Nõukogu määrus (EÜ) nr 515/97,

13. märts 1997,

liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 43 ja 235,

võttes arvesse nõukogu 21. aprilli 1970. aasta määrust (EMÜ) nr 729/70 [1] ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, eriti selle artikli 8 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [2]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [3],

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [4]

ning arvestades, et:

võitlus pettuste vastu seoses tolliliidu ja ühise põllumajanduspoliitikaga nõuab tihedat koostööd haldusasutuste vahel, mis igas liikmesriigis vastutavad nendes valdkondades vastu võetud sätete kohaldamise eest; samuti nõuab see asjakohast koostööd riikide kõnealuste ametiasutuste ja komisjoni vahel, kes vastutab asutamislepingu ning sellest tulenevalt vastu võetud sätete kohaldamise tagamise eest; tõhus koostöö selles valdkonnas tugevdab ühenduse finantshuvide kaitset;

seega tuleks koostada eeskirjad, mille kohaselt liikmesriikide haldusasutused üksteist abistavad ja teevad komisjoniga koostööd tolli- ja põllumajandusmääruste nõutava kohaldamise ning ühenduse finantshuvide õigusliku kaitse tagamiseks, eriti kõnealuste määruste rikkumiste ennetamise ja uurimise ning nimetatud määruste vastase või sellisena näiva tegevuse uurimise teel;

nõukogu 19. mai 1981. aasta määrusega (EMÜ) nr 1468/81 (liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks) [5] kehtestati nimetatud asutuste ja komisjoni vaheline tihe koostöö; selline süsteem on osutunud tõhusaks;

omandatud kogemusi arvestades on sellegipoolest tarvis asendada määrus (EMÜ) nr 1468/81 tervikuna selleks, et tugevdada koostööd niihästi igas liikmesriigis tolliliidu ja ühise põllumajanduspoliitika alal vastu võetud sätete kohaldamise eest vastutavate haldusasutuste kui ka nimetatud asutuste ja komisjoni vahel; selle eesmärgi saavutamiseks tuleks ühenduse tasandil kehtestada uued eeskirjad;

liikmesriikide valitsusasutuste omavahelist ning nende ja komisjoni vahelist koostööd käsitlevate ühenduse sätete kehtestamine tolli- või põllumajandusmääruste nõutava kohaldamise tagamiseks ei piira tolliasutuste vastastikust abi liikmesriikide ainupädevusse kuuluvates valdkondades käsitleva 1967. aasta konventsiooni kohaldamist; kõnealused ühenduse sätted ei ole sellised, et mõjutada liikmesriikides kohtulikku koostööd kriminaalasjades reguleerivate eeskirjade kohaldamist;

ühenduse üldeeskirjad, millega kehtestatakse liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi ning nende ja komisjoni vahelise koostöö süsteem, ei kehti valdkondades, kus nad kattuvad konkreetsetes määrustes sätestatud normidega, välja arvatud juhtudel, kui üldeeskirjad parandavad või tugevdavad haldusalast koostööd; eriti tolliinfosüsteemi rakendamine ei mõjuta mingil moel liikmesriikide komisjonile teabe edastamise kohustusi, mis muu hulgas kehtestati määrustega (EMÜ, Euratom) nr 1552/89 [6] ja (EMÜ) nr 595/81 [7], või pettusi käsitlevate teabelehtede tavapärast kasutamist ühendusele huvi pakkuva teabe levitamiseks;

liikmesriikide vaheline suurem koostöö nõuab asjaomaste asutuste uurimis- ja muu tegevuse koordineerimist; seepärast on oluline, et liikmesriigid annaksid komisjonile sellise tegevuse kohta üksikasjalikumat informatsiooni;

komisjon peab tagama majandustegevuses osalejate võrdse kohtlemise ja välistama, et vastastikuse haldusabi süsteemi kohaldamine liikmesriikide poolt tooks kaasa majandustegevuses osalejate diskrimineerimise eri liikmesriikides;

nõutav on määratleda liikmesriikide vastastikuse haldusabi süsteemist tulenevad kohustused juhtudel, kui liikmesriikide valitsusasutuste esindajad teevad õiguskaitseasutuste volitusel või nende loal tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamist käsitlevaid uurimisi;

tuleks kindlaks määrata teistes liikmesriikides uurimisi tegeva liikmesriigi esindajate volitused; samuti tuleks sätestada komisjoni esindajate kohalolek vastastikust haldusabi käsitlevatel siseriiklikel uurimistel, kui see on põhjendatud, ja määratleda nende volitused;

halduskoostöö eduka toimimise huvides on tarvis, et ühendusele erilist huvi pakkuvates küsimustes teavitataks komisjoni liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisest teabevahetusest;

komisjonile edastatava teabe kiire ja süstemaatilise vahetuse tagamiseks on ühenduse tasandil vaja sisse seada arvutitel põhinev tolliinfosüsteem; sellega seoses tuleks tundlikud andmed tolli ja põllumajanduse valdkonnas esinevate pettuste ja eeskirjade eiramiste kohta salvestada liikmesriikidele juurdepääsetavasse keskandmebaasi, seejuures tagades, et respekteeritaks vahetatava informatsiooni, eriti isikuandmete konfidentsiaalset laadi; selle teema mõistetavat delikaatsust arvestades tuleks isikuvabaduse kaitseks kehtestada selged ja läbipaistvad reeglid;

tollil tuleb iga päev kohaldada niihästi ühenduse kui ka ühenduseväliseid sätteid; seetõttu on soovitav, et nende sätete kohaldamiseks oleks olemas ühtne infrastruktuur;

vahetatav teave võib käsitleda füüsilisi isikuid ja seetõttu tuleb käesoleva määruse reguleerimisalas kohaldada isikuandmete automaatse või muuviisilise töötluse suhtes isikute kaitse põhimõtteid; neid põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötluse ja selliste andmete vaba liikumisega, [8] tuleks nimetatud direktiivi tingimusi ja nõudeid järgides käesoleva määrusega täpsustada ja täiendada; kuni nimetatud direktiivi ülevõtmise siseriiklike meetmete rakendamiseni tuleks teatavad liikmesriigid, kus puuduvad mitteautomaatsel teel vahetatavate isikuandmete kaitsereeglid, vabastada nende käesoleva määruse sätete kohaldamisest, mis käsitlevad mitteautomaatset andmevahetust;

tolliinfosüsteemis osalemiseks peavad liikmesriigid ja komisjon vastu võtma õigusaktid üksikisikute õiguste ja vabaduste kohta seoses isikuandmete töötlusega; kuni direktiivi 95/46/EÜ ülevõtmise siseriiklike meetmete rakendamiseni on tähtis, et liikmesriigid ja komisjon tagaksid nimetatud direktiivis sisalduvatel põhimõtetel rajaneva kaitsetaseme;

asjaomaste isikute õiguste piisava kaitse kindlustamiseks on vaja tagada niihästi liikmesriigi tasemel kui ka komisjoni poolt sõltumatu kontroll isikuandmete töötluse üle tolliinfosüsteemis;

komisjon peaks tihedas koostöös liikmesriikidega hõlbustama arvutisüsteemide sisseseadmist ja haldamist liikmesriikides;

komisjoni tuleks teavitada õigus- ja haldusmenetlustest tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide rikkumise korral;

käesoleva määruse teatavate sätete rakendamiseks, tolliinfosüsteemi sisseseadmise ja toimimise võimaldamiseks ning käesolevas määruses sätestatud halduskoostöö arendamisega seotud võimalike probleemide uurimiseks on tarvis moodustada komitee;

käesoleva määruse sätted käsitlevad niihästi ühise põllumajanduspoliitika eeskirjade kui ka tollialaste õigusaktide kohaldamist; käesoleva määrusega rajatav süsteem moodustab lahutamatult ühendusse kuuluva terviku; et eriomaselt tolliküsimusi hõlmavad asutamislepingu sätted ei volita ühendust sellist süsteemi rajama, on tarvis kohaldada artiklit 235,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesoleva määrusega nähakse ette viisid, kuidas liikmesriikides tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamise eest vastutavad haldusasutused teevad omavahel ja komisjoniga koostööd selleks, et tagada kõnealuste õigusaktide järgimine ühenduse süsteemi raames.

