Nõukogu direktiiv 98/46/EÜ,

24. juuni 1998,

millega muudetakse direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta A, D (I peatükk) ja F lisasid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, [1] ja eriti selle artikli 16 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [2]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [3]

ning arvestades, et:

direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 16 on komisjonil palutud teha ettepanekuid nimetatud direktiivi A, D (I peatükk) ja F lisade muutmise kohta, pidades eelkõige silmas nende kohandamist vastavalt tehnoloogia arengule;

samas artiklis on sätestatud, et nõukogu teeb nende ettepanekute kohta otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega enne 1. jaanuari 1998;

viimasel ajal nõuab veterinaariaalaste haldusprotseduuride areng karjamajandamise, loomade liikumise kontrolli, loomade identifitseerimise ja haiguste tõrje alase info töötlemise osas muudatuste tegemist direktiivi 64/432/EMÜ teatavates lisades,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevaga asendatakse direktiivi 64/432/EMÜ A, D (I peatükk) ja F lisad käesoleva direktiivi lisade tekstiga.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. juulil 1999. Nad teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luksemburg, 24. juuni 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Cunningham

[1] EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 97/12/EÜ (EÜT L 109, 25.4.1997, lk 1).

[2] EÜT C 266, 3.9.1997, lk 4, ja EÜT C 337, 7.11.1997, lk 1.

[3] EÜT C 14, 19.1.1998, lk 58.

--------------------------------------------------

I LISA

A LISA

I. Ametlikult tuberkuloosivaba veisekari

Käesolevas jaos tähendavad "veised" kõiki veiseid, välja arvatud kultuuri- ja spordiüritustest osavõtvaid loomi.

1. Veisekari on ametlikult tuberkuloosivaba, kui:

a) ühelgi loomal ei esine tuberkuloosi kliinilisi tunnuseid;

b) kõik üle kuue nädala vanused veised on reageerinud negatiivselt vastavalt B lisale läbi viidud vähemalt kahele ametlikule nahasisesele tuberkuliiniproovile, millest esimene tehakse kuus kuud pärast nakkuse likvideerimist karjast ja teine kuus kuud hiljem või, kui kari on kogutud kokku ainult loomadest, mis on pärit ametlikult tuberkuloosivabadest karjadest, tehakse esimene proov vähemalt 60 päeva pärast kogumist ja teine proov pole nõutav;

c) pärast punktis b osutatud esimese proovi tegemist ei ole karja toodud ühtki üle kuue nädala vanust veist, välja arvatud juhul, kui tema nahasisene tuberkuliiniproov, mis on tehtud ja mida on hinnatud vastavalt B lisale ja mis on tehtud kas 30 päeva jooksul enne või 30 päeva jooksul pärast tema karja toomise kuupäeva, on andnud negatiivse tulemuse; viimasel juhul peab/peavad loom(ad) olema karja teistest loomadest füüsiliselt isoleeritud, selliselt et vältida igasugust otsest või kaudset kontakti teiste loomadega, kuni tulemus on osutunud negatiivseks.

Pädev asutus võib siiski mitte nõuda nimetatud testi läbiviimist loomade liikumise korral oma territooriumil, kui loom on pärit ametlikult tuberkuloosivabast karjast, välja arvatud liikmesriigis, kus pädev asutus nõudis 1. jaanuaril 1998 ja kuni ametlikult tuberkuloosivaba piirkonna staatuse saavutamiseni antud testide läbiviimist loomade suhtes, mis liiguvad artiklis 14 osutatud võrgusüsteemis osalevate karjade vahel.

2. Veisekari säilitab ametlikult tuberkuloosivaba staatuse, kui:

a) punktides 1a ja c täpsustatud tingimused on jätkuvalt täidetud;

b) kõik majandisse saabuvad loomad on pärit ametlikult tuberkuloosivaba staatusega karjadest;

c) kõik majandis olevad loomad, välja arvatud majandis sündinud alla kuue nädala vanused vasikad, läbivad rutiinse tuberkuliiniproovi vastavalt B lisale üheaastase intervalliga.

Liikmesriigi pädev asutus võib siiski liikmesriigi või liikmesriigi osa suhtes, kus kõikide veisekarjade suhtes rakendatakse tuberkuloosi vastu võitlemise ametlikku programmi, muuta rutiinsete kontrollimiste sagedust järgmiselt:

- kui tuberkuloosiga nakatunuks kinnitatud veisekarjade aastase protsendi – mis määratakse kindlaks iga aasta 31. detsembril – keskmine kahe viimase ühe-aastase järelevalve perioodi jooksul ei ületa 1 % kõikidest karjadest määratletud piirkonnas, võib karja rutiinsete kontrollimiste intervalli pikendada kahe aastani ning nuumamiseks ettenähtud isasloomad isoleeritud epidemioloogilises üksuses võib vabastada tuberkuliiniproovist, tingimusel et nad on pärit ametlikult tuberkuloosivabadest karjadest ja et pädev asutus garanteerib, et nuumamiseks ettenähtud isasloomi ei kasutata aretamiseks ja nad lähevad otse tapmisele,

