Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu direktiiv 98/78/EÜ,

27. oktoober 1998,

kindlustusandjate gruppi kuuluvate kindlustusseltside täiendava järelevalve kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 57 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 189b ettenähtud korras [3]

ning arvestades, et:

(1) vastavalt nõukogu 24. juuli 1973. aasta esimesele direktiivile 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta [4] ja 5. märtsi 1979. aasta esimesele nõukogu direktiivile 79/267/EMÜ otsese elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta [5] peavad kindlustusseltsidel olema solventsusmarginaalid;

(2) vastavalt nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivile 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiive 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ, [6] ja nõukogu 10. novembri 1992. aasta direktiivile 92/96/EMÜ otsese elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiive 79/267/EMÜ ja 90/619/EMÜ, [7] on kindlustustegevuse alustamiseks ja jätkamiseks vaja ühte ametlikku tegevusluba, mille annavad välja asutused liikmesriigis, kus on kindlustusseltsi registrijärgne asukoht (päritoluliikmesriik); see tegevusluba võimaldab kindlustusseltsil tegutseda kogu ühenduses asutamisõiguse või teenuste osutamise vabaduse alusel; päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastutavad kindlustusseltside finantsseisundi, sealhulgas nende maksejõulisuse järelevalve eest;

(3) kindlustusandjate gruppi kuuluvate kindlustusseltside täiendava järelevalve meetmed peaksid võimaldama kindlustusseltside üle järelevalvet teostavatel asutustel teha kindlama otsuse nimetatud kindlustusseltside finantsseisundi kohta; täiendava järelevalve puhul tuleb arvesse võtta ka teatavad ettevõtjad, kelle üle praegu ühenduse direktiivide kohast järelevalvet ei teostata; käesolevas direktiivis ei eeldata mitte mingil juhul, et liikmesriigid peaksid teostama järelevalvet kõnealuste ettevõtjate üle eraldi;

(4) kindlustusseltsid tegutsevad ühisel kindlustusturul üksteisega otseselt konkureerides ja seetõttu peavad kapitalinõudeid käsitlevad eeskirjad olema samaväärsed; seepärast ei saa täiendava järelevalve määratlemisel kasutatavate kriteeriumide üle lasta otsustada ainult liikmesriikidel; ühiste põhinõuete vastuvõtmine on igati ühenduse huvides, sest see aitab vältida konkurentsi moonutamist; kõrvaldada tuleb teatavad lahknevused liikmesriikide õigusaktide vahel, mis käsitlevad kindlustusandjate gruppi kuuluvate kindlustusseltside suhtes kohaldatavaid usaldatavusnormatiive;

(5) vastuvõetud lähenemisviisi kohaselt peab kooskõlastamine toimuma sellises ulatuses, mis on oluline, vajalik ja piisav, et saavutada kõnealuses valdkonnas usaldatavusnormatiivide täitmise kontrolli süsteemide vastastikune tunnustamine; käesoleva direktiivi eesmärk on eelkõige kaitsta kindlustatud isikute huve;

(6) teatavad käesoleva direktiivi sätted määratlevad miinimumnõuded; päritoluliikmesriik võib oma pädevatelt asutustelt tegevusloa saanud kindlustusseltside suhtes kehtestada rangemad eeskirjad;

(7) käesolevas direktiivis sätestatakse kõigi selliste kindlustusseltside täiendav järelevalve, kes osalevad vähemalt ühes kindlustusseltsis, edasikindlustusseltsis või kolmanda riigi kindlustusseltsis, ja teistsuguste eeskirjade kohaselt selliste kindlustusseltside järelevalve, kelle emaettevõtja on kindlustusvaldusettevõtja, edasikindlustusselts, kolmanda riigi kindlustusselts või segakindlustusvaldusettevõtja; kindlustusjärelevalve juhtpõhimõtteks jääb pädevate asutuste poolt üksikkindlustusseltside üle teostatav järelevalve;

(8) kindlustusandjate gruppi kuuluvate kindlustusseltside jaoks on vaja arvutada korrigeeritud maksejõulisus; ühenduse pädevad asutused kasutavad erinevaid meetodeid, et võtta arvesse kindlustusandjate gruppi kuulumise mõju kindlustusseltsi finantsseisundile; käesolevas direktiivis sätestatakse sellise mõju arvutamiseks kolm meetodit; tunnustatakse põhimõtet, et usaldatavusnormatiivide seisukohast on need meetodid samaväärsed;

(9) kindlustusvaldusettevõtja, edasikindlustusseltsi, kolmanda riigi kindlustusseltsi sidustütarettevõtjast kindlustusseltsi maksejõulisust võivad mõjutada selle grupi rahalised vahendid, millesse ta kuulub, ja rahaliste vahendite jaotamine kõnealuses grupis; pädevatel asutustel peaks olema võimalik teostada täiendavat järelevalvet ja võtta vajalikke meetmeid selle kindlustusseltsi suhtes, kelle maksejõulisus on ohus või võib ohtu sattuda;

(10) pädevatel asutustel peaks olema juurdepääs kogu teabele, mis on täiendava järelevalve teostamiseks vajalik; kindlustusseltside järelevalve eest vastutavate asutuste ning nimetatud asutuste ja muude finantssektorite järelevalve eest vastutavate asutuste vahel peaks toimuma koostöö;