2. Käesoleva määruse sätted ei kehti, kui nad kattuvad konkreetsete sätetega muudes õigusaktides, mis käsitlevad liikmesriikide haldusasutuste vastastikust abi ning nende asutuste ja komisjoni vahelist koostööd tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamise suhtes.

Artikkel 2

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisis mõisteid:

- tollialased õigusaktid – ühenduse sätete ning nendega seotud rakendussätete kogum, mis reguleerib kaupade importi, eksporti, transiiti ja tolliterritooriumil paiknemist liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises, samuti liikmesriikide omavahelises kaubanduses, kui tegemist on kaupadega, millel pole ühenduse staatust asutamislepingu artikli 9 lõike 2 tähenduses, või kaupadega, mille ühenduse staatuse kindlakstegemiseks vajatakse lisakontrollmeetmeid või -uurimist,

- põllumajandusalased õigusaktid – ühise põllumajanduspoliitika alusel vastu võetud sätete ja põllumajandustoodete töötlemisel saadud kaupade suhtes vastu võetud erinormide kogum,

- taotluse esitanud asutus – liikmesriigi pädev asutus, kes esitab abitaotluse,

- taotluse saanud asutus – liikmesriigi pädev asutus, kellele abitaotlus esitatakse,

- haldusuurimine – kõik kontroll-, järelevalve- ja muud meetmed, mida võtavad artikli 1 lõikes 1 määratletud asutuste töötajad oma kohustusi täites selleks, et tagada tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide nõutav kohaldamine ning vajaduse korral sellise tegevuse mitteõiguspärasuse kontrollimine, mis tundub kõnealuseid õigusakte rikkuvat, välja arvatud meetmed, mida võetakse kohtuorganite taotlusel või otsese volitusega; peale selle katab termin "haldusuurimine" ka artiklis 20 nimetatud ühenduse ülesandeid,

- isikuandmed – igasugune teave, mis on seotud identifitseeritud või identifitseeritava isikuga; identifitseeritav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt kindlaks teha, eelkõige identifitseerimisnumbri abil või tema füüsilisele, psühholoogilisele, vaimsele, majanduslikule, kultuurilisele või sotsiaalsele identsusele omase ühe või mitme joone kaudu.

2. Iga liikmesriik edastab teistele liikmesriikidele ja komisjonile nende pädevate asutuste loendi, keda ta on määranud käesolevat määrust kohaldama.

Käeolevas määruses tähendavad "pädevad asutused" kooskõlas eelneva lõiguga määratud asutusi.

Artikkel 3

Kui riigi ametiasutused otsustavad käesoleva määruse alusel esitatud abitaotlusele või teatisele reageerides võtta meetmeid, mida saab rakendada ainult kohtuorgani loal või nõudel:

- igasugune sel teel hangitud tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamist käsitlev teave või vähemalt

- see osa toimikust, mis on tarvilik pettuse lõpetamiseks,

edastatakse kui osa käesolevas määruses sätestatud halduskoostööst.

Iga sellise teabe edastamise tarvis peab siiski olema kohtuorgani eelnev luba, kui siseriiklikust õigusest tuleneb sellise loa vajalikkus.

I JAOTIS

TAOTLETUD ABI

Artikkel 4

1. Taotleva asutuse palvel edastab taotluse saanud asutus talle kogu teabe, mis võimaldab nimetatud asutusel tagada tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide järgimist, eriti mis käsitlevad:

- tollimaksude kohaldamist, millel on võrdväärne mõju põllumajandusmaksude ja muude maksudega, mis on sätestatud ühtse põllumajanduspoliitikaga või põllumajandustoodete töötlemise teel valmistatavatele teatavatele kaupadele kohaldatava erikorraga,

- meetmeid, mis moodustavad osa Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi rahastamissüsteemist.

2. Soovitava teabe hankimiseks tuleb taotluse saanud asutusel või ametiasutusel, mille poole see võib abi saamiseks pöörduda, toimida nii, nagu tegutseks ta omal algatusel või oma asukohamaa teise ametiasutuse taotlusel.

Artikkel 5

Taotleva ametiasutuse palvel edastab taotluse saanud ametiasutus talle tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega hõlmatud meetmetega seotud mis tahes tõendid, dokumendid või dokumentide tõestatud koopiad, mis on kõnealuse asutuse valduses või hangitud artikli 4 lõikes 2 osutatud viisil.

Artikkel 6

1. Järgides asukohariigis kehtivaid eeskirju, teavitab või laseb teavitada taotluse saanud ametiasutus taotleva ametiasutuse palvel adressaati kõigist ametivõimude otsustest või meetmetest, mis puudutavad tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamist.

2. Teavitamistaotlustega, mis nimetavad edastatava meetme või otsuse teema, kaasneb tõlge selle liikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikku keelde, kus taotluse saanud asutus paikneb, ilma et see piiraks viimase õigust sellisest tõlkest loobuda.

Artikkel 7

Taotleva ametiasutuse palvel seab taotluse saanud ametiasutus võimaluste piires sisse või laseb oma tegevusalal sisse seada erijärelevalve:

a) isikute ja eriti nende liikumise üle, kui on piisavalt alust uskuda, et nad rikuvad tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte;

b) paikade üle, kus ladustatakse kaupu viisil, mis laseb kahtlustada, et need on mõeldud tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide vastaseks tegevuseks;

c) selliste kaupade liikumise üle, millele on osutatud kui tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide potentsiaalse rikkumise objektile;

d) transpordivahendite üle, kui on piisavalt alust uskuda, et neid kasutatakse tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte rikkuvaks tegevuseks.

Artikkel 8

Taotleva asutuse palvel teeb taotluse saanud asutus kättesaadavaks tema valduses oleva või artikli 4 lõikes 2 osutatud viisil hangitud mis tahes teabe, eriti ettekanded ja muud dokumendid või nende tõestatud koopiad või väljavõtted, mis käsitlevad avastatud või kavandatavat tegevust, mis kujutab endast või taotleva ametiasutuse arvates ilmselt kujutab endast tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide rikkumist, või vajaduse korral käsitlevad artikli 7 kohase erijärelevalve tulemusi.

