NÕUKOGU OTSUS,

10. mai 1999,

mis käsitleb Euroopa Liidu ja Lääne-Euroopa Liidu vahelise tõhustatud koostöö korda

(1999/404/ÜVJP)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 17,

võttes arvesse protokolli Euroopa Liidu lepingu artikli 17 kohta,

ning arvestades, et:

1) Euroopa Liidu lepingu artiklit 17 käsitlevas protokollis sätestatakse, et Euroopa Liit peab koos Lääne-Euroopa Liiduga koostama nendevahelise tõhustatud koostöö korra ühe aasta jooksul alates Amsterdami lepingu jõustumisest;

2) koos Lääne-Euroopa Liiduga on tehtud ettevalmistavat tööd nimetatud korra koostamiseks;

3) Lääne-Euroopa Liiduga koostöös ettevalmistatud tekst on Euroopa Liidu ja Lääne-Euroopa Liidu vahelise tõhustatud koostöö korra jaoks sobiv ning tuleks seetõttu vastu võtta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga võetakse vastu tekst, mis sisaldab Euroopa Liidu lepingu artiklit 17 käsitleva protokolliga ettenähtud Euroopa Liidu ja Lääne-Euroopa Liidu vahelise tõhustatud koostöö korda.

Kõnealuse korra tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Brüssel, 10. mai 1999

Nõukogu nimel

eesistuja

H. EICHEL

EUROOPA LIIDU LEPINGU ARTIKLIT 17 KÄSITLEVA PROTOKOLLIGA ETTENÄHTUD EUROOPA LIIDU JA LÄÄNE-EUROOPA LIIDU VAHELISE TÕHUSTATUD KOOSTÖÖ KORD

I. SISSEJUHATUS

1. Euroopa Liidu lepingu artikkel 17 näeb muu hulgas ette tihedamaid institutsioonilisi sidemeid Lääne-Euroopa Liiduga (WEU), pidades silmas võimalust integreerida WEU Euroopa Liitu (EL), kui Euroopa Ülemkogu niiviisi otsustab. Artikkel 17 näeb ette ka seda, et Euroopa Ülemkogu peab sel juhul soovitama liikmesriikidel võtta selline otsus vastu kooskõlas nende oma põhiseadusest tulenevate nõuetega.

Artikli 17 asjakohaste sätete kohaselt võttis EL Nõukogu 10. mail 1999 vastu otsuse, mis käsitleb kõigi liikmesriikide tegutsemiskorda Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikest 2 tulenevate ülesannete täitmisel, mille puhul liit kasutab Lääne-Euroopa Liitu.

WEU Nõukogu oli varem, 18. novembril 1997 vastu võtnud Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 3 nimetatud tegutsemiskorrale vastavad sätted. Seda märgitakse eespool nimetatud nõukogu otsuses.

2. Kõnealust artiklit 17 käsitlevas protokollis sätestatakse, et EL peab koos WEUga koostama nendevahelise tõhustatud koostöö korra ühe aasta jooksul alates Amsterdami lepingu jõustumisest.

Euroopa Ülemkogu kutsus oma Viini kohtumisel nõukogu üles viima kokkuleppel WEUga lõpule artiklit 17 käsitleva protokolliga ettenähtud tõhustatud koostöö korra koostamise, nii et selle võiks jõustada Amsterdami lepingu jõustumisel.

WEU määras (oma 22. juuli 1997. aasta deklaratsioonis) kindlaks hulga meetmeid, mida sellega seoses võiks rakendada. Deklaratsioon esitati 1996/1997 valitsustevahelisel konverentsil ja see on lisatud lõppaktile.

3. EL ja WEU on artiklit 17 käsitleva protokolli kohaselt koostanud järgmise nendevahelise tõhustatud koostöö korra, mis põhineb eespool nimetatud deklaratsioonis esitatud meetmetel.

Kord kujutab endast hulka meetmeid, mida võib kogemusi arvesse võttes uuesti läbi vaadata ja täiendada. EL ja WEU kohustuvad nimetatud korra läbi vaatama vastavalt vajadusele, kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel Amsterdami lepingu jõustumisest, võttes eelkõige arvesse saadud kogemusi ja omavaheliste suhete arengut.

II. KORD

A. Parandatakse EL ja WEU konsulteerimis- ja otsustamisprotsesside kooskõlastamist eriti kriisiolukordades

1. Nii EL kui WEU on veendunud, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 rakendamise kõige parem ja kiirem viis on kasutada korda, mis võimaldab kummalgi organisatsioonil tõhusamalt täita nende sätetega ettenähtud ülesandeid, eriti kriisiolukordades.

2. Piiramata kummagi pädevust ühelgi konkreetsel juhul, kasutavad EL ja WEU kõiki kehtivaid tavasid ja menetlusi ning püüavad kogemusi arvesse võttes leida uusi konsultatsiooni- ja koostöömeetmeid.

3. EL ja WEU lepivad käesolevaga kokku, et artikli 17 lõike 3 puhul kasutatavat töömeetodit ja selle juurde kuuluvat I lisas esitatud skeemi, mis kirjeldab kummagi organisatsiooni menetlustoiminguid ja nendevahelisi seoseid, kasutatakse EL ja WEU otsustamisprotsessi juhendina juhtudel, kui EL kasutab WEUd. Nad lepivad kokku ka selles, et nimetatud juhend on üksnes kirjeldav ega saa hõlmata konkreetse kriisiolukorra kõiki aspekte, samuti ei piira see kohaldatava otsustamisprotsessi edaspidist parandamist.

B. Organisatsioonide asjaomaste asutuste ühiskohtumiste korraldamine

1. EL ja WEU lepivad kokku, et ühiskohtumised edendavad koostööd ja neil käsitletakse vastavalt vajadusele:

i) valdkondi, kus Euroopa Liidu lepingu artikliga 17 on nende organisatsioonide koostöö ette nähtud seoses järgmisega:

a) WEU toetab ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kaitseaspektide kujundamisel, nagu on sätestatud artikli 17 lõike 1 teises lõigus;

b) EL kasutab WEUd, et töötada välja ja rakendada artikli 17 lõikes 3 nimetatud EL kaitsepoliitilise tähendusega otsuseid ja meetmeid;

ii) muudes valdkondades, kus EL ja WEU huvid ja tegevus kattuvad ning kus kooskõlastamine on õigustatud.

2. B osa lõike 1 punktis i nimetatud juhtudel lepivad EL ja WEU kokku jätkata kehtivat tava korraldada EL ja WEU ajutiste töörühmade kohtumisi kehtestatud eeskirjade kohaselt.

Kohaldatakse järgmisi menetlusi:

- iga osalevat riiki esindab üks delegatsioon; delegatsioonide kohad paiknevad tähestikulises järjekorras riikide omakeelsete nimede järgi,

- kohtumistel on kaks juhatajat, kes määratakse vastavalt kummagi organisatsiooni eeskirjadele: Euroopa Liidul eesistujariik, keda abistab EL Nõukogu peasekretariaat, ning WEU-l peasekretariaat koos WEU eesistujariigiga, kelle koht on EL eesistujariigi kõrval,

- Euroopa Komisjoni koht on mõlema juhataja vastas,

- kohtumise päevakorra ja dokumentide jaotamine toimub EL ja WEU eesistujariigi või -riikide vastutusel,

- iga kohtumise protokolli koostavad koos EL Nõukogu peasekretariaat ja WEU peasekretariaat ning nende jaotamine toimub EL ja WEU eesistujariigi või -riikide vastutusel,

- pärast kohtumist on kummagi eesistujariigi kohustus lülitada mis tahes dokument või ettepandud otsus oma organisatsiooni otsustusprotsessi.

3. Selliste kriiside ohjamise puhul, kus EL kasutab WEUd või kus nende tegevus õigustab käsitlust B osa lõike 1 punkti ii kohaselt, võib EU ja WEU asjaomaste asutuste ühiskohtumisi korraldada kahe eesistujariigi ühisel algatusel.

Ajutiste ühiste töörühmade suhtes kehtivaid eeskirju ja menetlusi kohaldatakse mutatis mutandis ning osalejad määratakse kummaski organisatsioonis ettenähtud viisil.

4. Koostööd edendatakse eelkõige järgmiselt:

- eesistujariikide ja asjaomaste organisatsioonide töötajate tiheda koostöö kaudu kontaktide, teabevahetuse ja töö kooskõlastamise alal,

- organisatsioonide eesistujariikide ja sekretariaatide korrapäraste kontaktide ja kohtumiste kaudu,

- informatsiooni kaudu, mida EL eesistujariik korrapäraselt esitab WEU kohtumistel ning WEU eesistujariik EL kohtumistel,

- EL ja WEU eesistujariikide esindajate osalemise kaudu asjakohastel kohtumistel ja teise organisatsiooni tegevuses,

- ühe organisatsiooni ametnike teise organisatsiooni kohtumistel osalemise kaudu, kasutades D ja G osas nimetatud eeskirju,

- WEU esindajate võimalus osaleda EL algatusel EL delegatsiooni koosseisus kohtumistel kolmandate riikidega ja nendega seotud üritustel, kui käsitletakse kaitsepoliitilise tähendusega küsimusi. Võib kaaluda ka EL ja WEU kontakte kolmandate riikidega, kui mõlemal riigil on asjaomaste riikidega suhted olemas.