(11) grupisisesed tehingud võivad mõjutada kindlustusseltsi finantsseisundit; pädevatel asutustel peaks olema võimalik teostada üldist järelevalvet selliste grupisiseste tehingute teatavate liikide üle ja võtta vajalikke meetmeid selle kindlustusseltsi suhtes, kelle maksejõulisus on ohus või võib ohtu sattuda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) kindlustusselts — ettevõtja, kes on saanud ametliku tegevusloa vastavalt direktiivi 73/239/EMÜ artiklile 6 või direktiivi 79/267/EMÜ artiklile 6;

b) kolmanda riigi kindlustusselts — ettevõtja, kellel peaks olema direktiivi 73/239/EMÜ artiklile 6 või direktiivi 79/267/EMÜ artiklile 6 vastav tegevusluba, kui tema registrijärgne asukoht oleks ühenduses;

c) edasikindlustusselts — ettevõtja, kes ei ole kindlustusselts ega kolmanda riigi kindlustusselts ja kelle põhitegevus on võtta vastu kindlustusseltside, kolmandate riikide kindlustusseltside või teiste edasikindlustusseltside loovutatud riske;

d) emaettevõtja — emaettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ [8] artikli 1 tähenduses ja iga ettevõtja, kellel on pädevate asutuste arvates valitsev mõju mõne teise ettevõtja üle;

e) tütarettevõtja — tütarettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 tähenduses ja iga ettevõtja, kelle üle emaettevõtjal on pädevate asutuste arvates ülekaalukas mõju. Kõiki tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitletakse samuti esialgse emaettevõtja tütarettevõtjatena;

f) osalus — osalus direktiivi 78/660/EMÜ [9] artikli 17 esimese lause tähenduses või teatavas ettevõttes vähemalt 20 % hääleõiguse või kapitali otsene või kaudne omamine;

g) osalev ettevõtja — ettevõtja, kes on kas emaettevõtja või mõni muu ettevõtja, kellel on osalus;

h) sidusettevõtja — tütarettevõtja või muu ettevõtja, kus on osalus;

i) kindlustusvaldusettevõtja — emaettevõtja, kelle peamine tegevus on osaluse soetamine ja valdamine tütarettevõtjates, kes on ainult või peamiselt kindlustusseltsid, edasikindlustusseltsid või kolmandate riikide kindlustusseltsid ja kellest vähemalt üks tütarettevõtja on kindlustusselts;

j) segakindlustusvaldusettevõtja — emaettevõtja, kes ei ole kindlustusselts, kolmanda riigi kindlustusselts, edasikindlustusselts ega kindlustusvaldusettevõtja ja kelle tütarettevõtjate hulka kuulub vähemalt üks kindlustusselts;

k) pädevad asutused — liikmesriigi asutused, kelle pädevusse on seaduse või määrusega antud kindlustusseltside järelevalve.

Artikkel 2

Kindlustusseltside täiendava järelevalve kohaldamise juhud

1. Lisaks direktiivide 73/239/EMÜ ja 79/267/EMÜ sätetele, millega on ette nähtud kindlustusseltside järelevalve eeskirjad, sätestavad liikmesriigid, et järelevalvet kõigi selliste kindlustusseltside üle, kes on osalev ettevõtja vähemalt ühes kindlustusseltsis, edasikindlustusseltsis või kolmanda riigi kindlustusseltsis, täiendatakse nii, nagu on kirjeldatud artiklites 5, 6, 8 ja 9.

2. Kõigi kindlustusseltside suhtes, kelle emaettevõtja on kindlustusvaldusettevõtja, edasikindlustusselts või kolmanda riigi kindlustusselts, kohaldatakse täiendavat järelevalvet nii, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 2 ning artiklites 6, 8 ja 10.

3. Kõigi kindlustusseltside suhtes, kelle emaettevõtja on segakindlustusvaldusettevõtja, kohaldatakse täiendavat järelevalvet nii, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 2 ning artiklites 6 ja 8.

Artikkel 3

Täiendava järelevalve ulatus

1. Täiendav järelevalve artikli 2 tähenduses ei tähenda mingil juhul, et pädevad asutused peavad teostama järelevalvet kolmandate riikide kindlustusseltside, kindlustusvaldusettevõtjate, segakindlustusvaldusettevõtjate või edasikindlustusseltside üle eraldi.

2. Täiendava järelevalve alla kuuluvad:

- kindlustusseltsi sidusettevõtjad,

- kindlustusseltsis osalevad ettevõtjad,

- kindlustusseltsis osalevate ettevõtjate sidusettevõtjad,

keda on nimetatud artiklites 5, 6, 8, 9 ja 10.

3. Ilma et see piiraks I lisa punkti 2.5 ja II lisa punkti 4 kohaldamist, võivad liikmesriigid otsustada, et artiklis 2 nimetatud täiendava järelevalve puhul ei võeta arvesse ettevõtjaid, kelle registrijärgne asukoht on kolmandas riigis, kus vajaliku teabe edastamise suhtes kehtivad õiguslikud takistused.

Lisaks sellele võivad täiendava järelevalve teostamise eest vastutavad pädevad asutused allpool loetletud juhtudel otsustada igal üksikjuhul eraldi, et artiklis 2 nimetatud täiendava järelevalve puhul ei võeta teatavat ettevõtjat arvesse:

- kui ettevõtja, kelle üle tuleks teostada järelevalvet, ei ole kindlustusseltside täiendava järelevalve eesmärkide seisukohast märkimisväärselt oluline,

- kui ettevõtja finantsseisundi järelevalve kaasamine oleks kindlustusseltside täiendava järelevalve eesmärkide seisukohast ebaotstarbekas või eksitav.

