Nõukogu määrus (EÜ) nr 1165/98,

19. mai 1998,

kiirstatistika kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 213,

võttes arvesse komisjoni esitatud määruse eelnõu, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [3]

võttes arvesse Euroopa Rahainstituudi arvamust [4]

ning arvestades, et:

1) nõukogu 30. mai 1972. aasta direktiivis 72/211/EMÜ [5] (tööstuse ja käsitöönduse konjunktuuritsükli kooskõlastatud statistika kohta) ning nõukogu 13. veebruari 1978. aasta direktiivis 78/166/EMÜ [6] (üld- ja tsiviilehituse konjunktuuritsükli kooskõlastatud statistika kohta), mille eesmärk oli ette näha ühtne statistikakogum, ei suudetud võtta arvesse majanduslikke ja tehnilisi muudatusi;

2) Euroopa Liidus on vahepeal oluliselt edenenud integratsioon; uus majandus-, konkurentsi-, sotsiaal-, keskkonna- ja ettevõtluspoliitika ning nendega seotud suunised nõuavad asjakohasel statistikal põhinevaid algatusi ja otsuseid; kehtivate ühenduse õigusaktidega ettenähtud või eri liikmesriikides kättesaadav teave ei vasta osaliselt nõuetele või ei ole piisavalt võrreldav selleks, et kasutada seda ühenduste töös usaldusväärse alusena;

3) tulevasel Euroopa Keskpangal on vaja kiiresti kättesaadavat kiirstatistikat liikmesriikide majandusarengu hindamiseks Euroopa ühtse rahapoliitika raames;

4) selleks et täita ühenduse vajadusi majanduslikku lähenemist käsitleva teabe järele, on vajalik standardimine;

5) selleks et esitada andmed iga liikmesriigi majandusarengu kohta, on liidu majanduspoliitika raames vaja kiiresti kättesaadavat ja usaldusväärset statistikat;

6) selleks et tunda oma turgu ning võrrelda oma tegevust ja jõudlust konkurentidega riigi ja rahvusvahelisel tasandil, vajavad sellist teavet ka ettevõtted ja nende kutseühingud;

7) rahvamajanduse arvepidamise loomine vastavalt nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrusele (EÜ) nr 2223/96 [7] (ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) nõuab võrdlemist võimaldavate, terviklike ja usaldusväärsete statistiliste allikate arendamist;

8) otsusega 92/326/EMÜ [8] võttis nõukogu vastu kaheaastase programmi (1992–1993) teenindust käsitleva Euroopa statistika arendamise kohta; kõnealuse programmi hulka kuulub ühtlustatud statistika väljatöötamine siseriiklikul ja piirkondlikul tasandil, eelkõige kaubanduse ja turustuse alal;

9) kooskõlas subsidiaarsuspõhimõttega on ühtlustatud statistikat võimaldavate ühiste statistikanormide loomine tõhus ainult ühenduse tasandil ja neid norme kohaldatakse igas liikmesriigis ametliku statistika koostamise eest vastutavate organite ja institutsioonide vastutusel;

10) parim meetod konjunktuuritsükli hindamiseks on statistika koostamine ühiste metodoloogiliste põhimõtete ja ühiseid näitajaid käsitlevate määratluste kohaselt; komisjoni ja ettevõtete vajadustele vastavat usaldusväärset, kiiret, paindlikku ja üksikasjalikku ühtlustatud statistikat saab koostada ainult kooskõlastatult;

11) riiklike andmete puhul saavad hooajalist korrigeerimist ja trendi-tsükli ridade arvutamist kõige tõhusamalt ellu viia siseriiklikud statistikaasutused; hooajaliselt kohandatavate andmete ja trendi-tsükli ridade edastamine komisjonile (Eurostat) parandab siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil levitatavate andmete seostatust;

12) tegevusalaüksused (TAÜ) vastavad ühele või enamale ettevõtte toimivale organisatsiooniliselt iseseisvale osale; TAÜ jälgimiseks peab ettevõtte teabesüsteemi abil saama iga TAÜ puhul näidata või arvutada vähemalt toodangu väärtust, vahetarbimist, tööjõukulu, ärimajandustegevuse ülejääki, tööhõivet ja kapitali kogumahutust põhivarasse; Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE rev. 1) teatavasse rubriiki kuuluvad TAÜd võivad oma kõrvaltegevusala tõttu, mida olemasolevate raamatupidamisdokumentide põhjal ei ole võimalik eristada, toota muid kui nende tegevusalale tüüpilise homogeense rühma tooteid; ettevõte ja TAÜ on identsed, kui ettevõttel ei ole ühe või enama organisatsiooniliselt iseseisva osa puhul võimalik näidata või arvutada teavet kõikide eespool loetletud parameetrite kohta;

13) ühenduse süsteemi raames saadud statistilised andmed peavad olema rahuldava kvaliteediga ja seda kvaliteeti ning sellega kaasnevat koormust peab olema võimalik võrrelda eri liikmesriikide vahel ning seepärast tuleb ühiselt kehtestada kriteeriumid, mis võimaldavad neid nõudeid täita; kiirstatistika peab olema kooskõlas tulemustega, mis edastatakse vastavalt struktuurilist ettevõtlusstatistikat käsitlevale nõukogu 20. detsembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 58/97 [9];

14) nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 322/97 [10] ühenduse statistika kohta moodustab raamakti käesoleva määruse sätetele, eelkõige neile, mis käsitlevad juurdepääsu haldusandmete allikatele ning statistika konfidentsiaalsust;

