Nõukogu määrus (EÜ) nr 1687/98,

20. juuli 1998,

millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1749/96 tarbijahindade harmoneeritud indeksis sisalduvate kaupade ja teenuste kaetuse osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 2494/95 tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta, [1] eriti selle artiklit 4 ja artikli 5 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust [2]

ning arvestades, et:

määruse (EÜ) nr 2494/95 artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt peab iga liikmesriik koostama tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) 1997. aasta jaanuari indeksist alates; THHIde koostamise nõue ei sea kuidagi kahtluse alla liikmesriikide õigust avaldada oma riiklikke harmoneerimata inflatsiooniindekseid, mida nad võivad soovida kasutada riigi poliitika huvides;

komisjoni 9. septembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1749/96 tarbijahindade harmoneeritud indekseid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 esialgsete rakendusmeetmete kohta [3] sätestas THHIde põhikatvuse, mis oli piiratud kaupade ja teenustega, mida hõlmasid kõik või enamik riiklikke tarbijahinnaindekseid (THId); THHI jaoks võetavad hinnad, eriti subsiidiumide, allahindluste ja tagasimaksete käsitlemine, nõuavad harmoneeritud määratlusi; THHIde geograafilist ja rahvastikulist katvust tuleb veel täpsustada;

määruse (EÜ) nr 2494/95 artikkel 3 nõuab, et THHI peab põhinema liikmesriikide majandusterritooriumil tarbijate vajaduste otseseks rahuldamiseks müüdavatel kaupadel ja teenustel; hinnad, mida tarbijad pole tegelikult selliste ostude eest maksnud või alternatiivkulud või intressimaksed ei ole sobivad tarbijahindade inflatsiooni rahvusvahelisteks võrdlusteks;

on tunnistatud, et tagasimaksete muutumised ei pea inflatsioonimeetmeid laiemalt mõjutama, aga need moodustavad olulise osa tarbijaid mõjutavast inflatsioonist ja peavad seega peegelduma THHIs;

statistikaprogrammi komitee (SPK) ei ole oma esimehe määratud tähtaja jooksul arvamust esitanud; sel juhul peab komisjon määruse (EÜ) nr 2494/95 artikli 14 lõikes 2 ettenähtud korras esitama nõukogule viivitamata ettepaneku võetavate meetmete kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1749/96 muudetakse järgmiselt.

1. I lisa asendatakse käesoleva määruse Ia ja Ib lisadega.

2. Artikli 1 esimeses lõigus muudetakse sõna "põhikatvus" sõnaks "katvus".

3. Artikli 2 punkt a asendatakse järgmisega:

"a1) THHIde "katvus" määratletakse kaupade ja teenustena, mis sisaldavad punktis A.2 nimetatud leibkondade rahalisi lõpptarbimiskulutusi. See on liigitatud vastavalt Ia lisas toodud neljakohalistele liikidele ja alamliikidele, mis tulenevad COICOPi rahvusvahelisest liigitusest, ja seda nimetatakse COICOP/THHI (THHIde vajadusteks kohandatud eratarbimise liigitus kuluartiklite kaupa).

a2) "Leibkondade rahalised lõpptarbimiskulutused" määratletakse selle osana lõpptarbimiskulutustest, mis tekivad leibkondadele rahalistes tehingutes ühe või mitme võrreldava ajavahemiku jooksul ja on täpsustatud Ib lisas. Kui pole sätestatud teisiti, järgib Ib lisa määruses (EÜ) nr 2223/96 [4] sisalduva Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemis (ESA) 1995 ettenähtud määratlusi. "Leibkondade rahalised lõpptarbimiskulutused" koosnevad kulutustest, mis tekivad isiklike vajaduste ja soovide otsesest rahuldamisest:

a2a) residendist leibkondadele kodu- või välismaal; või

a2b) residendist ja mitteresidendist leibkondadele kodumaal; või

a2c) leibkondadele, mis on hõlmatud leibkondade eelarve riikliku uuringuga.

a3) THHIs kasutatavad hinnad on leibkondade ostuhinnad üksikkaupade ja -teenuste ostmiseks rahalistes tehingutes. Kui kaubad ja teenused on olnud tarbijatele kättesaadavad tasuta ja hiljem nõutakse tegelikku hinda, siis tuleks THHIs arvesse võtta muutust nullhinnalt tegelikule hinnale ja vastupidi.

a4) THHI "kaalumised" on leibkondade kogukulutused igale THHIga hõlmatud kaupade ja teenuste valikule väljendatuna osana kogukulutustest kõigile hõlmatud kaupadele ja teenustele."

4. Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 3

Katvus

1. Võrreldavateks loetakse THHIsid, mis on koostatud iga Ia lisas toodud leibkondade rahaliste lõpptarbimiskulutuste liigi hinnamuutuste ja kaalumiste alusel, mis moodustavad rohkem kui ühe tuhandiku kõigi lõikes 2 täpsustatud viisil, kaasa arvatud liikidega hõlmatud kogukulutustest.

2. THHI katvust laiendatakse järgmiselt:

a) alates jaanuari 1997 THHI esitamisest töötlevad liikmesriigid kogutud andmeid, mis hõlmavad Ia lisas "põhikatvusena" märgitud liike;

b) detsembri 1999 THHI esitamiseks, aga mitte varem, töötlevad liikmesriigid kogutud andmeid, mis hõlmavad Ia lisas ka "detsember 1999" tähistatud liike."

5. Artiklis 4 asendatakse sõnad "I lisa" sõnadega "Ia lisa".

Artikkel 2

Võttes arvesse otsusega 89/382/EMÜ, Euratom [5] kehtestatud komitee seisukohti, koostab komisjon kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist aruande ja esitab selle nõukogule. Aruandes hinnatakse käesoleva määruse sätete toimimist, eriti leibkondade rahaliste lõpptarbimiskulutuste teistsuguste asjakohaste käsitlustega võrreldes. Komisjon võib selle aruande alusel teha nõukogule vajaduse korral asjakohaseid ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuli 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

W. Molterer

[1] EÜT L 257, 27.10.1995, lk 1.

[2] Arvamus on esitatud 14. juulil 1998 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT L 229, 10.9.1996, lk 3.

[4] EÜT L 310, 13.11.1996, lk 1.

[5] EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

--------------------------------------------------

Ia LISA

THHI katvus hõlmab järgmisi COICOP/THHI liike:

01. | TOIDUAINED JA MITTEALKOHOOLSED JOOGID | | | |

01.1. | Toiduained | | | |

01.2. | Mittealkohoolsed joogid | | | |

02. | ALKOHOOLSED JOOGID JA TUBAKAS | | | |

02.1. | Alkohoolsed joogid | | | |

02.1.3. | Õlu | täielikult | | |

02.2. | Tubakas | | | |

02.3. | Narkootikumid | | | |

03. | RIIETUS JA JALATSID | | | |

03.1. | Riietus | | | |

03.2. | Jalatsid | | | |

04. | ELURUUM, VESI, ELEKTER, GAAS JA MUUD KÜTUSED | | | |

04.1. | Tegelikult makstud üürid | | | |

04.2. | Arvestuslikud üürid | | | |

04.3. | Eluruumi korraline hooldus ja remont | | | |

04.4. | Muud eluruumiga seotud teenused | | | |

04.5. | Elekter, gaas ja muu kütus | | | |

05. | SISUSTUS, KODUTARBED JA MAJAPIDAMISE IGAPÄEVANE HOOLDUS | | | |

05.1. | Mööbel ja sisustus, vaibad ja muud põrandakatted | | | |

05.2. | Kodutekstiil | | | |

05.3. | Soojendus- ja keeduseadmed, külmikud, pesumasinad ja samalaadsed suuremad kodumasinad, kaasa arvatud seadistus ja remont | | | |

05.4. | Klaasnõud, lauanõud ja majapidamistarbed | | | |

05.5. | Majapidamis- ja aiatööriistad ning -varustus | | | |

05.6. | Kaubad ja teenused majapidamise igapäevaseks hoolduseks | | | |

06. | TERVISHOID | | | |

06.1. | Meditsiinitooted, -aparaadid ja -seadmed | | | |

06.2. | Ambulatoorsete patsientide teenused | | | |

06.3. | Haiglateenused | | | |

06.3.1. | Haiglateenused | | | |

07. | TRANSPORT | | | |

07.1. | Sõidukite ost | | | |

07.2. | Isiklike transpordivahendite kasutamine | | | |

07.3. | Transporditeenused | | | |

08. | SIDE | | | |

08.1. | Side | | | |

09. | VABA AEG JA KULTUUR | | | |

09.1. | Audiovisuaalsed, fotograafilised ja andmetöötlusseadmed ning tarvikud, kaasa arvatud parandus | | | |