Artikkel 4

Täiendava järelevalve teostamiseks pädevad asutused

1. Täiendavat järelevalvet teostavad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus kindlustusseltsile on antud ametlik tegevusluba vastavalt direktiivi 73/239/EMÜ artiklile 6 või direktiivi 79/267/EMÜ artiklile 6.

2. Kui kahes või enamas liikmesriigis tegevusluba omavate kindlustusseltside emaettevõtja on üks ja seesama kindlustusvaldusettevõtja, edasikindlustusselts, kolmanda riigi kindlustusselts või segakindlustusvaldusettevõtja, võivad liikmesriikide pädevad asutused kokku leppida, kes neist vastutab täiendava järelevalve eest.

3. Kui liikmesriigis on kindlustusseltside ja edasikindlustusseltside usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalveks rohkem kui üks pädev asutus, võtab see liikmesriik kõnealuste asutuste töö kooskõlastamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 5

Teabe kättesaadavus ja kvaliteet

1. Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused nõuavad kõigilt täiendava järelevalve alla kuuluvatelt kindlustusseltsidelt piisavate sisekontrolli mehhanismide olemasolu, mis võimaldaks esitada täiendava järelevalve jaoks olulised andmed ja teabe.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende õigusruumis ei ole õiguslikke takistusi, mis muudaksid võimatuks täiendava järelevalve seisukohast olulise teabe vahetamise täiendava järelevalve alla kuuluvate ettevõtjate, nende sidusettevõtjate ja neis osalevate ettevõtjate vahel.

Artikkel 6

Juurdepääs teabele

1. Liikmesriigid näevad ette, et nende täiendava järelevalve teostamise eest vastutavatel pädevatel asutustel on juurdepääs igasugusele teabele, mis võib täiendava järelevalve alla kuuluva kindlustusseltsi järelevalve seisukohast oluline olla. Pädevad asutused võivad vajaliku teabe saamiseks pöörduda artikli 3 lõikes 2 nimetatud asjaomaste ettevõtjate poole otse ainult juhul, kui sellist teavet on palutud kindlustusseltsilt ja seda ei ole saadud.

2. Liikmesriigid näevad ette, et nende pädevad asutused võivad nende territooriumil ise või selleks ametisse määratud isikute vahendusel kohapeal kontrollida lõikes 1 nimetatud teavet järgmistes kohtades:

- täiendava järelevalve alla kuuluv kindlustusselts,

- nimetatud kindlustusseltsi tütarettevõtjad,

- nimetatud kindlustusseltsi emaettevõtjad,

- nimetatud kindlustusseltsi emaettevõtja tütarettevõtjad.

3. Kui ühe liikmesriigi pädevad asutused soovivad käesoleva artikli kohaldamisel kontrollida konkreetsetel juhtudel olulist teavet teises liikmesriigis asuva ettevõtja kohta, kes on täiendava järelevalve alla kuuluva kindlustusseltsi siduskindlustusselts, tema tütarettevõtja, emaettevõtja või emaettevõtja tütarettevõtja, peavad nad kontrollimist taotlema kõnealuse teise liikmesriigi pädevatelt asutustelt. Asutused, kes on sellise taotluse saanud, peavad oma pädevuse piires teabe vastavust ise kontrollima või lubama seda teha kas taotluse esitanud asutustel, audiitoril või eksperdil.

Artikkel 7

Koostöö pädevate asutuste vahel

1. Kui eri liikmesriikides asutatud kindlustusseltsid on omavahel otseselt või kaudselt seotud või kui neil on sama osalev ettevõtja, edastavad iga liikmesriigi pädevad asutused vastava taotluse korral üksteisele kogu vajaliku teabe, mis võimaldab käesoleva direktiivi kohast täiendavat järelevalvet või aitab sellele kaasa, ja edastavad omal algatusel kogu teabe, mis on nende arvates teise pädeva asutuse jaoks vajalik.

2. Kui kindlustusselts on otseselt või kaudselt seotud direktiivis 77/780/EMÜ [10] määratletud krediidiasutuse, direktiivis 93/22/EMÜ [11] määratletud investeerimisühingu või mõlemaga või kui neil on sama osalev ettevõtja, teevad pädevad asutused ja muude nimetatud ettevõtjate riikliku järelevalve eest vastutavad asutused tihedat koostööd. Nimetatud asutused edastavad üksteisele teabe, mis võiks nende tööd lihtsustada eelkõige käesoleva direktiivi raames, ilma et see piiraks nende vastavaid kohustusi.

3. Vastavalt käesolevale direktiivile saadud teabe ja eriti käesolevas direktiivis sätestatud pädevate asutuste vahelise teabevahetuse puhul kehtib direktiivi 92/49/EMÜ artiklis 16 ja direktiivi 92/96/EMÜ artiklis 15 määratletud ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 8

Grupisisesed tehingud

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused teostavad üldist järelevalvet tehingute üle, mis toimuvad:

a) kindlustusseltsi ja:

i) kindlustusseltsi sidusettevõtja vahel;

ii) kindlustusseltsis osaleva ettevõtja vahel;

iii) kindlustusseltsis osaleva ettevõtja sidusettevõtja vahel;

b) kindlustusseltsi ja osalusega füüsilise isiku vahel:

i) kindlustusseltsis või ükskõik millises tema sidusettevõtjas;

ii) kindlustusseltsis osalevas ettevõtjas;

iii) kindlustusseltsis osaleva ettevõtja sidusettevõtjas.

