastase Ameti (edaspidi "amet"), mille ülesanne on toimetada pettusi käsitlevaid haldusjuurdlusi; kõnealune amet on oma juurdlusfunktsioonide täitmisel täiesti sõltumatu;

(5) komisjoni moodustatud ameti ülesannete hulka kuuluvad peale finantshuvide kaitse kõik meetmed, mis on seotud ühenduse huvide kaitsega eeskirjade eiramise eest, mille tagajärg võib olla haldus- või kriminaalmenetlus;

(6) on asjakohane ette näha, et kõnealune amet tagaks liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö ühenduse finantshuvide kaitsmisel, mis on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 280;

(7) arvestades vajadust tõhustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduste finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu, peab nimetatud amet suutma toimetada sisejuurdlust kõikides Euroopa Ühenduse ja Euratomi asutamislepingutega või nende kohaselt loodud institutsioonides, organites, ametites ja asutustes (edaspidi "institutsioonid ja asutused");

(8) otsusega 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom nähakse ette, et juurdluse eesmärgil kasutab kõnealune amet talle ühenduse seadusandja antud volitusi tema sätestatud ulatuses ja tingimustel;

(9) nimetatud ametile tuleb usaldada volitused, mis on komisjonile antud nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest; [5] samuti tuleb võimaldada ametil kasutada muid komisjonile antud volitusi seoses kohapealse kontrolli ja inspekteerimisega liikmesriikides, eelkõige selleks, et avastada eeskirjade eiramist vastavalt Euroopa ühenduste finantshuvide kaitset käsitleva nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 [6] artikli 9 nõuetele;

(10) kõnealuseid juurdlusi tuleb toimetada kooskõlas asutamislepingu ning eriti Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolliga, võttes arvesse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ning ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (edaspidi "personalieeskirjad"), samuti inimõigusi ja põhivabadusi, eelkõige õigluspõhimõtet, asjaomaste isikute õigust esitada oma seisukohti neid puudutavate asjaolude kohta ning põhimõtet, et juurdlustulemused võivad tugineda ainult tõendi väärtust omavatele üksikasjadele; selleks peavad institutsioonid ja asutused kehtestama sisejuurdluse toimetamise tingimused; seetõttu tuleb muuta personalieeskirju, et sätestada ametnike ja muude teenistujate õigused ning kohustused sisejuurdluse korral;

(11) sisejuurdlust saab toimetada ainult sel juhul, kui ametile on tagatud juurdepääs institutsioonide ja asutuste kõikidele ruumidele ning kogu nende valduses olevale informatsioonile ja dokumentidele;

(12) tagamaks ameti sõltumatus talle käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmisel, tuleb selle direktorile anda volitused alustada juurdlust omal algatusel;

(13) vajaduse korral otsustavad pädevad riigiasutused või institutsioonid ja asutused ameti koostatud aruande põhjal, milliseid meetmeid tuleb võtta pärast lõpetatud juurdlust; sellegipoolest on kõnealuse ameti direktor kohustatud edastama otse asjaomase liikmesriigi õigusasutustele kriminaalmenetluse algatamise aluseks olla võivaid olukordi käsitleva sisejuurdluse käigus saadud informatsioon;

(14) tuleb sätestada tingimused, mille kohaselt ameti töötajad täidavad oma kohustusi ning ameti direktor vastutab oma töötajate toimetatud juurdluse eest;

(15) eduka koostöö tagamiseks ameti, liikmesriikide ning asjaomaste institutsioonide ja asutuste vahel peab vastastikune infovahetus olema korraldatud vastavalt konfidentsiaalsusnõuetele, informatsiooni tuleb käsitleda ametisaladusena ja tagada sellele nõuetekohane andmekaitse;

(16) ameti töötajate toimetatud juurdluste tulemuste arvessevõtmise ja vajalike järelmeetmete võtmise tagamiseks tuleb haldus- ning kohtumenetluse käigus lubada kasutada tõenditena juurdluse aruandeid; seepärast peaksid need olema koostatud liikmesriikide haldusaruandeid reguleerivate eeskirjade kohaselt;

(17) amet peab oma tegevuses olema sõltumatu; sõltumatuse tugevdamiseks peab ameti juurdlusülesandeid korrapäraselt kontrollima järelevalvekomitee, mis koosneb väljastpoolt valitud ja ameti tegevusvaldkondades kõrgelt kvalifitseeritud sõltumatutest isikutest; komitee ülesanne on ka abistada ameti direktorit tema kohustuste täitmisel;