15) ettevõtete, eriti väiksemate ettevõtete haldusmenetlust on tarvis lihtsustada, sealhulgas edendada andmete kogumise ja koondamise uusi tehnoloogiaid; olemasolevate haldusandmete kasutamine statistika eesmärgil on üks võimalus vähendada ettevõtete koormust; kui statistikakoostamiseks on vaja koguda andmeid siiski vahetult ettevõtetest, tuleb kasutada selliseid meetodeid ja tehnikat, mis tagavad, et andmed on usaldusväärsed ja ajakohased, panemata sealjuures asjaosalistele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ebasobivalt suurt koormust võrreldes tulemustega, mida nimetatud statistika kasutajad võivad põhjendatult oodata;

16) kõikide tegevusalade ja ettevõtteid käsitleva statistika valdkondade jaoks vajatakse ühist õiguslikku raamistikku, mis hõlmab ka need tegevusalad ja valdkonnad, mille kohta ei ole veel statistikat tehtud; kogutava statistika mahu määratlemisel võib viidata nõukogu 15. märtsi 1993. aasta määrusele (EMÜ) nr 696/93 [11] (statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks) ning nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta määrusele (EMÜ) nr 3037/90 [12] Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistilise klassifikaatori kohta (NACE rev. 1);

17) komisjonile, keda abistab nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom [13] moodustatud statistikaprogrammi komitee, tuleks anda pädevus võtta käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke meetmeid, selleks et võimaldada andmete kogumist ja statistilist töötlemist ning muutujate töötlemist ja edastamist käsitlevate eeskirjade edasist täpsustamist;

18) statistikaprogrammi komiteega on konsulteeritud vastavalt otsuse 89/382/EMÜ, Euratom artiklile 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Üldised eesmärgid

1. Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada ühine raamistik ühenduse jooksva kiirstatistika koostamiseks.

2. Statistika andmed (muutujad) on vajalikud selleks, et luua ühtne alus pakkumise ja nõudluse ning tootmistegurite ja hindade lühiajalise arengu analüüsimiseks.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse kõikide turundusega seotud tegevusalade suhtes, mis on loetletud määrusega (EMÜ) nr 3037/90 kehtestatud Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE rev. 1) jagudes C–K ja M–O.

2. Määruse (EMÜ) nr 696/93 lisa I jaos loetletud statistiliste üksuste liigid, mida liigitatakse ühe lõikes 1 nimetatud tegevusala alusel, kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse. Teatavate üksuste kasutamist statistika koostamisel on täpsustatud käesoleva määruse lisades.

Artikkel 3

Lisad

1. Muutujate suhtes kehtestatud erinõuded on esitatud lisades.

2. Iga lisa sisaldab vajaduse korral järgmisi andmeid:

a) konkreetsed tegevusalad, mille kohta statistika koostatakse;

b) statistika koostamisel kasutatavate statistiliste üksuste liigid;

c) muutujate loend;

d) muutujate vorm;

e) muutujatele vastavad vaatlusajad;

f) muutujate detailsusaste;

g) andmete edastamise tähtajad;

h) vabatahtlikult tehtavate prooviuuringute loend;

i) esimene vaatlusperiood;

j) lubatava üleminekuperioodi pikkus.

Artikkel 4

Andmete kogumine

1. Liikmesriigid koguvad lisades loetletud muutujate saamiseks vajalikud andmed.

2. Liikmesriigid võivad haldamise lihtsustamise põhimõtet kohaldades hankida vajalikku teavet järgmisi allikaid kombineerides:

a) kohustuslik andmete kogumine: määruses (EMÜ) nr 696/93 määratletud juriidilistele üksustele, kuhu liikmesriikide kohustatud statistilised üksused kuuluvad või millest need koosnevad, pannakse kohustus anda õigeaegselt täpset ja täielikku teavet;

b) muud asjakohased allikad, sealhulgas haldusandmed;

c) asjakohased statistilised hindamismeetodid.

3. Liikmesriigid ja komisjon edendavad oma pädevuse piires tingimusi elektroonilise andmekogumise ja automaatse andmetöötluse ulatuslikumaks kasutamiseks.

Artikkel 5

Perioodilisus

Kõik muutujad esitatakse sagedamini kui kord aastas. Muutujate määramise sagedus on esitatud lisades.

Artikkel 6

Detailsusaste

Muutujad arvutatakse vastavalt kehtivale klassifikaatorile käesoleva määruse lisades ettenähtud detailsusastmel.

Artikkel 7

Andmete töötlemine

Liikmesriigid töötlevad vastavalt artikli 4 lõikele 2 kogutud andmed lisades sätestatud eeskirjade kohaselt ümber võrreldavateks muutujateks. Liikmesriigid võtavad arvesse ka artiklis 12 osutatud soovituslikus metoodikajuhises esitatud juhtnööre.

Artikkel 8

Andmete edastamine

Liikmesriigid edastavad artiklis 7 sätestatud muutujad, sealhulgas konfidentsiaalsed andmed, Eurostatile elektrooniliselt või muul asjakohasel viisil lisades kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast vaatlusperioodi lõppemist. Muutujad tuleb komisjonile (Eurostatile) esitada igal juhul hiljemalt päeval, mil siseriiklik asutus need avaldab.

Artikkel 9

Konfidentsiaalsete andmete töötlemine

Konfidentsiaalsete andmete töötlemine ja nende edastamine vastavalt artiklile 8 toimub kooskõlas statistiliste andmete konfidentsiaalsust käsitlevate kehtivate ühenduse õigusaktidega.