C. WEU ja EL eesistumisjärjestus ning nende halduseeskirjade ja -tavade võimalikult suur ühtlustamine

1. 12. septembril 1997. aastal võttis WEU Nõukogu vastu otsuse (II lisa), millega ühtlustati WEU eesistumisjärjestust vastavalt EL eesistumisjärjestusele.

2. Juhtudel, mis mõjutavad eelarvet, kohustuvad EL ja WEU, kasutades muu hulgas töömeetodites ja E osas nimetatud võimalusi, vahetama teavet eelkõige selleks, et EL institutsioonid saaksid täies mahus ja võimalikult kiiresti eelarveprognoosi, mis mõjutab EL otsuse tegemist kiire rahastamise kohta.

D. WEU peasekretariaadi ja EL Nõukogu peasekretariaadi töötajate töö tihe kooskõlastamine

EL Nõukogu sekretariaat ja WEU sekretariaat kooskõlastavad oma töö ja teevad koostööd III lisa kohaselt, kusjuures koostöö hõlmab teabevahetust, kirjaliku materjali vahetamist, vastastikust kohtumistel osalemist, kohtumisaegade ja -kohtade kokkusobitamist, kohtade määramist ning töötajate vahetamist ja lähetusi.

E. EL asjaomaste asutustele, sealhulgas poliitika planeerimise ja varajase hoiatamise üksusele, antakse luba kasutada WEU sõjaväelaste, satelliidikeskuse ja julgeoleku-uuringute instituudi vahendeid

1. EL Nõukogu asutused võivad Euroopa Liidu lepingu artikliga 17 seotud töö käigus taotleda WEU-lt teavet, nõuandeid või muid teenuseid. EL Nõukogu eesistujariik või tema nimel tegutsev peasekretariaat edastab need taotlused WEU alalisele nõukogule, kes annab aegsasti eri- või üldised suunised.

2. WEU sõjaväelased osalevad EL ja WEU ühiskohtumistel. Sõjaväelaste esitatud dokumendid võib lülitada organisatsioonidevahelisse teabevahetusse tavapäraste eeskirjade alusel. Sõjaväelased toetavad EL ja WEU teabevahetust, mida on vaja Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 3 kohaselt vastuvõetud otsuste ettevalmistamiseks, teostamiseks ja kontrollimiseks.

Sõjaväelased korraldavad korrapäraselt EL esindajatele infotunde, kus käsitletakse WEU menetluste, kavade ja tegevuse asjakohaseid aspekte, võtavad omal või EL esindajate algatusel vastu EL esindajaid, kaasa arvatud kriisivaatluskeskuse külastamiseks, ja võtavad koos EL ametnikega lisameetmeid, et edendada valmisolekut ja hõlbustada koostööd eelkõige operatiivvaldkonnas.

3. WEU satelliidikeskus annab ELile kujutiste analüüsimise vahendeid vastavalt WEU Nõukogult saadud juhistele ja prioriteetidele. WEU ja EL uurivad mitmeid võimalusi, kuidas oma suheteid selles valdkonnas edasi arendada, eelkõige võimalust käsitleda EL antud ülesandeid sama tähtsana kui WEU Nõukogu antud ülesandeid.

4. 1. juulil 1990 WEU allasutusena loodud WEU Julgeoleku-uuringute Instituudi peamiseks ülesandeks on aidata kaasa Euroopa julgeolekuidentiteedi väljaarendamisele. Instituut pakub EL-le lisavahendeid. Instituudi analüüsi-, uurimis- ja arutelutoimingutes ning koostöös teiste riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonidega võib käsitleda teemasid, mille EL on tunnistanud oma töös eriti tähtsaks. Instituut kutsub pidevalt EL esindajaid oma seminaridele ja muudele samalaadsetele üritustele, sealhulgas suvekursustele, mis korraldatakse katseliselt 1999. aastal vastavalt WEU Nõukogu otsusele, mis käsitleb instituudi järkjärgulist arendamist Euroopa Julgeoleku- ja Kaitseakadeemiaks.

5. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja selle isiku määratud töötajatel, sealhulgas Amsterdami lepingule lisatud deklaratsiooni nr 6 alusel loodud poliitika planeerimise ja varajase hoiatamise üksuse töötajatel, on oma ülesannete täitmisel juurdepääs kõikidele eespool nimetatud WEU vahenditele.

Lisaks sellele võib kõrge esindaja käesolevaga kirjeldatud WEU ja EL koostöö üldise korra raames kutsuda WEU peasekretäri üles määrama WEU töötajaid teatavate poliitiliste küsimuste lahendamiseks loodud töökondadesse.

F. Vajadusele vastav koostöö relvastuse alal

1. Artikli 17 lõike 1 neljandas lõigus sätestatakse, et ühise kaitsepoliitika järkjärgulist kujundamist toetavad liikmesriigid, nii nagu nad seda asjakohaseks peavad, omavahelise koostööga relvastuse alal.

2. 22. juuli 1997. aasta WEU deklaratsioonis on nende meetmete hulgas, mida võiks edasi arendada, EL ja WEU koostöö relvastuse alal, vajaduse korral EL ja Lääne-Euroopa Relvastusgrupi kui Euroopa relvastuskoostöö foorumi raames seoses Euroopa relvastusturu ratsionaliseerimise ja Euroopa Relvastusagentuuri loomisega.

3. EL ja WEU arvestavad EL ja Lääne-Euroopa Relvastusgrupi vahel kokkulepitud korda. EL ja Lääne-Euroopa Relvastusgrupi töö kooskõlastamise läbipaistvuse ja tõhususe parandamiseks nähakse selles korras ette, et mitteametlik teabevahetus muudetakse korrapärasemaks, kuid see jääb siiski mitteametlikuks, järgmiselt:

- Lääne-Euroopa Relvastusgrupi eesistujariigi, EL eesistujariigi (Euroopa relvastuspoliitika ajutise töörühma esimees või tema esindaja) ja Euroopa Komisjoni (vastavalt nende vastutusaladele) nimetamine kontaktasutusteks ja peamisteks teabekanaliteks, mida toetavad EL Nõukogu peasekretariaadi ja Lääne-Euroopa Relvastusgrupi relvastussekretariaadi kontaktid,

- vastastikku huvipakkuvast tööst teatatakse korrapäraselt:

- EL eesistujariik ja Euroopa Komisjon (kumbki oma vastutuse piires) teavitavad Lääne-Euroopa Relvastusgrupi vaekogusid riikide relvastusjuhtide esimehe kaudu,

- Lääne-Euroopa Relvastusgrupi eesistujariik, vajaduse korral Lääne-Euroopa Relvastusgrupi asjaomaste vaekogude toetusel, teavitab Euroopa relvastuspoliitika ajutist töörühma,

- korrapäraselt vahetatakse teavet Euroopa relvastuspoliitika ajutise töörühma ja Lääne-Euroopa Relvastusgrupi tegevuse kohta ja asjakohaseid töödokumente ning korraldatakse EL eesistujariigi / Euroopa Komisjoni (kumbki oma vastutuse piires) ja Lääne-Euroopa Relvastusgrupi eesistujariigi kohtumisi. Vahetatud dokumentide käsitlemisel järgitakse EL ja Lääne-Euroopa Relvastusgrupi asjaomaseid turvamenetlusi,

- kui Euroopa relvastuspoliitika ajutine töörühm ja Lääne-Euroopa Relvastusgrupp nii kokku lepivad, võib korraldada asjakohaseid küsimusi käsitlevaid mitteametlikke ühisistungeid,

- võib kokku leppida mis tahes muu EL ja Lääne-Euroopa Relvastusgrupi vahelise koostöö korra, mis tõhustaks Euroopa relvastuskoostööd.

4. EL ja WEU kaitseküsimustega seotud töös võib vajaduse korral käsitleda ka relvastusega seotud seisukohti.

G. Euroopa Komisjoniga koostöö tagamine

1. Euroopa Liidu lepingu kohaselt osaleb Euroopa Komisjon täielikult ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkonnas tehtava tööga. WEU ja komisjoni koostöö eeskirjad on esitatud IV lisas ning need hõlmavad muu hulgas teabevahetust, kirjaliku materjali vahetamist, vastastikust kohtumistel osalemist, kohtade määramist ja töötajate vahetamist.

2. EL ja WEU märgivad, et Euroopa Komisjoni ja WEU vahel kehtestatakse rahastamise näidiskord, et hõlbustada selliste EL otsuste ja meetmete tegelikku ja kiiret rakendamist, millesse artikli 17 kohaselt on kaasatud WEU ja mida rahastatakse Euroopa ühenduste üldeelarve asjakohaselt eelarverealt.

3. EL ja WEU märgivad, et juhtudel, kus ühenduse ja WEU meetmed teineteist täiendavad, võivad Euroopa Komisjon ja WEU omavahel teavet vahetada ja ühendust pidada.

H. Turvameetmed

1. EL Nõukogu peasekretär ja WEU peasekretär on pidanud kirjavahetust teiselt organisatsioonilt saadud salastatud teabe käsitlemisel kohaldatavate turvaeeskirjade kohta (vt V lisa). Kirjavahetuses määrati kindlaks, et sekretariaadid võivad takistamatult vahetada Euroopa Liidu lepinguga ettenähtud EL ja WEU suhete nõuetekohaseks toimimiseks vajalikku teavet.