- kui tuberkuloosiga nakatunuks kinnitatud veisekarjade aastase protsendi – mis määratakse kindlaks iga aasta 31. detsembril – keskmine kahe viimase kahe-aastase järelevalve perioodi jooksul ei ületa 0,2 % kõikidest karjadest määratletud piirkonnas, võib rutiinsete kontrollimiste intervalli pikendada kolme aastani ja/või loomade vanuse, mil loomad peavad läbima antud kontrollimised, võib tõsta 24 kuuni,

- kui tuberkuloosiga nakatunuks kinnitatud veisekarjade aastase protsendi – mis määratakse kindlaks iga aasta 31. detsembril – keskmine kahe viimase kolme-aastase järelevalve perioodi jooksul ei ületa 0,1 % kõikidest karjadest määratletud piirkonnas, võib rutiinsete kontrollimiste intervalli pikendada nelja aastani või, tingimusel et järgmised tingimused on täidetud, võib pädev asutus vabastada karjad karjade tuberkuliiniproovist:

1) enne karja toomist läbivad kõik veised nahasisese tuberkuliiniproovi negatiivse tulemustega;

2) kõikide tapetud veiste puhul kontrollitakse tuberkuloosi kahjustusi ning kõik sellised kahjustused saadetakse histopatoloogilisele ja bakterioloogilisele kontrollimisele tuberkuloosi tunnuste uurimiseks.

Pädev asutus võib samuti liikmesriigi või selle osa suhtes suurendada tuberkuliiniproovide sagedust, kui haigestumus on suurenenud.

3A. Karja ametlikult tuberkuloosivaba staatus peatatakse, kui:

a) lõikes 2 täpsustatud tingimusi enam ei täideta;

või

b) üks või enam looma loetakse olevat reageerinud positiivselt tuberkuliiniproovile või tapajärgse kontrolli käigus kahtlustatakse tuberkuloosi juhtumit.

Kui loom loetakse olevat reageerinud positiivselt, eemaldatakse ta karjast ja tapetakse. Positiivselt reageerinud looma või haiguskahtlusega looma rümba suhtes viiakse läbi asjakohased tapajärgsed kontrollimised, laboriuuringud ja epidemioloogilised kontrollimised. Karja staatus jääb peatatuks ajani, mil kõik laboriuuringud on lõpule viidud. Kui tuberkuloosi esinemine ei leia kinnitust, võib ametlikult tuberkuloosivaba staatuse peatamise tühistada, kui kõik üle kuue nädala vanused loomad on testitud ja andnud negatiivse tulemuse vähemalt 42 päeva pärast reageerinud looma(de) eemaldamist;

või

c) kari sisaldab määramata staatusega loomi vastavalt B lisas kirjeldatule. Sellisel juhul jääb karja staatus peatatuks, kuni loomade staatus on välja selgitatud. Sellised loomad tuleb isoleerida karja teistest loomadest, kuni nende staatus on välja selgitatud kas täiendava kontrollimisega 42 päeva hiljem või siis tapajärgse kontrollimise ja laboriuuringuga;

d) erandina punkti c nõuetest võib pädev asutus siiski liikmesriigis, kus pädev asutus viib läbi rutiinset karja kontrollimist, kasutades B lisas kirjeldatud võrdlevat tuberkuliiniproovi, ja karja puhul, kus pole avastatud ühtegi kinnitatud positiivselt reageerinud looma vähemalt kolm aastat, otsustada mitte piirata karja muude loomade liikumist, tingimusel et ebaselge reaktsiooniga loomade staatus selgitatakse välja täiendava kontrollimisega 42 päeva hiljem ja et ühtki looma asjaomasest majandist ei lubata ühendusesiseseks kauplemiseks, kuni ebaselgelt reageerinud loomade staatus on välja selgitatud. Kui antud täiendaval kontrollimisel reageerib mõni loom positiivselt või annab jätkuvalt ebaselge reaktsiooni, siis kohaldatakse punkti b tingimusi. Kui haiguse esinemine leiab hiljem kinnitust, tuleb tuvastada ja testida kõik loomad, kes on lahkunud majandist alates karja viimase selge testimise ajast.

3B. Karja ametlikult tuberkuloosivaba staatus tühistatakse, kui tuberkuloosi esinemist kinnitab M. Bovis’e eraldamine laboratoorsel uurimisel.

Pädev asutus võib staatuse peatada, kui:

a) lõikes 2 täpsustatud tingimusi enam ei täideta; või

b) tapajärgsel kontrollil on näha tuberkuloosi klassikalisi kahjustusi; või

c) epidemioloogiline uurimine teeb kindlaks nakkuse tõenäosuse;

d) või muudel põhjustel, mida loetakse vajalikuks veiste tuberkuloosi tõrje eesmärgil.