Artikkel 10

Kvaliteet

1. Liikmesriigid tagavad, et edastatud muutujad iseloomustavad üksuste üldkogumit. Selleks peavad vastavalt artikli 4 lõikele 2 kogutud andmed hõlmama nii palju üksusi, nagu on vaja piisava representatiivsuse tagamiseks.

2. Iga liikmesriik hindab muutujate kvaliteeti ühiste kriteeriumide alusel.

3. Muutujate kvaliteeti testitakse korrapäraselt, võrreldes neid muu statistilise teabega. Lisaks sellele kontrollitakse muutujate sisemist ühilduvust.

4. Kvaliteedi hindamisel võrreldakse andmete kättesaadavuse eeliseid nende kogumisega seotud kulutustega ja sellest tuleneva koormusega ettevõtetele, eelkõige väikeettevõtetele. Liikmesriigid edastavad komisjoni taotluse korral komisjonile hindamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 11

Statistiliste kaalude ja võrdlusaasta muutmine

1. Liikmesriigid kohandavad liitindeksite kaalusüsteemi vastavalt vajadusele vähemalt iga viie aasta järel. Kohandatud kaalusüsteemis kasutatavad kaalud edastatakse komisjonile kolme aasta jooksul pärast uue võrdlusaasta lõppemist.

2. Iga viie aasta järel määravad liikmesriigid indeksitele uue võrdlusaasta nulli või viiega lõppevate aastate hulgast. Kõikidele indeksitele tuleb määrata uus võrdlusaasta kolme aasta jooksul pärast kõnesoleva uue võrdlusaasta lõppemist.

Artikkel 12

Metoodikajuhend

1. Komisjon annab pärast statistikaprogrammi komiteega konsulteerimist välja soovitusliku metoodikajuhendi, mis sisaldab selgitusi lisades sätestatud eeskirjade kohta ning kiirstatistikaga seotud juhtnööre.

2. Juhend vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike järel.

Artikkel 13

Üleminekuperiood ja erandid

1. Andmete kogumiseks võib kehtestada üleminekuperioodi, mille pikkus on maksimaalselt viis aastat alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

2. Üleminekuperioodi jooksul võib komisjon kinnitada erandeid käesoleva määruse sätetest, kui siseriiklikke statistikasüsteeme tuleb oluliselt kohandada.

Artikkel 14

Aruandlus

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile tema taotlusel kogu asjakohase teabe käesoleva määruse rakendamise kohta liikmesriikides.

2. Kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest ja seejärel iga kolme aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaselt koostatud statistikat, eriti selle olulisust ja kvaliteeti ning sellest tulenevat ettevõtete koormust käsitleva aruande.

Artikkel 15

Kooskõlastamine liikmesriikides

Igas liikmesriigis on üks siseriiklik asutus, kes kooskõlastab tegevust järgmistes valdkondades:

1. muutujate edastamine (artikkel 8),

2. kvaliteedi hindamine (artikkel 10),

3. asjakohase teabe edastamine (artikli 14 lõige 1).

Artikkel 16

Prooviuuringud

1. Komisjon algatab artiklis 18 sätestatud korras vabatahtlikud prooviuuringud, mida liikmesriigid võivad teha. Nende prooviuuringute üksikasjad on esitatud lisades.

2. Mainitud prooviuuringute eesmärk on hinnata andmete kogumise asjakohasust ja võimalikkust, võttes arvesse andmete kättesaadavusest tulenevat eelist võrreldes nende kogumisega seotud kulutuste ja ettevõtete koormusega.

3. Komisjon teavitab nõukogu prooviuuringute tulemustest.

Artikkel 17

Rakendamine

Komisjon määrab artiklis 18 sätestatud korras käesoleva määruse rakendusmeetmed, sealhulgas meetmed andmete kogumise ja statistilise töötlemise ning muutujate edastamisega seotud majandusliku ja tehnilise arenguga kohandamiseks. Sellega seoses arvestatakse põhimõtet, et meetmest saadav kasu oleks selle tekitatud kuludest suurem, ja põhimõtet, et ei liikmesriikidel ega ettevõtetel tekiks nende rakendamisel olulisi lisakulusid võrreldes käesoleva määruse algsete sätetega. Käesoleva määruse rakendussätted hõlmavad eelkõige järgmist:

a) teatavate üksuste kasutamine (artikkel 2);

b) muutujate loendi ajakohastamine (artikkel 3);

c) edastatud muutujate määratlused ja asjakohased vormid (artikkel 3);

d) statistika koostamise sagedus (artikkel 5);

e) muutujate suhtes kohaldatava rühmitamise ja ühendamise tasemed (artikkel 6);

f) andmete esitamise tähtajad (artikkel 8);

g) kvaliteedi hindamise kriteeriumid (artikkel 10);

h) üleminekuperioodid ja üleminekuperioodidel lubatavad erandid (artikkel 13);

i) prooviuuringute algatamine (artikkel 16).

Artikkel 18

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab statistikaprogrammi komitee, edaspidi "komitee".

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuse vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu. Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 72/211/EMÜ ja direktiiv 78/166/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. mai 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Brown

[1] EÜT C 267, 3.9.1997, lk 1.

[2] Arvamus on esitatud 20. veebruaril 1998 (EÜT C 80, 16.3.1998).

[3] EÜT C 19, 21.1.1998, lk 125.

[4] Arvamus on esitatud 11. septembril 1997 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[5] EÜT L 128, 3.6.1972, lk 28.