2. Euroopa Komisjoni presidendi ja WEU peasekretär on pidanud kirjavahetust vahetatud salastatud teabe käsitlemisel kohaldatavate turvaeeskirjade kohta (vt VI lisa). Kirjavahetuses määrati kindlaks, et Euroopa Komisjon ja WEU peasekretariaat võivad takistamatult vahetada Euroopa Liidu lepinguga ettenähtud EL/WEU suhete nõuetekohaseks toimimiseks vajalikku teavet.

3. Eespool kirjeldatud meetmed ei piira nende organisatsioonide vahelist muud ametlikku teabevahetust, mis võib osutuda vajalikuks Euroopa Liidu lepingu sätete täitmiseks või mida kummagi organisatsiooni asjaomased asutused vajalikuks peavad.

LISADE LOETELU

I LISA Töömeetod Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 3 kohaldamiseks

II LISA WEU Nõukogu 12. septembri 1997. aasta otsus WEU ja EL eesistumisjärjestuse ühtlustamise kohta

III LISA WEU peasekretariaadi ja EL Nõukogu peasekretariaadi vaheline koostöö

IV LISA WEU ja Euroopa Komisjoni vaheline koostöö

V LISA EL Nõukogu peasekretäri ja WEU peasekretäri vaheline kirjavahetus turvameetmete küsimuses

VI LISA Euroopa Komisjoni presidendi ja WEU peasekretäri vaheline kirjavahetus turvameetmete küsimuses

I LISA

TÖÖMEETOD EUROOPA LIIDU LEPINGU ARTIKLI 17 LÕIKE 3 KOHALDAMISEKS

A JAGU

1. Euroopa kujunevas julgeolekustruktuuris on kriisiohjega üha sagedamini seotud üheaegselt mitu organisatsiooni, eelkõige EL, WEU, NATO, OSCE ja ÜRO. Euroopa Liidu lepinguga kehtestatud ja Amsterdami lepinguga tugevdatud EL ja WEU vahelised institutsioonilised suhted ning WEU ja NATO institutsioonilise koostöö tugevdamine teevad võimalikuks ühtse Euroopa lähenemisviisi kriisiohjamisele:

- Petersbergi ülesanded sisalduvad Amsterdami lepingus, kus sätestatakse, et Euroopa Nõukogu pädevus anda suuniseid kehtib kaitsepoliitilise tähendusega küsimuste suhtes ning WEU suhtes küsimustes, kus EL kasutab WEUd; lepinguga nähakse ette ka tihedam institutsiooniline koostöö EL ja WEU vahel, kindlustades Euroopa Liidule operatiivse tegutsemisvõime, eelkõige Petersbergi ülesannete kontekstis, ja toetab Euroopa Liitu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kaitseaspektide kujundamisel,

- Madridi otsusega[1] kinnitatud Euroopa julgeoleku- ja kaitseidentiteedi rajamine NATO raames annab võimaluse operatiivse tegutsemisvõime kaudu kasutada Atlandi liidu vahendeid ja varustust. WEU jätkab koostöösidemete tugevdamist NATOga,

- WEU jätkab uute meetmete võtmist, et tugevdada oma operatiivset tegutsemisvõimet nii esimeses ja teises taandes nimetatud juhtudel kui ka iseseisvate operatsioonide korraldamisel.

2. Sellise korra abil kohaldatakse üksteist tugevdavate ja omavahel seotud institutsioonide mõistet. Institutsioonide tõhusus sõltub siiski konsulteerimis- ja otsustamismenetluste kooskõlastamise parandamisest kummaski organisatsioonis. WEU ja NATO koostöö eeskirjad WEU juhitavates operatsioonides, kus kasutatakse NATO vahendeid ja varustust, on praegu arutlusel WEUs ja NATOs; EL ja NATO eksperdid, võttes arvesse Amsterdamis kokkulepitud EL ja WEU suhete muudatusi, on ühiselt välja töötanud lisatud skeemi, millega näitlikustatakse EL ja WEU otsustusmenetlused ning nendevahelised ühendused sellistes kriisiolukordades, kus EL kasutab WEUd, et välja töötada ja rakendada kaitsepoliitilise tähendusega EL otsuseid ja meetmeid, eelkõige Peteresbergi ülesannete kohta. Üldiselt oldi ühel meelel, et teises tööjärgus oleks kasulik ühendada see skeem skeemidega, mille WEU ja NATO on välja töötanud seoses oma koostööga WEU juhitavates operatsioonides, kus kasutatakse NATO vahendeid.

B JAGU

Skeemi arutamise tulemusena jõuti järgmistele järeldustele.

Üldist

1. Pidades silmas iga kriisiolukorra eripärasid ja vajadust soodustada ülikiiret tegutsemist, tundub keeruline luua ühtne kord kahe organisatsiooni otsustusmenetluste sidumiseks.

2. Lisatud skeemil on esitatud EL/WEU koostoimimise mudel kriiside ohjamisel artikli 17 lõike 3 kohaselt. Kuigi skeem on olemuselt näitlikustav, tuleks seda käsitada suunisena EL ja WEU vaheliste ühenduste loomiseks konkreetsetes kriisiolukordades.

3. Euroopa Liidu kasutuses on poliitika ja vahendeid, mille abil käsitleda kriisiohjamise eri aspekte. Kogu artikli 17 lõike 3 kohase kriisiohjamisoperatsiooni käigus vastutab EL poliitilise üldraamistiku eest. Selline üldine vastutus, mida tugevdatakse veelgi Amsterdami lepinguga, peaks asjakohasel viisil kajastuma korras, millega tõhustatakse nende organisatsioonide koostööd kriisiolukordades.

4. EL/WEU koostöö artikli 17 lõike 3 kohasel kriisiohjamisel eeldab salastatud teabe vahetamist, mis omakorda nõuab, et organisatsioonid täidaksid asjakohaseid turvanõudeid. Organisatsioonide peasekretäride vahel kokkulepitud turvameetmed aitavad suuresti kaasa EL ja WEU koostööle artikli 17 lõike 3 alusel.

5. EL ja WEU rolli kindlaksmääramist tsiviil-militaarülesannete täitmisel peeti oluliseks.

1. järk. Kriisiolukorra tekkimine ja kriisi hindamine

6. Enne kriisiolukorra tekkimist või selle tekkimise ajal võivad EL Nõukogu ja WEU Nõukogu uurida olukorra eri aspekte iseseisvalt ja kumbki oma pädevuse piires. Pidades silmas EL käsutuses olevate vahendite suuremat valikut, on tõenäoline, et olukorra põhjalikum hindamine ja vajaduse korral tekkiva kriisi suhtes ühtse lähenemisviisi väljatöötamine toimub Euroopa Liidus. Sellega seoses loodab EL, et WEU võimaldab kasutada oma poliitilis-sõjalisi teadmisi ja sõjalisi vahendeid tekkinud olukorra jälgimiseks ja hindamiseks ning töötab välja kriisi suhtes kohaldatava ühtse Euroopa lähenemisviisi sõjalised osad.

7. Samuti võib WEU Nõukogu algatada kriisiolukorra käsitlemise EL Nõukogus ning hinnata tegutsemisvõimalusi ja esitada need Euroopa Liidule oma vastutusala küsimustes.

8. WEU riikide osalemine WEU operatsioonide ettevalmistamisel, kavandamisel ja elluviimisel toimub asjakohaste WEU dokumentide kohaselt.

9. ÜVJP poliitika planeerimise ja varajase hoiatamise üksuse loomisel tuleks ette näha selle kontaktid WEU planeerimisstaabi ja kriisivaatluskeskusega lisaks sekretariaatidevahelistele kontaktisikutele, et aidata kaasa organisatsioonide koostööle, eelkõige kriisiolukorra varajases järgus.

10. Kui kriisiolukord on antud EL Nõukogu ja WEU Nõukogu käsitleda, tuleks käivitada asjakohased mehhanismid WEU/EL kontaktide aktiveerimiseks, et aidata kaasa olukorra ühisele hindamisele. Enamikul juhtudel on tavapärane ja kasulik, et WEU lisab sellisesse ühisesse hinnangusse oma sõjalise hinnangu olukorrale, võttes eelkõige arvesse operatsiooni teostatavust vahendite ja kulude seisukohast. EL esitab oma üldise hinnangu kriisile. Need mehhanismid võivad hõlmata ühiskohtumisi töörühma või vajaduse korral kõrgemal tasandil või mõlema organisatsiooni esindajatest koosnevate ajutiste töörühmade moodustamist. Eesistujariikide algatusel võib kokku kutsuda ad hoc kohtumisi. Kummagi eesistujariigi ülesandeks on esitada ettepanek selle protsessi eest vastutava töörühma kohta. Kui nende organisatsioonide tulevastest institutsioonilistest sätetest ei tulene teisiti, on praeguse seisuga kõige sobivamad rühmad WEU poliitilis-sõjaline rühm ja asjaomased piirkondlikud rühmad ja/või EL julgeoleku töörühm.