Originaaldokumente ja -esemeid esitatakse siiski üksnes juhtudel, kui see pole vastuolus õigusaktidega, mis kehtivad liikmesriigis, kus taotluse saanud asutus paikneb.

Artikkel 9

1. Taotluse saanud asutus teeb või laseb teha taotluse esitanud asutuse palvel vajalikke haldusuurimisi tegevuse kohta, mis kujutab endast või taotluse esitanud ametiasutuse arvates ilmselt kujutab endast tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide rikkumist.

Taotluse saanud asutus või haldusasutus, mille poole see abi saamiseks pöördub, teeb haldusuurimised sellisel viisil, nagu tegutseks ta omal algatusel või oma maa teise asutuse taotlusel.

Taotluse saanud asutus edastab niisuguste uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele.

2. Taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud ametiasutuse kokkuleppel võivad lõikes 1 osutatud haldusuurimiste juures viibida taotluse esitanud asutuse poolt määratud ametiisikud.

Haldusuurimisi teevad kõigil juhtudel taotluse saanud asutuse töötajad. Taotluse esitanud asutuse töötajad ei või omal algatusel omastada inspekteerimisvolitusi, mis on antud taotluse saanud asutuse ametnikele. Neil on siiski juurdepääs samadele ruumidele ja samadele dokumentidele kui viimastel, seda aga nende vahendusel ja ainuüksi käimasoleva haldusuurimise eesmärgil.

Niivõrd kui kriminaalmenetlust käsitlevate siseriiklike sätete järgi võivad teatavaid toiminguid teostada üksnes siseriiklike õigusnormidega konkreetselt määratud ametiisikud, ei osale taotluse esitanud asutuse töötajad kõnealustes toimingutes. Mingil juhul ei osale nad ruumide läbiotsimises või isikute ametlikul ülekuulamisel kriminaalõiguse kohaselt. Vastavalt artiklis 3 sätestatud tingimustele on neil siiski juurdepääs sel viisil hangitud teabele.

Artikkel 10

Taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ning vastavalt viimase kehtestatud korrale võivad taotluse esitanud asutuse poolt nõuetekohaselt volitatud ametnikud hankida asutustest, kus täidavad oma funktsioone selle liikmesriigi haldusasutused, kus paikneb taotluse saanud asutus, tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamist käsitlevat teavet, mida vajab taotluse esitanud asutus ja mis pärineb dokumentidest, millele nimetatud asutuste töötajatel on juurdepääs. Kõnealused ametnikud võivad osutatud dokumente kopeerida.

Artikkel 11

Kooskõlas artiklitega 9 ja 10 teises liikmesriigis viibivatel taotluse esitanud asutuse töötajatel peab olema võimalik igal hetkel esitada kirjalik luba, mis kinnitab nende isikut ja nende ametlikke kohustusi.

Artikkel 12

Taotluse saanud asutuse töötajate hangitud ja artiklites 4–11 sätestatud abi korras taotluse esitanud asutusele edastatud uurimistulemusi, tunnistusi, teavet, dokumente, tõestatud koopiaid ja igasuguseid muid andmeid võivad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus taotluse esitanud asutus paikneb, kasutada asitõendina

II JAOTIS

OMAALGATUSLIK ABI

Artikkel 13

Iga liikmesriigi pädevad asutused on kohustatud vastavalt artiklites 14 ja 15 sätestatule abistama teise liikmesriigi pädevaid asutusi ilma viimaste eelneva taotluseta.

Artikkel 14

Iga liikmesriigi pädevad asutused, kui nad peavad seda tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide järgimise tagamise mõttes kasulikuks:

a) teostavad või lasevad teostada võimalust mööda artiklis 7 kirjeldatud erijärelevalvet;

b) edastavad teiste liikmesriikide asjaomastele pädevatele asutustele kogu nende valduses oleva teabe, eriti ettekanded ja muud dokumendid või nende tõestatud koopiad või väljavõtted, mis käsitlevad tegevust, mis kujutab endast või nende arvates ilmselt kujutab endast tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide rikkumist.

Artikkel 15

Iga liikmesriigi pädevad asutused edastavad viivitama teiste asjassepuutuvate liikmesriikide asjaomastele pädevatele asutustele kogu asjakohase teabe, mis käsitleb tegevust, mis kujutab endast või nende arvates ilmselt kujutab endast tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide rikkumist, eriti asjaomaseid kaupu ning sellise tegevuse uusi viise ja vahendeid.

Artikkel 16

Artiklites 13–15 sätestatud abistamise käigus ühe liikmesriigi töötajate poolt hangitud ja teisele liikmesriigile edastatud teavet võivad teavet saava liikmestriigi pädevad asutused kasutada asitõendina.

III JAOTIS

SUHTED KOMISJONIGA

Artikkel 17

1. Iga liikmesriigi pädevad asutused edastavad komisjonile, niipea kui see on neile kättesaadav,

a) nende arvates asjakohase teabe, mis käsitleb:

- kaupu, mis on olnud või kahtlustatakse olevat olnud tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide rikkumiste objektiks,

- meetodeid või tegevust, mida kasutatakse või kahtlustatakse olevat kasutatud tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide rikkumiseks,

- artiklite 4–16 kohaldamisel esitatud abitaotlusi, võetud meetmeid ja vahetatud teavet, mis võib paljastada pettusetendentse tolli ja põllumajanduse valdkonnas;

b) mis tahes teabe tolli- ja põllumajandusalastes õigusaktides leiduvate puudujääkide kohta, mis ilmnevad või mida võib järeldada nende õigusaktide kohaldamisest.

2. Komisjon edastab iga liikmesriigi pädevatele asutustele mis tahes teabe, mis aitaks neil tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte täide viia, niipea kui kõnealune teave osutub neile kättesaadavaks.

Artikkel 18

1. Kui liikmesriigi pädevatele asutustele saab teatavaks tegevus, mis kujutab endast või nende arvates ilmselt kujutab endast ühenduse tasandil eriti olulist tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide rikkumist, eriti kui:

- nimetatud rikkumine ulatub või võib ulatuda teistesse liikmesriikidesse, või

- kui eespool nimetatud ametiasutuste arvates on samalaadne tegevus tõenäoliselt leidnud aset ka teistes liikmesriikides,

edastavad nad komisjonile, niipea kui võimalik, kas omal algatusel või komisjoni põhjendatud taotlusel dokumentide, nende koopiate või väljavõtete kujul mis tahes asjakohase teabe, mida vajatakse faktide kindlakstegemiseks, nii et komisjon võiks kooskõlastada liikmesriikide samme.

Komisjon edastab kõnealuse teabe teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

2. Kui liikmesriigi pädevad asutused toetuvad lõikele 1, pole neil tarvis edastada artikli 14 punktiga b ja artikliga 15 ette nähtud teavet teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

3. Komisjoni põhjendatud taotlusele reageerides toimivad liikmesriigi pädevad asutused artiklites 4–8 sätestatud viisil.

4. Kui komisjon leiab, et ühes või mitmes liikmesriigis on aset leidnud eeskirjade eiramine, informeerib ta sellest asjaomast liikmesriiki või liikmesriike ning see riik või riigid teevad esimesel võimalusel uurimise, milles juures võivad viibida komisjoni ametnikud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 2 ja artiklis 11 sätestatud tingimustel.