09.2. | Muud vaba aja ja kultuuriga seotud suuremad kestvuskaubad | | | |

09.3. | Muud vabaajakaubad ja -tarbed, aiandus ja lemmikloomad | | | |

09.4. | Vabaaja- ja kultuuriteenused | | | |

09.5. | Ajalehed, raamatud ja kirjatarbed | | | |

09.6. | Reisipaketid | | | |

10. | HARIDUS | | | |

10.1. | Haridusteenused | | | |

11. | HOTELLID, KOHVIKUD JA RESTORANID | | | |

11.1. | Toitlustusteenused | | | |

11.2. | Majutusteenused | | | |

12. | MITMESUGUSED KAUBAD JA TEENUSED | | | |

12.1. | Ihuhooldus | | | |

12.2. | Mujal liigitamata isiklikud esemed | | | |

12.3. | Sotsiaalkaitse | | | |

12.4. | Kindlustus | | | |

12.5. | Mujal liigitamata finantsteenused | | | |

12.6. | Muud mujal liigitamata teenused | | | |

--------------------------------------------------

Ib LISA

A. LEIBKONDADE RAHALISTE LÕPPTARBIMISKULUTUSTE MÄÄRATLUS

1. Leibkondade sektor hõlmab isikuid või isikute rühmi (määratletud ESA punktis 2.76.a ja 2.76.b) ning võib, aga ei pea hõlmama institutsioonleibkondi (määratletud ESA punktis 2.76.b).

2. Residendist leibkonna majandushuvide keskus on liikmesriigi majandusterritooriumil, mis võib, aga ei pea hõlmama territoriaalseid või eksterritoriaalseid enklaave (määratletud ESA punktis 2.04-2.07).

3. Rahaline tehing on majandusvoog, mis on institutsiooniliste üksuste vastastoimeks vastastikusel kokkuleppel, kui asjaomased üksused teevad või võtavad vastu makseid või võtavad kohustusi või saavad vara, mida nomineeritakse rahaühikutes. Tavakohaselt loetakse majapidamisjäätmete vedu vastastoimeks vastastikusel kokkuleppel. Tehingud, mis ei hõlma sularaha ega rahaühikutes nomineeritavaid kohustusi või vara, on mitterahalised tehingud. Üksustesisesed tehingud on tavaliselt mitterahalised tehingud. Mitterahalised tehingud, mis hõlmavad rohkem kui üht institutsioonilist üksust, toimuvad kaupade vahetamise tehingute (vahetuskaubandus), turundustegevuse tehingute (loonustasu, loonusüleandmised jne) ja muude tehingutega (mitte toodetud mitterahaliste varade vahetuskaubandus).

Leibkondade rahalised lõpptarbimiskulutused hõlmavad järgmisi piiripealseid juhtumeid.

4. Need hõlmavad esemeid, mida ei loeta vahetarbimiseks, nagu materjalid eluruumide väiksemaks remondiks ja sisekujunduseks, mida tüüpiliselt teevad nii üürnikud kui omanikud, ja materjale kestustarbekaupade, sealhulgas sõidukite remondiks ja hoolduseks.

5. See hõlmab esemeid, mida ei käsitleta kapitalimahutusena, eriti kestustarbekaupu, mida kasutatakse mitme aruandeperioodi vältel; see hõlmab mõnede kestuskaupade omandi üleminekut ettevõttelt leibkonnale.

6. See hõlmab otseselt tasustatavaid finantsteenuseid.

7. See hõlmab kahjukindlustusteenuseid koos kaudse teenustasuga.

8. See hõlmab kõiki kahjukindlustuse nõuetest rahastatavaid kulusid, kaasa arvatud maksed, mida kindlustusseltsid maksavad otse autotöökodadele, haiglatele, arstidele jne. See eeldab, et THHI hõlmab kogu hinda, mida leibkonnad või kindlustusseltsid maksavad autotöökodadele, haiglatele, arstidele jne.