2. järk. Tegutsemisotsused ja tegevuskava väljatöötamine

11. WEU Nõukogu edastab Euroopa Liidule võimaluse korral EL taotluse alusel oma järeldused teostatavuse kohta ning esitab tegutsemisvõimalused. Poliitikakomitee ja alaliste esindajate komitee valmistavad ette EL Nõukogu otsuse. Selles järgus võivad ühiskohtumised WEU alalise nõukoguga osutuda eriti kasulikuks. Küsimuse võib anda arutamiseks Euroopa Ülemkogule, kes võib otsustada kehtestada suunised, et tagada EL ja WEU ühtne lähenemisviis kriiside käsitlemisele. Kummagi organisatsiooni pädevad asutused tegutsevad kehtestatud suuniste kohaselt. EL üldasjade nõukogu võtab otsuse vastu ja WEU Nõukogu, võttes arvesse asjakohaseid sõjalisi kaalutlusi, võtab seejärel vastu vajalikud otsused.

12. Artikli 17 lõike 3 kohase otsuse sõnastus peab olema eesmärkide osas täpne, kuid mitte määratlema WEU sõjaliste operatsioonide rakendamise üksikasju. Suurim täpsusaste püütakse saavutada ettevalmistuse ning EL ja WEU vaheliste kontaktide kaudu, mis hõlbustab nende edasist dialoogi operatsiooni juhtimise ja lõpuleviimise tingimuste üle. Artikli 17 lõike 3 kohase otsuse eesmärkide täpne kirjeldus hõlbustab ka operatsiooni lõpetamise protsessi.

13. Operatsiooni kestuse suhtes lepiti kokku, et EL otsus võib sisaldada läbivaatamisklauslit ja vajaduse korral operatsiooni lõpetamise eesmärki, võttes nõuetekohaselt arvesse WEU esitatud hinnangut sõjalise ja operatiivtegevuse kohta ning vajadust säilitada WEU tegevuse pragmaatilisus ja paindlikkus.

14. Artikli 17 lõikega 3 ettenähtud kahe organisatsiooni koostöö edasiste meetmete suhtes võib kokku leppida üldjoontes või üksikjuhtumite kaupa. Konkreetsete operatsioonide korraldamise suhtes võib kokku leppida enne või pärast artikli 17 lõike 3 kohase otsuse vastuvõtmist. Võib osutuda vajalikuks esimeses järgus kehtestatud ühist töökorraldust teises järgus kohandada.

15. Organisatsioonid peavad selgesti kindlaks määrama oma kontaktisikud teise organisatsiooniga. Kehtiv kord (eesistujariikide, sekretariaatide ja Euroopa Komisjoni vahelised suhted) on väga tähtis ja seda tuleks kriisiolukorras täiel määral kasutada. Lisaks sellele oleks kasulik määrata iga üksikjuhtumi puhul ad hoc kontaktisikud, mis võimaldaks kasutada artikli 17 lõikega 3 ettenähtud mitmesuguseid sekkumisviise, arvestades igati kummagi organisatsiooni eeskirju esindamise kohta väljaspool ja sisemist otsustamismenetlust. Sellised kontaktid võivad hõlmata WEU sekretariaati, WEU planeerimisstaapi, ÜVJP poliitika planeerimise ja varajase hoiatamise üksust ning olenevalt operatsiooni laadist, Euroopa Komisjoni. Selline kord tagab, et kõnealustel vahendajatel on õigus tegutseda EL ja WEU vahelise ühendusena.

3. järk. Operatsiooni teostamine, järelevalve ja lõpetamine

16. Rõhutati vajadust EL ja WEU vahelise põhjaliku teabevahetuse ja üksikasjaliku konsultatsiooni järele teostamisjärgu algusest lõpuni. Sellise suhtlemise üksikasjad tuleb organisatsioonide vahel ette näha juba 2. järgu jaoks kokkulepitud tegutsemiskorraga. Nimetatud korras tuleks eelkõige sätestada kooskõlastamistase nii Brüsselis (vajaduse korral näiteks ad hoc rühmas) kui ka kohapeal. Olenevalt operatsiooni laadist võib tekkida vajadus peakorteri järele, mis vastaks mõlema organisatsiooni osalusele ja kohalolekule, eelkõige humanitaar- või mittesõjaliste operatsioonide puhul. Muudel juhtudel võib kaaluda EL esindaja integreerimist relvajõudude peakorterisse näiteks sidepidamise eesmärgil ja/või eriülesannete täitmiseks. Operatsiooni õnnestumise seisukohast on siiski oluline, et kohustused oleksid selgesti määratletud ja juhtimise jagamatus säiliks. Eelkõige tuleb silmas pidada, et operatsiooni juhataja saaks korraldusi ainult üht käsuliini pidi, mis ulatub WEU alalise nõukoguni.

17. Kõik suuremad muutused artikli 17 lõike 3 kohases otsuses käsitletud üldpoliitilises olukorras peaksid tavapäraselt kaasa tooma EU Nõukogu uue otsuse ning WEU uued otsused.

18. Artikli 17 lõikel 3 põhineva EL otsuse rakendamiseks korraldatava operatsiooni institutsioonilist (EL/WEU) raamistikku võib säilitada vaid nii kaua, kui EL peab seda meedet vajalikuks ja kasutab selleks WEUd; sõjalisi operatsioone peaks teostama vaid nii kaua, kui WEU peab seda sõjaliselt teostatavaks.

Operatsiooni lõpetamist käsitlevat nõupidamist võib alustada ükskõik kumma organisatsiooni algatusel nii varem koostatud kava kohaselt kui ka uutest asjaoludest lähtuvalt ning sellega peavad kaasnema EL/WEU konsultatsioonid (kaasa arvatud vajaduse korral ühiskohtumised), mille tulemusena jõutakse ühisele seisukohale lõpetamise eeliste ja tingimuste suhtes.

Kuigi artikli 17 lõike 3 kohase tegevuse lõpetamise peab otsustama EL Nõukogu, on WEU ülesanne määrata asjakohase sõjalise operatsiooni lõpetamise strateegia ja selle rakendamine, kui EL Nõukogu on oma otsuse teinud. II LISA

WEU NÕUKOGU 12. SEPTEMBRI 1997. AASTA OTSUS LÄÄNE-EUROOPA LIIDU JA EUROOPA LIIDU EESISTUMISJÄRJESTUSE ÜHTLUSTAMISE KOHTA

NÕUKOGU,

tuletades meelde WEU 22. juuli 1997. aasta ministrite deklaratsiooni, eelkõige otsust lülitada Amsterdami lepingu artiklit 17 käsitleva protokolli kohaselt praegu võetavate meetmete hulka küsimus WEU ja EL eesistumisjärjestuse võimalikult suure ühtlustamise kohta;

arvestades Saksamaa eesistumise ajal tehtud ettepanekut, mis on esitatud dokumendis K(97)177,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1. Kui EL eesistujariigiks on mõni muudetud Brüsseli lepingu kõrge lepinguosaline, on see lepinguosaline ka WEU eesistujariigiks.

2. Kõikidel muudel juhtudel on WEU eesistujariigiks muudetud Brüsseli lepingu kõrge lepinguosaline praeguse WEU eesistumisjärjestuse kohaselt (esitatud lisatud tabelis). Seda järjestust kohaldades ei võeta arvesse 1. osas nimetatud WEU eesistumist.

3. Alates 1. jaanuarist 1999 kohaldatakse uut eesistumisjärjestust.

EL ja WEU eesistumisjärjestus WEU Nõukogu otsuse kohaselt1998-2003

WEU esialgne eesistumisjärjestus EL eesistumisjärjestus WEU uus eesistumisjärjestus

I/1998 Kreeka Ühendkuningriik Kreeka

II/1998 Itaalia Austria Itaalia

I/1999 Luksemburg Saksamaa Saksamaa

II/1999 Madalmaad Soome Luksemburg

I/2000 Portugal Portugal Portugal

II/2000 Hispaania Prantsusmaa Prantsusmaa

I/2001 Ühendkuningriik Rootsi Madalmaad

II/2001 Belgia Belgia Belgia

I/2002 Prantsusmaa Hispaania Hispaania

II/2002 Saksamaa Taani Portugal

I/2003 Kreeka Kreeka Kreeka

II/2003 Itaalia

III LISA

WEU PEASEKRETARIAADI JA EL NÕUKOGU PEASEKRETARIAADI VAHELINE KOOSTÖÖ

1. Teabevahetus

Teavet vahetatakse ÜVJP arenguga seoses eelkõige valdkondades, kus võib kutsuda WEUd üles valmistama ette ja rakendama EL kaitsepoliitilise tähendusega otsuseid ja kus EL ja WEU võtavad vastastikku täiendavaid või samalaadseid meetmeid, ning muu asjaomase WEU tegevuse kohta, kaasa arvatud kavandatavate rakendusmeetmete väljatöötamine valdkondades, kus EL võib taotleda sellise meetme võtmist.

Kummagi sekretariaadi määratud kontaktisikud jätkavad nende organisatsioonide vahelise igapäevase teabevahetuse edendamist.

Kõrgemate ametnike tasandil toimuvad korrapäraselt kohtumised vähemalt kord kvartalis. Kumbki sekretariaat esitab oma organisatsioonile ülevaatliku lühiaruande.

2. Kirjaliku materjali vahetamine

Kirjalik materjal, sealhulgas salastatud materjal, hõlmab nii dokumente kui COREU/WEUCOMi sõnumeid. On kehtestatud mõlemale organisatsioonile üldist huvi pakkuva materjali süstemaatilise vahetamise kord.