Asjaomane liikmesriik või liikmesriigid edastavad uurimistulemused niipea kui võimalik komisjonile.

5. Komisjoni ametnikud võivad artiklis 10 määratletud teavet koguda nimetatud artiklis ühisel kokkuleppel sätestatud tingimustel.

6. Käesolev artikkel ei piira komisjoni teavitamis- ja järelevalveõigust, mida nähakse ette muude kehtivate õigusaktidega.

IV JAOTIS

SUHTED KOLMANDATE MAADEGA

Artikkel 19

Tingimusel et asjaomane kolmas maa on juriidiliselt kohustunud andma abi, mida vajatakse tõendite kogumiseks eeskirju eirava tegevuse kohta, mis ilmselt kujutab endast tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide rikkumist, või kõnealuste õigusaktide rikkumisena tuvastatud tegevuse ulatuse kindlaksmääramiseks, võib käesoleva määruse alusel hangitud teabe osana kooskõlastatud meetmest teavet andvate pädevate asutuste nõusolekul ja kooskõlas nende sise-eeskirjadega isikuandmete edastamise kohta kolmandatele riikidele edastada sellele kolmandale riigile.

Teavet edastavad kas komisjon või liikmesriigid esimeses lõigus osutatud kooskõlastatud meetmete osana; kummalgi juhul võtab asjaomane kolmas riik asjakohaseid meetmeid, et tagada artikli 45 lõikeis 1 ja 2 ette nähtud kaitstuse aste.

Artikkel 20

1. Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks võib komisjon artiklis 19 sätestatud tingimustel kooskõlastatult ja tihedas koostöös liikmesriikide pädevate asutustega ellu viia ühenduse haldus- ja uurimiskoostöö programme kolmandates riikides.

2. Esimeses lõikes nimetatud ühenduse programmid kolmandates riikides alluvad järgmistele tingimustele:

a) neid võib ette võtta komisjoni algatusel, vajaduse korral Euroopa Parlamendi edastatud teabe alusel või ühe või mitme liikmesriigi taotlusel;

b) neid viivad ellu selleks otstarbeks määratud komisjoni ametnikud ja selleks otstarbeks määratud asjaomaste liikmesriikide ametnikud;

c) kokkuleppel komisjoni ja asjaomaste liikmesriikidega võivad neid ühenduse nimel ellu viia ka liikmesriigi ametnikud, seda eriti kolmanda riigiga sõlmitud kahepoolse abistamiskokkuleppe alusel; sel juhul teavitatakse komisjoni programmi tulemustest;

d) programmi kulud katab komisjon.

3. Komisjon teavitab liikmesriike ja Euroopa Parlamenti käesoleva artikli kohaselt kavandatud programmi tulemustest.

Artikkel 21

1. Käesoleva määruse artiklis 20 nimetatud ühenduse programmide elluviimisel saavutatud tulemuste ja hangitud teabega, eelkõige asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste poolt edastatud dokumentidega talitatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 45.

2. Lõikes 1 nimetatud tulemuste ja teabe suhtes kehtib mutatis mutandis artikkel 12.

3. Hangitud originaaldokumendid või nende tõestatud koopiad edastab komisjon vastavalt artiklile 12 kasutamiseks liikmesriikide pädevatele asutustele, kui need seda taotlevad.

Artikkel 22

Liikmesriigid teatavad komisjonile kolmandate riikidega vastastikuse haldusabi raames vahetatud teabest kõigil juhtudel, kui see artikli 18 lõike 1 tähenduses seostub käesolevas määruses silmas peetud tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide tõhususega ja teave kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse.

V JAOTIS

TOLLIINFOSÜSTEEM

1. peatükk

Tolliinfosüsteemi loomine

Artikkel 23

1. Käesolevaga luuakse automatiseeritud infosüsteem "tolliinfosüsteem", edaspidi "TIS", mille eesmärk on rahuldada tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamise eest vastutavate pädevate asutuste, samuti komisjoni vajadusi.

2. Kooskõlas käesoleva määruse sätetega on TISi eesmärk olla abiks tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte rikkuva tegevuse ärahoidmisel, uurimisel ja karistamisel, suurendades kiirema teabelevi abil käesolevas määruses osutatud pädevate asutuste koostöö- ja kontrollimenetluste tõhusust.

3. Liikmesriikide tolliasutused võivad kasutada TISi tehnilist infrastruktuuri oma kohustuste täitmisel Euroopa Liidu lepingu artikli K.1 lõikes 8 nimetatud tollikoostöö raames.

Sellisel juhul tagab komisjon infrastruktuuri tehnilise haldamise.

4. Põllumajandusmääruste kohaldamisega seotud tegevuse, mis nõuab teabe sisestamist TISi, määrab kindlaks komisjon vastavalt artikli 43 lõikes 2 sätestatud menetlusele.

5. Käesoleva jaotise sätted ei hõlma artiklitega 17 ja 18 ette nähtud teabevahetust.

6. Liikmesriigid ja komisjon, edaspidi "TISi osapooled", osalevad TISis käesoleva jaotisega ette nähtud tingimustel.

2. peatükk

TIS toimimine ja kasutamine

Artikkel 24

TIS koosneb keskandmebaasist, mille juurde pääseb terminalide kaudu igast liikmesriigist ja komisjonist. Keskandmebaas sisaldab eranditult artikli 23 lõikes 2 sõnastatud eesmärgi täitmiseks vajalikke andmeid, sealhulgas isikuandmeid, mida liigitatakse järgmiselt:

a) kaubad;

b) transpordivahendid;

c) äriühingud;

d) isikud;

e) pettusetendentsid;

f) erialateadmiste kättesaadavus.

Artikkel 25

Artikli 24 kategooriatega a–f seotud TISi sisestatavad andmed määratakse kindlaks vastavalt artikli 43 lõikes 2 sätestatud menetlusele ulatuses, mis on vajalik süsteemi eesmärgi saavutamiseks. Mingil juhul ei sisestata isikuandmeid artikli 24 kategooriates e–f. Artikli 24 kategooriates a–d sisestatavad andmed ei sisalda muid isikuandmeid kui:

a) nimi, neiupõlvenimi, eesnimed ja varjunimed;

b) sünniaeg ja -koht;

c) kodakondsus;

d) sugu;

e) mis tahes eriomased objektiivsed ja püsivad füüsilised tunnusjooned;

f) andmete sisestamise põhjus;

g) soovitatavad meetmed;

h) relvakandmisele, vägivallatsemisele või seaduse eest kõrvalehoidmisele viitav hoiatuskood;

i) transpordivahendi registreerimisnumber.

Mingil juhul ei sisestata isikuandmeid, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised seisukohad, ametiühingusse kuulumise, ning üksikisiku tervislikku seisundit või seksuaalelu käsitlevaid andmeid.

Artikkel 26

TISi rakendamisel tuleb isikuandmete osas kinni pidada järgmistest põhimõtetest:

a) isikuandmete kogumist ja nende muud töötlusega seotud tegevust peab korraldama õiglaselt ja seadusi järgides;

b) andmeid peab koguma artikli 23 lõikes 2 määratletud otstarbel ja neid ei tohi hiljem töödelda selle otstarbega kokkusobimatul viisil;

c) andmed peavad olema piisavad, asjakohased ja mitte liiga laialdased selleks otstarbeks, mille tarvis neid töödeldakse;

d) andmed peavad olema täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud;

e) andmeid tuleb säilitada selliselt, et asjaomast isikut ei oleks võimalik identifitseerida pärast taotletud eesmärkide saavutamist.