Pädev asutus peab tegema kindlaks ja kontrollima kõik karjad, mis loetakse epidemioloogiliselt seotud olevat. Karja ametlikult tuberkuloosivaba staatus jääb tühistatuks, kuni tööruumide ja seadmete puhastamine ja desinfitseerimine on lõpetatud ja kõik üle kuue nädala vanused loomad on reageerinud negatiivselt vähemalt kahele järjestikusele tuberkuliiniproovile, millest esimene tehakse mitte varem kui 60 päeva pärast ja teine 4–12 kuud pärast viimase positiivselt reageerinud looma eemaldamist.

4. Artikli 8 kohaselt esitatud info alusel võib liikmesriigi või liikmesriigi osa kuulutada ametlikult tuberkuloosivabaks artiklis 17 sätestatud korras, kui ta vastab järgmistele tingimustele:

a) tuberkuloosiga nakatunuks kinnitatud veisekarjade protsent kõikidest karjadest ei ole ületanud 0,1 % aastas kuus aastat järjest ja vähemalt 99,9 % karjadest on igal aastal saavutanud ametlikult tuberkuloosivaba staatuse kuus aastat järjest, kusjuures viimatimainitud protsendi arvestus toimub iga kalendriaasta 31. detsembril;

b) on olemas määruse (EÜ) nr 820/97 [1] kohane identifitseerimissüsteem, mis võimaldab iga veise kohta teha kindlaks päritolu- ja vahekarjad;

c) kõik tapetud veised läbivad ametliku tapajärgse kontrolli;

d) ametlikult tuberkuloosivaba staatuse peatamise ja tühistamise protseduurid on täidetud.

5. Liikmesriik või liikmesriigi osa säilitab ametlikult tuberkuloosivaba staatuse, kui lõike 4 punktide a–d tingimusi jätkuvalt täidetakse. Kui on siiski tõendeid olulisest tuberkuloosi olukorra muutusest ametlikult tuberkuloosivabaks tunnistatud liikmesriigis või liikmesriigi osas, võib komisjon artiklis 17 sätestatud korras teha otsuse staatuse peatamise või tühistamise kohta kuni otsuse nõuete täitmiseni.

II. Ametlikult brutselloosivabad ja brutselloosivabad karjad

Käesolevas jaos tähendavad "veised" kõiki veiseid, välja arvatud nuumamiseks ettenähtud isasloomi, tingimusel et nad on pärit ametlikult brutselloosivabadest karjadest ja et pädev asutus garanteerib, et nuumamiseks ettenähtud isasloomi ei kasutata aretamiseks ja nad lähevad otse tapmisele.

1. Veisekari on ametlikult brutselloosivaba, kui:

a) selles ei ole brutselloosi vastu vaktsineeritud veiseid, v.a emasloomad, keda on vaktsineeritud vähemalt kolm aastat tagasi;

b) ühelgi veisel ei ole vähemalt kuue kuu jooksul esinenud brutselloosi kliinilisi tunnuseid;

c) kõikide üle 12 kuu vanuste veiste suhtes on rakendatud C lisa kohaselt üht järgmistest kontrollirežiimidest, mille tulemus on olnud negatiivne:

i) kaks lõikes 10 täpsustatud seroloogilist testi intervalliga, mis ületab kolme kuud ja on alla 12 kuu;

ii) kolm piimaproovide testi intervalliga kolm kuud, millele järgneb vähemalt kuus nädalat hiljem lõikes 10 täpsustatud seroloogiline test;

d) iga karja saabuv veis pärineb ametlikult brutselloosivaba staatusega karjast ning üle 12 kuu vanuste veiste puhul on brutsella tiiter seerumi aglutinatsiooni testi tegemisel vastavalt C lisale olnud alla 30 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku ml kohta või on reageerinud negatiivselt artikli 17 korra kohaselt heakskiidetud muule testile 30 päeva jooksul enne või 30 päeva jooksul pärast karja toomise kuupäeva: viimasel juhul peab/peavad loom(ad) olema karja teistest loomadest füüsiliselt isoleeritud, selliselt et vältida igasugust otsest või kaudset kontakti teiste loomadega, kuni tulemus on osutunud negatiivseks.

2. Veisekari säilitab ametlikult brutselloosivaba staatuse, kui:

a) igal aastal rakendatakse C lisa kohaselt üht järgmistest kontrollirežiimidest, mille tulemus on olnud negatiivne:

i) kolm piima ringtesti intervalliga vähemalt kolm kuud;

ii) kolm piima ELISA-testi intervalliga vähemalt kolm kuud;

iii) kaks piima ringtesti intervalliga vähemalt kolm kuud, millele järgneb vähemalt kuus nädalat hiljem lõikes 10 osutatud seroloogiline test;

iv) kaks piima ELISA-testi intervalliga vähemalt kolm kuud, millele järgneb vähemalt kuus nädalat hiljem lõikes 10 osutatud seroloogiline test;

v) kaks seroloogilist testi intervalliga vähemalt kolm kuud, kuid mitte rohkem kui 12 kuud.