2.1. Vahetatav materjal

Vahetatav kirjalik materjal hõlmab nii asjakohaseid dokumente kui ka COREU/WEUCOMi sõnumeid. Kirjaliku materjali süsteemne vahetamine toimub punktides 2.1.1 ja 2.1.2 esitatud loendite kohaselt, võttes siiski arvesse eriolukordi, mis ei kuulu edaspidi nimetatavate töörühmade pädevusse ja mille puhul tuleb rakendada erikorda.

2.1.1. WEU peasekretariaat

WEU peasekretariaadile edastatakse süsteemselt järgmiste asutuste/töörühmade kirjalikku materjali (ÜVJP teemade kohta):

EL asutused:

- Euroopa Ülemkogu,

- nõukogu,

- alaliste esindajate komitee (seoses WEU tegevusega),

- poliitikakomitee.

Töörühmad:

- julgeolek,

- ülemaailmne desarmeerimine ja relvastuskontroll,

- relvade leviku tõkestamine (keemia-, bioloogiline- ja tuumarelv),

- tavarelvade eksport,

- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon,

- OSCE,

- Lääne-Balkan,

- Kesk-Euroopa,

- Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia,

- Lähis-Ida/Pärsia laht,

- Mašriki/Magribi riigid, sealhulgas ad hoc Lähis-Ida rahuprotsess,

- Aafrika,

- Aasia, Okeaania,

- konsulaarküsimused,

- ÜVJP nõustajad.

Poliitiline dialoog:

- kohtumised kolmandate riikidega, kellega WEU samuti korrapäraselt kohtumisi korraldab.

2.1.2. EU nõukogu peasekretariaat

EL Nõukogu peasekretariaadile edastatakse süstemaatiliselt kirjalikku materjali, mis on seotud järgmiste WEU asutuste/töörühmade tegevusega:

- nõukogu (ministrite nõukogu ja alaline nõukogu),

- eriotstarbeline töörühm,

- nõukogu töörühm,

- poliitilis-sõjaline töörühm,

- Vahemere töörühm,

- kosmose töörühm,

- kõik töörühmad, mille nõukogu on moodustanud Euroopa Liidu lepingu artikli 17 kohaste EL Nõukogu otsuste alusel,

- kõik töörühmad, mis tegelevad humanitaaroperatsioonide ja päästeülesannetega,

- kaitseministrite esindajate töörühm (EL tegevusega seotud küsimustes).

(Relvastuse valdkonnas tehtava koostöö kohta vt F osas sätestatud korda).

2.2. Menetlus- ja tegutsemiskord

Praegu vahetavad omavahel kirjalikku materjali määratud kontaktisikud. Kahe sekretariaadi pädevate ametnike vahel on alustatud läbirääkimisi kirjaliku materjali vahetamise tehniliste aspektide üle, kaasa arvatud materjali elektroonilise edastamise võimalus. Jätkatakse elektroonilise teabeedastuse võimaluste uurimist, võttes vajalikul määral arvesse kulusid ja turvakaalutlusi.

Mõlema sekretariaadi esindajatel on juurdepääs teabele, mida jagatakse või arutatakse kohtumistel või kohtumiste nendes osades, kus nad osalevad.

2.3. Ajakohastamine ja täiendamine

Mõlemad sekretariaadid jälgivad nende EL ja WEU asutuste/töörühmade nimekirja, kelle kirjalikku teavet võib vahetada, ning vajaduse korral lülitavad oma organisatsiooni otsustusmenetlusse ühiseid või kooskõlastatud ettepanekuid kõnealuse nimekirja ajakohastamiseks või täiendamiseks.

3. Vastastikune osalemine WEU ja EL Nõukogu kohtumistel

Vastastikku võib osaleda töörühma kohtumistel, samuti suursaadikute ja ministrite kohtumistel asjakohaste päevakorrapunktide puhul. EL Nõukogu peasekretariaadile ja WEU peasekretariaadile huvi pakkuvad kohtumised on üldiselt samad, mis on nimetatud kirjaliku materjali vahetamist käsitlevas eelmises osas.

Vastastikune osalemine eeldab sekretariaadi teavitamist ja asjaomase organisatsiooni eesistujariigi nõusolekut vastaval tasandil. Sekretariaatide ja eesistujariikide esmaseks ülesandeks on tagada igal üksikjuhtumil, et vastastikust osalemist käsitlevad sätted toimiksid tõhusalt. On kokku lepitud, et sekretariaatide esindajad võivad vastastikku osaleda asjaomaste organisatsioonide järgmiste asutuste/töörühmade kohtumistel.

3.1. WEU peasekretariaat

WEU peasekretariaat võib lõikes 3 sätestatud lähenemisviisi kohaselt osaleda järgmiste vastastikuse osalemise seisukohast eriti oluliseks peetavate EL asutuste/töörühmade kohtumistel või nende osades, piiramata osalemist muudes töörühmades, kui käsitletakse WEU tegevusega otseselt seotud küsimusi:

EL asutused:

- nõukogu,

- alaliste esindajate komitee (WEU tegevusega seotud ÜVJP teemad),

- poliitikakomitee.

Töörühmad:

- julgeolek,

- ülemaailmne desarmeerimine ja relvastuskontroll,

- relvade leviku tõkestamine (keemia-, bioloogiline- ja tuumarelv),

- tavarelvade eksport,

- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon,

- OSCE,

- Lääne-Balkan,

- kõik muud piirkondlikud töörühmad, mis on loetletud punktis 2.1.1 (kui need on seotud WEU tegevusega),

- konsulaarküsimused,

- ÜVJP nõustajad.

EL kasutab võimalust, et WEU peakorteri kõrgemad esindajad võivad osaleda nõukogu tasandist madalamate ÜVJP raames peetavate EL kohtumiste asjakohastes osades. Üksikasjalikud eeskirjad peaksid andma neile vajaduse korral sõnaõiguse vastastikkuse alusel.

3.2. EL Nõukogu peasekretariaat

EL peasekretariaat võib lõikes 3 sätestatud lähenemisviisi kohaselt osaleda järgmiste vastastikuse osalemise seisukohast eriti oluliseks peetavate WEU asutuste/töörühmade kohtumistel või nende osades, piiramata osalemist muudes töörühmades, kui käsitletakse EL tegevusega otseselt seotud küsimusi:

- nõukogu (ministrite nõukogu ja alaline nõukogu),

- eriotstarbeline töörühm,

- nõukogu töörühm,

- poliitilis-sõjaline töörühm,

- Vahemere töörühm,

- kosmose töörühm,

- kõik töörühmad, mille nõukogu on moodustanud Euroopa Liidu lepingu artikli 17 kohaste EL Nõukogu otsuste alusel,

- kõik töörühmad, mis tegelevad humanitaaroperatsioonide ja päästeülesannetega,

- kaitseministrite esindajate töörühm (EL tegevusega seotud küsimustes).

(Relvastuses osalemise kohta vt F osas sätestatud korda).

4. Kohtade järjestus

EL Nõukogu peasekretariaadi ja WEU peasekretariaadi esindajate kohad teineteisega kohtumistel on oma organisatsiooni eesistujariigi delegatsiooni seas.

Selliseid esindajaid võib kutsuda või nad võivad end pakkuda aruteludes osalema nende eesistujariigi delegatsiooni kaudu.

5. Kohtumistel osalemine

Toetatakse WEU peasekretäri ja ÜVJP kõrge esindajana tegutseva EL Nõukogu peasekretäri osalemist ministrite tasemel peetavatel nõukogu kohtumistel, kui arutusel on päevakorrapunktid, mis on olulised Euroopa Liidu lepinguga ettenähtud EL ja WEU koostöö seisukohast.

6. Kohtumisaegade ja -kohtade kokkusobitamine

Organisatsioonid konsulteerivad võimaluse korral omavahel eesistujariikide ja sekretariaatide tasandil, enne kui ministrite või asjaomaste töörühmade kohtumiste kava lõplikult kindlaks määravad, et kohtumisaegu ja -kohti võimalikult hästi kokku sobitada.

Selle eesmärgi saavutamisel on abiks hiljuti sisseseatud tava korraldada eesistujariikide ja sekretariaatide vahel korrapäraseid kohtumisi, samuti organisatsioonide tulevaste eesistujariikide vahelisi kohtumisi.

EL ja WEU eesistujariigid aitavad nii palju kui võimalik kaasa kuupäevade kokkusobitamisele ning neid abistavad seejuures sekretariaadid.

Lisaks püüavad EL ja WEU eesistujariigid sagedamini korraldada eesistujariikide ja sekretariaatide vahelisi kooskõlastamiskohtumisi, mis võiksid põhimõtteliselt toimuda kord kuus, et jälgida muu hulgas WEU ja EL kohtumiste kooskõlastamist, infotunde, vastastikust osalemist ja dokumentide vahetamist.

7. Töötajate vahetamine ja lähetamine

Jätkatakse regulaarset töötajate vahetamist lühiajaliste praktikumikavade raames, eriti organisatsioonidevahelise koostöö valdkondades.

Sekretariaadid selgitavad välja kõik asjaolud, mis on seotud töötajate vahetamise kõigi tahkudega (finants- ja õiguslikud aspektid jne), ja kannavad nendest oma organisatsioonile ette, et sellist vahetamist võimalikult pea rakendada.

