Nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/98,

25. mai 1998,

millega kehtestatakse ajutised erimeetmed humala jaoks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuli 1971. aasta määrust (EMÜ) nr 1696/71 humalaturu ühise korralduse kohta, [1] eriti selle artiklit 16a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades, et:

määruse (EMÜ) nr 1696/71 artiklis 16a on sätestatud, et kui tekib ülejääke, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal võtta kvalifitseeritud häälteenamusega asjakohaseid meetmeid tootmisvõimsuse suhtes; humalaturul on praegu nii hetkeolukorrast tingituna kui struktuurilistel põhjustel ülejääke;

tootjarühmade eesmärk on kohandada toodang turunõuetele; nad võivad kasutada kuni 20 % toetusest sel eesmärgil võetavatele asjakohastele meetmetele; nende tegevuse ulatust selles valdkonnas tuleks laiendada, lubades neil kasutada humalakasvatusalade ajutist puhkust ja/või lõplikku väljajuurimist; need meetmed täiendavad eespool nimetatud määruse artikli 7 lõike 1 punktis b loetletud erimeetmeid;

humala tootmis- ja turustamistingimused ja seega ka sektori majanduslik elujõulisus erinevad liikmesriigiti; sel põhjusel tuleks erimeetmete kohaldamise otsus teha asjaomase liikmesriigi tasandil;

ajutist puhkust ja/või lõplikku väljajuurimist saab lubada üksnes siis, kui on täidetud teatavad erinõuded, eelkõige, et abi ei kumuleeru ajutise puhkusega aladele ja kohustus alasid 2002. aastaks vähendada; see toob kaasa kulusid; need kulud ja saamata jäänud tulu tuleks osaliselt katta, makstes piiratud ajavahemikul summa, mis võrdub abiga hektari kohta; tuleks sätestada, et selliste harimata piirkondade eest võib lubada ajutiselt maksta abiga võrdse summa; järelevalve tõhususe huvides tuleks määratleda nendest meetmetest kasu saavate alade miinimumsuurus;

nende meetmete kohaldamise tõhusa järelevalve huvides tuleks kindlaks määrata tootjarühmade ja liikmesriikide pädevate asutuste vastutus ning üksikasjalike rakenduseeskirjade vastuvõtmise õigus tuleks anda komisjonile,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisaks määruse (EMÜ) nr 1696/71 artikli 7 lõike 1 punktis b kirjeldatud eesmärkidele võivad tootjarühmad kasutada ajutist puhkust ja/või lõplikku väljajuurimist nii toodangu turunõuetele kohandamise kui parandamise meetmena.

Artikkel 2

1. Liikmesriikides, kus otsustatakse kohaldada ajutist puhkust ja/või lõplikku väljajuurimist, võivad tootjad, kes selliseid meetmeid kasutavad, saada 1998. aasta saagist kuni 2002. aasta saagini summa, mis võrdub abiga ala puhul, kui see oleks olnud koristatud, tingimusel et nad ei laienda humalatootmist oma põllumajandusettevõtte muudele aladele. Nad ei või saada muud ühenduse abi alade puhul, kus kasutatakse ajutist puhkust.

2003. aasta saagiks haritav humalakasvatusala, kus kasutatakse ajutist puhkust ja/või lõplikku väljajuurimist, peab tootjarühmade kaupa olema väiksem kui 1997. aasta saagiks haritud ala.

2. Tootjarühmad määravad ala miinimumsuuruse, mille kohta võib abitaotluse esitada. Ala suurus peab olema vähemalt 0,3 hektarit.

3. Tootjarühmad võivad ette näha täiendavaid erinõudeid, mida nende liikmed peavad täitma ajutise puhkuse ja/või väljajuurimise korral.

4. Alad, kus on kasutatud ajutist puhkust või väljajuurimist, tuleb teatada pädevatele asutustele saagiaasta 31. maiks. 1998. aasta saagi puhul võib andmed teatada hiljemalt 30. juuniks 1998. Pädevad asutused kontrollivad, et on täidetud järgmised nõuded:

- ajutise puhkuse korral tugilattide hooldus,

- väljajuurimise korral tugilattide eemaldamine,

- püsiva rohtkattega katmine mulla viljakuse parandamiseks.

Artikkel 3

Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad võtab komisjon vastu määruse (EMÜ) nr 1696/71 artiklis 20 sätestatud korras.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Määrust kohaldatakse 1998. aasta saagist kuni 2003. aasta saagini.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. mai 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Cunningham

[1] EÜT L 175, 4.8.1971, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1554/97 (EÜT L 208, 2.8.1997, lk 1).

--------------------------------------------------