Kahjukindlustuse nõuded on summad, mida kindlustusseltsid on kohustatud maksma isikutele või kaupadele tekkinud vigastuste või kahju hüvitamiseks. Need on jooksvad üleandmised kindlustusseltsidelt vastuvõtvatele leibkondadele ja kuuluvad seetõttu leibkondade kasutada jäävasse sissetulekuosasse. Kõiki selle tagajärjel tehtavaid kulutusi, näiteks makseid autotöökodadele, haiglatele või arstidele, käsitletakse leibkondade ja mitte kindlustusseltside kuludena. Ei ole oluline, kas leibkondadele tekib tegelik kulu enne nõuete väljamaksmist, mis siis paistavad sotsiaalkindlustuse hüvitistena, või teeb kindlustusselts maksed otse autotöökodadele, haiglatele jne. Viimasel juhul käsitletakse kindlustusseltse ainult vahendajatena, kes tegutsevad leibkondade nimel, keda käsitletakse siiski kulude kandjana.

9. See hõlmab leibkondade makseid litsentside, lubade jne eest, mida käsitletakse teenuste ostmisena. Kui valitsus korraldab litsentside andmisega mõne reguleerimistegevuse, nagu asjaomase isiku pädevuse või kvalifikatsiooni kontrolli, tuleks tehtud makseid käsitleda valitsuselt teenuste ostmisena ja nende hindu arvestada THHIs, aga kui litsentsid antakse nõutavate maksete tegemise korral automaatselt, tuleks makseid käsitleda otseste maksude, mitte hindadena. Juhi- või lendurilube, televisiooni- või raadiolitsentse, relvalube, muuseumi või raamatukogu külastajakaarte, prügiveotasusid jms käsitletakse enamikul juhtudest valitsuse osutatud teenuste ostmisena, sõidukite, veesõidukite või õhusõidukite kasutuslube aga käsitletakse enamikul juhtudest maksudena.

10. See hõlmab toodangu ostmist majanduslikult tähtsusetute hindadega, nt muuseumi sissepääsutasu.

Leibkondade rahalised lõpptarbimiskulutused ei hõlma järgmisi piiripealseid juhtumeid.

11. See ei hõlma loonustulu, sest see pole rahaline tehing (kuigi vastavalt ESA punktile 3.76.b on see kaasa arvatud lõpptarbimiskulutustesse).

12. a) See ei hõlma leibkondade saadud mitterahalisi sotsiaaltoetusi, sealhulgas neid kulutuste osi, mille leibkonnad algselt teevad ja mille eest nad hiljem sotsiaalkindlustuselt, valitsusüksustelt või leibkondi teenindavatelt kasumitaotluseta institutsioonidelt hüvitist saavad, nt arstikulude või hariduse jaoks. Kui leibkond ostab kauba või teenuse, mille eest ta hiljem osaliselt või tervikuna hüvitist saab, käsitletakse leibkonda ainult vahendajana, kes tegutseb sotsiaalkindlustusfondi, valitsusüksuse või leibkondi teenindava kasumitaotluseta institutsiooni nimel. Leibkondadele hüvitatud summasid käsitletakse sotsiaalkindlustuse, valitsusüksuste või leibkondi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide tehtud mitterahaliste sotsiaaltoetustena. Neid ei dokumenteerita sularaha üleandmistena leibkondadele ja need ei moodusta osa leibkondadele kasutada jäävast sissetulekuosast. See raamatupidamiskäsitlus annab sama tulemuse nagu juhul, kui sotsiaalkindlustusfond ostab kaubad ja teenused turu tootjatelt ja müüb need madalate turuväliste hindadega edasi leibkondadele. See eeldab, et THHIsse võetav hind on leibkonna makstav hind miinus hüvitis.

b) Kõiki muid ametivõimude hinnaalandusi, eriti eluasememakseid üürnikele nende üüri vähendamiseks (kaasa arvatud maksed, mis üürniku äranägemisel lähevad otse üürileandjale), loetakse rahalisteks sotsiaaltoetusteks, ja seetõttu kuuluvad need leibkonna kasutada jäävasse sissetulekuossa. See eeldab, et THHI sisaldab kauba või teenuse täielikku hinda enne hinnaalandust.

13. Samuti ei hõlma see omaniku kasutuses olevate eluruumide eluasemeteenuseid, sest need pole rahalised tehingud (kuigi vastavalt ESA 3.76.a on see hõlmatud lõpptarbimiskulutustega).

