Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/48/EÜ,

20. juuli 1998,

millega muudetakse direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 100a ja 213,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

toimides asutamislepingu artiklis 189b ettenähtud korras [3]

ning arvestades, et:

(1) siseturu tõrgeteta toimimise huvides tuleks direktiivi 98/34/EÜ [4] muutmisega tagada, et infoühiskonna teenuseid puudutavad riikide tehnilised standardid ja eeskirjad oleksid tulevikus võimalikult selged ja arusaadavad;

(2) asutamislepingu artiklite 59 ja 60 tähenduses kasutavad mitmed teenuseliigid infoühiskonna selliseid võimalusi nagu teenuste pakkumine vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse alusel;

(3) siseturg kui sisepiirideta ala võimaldab nimetatud teenuste pakkujatel arendada piiriülest tegevust oma konkurentsivõime parandamiseks, andes seeläbi kodanikele uusi informatsiooni edastamise ja vastuvõtmise võimalusi piiridest sõltumatult ning andes tarbijatele uusi kaupade ja teenuste hankimise võimalusi;

(4) direktiivi 98/34/EÜ kohaldamisala laiendamine ei tohi liikmesriike takistada mitmesuguste infoühiskonnaga kaasaskäivate sotsiaalsete, ühiskondlike ja kultuuriliste mõjudega arvestamisel; tolles infoühiskonna teenuseid puudutavas direktiivis sätestatud menetluskorra järgimine ei tohi mõjutada neid kultuuripoliitilisi meetmeid, eelkõige audiovisuaalses sfääris, mida liikmesriigid võivad ellu viia kooskõlas ühenduse õigusega, arvestades seejuures keelelise mitmekesisuse, konkreetsete rahvuslike ja piirkondlike iseärasuste ning kultuuripärandiga; infoühiskonna arendamine peaks igal juhul tagama Euroopa kodanike juurdepääsu digitaalses keskkonnas pakutavale Euroopa kultuuripärandile;

(5) direktiiv 98/34/EÜ ei ole mõeldud kohaldamiseks põhiõigusi puudutavate siseriiklike normide suhtes, nagu seda on sõnavabadust ja eelkõige ajakirjandusvabadust puudutavad põhiseaduse sätted; direktiiv ei ole mõeldud kohaldamiseks kriminaalõiguses; direktiivi ei kohaldata ka krediidiasutuste vaheliste eraõiguslike lepingute, eriti krediidiasutuste vaheliste maksete teostamist puudutavate lepingute suhtes;

(6) Euroopa Ülemkogu on rõhutanud vajadust luua infoühiskonna arengu soodustamiseks ühenduse tasandil selge ja kindel raamistik; ühenduse õigus ja eriti siseturgu reguleerivad seadused, mis hõlmavad nii asutamislepingu kui ka teiseste õigusaktide põhimõtteid, juba moodustavad põhilise õigusliku raamistiku nimetatud teenuste arenguks;

(7) olemasolevaid, praegu teenustele kehtivaid siseriiklikke norme peaks olema võimalik kohandada infoühiskonna uutele teenustele, kas üldiste huvide paremaks kaitsmiseks või, teisest küljest, nimetatud normide leevendamiseks, kui nende kohaldamine oleks ebaproportsionaalne eesmärgi suhtes, mida nad teenivad;

(8) koordineerimiseta ühenduse tasandil võib siseriiklikul tasandil ettenähtav reguleeriv tegevus tuua kaasa piiranguid teenuste vabale liikumisele ja asutamisvabadusele, mis omakorda viiks siseturu uue killustamise, liigse reguleerimise ja õigusaktide kooskõlastamatuseni;

(9) üldisi huve teenivate eesmärkide tegelikuks ja tõhusaks kaitsmiseks infoühiskonna arengu tingimustes on vaja ühenduse tasandil koordineeritud lähenemist küsimustele, mis puudutavad selliseid tugeva piiriülese mõjuga tegevusi, nagu on uute teenuste pakkumine;