Kõnealused tehingud on seotud eelkõige järgmisega:

- laenud,

- tagatised ja bilansivälised tehingud,

- solventsusmarginaali jaoks sobivad elemendid,

- investeeringud,

- edasikindlustustoimingud,

- kulude jaotamise kokkulepped.

2. Selleks nõuavad liikmesriigid, et kindlustusseltsid esitaksid vähemalt kord aastas pädevatele asutustele aruande lõikes 1 nimetatud oluliste tehingute kohta.

Kui nimetatud teabe põhjal tundub, et kindlustusseltsi maksejõulisus on ohus või võib ohtu sattuda, võtab pädev asutus nimetatud kindlustusseltsi suhtes vajalikud meetmed.

Artikkel 9

Korrigeeritud maksejõulisuse nõue

1. Artikli 2 lõikes 1 nimetatud juhul nõuab liikmesriik korrigeeritud maksejõulisuse arvutamist vastavalt I lisale.

2. Lõikes 1 nimetatud arvutus hõlmab kõiki sidusettevõtjaid, osalevaid ettevõtjaid ja osalevate ettevõtjate sidusettevõtjaid.

3. Kui lõikes 1 nimetatud arvutusest ilmneb, et korrigeeritud maksejõulisus on negatiivne, võtavad pädevad asutused kõnealuse kindlustusseltsi suhtes vajalikud meetmed.

Artikkel 10

Edasikindlustusseltsid, kindlustusvaldusettevõtjad ja kolmandate riikide kindlustusseltsid

1. Artikli 2 lõikes 2 nimetatud juhul nõuavad liikmesriigid täiendava järelevalve meetodi kohaldamist vastavalt II lisale.

2. Artikli 2 lõikes 2 nimetatud juhul hõlmab arvutus kõiki kindlustusvaldusettevõtja, edasikindlustusseltsi või kolmanda riigi kindlustusseltsi sidusettevõtjaid nii, nagu on sätestatud II lisas.

3. Kui kõnealuse arvutuse põhjal ilmneb, et kindlustusvaldusettevõtja, edasikindlustusseltsi või kolmanda riigi kindlustusseltsi tütarettevõtjast kindlustusseltsi maksejõulisus on ohus või võib ohtu sattuda, võtavad nad kõnealuse kindlustusseltsi suhtes vajalikke meetmeid.

Artikkel 11

Rakendamine

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusaktid vastu hiljemalt 5. juunil 2000. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid näevad ette, et lõikes 1 osutatud sätteid kohaldatakse esmakordselt 1. jaanuaril 2001 või kõnealuse kalendriaasta jooksul algava majandusaasta raamatupidamise järelevalve suhtes.

3. Kui liikmesriigid lõikes 1 nimetatud meetmed võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

4. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

5. Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuaril 2006 kindlustuskomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise ja vajaduse korral täiendava kooskõlastamise vajaduse kohta.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 13

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 27. oktoober 1998

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. M. Gil-robles

Nõukogu nimel

eesistuja

E. Hostasch

[1] EÜT C 341, 19.12.1995, lk 16 ja EÜT C 108, 7.4.1998, lk 48.

[2] EÜT C 174, 17.6.1996, lk 16.

[3] Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 1997. aasta arvamus (EÜT C 339, 10.11.1997, lk 136), nõukogu 30. märtsi 1998. aasta ühine seisukoht (EÜT C 204, 30.6.1998, lk 1), Euroopa Parlamendi 16. septembri 1998. aasta otsus (EÜT C 313, 12.10.1998) ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta otsus.

[4] EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 95/26/EÜ (EÜT L 168, 18.7.1995, lk 7).

[5] EÜT L 63, 13.3.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 95/26/EÜ.

[6] EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 95/26/EÜ.

[7] EÜT L 360, 9.12.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 95/26/EÜ.

[8] Nõukogu 13. juuni 1993. aasta seitsmes direktiiv 83/349/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid (EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[9] Nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljas direktiiv 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11). Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[10] Nõukogu 12. detsembri 1977. aasta esimene direktiiv 77/780/EMÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 322, 17.12.1977, lk 30). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 96/13/EÜ (EÜT L 66, 16.3.1996, lk 15).

[11] Nõukogu 10. mai 1993. aasta direktiiv 93/22/EMÜ väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta (EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 97/9/EÜ (EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22).

--------------------------------------------------

I LISA

KINDLUSTUSSELTSIDE KORRIGEERITUD MAKSEJÕULISUSE ARVUTAMINE

1. ARVUTUSMEETODI VALIK JA ÜLDPÕHIMÕTTED

A. Liikmesriigid näevad ette, et artikli 2 lõikes 1 nimetatud kindlustusseltside korrigeeritud maksejõulisuse arvutamine toimub ühe punktis 3 kirjeldatud meetodi kohaselt. Liikmesriik võib siiski ette näha, et pädevad asutused annavad loa kasutada või kohustavad kasutama muud punktis 3 sätestatud meetodit kui seda, mille valis liikmesriik.

B. Proportsionaalsus

Kindlustusseltsi korrigeeritud maksejõulisuse arvutamisel võetakse arvesse osaleva ettevõtja suhtelist osa tema sidusettevõtjates.