14. See ei hõlma eluruumide ostmist ja esemeid, mida käsitletakse mittetoodetud vara omandamisena, eriti maa ostmist.

15. Samuti ei hõlma see kulusid, mis eluruumi omanikul tekivad eluruumi kujundamise, hoolduse ja remondiga, mida tavaliselt ei tee üürnikud.

16. See ei hõlma kulutusi väärtasjadele.

17. See ei hõlma iseseisva õigusvõimeta ettevõtete omanikest leibkondade kulutusi, mis tekivad ärilistel eesmärkidel.

18. See ei hõlma jooksvaid tulu- ja omandimakse, mis kõik on sularahas või loonusena väljendatud kohustuslikud maksed, mida valitsemissektor ning välismaailm korrapäraselt nõuavad institutsiooniliste üksuste tulult ja omandilt, ning teatavaid korrapäraseid makse, mida ei hinnata tulu ega omandi alusel. Muud jooksvad maksud hõlmavad kõiki leibkondade makstud litsentsitasusid, mida käsitletakse maksudena, nagu litsentsid sõidukite, veesõidukite või õhusõidukite omamiseks või kasutamiseks jne.

19. a) See ei hõlma sissemakseid, osamakse ja makseid, mida leibkonnad maksavad leibkondi teenindavatele mittetulundusühingutele nagu ametiühingud, kutseühingud, tarbijate liidud, kirikud ning seltskonna-, kultuuri-, vabaaja- ja spordiklubid.

b) Kui klubi, liitu, seltsi või ühingut võib lugeda turu tootjaks, kes müüb oma teenuseid majanduslikult märkimisväärse hinnaga, nagu see tavaliselt ongi, kuigi õiguslik seisund võib olla mittetulundusorganisatsioon, siis loetakse leibkondade makstud sissemaksed, osamaksed ja maksed tasuks osutatud teenuste eest — mitte üleandmiseks — ja hõlmatakse seega THHIga.

20. See ei hõlma leibkondade rahalisi või mitterahalisi vabatahtlikke üleandmisi heategevus-, hädaabi- ja abiorganisatsioonidele.

21. See ei hõlma omanditulu makseid, kaasa arvatud intress. Omanditulu on tulu, mille finantsvara või materiaalse mittetoodetud väärtuse omanik saab tasuks teisele institutsioonilisele üksusele summade andmise või materiaalse mittetoodetud väärtuse tema käsutusse andmise eest. Nende vahel kokkulepitud rahastamisvahendi tingimustel on intress summa, mille võlgnik on kohustatud võlausaldajale maksma konkreetse tähtaja jooksul, vähendamata laekumata põhisummat.

22. See ei hõlma kohustuslikke või vabatahtlikke sotsiaalmakse, nagu tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed sotsiaalkindlustusfondidesse, kindlustusseltsidele ja autonoomsetele või mitteautonoomsetele pensionifondidele, mis haldavad sotsiaalkindlustuskavasid, et tagada oma töötajatele sotsiaaltoetused, või töötajate sotsiaalmakse, mida makstakse sotsiaalkindlustusse, eraallikatest rahastatavatesse ja rahastamata kavadesse.

23. See ei hõlma elukindlustust ja pensionikindlustuskavasid (kuigi ESA punkti 3.76.f kohaselt on sellised teenused hõlmatud lõpptarbimiskulutustega kaudse teenustasu summa võrra).

24. See ei hõlma kahjukindlustuse netokindlustuspreemiaid. Need on institutsiooniliste üksuste võetud poliiside alusel makstavad kindlustuspreemiad. Üksikleibkondade võetud poliisid on võetud nende isiklikul algatusel ja nende isiklikuks kasuks sõltumatult nende tööandjatest või valitsusest ja väljaspool kõiki sotsiaalkindlustuskavasid. Elukindlustuse netopreemiad koosnevad nii tegelikest kindlustuspreemiatest, mida kindlustusvõtjad maksavad kindlustuse saamiseks aruandeperioodil (teenitud kindlustuspreemiad) ja kindlustusmakse lisadest, mida makstakse kindlustusvõtjatele omistatavast omanditulust, pärast kindlustust korraldavate kindlustusseltside teenustasude lahutamist. (NB: see teenustasu on hõlmatud leibkondade rahaliste lõpptarbimiskulutustega). Kahjukindlustuse netopreemiad on summad, mis on kättesaadavad mitmesuguste sündmuste või õnnetusjuhtumite vastu kindlustamiseks, mis looduslikel või inimtekkelistel põhjustel tekitavad kahju kaubale või omandile või isikutele, näiteks tulekahjud, uputused, avariid, kokkupõrked, uppumised, vargused, vägivald, õnnetusjuhtumid, haigused, või kindlustamiseks rahaliste kahjude vastu, mis tulenevad sellistest sündmustest nagu haigus, töökoha kaotus, õnnetusjuhtumid jne.