Liikmesriigi pädev asutus võib siiski liikmesriigi või liikmesriigi osa suhtes, mis ei ole ametlikult brutselloosivaba, kuid kus kõikidele veisekarjadele rakendatakse brutselloosi vastu võitlemise ametlikku programmi, muuta rutiinsete kontrollimiste sagedust järgmiselt:

- kui nakatunud ei ole üle 1 % veisekarjadest, võib olla piisav igal aastal teha kaks piima ringtesti või kaks piima ELISA-testi intervalliga vähemalt kolm kuud või üks seroloogiline test,

- kui vähemalt 99,8 % veisekarjadest on tunnistatud ametlikult brutselloosivabaks vähemalt nelja aasta jooksul, võib kontrollimiste vahelise intervalli pikendada kahele aastale, kui kontrollitakse kõiki üle 12 kuu vanuseid loomi, või kontrollimisel võib piirduda üle 24 kuu vanuste loomadega, kui karjade kontrollimist jätkatakse igal aastal. Kontrollimised tuleb viia läbi, kasutades üht lõikes 10 osutatud seroloogilistest testidest;

b) kõik karja saabuvad veised pärinevad ametlikult brutselloosivaba staatusega karjadest ning üle 12 kuu vanuste veiste puhul on brutsella tiiter seerumi aglutinatsiooni testi tegemisel vastavalt C lisale olnud alla 30 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku ml kohta või on reageerinud negatiivselt artikli 17 korra kohaselt heakskiidetud muule testile 30 päeva jooksul enne või 30 päeva jooksul pärast karja toomise kuupäeva: viimasel juhul peab/peavad loom(ad) olema karja teistest loomadest füüsiliselt isoleeritud, selliselt et vältida igasugust otsest või kaudset kontakti teiste loomadega, kuni tulemus on osutunud negatiivseks.

Punktis b kirjeldatud testi ei tule siiski nõuda liikmesriikides või liikmesriikide piirkondades, kus brutselloosiga nakatunud veisekarju ei ole olnud üle 0,2 % vähemalt kahe aasta jooksul ning kus loom on pärit ametlikult brutselloosivabast karjast antud liikmesriigis või piirkonnas ning ei ole transpordi ajal puutunud kokku madalama staatusega veistega;

c) olenemata punktist b, võib brutselloosivabast veisekarjast pärit veiseid tuua ametlikult brutselloosivabasse karja, kui nad on vähemalt 18 aasta vanused ja, juhul kui nad on brutselloosi vastu vaktsineeritud, toimus vaktsineerimine üle aasta varem.

30 päeva jooksul enne üleviimist peab nende loomade brutsella tiiter olema olnud alla 30 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku ml kohta ja komplemendi sidumise testi või artikli 17 korra kohaselt heakskiidetud muu testi tulemus peab olema olnud negatiivne.

Kui brutselloosivaba karja emasveis tuuakse ametlikult brutselloosivabasse veisekarja eespool toodud lõike sätete kohaselt, loetakse antud karja brutselloosivabaks kaks aastat pärast viimasena vaktsineeritud looma toomise kuupäeva.

3A. Karja ametlikult brutselloosivaba staatus peatatakse, kui:

a) lõigetes 1 ja 2 täpsustatud tingimusi enam ei täideta; või

b) laborikatsete tulemusena või kliinilistel alustel kahtlustatakse ühel või enamal veisel brutselloosi esinemist ja haiguskahtlusega loomad on tapetud või isoleeritud selliselt, et vältida igasugust otsest või kaudset kontakti teiste loomadega.

Kui asjaomane loom on tapetud ja teda ei saa enam kontrollida, võib peatamise tühistada, kui kahe seerumi aglutinatsiooni testi tulemusena, mis on tehtud vastavalt C lisale kõigile üle 12 kuu vanustele veistele karjas, on brutsella tiiter olnud alla 30 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku ml kohta. Esimene test tuleb teha vähemalt 30 päeva pärast asjaomase looma eemaldamist ja teine vähemalt 60 päeva hiljem.

Kui asjaomane loom on olnud karja loomadest isoleeritud, võib looma uuesti karja tuua ja karja staatuse võib ennistada pärast seda, kui:

a) seerumi aglutinatsiooni test on andnud tulemuseks tiitri alla 30 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku ml kohta ja komplemendi sidumise testi tulemus on olnud negatiivne; või

b) artikli 17 korra kohaselt sel eesmärgil heakskiidetud muu testide kombinatsiooni tulemus on olnud negatiivne.

3B. Karja ametlikult brutselloosivaba staatus tühistatakse, kui laborikatsete või epidemioloogiliste uuringute tulemusena on brutsella nakkus leidnud karjas kinnitust.

Karja staatust ei ennistata enne, kui kas kõik haiguse puhkemisel karjas olnud veised on tapetud või kui karjas on läbi viidud kontrolltestimine ja kõik üle 12 kuu vanused loomad on reageerinud negatiivselt kahele järjestikusele testile 60päevase intervalliga, millest esimene on tehtud mitte vähem kui 30 päeva pärast positiivse(te) looma(de) eemaldamist.