(18) haldusjuurdlust tuleb toimetada ameti direktori juhtimisel, täielikult sõltumata institutsioonidest ja asutustest ning järelevalvekomiteest;

(19) ameti direktor on kohustatud tagama isikuandmete kaitse ja juurdluse käigus kogutud informatsiooni konfidentsiaalsuse; ühenduste ametnikele ja teistele teenistujatele tuleb tagada personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 sätestatuga samaväärne õiguskaitse;

(20) ameti tegevust hinnatakse iga kolme aasta järel;

(21) käesoleva määrusega ei kahandata mingil viisil liikmesriikide volitusi ega kohustust võtta ühenduse finantshuve kahjustavate pettuste vastase võitluse meetmeid; sõltumatule ametile kõnealuses valdkonnas välise haldusjuurdluse toimetamise ülesande usaldamisega järgitakse täielikult asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet; ameti tegutsemine tõhustab tõenäoliselt pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduste finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastast võitlust ning on seetõttu kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärgid ja ülesanded

1. Pettuste, korruptsiooni ja Euroopa Ühenduse finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse tõhustamiseks kasutab komisjoni otsusega 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom loodud Euroopa Pettustevastane Amet (edaspidi "amet") komisjonile ühenduse õigusaktide ning kõnealuses valdkonnas kehtivate kokkulepetega juurdluse toimetamiseks antud volitusi.

2. Amet kindlustab liikmesriikidele komisjoni antava abi tiheda ja korrapärase koostöö organiseerimisel nende pädevate asutuste vahel, et kooskõlastada nende tegevus Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitsmisel pettuste eest. Amet aitab välja töötada ning arendada pettuste ja Euroopa Ühenduse finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse vastase võitluse meetodeid.

3. Amet toimetab haldusjuurdlust asutamislepingutega või nende alusel loodud institutsioonides, talitustes, ametites ja asutustes (edaspidi "institutsioonid ja asutused"), selleks et:

- võidelda pettuste, korruptsiooni ja Euroopa Ühenduse finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse vastu,

- selgitada välja ametikohustuste täitmisega seotud rasked juhtumid, näiteks distsiplinaar- või vastavalt vajadusele kriminaalmenetlust põhjustada võiv ühenduse ametnike ja teiste teenistujate kohustuste eiramine või institutsioonide ja asutuste nende liikmete, juhtide või töötajate kohustuste täitmata jätmine, kelle suhtes ei kohaldata Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ning ühenduste teiste teenistujate teenistustingimusi (edaspidi "personalieeskirjad").

Artikkel 2

Haldusjuurdlus

Käesolevas määruses tähendab "haldusjuurdlus" (edaspidi "juurdlus") kõiki artiklite 3 ja 4 kohaseid inspekteerimisi, kontrolle ja muid toiminguid, mida ameti töötajad teostavad oma tööülesannete käigus artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks ning vajaduse korral tuvastamaks, et juurdlusaluse tegevuse puhul on tegemist eeskirjade eiramisega. Kõnealused juurdlused ei mõjuta liikmesriikide õigust algatada kriminaalmenetlust.

Artikkel 3

Välisjuurdlus

Amet kasutab komisjonile määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 antud volitusi teostada kohapealset kontrolli ja inspekteerimist liikmesriikides ning kooskõlas kehtivate koostöökokkulepetega kolmandates riikides.

Juurdluse käigus teostab amet määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 9 lõikes 1 ning kõnealuse määruse artikli 9 lõikes 2 nimetatud valdkondlike eeskirjadega ettenähtud kontrolli ja inspekteerimist liikmesriikides ja kooskõlas kehtivate koostöökokkulepetega kolmandates riikides.

Artikkel 4

Sisejuurdlus

1. Amet teostab artiklis 1 nimetatud valdkondades haldusjuurdlust institutsioonides ja asutustes (edaspidi "sisejuurdlus").

Kõnealune sisejuurdlus toimub vastavalt asutamislepingute eeskirjadele ning eriti Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollile ning personalieeskirjadele käesolevas määruses ja kõikide institutsioonide ja asutuste otsustes ettenähtud tingimuste ja korra kohaselt. Institutsioonid konsulteerivad kõnealuste otsustega kehtestatavate eeskirjade üle.

2. Selleks et tagada lõikes 1 nimetatud sätete täitmine:

- on ametil õigus saada kiiresti ning ette teatamata teada institutsioonide ja asutuste valduses olevast informatsioonist ning pääseda nende tööruumidesse. Ametil on õigus kontrollida institutsioonide ja asutuste raamatupidamist. Amet võib teha koopia ja väljavõtte kõikidest institutsioonide ja asutuste valduses olevatest dokumentidest või andmekandjate sisust ning vajaduse korral võtta need dokumendid või andmed oma järelevalve alla, et vältida nende kadumise ohtu,

- võib amet nõuda suulist informatsiooni institutsioonide ja asutuste liikmetelt ja juhtidelt ning töötajatelt.

