Komisjoni otsus,

25. veebruar 1999,

mis käsitleb menetlusi, mille alusel võib Euroopa Komisjoni ametnikele ja töötajatele lubada juurdepääsu komisjoni käsutuses olevale salastatud teabele

(teatavaks tehtud numbri K(1999) 423 all)

(1999/218/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 162 lõiget 2,

ning arvestades, et:

Euroopa Liidu lepinguga on kehtestatud ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis hõlmab kõiki Euroopa Liidu julgeolekuga seotud küsimusi, sealhulgas ühise kaitsepoliitika kujundamist, mis võib aja jooksul viia ühiskaitse teostumiseni;

nimetatud lepingu artikli J.4 alusel on Lääne-Euroopa Liit (WEU) Euroopa Liidu arengu lahutamatu osa ning Euroopa Liit palub Lääne-Euroopa Liidul töötada välja ja rakendada Euroopa Liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuseid ja meetmeid;

pärast Amsterdami lepingu jõustumist võib liidu ühist kaitsepoliitikat täiendavalt arendada; tulenevalt Euroopa Liidu lepingu uut artiklit J.7 käsitlevast protokollist nr 1 võtab Euroopa Liit sammud selleks, et suurendada Euroopa Liidu ja WEU vahelist koostööd;

tulenevalt Euroopa Liidu lepingu artiklist J.9 osaleb komisjon täielikult ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames tehtavas töös; komisjonile esitatakse ning komisjon koostab dokumente, mis sisaldavad eriti tundlikku teavet, mille avaldamine võib kahjustada Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning selliste rahvusvaheliste organisatsioonide nagu WEU ja NATO huve;

komisjon võttis 30. novembri 1994. aasta otsusega K(94) 3282 vastu otsuse julgeolekumeetmete kohta, mida kohaldatakse seoses Euroopa Liidu tegevusega koostatava või edastatava salastatud teabe suhtes;

nimetatud otsuse artikli 6 lõike 3 alusel on Lääne-Euroopa Liidult või NATO-lt saadud teave reguleeritud erieeskirjadega;

julgeolekueeskirjad peaksid lisaks komisjoni valduses oleva salastatud teabe füüsilisele kaitsmisele hõlmama ka komisjoni ametnikele ja teistele teenistujatele sellise teabega tutvumiseks loa andmist;

loa andmise korda komisjoni ametnikele ja teistele teenistujatele, kellel on töökohustuste ja teenistuskoha vajaduste tõttu vaja juurdepääsu sellisele teabele, tuleks muuta ning loa andmist tuleks piirata ainult volitatud isikutega;

loa andmise otsus tehakse alles pärast seda, kui liikmesriigi pädevad siseriiklikud asutused on läbi viinud julgeolekukontrolli;

käesolevat otsust kohaldatakse ilma, et see piiraks nende reeglite kohaldamist, mis reguleerivad üldsuse juurdepääsu komisjoni teabele Euroopa ühenduste asutamislepingutega hõlmatud valdkondades ja mis on sätestatud komisjoni otsusega 94/90/ESTÜ, EÜ, Euratom [1];

käesolevat otsust kohaldatakse ilma, et see piiraks nõukogu 31. juuli 1958. aasta määruses (Euratom) nr 3 (millega rakendatakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 24) [2] sätestatud julgeoleku erimeetmete kohaldamist;

EÜ asutamislepingu artikli 5 alusel peavad liikmesriigid hõlbustama ühenduse institutsioonidel nendele asutamislepingutega pandud ülesannete täitmist; seetõttu on liikmesriikide ametiasutused kohustatud tegema komisjoniga koostööd, et säilitada kõrge kaitstuse tase, ja nad peavad sellest tulenevalt viima läbi käesolevas otsuses ette nähtud julgeolekukontrolle,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Kooskõlas komisjoni 30. novembri 1994. aasta otsusega K(94) 3282 ja seetõttu, et komisjon on täielikult seotud Euroopa Liidu ühise julgeolekupoliitika kavandamise ja rakendamisega, on komisjoni valduses olevale salastatud teabele õigus juurde pääseda ainult komisjoni ametnikel ja teenistujatel või teistel komisjoni raames töötavatel isikutel, kellel on oma kohustuste ja teenistuskoha vajaduste tõttu vaja teada sellise teabe sisu või kasutada sellist teavet.

2. Selleks, et omada juurdepääsu teabele, mis on liigitatud kui "täiesti salajane", "salajane" ja "konfidentsiaalne", peab lõikes 1 osutatud isikutel olema artiklile 2 vastav luba.