(10) telekommunikatsiooniteenuseid ühenduse tasandil juba ühtlustatakse või mõnel juhul on olemas nende vastastikuse tunnustamise süsteem ja ühenduse olemasolevad õigusaktid näevad ette nende õigusaktide kohandamist tehnoloogilisele arengule ja uute teenuste pakkumisele, pole enamikest telekommunikatsiooniteenuseid puudutavatest siseriiklikest määrustest vaja käesoleva direktiivi kohaselt teavitada, kuna nad kuuluvad direktiivi 98/34/EÜ artikli 10 lõikes 1 või artikli 1 punktis 5 loetletud erandite hulka; ent kuivõrd teatud siseriiklikud sätted, mis puudutavad ühenduse õigusaktidega reguleerimata küsimusi, võivad infoühiskonna teenuste vaba liikumist mõjutada, tuleb neist selles ulatuses siiski teavitada;

(11) nimetatud õigusaktide kohandamine materiaalõiguse ulatusliku ja põhjaliku ühtlustamise teel ühenduse tasandil oleks ennatlik infoühiskonna muudes, veel vähetuntud valdkondades, kuna uusi teenuseliike ja nende laadi veel hästi ei tunta, siseriiklikul tasandil pole selles valdkonnas konkreetset reguleerivat tegevust veel ette võetud ning praegu ei saa veel määratleda kohandamise vajadust ja sisu siseturu vajadustest lähtuvalt;

(12) seetõttu on oluline säilitada siseturu tõrgeteta toimimine ja hoida ära selle uue killustumise oht, nähes ette informatsiooni edastamist, konsultatsioonide pidamist ja administratiivset koostööd uute seaduseelnõude ja määruste väljatöötamisel; selline kord aitab muu hulgas tõhusalt kohaldada asutamislepingut, eelkõige selle artikleid 52 ja 59, või välja selgitada vajadust kaitsta üldisi huve ühenduse tasandil; asutamislepingu parem kohaldamine tänu sellisele informatsiooni edastamise korrale võimaldab vähendada vajadust ühenduse eeskirjade järgi nii, et neid oleks täpselt nii palju kui tingimata vajalik ja proportsionaalne siseturu ja üldisi huve teenivate eesmärkide kaitsmiseks; see kord lubab ettevõtetel tõhusamalt ära kasutada siseturu eeliseid;

(13) direktiiviga 98/34/EÜ püütakse saavutada samu eesmärke ja kirjeldatud kord on nende saavutamiseks kõige tõhusam, kuna ta on kõige väljaarendatum; nimetatud direktiivi rakendamisel saadud kogemusi ja selles sätestatud menetlusi saab kohaldada infoühiskonna teenuseid puudutavate eeskirjaprojektide koostamisel; nimetatud kord on siseriiklikes ametiasutustes juba hästi sisse viidud;

(14) vastavalt asutamislepingu artiklile 7a on siseturg sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine, ning direktiiv 98/34/EÜ sätestab ainult administratiivse koostöö korra, ent ei ühtlusta materiaalõigusnorme;

(15) seetõttu on direktiivi 98/34/EÜ muutmine selle kohaldamiseks infoühiskonna teenuseid puudutavatele seaduseelnõudele lähenemisviis, mis nimetatud teenuste õiguslikku raamistikku silmas pidades vastab kõige paremini siseturu läbipaistvuse nõuetele;

(16) teatamine on vaja sätestada eelkõige selliste eeskirjade jaoks, kus võib eeldada nende edasiarendamist tulevikus; just selliste teenuste kohta, mida pakutakse vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse põhjal (infoühiskonna teenused), on tõenäoliselt vaja välja töötada, arvestades nende mitmekesisust ning mahu kasvu lähiajal, kõige rohkem uusi eeskirju ja määrusi; seepärast on vaja sätestada ka nimetatud teenuseid puudutavatest eeskirja- ja seaduseelnõudest teavitamise kord;