Veiste puhul, kes olid tiined haiguse puhkemise ajal, tuleb lõplik kontrollimine viia läbi vähemalt 21 päeva pärast seda, kui viimane haiguse puhkemise ajal tiine olnud loom on poeginud.

4. Veisekari on brutselloosivaba, kui ta vastab lõike 1 punktides b ja c toodud tingimustele ja kui vaktsineerimine on toimunud järgmiselt:

i) emasveiseid on vaktsineeritud:

- enne kuue kuu vanuseks saamist tüve 19 elusvaktsiiniga, või

- enne 15 kuu vanuseks saamist ametlikult kontrollitud ja heakskiidetud tapetud 45/20 adjuvantvaktsiiniga, või

- artiklis 17 sätestatud korra kohaselt heakskiidetud muude vaktsiinidega;

ii) alla 30 kuu vanused veised, keda on vaktsineeritud tüve 19 elusvaktsiiniga, võivad anda seerumi aglutinatsiooni testi tulemuseks üle 30 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku, kuid alla 80 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku milliliitri kohta, tingimusel et komplemendi sidumise testi tulemus on alla 30 EMÜ ühiku emasloomade puhul, keda on vaktsineeritud vähem kui 12 kuud varem, või alla 20 EMÜ ühiku kõigil muudel juhtudel.

5. Veisekari säilitab brutselloosivaba staatuse, kui:

i) karja suhtes rakendatakse üht punktis 2 a loetletud kontrollirežiimidest;

ii) karja saabuvad veised täidavad punkti 2 b nõudeid, või

- on pärit brutselloosivaba staatusega karjadest ning üle 12 kuu vanuste veiste puhul on seerumi aglutinatsiooni testi tulemuseks 30 päeva jooksul enne või isolatsioonis pärast karja toomist olnud alla 30 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku ml kohta ja komplemendi sidumise testi tulemus on olnud negatiivne vastavalt C lisale, või

- on pärit brutselloosivaba staatusega karjadest, on alla 30 kuu vanused ja on vaktsineeritud tüve 19 elusvaktsiiniga, kui nad annavad seerumi aglutinatsiooni testi tulemuseks üle 30 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku, kuid alla 80 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku milliliitri kohta, tingimusel et komplemendi sidumise testi tulemuseks annavad nad alla 30 EMÜ ühiku emasloomade puhul, keda on vaktsineeritud vähem kui 12 kuud varem, või alla 20 EMÜ ühiku kõigil muudel juhtudel.

6A. Karja brutselloosivaba staatus peatatakse, kui:

a) lõigetes 4 ja 5 täpsustatud tingimused ei ole täidetud; või

b) laborikatsete tulemusena või kliinilistel alustel kahtlustatakse ühel või enamal üle 30 kuu vanusel veisel brutselloosi esinemist ja haiguskahtlusega loom(ad) on tapetud või isoleeritud selliselt, et vältida igasugust otsest või kaudset kontakti teiste loomadega.

Kui asjaomane loom on olnud isoleeritud, võib looma uuesti karja tuua ja karja staatuse võib ennistada, kui seerumi aglutinatsiooni tiiter on seejärel olnud alla 30 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku ml kohta ja komplemendi sidumise testi või artikli 17 korra kohaselt heakskiidetud muu testi tulemus on olnud negatiivne.

Kui asjaomased loomad on tapetud ja neid ei saa enam kontrollida, võib peatamise tühistada, kui kahe seerumi aglutinatsiooni testi tulemusena, mis on tehtud vastavalt C lisale kõigile üle 12 kuu vanustele veistele majandis, on brutsella tiiter olnud alla 30 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku ml kohta. Esimene test tuleb teha vähemalt 30 päeva pärast asjaomase looma eemaldamist ja teine vähemalt 60 päeva hiljem.

Kui eelmise kahe lõigu kohaselt kontrollitavad loomad on alla 30 kuu vanused ja neid on vaktsineeritud tüve 19 elusvaktsiiniga, võib neid lugeda negatiivseks, kui nad annavad seerumi aglutinatsiooni testi tulemuseks üle 30 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku, kuid alla 80 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku milliliitri kohta, tingimusel et komplemendi sidumise testi tulemus on alla 30 EMÜ ühiku emasloomade puhul, keda on vaktsineeritud vähem kui 12 kuud varem, või alla 20 EMÜ ühiku kõigil muudel juhtudel.

6B. Karja brutselloosivaba staatus tühistatakse, kui laborikatsete või epidemioloogiliste uuringute tulemusena on brutsella nakkus leidnud karjas kinnitust. Karja staatust ei ennistata enne, kui kas kõik haiguse puhkemisel karjas olnud veised on tapetud või kui karjas on läbi viidud kontrolltestimine ja kõik üle 12 kuu vanused vaktsineerimata loomad on reageerinud negatiivselt kahele järjestikusele testile 60päevase intervalliga, millest esimene on tehtud mitte vähem kui 30 päeva pärast positiivse(te) looma(de) eemaldamist.