3. Selleks et tutvuda ettevõtjate võimaliku eeskirjade eiramisega seotud informatsiooniga, võib amet kohapeal kontrollida asjaomaste ettevõtjate tööruumides määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ettenähtud tingimustel ja korras.

Lisaks sellele võib amet paluda kõikidelt asjaomastelt isikutelt juurdlusega seotud informatsiooni.

4. Kui ameti töötajad toimetavad juurdlust mõne institutsiooni või asutuse ruumides, uurivad mõnda dokumenti või nõuavad nende valduses olevat informatsiooni, teatatakse sellest nimetatud institutsioonidele ja asutustele.

5. Kui juurdluse käigus selgub, et mõni liige, juht, ametnik või muu teenistuja võib olla isiklikult asjaga seotud, teatatakse sellest institutsioonile või asutusele, kelle teenistuses ta on.

Juhul kui juurdluse huvides on vajalik täielik salajasus või on vaja rakendada siseriiklike õigusasutuste pädevusse kuuluvaid juurdlusmeetmeid, võib kõnealuse informatsiooni andmise edasi lükata.

6. Ilma et see piiraks asutamislepingutes sätestatud eeskirjade ning eriti Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli, samuti personalieeskirjade sätete kohaldamist, hõlmavad kõikide institutsioonide ja asutuste lõikega 1 ettenähtud otsused eeskirju, mis käsitlevad:

a) institutsioonide ja asutuste liikmete, juhtide, ametnike ja teiste teenistujate kohustust teha koostööd ameti teenistujatega ning anda neile informatsiooni;

b) ameti töötajatele ettenähtud sisejuurdluse toimetamise korda ja sisejuurdlusega seotud asjaomastele isikutele tagatud õigusi.

Artikkel 5

Juurdluse algatamine

Välisjuurdlusi otsustab ameti direktor alustada kas omal algatusel või asjaomase liikmesriigi taotlusel.

Sisejuurdlusi otsustab ameti direktor alustada kas omal algatusel või selle institutsiooni või asutuse taotlusel, kus kõnealune juurdlus peab toimuma.

Artikkel 6

Juurdluse kord

1. Juurdlust juhib ameti direktor.

2. Ameti töötajad täidavad oma ülesandeid isikut ja volitusi tõendava kirjaliku loa alusel.

3. Ameti direktor annab oma töötajatele igaks juurdluseks selle sisu käsitleva kirjaliku volituse.

4. Kohapeal kontrollides ja inspekteerides järgivad ameti töötajad asjaomase liikmesriigi ametnike suhtes kehtivaid eeskirju ja tavasid, personalieeskirju ning artikli 4 lõike 1 teises lõigus osutatud otsuseid.

5. Juurdlust toimetatakse katkestamata teatava aja vältel vastavalt juhtumi asjaoludele ja keerukusele.

6. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused osutavad ameti töötajatele nende ülesannete täitmiseks vajalikku abi kooskõlas siseriiklike õigusnormidega. Institutsioonid ja asutused tagavad, et nende liikmed ja töötajad osutavad ameti esindajatele nende ülesannete täitmiseks vajalikku abi; ka asutused tagavad oma juhtide ja töötajate abi.

Artikkel 7

Ameti teavitamise kohustus

1. Institutsioonid ja asutused edastavad ametile viivitamata kogu informatsiooni võimalike pettus-, korruptsiooni- või muu ebaseadusliku tegevuse juhtude kohta.

2. Institutsioonid ja asutused ning siseriiklike õigusaktidega lubatud määral ka liikmesriigid edastavad ametile selle taotlusel või omal algatusel nende valduses olevad dokumendid ja informatsiooni, mis on seotud käimasoleva sisejuurdlusega.

Liikmesriigid esitavad välisjuurdlusega seotud dokumendid ja teabe kooskõlas asjakohaste sätetega.

3. Samuti saadavad institutsioonid ja asutused ning siseriiklike õigusaktidega lubatud määral ka liikmesriigid ametile kõik muud nende valduses olevad asjakohased dokumendid ja informatsiooni, mis on seotud pettuste, korruptsiooni ja ühenduste finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse vastase võitlusega.