Artikkel 27

1. Andmed artikli 24 kategooriates a–d sisestatakse TISi ainult vaatluste ja ettekannete, varjatud järelevalve või erikontrolli tarvis.

2. Lõikes 1 nimetatud tegevuse tarvis võib artikli 24 kategooriatesse a–d kuuluvaid isikuandmeid TISi sisestada ainult juhul, kui eriti varasema ebaseadusliku tegevuse põhjal on alust eeldada, et asjaomane isik on sooritanud, sooritab või kavatseb sooritada tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte rikkuvaid tegusid, mis on ühenduse tasandil eriti olulised.

Artikkel 28

1. Artikli 27 lõikes 1 osutatud meetmete võtmisel võib osaliselt või tervikuna koguda ja edastada neid meetmeid soovitanud TISi osapoolele järgmist teavet:

a) teatatud kauba, transpordivahendi, äriühingu või isiku leidmine;

b) kontrolli koht, aeg ja põhjus;

c) teekonna marsruut ja sihtpunkt;

d) asjaomast isikut saatvad või transpordivahendis viibivad isikud;

e) kasutatav transpordivahend;

f) veetavad esemed;

g) kauba, transpordivahendi, äriühingu või isiku leidmise asjaolud.

Kui sellist informatsiooni kogutakse varjatud järelevalve käigus, tuleb võtta meetmeid tagamaks, et ohtu ei seataks järelevalve salajasus.

2. Seoses artikli 27 lõikes 1 nimetatud erikontrolliga võib isikuid, transpordivahendeid ja esemeid läbi otsida ulatuses, mis on lubatav ja kooskõlas selle liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetlustega, kus läbiotsimine toimub. Kui liikmesriigi seadused erikontrolli ei luba, asendab see liikmesriik need automaatselt vaatluste ja ettekannete tegemise või varjatud järelevalvega.

Artikkel 29

1. Otsejuurdepääs TISi sisestatud andmetele reserveeritakse eranditult iga liikmesriigi poolt määratud siseriiklikele asutustele ja komisjoni poolt määratud talitustele. Siseriiklik asutus on toll, kuid kõnealuste asutuste hulka võib kuuluda ka muid asutusi, kes liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetluste kohaselt on pädevad tegema otsuseid artikli 23 lõikes 2 sõnastatud eesmärgi saavutamiseks.

2. Iga liikmesriik saadab komisjonile nimekirja tema poolt määratud pädevatest asutustest, kellel on otsejuurdepääs TISile, sedastades iga asutuse kohta, millistele andmetele sel võib olla juurdepääs ja mis otstarbel.

Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike. Samuti teatab komisjon kõigile liikmesriikidele vastavad üksikasjad komisjoni talituste kohta, millel on lubatud juurde pääseda TISile.

Sel viisil määratud siseriiklike ametiasutuste ja komisjoni talituste nimekirja avaldab komisjon teadmiseks Euroopa Ühenduste Teatajas.

3. Hoolimata lõigete 1 ja 2 sätetest võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal otsustada lubada rahvusvahelistele või regionaalorganisatsioonidele juurdepääsu TISile, tingimusel et vajaduse korral sõlmitakse nende organisatsioonidega samaaegselt protokoll kooskõlas ühenduse liikmesriikidevahelise infotehnoloogia tolliotstarbelise kasutamise konventsiooni artikli 7 lõikega 3. Otsuse tegemisel arvestatakse eriti olemasolevaid kahepoolseid või ühenduse kokkuleppeid ja andmekaitse taseme piisavust.

Artikkel 30

1. TISi osapooled võivad kasutada TISist saadud teavet ainult artikli 23 lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks; samuti võivad nad seda halduslikul või muul otstarbel kasutada andmed süsteemi sisestanud TISi osapoole eelneval loal vastavalt selle osapoole või vajaduse korral andmed süsteemi sisestanud komisjoni kehtestatud tingimustele. Selline muu kasutamine on kooskõlas andmeid kasutada kavatseva osapoole õigus- ja haldusnormide ning menetlustega, vajaduse korral ka sellega seoses komisjoni suhtes kohaldatavate sätetega, võttes arvesse lisas sätestatud põhimõtteid.

2. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1 ja 4 ning artikli 29 lõike 3 kohaldamist, kasutavad TISist saadud andmeid ainult iga liikmesriigi määratud siseriiklikud asutused ning komisjoni määratud talitused, mis on nende suhtes kohaldatavate õigus- ja haldusnormide ning menetluste kohaselt pädevad toimima artikli 23 lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks.

3. Iga liikmesriik saadab komisjonile lõikes 2 osutatud asutuste ja talituste loendi.

Komisjon teavitab vastavalt teisi liikmesriike. Samuti teatab komisjon kõigile liikmesriikidele vastavad üksikasjad komisjoni talituste kohta, millel on lubatud juurde pääseda TISile.

Sel viisil määratud ametiasutuste või talituste loendi avaldab komisjon teadmiseks Euroopa Ühenduste Teatajas.

4. TISist saadud andmeid võib need andmed süsteemi sisestanud liikmesriigi eelneval loal ja kooskõlas tema seatud mis tahes tingimustega edastada kasutamiseks muudele kui lõikes 2 osutatud siseriiklikele asutustele, kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele või regionaalorganisatsioonidele, kes soovivad neid kasutada. Iga liikmesriik võtab kasutusele erimeetmed tagamaks selliste andmete julgeoleku, kui neid edastatakse või läkitatakse väljaspool kõnealuse liikmesriigi territooriumi asuvatele talitustele.

Esimeses lõigus osutatud sätted kehtivad mutatis mutandis komisjoni kohta, kui andmed on sisestanud süsteemi tema.

Artikkel 31

1. Andmete sisestamist TISi reguleerivad andmed hankinud liikmesriigi õigus- ja haldusnormid ning menetlused, vajaduse korral ka sellega seoses komisjoni suhtes kohaldatavad vastavad sätted, kui käesoleva määrusega ei nähta ette rangemaid sätteid.

2. TISist saadud andmete töötlust, sealhulgas nende kasutamist või andmed sisestanud TISi osapoole soovitatud mis tahes meetmete võtmist artikli 27 lõike 1 alusel reguleerivad selliseid andmeid töötleva või kasutava liikmesriigi õigus- ja haldusnormid ning menetlused ning sellega seoses komisjoni suhtes kohaldatavad vastavad sätted, kui käesoleva määrusega ei ole ette nähtud rangemaid sätted.

3. peatükk

Andmete muutmine

Artikkel 32

1. Ainult andmed hankinud TISi osapoolel on õigus muuta, täiendada, parandada või kustutada andmeid, mida ta on sisestanud TISi.

2. Kui andmeid hankinud TISi osapool peaks märkama või tema tähelepanu peaks pööratama asjaolule, et tema sisestatud andmed sisaldavad faktivigu või on sisestatud ja säilitatakse käesoleva määruse vastaselt, muudab, täiendab, parandab või kustutab see liikmesriik asjakohaselt andmeid ning teavitab sellest muid TISi osapooli.