8. Turvaaspektid

Sekretariaadid püüavad veelgi tõhustada eespool nimetatud meetmeid, mida on võimalik kohaldada WEU peasekretariaadi ja EL Nõukogu peasekretariaadi 15. aprilli 1999. aasta kirjavahetuse alusel (vt V lisa).

9. Muud küsimused

EL ja WEU kaaluvad WEU ja EL sekretariaatide esindajate kutsumist oma seminaridele ja muudele ad hoc üritustele.

IV LISA

WEU JA EUROOPA KOMISJONI VAHELINE KOOSTÖÖ

Edaspidi esitatavate üksikasjalike eeskirjade eesmärgiks on tagada WEU ja Euroopa Komisjoni vaheline koostöö nii, et see vastaks Euroopa Liidu lepinguga ettenähtud komisjoni osale ÜVJP-s. Nimetatud eeskirju võib vajaduse korral kohaldada ka komisjoni ja WEU vahelise teabevahetuse ja sidemete suhtes juhtudel, kui ühenduse ja WEU meetmed teineteist täiendavad.

1. Korrapärased kontaktid

Korraldatakse korrapäraseid kahepoolseid kohtumisi tõhusa teabevahetuse edendamiseks ja asjakohaste konsultatsioonide tagamiseks, ilma et see piiraks ühelt poolt Euroopa Komisjoni ning teiselt poolt WEU eesistujariigi ja peasekretariaadi kõrgetasemeliste kontaktide korraldamist. Määratud kontaktisikud komisjonist ja WEU peasekretariaadist tagavad jätkuvalt teabevahetuse ja aitavad kaasa asjakohaste konsultatsioonide pidamisele. Korraldatakse korrapäraseid kõrgemate ametnike kohtumisi, et uurida võimalusi ja tingimusi täiendavate kooskõlastamismeetmete võtmiseks.

2. Teabevahetus

Euroopa Komisjoni ja WEU peasekretariaadi kontaktisikud jätkavad igapäevase vastastikuse teabevahetuse edendamist.

3. Kirjaliku materjali vahetamine

Vahetatav kirjalik materjal, sealhulgas salastatud materjal, hõlmab dokumente ja WEUCOMi sõnumeid.

WEU peasekretariaat edastab kooskõlas Euroopa Liidu lepingu kohaste komisjoni ülesannetega Euroopa Komisjonile kirjaliku materjali, eriti järgmiste WEU asutuste/töörühmade kohta:

- nõukogu (ministrite nõukogu ja alaline nõukogu),

- eriotstarbeline töörühm,

- nõukogu töörühm,

- poliitilis-sõjaline töörühm,

- kosmose töörühm,

- Vahemere töörühm,

- kõik töörühmad, mille nõukogu on moodustanud Euroopa Liidu lepingu artikli 17 kohaste EL taotluste alusel,

- kõik töörühmad, mis tegelevad humanitaarmeetmete ja päästetegevusega,

- kaitseministrite esindajate töörühm (EL tegevusega seotud küsimustes).

Euroopa Komisjon edastab WEU peasekretariaadile asjakohase kirjaliku materjali, eriti juhtudel, kui WEU tegutseb Euroopa Liidu lepingu artikli 17 kohaste EL otsuste alusel. Lisaks sellele edastab komisjon WEU sekretariaadile nõukogule esitatud teateid, ettepanekuid, otsuseid, programme, uuringuid ja ettekandeid küsimustes, mis WEU sekretariaadile huvi pakuvad.

Kirjaliku materjali vahetamine toimub komisjoni IA peadirektoraadi ja WEU peasekretariaadi määratud kontaktisikute kaudu.

WEU peasekretariaat ja Euroopa Komisjon jälgivad seda kirjaliku materjali vahetamist ja teevad vajaduse korral ettepanekuid ajakohastamiseks või täiendamiseks. Jätkatakse elektroonilise dokumendivahetuse võimaluste uurimist, võttes vajalikul määral arvesse kulusid ja turvakaalutlusi.

4. Kohtumistel osalemine

WEU võtab arvesse, et Euroopa Komisjoni esindajad kuuluvad EL eesistujariigi delegatsiooni koosseisu alati, kui WEU tegeleb küsimustega, mis on seotud Euroopa Liidu lepingus sätestatud komisjoni ülesannetega. Järgmisse nimekirja kuuluvaid töörühmi/asutusi peetakse vastastikuse osalemise seisukohast eriti oluliseks:

- nõukogu (ministrite nõukogu ja alaline nõukogu),

- eriotstarbeline töörühm,

- nõukogu töörühm,

- poliitilis-sõjaline töörühm,

- kosmose töörühm,

- Vahemere töörühm,

- kaitseministrite esindajate töörühm (EL tegevusega seotud küsimustes),

- kõik töörühmad, mille nõukogu on moodustanud Euroopa Liidu lepingu artikli 17 kohaste EL taotluste alusel,

- kõik töörühmad, mis tegelevad humanitaaroperatsioonide ja päästeülesannetega.

Selliseid esindajaid võib kutsuda või nad võivad end pakkuda aruteludes osalema nende eesistujariigi delegatsiooni kaudu.

Euroopa Komisjon võib kutsuda WEU esindajaid või nad võivad end pakkuda osalema järgmises soovituslikus loendis esitatud komisjoni teenistustevaheliste töörühmade aruteludes:

- endise Jugoslaavia töörühm,

- relvastuspoliitika töörühm,

- jalaväemiinide töörühm,

- kõik töörühmad, mis on moodustatud Euroopa Liidu lepingu artikli 17 kohaste taotluse alusel.

5. Turvaaspektid

WEU peasekretariaat ja Euroopa Komisjon püüavad veelgi tõhustada käesolevas dokumendis sätestatud meetmeid, mida on võimalik kohaldada WEU peasekretariaadi ja Euroopa Komisjoni presidendi 30. aprilli 1999. aasta kirjavahetuse alusel (vt VI lisa).

6. Finantsaspektid

WEU eesistujariik ja peasekretariaat ning Euroopa Komisjon seavad eesmärgiks kehtestada WEU ja Euroopa Komisjoni rahastamise näidiskord, et hõlbustada selliste EL otsuste ja meetmete tegelikku ja kiiret rakendamist, millesse Euroopa Liidu lepingu artikli 17 kohaselt on kaasatud WEU ja mida rahastatakse Euroopa ühenduste üldeelarvest.

7. Töötajate vahetamine

WEU peasekretariaat ja Euroopa Komisjon otsivad võimalusi oma töötajate lühiajaliste visiitide ja personalivahetuse korraldamiseks. WEU eesistujariik ja peasekretariaat ning Euroopa Komisjon uurivad kõiki võimalusi ad hoc visiitide ja personalivahetuse korraldamiseks.

8. Koostöö humanitaarvaldkonnas

WEU tihedas koostööd sõjaväelastega ja Euroopa Komisjon arendavad oma koostööd, et WEU-l oleks võimalik Euroopa Liidu lepingu artikli 17 kohaseid humanitaarülesandeid käsitlevaid EL otsuseid kiiresti välja töötada ja rakendada.

9. Muud küsimused

WEU peasekretariaati ja Euroopa Komisjoni kutsutakse üles kindlaks määrama võimalikke uusi valdkondi, kus võiks kontakte tihendada, pidades eelkõige silmas asjakohast arengut relvastuse ja kosmose valdkonnas. Komisjon ja WEU peasekretariaat kutsuvad põhimõtteliselt asjaomaseid esindajaid enda korraldatavatele seminaridele ja ad hoc üritustele.

Need üksikasjalikud eeskirjad vaadatakse läbi ja neid võib kogemusi ja tulevast arengut arvestades muuta.

V LISA

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU PEASEKRETARIAADI JA LÄÄNE-EUROOPA LIIDU (WEU) PEASEKRETARIAADI VAHELINE KIRJAVAHETUS TURVAMEETMETE KÜSIMUSES

Hr José Cutileiro Lääne-Euroopa Liidu peasekretär Rue de la Régence 4 1000 Bruxelles Brüssel, 15. aprill 1999

Lugupeetud peasekretär.

Olete teadlik, et Maastrichti ja Amsterdami lepingutega ja neile lisatud Lääne-Euroopa Liitu käsitlevate 10. detsembri 1991. aasta ja 22. juuli 1997. aasta deklaratsioonidega ettenähtud koostöö eeldab WEU peasekretariaadi ja EL Nõukogu peasekretariaadi vahel sellise tundliku ja/või eriotstarbelise teabe vahetamist, mis on tunnistatud salastatud teabeks või materjaliks.

Seetõttu on vaja piisavaid turvameetmeid, mis tagaksid, et salastatud teabe ja materjali käsitlemisel järgitakse nende organisatsioonide kehtestatud salastatuse kategooriaid ja sätteid.

Oleks asjakohane kokku leppida turvaeeskirjad, millega reguleeritakse kõnealuse salastatud teabe ja materjali vahetamist, ning võtta kohustus tagada nende eeskirjade täitmine meie organisatsioonides.