(17) eespool määratletud viisil osutatavate teenuste pakkumisele juurdepääsu ja nende pakkumist puudutavatest konkreetsetest eeskirjadest tuleb teavitada isegi juhul, kui need on lülitatud üldisematesse eeskirjadesse või seadustesse; teavitada ei tule üldeeskirjadest, mis ei sisalda konkreetselt nimetatud teenustele suunatud sätteid;

(18) teenuste pakkumisele juurdepääsu ja nende pakkumist puudutavateks eeskirjadeks on eeskirjad, mis sätestavad infoühiskonna teenustele esitatavad nõuded, nagu näiteks nõuded teenusepakkujatele, teenustele ja teenuste tarbijatele ning elektroonilisel teel toimuvale majandustegevusele, teenuste pakkumisele vahemaa tagant ja teenusesaaja isikliku taotluse põhjal; nende alla kuuluvad ka näiteks teenusepakkujate asutamist puudutavad eeskirjad, eelkõige need, mis puudutavad litsentside ja lubade väljaandmise süsteemi; konkreetselt infoühiskonna teenuseid puudutavateks säteteks tuleb pidada eeskirju ka juhul, kui need on osa üldisemast õigusaktist; teisalt ei loeta nendeks meetmeid, mis otseselt ja individuaalselt puudutavad teatud konkreetseid teenuste tarbijaid (näiteks telekommunikatsioonialaste lubade väljaandmine);

(19) Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõiguse kohaselt tähendavad asutamislepingu artiklis 60 mainitud teenused tavaliselt tasu eest pakutavaid teenuseid; see tunnus puudub teenuste puhul, mida riik pakub tasuta oma kohustuste kontekstis eelkõige sotsiaalalal, kultuuri, hariduse ning õiguse valdkonnas; selliseid teenuseid puudutavad siseriiklikud sätted pole asutamislepingu artiklis 60 antud määratlusega hõlmatud ning jäävad käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja;

(20) käesolev direktiiv ei piira nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ [5] (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigusnormide kooskõlastamise kohta), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 97/36/EÜ, [6] ega ka selle edasiste muudatuste reguleerimisala;

(21) igal juhul ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse siseriiklike õigusaktide eelnõud, mis võetakse vastu ühenduses juba kehtivate või edaspidi kehtima hakkavate direktiivide elluviimiseks, kuivõrd need eelnõud on juba erivaatluse all; käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu ka siseriiklikud eeskirjad ja seadused, mis võetakse vastu direktiivi 89/552/EMÜ, muudetud direktiiviga 97/36/EÜ, või selle edasiste muudatuste elluviimiseks, ega siseriiklikud eeskirjad ja seadused, mis võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. aprilli 1997. aasta direktiivi 97/13/EÜ [7] (üldlubade ja üksiklitsentside ühise raamistiku kohta elektersideteenuste valdkonnas) rakendamiseks või mis võetakse edaspidi vastu selle kontekstis;

(22) lisaks sellele on vaja sätestada erijuhud, mille puhul infoühiskonna teenuseid puudutavaid siseriiklikke eeskirju ja seadusi saaks vastu võtta viivitamata, ning kuna on ka oluline, et selline võimalus oleks ainult väga pakilistel juhtudel, mis tekivad tõsistes ja ettenähtamatutes olukordades, eriti olukordades, mille kohta varasem teadmine puudub ja mis ei tulene asjaomase liikmesriigi ametivõimude tegevusest, kuna muidu seataks ohtu eelnev konsulteerimine ja halduskoostöö, mis on käesoleva direktiivi eesmärgiks;