3. Kui TISi osapoolel on tõendeid, mis võimaldavad väita, et mingi andmekirje sisaldab faktivigu või on sisestatud ja säilitatakse käesoleva määruse vastaselt, teavitab ta sellest andmed hankinud TISi osapoolt niipea kui võimalik. Viimane kontrollib kõnealuseid andmeid ja vajaduse korral parandab või kustutab viivitamata kirje. Andmed hankinud TISi osapool teatab muudele osapooltele mis tahes tehtud parandustest või kustutustest.

4. Kui TISi osapool andmeid TISi sisestades märkab, et tema ettekanne on vastuolus eelmise ettekandega sisu või soovitatava meetme poolest, teatab ta sellest viivitamata eelmise ettekande teinud osapoolele. Seejärel üritavad mõlemad osapooled küsimust lahendada. Lahkarvamuse korral jääb kehtima varasem ettekanne, kuid uue ettekande osad, mis pole eelmisega vastuolus, sisestatakse süsteemi.

5. Kui liikmesriigi kohus või muu selleks otstarbeks kõnealuses liikmesriigis määratud asutus langetab lõpliku otsuse TISi andmeid muuta, täiendada, parandada või kustutada, joondavad TISi osapooled oma meetmed selle järgi, kui käesoleva määruse muudest sätetest ei tulene teisiti.

Kohtute ja muude selleks otstarbeks määratud, sealhulgas artiklis 36 osutatud asutuste parandamist ja kustutamist käsitlevate otsuste vastuolulisuse korral kustutab kõnealused andmed need süsteemi sisestanud liikmesriik.

Kui Euroopa Kohus tunnistab komisjoni otsuse TISis sisalduvate andmete kohta kehtetuks, kehtivad mutatis mutandis esimese lõigu sätted.

4. peatükk

Andmete säilitamine

Artikkel 33

1. TISi sisestatud andmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks nad sisestati. Andmed hankinud TISi osapool kontrollib andmete säilitamise vajalikkust vähemalt kord aastas.

2. Andmed hankinud TISi osapool võib kontrollperioodi jooksul otsustada säilitada andmed järgmise kontrollini, juhul kui nende säilitamine on vajalik otstarbel, milleks nad sisestati. Ilma et see piiraks artikli 36 kohaldamist, kantakse andmete säilitamise otsuse puudumise korral need automaatselt üle TISi sellesse ossa, millele on juurdepääs piiratud vastavalt lõikele 4.

3. TIS teatab andmed edastanud TISi osapoolele automaatselt TISis säilitatavate andmete ajakavakohasest ülekandmisest TISis lõike 2 alusel vähemalt kuu aega varem.

4. Lõike 2 alusel üle kantud andmed säilitatakse ühe aasta jooksul TISis edasi, kuid ilma et see piiraks artikli 36 kohaldamist, pääsevad andmetele ligi ainult artiklis 43 osutatud komitee esindajad seoses nimetatud artikli lõike 4 seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda taande ja lõike 5 kohaldamisega või artiklis 37 osutatud järelevalveasutused. Selle perioodi vältel võib neid andmeid kasutada ainult nende täpsuse ja seaduslikkuse kontrollimiseks. Seejärel tuleb need kustutada.

5. peatükk

Isikuandmete kaitse

Artikkel 34

1. Iga TISi osapool, kes kavatseb saada TISist isikuandmeid või neid TISi sisestada, võtab hiljemalt käesoleva määruse kohaldamise kuupäevaks vastu siseriikliku õigusakti või komisjoni suhtes kohaldatavad sise-eeskirjad, mis tagavad üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitse isikuandmete töötlemise suhtes.

2. TISi osapool võib saada TISist isikuandmeid või neid TISi sisestada ainult juhul, kui nimetatud andmete lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmed on jõustunud. Samuti määrab iga liikmesriik eelnevalt artikliga 37 ette nähtud siseriikliku järelevalveasutuse või -asutused.

3. Käesoleva määruse isikuandmete kaitse alaste sätete nõutava kohaldamise tagamiseks käsitavad kõik liikmesriigid ja komisjon TISi isikuandmete töötlemise süsteemina, mille suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud sätteid ja käesolevas määruses sisalduvaid rangemaid sätteid.

Lõikes 1 osutatud komisjoni suhtes kohaldatavad sise-eeskirjad avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 35

1. Kui artikli 30 lõige 1 ei sätesta teisiti, on TISi osapooltel keelatud kasutada TISist pärinevaid isikuandmeid muul kui artikli 23 lõikes 2 sätestatud otstarbel.

2. Andmeid võib paljundada ainult tehnilisel otstarbel, tingimusel et selline paljundamine on vajalik teabe hankimiseks, millega tegelevad artiklis 29 osutatud asutused. Kui artikli 30 lõige 1 ei sätesta teisiti, ei või teiste liikmesriikide või komisjoni sisestatud isikuandmeid TISist kopeerida muudesse andmefailidesse, mille eest vastutatavad liikmesriigid või komisjon.

Artikkel 36

1. TISis sisalduvate isikuandmetega seotud isikute õigused, eelkõige andmetele juurdepääsu õigus jõustub:

- kooskõlas selle liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetlustega, kus sellised õigused kehtivad,

- kooskõlas komisjoni suhtes kohaldatavatele artikli 34 lõikes 1 osutatud sise-eeskirjadele.

Kui asjaomase liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetlustega seda ette nähakse, otsustab artiklis 37 sätestatud siseriiklik järelevalveasutus, kas informatsioon tuleb edastada, ja määrab vastava menetluse.

2. TISi osapool, kellele on esitatud isikuandmetele juurdepääsu taotlus, võib juurdepääsu lubamisest keelduda, kui andmete edastamine tõenäoliselt piiraks tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte rikkuva tegevuse ennetamist, uurimist või karistamist. Samuti võib liikmesriik keelata juurdepääsu vastavalt oma õigus- ja haldusnormidele ning menetluste neil juhtudel, kui selline keeldumine kujutab endast meedet, mis on vajalik riikliku julgeoleku, riigikaitse, avaliku korra ning muude isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Komisjon võib juurdepääsu keelata, kui selline keeldumine kujutab endast meedet, mis on vajalik muude isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.

Mingil juhul ei lubata juurdepääsu ajal, mil võetakse meetmeid vaatluste ja ettekannete või varjatud järelevalve korraldamiseks.

3. Kui isikuandmed, millele taotletakse juurdepääsu, on hankinud teine TISi osapool, antakse juurdepääsuluba ainult juhul, kui andmed hankinud osapool on saanud võimaluse oma seisukohta väljendada.

4. Igaüks võib kooskõlas iga liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetlustega või komisjoni suhtes kohaldatavate sise-eeskirjadega lasta igal TISi osapoolel teda puudutavaid isikuandmeid parandada või kustutada, kui need andmed sisaldavad faktivigu või on sisestatud ja säilitatakse TISis artikli 23 lõikes 2 sätestatud eesmärgi vastaselt või kui artikli 26 põhimõtetest pole kinni peetud.