[6] EÜT L 52, 23.2.1978, lk 17.

[7] EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.

[8] EÜT L 179, 1.7.1992, lk 131.

[9] EÜT L 14, 17.1.1997, lk 1.

[10] EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.

[11] EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1.

[12] EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EMÜ) nr 761/93 (EÜT L 83, 3.4.1993, lk 1).

[13] EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

--------------------------------------------------

A LISA

TÖÖSTUS

a) Reguleerimisala

Käesolevat lisa kohaldatakse kõigi NACE rev. 1 jagudes C–E loetletud tegevusalade suhtes.

b) Vaatlusüksus

1. Kui punktis 2 ei ole sätestatud teisiti või kui punktis 3 sätestatud menetluse kohaselt ei ole otsustatud teisiti, on kõigi käesolevas lisas loetletud muutujate puhul vaatlusüksuseks tegevusalaüksus.

2. Ettevõtete puhul, kelle töötajatest vähesed on hõlmatud lisategevusega, võib vaatlusüksuseks olla kohalik üksus või ettevõte.

3. Otsuse muude vaatlusüksuste kasutamise kohta võib teha artiklis 18 sätestatud korras.

c) Muutujate loend

1. Käesolevas lisas käsitletud statistika sisaldab järgmisi muutujaid:

Muutuja | Nimetus |

110 | Toodang |

120 | Käive |

121 | Käive siseriigis |

122 | Käive välisriikides |

130 | Saadud uued tellimused |

131 | Uued siseriiklikud tellimused |

132 | Uued välismaised tellimused |

210 | Tööga hõivatud isikute arv |

220 | Töötunnid |

230 | Brutopalgad |

310 | Tootjahinnad |

311 | Siseturu tootjahinnad |

312 | Välisturu tootjahinnad |

2. Välisturu tootjahindade (312) ligikaudse väärtuse võib esitada ühikuväärtusindeksi (313) kaudu ainult juhul, kui välisturu tootjahinnad (312) ei ole kättesaadavad.

3. Alates esimesest vaatlusperioodist võib esitada ka uusi tellimusi väljendavate andmete (muutujad 130, 131, 132) ligikaudsed väärtused, mis on arvutatud ettevõtluse turu-uuringu andmete põhjal leitud mõne muu esialgse näitaja abil. Sellist lähendusmeetodit on lubatud kasutada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Seda perioodi pikendatakse veel kuni viie aasta võrra, kui artiklis 18 sätestatud korras ei otsustata teisiti.

4. Alates esimesest vaatlusperioodist võib tööga hõivatud isikute (210) ligikaudset arvu väljendada töötajate arvu kaudu (211). Sellist lähendusmeetodit on lubatud kasutada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Seda perioodi pikendatakse veel kuni viie aasta võrra, kui artiklis 18 sätestatud korras ei otsustata teisiti.

5. Mõiste "siseriiklik" tähendab kõnesoleva liikmesriigi territooriumi.

6. Toodangut (110) käsitlevaid andmeid ei pea esitama NACE rev. 1 jaotise 41 ja rühma 40.3 kohta.

7. Käivet (120, 121, 122) käsitlevaid andmeid ei pea esitama NACE rev. 1 E jao kohta.

8. Tellimusi (130, 131, 132) käsitlevad andmed tuleb esitada ainult järgmiste NACE rev. 1 jaotiste kohta: 17, 18, 21, 24, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35. NACE jaotiste loendit võib muuta kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest artiklis 18 sätestatud korras.

9. Tootjahindu ning ühikuväärtusindekseid (310, 311, 312 või 313) käsitlevaid andmeid ei pea esitama järgmiste NACE rev. 1 rühmade kohta: 12.0, 22.1, 23.3, 29.6, 35.1, 35.3. Rühmade loendit võib muuta kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest artiklis 18 sätestatud korras.

d) Vorm

1. Kõik muutujad, välja arvatud toodang (110), tuleb edastada korrigeerimata kujul.

2. Toodangut väljendav muutuja (110) tuleb edastada tööpäevade arvu järgi korrigeerituna.

3. Lisaks sellele võivad liikmesriigid edastada muutujad ka hooajaliselt korrigeerituna või trendi-tsükli ridadena. Kui kõnesolevaid andmeid ei ole sellises vormis edastatud, võib komisjon (Eurostat) esitada muutujad hooajaliselt korrigeerituna või trendi-tsükli ridadena.

4. Muutujad 110, 310, 311, 312 ja 313 edastatakse indeksitena. Kõik teised muutujad edastatakse kas indeksite või absoluutarvudena.

e) Vaatlusaeg

Kehtivad järgmised vaatlusajad:

Muutuja | Vaatlusaeg |

110 | kuu |

120 | kuu |

121 | kuu |

122 | kuu |

130 | kuu |

131 | kuu |

132 | kuu |

210 | kõige rohkem kvartal |

220 | kõige rohkem kvartal |

230 | kõige rohkem kvartal |

310 | kuu |

311 | kuu |

312 või 313 | kuu |

f) Detailsusaste

1. Kõik muutujad edastatakse NACE rev. 1 kahenumbrilisel tasemel.

2. Lisaks sellele edastatakse toodangu (110) indeks ning tootjahinna (310, 311, 312 või 313) indeks NACE rev. 1 D jao puhul NACE rev. 1 kolme- ja neljanumbrilisel tasemel. Kolme- ja neljanumbrilisel tasemel edastatavad indeksid peavad vastama iga liikmesriigi puhul vähemalt 90 %le NACE rev. 1 D jao kogulisandväärtusest asjassepuutuval võrdlusaastal. Nende muutujate kohta ei pea kõnesolevaid üksikasjalikke andmeid edastama liikmesriigid, kelle NACE rev. 1 D jao kogulisandväärtus asjassepuutuval võrdlusaastal on alla 5 % Euroopa Ühenduse kogulisandväärtusest.