"Suhteline osa" tähendab punktis 3 kirjeldatud meetodite 1 ja 2 kasutamise puhul otseselt või kaudselt osalevale ettevõtjale kuuluva märgitud kapitali osa suurust ja punktis 3 kirjeldatud meetodi 3 kasutamise puhul konsolideeritud aastaaruannete koostamisel kasutatud protsendimäärasid.

Kui sidusettevõtja on tütarettevõtja ja tema maksejõulisus on puudulik, tuleb olenemata kasutatud meetodist siiski arvesse võtta tütarettevõtja kogu maksejõulisuse puudujääk.

Kui pädevate asutuste arvates piirdub kapitali osa omava emaettevõtja vastutus kindlalt ja üheselt ainult nimetatud kapitali osaga, võivad need pädevad asutused anda loa, mille kohaselt tütarettevõtja maksejõulisuse puudujäägi võib arvesse võtta proportsionaalsel alusel.

C. Solventsusmarginaali elementide topeltkasutamise välistamine

C.1 Solventsusmarginaali elementide üldine käsitlemine

Olenemata kindlustusseltsi korrigeeritud maksejõulisuse arvutamisel kasutatud meetodist, tuleb välistada solventsusmarginaali jaoks sobivate elementide topeltkasutamine arvutamisel arvessevõetud eri kindlustusseltside seas.

Selleks tuleb kindlustusseltsi korrigeeritud maksejõulisuse arvutamisel ja juhul, kui seda ei ole ette nähtud punktis 3 kirjeldatud meetoditega, välja jätta järgmised summad:

- kõnealuse kindlustusseltsi kõigi selliste varade väärtus, mida kasutatakse ühe temaga seotud kindlustusseltsi solventsusmarginaali jaoks sobivate elementide finantseerimiseks,

- kõnealuse kindlustusseltsiga seotud kindlustusseltsi kõigi selliste varade väärtus, mida kasutatakse kõnealuse kindlustusseltsi solventsusmarginaali jaoks sobivate elementide finantseerimiseks,

- kõnealuse kindlustusseltsiga seotud kindlustusseltsi kõigi selliste varade väärtus, mida kasutatakse mõne muu kõnealuse kindlustusseltsiga seotud kindlustusseltsi solventsusmarginaali jaoks sobivate elementide finantseerimiseks.

C.2 Teatavate elementide käsitlemine

Ilma et see piiraks punkti C.1 sätete kohaldamist:

- kindlustusseltsiga, mille korrigeeritud maksejõulisust arvutatakse, seotud elukindlustusseltsi kasumireserve ja edaspidist kasumit ja

- kindlustusseltsiga, mille korrigeeritud maksejõulisust arvutatakse, seotud kindlustusseltsi märgitud, kuid sissemaksmata kapitali,

võib arvutamisel arvesse võtta, kui nad sobivad kõnealuse sidusettevõtja nõutava solventsusmarginaali katmiseks. Arvutusest jäetakse täiesti välja igasugune märgitud, kuid sissemaksmata kapital, mille puhul on tegemist osaleva ettevõtja võimaliku kohustusega.

Arvutusest jäetakse täiesti välja ka igasugune osaleva kindlustusseltsi märgitud, kuid sissemaksmata kapital, mille puhul on tegemist seotud kindlustusseltsi võimaliku kohustusega.

Arvutusest jäetakse täiesti välja igasugune seotud kindlustusseltsi märgitud, kuid sissemaksmata kapital, mille puhul on tegemist sama osaleva kindlustusseltsiga seotud mõne teise kindlustusseltsi võimaliku kohustusega.

C.3 Ülekandmine

Kui pädevad asutused leiavad, et teatavad seotud kindlustusseltsi solventsusmarginaali jaoks sobivad elemendid, mida ei nimetatud punktis C.2, ei ole selle osaleva kindlustusseltsi, mille korrigeeritud maksejõulisust arvutatakse, nõutava solventsusmarginaali katmiseks tegelikult kasutatavad, võib kõnealuseid elemente arvutamisel arvesse võtta ainult niivõrd, kuivõrd nad sobivad sidusettevõtja nõutava solventsusmarginaali katmiseks.

C.4 Punktides C.2 ja C.3 nimetatud elementide summa ei või olla suurem kui seotud kindlustusseltsi nõutav solventsusmarginaal.

D. Grupisisese kapitali välistamine

Korrigeeritud maksejõulisuse arvutamisel ei võeta arvesse solventsusmarginaali jaoks sobivaid elemente, mis pärinevad vastastikusest finantseerimisest kindlustusseltsi ja:

- sidusettevõtja,

- osaleva ettevõtja,

- mõne selles osaleva ettevõtja teise sidusettevõtja vahel.

Lisaks sellele ei võeta arvesse ühtegi sellise kindlustusseltsiga, mille korrigeeritud maksejõulisust arvutatakse, seotud kindlustusseltsi solventsusmarginaali jaoks sobivat elementi, kui kõnealune element on pärit vastastikusest finantseerimisest kõnealuse kindlustusseltsi mõne muu sidusettevõtjaga.

Vastastikuse finantseerimisega on tegu eelkõige siis, kui kindlustusseltsile või mõnele tema sidusettevõtjatest kuuluvad teise ettevõtja aktsiad või kui ta annab sellele laenu ja kõnealusele ettevõtjale kuulub otseselt või kaudselt esimese ettevõtja solventsusmarginaali jaoks sobiv element.