5. Igaüks võib iga liikmesriigi territooriumil kooskõlas kõnealuse liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetlustega pöörduda hagi või vajaduse korral kaebusega kohtu või selleks otstarbeks määratud asutuse poole, et osutatud õigus- ja haldusnormide ning menetluste kohaselt seoses teda puudutavate isikuandmetega TISis:

a) parandada või kustutada faktivigu sisaldavad isikuandmed;

b) parandada või kustutada isikuandmed, mis on sisestatud või säilitatakse TISis käesoleva määruse vastaselt;

c) saada juurdepääs isikuandmetele;

d) saada artikli 40 lõike 2 alusel hüvitust.

Komisjoni sisestatud andmete suhtes võib pöörduda Euroopa Kohtu poole vastavalt lepingu artiklile 173.

Liikmesriigid ja komisjon kohustuvad vastastikku täitma kohtu, Euroopa Kohtu või muu selleks otstarbeks määratud ametiasutuse lõppotsused, mis on seotud esimese lõigu punktidega a, b ja c.

6. Käesolevas artiklis ja artikli 35 lõikes 5 sisalduvad viited "lõppotsusele" ei tähenda liikmesriikide või komisjoni kohustust kohtu või muu selleks otstarbeks määratud ametiasutuse otsuse peale edasi kaevata.

6. peatükk

Isikuandmete kaitse järelevalve

Artikkel 37

1. Iga liikmesriik määrab siseriikliku järelevalveasutuse või -asutused, mis vastutavad isikuandmete kaitse eest ja teostavad sõltumatut järelevalvet selliste TISi sisestatud andmete üle.

Järelevalveasutus või -asutused teostavad kooskõlas vastavate siseriiklike õigusaktidega sõltumatut järelevalvet ja kontrolli tagamaks, et TISis hoitavate andmete töötlus ja kasutamine ei rikuks asjaomaste isikute õigusi. Sellel eesmärgil on järelevalveasutustel juurdepääs TISile.

2. Igaüks võib paluda mis tahes siseriiklikul järelevalveasutusel kontrollida teda puudutavaid isikuandmeid TISis ja nende andmete kasutamist. Kõnealust õigust reguleerivad selle liikmesriigi õigus- ja haldusnormid ning menetlused, kus taotlus esitatakse. Kui andmed on sisestanud teine liikmesriik või komisjon, korraldatakse kontroll tihedas koostöös kõnealuse liikmesriigi siseriikliku järelevalveasutusega või lõikega 4 ette nähtud asutusega.

3. Komisjon võtab oma talitustes kõik meetmed tagamaks isikuandmete kaitse järelevalve, mis võimaldab lõikest 1 tuleneva kaitsega võrdväärse turvalisuse taseme.

4. Kuni ühenduse institutsioonide ja organite tarvis loodava asutuse või asutuste ametissenimetamiseni teostab komisjoni artikli 34 lõikega 1, artikli 36 lõikega 1 ja artikli 37 lõikega 3 ette nähtud andmekaitsereeglite alase tegevuse üle järelevalvet Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 138e ette nähtud ombudsman kõnealuse lepinguga temale pandud ülesannete raames.

7. peatükk

TISi turvalisus

Artikkel 38

1. Kõiki asjakohaseid turvalisuse tagamiseks vajalikke tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid võtavad:

a) liikmesriigid ja komisjon, igaüks niivõrd kui see puudutab teda, vastavalt oma territooriumil ja komisjoni ametiruumides asuvate TISi terminalide suhtes;

b) artiklis 43 osutatud komitee TISi ja terminalide suhtes, mis paiknevad samades ametiruumides kui TIS ja mida kasutatakse tehnilisel otstarbel ja lõikega 3 nõutud kontrolliks.

2. Liikmesriigid, komisjon ja artiklis 43 osutatud komitee võtavad meetmeid eelkõige selleks, et:

a) tõkestada volitamata isikute juurdepääs andmetöötluses kasutatavatele seadmetele;

b) takistada andmete ja andmekandjate lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist volitamata isikute poolt;

c) takistada andmete loata sisestamist ja volitamata tutvumist andmetega, nende muutmist või kustutamist;

d) takistada volitamata isikute juurdepääsu TISis sisalduvatele andmetele andmeedastusvahendite kaudu;

e) tagada, et TISi kasutamise suhtes oleks volitatud isikutel õigus juurde pääseda ainult nendele andmetele, mille suhtes nad on pädevad;

f) tagada, et oleks võimalik kontrollida ja kindlaks teha, millistele asutustele võib andmeid edastada andmeedastusvahendite kaudu;

g) tagada, et oleks võimalik kontrollida ja kindlaks teha ex post facto, milliseid andmeid on TISi sisestatud, millal ja kelle poolt, ning korraldada küsitluste seiret;

h) takistada andmete volitamata lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist andmeedastusel ja andmekandjate transportimisel.

3. Kooskõlas artikliga 43 kontrollib komitee, et andmeotsingud on olnud volitatud ja teostatud volitatud kasutajate poolt. Vähemalt 1 % kõigist andmeotsingutest tuleb kontrollida. Selliste andmeotsingute ja kontrollide protokoll sisestatakse süsteemi ja seda kasutatakse ainult nimetatud kontrolli tarvis. Protokoll kustutatakse kuue kuu möödumisel.

Artikkel 39

1. Iga liikmesriik määrab talituse, mis vastutab artikliga 38 ette nähtud turvameetmete eest tema territooriumil asuvate terminalide suhtes, artikli 33 lõikudes 1 ja 2 sätestatud kontrollfunktsioonide eest ja üldiselt käesoleva määruse nõutava rakendamise eest niivõrd kui see on vajalik liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetluste kohaselt.

2. Komisjon määrab oma talitused, mis vastutavad lõikes 1 osutatud meetmete eest.

8. peatükk

Vastutus ja avaldamine

Artikkel 40

1. Iga TISi osapool, kes on sisestanud andmeid süsteemi, vastutab nende andmete täpsuse, ajakohasuse ja seaduslikkuse eest. Iga liikmesriik või vajaduse korral komisjon vastutab ühtlasi käesoleva määruse artikli 26 sätete järgimise eest.

2. Iga TISi osapool vastutab kooskõlas siseriiklike õigus- ja haldusnormide ning menetlustega või ühenduse võrdväärsete sätetega asjaomases liikmesriigis või komisjonis TISi kasutamisega isikule tekitatava kahju eest.

See kehtib ka juhul, kui kahju põhjustas andmeid hankinud TISi osapool, sisestades ebatäpseid andmeid või sisestades andmeid käeoleva määruse vastaselt.

3. Kui TISi osapool, kelle vastu on esitatud hagi seoses ebatäpsete andmetega, ei ole neid hankinud, püüavad asjaomased osapooled kokku leppida selles, missuguses vahekorras, kui üldse, maksab hankinud osapool teisele osapoolele tagasi hüvitissummad. Sel viisil kokkulepitud summad makstakse tagasi taotluse korral.

Artikkel 41

Komisjon avaldab Euroopa Ühenduste Teatajas TISi rakendamist käsitleva teatise.