3. NACE rev. 1 kolme- ja neljanumbrilisel tasemel edastatavaid muutujaid kasutatakse nende tasemete liitkoodide koostamiseks kogu ühenduse kohta ning ühisraha tarvitusele võtnud liikmesriikide rühma kohta. Neid näitajad võib kolme- ja neljanumbrilisel tasemel esitada ka üksikute liikmesriikide ning liikmesriikide muude rühmade kohta, kui asjaomased liikmesriigid on kinnitanud, et kõnesolevad andmed on piisavalt kvaliteetsed.

4. Lisaks sellele tuleb kõik muutujad edastada peamiste tööstusrühmituste kohta, mis määratletakse (viitena NACE rev. 1 tegevusaladele) artiklis 18 sätestatud korras.

g) Andmete edastamise tähtajad

1. Muutujad edastatakse pärast vaatlusperioodi lõppemist järgmiste tähtaegade jooksul:

Muutuja | Tähtajad |

110 | 1 kuu ja 15 kalendripäeva |

120 | 2 kuud |

121 | 2 kuud |

122 | 2 kuud |

130 | 1 kuu ja 20 kalendripäeva |

131 | 1 kuu ja 20 kalendripäeva |

132 | 1 kuu ja 20 kalendripäeva |

210 | 3 kuud |

220 | 3 kuud |

230 | 3 kuud |

310 | 1 kuu ja 15 kalendripäeva |

311 | 1 kuu ja 5 kalendripäeva |

312 | 1 kuu ja 5 kalendripäeva |

313 | 1 kuu ja 15 kalendripäeva |

2. Tähtaega võib 15 päeva võrra pikendada selliste liikmesriikide puhul, kus lisandväärtus NACE rev. 1 C, D ja E jaos asjassepuutuval võrdlusaastal on alla 3 % Euroopa Ühenduse kogulisandväärtusest.

h) Prooviuuringud

Prooviuuringute prioriteedid on järgmised:

1. hinnata varasema andmeedastuse võimalusi;

2. koguda andmeid välisturu tootjahindade kohta;

3. jaotada välisturgu väljendavad muutujad rahaliitu kuuluvateks, EÜsisesteks ja EÜvälisteks;

4. koguda jooksvaid andmeid asutatud ja lõpetatud ettevõtete kohta;

5. koguda iga kuu informatsiooni tööhõive kohta;

6. koguda andmeid inventari kohta;

7. esitada lisaks C jao lõigetes 6–9 loetletud tegevusaladele teavet ka teiste tegevusalade kohta;

8. koguda jooksvaid andmeid investeeringute kohta;

9. koguda andmeid tellimuste varu kohta.

i) Esimene vaatlusperiood

Esimene vaatlusperiood, mille kohta tuleb kõik muutujad edastada, on 1998. aasta jaanuar igakuiste andmete puhul ning 1998. aasta esimene kvartal kvartaliandmete puhul.

j) Üleminekuperiood

1. Artiklis 18 sätestatud korras võib toodangut (110), tööga hõivatud isikuid ja töötunde (210, 220) ning omamaise turu tootjahindu (311) väljendavate muutujate puhul lubada maksimaalselt kolmeaastast üleminekuperioodi alates käesoleva määruse jõustumisest. Seda üleminekuperioodi võib pikendada veel kahe aasta võrra artiklis 18 sätestatud korras.

2. Kõigi teiste muutujate puhul võib artiklis 18 sätestatud korras lubada maksimaalselt viieaastast üleminekuperioodi alates käesoleva määruse jõustumisest.

--------------------------------------------------

B LISA

EHITUS

a) Reguleerimisala

Käesolevat lisa kohaldatakse kõigi NACE rev. 1 F jaos loetletud tegevusalade suhtes.

b) Vaatlusüksus

1. Kui punktis 2 või 3 ei ole sätestatud teisiti või kui punktis 4 sätestatud menetluse kohaselt ei ole otsustatud teisiti, on kõigi käesolevas lisas loetletud muutujate puhul vaatlusüksuseks tegevusalaüksus.

2. Ettevõtete puhul, kelle töötajatest vähesed on hõlmatud lisategevusega, võib vaatlusüksuseks olla kohalik üksus või ettevõte.

3. Statistika võib vajaduse korral koostada vastavalt ehitiste liigitusele (CC) saadud teabe alusel.

4. Otsuse muude vaatlusüksuste kasutamise kohta võib teha artiklis 18 sätestatud korras.

c) Muutujate loend

1. Käesolevas lisas käsitletud statistika sisaldab järgmisi muutujaid:

Muutuja | Nimetus |

110 | Toodang |

115 | Hooneehituse toodang |

116 | Tsiviilehituse toodang |

130 | Saadud uued tellimused |

135 | Saadud uued hooneehitustellimused |

136 | Saadud uued tsiviilehitustellimused |

210 | Tööga hõivatud isikute arv |

220 | Töötunnid |

230 | Brutopalgad |

320 | Ehituskulud |

321 | Materjalikulud |

322 | Tööjõukulud |

411 | Ehitusload: eluruumide arv |

412 | Ehitusload: kasulik põrandapind ruutmeetrites või muu suurusmõõt |

2. Alates esimesest vaatlusperioodist võib esitada ka uusi tellimusi väljendavate andmete (muutuja 130) ligikaudsed väärtused, mis on arvutatud ettevõtluse turu-uuringu andmete põhjal leitud mõne muu esialgse näitaja abil. Sellist lähendusmeetodit on lubatud kasutada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Seda perioodi pikendatakse veel kuni viie aasta võrra, kui artiklis 18 sätestatud korras ei otsustata teisiti.

