Suunised määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja estü asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta

(98/C 9/03)

(EMPs kohaldatav tekst)

Käesolevates suunistes kirjeldatud põhimõtted peaksid tagama komisjoni otsuste läbipaistvuse ja erapooletuse nii ettevõtjate kui ka Euroopa Ühenduste Kohtu silmis, samas säilitades kaalutlusõiguse, mis asjakohaste õigusaktide alusel on komisjonile antud trahvide määramiseks 10 % piires kogukäibest. Seda kaalutlusõigust tuleb siiski kasutada ühtse ja mittediskrimineeriva poliitika kohaselt, mis on kooskõlas konkurentsieeskirjade rikkumise eest karistamise eesmärkidega.

Trahvisumma kindlaksmääramise uus meetod põhineb järgmistel eeskirjadel, kusjuures lähtutakse põhisummast, mida suurendatakse raskendavate või vähendatakse kergendavate asjaolude arvessevõtmiseks.

1. Põhisumma

Põhisumma määratakse kindlaks rikkumise raskusastme ja kestuse põhjal, mis on ainsad määruse nr 17 artikli 15 lõikes 2 osutatud kriteeriumid.

A. Raskusaste

Rikkumise raskuse hindamisel tuleb arvesse võtta selle laadi, tegelikku mõju turule, kui seda saab mõõta, ja asjakohase geograafilise turu suurust.

Seega jagunevad rikkumised kolme kategooriasse: kerged rikkumised, rasked rikkumised ja väga rasked rikkumised.

- Kerged rikkumised

Need võivad olla kaubanduspiirangud, üldjuhul vertikaalsed, mille mõju turule on piiratud ja mis mõjutavad märkimisväärset, kuid suhteliselt piiratud osa ühenduse turust.

Võimalik trahvisumma: 1000–1 miljon eküüd.

- Rasked rikkumised

Need on enamjaolt eespool kirjeldatutega sama laadi piirangud, mis on horisontaalsed või vertikaalsed, kuid mida kohaldatakse karmimalt ja mille mõju turule on laiem, mõjutades suurt osa ühisturust. Samuti võib tegu olla turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega (tarnimisest keeldumine, diskrimineerimine, väljaarvamine, turgu valitsevate ettevõtjate tehtavad hinnaalandused püsiklientidele, mille eesmärk on konkurendid turult välja tõrjuda jne).

Võimalik trahvisumma: 1–20 miljonit eküüd.

- Väga rasked rikkumised

Need on üldjuhul horisontaalsed piirangud, näiteks hinnakartellid ja turujagamiskvoodid või muud meetmed, mis ohustavad ühisturu nõuetekohast toimimist, näiteks riikide turgude eraldamine üksteisest ja sisuliselt monopoolses seisundis olevate ettevõtjate turgu valitseva seisundi ilmne ärakasutamine [vt otsuseid 91/297/EMÜ, 91/298/EMÜ, 91/299/EMÜ, 91/300/EMÜ ja 91/301/EMÜ [1] (naatriumkarbonaat), 94/815/EÜ [2] (tsement), 94/601/EÜ [3] (karbipapp), 92/163/EÜ [4] (Tetra Pak II) ja 94/215/ESTÜ [5] (terastalad)].

Võimalik trahvisumma: rohkem kui 20 miljonit eküüd.

Igas kategoorias ning eeskätt raskete ja väga raskete rikkumiste puhul võimaldab väljapakutud trahviastmik rakendada ettevõtjate suhtes erinevat kohtlemist vastavalt toimepandud rikkumise laadile.

Samuti on vaja arvesse võtta rikkujate tegelikku majanduslikku suutlikkust põhjustada olulist kahju muudele turuosalistele, eeskätt tarbijatele, ja määrata trahvi suurus nii, et sellel oleks piisavalt hoiatav mõju.

Üldiselt võib arvesse võtta ka asjaolu, et suurtel ettevõtjatel on tavaliselt olemas õigus- ja majandusteadmised ning infrastruktuurid, mis võimaldavad neil hõlpsamini kindlaks teha, et nende tegevus kujutab endast rikkumist, ja olla teadlikud rikkumise tagajärgedest, mis tulenevad konkurentsiõigusest.

Kui rikkumine hõlmab mitut ettevõtjat (nt kartellid), võib mõnel juhul osutuda vajalikuks kasutada kõigis kolmes kategoorias kindlaksmääratud summade puhul kaalutegureid, et võtta arvesse konkreetse juhtumi kaalu ja seega rikkumise tegelikku mõju igale konkureerivale ettevõtjale, eeskätt juhul, kui samalaadseid rikkumisi toimepanevate ettevõtjate suurus erineb üksteisest oluliselt.

Seega võib sama tegevuse eest võrdse karistamise põhimõtte alusel sõltuvalt asjaoludest määrata asjaomastele ettevõtjatele erineva trahvisumma, ilma et see eristamine põhineks aritmeetilisel arvutusel.

B. Kestus

Rikkumised tuleks kestuse järgi liigitada järgmiselt:

- lühiajalised rikkumised (üldiselt lühemad kui üks aasta): trahvisummat ei suurendata,

- keskmise kestusega rikkumised (üldiselt kestavad ühe aasta kuni viis aastat): raskusastme põhjal määratud trahvisummat võib suurendada kuni 50 %,

- pikaajalised rikkumised (üldiselt pikemad kui viis aastat): raskusastme põhjal määratud trahvisummat võib suurendada kuni 10 % aasta kohta.