Kui kõik eelmise lõike kohaselt kontrollitavad loomad on alla 30 kuu vanused ja neid on vaktsineeritud tüve 19 elusvaktsiiniga, võib neid lugeda negatiivseks, kui nende brutsella tiiter on üle 30 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku, kuid alla 80 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku ml kohta, tingimusel et komplemendi sidumise testi tulemusel on tiiter alla 30 EMÜ ühiku emasloomade puhul, keda on vaktsineeritud vähem kui 12 kuud varem, või tiiter alla 20 EMÜ ühiku kõigil muudel juhtudel.

Veiste puhul, kes olid tiined haiguse puhkemise ajal, peab lõplik kontrollimine olema läbi viidud vähemalt 21 päeva pärast seda, kui viimane haiguse puhkemise ajal tiine olnud loom on poeginud.

7. Liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna võib kuulutada ametlikult brutselloosivabaks artiklis 17 sätestatud korras, kui ta vastab järgmistele tingimustele:

a) vähemalt kolm aastat ei ole registreeritud ühtki abordijuhtumit brutsella nakkuse tõttu ja B. abortus’e eraldamist ning vähemalt 99,8 % karjadest on igal aastal saavutanud ametlikult brutselloosivaba staatuse viis aastat järjest, kusjuures protsendi arvestus toimub iga kalendriaasta 31. detsembril. Kui pädev asutus otsustab kogu karja tappa, ei pea siiski eespool toodud arvestuse eesmärgil arvestama epidemioloogilise uurimise käigus selgunud isoleeritud juhtumeid, mis on põhjustatud loomade toomisest väljastpoolt liikmesriiki või liikmesriigi osa, ja karju, mille ametlikult brutselloosivaba staatus on peatatud või tühistatud muul põhjusel kui haiguse kahtlus, tingimusel et asjaomase liikmesriigi pädev keskasutus registreerib sellised juhtumid iga-aastaselt ja edastab need komisjonile vastavalt artikli 8 lõikele 2; ja

b) on olemas määruse (EÜ) nr 820/97 kohane identifitseerimissüsteem, mis võimaldab iga veise kohta teha kindlaks päritolu- ja vahekarjad; ja

c) abordijuhtumitest teatamine on kohustuslik ja pädev asutus uurib neid.

8. Arvestades lõiget 9, säilitab ametlikult brutselloosivabaks kuulutatud liikmesriik või liikmesriigi piirkond selle staatuse, kui:

a) lõike 7 punktides a ja b ettenähtud tingimused on jätkuvalt täidetud ning kohustuslik on teatamine abordijuhtumitest, mis kahtlustatakse olevat brutselloosist tingitud, ja pädev asutus uurib neid;

b) esimese viie aasta jooksul pärast staatuse omandamist on igal aastal testitud kõiki üle 24 kuu vanuseid veiseid vähemalt 20 % karjadest ja nad on reageerinud negatiivselt vastavalt C lisale tehtud seroloogilisele testile või piimakarjade puhul piimaproovide kontrollimisele vastavalt C lisale;

c) igast veisest, kelle puhul kahtlustatakse brutselloosiga nakatumist, teatatakse pädevale asutusele ja iga selline veis läbib brutselloosi ametliku epidemioloogilise uuringu, mis sisaldab vähemalt kaht seroloogilist vereproovi, sealhulgas komplemendi sidumise testi ja asjakohaste proovide mikrobioloogilist uuringut;

d) kahtluse perioodil, mis kestab seni, kuni punktis c ettenähtud testid on andnud negatiivse tulemuse, peatatakse haiguskahtlusega veise päritolu- või vahekarja ning temaga epidemioloogiliselt seotud karjade ametlikult brutselloosivaba staatus;

e) brutselloosi puhkemise korral, mis on hakanud levima, on kõik veised tapetud. Ülejäänud vastuvõtlike liikide loomad läbivad asjakohased testid ning tööruumid ja seadmed puhastatakse ja desinfitseeritakse.

9. Ametlikult brutselloosivabaks kuulutatud liikmesriik või liikmesriigi piirkond teatab kõikide brutselloosijuhtumite esinemisest komisjonile. Kui esineb tõendeid brutselloosi olukorra olulise muutuse kohta ametlikult brutselloosivabaks tunnistatud liikmesriigis või liikmesriigi osas, võib komisjon artiklis 17 sätestatud korras teha ettepaneku staatuse peatamise või tühistamise kohta kuni otsuse nõuete täitmiseni.

10. II jaos tähendab seroloogiline test kas seerumi aglutinatsiooni testi, puhverdatud brutsella-antigeeni testi, komplemendi sidumise testi, plasma aglutinatsiooni testi, plasma ringtesti, mikroaglutinatsioonitesti või individuaalset vere ELISAt vastavalt C lisas kirjeldatule. Artiklis 17 sätestatud korra kohaselt heakskiidetud ja C lisas kirjeldatud muud diagnostilised testid on samuti aktsepteeritud II jao eesmärgil. Piimatest tähendab piima ringtesti või piima ELISAt vastavalt C lisale.