3. Alates esimesest vaatlusperioodist võib tööga hõivatud isikute (210) ligikaudse arvu väljendada töötajate arvu kaudu (211). Sellist lähendusmeetodit on lubatud kasutada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Seda menetlust pikendatakse veel kuni viie aasta võrra, kui artiklis 18 sätestatud korras ei otsustata teisiti.

4. Uusi tellimusi väljendavate muutujate (130, 135, 136) ligikaudsed väärtused võib leida ehituslubasid väljendavate andmete kaudu. Nende ja teiste muutujate suhtes edaspidi kohaldatava ligikaudse väärtuse esitamise korra võib kindlaks määrata artiklis 18 sätestatud korras.

5. Ehituskulusid väljendavate muutujate (320, 321, 322) ligikaudsed väärtused võib esitada tootjahindu väljendava muutuja (310) kaudu ainult juhul, kui ehituskulusid väljendavad muutujad ei ole kättesaadavad.

d) Vorm

1. Kõik muutujad, välja arvatud toodang (110), tuleb edastada korrigeerimata kujul.

2. Toodangut väljendav muutuja (110) tuleb edastada tööpäevade arvu järgi korrigeerituna.

3. Lisaks sellele võivad liikmesriigid edastada muutujaid ka hooajaliselt korrigeerituna või trenditsüklitena. Komisjon (Eurostat) võib esitada need muutujad hooajaliselt korrigeerituna või trendi-tsükli ridadena ainult juhul, kui kõnesolevaid andmeid ei ole sellises vormis edastatud.

4. Muutujad 110, 115, 116, 320, 321 ja 322 edastatakse indeksitena. Muutujad 411 ja 412 edastatakse absoluutarvudena. Teised muutujad edastatakse kas indeksite või absoluutarvudena.

e) Vaatlusaeg

Kõigi käesolevas lisas loetletud muutujate suhtes kohaldatakse vähemalt ühe kvartali pikkust vaatlusaega.

f) Detailsusaste

1. Muutujad 110, 130, 210, 220 ja 230 tuleb edastada vähemalt NACE rev. 1 kahenumbrilisel tasemel.

2. Uusi tellimusi väljendavad muutujad (130, 135 ja 136) tuleb esitada ainult NACE rev. 1 rühmade 45.1 ja 45.2 kohta.

3. Ehituskulusid väljendavad muutujad (320, 321 ja 322) on kohustuslikud ainult uute elamute puhul ega hõlma ühiskasutatavate eluruumidega elamuid.

4. Ehituslube väljendav muutuja (411) hõlmab ainult uusi elamuid (välja arvatud ühiskasutatavate eluruumidega elamud) ning see tuleb jagada järgmiselt:

i) ühe korteriga elamud;

ii) kahe ja enama korteriga elamud.

5. Ehituslube väljendav muutuja (412) hõlmab ainult hooneid ning see tuleb jagada järgmiselt:

i) ühe korteriga elamud;

ii) kahe või enama korteriga elamud;

iii) ühiskasutavate eluruumidega elamud;

iv) büroohooned;

v) muud hooned.

g) Andmete edastamise tähtajad

1. Muutujad edastatakse pärast vaatlusperioodi lõppemist järgmiste tähtaegade jooksul:

Muutuja | Tähtaeg |

110 | 2 kuud |

115 | 2 kuud |

116 | 2 kuud |

130 | 3 kuud |

135 | 3 kuud |

136 | 3 kuud |

210 | 3 kuud |

220 | 3 kuud |

230 | 3 kuud |

320 | 3 kuud |

321 | 3 kuud |

322 | 3 kuud |

411 | 3 kuud |

412 | 3 kuud |

2. Tähtaega võib 15 päeva võrra pikendada selliste liikmesriikide puhul, kus kogulisandväärtus NACE rev. 1 F jaos asjassepuutuval võrdlusaastal on alla 3 % ühenduse kogulisandväärtusest.

h) Prooviuuringud

Prooviuuringute prioriteedid on järgmised:

1. esitada andmeid tootjahindade kohta;

2. jaotada toodang (110) uusehitusteks ning hooldus- ja remonditöödeks;

3. esitada igakuiseid andmeid;

4. jaotada muutujad 210, 220 ja 230 üld- ja tsiviilehituseks;

5. esitada andmeid (320, 321 ja 322) muude ehitusliikide (v.a elamuehitus) kulude kohta ning hooldus- ja remonditööde kohta;

6. jagada hooned (115) elamuteks ning mitteelamuteks;

7. esitada jooksvaid andmeid investeeringute kohta;

8. esitada jooksvaid andmeid asutatud ja lõpetatud ettevõtete kohta.

i) Esimene vaatlusaasta

Esimene vaatlusperiood, mille kohta tuleb kõik muutujad edastada, on 1998. aasta jaanuar igakuiste andmete puhul ning 1998. aasta esimene kvartal kvartaliandmete puhul.

j) Üleminekuperiood

1. Artiklis 18 sätestatud korras võib toodangut (110) ning tööga hõivatud isikuid ja töötunde (210 ja 220) väljendavate muutujate puhul lubada maksimaalselt kolmeaastast üleminekuperioodi alates käesoleva määruse jõustumisest. Seda üleminekuperioodi võib pikendada veel kahe aasta võrra artiklis 18 sätestatud korras.