Artikkel 8

Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

1. Välisjuurdluste käigus mis tahes vormis saadud informatsiooni kaitstakse asjakohaste sätetega.

2. Sisejuurdluste käigus mis tahes vormis edastatud või saadud informatsioon on ametisaladus ning seda kaitstakse Euroopa ühenduste institutsioonide suhtes kohaldatavate sätetega.

Sellist informatsiooni võib edastada ainult nendele isikutele, kelle ülesanded Euroopa ühenduste institutsioonides või liikmesriikides nõuavad neilt selle teadmist, samuti võib seda kasutada üksnes pettuste, korruptsiooni või muu ebaseadusliku tegevuse ennetamiseks.

3. Direktor tagab, et ameti töötajad ning teised temale alluvad isikud järgivad isikuandmete kaitset käsitlevaid ühenduse ja siseriiklikke sätteid, eriti neid, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja nende andmete vaba liikumise kohta. [7]

4. Ameti direktor ja artiklis 11 nimetatud järelevalvekomitee liikmed tagavad käesoleva artikli ning asutamislepingu artiklite 286 ja 287 kohaldamise.

Artikkel 9

Juurdluse aruanne ja juurdlusejärgsed meetmed

1. Kui amet on juurdluse lõpetanud, koostatakse direktori juhtimisel aruanne, milles teatatakse kindlakstehtud asjaolud, võimalik finantskahju ja juurdluse tulemused, kaasa arvatud ameti direktori soovitused vajalike meetmete kohta.

2. Kõnealuste aruannete koostamisel võetakse arvesse asjaomase liikmesriigi siseriiklikes õigusaktides sätestatud menetlusnorme. Sel viisil koostatud aruandeid tunnustatakse riigi inspektorite koostatud haldusaruannetega samal viisil ja samadel tingimustel ning neid on lubatud kasutada tõenditena selle liikmesriigi haldus- ja kohtumenetluses, kus nende kasutamine on vajalik. Nende kohta kehtivad samad hindamisreeglid kui riigi inspektorite koostatud haldusaruannete kohta ja nad on viimati nimetutega võrdväärsed.

3. Välisjuurdluse kohta koostatud aruanded ja kõik asjakohased vajalikud dokumendid saadetakse kõnealuste liikmesriikide pädevatele asutustele kooskõlas välisjuurdluseeskirjadega.

4. Sisejuurdluse kohta koostatud aruanded ja kõik asjakohased vajalikud dokumendid saadetakse asjaomasele institutsioonile või asutusele. Institutsioon või asutus võtab sisejuurdluse tulemustest tingitud meetmed, eelkõige distsiplinaar- ja õiguslikud meetmed, ning teatab sellest ameti direktorile tähtaja jooksul, mille direktor on oma aruande resolutsioonis määranud.

Artikkel 10

Ameti edastatav teave

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 8, 9 ja 11 ning määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätete kohaldamist, võib amet igal ajal edastada asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele välisjuurdluste käigus saadud informatsiooni.

2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 8, 9 ja 11 kohaldamist, edastab ameti direktor asjaomaste liikmesriikide õigusasutustele ameti sisejuurdluste käigus saadud informatsiooni kriminaalmenetlust nõuda võivate küsimuste kohta. Samal ajal teavitab ta asjaomast liikmesriiki, kui juurdlusnõuetest ei tulene teisiti.

3. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 8 ja 9 kohaldamist, võib amet igal ajal edastada asjaomasele institutsioonile või asutusele sisejuurdluste käigus saadud informatsiooni.

Artikkel 11

Järelevalvekomitee

1. Järelevalvekomitee tugevdab ameti sõltumatust, kontrollides korrapäraselt juurdlusülesannete täitmist.

Komitee esitab oma arvamuse ameti tegevuse kohta direktori taotlusel või omal algatusel, sekkumata siiski pooleliolevate juurdluste käiku.

2. Järelevalvekomitee koosneb viiest väljastpoolt valitud sõltumatust isikust, kellel on vajalik kvalifikatsioon, selleks et nimetada neid ameti tegevusvaldkondadega seotud kõrgematele ametikohtadele oma riigis. Nad nimetatakse ametisse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisel kokkuleppel.

3. Liikmete ametiaeg on kolm aastat ja neid võib üks kord ametisse tagasi nimetada.

4. Ametiaja möödudes jäävad liikmed ametisse, kuni nad nimetatakse tagasi või asendatakse uue liikmega.

5. Ülesannete täitmisel ei taotle ega võta liikmed vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt ega asutuselt.