(23) liikmesriiki võib kohustada lükkama teenuseid puudutava eeskirja eelnõu vastuvõtmist edasi kaksteist kuud — või nõukogu ühise seisukoha puhul kaheksateist kuud — ainult juhul, kui eeskirja eelnõu puudutab küsimust, mis jääb komisjoni poolt nõukogule juba esitatud direktiivi, määruse või otsuse eelnõu rakendusalasse; komisjon võib sundida asjaomast liikmesriiki säilitama status quo'd ainult juhul, kui siseriikliku eeskirja eelnõu sisaldab sätteid, mis sisuliselt ei sobi kokku komisjoni esitatud ettepanekuga;

(24) informatsiooni edastamist ja konsultatsioonide pidamist puudutava raamistiku kindlaksmääramine käesoleva direktiiviga ühenduse tasandil on eeltingimuseks ühenduse järjepidevale ja tõhusale osalemisele infoühiskonna teenuste juriidilisi raamtingimusi puudutavate küsimuste arutamises rahvusvahelisel tasandil;

(25) direktiivi 98/34/EÜ rakendamise kontekstis on otstarbekas, et selle artiklis 5 sätestatud komitee tuleks kokku eraldi selleks, et käsitleda infoühiskonna teenuseid puudutavaid küsimusi;

(26) samas seoses tuleb märkida, et kõigil juhtudel, kus siseriiklikust meetmest tuleb ka ühenduse mõne muu õigusakti alusel eelnõu järgus teada anda, võib asjaomane liikmesriik edastada tolle õigusakti alusel ka ainult ühe teate, viidates seal, et tegemist on ka käesolevas direktiivis sätestatud teatega;

(27) komisjon uurib regulaarselt uusi arengusuundi infoühiskonna teenuste turul, eelkõige telekommunikatsiooni, infotehnoloogia ja meedia vastastikuse lähenemise raames, ning algatab vajadusel eeskirjade õigeaegse kohandamise, et kaasa aidata uute teenuseliikide arengule Euroopas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse direktiivi 98/34/EÜ järgmiselt.

1. Pealkiri asendatakse järgmisega:

"Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord".

2. Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse järgmine punkt:

"2. teenus — infoühiskonna iga teenus ehk kõik vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse alusel ning tavaliselt tasu eest osutatavad teenused.

Selle määratluse puhul tähendab:

- "vahemaa tagant";, et teenust osutatakse ilma osapoolte üheaegse kohalolekuta,

- "elektroonilisel teel";, et teenus saadetakse lähtepunktist ja võetakse sihtkohas vastu elektrooniliste andmetöötlus- (sh pakkimisseadmete) ja säilitusseadmete abil ning seda saadetakse, edastatakse ja võetakse vastu täielikult juhtmete või raadio kaudu, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil,

- "teenusesaaja isikliku taotluse alusel";, et teenust osutatakse andmeedastusena isikliku taotluse alusel.

Käesoleva määratluse alla mittekuuluvate teenuste näidisloend on toodud V lisas.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

- raadioringhäälingu teenustele,

- direktiivi 89/552/EMÜ artikli 1 punktis a [8] sätestatud teleringhäälingu teenustele.";

b) punktid 2 ja 3 muutuvad vastavalt punktideks 3 ja 4;

c) lisatakse järgmine punkt:

"5. teenuseid puudutav eeskiri — üldist laadi nõuded, mis puudutavad teenuste pakkumisele juurdepääsu ja nende pakkumist punkti 2 tähenduses, eelkõige aga teenusepakkujat, teenuseid ja teenuste tarbijat puudutavad sätted, välja arvatud sätted, mis ei puuduta otseselt nimetatud punktis määratletud teenuseid.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata neid küsimusi puudutavate eeskirjade suhtes, mis kuuluvad direktiivis 90/387/EMÜ [9] määratletud telekommunikatsiooniteenuste kohta antud ühenduse õigusaktide reguleerimisalasse.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata eeskirjadele nende küsimuste kohta, mida reguleeritakse finantsteenuste kohta antud ühenduse õigusaktidega ja mille mittetäielik nimekiri on toodud käesoleva direktiivi VI lisas.