E. Pädevad asutused tagavad, et korrigeeritud maksejõulisus arvutatakse sama sageli, nagu direktiividega 73/239/EMÜ ja 79/267/EMÜ on ette nähtud kindlustusseltside solventsusmarginaali arvutamiseks. Varade ja kohustuste väärtust hinnatakse vastavalt direktiivide 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ ja 91/674/EMÜ [1] asjaomastele sätetele.

2. ARVUTUSMEETODITE KOHALDAMINE

2.1 Seotud kindlustusseltsid

Korrigeeritud maksejõulisus arvutatakse käesolevas lisas sätestatud üldpõhimõtete ja meetodite kohaselt.

Kui kindlustusseltsil on rohkem kui üks sidusettevõtja, arvutatakse korrigeeritud maksejõulisus kõigi meetodite puhul selliselt, et arvesse võetakse kõik kõnealused seotud kindlustusseltsid.

Järjestikuste osaluste puhul (näiteks siis, kui kindlustusselts on osalev ettevõtja teises kindlustusseltsis, kes on omakorda osalev ettevõtja mõnes kindlustusseltsis) arvutatakse korrigeeritud maksejõulisus iga osaleva kindlustusseltsi puhul, kellel on vähemalt üks seotud kindlustusselts.

Liikmesriigid võivad loobuda kindlustusseltsi korrigeeritud maksejõulisuse arvutamisest, kui:

- ettevõtja on teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud kindlustusseltsi sidusettevõtja ja nimetatud sidusettevõtjat on arvestatud osaleva kindlustusseltsi korrigeeritud maksejõulisuse arvutamisel või

- kindlustusselts on kas kindlustusseltsiga samas liikmesriigis registrijärgse asukohaga kindlustusvaldusettevõtja või edasikindlustusseltsi sidusettevõtja ning nii kindlustusvaldusettevõtjat või edasikindlustusseltsi kui ka seotud kindlustusseltsi võetakse arvutamisel arvesse.

Liikmesriigid võivad kindlustusseltsi korrigeeritud maksejõulisuse arvutamisest loobuda ka siis, kui kindlustusselts on mõnes muus liikmesriigis registrijärgse asukohaga teise kindlustusseltsi, edasikindlustusseltsi või kindlustusvaldusettevõtja sidusettevõtja ja kui asjaomase liikmesriigi pädevad asutused on andnud nõusoleku loovutada täiendav järelevalve asukohariigi pädevale asutusele.

Arvutamisest võib igal juhul loobuda üksnes juhul, kui arvutamisel arvessevõetavate kindlustusseltside solventsusmarginaali jaoks sobivad elemendid on pädevate asutuste arvates kõnealuste ettevõtjate vahel nõuetekohaselt jaotatud.

Liikmesriigid võivad ette näha, et juhul, kui seotud kindlustusseltsi registrijärgne asukoht ei ole samas liikmesriigis, kus asub kindlustusselts, mille korrigeeritud maksejõulisust arvutatakse, võetakse sidusettevõtja maksejõu puhul arvutamisel arvesse kõnealuse teise liikmesriigi pädevate asutuste hinnangut maksejõu kohta.

2.2 Seotud edasikindlustusseltsid

Kui arvutatakse edasikindlustusseltsis osalevast ettevõtjast kindlustusseltsi korrigeeritud maksejõulisust, käsitletakse kõnealust seotud edasikindlustusseltsi ainult arvutamisel analoogiliselt seotud kindlustusseltsiga, kohaldades käesolevas lisas kirjeldatud üldpõhimõtteid ja meetodeid.

Selleks kehtestatakse iga seotud edasikindlustusseltsi jaoks teoreetilise maksejõulisuse nõue vastavalt samadele eeskirjadele, mis on sätestatud direktiivi 73/239/EMÜ artikli 16 lõigetes 2-5 või direktiivi 79/267/EMÜ artiklis 19. Kui nimetatud eeskirjade kohaldamisega peaksid kaasnema märkimisväärsed raskused, võivad pädevad asutused lubada, et elukindlustuse teoreetiline maksejõulisus arvutatakse esimese tulemuse põhjal, nagu on sätestatud direktiivi 73/239/EMÜ artikli 16 lõikes 3. Teoreetilise solventsusmarginaali jaoks sobivana käsitletakse samu elemente, mis on sätestatud direktiivi 73/239/EMÜ artikli 16 lõikes 1 ja direktiivi 79/267/EMÜ artiklis 18. Varade ja kohustuste väärtust hinnatakse samade eeskirjade kohaselt, mis on sätestatud nimetatud direktiivides ja direktiivis 91/674/EMÜ.

2.3 Vahendavad kindlustusvaldusettevõtjad

Kui arvutatakse sellise kindlustusseltsi korrigeeritud maksejõulisust, kellele kuulub kindlustusvaldusettevõtja vahendusel osalus edasikindlustusseltsis, seotud kindlustusseltsis või kolmanda riigi kindlustusseltsis, võetakse vahendava kindlustusvaldusettevõtja seisundit arvesse. Ainult käesolevas lisas kirjeldatud üldpõhimõtete ja meetodite kohase arvutamise eesmärgil käsitletakse kõnealust kindlustusvaldusettevõtjat nii, nagu oleks tema näol tegemist kindlustusseltsiga, kelle puhul kehtib maksejõulisuse nullnõue ja kelle suhtes kohaldatakse samu tingimusi, nagu on direktiivi 73/239/EMÜ artikli 16 lõikes 1 või direktiivi 79/267/EMÜ artiklis 18 sätestatud seoses solventsusmarginaali jaoks sobivate elementidega.