D LISA

I PEATÜKK

AMETLIKULT VEISTE ENSOOTILISE LEUKOOSI VABAD KARJAD, LIIKMESRIIGID JA PIIRKONNAD

A. Ametlikult veiste ensootilise leukoosi vaba kari tähendab karja, kus:

i) ei esine kliiniliste tunnuste alusel ega laborikatsete tulemusel veiste ensootilise leukoosi juhtumeid karjas ning selliseid juhtumeid pole kinnitatud viimase kahe aasta jooksul; ja

ii) kõik üle 24 kuu vanused loomad on eelnenud 12 kuu jooksul reageerinud negatiivselt kahele vastavalt käesolevale lisale läbi viidud testile intervalliga vähemalt neli kuud; või

iii) kari vastab eespool toodud punkti i nõuetele ja asub ametlikult veiste ensootilise leukoosi vabas liikmesriigis või piirkonnas.

B. Kari säilitab ametlikult veiste ensootilise leukoosi vaba staatuse tingimusel, et:

i) punkti Ai tingimus on jätkuvalt täidetud;

ii) karja toodud loomad on pärit ametlikult veiste ensootilise leukoosi vabast karjast;

iii) kõik üle 24 kuu vanused loomad reageerivad jätkuvalt negatiivselt II peatüki kohaselt läbiviidud testile intervalliga kolm aastat;

iv) karja toodud ja kolmandast riigist pärinevad aretusloomad on imporditud vastavalt direktiivile 72/462/EMÜ.

C. Karja ametlikult leukoosivaba staatus peatatakse, kui punktis B täpsustatud tingimused ei ole täidetud, või kui laborikatsete tulemusena või kliinilistel alustel kahtlustatakse ühel või enamal veisel veiste ensootilise leukoosi esinemist ja haiguskahtlusega loom(ad) tapetakse viivitamata.

D. Staatus jääb peatatuks ajani, mil järgmised nõuded on täidetud:

1. Kui üks loom ametlikult veiste ensootilise leukoosi vabast karjast on reageerinud positiivselt ühele II peatükis osutatud testidest või kui muul moel kahtlustatakse karja ühel loomal nakkust:

i) positiivselt reageerinud loom ja lehma korral tema poolt sünnitatud vasikad peavad olema karjast viidud tapmisele veterinaarasutuste järelevalve all;

ii) kõik üle 12 kuu vanused loomad karjas on reageerinud negatiivselt II peatüki kohaselt tehtud kahele seroloogilisele testile (vahega 4–12 kuud) vähemalt kolm kuud pärast positiivse looma ja tema võimalike järglaste eemaldamist;

iii) läbi on viidud epidemioloogiline uuring, mis on andnud negatiivse tulemuse, ning nakatatud karjaga epidemioloogiliselt seotud karjades on võetud alapunktis ii sätestatud meetmed.

Pädev asutus võib siiski eirata nakatatud lehma vasika tapmise kohustust, kui vasikas eraldati emast viivitamata pärast poegimist. Sellisel juhul tuleb vasika suhtes rakendada punkti 2 alapunkti iii nõudeid.

2. Kui enam kui üks loom ametlikult veiste ensootilise leukoosi vabast karjast on reageerinud positiivselt ühele II peatükis osutatud testidest või kui muul moel kahtlustatakse karja enam kui ühe looma puhul nakkust:

i) positiivselt reageerinud loomad ja lehmade korral nende poolt sünnitatud vasikad tuleb viia tapmisele veterinaarasutuste järelevalve all;

ii) kõik karjas olevad üle 12 kuu vanused loomad peavad reageerima negatiivselt kahele vastavalt II peatükile läbi viidud testile intervalliga 4–12 kuud;

iii) kõik muud karjas olevad loomad peavad pärast identifitseerimist jääma majandisse kuni 24 kuu vanuseks saamiseni ja neid tuleb testida II peatüki kohaselt pärast nimetatud vanuseni jõudmist, välja arvatud see, et pädev asutus võib lubada asjaomaste loomade saatmist otse tapmisele ametliku järelevalve all;

iv) läbi on viidud epidemioloogiline uuring, mis on andnud negatiivse tulemuse, ning nakatatud karjaga epidemioloogiliselt seotud karjades on võetud alapunktis ii sätestatud meetmed.

E. Artiklis 17 sätestatud korras ja artikli 8 kohaselt esitatud info alusel võib liikmesriigi või liikmesriigi osa lugeda ametlikult veiste ensootilise leukoosi vabaks, kui:

a) kõik punkti A tingimused on täidetud ja vähemalt 99,8 % veisekarjadest on ametlikult veiste ensootilise leukoosi vabad;

või

b) liikmesriigis või liikmesriigi osas ei ole kinnitatud veiste ensootilise leukoosi juhtumeid viimase kolme aasta jooksul ja kasvajate esinemisest, mis kahtlustatakse olevat põhjustatud veiste ensootilisest leukoosist, teatatakse kohustuslikus korras ja viiakse läbi nende põhjuste uurimine ja

liikmesriigi puhul vähemalt 10 % juhuslikult valitud karjades on kõik üle 24 kuu vanused loomad reageerinud eelmise 24 kuu jooksul negatiivselt II peatüki kohaselt läbiviidud testile või

liikmesriigi osa puhul on kõik üle 24 kuu vanused loomad reageerinud eelmise 24 kuu jooksul negatiivselt II peatüki kohaselt läbiviidud II peatükis ettenähtud testile;

või

c) muu meetod näitab usaldusmääraga 99 %, et alla 0,2 % karjadest on nakatatud.