Käesolevat direktiivi, välja arvatud artikli 8 lõiget 3, ei kohaldata eeskirjadele, mis on kehtestatud reguleeritud turgude (direktiivi 93/22/EMÜ tähenduses) või teiste turgude poolt või jaoks või nimetatud turgudele kliiring- või maksearveldusi tegevate asutuste poolt või jaoks.

Selles määratluses:

- peetakse eeskirja konkreetselt infoühiskonna teenustele suunatuks, kui selle põhjenduste või regulatiivosa kõigi sätete või mõne üksiksätte konkreetseks eesmärgiks on reguleerida nimetatud teenuseid otsesel ja sihikindlal viisil,

- eeskirja ei peeta konkreetselt infoühiskonna teenustele suunatuks, kui see puudutab nimetatud teenuseid ainult kaudselt ja juhuslikult."

d) punktid 4 kuni 8 muutuvad vastavalt punktideks 6 kuni 10;

e) punkt 9 muutub punktiks 11 ning on järgmine:

"11. tehnilised eeskirjad — tehnilised spetsifikatsioonid ja muud nõuded või teenuseid puudutavad eeskirjad, sealhulgas vastavad haldusnormid, mille järgimine turustamisel, teenuste pakkumisel, teenusepakkuja asutamisel või teenuste kasutamisel liikmesriigis või selle põhiosas on de jure või de facto kohustuslik, samuti liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis keelavad toote valmistamise, impordi, turustamise, kasutamise või keelavad teenuste pakkumise või kasutamise või teenusepakkuja asutamise, välja arvatud need normid, mis on sätestatud artiklis 10.

De facto tehniliste eeskirjade hulka kuuluvad:

- liikmesriigi õigus- ja haldusnormid, milles viidatakse kas tehnilistele spetsifikatsioonidele, muudele nõuetele või teenuseid puudutavatele eeskirjadele või ametiala- või tegevusjuhistele, milles omakorda viidatakse tehnilistele spetsifikatsioonidele, muudele nõuetele või teenuseid puudutavatele eeskirjadele ning mille järgimine lubab oletada vastavust eespool nimetatud õigus- ja haldusnormidega kehtestatud kohustustele,

- vabatahtlikud kokkulepped, mille puhul riigiasutus on üks lepinguosaline ja mis üldistes huvides näevad ette tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade järgimise, välja arvatud riigihangete pakkumistingimused,

- tehnilised spetsifikatsioonid, muud nõuded või teenuseid puudutavad eeskirjad, mis on seotud toodete või teenuste tarbimist mõjutavate fiskaal- või finantsmeetmetega, soodustades selliste tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade järgimist; siia ei kuulu siseriiklike sotsiaalkindlustussüsteemidega seotud tehnilised spetsifikatsioonid või muud nõuded.

Kaasa arvatakse liikmesriikide nimetatud asutuste kehtestatud tehnilised eeskirjad, mis loetletakse nimistus, mille komisjon artiklis 5 viidatud komitee töö raames koostab enne 5. augustit 1999.(*)

Selle nimistu muutmisel kasutatakse sama menetlust.";

f) punkt 10 muutub punktiks 12 ja selle esimene lõige on järgmine:

"12. tehniliste eeskirjade eelnõu — tehnilise spetsifikatsiooni, muu nõude või teenuseid puudutava eeskirja tekst, sealhulgas haldusnormid, mis on koostatud eesmärgiga need tehniliste eeskirjadena jõustada või lõpuks jõustada lasta, ja mis on ettevalmistusetapis, kus saab veel teha olulisi muudatusi."

3. Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a) lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

"Komitee tuleb kokku erakorralises koosseisus, kui on vaja käsitleda infoühiskonna teenuseid puudutavaid küsimusi.";

b) lisatakse järgmine lõige:

"8. Teenuseid puudutavate eeskirjade osas võivad komisjon ja komitee konsulteerida tööstuse või teadusmaailma füüsiliste või juriidiliste isikutega ning võimalusel esindusorganitega, kes on võimelised andma ekspertarvamust ükskõik milliste teenuseid puudutavate eeskirjaeelnõude sotsiaalsete ja ühiskondlike eesmärkide ja tagajärgede kohta, ning võivad nende arvamusega arvestada, kui neilt seda nõutakse."