2. Kõigi teiste muutujate puhul võib artiklis 18 sätestatud korras lubada maksimaalselt viieaastast üleminekuperioodi alates käesoleva määruse jõustumisest.

--------------------------------------------------

C LISA

JAEKAUBANDUS JA REMONDITÖÖD

a) Reguleerimisala

Käesolevat lisa kohaldatakse kõigi NACE rev. 1 jaotises 52 loetletud tegevusalade suhtes.

b) Vaatlusüksus

1. Kõigi käesolevas lisas loetletud muutujate puhul on vaatlusüksuseks ettevõte.

2. Otsuse muude vaatlusüksuste kasutamise kohta võib teha artiklis 18 sätestatud korras.

c) Muutujate loend

1. Käesolevas lisas käsitletud statistika sisaldab järgmisi muutujaid:

Muutuja | Nimetus |

120 | Käive |

210 | Tööga hõivatud isikute arv |

330 | Müügi deflaator |

2. Müügi deflaatori (330) asemel võib esitada müügimahtu (123) käsitlevad andmed.

3. Alates esimesest vaatlusperioodist võib väljendada tööga hõivatud isikute (210) ligikaudse arvu töötajate arvu kaudu (211). Sellist lähendusmeetodit on lubatud kasutada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Seda perioodi pikendatakse veel kuni viie aasta võrra, kui artiklis 18 sätestatud korras ei otsustata teisiti.

d) Vorm

1. Kõik muutujad tuleb edastada korrigeerimata kujul.

2. Käivet (120) ning müügimahtu (123) väljendavad muutujad tuleb edastada ka tööpäevade arvu järgi korrigeerituna.

3. Lisaks sellele võivad liikmesriigid edastada muutujaid ka hooajaliselt korrigeerituna või trenditsüklitena. Eurostat võib esitada need muutujad hooajaliselt korrigeerituna või trendi-tsükli ridadena ainult juhul, kui kõnesolevaid andmeid ei ole sellises vormis edastatud.

4. Kõik muutujad edastatakse kas indeksite või absoluutarvudena.

e) Vaatlusaeg

Kehtivad järgmised vaatlusajad:

Muutuja | Vaatlusaeg |

120 | kuu |

210 | kvartal |

330 või 123 | kuu |

f) Detailsusaste

1. Käivet (120) ning müügi deflaatorit/müügimahtu (330/123) väljendavate muutujate kohta tuleb edastada punktides 2, 3 ja 4 kindlaksmääratud üksikasjad. Tööga hõivatud isikuid väljendava muutuja (210) kohta tuleb edastada punktides 3 ja 4 kindlaksmääratud üksikasjad.

2. NACE rev. 1 klasside ja rühmade detailsusastmed:

Klass 52.11;

Klass 52.12;

Rühm 52.2;

Rühm 52.3;

Klasside 52.41, 52.42 ja 52.43 summa;

Klasside 52.44, 52.45 ja 52.46 summa;

Klasside 52.47 ja 52.48 summa;

Klass 52.61.

3. NACE rev. 1 klasside ja rühmade koondtasemed:

Klassi 52.11 ja rühma 52.2 summa;

Klassi 52.12 ning rühmade 52.3–52.6 summa;

rühmade 52.1–52.6 summa.

4. Jaotis 52

Liikmesriigid, kus lisandväärtus rühmas 52.7 asjassepuutuval võrdlusaastal on alla 5 % jaotise 52 lisandväärtusest, võivad esitada jaotise 52 ligikaudse väärtuse rühmade 52.1–52.6 summana.

g) Andmete edastamise tähtajad

1. Muutujad edastatakse kolme kuu jooksul alates vaatlusperioodi lõppemisest. Käivet (120) ning müügi deflaatorit/müügimahtu (330/123) väljendavate muutujate kohta edastatakse kahe kuu jooksul F jao punktides 3 ja 4 kindlaksmääratud üksikasjad.

2. Tähtaega võib kuni ühe kuu võrra pikendada selliste liikmesriikide puhul, kus lisandväärtus jaotises 52 asjassepuutuval võrdlusaastal on alla 3 % Euroopa Ühenduse kogulisandväärtusest.

h) Prooviuuringud

Prooviuuringute prioriteedid on järgmised:

1. esitada tegevusalade üksikasjalikum jaotus;

2. hinnata varasema andmeedastuse võimalusi;

3. koguda andmeid töötajate arvu kohta;

4. koguda andmeid palkade kohta;

5. kasutada vaatlusüksusena tegevusalaüksust;

6. koguda jooksvaid andmeid asutatud ja lõpetatud ettevõtete kohta.

i) Esimene vaatlusaasta

Esimene vaatlusperiood, mille kohta tuleb kõik muutujad edastada, on 1998. aasta jaanuar igakuiste andmete puhul ning 1998. aasta esimene kvartal kvartaliandmete puhul.

j) Üleminekuperiood

1. Tööga hõivatud isikute arvu väljendava muutuja (210) puhul võib artiklis 18 sätestatud korras lubada maksimaalselt kolmeaastast üleminekuperioodi. Seda üleminekuperioodi võib pikendada veel kahe aasta võrra artiklis 18 sätestatud korras.