2.4 Seotud kindlustusseltsid või edasikindlustusseltsid, kelle registrijärgne asukoht on kolmandas riigis

A. Kolmandate riikide seotud kindlustusseltsid

Kui arvutatakse kolmanda riigi kindlustusseltsis osalevast ettevõtjast kindlustusseltsi korrigeeritud maksejõulisust, käsitletakse kõnealust kolmanda riigi kindlustusseltsi ainult arvutamisega seotud eesmärkidel analoogiliselt seotud kindlustusseltsiga, kohaldades käesolevas lisas kirjeldatud üldisi põhimõtteid ja meetodeid.

Kui kolmas riik, kus on kõnealuse kindlustusseltsi registrijärgne asukoht, nõuab sellise tegevuse puhul tegevusluba ja kehtestab maksejõulisuse nõude, mis on vähemalt võrreldav direktiivides 73/239/EMÜ või 79/267/EMÜ sätestatuga, võttes arvesse nimetatud nõude katteelemente, võivad liikmesriigid sätestada, et arvutamisel võetakse kõnealuse ettevõtja puhul arvesse maksejõulisuse nõuet ja nimetatud nõude jaoks sobivaid elemente, nii nagu kõnealune kolmas riik on sätestanud.

B. Kolmandate riikide seotud edasikindlustusseltsid

Kui arvutatakse kolmandas riigis paikneva registrijärgse asukohaga edasikindlustusseltsis osalevast ettevõtjast kindlustusseltsi korrigeeritud maksejõulisust, tehes seda samadel tingimustel, mis on sätestatud punktis A, võivad liikmesriigid olenemata punktist 2.2 sätestada, et arvutamisel võetakse kõnealuse edasikindlustusseltsi puhul arvesse omavahendite nõuet ja nimetatud nõude jaoks sobivaid elemente nii, nagu kõnealune kolmas riik on sätestanud. Kui selliseid sätteid kohaldatakse ainult kõnealuse kolmanda riigi kindlustusseltside suhtes, võib seotud kindlustusseltsi teoreetilise omavahendite nõude ja nimetatud teoreetilise nõude jaoks sobivad elemendid arvutada nii, nagu oleks kõnealune ettevõtja kõnealuse kolmanda riigi seotud kindlustusselts.

2.5 Vajaliku teabe puudumine

Kui kindlustusseltsi korrigeeritud maksejõulisuse arvutamiseks vajalik teave liikmesriigis või kolmandas riigis oleva registrijärgse asukohaga sidusettevõtja kohta ei ole mingil põhjusel pädevatele asutustele kättesaadav, arvatakse kõnealuse ettevõtja bilansiline väärtus osalevas kindlustusseltsis maha korrigeeritud solventsusmarginaali jaoks sobivatest elementidest. Sellisel juhul ei peeta sellise osalusega seotud realiseerimata kasumit korrigeeritud solventsusmarginaali sobivaks elemendiks.

3. ARVUTUSMEETODID

1. meetod: mahaarvamise ja liitmise meetod

Osaleva kindlustusseltsi korrigeeritud maksejõulisus on järgmiste elementide summade vahe:

i) a) osaleva kindlustusseltsi solventsusmarginaali jaoks sobivad elemendid ja

b) osaleva kindlustusseltsi suhteline osa seotud kindlustusseltsi solventsusmarginaali jaoks sobivates elementides.

ning

ii) a) seotud kindlustusseltsis arvestuslik väärtus osalevas kindlustusseltsis ja

b) osaleva kindlustusseltsi maksejõulisuse nõue ja

c) seotud kindlustusseltsi maksejõulisuse suhtemine osa.

Kui osalus seisneb täielikult või osaliselt kaudses omandis, hõlmab punkti ii alapunktis a nimetatud element sellise kaudse omandi väärtust, võttes arvesse asjaomaseid järjestikuseid huve, ning punkti i alapunktis b ja punkti ii alapunktis c nimetatud elemendid hõlmavad vastavalt seotud kindlustusseltsi solventsusmarginaali jaoks sobivate elementide ja seotud kindlustusseltsi maksejõulisuse nõude vastavaid suhtelisi osi.

2. meetod: nõuete mahaarvamise meetod

Osaleva kindlustusseltsi korrigeeritud maksejõulisus on järgmiste elementide vahe:

i) osaleva kindlustusseltsi solventsusmarginaali jaoks sobivate elementide summa

ja

ii) järgmiste elementide summa:

a) osaleva kindlustusseltsi maksejõulisuse nõue ja

b) seotud kindlustusseltsi maksejõulisuse suhteline osa.

Hinnates solventsusmarginaali jaoks sobivaid elemente, hinnatakse osalusi käesoleva direktiivi tähenduses kapitaliosaluse meetodi kohaselt vastavalt direktiivi 78/660/EMÜ artikli 59 lõike 2 punktis b sätestatud võimalusele.

3. meetod: raamatupidamise konsolideerimisel põhinev meetod

Osaleva kindlustusseltsi korrigeeritud maksejõulisus arvutatakse konsolideeritud aastaaruannete põhjal. Osaleva kindlustusseltsi korrigeeritud maksejõulisus on järgmiste elementide vahe:

konsolideeritud andmete põhjal arvutatud solventsusmarginaali jaoks sobivad elemendid ja

a) kas osaleva kindlustusseltsi maksejõulisuse nõude ja konsolideeritud aastaaruannete koostamiseks kasutatud protsendimääradel põhinevate seotud kindlustusseltside maksejõulisuse nõuete suhteliste osade summa

b) või konsolideeritud andmete põhjal arvutatud maksejõulisuse nõue.