4. Artikli 8 lõike 1 kuues lõik asendatakse järgmisega:

"Artikli 1 punkti 11 teise lõigu kolmandas taandes viidatud tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade osas võivad komisjoni või liikmesriikide märkused või üksikasjalikud arvamused kajastada ainult seda aspekti, mis võib takistada kaubandust või, teenuseid puudutavate eeskirjade osas, teenuste vaba liikumist või teenusepakkujate asutamist, mitte aga meetme fiskaal- või finantsaspekte."

5. Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a) lõiked 2 ja 3 asendatakse järgnevatega:

"2. Liikmesriigid lükkavad:

- nelja kuu võrra edasi sellise tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise, mis artikli 1 punkti 11 teise lõigu teise taande tähenduses on vabatahtliku kokkuleppe vormis,

- kuue kuu võrra edasi iga muu tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise, piiramata seejuures lõigete 3, 4 ja 5 kohaldamist (välja arvatud teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõude puhul),

alates päevast, mil komisjon saab artikli 8 lõikes 1 ettenähtud teate, kui komisjon või teine liikmesriik esitab kolme kuu jooksul, alates kõnealusest kuupäevast, üksikasjaliku arvamuse, mille kohaselt kavandatud meede võib põhjustada takistusi kaupade vabale liikumisele siseturul;

- nelja kuu võrra edasi iga muu teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõu, piiramata seejuures lõigete 4 ja 5 kohaldamist, alates päevast, mil komisjon saab artikli 8 lõikes 1 ettenähtud teate, kui komisjon või teine liikmesriik esitab kolme kuu jooksul alates kõnealusest kuupäevast üksikasjaliku arvamuse, mille kohaselt kavandatud meede võib põhjustada takistusi teenuste vabale liikumisele või teenusepakkuja asutamisele siseturul.

Komisjoni või liikmesriikide üksikasjalikud arvamused teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõude kohta ei tohi mõjutada kultuuripoliitilisi meetmeid, eelkõige audiovisuaalses sfääris, mida liikmesriigid võivad ellu viia ühenduse õiguse alusel, arvestades nende keelelist mitmekesisust, konkreetseid rahvuslikke ja piirkondlikke iseärasusi ning kultuuripärandit.

Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile meetmetest, mille võtmist ta nende üksikasjalike arvamuste tõttu kavandab. Komisjon avaldab selle kohta arvamust.

Asjaomane liikmesriik toob vajadusel ära põhjused, miks ta ei saa teenuseid puudutavate eeskirjade puhul üksikasjalikke arvamusi arvesse võtta.

3. Liikmesriigid lükkavad tehniliste eeskirjade, välja arvatud teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõu vastuvõtmise edasi 12 kuu võrra alates päevast, mil komisjon saab artikli 8 lõikes 1 ettenähtud teate, kui komisjon kolme kuu jooksul pärast seda päeva teatab oma kavatsusest võtta samas küsimuses vastu direktiiv, määrus või otsus vastavalt asutamislepingu artiklile 189 või teha sellekohane ettepanek.";

b) lõige 7 asendatakse järgmisega:

"7. Lõikeid 1 kuni 5 ei kohaldata sellistel juhtudel, kui:

- rahva tervise või ohutuse või loomade või taimede kaitsmisega ning teenuseid puudutavate eeskirjade puhul ka avaliku korra, eriti alaealiste kaitsmisega seotud tõsistest ja ettenägematutest asjaoludest tekkinud kiireloomulistel põhjustel peab liikmesriik väga lühikese aja jooksul ette valmistama tehnilised eeskirjad nende viivitamatuks avaldamiseks ja kehtestamiseks, kus nõupidamine pole võimalik, või

- finantssüsteemi turvalisuse ja terviklikkuse kaitsmise, eriti hoiustajate, investorite ja kindlustatud isikute kaitsmisega seotud tõsistest asjaoludest tekkinud kiireloomulistel põhjustel peab liikmesriik viivitamata rakendama finantsteenuseid puudutavaid eeskirju.