Sellega seoses tahaksin Teile meelde tuletada järgmisi asjaolusid ning juhtida neile Teie tähelepanu:

a) praktiline tegutsemiskord kirjaliku materjali vahetamiseks Lääne-Euroopa Liidu peasekretariaadi ja Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi vahel on koostatud (nõukogu dokument 11625/96) ning praegu vaadatakse seda läbi ja ajakohastatakse;

b) Euroopa Liidu Nõukogu on vastu võtnud otsuse dokumentide ametliku edastamise kohta Lääne-Euroopa Liidule (nõukogu dokument 7026/96);

c) nõukogu 27. aprilli 1998. aasta otsusega nähakse ette kord, mille kohaselt nõukogu peasekretariaadi ametnikele ja töötajatele võib lubada juurdepääsu nõukogu käsutuses olevale salastatud teabele;

d) nõukogu peasekretäri otsuses nr 24/95 sätestatakse meetmed, mida nõukogu peasekretariaat kohaldab salastatud teabe kaitseks;

e) olen tutvunud WEU turvaeeskirjades (RS 100) sätestatud eeskirjade, meetmete ja menetlustega, mille eesmärk on kaitsta WEU salastatud teavet;

f) märgin, et Lääne-Euroopa Liit on sõlminud turvakokkulepped WEU riikide ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga.

Eeltoodu põhjal:

- kiidan heaks käesolevale kirjale lisatud turvaeeskirjad salastatud teabe ja materjali vahetamise kohta,

- kohustun tagama nimetatud eeskirjade kohaldamise Euroopa Liidu Nõukogus,

- olen nõus jälgima kõnealuste turvameetmete rakendamise vajadust.

Teen ettepaneku, et juhul kui eespool nimetatud meetmed on Lääne-Euroopa Liidu peasekretariaadile vastuvõetavad, kinnitate oma nõusolekut mulle adresseeritud kirjaga.

Lugupidamisega

Jürgen TRUMPF

Lisatud materjal

Lp Jürgen Trumpf Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär 175 Rue de la Loi 1048 Bruxelles Brüssel, 15. aprill 1999

Lugupeetud peasekretär.

Teatan, et sain kätte Teie 15. aprilli 1999. aasta kirja, milles märgitakse muu hulgas järgmist:

- Maastrichti ja Amsterdami lepingutega ja neile lisatud Lääne-Euroopa Liitu käsitlevate 10. detsembri 1991. aasta ja 22. juuli 1997. aasta deklaratsioonidega ettenähtud koostöö eeldab Lääne-Euroopa Liidu peasekretariaadi ja Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi vahel sellise tundliku ja/või eriotstarbelise teabe vahetamist, mis on tunnistatud salastatud teabeks või materjaliks,

- on vaja piisavaid turvameetmeid, mis tagaksid, et salastatud teabe ja materjali käsitlemisel järgitakse nende organisatsioonide kehtestatud salastatuse kategooriaid ja sätteid,

- oleks asjakohane kokku leppida turvaeeskirjad, millega reguleeritakse kõnealuse salastatud teabe ja materjali vahetamist, ning võtta kohustus tagada nende eeskirjade täitmine meie organisatsioonides.

Olen eespool esitatud seisukohtadega täiesti nõus.

Omalt poolt tuletan meelde ja kinnitan järgmist:

a) tegutsemiskord kirjaliku materjali vahetamiseks Lääne-Euroopa Liidu peasekretariaadi ja Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi vahel on koostatud (CM (96) 22) ning praegu vaadatakse seda läbi ja ajakohastatakse;

b) Lääne-Euroopa Liidu Nõukogu on vastu võtnud otsuse oma dokumentide ametliku edastamise kohta Euroopa Liidule (CM(96) 24, muudetud);

c) Lääne-Euroopa Liidu turvaeeskirjad on sätestatud dokumendis RS 100;

d) Lääne-Euroopa Liit on sõlminud turvakokkulepped WEU riikide ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga;

e) olen tutvunud eeskirjade, meetmete ja menetlustega, mis on sätestatud Euroopa Liidu Nõukogu 27. aprilli 1998. aasta otsuses, mis käsitleb korda, mille kohaselt nõukogu peasekretariaadi ametnikele ja töötajatele võimaldatakse juurdepääs nõukogu käsutuses olevale salastatud teabele, ning nõukogu peasekretäri otsuses nr 24/95, mis käsitleb nõukogu peasekretariaadi suhtes kohaldatavaid salastatud teabe kaitse meetmeid, mille eesmärk on kaitsta EL salastatud teavet.

Eeltoodu põhjal:

- kiidan heaks käesolevale kirjale lisatud turvaeeskirjad salastatud teabe ja materjali vahetamise kohta,

- kohustun tagama nimetatud eeskirjade kohaldamise Lääne-Euroopa Liidus,

- olen nõus jälgima kõnealuste turvameetmete rakendamise vajadust.

Käesoleva kirjaga kinnitan, et eespool nimetatud meetmed on Lääne-Euroopa Liidu peasekretariaadile vastuvõetavad.

Lugupidamisega

José CUTILEIRO

Lisatud materjal

V lisa liide

Turvaeeskirjad, millega reguleeritakse salastatud teabe ja materjali vahetamist WEU peasekretariaadi ja EL Nõukogu peasekretariaadi vahel

1. EL Nõukogu peasekretariaat ja WEU peasekretariaat, edaspidi "osalised", on otsustanud:

a) kaitsta teise osalise antud salastatud teavet ja materjali vastavalt salastatud teabe ja materjali kaitsemeetmetele, mille on kehtestanud teabe andnud osaline;

b) säilitada teise osalise määratud salastatuse kategooria temalt saadud teabe ja materjali puhul ning tagada vastavalt sellele kõnealuse salastatud teabe ja materjali kaitse;

c) kasutada kõnealust salastatud teavet ja materjali üksnes teabe andnud osalise ettenähtud eesmärkidel ja eesmärkidel, milleks salastatud teavet või materjali vahetati;

d) mitte avaldada kõnealust salastatud teavet ja materjali kolmandatele isikutele ilma teabe andnud osalise nõusolekuta.

2. Osaliste peasekretärid:

a) tagavad, et osalised kohaldavad asjakohaseid sätteid;

b) tegutsedes kumbki oma nõukogu nimel ja alluvuses, vastutavad vahetatud salastatud teabe ja materjali kaitseks mõeldud turvameetmete eest.

3. Osalised tagavad, et kõiki nende alluvuses olevaid isikuid, kellel oma ametikohustuste täitmisel peab olema või võib olla juurdepääs salastatud teabele või materjalile, oleks uuritud, neid oleks põhjalikult teavitatud nende julgeolekualasest vastutusest ning nad oleksid läbinud nõuetekohase julgeolekukontrolli enne, kui neile võimaldatakse juurdepääs kõnealusele salastatud teabele või materjalile.

4. Osalised abistavad teineteist ühist huvi pakkuvates turvaküsimustes. Osalised kontrollivad vastastikku vahetatud salastatud teabe ja materjali kaitseks kehtestatud meetmete ja menetluste täitmist ja tõhusust.

5. Osalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et asjaomased liikmesriigid saaksid võtta õiguslikke meetmeid isikute vastu, kes kahjustavad vahetatud salastatud teavet või materjali, seades teise osalise ohtu.

6. Osaline võib salastatud teabe või materjali vahetamise katkestada, teatades sellest teisele osalisele kirjalikult. Kohe tuleks arutada meetmeid, mida võtta salastatud teabe vahetamise taastamiseks. Olenemata teabevahetuse peatamisest tuleb kogu vahetatud salastatud teavet ja materjali endiselt kaitsta teabe andnud osalise turvasätete kohaselt.

VI LISA

EUROOPA KOMISJONI PRESIDENDI JA WEU PEASEKRETÄRI VAHELINE KIRJAVAHETUS TURVAMEETMETE KÜSIMUSES

Lp Jacques Santer Euroopa Komisjoni president Rue de la Loi, 200 1049 Bruxelles 30. aprill 1999

Lugupeetud president.

Olete teadlik, et Maastrichti ja Amsterdami lepingutega ja neile lisatud Lääne-Euroopa Liitu käsitlevate 10. detsembri 1991. aasta ja 22. juuli 1997. aasta deklaratsioonidega ettenähtud koostöö eeldab WEU peasekretariaadi ja Euroopa Komisjoni vahel sellise tundliku ja/või eriotstarbelise teabe vahetamist, mis on tunnistatud salastatud teabeks või materjaliks.

Seetõttu on vaja piisavaid turvameetmeid, mis tagaksid, et salastatud teabe ja materjali käsitlemisel järgitakse nende organisatsioonide salastatuse kategooriaid ja sätteid.

Sellega seoses tahaksin Teile meelde tuletada järgmist ning juhtida Teie tähelepanu järgmisele:

a) tegutsemiskord kirjaliku materjali vahetamiseks Lääne-Euroopa Liidu peasekretariaadi ja Euroopa Komisjoni vahel on koostatud (CM(96) 23) ning praegu vaadatakse seda läbi ja ajakohastatakse;

b) Lääne-Euroopa Liidu turvaeeskirjad on sätestatud dokumendis RS 100;

c) Lääne-Euroopa Liit on sõlminud turvakokkulepped WEU riikide ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga.

Olen tutvunud eeskirjade, meetmete ja menetlustega, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni 25. veebruari otsuses K(99)423, mis käsitleb korda, mille kohaselt Euroopa Komisjoni ametnikele ja töötajatele võimaldatakse juurdepääs komisjoni käsutuses olevale salastatud teabele, ning 30. novembri 1994. aasta otsuses K(94)3282, mis käsitleb seoses Euroopa Liidu tegevusega koostatud või edastatud salastatud teabe suhtes kohaldatavaid turvameetmeid.