Solventsusmarginaali ja konsolideeritud andmetel põhineva maksejõulisuse nõude jaoks sobivate elementide arvutamise suhtes kohaldatakse direktiivide 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ ja 91/674/EMÜ sätteid.

[1] Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aasta ja ühendaruannete kohta (EÜT L 374, 31.12.1991, lk 7).

--------------------------------------------------

II LISA

NENDE KINDLUSTUSSELTSIDE TÄIENDAV JÄRELEVALVE, MIS ON KINDLUSTUSVALDUSETTEVÕTJATE, EDASIKINDLUSTUSSELTSIDE VÕI KOLMANDA RIIGI KINDLUSTUSSELTSIDE TÜTARETTEVÕTJAD

1. Kui tegemist on kahe või enama artikli 2 lõikes 2 nimetatud kindlustusseltsiga, mis on kindlustusvaldusettevõtja, edasikindlustusseltsi või kolmanda riigi kindlustusseltsi tütarettevõtjad ja mis on asutatud eri liikmesriikides, tagavad pädevad asutused käesolevas lisas kirjeldatud meetodi järjekindla kohaldamise.

Pädevad asutused teostavad täiendavat järelevalvet sama sageli, nagu direktiividega 73/239/EMÜ ja 79/267/EMÜ on ette nähtud kindlustusseltside solventsusmarginaali arvutamiseks.

2. Liikmesriigid võivad käesolevas lisas sätestatud arvutusest teatava kindlustusseltsi puhul loobuda juhul:

- kui kõnealune kindlustusselts on teise kindlustusseltsi sidusettevõtja ja kui seda võetakse arvesse kõnealuse teise seltsi käesolevas lisas sätestatud arvutuse puhul,

- kui kõnealuse kindlustusseltsi ja veel ühe või mitme samas liikmesriigis tegevusloa saanud kindlustusseltsi emaettevõtja on üks ja sama kindlustusvaldusettevõtja, edasikindlustusselts või kolmanda riigi kindlustusselts ja seda kindlustusseltsi võetakse arvesse ühe nimetatud seltsi käesolevas lisas sätestatud arvutuste puhul,

- kui kõnealuse kindlustusseltsi ja veel ühe või mitme samas liikmesriigis tegevusloa saanud kindlustusseltsi emaettevõtja on üks ja sama kindlustusvaldusettevõtja, edasikindlustusselts või kolmanda riigi kindlustusselts ja artikli 4 lõike 2 kohaselt on sõlmitud kokkulepe, millega loovutatakse käesoleva lisa kohane täiendava järelevalve teostamine teise liikmesriigi järelevalveasutusele.

Järjestikuste osaluste puhul (näiteks kindlustusvaldusettevõtja või edasikindlustusselts, mis kuulub mõnele teisele kindlustusvaldusettevõtjale, edasikindlustusseltsile või kolmanda riigi kindlustusseltsile) võivad liikmesriigid kohaldada käesolevas lisas sätestatud arvutamist ainult kindlustusseltsi kõige kõrgema taseme emaettevõtja puhul, kelleks on kindlustusvaldusettevõtja, edasikindlustusselts või kolmanda riigi kindlustusselts.

3. Pädevad asutused tagavad, et I lisas kirjeldatud arvutustega analoogilised arvutused tehakse kindlustusvaldusettevõtja, edasikindlustusseltsi või kolmanda riigi kindlustusseltsi tasemel.

Analoogia seisneb I lisas kirjeldatud üldpõhimõtete ja meetodite kohaldamises kindlustusvaldusettevõtja, edasikindlustusseltsi või kolmanda riigi kindlustusseltsi tasemel.

Ainult kõnealuse arvutuse eesmärgil käsitletakse emaettevõtjat nii, nagu oleks tegemist kindlustusseltsiga, kelle suhtes kohaldatakse:

- maksejõulisuse nullnõuet, kui tegemist on kindlustusvaldusettevõtjaga,

- nominaalset maksejõulisuse nõuet nii, nagu see on sätestatud I lisa punktis 2.2, kui tegemist on edasikindlustusseltsiga, või nii, nagu see on sätestatud I lisa punkti 2.4 B osas, kui tegemist on edasikindlustusseltsiga, kelle registrijärgne asukoht on kolmandas riigis,

- I lisa punkti 2.4 A osas sätestatud põhimõtete kohaselt kindlaks määratud maksejõulisuse nõuet, kui tegemist on kolmanda riigi kindlustusseltsiga,

ja kelle suhtes kohaldatakse samu tingimusi, kui on sätestatud direktiivi 73/239/EMÜ artikli 16 lõikes 1 ja direktiivi 79/267/EMÜ artiklis 18 seoses solventsusmarginaali jaoks sobivate elementidega.

4. Vajaliku teabe puudumine

Kui käesolevas lisas sätestatud arvutamiseks vajalik teave liikmesriigis või kolmandas riigis oleva registrijärgse asukohaga sidusettevõtja kohta ei ole mingil põhjusel pädevatele asutustele kättesaadav, arvatakse kõnealuse ettevõtja bilansiline väärtus osalevas ettevõttes maha käesolevas lisas sätestatud arvutamise jaoks sobivatest elementidest. Sellisel juhul ei peeta sellise osalusega seotud realiseerimata kasumit arvutamise jaoks sobivaks elemendiks.

--------------------------------------------------