2. Käivet väljendava muutuja (120) puhul, mille kohta on esitatud F jao punktis 3 kindlaksmääratud üksikasjad, võib artiklis 18 sätestatud korras lubada maksimaalselt kaheaastast üleminekuperioodi.

3. Artiklis 18 sätestatud korras võib käivet väljendava muutuja puhul (120), mille kohta on esitatud F jao punktides 2 ja 4 kindlaksmääratud üksikasjad, ning müügi deflaatori/müügimahu (330/123) osas lubada maksimaalselt viieaastast üleminekuperioodi alates käesoleva määruse jõustumisest.

--------------------------------------------------

D LISA

MUUD TEENUSED

a) Reguleerimisala

Käesolevat lisa kohaldatakse kõigi NACE rev. 1 jaotistes 50 ja 51 ning H, I, J, K, M, N ja O jaos loetletud tegevusalade suhtes.

b) Vaatlusüksus

1. Kõigi käesolevas lisas loetletud muutujate puhul on vaatlusüksuseks ettevõte.

2. Otsuse muude vaatlusüksuste kasutamise kohta võib teha artiklis 18 sätestatud korras.

c) Muutujate loend

1. Käesolevas lisas käsitletud statistika sisaldab järgmisi muutujaid:

Muutuja | Nimetus |

120 | Käive |

210 | Tööga hõivatud isikute arv |

2. Alates esimesest vaatlusperioodist võib väljendada töös osalejate (210) ligikaudse arvu töötajate arvu kaudu (211). Sellist lähendusmeetodit on lubatud kasutada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Seda perioodi pikendatakse veel kuni viie aasta võrra, kui artiklis 18 sätestatud korras ei otsustata teisiti.

d) Vorm

1. Kõik muutujad tuleb edastada korrigeerimata kujul.

2. Käivet väljendav muutuja (120) tuleb edastada ka tööpäevade arvu järgi korrigeerituna.

3. Lisaks sellele võivad liikmesriigid edastada muutujaid ka hooajaliselt korrigeerituna või trenditsüklitena. Komisjon (Eurostat) võib esitada need muutujad hooajaliselt korrigeerituna või trendi-tsükli ridadena ainult juhul, kui kõnesolevaid andmeid ei ole sellises vormis edastatud.

4. Kõik muutujad edastatakse kas indeksite või absoluutarvudena.

e) Vaatlusaeg

Kõigi käesolevas lisas loetletud muutujate suhtes kohaldatakse kvartalipikkust vaatlusaega.

f) Detailsusaste

1. Käivet väljendav muutuja (120) tuleb edastada vastavalt järgmistele NACE rev. 1 rühmitustele:

rühmade 50.1, 50.3 ja 50.4 summa;

50.2;

50.5;

rühmad 51 ja 64 kolmenumbrilisel tasemel;

rühmad 50, 60, 61, 62, 63 ja 72 kahenumbrilisel tasemel;

rühmade 74.11, 74.12, 74.13 ja 74.14 summa;

rühmade 74.2 ja 74.3 summa;

rühmad 74.4–74.8 kolmenumbrilisel tasemel.

2. Jaotiste 50, 51, 55, 60, 61, 62, 63, 64, 72 ja 74 puhul edastatakse tööga hõivatud isikuid väljendav muutuja (210) NACE rev. 1 kahenumbrilisel tasemel.

3. Kui liikmesriigi NACE rev. 1 jaotiste 50, 51, 64 ja 74 lisandväärtus asjassepuutuval võrdlusaastal on alla 5 % Euroopa Ühenduse kogulisandväärtusest, peab ta edastama käivet väljendava muutuja ainult kahenumbrilisel tasemel.

4. Kui liikmesriigi NACE rev. 1 I jao kogulisandväärtus asjassepuutuval võrdlusaastal on alla 5 % Euroopa Ühenduse kogulisandväärtusest, peab ta edastama tööga hõivatud isikuid väljendava muutuja (120) ainult jao tasemel.

g) Andmete edastamise tähtajad

Muutujad edastatakse kolme kuu jooksul alates vaatlusperioodi lõppemisest.

h) Prooviuuringud

Prooviuuringute prioriteedid on järgmised:

1. koguda andmeid palkade kohta;

2. koguda andmeid deflaatorite kohta;

3. hinnata andmete kogumise võimalikkust ja asjakohasust järgmiste tegevusalade kohta:

i) reisibürood, NACE rev. 1 rühm 63.3;

ii) kinnisvara, NACE rev. 1 jaotis 70;

iii) rentimine, NACE rev. 1 jaotis 71;

iv) teadus- ja arendustegevus, NACE rev. 1 jaotis 73;

v) valdusettevõtjate tegevus, NACE rev. 1 klass 74.15;

vi) NACE rev. 1 J, M, N ja O jagu;

4. esitada üksikasjalikum jaotus;

5. hinnata varasema andmeedastuse võimalusi;

6. koguda andmeid töötajate arvu kohta;

7. kasutada vaatlusüksusena tegevusalaüksust;

8. koguda jooksvaid andmeid asutatud ja lõpetatud ettevõtete kohta.

i) Esimene vaatlusperiood

Esimene vaatlusperiood, mille kohta tuleb kõik muutujad edastada, on 1998. aasta esimene kvartal.

j) Üleminekuperiood

Kõigi muutujate puhul võib artiklis 18 sätestatud korras lubada viieaastast üleminekuperioodi alates käesoleva määruse jõustumisest.

--------------------------------------------------