6. Järelevalvekomitee nimetab ametisse esimehe. Järelevalvekomitee võtab vastu oma töökorra. Aastas peetakse vähemalt kümme koosolekut. Otsused tehakse liikmete häälteenamusega. Sekretariaaditeenuste eest hoolitseb amet.

7. Direktor esitab järelevalvekomiteele igal aastal käesoleva määruse artiklis 1 nimetatud tegevuse kava. Direktor teavitab komiteed korrapäraselt ameti tegevusest, juurdlustest, nende tulemustest ning võetavatest meetmetest. Kui juurdlus on kestnud üle üheksa kuu, teatab direktor järelevalvekomiteele selle lõpetamist takistavad põhjused ja juurdluse lõpetamiseks eeldatavalt vajaliku aja. Direktor teavitab komiteed juhtudest, kui asjaomane institutsioon või asutus ei ole järginud tema soovitusi. Direktor teavitab komiteed juhtudest, mille puhul tuleb edastada informatsiooni liikmesriigi õigusasutustele.

8. Järelevalvekomitee võtab aastas vastu vähemalt ühe tegevusaruande ja saadab selle institutsioonidele. Komitee võib esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale aruanded ameti juurdlustulemuste ning võetud meetmete kohta.

Artikkel 12

Direktor

1. Ameti tegevust juhib direktor, kelle komisjon nimetab ametisse viieks aastaks; teda võib üks kord ametisse tagasi nimetada.

2. Direktori ametisse nimetamiseks koostab komisjon pärast konkursiteadet, mis vajaduse korral avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas, ning järelevalvekomitee soodsat hinnangut sobiva kvalifikatsiooniga kandidaatide loetelu. Komisjon nimetab direktori ametisse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

3. Välis- ja sisejuurdluste algatamise, toimetamise ning neile järgnevate aruannete koostamisega seotud ülesannete täitmisel ei taotle ega võta direktor vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt ega asutuselt. Kui direktori arvates seab komisjoni võetud meede kahtluse alla tema sõltumatuse, on tal õigus pöörduda hagiga Euroopa Kohtusse komisjoni vastu.

Direktor esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale korrapäraselt aruande ameti toimetatud juurdluste tulemuste kohta, võttes arvesse nende juurdluste konfidentsiaalsust, asjaomaste isikute seaduslikke õigusi ning vajaduse korral kohtumenetluse suhtes kohaldatavaid siseriiklikke õigusnorme.

Eespool nimetatud institutsioonid tagavad ameti toimetatud juurdluste konfidentsiaalsuse, asjaomaste isikute seaduslikud õigused ning kohtumenetluse algatamise korral selle suhtes kohaldatavate kõikide siseriiklike õigusnormide järgimise.

4. Enne direktorile distsiplinaarkaristuse määramist konsulteerib komisjon järelevalvekomiteega. Lisaks sellele peab direktorile määrama distsiplinaarkaristusmeetme põhjendatud otsusega, mis edastatakse teadmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 13

Rahastamine

Ametile ettenähtud assigneeringud, mille kogumaht kirjendatakse eri eelarverubriiki Euroopa Liidu üldeelarve komisjoni käsitlevas A osas, esitatakse üksikasjalikult selle eelarveosa lisas.

Ametile ettenähtud ametikohad esitatakse komisjoni ametikohtade loetelu lisas.

Artikkel 14

Seaduslikkuse järelevalve

Kuni personalieeskirjade muutmiseni võivad kõik Euroopa ühenduste ametnikud ja teised teenistujad esitada kõnealuste eeskirjade artikli 90 lõikes 2 sätestatud korras ameti direktorile käesoleva artikli alusel kaebuse ameti poolt sisejuurdluse käigus tema vastu võetud meetme kohta. Selliste kaebuste puhul tehtavate otsuste suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artiklit 91.

Eespool nimetatud sätteid kohaldatakse analoogia põhjal institutsioonide ja asutuste personali suhtes, kes ei ole hõlmatud personalieeskirjadega.

Artikkel 15

Arenguaruanne

Kolmandal aastal pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ameti tegevust käsitleva arenguaruande, millele on lisatud järelevalvekomitee arvamus ning vajaduse korral ettepanekud ameti tööülesannete muutmise või laiendamise kohta.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. juunil 1999.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. mai 1999

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. M. Gil-robles

Nõukogu nimel

eesistuja

H. Eichel

[1] EÜT C 21, 26.1.1999, lk 10.

[2] Arvamus on esitatud 14. aprillil 1999 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] Euroopa Parlamendi 6. mai 1999. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 25. mai 1999. aasta otsus.

[4] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20.

[5] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[6] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[7] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

--------------------------------------------------