3. Luba antakse ainult nendele isikutele, kes on artiklis 3 osutatud korras läbinud liikmesriigi pädeva asutuse julgeolekukontrolli.

Artikkel 2

1. Komisjon annab loa pärast seda, kui on saanud artiklites 3 ja 4 osutatud korras läbi viidud julgeolekukontrolli põhjal liikmesriigi pädeva julgeolekuasutuse poolt koostatud seisukoha.

2. Luba, mille kehtivusaeg on viis aastat, ei tohi kehtida kauem kui loa aluseks olevate tööülesannete täitmiseks vajalik. Komisjon võib kehtivusaega pikendada lõikes 1 osutatud korras.

Komisjon võib loa igal ajal tühistada. Loa tühistamise otsusest teatatakse asjaomastele isikutele, kes võivad paluda, et nende seisukohad kuulaks ära komisjoni julgeolekubüroo juht ja pädev siseriiklik asutus.

3. Erandkorras, kui teenistuskoha nõuded seda eeldavad, võib komisjon pärast pädevatele siseriiklikele asutustele teatamist ja tingimusel, et nimetatud asutused ei ole selle teatise kohta kuu aja jooksul märkusi teinud, anda enne artiklis 3 osutatud julgeolekukontrolli tulemuste selgumist kuni kolmeks kuuks ajutise loa.

Artikkel 3

1. Julgeolekukontrolliga tuleks teha kindlaks, et ei ole vastuväiteid, mille tõttu ei tohiks anda asjaomasele isikule juurdepääsu komisjoni valduses olevale salastatud teabele.

2. Julgeolekukontroll toimub koostöös asjaomase isikuga ja komisjoni taotlusel ning seda teostab selle liikmesriigi pädev siseriiklik asutus, mille kodanik luba taotlev isik on. Kui asjaomane isik elab teise liikmesriigi territooriumil, võib kõnealune siseriiklik asutus teha koostööd isiku elukohajärgse riigi asutustega.

3. Julgeolekukontrolli raames peab asjaomane isik täitma isikliku infolehe.

4. Komisjon täpsustab oma taotluses, millist liiki ja millise salastatuse tasemega teabe võib asjaomasele isikule kättesaadavaks teha, et pädev siseriiklik asutus saaks teostada julgeolekukontrolli ja esitada oma seisukoha seoses kõnealusele isikule antava loa tasemega.

5. Kogu julgeolekukontrolli protsessi suhtes, kaasa arvatud selle tulemuste suhtes, kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis kehtivaid asjaomaseid õigusnorme, sealhulgas kaebusi käsitlevaid õigusnorme.

Artikkel 4

1. Kui liikmesriigi pädevate asutuste seisukoht on positiivne, võib komisjon kooskõlas artikliga 2 anda kõnealusele isikule loa.

2. Pädeva siseriikliku asutuse negatiivsest seisukohast teatatakse asjaomasele isikule, kes võib paluda, et komisjon kuulaks ära tema selgitused. Kui komisjon peab seda vajalikuks, võib ta paluda, et pädevad siseriiklikud asutused annaksid oma võimaluste piires täiendavaid selgitusi. Kui kinnitatakse negatiivset seisukohta, siis luba ei anta.

Artikkel 5

Kõigile isikutele, kellele antakse artiklis 2 osutatud luba, antakse loa väljaandmisel ja pärast seda regulaarsete ajavahemike järel vajalikud juhtnöörid salastatud teabe kaitsmise ja sellise kaitse tagamise vahendite kohta. Sellised isikud kirjutavad alla deklaratsioonile, milles nad kinnitavad, et on saanud juhtnöörid ja kohustuvad neid järgima.

Artikkel 6

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks 30. novembri 1994. aasta otsuse K(94) 3282 (Euroopa Liidu tegevusega seoses loodud või edastatud salajase teabe suhtes kohaldatavate julgeolekumeetmete kohta) artikli 1 lõige 2 ja artiklid 10–13. Selle otsuse alusel antud load jäävad kehtima ajaks, milleks need anti, ja mitte kauemaks kui viieks aastaks alates hetkest, mil need väljastati, välja arvatud juhul, kui load enne seda vastavalt artikli 2 lõikele 2 tühistatakse.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 25. veebruar 1999

Komisjoni nimel

president

Jacques Santer

[1] EÜT L 46, 18.2.1994, lk 58.

[2] EÜT 17, 6.10.1958, lk 406/58.

--------------------------------------------------