Liikmesriik põhjendab võetud meetmete kiireloomulisust artikliga 8 ettenähtud teates. Komisjon avaldab arvamust selle teate kohta niipea kui võimalik. Juhtudel, kus kirjeldatud menetlust on kasutatud vääriti, võtab komisjon vajalikke meetmeid. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti."

6. Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 esimene ja teine taane asendatakse järgmisega:

"— järgivad ühenduse siduvaid õigusakte, mille tulemusena võetakse vastu tehnilised spetsifikatsioonid või teenuseid puudutavad eeskirjad,

— täidavad rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi, mille tulemusena võetakse ühenduses vastu ühtsed tehnilised spetsifikatsioonid või teenuseid puudutavad eeskirjad.";

b) lõike 1 kuues taane asendatakse järgmisega:

"— piirduvad komisjoni nõudel tehniliste eeskirjade muutmisega käesoleva direktiivi artikli 1 punkti 11 tähenduses, et kõrvaldada kaubandustõke või, teenuseid puudutavate eeskirjade puhul, takistused teenuste vabale liikumisele või teenusepakkujate asutamisvabadusele.";

c) lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

"3. Artikli 9 lõikeid 3 kuni 6 ei kohaldata artikli 1 punkti 11 teise lõigu teises taandes viidatud vabatahtlike kokkulepete suhtes.

4. Artiklit 9 ei kohaldata artikli 1 punkti 11 teise lõigu kolmandas taandes viidatud tehniliste spetsifikatsioonide või muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade suhtes."

7. Lisatakse V ja VI lisa, mis on esitatud käesoleva direktiivi lisas.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusaktid hiljemalt 5. augustil 1999. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende meetmete ametliku avaldamise korral nendesse meetmetesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Hiljemalt kaks aastat pärast artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus viidatud kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hinnangu direktiivi 98/34/EÜ kohaldamise kohta, eelkõige artikli 1 punktis 2 viidatud teenuste tehnoloogia ja turu arengu kohta. Hiljemalt kolm aastat pärast artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus viidatud kuupäeva esitab komisjon vajadusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekud nimetatud direktiivi muutmiseks.

Selleks võtab komisjon arvesse kõiki talle liikmesriikide poolt edastatud tähelepanekuid.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. juuli 1998

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. M. Gil-robles

Nõukogu nimel

eesistuja

W. Molterer

[1] EÜT C 307, 16.10.1996, lk 11 jaEÜT C 65, 28.2.1998, lk 12.

[2] EÜT C 158, 26.5.1997, lk 1.

[3] Euroopa Parlamendi 16. mai 1997. aasta arvamus (EÜT C 167, 2.6.1997, lk 238), nõukogu 26. jaanuari 1998. aasta ühine seisukoht (EÜT C 62, 26.2.1998, lk 48) ja Euroopa Parlamendi 14. mai 1998. aasta otsus (EÜT C 167, 1.6.1998). Nõukogu 29. juuni 1998. aasta otsus.

[4] EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

[5] EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23.

[6] EÜT L 202, 30.7.1997, lk 1.

[7] EÜT L 117, 7.5.1997, lk 15.

[8] EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 97/36/EÜ (EÜT L 202, 30.7.1997, lk 1).