F. Liikmesriik või liikmesriigi piirkond säilitab ametlikult veiste ensootilise leukoosi vaba staatuse, kui:

a) kõik antud liikmesriigi territooriumil või piirkonnas tapetud loomad esitatakse ametlikule tapajärgsele kontrollimisele, kust kõik kasvajad, mis võivad olla tingitud veiste ensootilise leukoosi viirusest, saadetakse laboratoorsetele uuringutele;

b) liikmesriik teatab komisjonile kõikidest piirkonnas esinenud veiste ensootilise leukoosi juhtumitest;

c) kõik loomad, mis reageerivad positiivselt mis tahes II peatükis sätestatud testile, tapetakse ning nende karjade suhtes jäävad kehtima piirangud kuni nende staatuse ennistamiseni vastavalt punktile D; ja

d) kõiki üle kahe aasta vanuseid loomi on testitud kas üks kord esimese viie aasta jooksul pärast staatuse andmist vastavalt II peatükile või esimese viie aasta jooksul pärast staatuse andmist mis tahes muus korras, mille puhul näidatakse usaldusmääraga 99 %, et alla 0,2 % karjadest on nakatatud. Kui liikmesriigis või liikmesriigi piirkonnas ei ole siiski vähemalt kolm aastat ühes karjast 10000 seast registreeritud veiste ensootilise leukoosi juhtumeid, võib artiklis 17 sätestatud korras teha otsuse, et rutiinseid seroloogilisi teste võib vähendada, tingimusel et kõigile üle 12 kuu vanustele veistele vähemalt 1 % karjadest, mis valitakse igal aastal pisteliselt, on tehtud test, mis viiakse läbi vastavalt II peatükile.

G. Liikmesriigi või liikmesriigi osa ametlikult veiste ensootilise leukoosi vaba staatus peatatakse artiklis 17 sätestatud korras, kui eespool punkti F kohaselt läbiviidud uuringute tulemusena esineb tõendeid veiste ensootilise leukoosi olukorra olulise muutuse kohta ametlikult veiste ensootilise leukoosi vabaks tunnistatud liikmesriigis või liikmesriigi osas.

Ametlikult veiste ensootilise leukoosi vaba staatuse võib ennistada artiklis 17 sätestatud korras, kui samas korras sätestatud kriteeriumid on täidetud.

F LISA

1. näidis

+++++ TIFF +++++

2. näidis

+++++ TIFF +++++

[1] Nõukogu määrus (EÜ) nr 820/97, 21. aprill 1997, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise ning veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta (EÜT L 117, 7.5.1997, lk 1).

--------------------------------------------------

II LISA

Vastavustabel

Teema | Viited direktiivi 97/12/EÜ lisadele | Viidatud punktid direktiivi 97/12/EÜ lisades, mida on muudetud käesoleva direktiiviga |

Artikkel 2 (mõisted) | | |

Tuberkuloos | | |

Ametlikult vaba kari | A I 1, 2, 3 | A I 1, 2, 3A, 3B |

Ametlikult vaba piirkond/liikmesriik | A I 4, 5, 6 | A I 4, 5 |

Brutselloos | | |

Ametlikult vaba kari | A II 1, 2, 3 | A II 1, 2, 3A, 3B |

Ametlikult vaba piirkond | A II 7, 8, 9 | A II 7, 8, 9 |

Ametlikult vaba liikmesriik | A II 10, 11, 12 | A II 7, 8, 9 |

Vaba kari | A II 4, 5, 6 | A II 4, 5, 6A, 6B |

Kogu brutsellosi peatüki kohta | | Uus lõige 10 testimise kohta |

Veiste ensootiline leukoos | | |

Ametlikult vaba kari | D I A, B | D I A, B |

Ametlikult vaba piirkond/liikmesriik | D I E, F, G | D I E, F, G |

Artikkel 5 (Sertifikaat) | | |

Artikli 5 lõige 1 | F | F 1. ja 2. näidis |

Artikli 5 lõike 2 punkti a teine taane | F | F 1. ja 2. näidis |

Artikli 5 lõike 2 punkti b teine taane | F | F 1. ja 2. näidis |

Artikli 5 lõige 4 | F lisa D osa | F lisa 1. ja 2. näidise C osa |

Artikli 5 lõike 5 teine lause | F lisa (sealhulgas D osa) | F lisa 1. ja 2. näidis (sealhulgas C osa) |

Artikli 5 lõike 5 kolmas lause | F lisa | F lisa 1. ja 2. näidis |

--------------------------------------------------

31998L0046