Märgin, et IA peadirektoraadi üksuses A1 on rakendatud piisavaid turvameetmeid, mis võimaldavad vastu võtta ja säilitada WEU salastatud teavet ja materjali, ning kinnitan oma valmisolekut aidata kaasa samasuguste turvameetmete kehtestamisele muudes komisjoni teenistustes.

Eeltoodu põhjal:

- kiidan heaks käesolevale kirjale lisatud turvaeeskirjad salastatud teabe ja materjali vahetamise kohta,

- kohustun tagama nimetatud eeskirjade kohaldamise Lääne-Euroopa Liidus,

- olen nõus jälgima kõnealuste turvameetmete rakendamise vajadust.

Teen ettepaneku, et juhul kui eespool nimetatud meetmed on Euroopa Komisjonile vastuvõetavad, kinnitate oma nõusolekut mulle adresseeritud kirjaga.

Lugupidamisega

José CUTILEIRO

Lisatud materjal

Mr José Cutileiro Lääne-Euroopa Liidu peasekretär Rue de la Régence 4 1000 Bruxelles 30. aprill 1999

Lugupeetud peasekretär.

Teatan, et sain kätte Teie 30. aprilli 1999. aasta kirja, milles märgitakse muu hulgas järgmist:

- Maastrichti ja Amsterdami lepingutega ja neile lisatud Lääne-Euroopa Liitu käsitlevate 10. detsembri 1991. aasta ja 22. juuli 1997. aasta deklaratsioonidega ettenähtud koostöö eeldab Lääne-Euroopa Liidu peasekretariaadi ja Euroopa Komisjoni vahel sellise tundliku ja/või eriotstarbelise teabe vahetamist, mis on tunnistatud salajaseks teabeks või materjaliks,

- on vaja piisavaid turvameetmeid, mis tagaksid, et salastatud teabe ja materjali käsitlemisel järgitakse nende organisatsioonide kehtestatud salastatuse kategooriaid ja sätteid,

Olen eespool esitatud seisukohtadega täiesti nõus.

Omalt poolt tuletan meelde ja kinnitan järgmist:

a) tegutsemiskord kirjaliku materjali vahetamiseks Lääne-Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni vahel on koostatud (EL Nõukogu dokument 11625/96);

b) komisjoni 25. veebruari 1999. aasta otsusega K(99)423 nähakse ette kord, mille kohaselt komisjoni ametnikele ja töötajatele võimaldatakse juurdepääs Euroopa Komisjoni käsutuses olevale salastatud teabele;

c) komisjoni 30. novembri 1994. aasta otsus K(94)3282 käsitleb seoses Euroopa Liidu tegevusega koostatud või edastatud salastatud teabe suhtes kohaldatavaid turvameetmeid;

d) olen tutvunud WEU turvaeeskirjades (RS 100) sätestatud eeskirjade, meetmete ja menetlustega, mille eesmärk on kaitsta WEU salastatud teavet;

e) märgin, et Lääne-Euroopa Liit on sõlminud turvakokkulepped WEU riikide ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga.

Teatan, et IA peadirektoraadi üksuses A1 on rakendatud piisavaid turvameetmeid, mis võimaldavad vastu võtta ja säilitada WEU salastatud teavet ja materjali, ning olen nõus jälgima, kas neid turvameetmeid on vaja kohaldada muudes komisjoni teenistustes.

Eeltoodu põhjal:

- kiidan heaks käesolevale kirjale lisatud turvaeeskirjad salastatud teabe ja materjali vahetamise kohta,

- kohustun tagama nimetatud eeskirjade kohaldamise Euroopa Komisjonis,

- olen nõus jälgima kõnealuste turvameetmete rakendamise vajadust.

Käesoleva kirjaga kinnitan, et eespool nimetatud meetmed on Euroopa Komisjonile vastuvõetavad.

Lugupidamisega

Jacques SANTER

Lisatud materjal

VI lisa lisa

Turvaeeskirjad, millega reguleeritakse salastatud teabe ja materjali vahetamist WEU peasekretariaadi ja Euroopa Komisjoni vahel

1. WEU peasekretariaat ja Euroopa Komisjon, edaspidi "osalised", on otsustanud:

a) kaitsta teise osalise antud salastatud teavet ja materjali vastavalt salastatud teabe ja materjali kaitsemeetmetele, mille on kehtestanud teabe andnud osaline;

b) säilitada teise osalise määratud salastatuse kategooria temalt saadud teabe ja materjali puhul ning tagada vastavalt sellele kõnealuse salastatud teabe ja materjali kaitse;

c) kasutada kõnealust salastatud teavet ja materjali üksnes teabe andnud osalise ettenähtud eesmärkidel ja eesmärkidel, milleks salastatud teavet või materjali vahetati;

d) mitte avaldada kõnealust salastatud teavet ja materjali kolmandatele isikutele ilma teabe andnud osalise nõusolekuta.

2. WEU peasekretär ja Euroopa Komisjoni president:

a) tagavad, et osalised kohaldavad nimetatud sätteid;

b) tegutsedes WEU Nõukogu ja Euroopa Komisjoni nimel ja alluvuses, vastutavad vahetatud salastatud teabe ja materjali kaitseks mõeldud turvameetmete eest.

[1] Euroopa-Atlandi julgeoleku ja koostöö deklaratsioon, välja antud riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil, kes osalesid Põhja-Atlandi Nõukogu istungil Madridis 8. juulil 1997.

NATO

SKEEM

A. Kriisi tekkimine, hinnang B. Tegutsemisotsused ja tegevuskava väljatöötamine C. Operatsiooni teostamine, järelevalve ja lõpetamine

Tõenäolised ühendused NATO planeerimis- ja otsustamismenetlusega, mis tuleb lõpule viia hilisemas järgus, arvestades WEU/NATO skeemi käsitleva arutelu tulemusi

WEU Nõukogu tegevus kriisiolukorras

WEU Nõukogu hindab olukorda sõjaliste ja poliitilis-sõjaliste nõuannete alusel ja edastab oma järeldused Euroopa Liidule, võimaluse korral poliitikakomitee kaudu.

WEU Nõukogu, võttes võimaluse korral arvesse EL taotlust operatsiooni võimalikkuse hinnangu saamiseks, teeb poliitikakomiteele ülesandeks koostada mitmelahenduseline situatsiooniplaan

WEU Nõukogu kaalub võimalikke lahendusi, teeb põhimõttelise otsuse WEU operatsiooni teostamise kohta kas NATO vahendeid ja varustust kasutades või ilma nendeta, edastab oma järeldused Euroopa Liidule, võimaluse korral poliitikakomitee kaudu

WEU otsustab teostada

iseseisva WEU operatsiooni

WEU juhitava operatsiooni, kasutades NATO vahendeid ja varustust

WEU Nõukogu määrab kindlaks ja kiidab heaks väejuhtimiskorra

WEU Nõukogu määrab operatsiooni juhataja

Operatsiooni juhataja töötab välja operatsiooni kava (OPLAN)

WEU Nõukogu võtab vastu WEU-OPLANi ja kinnitab otsuse vägede tegeliku osaluse kohta

WEU Nõukogu teostab poliitilis-sõjalist kontrolli

Vajaduse korral: WEU-OPLANi läbivaatamine

WEU Nõukogu teeb pärast konsulteerimist Euroopa Liiduga otsuse vägede väljaviimise kohta (kaasa arvatud sõjalised üksikasjad) ja kannab Euroopa Liidule ette operatsiooni lõpuleviimisest

EL/WEU kooskõlastusmehhanismide loomine, s.t töörühmade ühiskohtumised, EL/WEU ad hoc rühmade moodustamine, kontaktisikute määramine jne.

Operatsiooni teostamiseks vajalike praktiliste EL/WEU lepingute suhtes kokku leppimine, s.t A järgus kehtestatud kooskõlastusmehhanismide rahastamise läbivaatamine, vastavate meetmete pidev kooskõlastamine

WEU-OPLANi käsitleva teabe vahetamine ja EL võetavad täiendavad meetmed

Asjaomaste WEU ja EL asutuste kooskõlastatud kohtumised

EL tegevus kriisiolukorra käsitlemisel (EL asutused kannavad ette ja teevad võimaluse korral ettepanekuid EL Nõukogule)

EL kohustub teostama olukorra järelevalvet ja võib järelevalves ja hindamisel kasutada WEU osalust

EL Nõukogu taotleb võimaluse korral ja poliitikakomitee soovituse alusel WEU hinnangut operatsiooni teostatavusele

EL Nõukogu võtab vastu otsuse EL tegevuse kohta ning võtab artikli 17 alusel vastu otsuse WEU kasutamise kohta selle otsuse kaitsepoliitiliste aspektide rakendamisel: EL teavitab oma otsusest WEUd

12 Kõigis kolmes järgus

säilitab EL üldpoliitilise vastutuse, võib võtta paralleelseid täiendavaid meetmeid vastavalt muudele sammastele, võimalikud Euroopa Ülemkogu suunised vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 13/17

EL Nõukogu kajastab operatsiooni poliitilisi järelmeetmeid

WEU Nõukogu annab ülesandeid planeerimisstaabile ja muudele asjaomastele asutustele kriisijärelevalve alustamiseks

WEU

31999D0404