Seetõttu võib selle lähenemisviisi rakendamise tulemusel trahvisumma suureneda.

Üldiselt kujutab trahvisumma suurendamine pikaajaliste rikkumiste eest endast varasema praktika märkimisväärselt rangemaks muutmist, et kehtestada tõhusad sanktsioonid piirangute puhul, millel on pikka aega olnud kahjulik mõju tarbijatele. Pealegi on see uus lähenemisviis kooskõlas trahvide määramatajätmist või vähendamist kartellide puhul käsitleva 18. juuli 1996. aasta teatise [6] eeldatava mõjuga. Oht, et tuleb maksta palju suuremat trahvi, mis on proportsionaalne rikkumise kestusega, kannustab kindlasti rikkumisest teatama või komisjoniga koostööd tegema.

Põhisumma saadakse kahe eespool kirjeldatud viisil saadud summa liitmisel:

x raskusaste + y kestus = põhisumma.

2. Raskendavad asjaolud

Põhisummat suurendatakse, kui ilmnevad raskendavad asjaolud, näiteks:

- sama ettevõtja või samad ettevõtjad panevad uuesti toime sama laadi rikkumise,

- keeldutakse koostööst komisjoniga või püütakse komisjoni uurimise teostamisel takistada,

- rikkumise eestvedamine või algatamine,

- survemeetmed muude ettevõtjate suhtes, et sundida neid tegema tegusid, mis kujutavad endast rikkumist,

- vajadus suurendada trahvi, et see ületaks rikkumise abil vääralt saadud tulu, kui seda summat on võimalik objektiivselt kindlaks teha,

- muud asjaolud.

3. Kergendavad asjaolud

Põhisummat vähendatakse, kui ilmnevad kergendavad asjaolud, näiteks:

- puhtalt passiivne või käsutäitja roll rikkumises,

- endast rikkumist kujutavate kokkulepete täitmata või tegude tegemata jätmine,

- rikkumise lõpetamine kohe, kui komisjon sekkub (eriti kui ta teostab kontrolli),

- on olemas põhjendatud kahtlus, et ettevõtja ei teadnud, et piirav tegevus kujutab endast rikkumist,

- rikkumine on toime pandud hooletuse tõttu või tahtmatult,

- ettevõtja teeb tõhusat koostööd menetlustes, mis jäävad trahvide määramatajätmist või vähendamist kartellide puhul käsitleva 18. juuli 1996. aasta teatise kohaldamisalast välja,

- muud asjaolud.

4. Trahvide määramatajätmist või vähendamist käsitleva 18. juuli 1996. aasta teatise kohaldamine [7]

5. Üldised märkused

a) On selge, et selle meetodiga leitud lõppsumma (põhisumma, mida on suurendatud või vähendatud teatava protsendimääraga) ei või ühelgi juhul ületada 10 % ettevõtjate ülemaailmsest käibest, nagu on sätestatud määruse nr 17 artikli 15 lõikes 2. Kokkulepete puhul, mis on ESTÜ asutamislepingu kohaselt ebaseaduslikud, on artikli 65 lõikes 5 sätestatud piirmääraks asjakohaste toodete käibe kahekordne määr, kusjuures teatavatel juhtudel võib seda suurendada kõige rohkem 10 %ni ettevõtja ESTÜ toodete käibest.

Aruandeaasta, mille ülemaailmset käivet arvesse võetakse, peab võimalust mööda olema otsuse tegemisele eelnev aruandeaasta või, kui selle aruandeaasta kohta ei ole näitajaid saadaval, siis sellele vahetult eelnenud aruandeaasta.

b) Sõltuvalt asjaoludest tuleks pärast eespool kirjeldatud arvutuste tegemist arvesse võtta selliseid objektiivseid tegureid nagu näiteks majanduskeskkonna eripära, rikkujate saadud majanduslik või rahaline kasu (vt 21. aruanne konkurentsipoliitika kohta, punkt 139), asjaomaste ettevõtjate tunnusjooned ja nende tegelik maksevõime vastavates ühiskondlikes oludes, ning trahvisummasid tuleks vastavalt kohandada.

c) Ettevõtjate ühendustega seotud juhtumite puhul tuleks otsuseid võimaluste piires suunata ja trahvid määrata üksikutele ettevõtjatele, kes kuuluvad ettevõtjate ühendusse. Kui see ei ole võimalik (nt kui sidusettevõtjaid on mitu tuhat), tuleks määrata ettevõtjate ühendusele üldtrahv, mis arvutatakse eespool kirjeldatud põhimõtete alusel, kuid mis on samaväärne üksikute trahvide kogusummaga, mis oleks määratud ettevõtjate ühenduse igale liikmele, välja arvatud ESTÜ asutamislepinguga hõlmatud juhtudel.

d) Komisjon jätab endale ka õiguse teatavatel juhtudel määrata sümboolne trahv 1000 eküüd, mille puhul ei tehta rikkumise kestusel või raskendavatel või kergendavatel asjaoludel põhinevat arvutust. Sellise trahvi määramist tuleks põhjendada otsuse tekstis.

[1] EÜT L 152, 15.6.1991, lk 54.

[2] EÜT L 343, 30.12.1994, lk 1.

[3] EÜT L 243, 19.9.1994, lk 1.

[4] EÜT L 72, 18.3.1992, lk 1.

[5] EÜT L 116, 6.5.1994, lk 1.

[6] EÜT C 207, 18.7.1996, lk 4.

[7] Vt 6. joonealust märkust.

--------------------------------------------------