[9] EÜT L 192, 24.7.1990, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 97/51/EÜ (EÜT L 295, 29.10.1997, lk 23).;

--------------------------------------------------

LISA

"

V LISA

Näidisloend teenustest, mis ei kuulu artikli 1 punkti 2 teises lõigus viidatud teenuste hulka

1. Teenused, mida ei osutata "vahemaa tagant"

Teenused, mida osutatakse teenusepakkuja ja teenuse tarbija füüsilisel juuresolekul, isegi kui seejuures kasutatakse elektroonilisi seadmeid:

a) arsti vastuvõturuumides toimuvad arstlikud läbivaatused, mille käigus kasutatakse elektroonilisi seadmeid patsiendi füüsilisel juuresolekul;

b) elektroonilises vormis esitatud kataloogide sirvimine kaupluses kliendi füüsilisel juuresolekul;

c) arvutivõrgu kaudu lennupileti broneerimine reisibüroos kliendi füüsilisel juuresolekul;

d) mängukohtades elektrooniliste mängude andmine kliendi kasutusse kliendi füüsilisel juuresolekul.

2. Teenused, mida ei osutata "elektroonilisel teel"

- Materiaalse sisuga teenused, kuigi neid osutatakse elektrooniliste seadmete abil:

a) raha- ja piletiautomaatide abil osutatavad teenused,

b) juurdepääs tasulistele teelõikudele, parklatele vms, kuigi sisse- või väljapääsude juures on elektroonilised seadmed juurdepääsuõiguse ja/või õigesti sooritatud makse kontrollimiseks;

- sidusühenduseta teenused: CD-ROM-idel ja diskettidel oleva tarkvara levitamine;

- teenused, mida ei osutata andmete elektrooniliste töötlus-/talletussüsteemide abil:

a) kõnesuunamisteenused;

b) telefaksi- ja teleksiteenused;

c) telefoni või faksi teel osutatavad teenused;

d) arsti poolt telefoni või faksi teel antav konsultatsioon;

e) advokaadi poolt telefoni või faksi teel antav konsultatsioon;

f) telefoni või faksi teel toimuv otseturustamine.

3. Teenused, mida ei osutata "teenusesaaja isikliku taotluse põhjal"

Teenused, mida osutatakse, edastades andmeid üksikisiku nõudeta, ning mis on mõeldud samaaegselt piiramatule arvule vastuvõtjatele (rühmaedastus):

a) direktiivi 89/552/EMÜ artikli 1 punktis a sätestatud teleringhäälingu teenused (kaasa arvatud tellitavad videosaated — mitmekanalisüsteem);

b) raadioringhäälingu teenused;

c) (televisiooni kaudu edastatav) teletekst.

VI LISA

Artikli 1 punkti 5 kolmandas lõigus viidatud finantsteenuste näidisloend

- Investeerimisteenused

- Kindlustus- ja edasikindlustusteenused

- Pangateenused

- Pensionifondidega seotud teenused

- Futuuri- või optsioonitehingutega seotud teenused

Selliste teenuste hulka kuuluvad eelkõige:

a) direktiivi 93/22/EMÜ [1] lisas nimetatud investeerimisteenused; ühisinvesteerimisettevõtjate teenused;

b) teenused seoses direktiivi 89/646/EMÜ [2] lisas nimetatud toimingutega, mis eeldavad vastastikust tunnustamist;

c) kindlustus- ja edasikindlustustegevusega hõlmatavad toimingud, millele on viidatud:

- direktiivi 73/239/EMÜ artiklis 1, [3]

- direktiivi 79/267/EMÜ lisas, [4]

- direktiivis 64/225/EMÜ, [5]

- direktiivides 92/49/EMÜ [6] ja 92/96/EMÜ [7].

"

[1] EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27.

[2] EÜT L 386, 30.12.1989, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/30/EMÜ (EÜT L 110, 28.4.1992, lk 52).

[3] EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/49/EMÜ (EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1).

[4] EÜT L 63, 13.3.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 90/619/EMÜ (EÜT L 330, 29.11.1990, lk 50).

[5] EÜT 56, 4.4.1964, lk 878/64. Direktiivi on muudetud 1973. aasta ühinemisaktiga.

[6] EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1.

[7] EÜT L 360, 9.12.1992, lk 1.

--------------------------------------------------