25. See ei hõlma leibkondadevahelisi jooksvaid üleandmisi, mis koosnevad kõigist rahalistest või mitterahalistest üleandmistest, mida residendist leibkonnad teevad teistele residendist või mitteresidendist leibkondadele või neilt saavad.

26. See ei hõlma trahve ja karistusi. Neid kehtestavad institutsiooniliste üksuste suhtes kohtud või kohtulaadsed organid ja neid käsitletakse kohustuslike jooksvate üleandmistena. Samuti pole hõlmatud trahvid ja karistused, mida maksuhaldurid kehtestavad maksudest kõrvalehoidmise või maksude hilinenud maksmise eest, mida tavaliselt ei saa eristada maksudest endist.

27. See ei hõlma loteriisid ja hasartmänge; teenustasu maksmist loteriid või hasartmängu korraldavale üksusele ega sellest tulenevat jooksvat üleandmist, mis makstakse välja võitjatele (kuigi ESA punkti 4.135 kohaselt sisaldavad lõpptarbimiskulutused teenustasu).

B. HINNA MÄÄRATLUS

28. Ostmise ajal on müügihind hind, mida ostja toodete eest tegelikult maksab; kaasa on arvatud kõik toodetelt võetavad maksud miinus hüvitised; maha on arvatud hulgi- või vähese tarbimise perioodide ostude standardhindade või -tasude hinnaalandused; välja on arvatud krediidikorraldusega lisatud intressi- või teenustasud; välja on arvatud kõik lisatasud, mis tekivad ostude tegemise ajal näidatud tähtaja jooksul maksmata jätmise tõttu.

29. Leibkond omandab kaupu ja teenuseid isiklikuks tarbimiseks ("isiklikud kaubad ja teenused") ja leibkonna liikmed kasutavad neid oma vajaduste ja soovide täitmiseks. Isiklikel kaupadel ja teenustel on järgmised omadused:

a) peab olema võimalik jälgida ja dokumenteerida kauba või teenuse omandamist konkreetse leibkonna või selle liikme poolt, samuti aega, millal see toimus;

b) leibkond peab olema kauba või teenuse pakkumisega nõustunud ja tegema kõik vajaliku, et selle omandamine oleks võimalik, näiteks minema kooli või kliinikusse;

c) kaup või teenus peab olema selline, et selle omandamine ühe leibkonna või isiku või võib-olla väikese, piiratud isikute rühma poolt välistab selle omandamise muude leibkondade või isikute poolt.

Kõik leibkondade lõpptarbimiskulutused on isiklikud. Tavakohaselt käsitletakse kõiki kaupu ja teenuseid, mida leibkondi teenindavad mittetulundusühingud pakuvad, isiklikena.

Tava alusel tuleks kõiki valitsemissektori lõpptarbimiskulutusi haridusele, tervisele, sotsiaalkindlustusele ja heaolule, spordile ja vabale ajale ning kultuurile käsitleda kulutustena individuaalsetele tarbimisteenustele, välja arvatud kulud üldisele haldusele, korraldusele, uuringutele jne. Lisaks tuleks isiklikena käsitleda ka kulutusi eluaseme pakkumisele, majapidamisjäätmete veole ja transpordisüsteemi käigushoidmisele. Kollektiivsed tarbimiskulutused on ülejääk valitsemissektori lõpptarbimiskulutustest. Need sisaldavad eelkõige ühiskonna haldust ja reguleerimist, turvalisuse ja kaitse andmist, korrakaitset, õigusaktide koostamist ja rakendamist, rahvatervise kaitset, keskkonnakaitset, uurimis- ja arengutegevust ning infrastruktuuri ja majandusarengut.

--------------------------------------------------

31998R1687