VI JAOTIS

ANDMEKAITSE MITTEAUTOMAATSE ANDMEVAHETUSE AJAL

Artikkel 42

Automaatse andmevahetuse ja -töötluse suhtes kohaldatavad sätted kehtivad mutatis mutandis mitteautomaatse andmevahetuse ja -töötluse suhtes.

VII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 43

1. Komisjoni abistab liikmesriikide esindajatest moodustatud komitee, mille esimeheks on komisjoni esindaja.

2. Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab oma arvamuse eelnõu kohta aja jooksul, mille vastavalt küsimuse kiireloomulisusele võib määrata esimees. Arvamus esitatakse häälteenamusega, mis on asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 sätestatud nende otsuste puhuks, mida nõukogu on kohustatud vastu võtma komisjoni ettepanekul. Komiteesse kuuluvate liikmesriikide esindajate hääli arvestatakse kõnealuses artiklis esitatud viisil. Esimees ei hääleta.

Komisjon võtab kavandatud meetmed vastu, kui need on kooskõlas komitee arvamusega.

Kui kavandatud meetmed ei ole kooskõlas komitee arvamusega või kui arvamust ei esitata, teeb komisjon viivitamata nõukogule ettepaneku vastuvõetavate sätete suhtes. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu pole kolme kuu jooksul arvates nõukogu poole pöördumise kuupäevast otsust langetanud, võtab soovitatud meetmed vastu komisjon, välja arvatud juhtudel, kui nõukogu on lihthäälteenamusega kõnealuste meetmete vastu otsustanud.

3. Lõikega 2 ette nähtud menetlust kohaldatakse eelkõige:

a) kui otsustatakse, millised andmed tuleb sisestada TISi, nagu sätestatud artiklis 25;

b) kui määratakse kindlaks need põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamisega seotud toimingud, mille suhtes tuleb teave sisestada TISi, nagu sätestatud artikli 23 lõikes 4.

4. Komitee uurib kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib tõstatada komitee esimees kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel ja mis on eelkõige seotud:

- käesoleva määrusega ette nähtud vastastikuse abi kokkulepete üldise toimimisega,

- artiklites 16 ja 17 osutatud teabe edastamise praktilise korra vastuvõtmisega,

- artiklite 17 ja 18 kohaselt komisjonile edastatava teabega, et veenduda, kas sellest võib midagi järeldada, tolli- ja põllumajandusalaseid õigusakte rikkuvaks peetava tegevuse lõpetamiseks vajalike meetmete üle otsustamisega ja, kui see on asjakohane, soovitustega muuta ühenduse olemasolevaid sätteid või koostada lisasätteid,

- liikmesriikide poolt korraldatavate ja komisjoni poolt kooskõlastatavate uurimiste ning artiklis 20 sätestatud ühenduse programmide ettevalmistamisega,

- käesoleva määruse alusel vahetatava muu kui V jaotises sätestatud teabe, eriti isikuandmete turvalisuse tagamisega,

- TISi ja kõigi süsteemi turvalisuse tagamiseks nõutavate tehniliste ja operatiivsete meetmete rakendamise ja nõutava toimimisega,

- teabe TISis säilitamise vajalikkusega,

- käesoleva määruse kohaselt TISi sisestatud teabe, eriti isikuandmete konfidentsiaalsuse kaitse ja töötluse eest vastutavate osapoolte kohustuste järgimise tagamiseks võetud meetmetega,

- artikli 38 lõike 2 alusel võetud meetmetega.

5. Komitee uurib kõiki TISi toimimisega seotud probleeme, millega artiklis 37 nimetatud järelevalveasutused kokku puutuvad. Sellistel juhtudel tuleb komisjon kokku ad hoc koosseisus, kuhu kuuluvad iga liikmesriigi poolt määratud siseriikliku järelevalveasutuse või -asutuste esindajad. Sellise ad hoc koosseisuga komitee nõupidamistel võib omal algatusel osaleda ka artikli 37 lõikes 4 nimetatud ombudsman või tema esindaja niivõrd kui ta loeb seda oma kohustustega kokkusobivaks. Komitee tuleb ad hoc koosseisus kokku vähemalt kord aastas.

6. Käesolevas artiklis sätestatud eesmärgil on komiteel TISi andmetele otsejuurdepääs ja ta võib neid otseselt kasutada.

Artikkel 44

Ilma et see piiraks V jaotise TISi käsitlevate sätete kohaldamist, võib käesolevas määruses sätestatud dokumente asendada selsamal otstarbel arvutil toodetud ja mis tahes kujul esineva teabega.

Artikkel 45

1. Hoolimata vormist on kogu käesoleva määruse kohaselt edastatav teave laadilt konfidentsiaalne, kaasa arvatud TISis säilitatavad andmed. Kõnealuse teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele nii neid saava liikmesriigi siseriiklike õigusaktide kui ka ühenduse asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt.

Eriti ei tohi esimeses lõigus nimetatud teavet edastada muudele isikutele peale nende isikute liikmesriikide ja komisjoni asutustes, kelle ülesanded nõuavad neilt selle teadmist ja kasutamist. Samuti ei tohi seda teavet kasutada muul otstarbel peale käesolevas määruses sätestatu, kui liikmesriik või komisjon, kes selle teabe hankis või sisestas TISi, on sellega konkreetselt nõustunud, vastavalt selle liikmesriigi või komisjoni kehtestatud tingimustele ja niivõrd kui sellist edastamist või kasutamist ei keela selles liikmesriigis kehtivad sätted, kus informatsiooni vastuvõttev asutus paikneb.

2. Ilma, et see piiraks V jaotise TISi käsitlevate sätete kohaldamist, edastatakse füüsilisi ja juriidilisi isikuid käsitlevat teavet käesoleva määruse kohaselt ainult juhtudel, kui see on rangelt vajalik tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte rikkuva tegevuse takistamiseks, uurimiseks või nende alusel süüdistuse esitamiseks.

3. Lõiked 1 ja 2 ei välista käesoleva määruse kohaselt hangitud teabe kasutamist õiguslikes meetmetes või kohtumenetluses, mida hiljem on algatatud tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide mittejärgimise suhtes.

Teabe hankinud pädevat asutust teavitatakse viivitamata sellisest kasutamisest.

4. Kui liikmesriik teavitab komisjoni, et edasine uurimine on vabastanud kuritarvituses osalemise kahtlusest füüsilise või juriidilise isiku, kelle nimi edastati käesoleva määruse alusel, teavitab komisjon viivitamatult kõiki osapooli, kellele neid isikuandmeid on käesoleva määruse alusel edastatud. Asjaomast isikut ei loeta seejärel seotuks eeskirjade eiramisega, mis põhjustas esialgse teadaande.

Kui asjaomase isikuga seotud isikuandmed on TISis, siis tuleb need sealt eemaldada.

Artikkel 46

Käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et:

a) tagada artikli 1 lõikes 1 osutatud haldusasutuste vaheline tõhus sisemine kooskõlastatus;

b) seada nende omavahelistes suhetes sisse eriomaselt selleks volitatud asutuste otsekoostöö.

Artikkel 47

Liikmesriigid võivad ühisel kokkuleppel otsustada, kas käesolevas määruses sätestatud vastastikuse abi kokkulepete tõrgeteta toimimise tagamiseks, eriti selleks, et vältida isikute või kaupade järelevalve katkemist, kui see võib takistada tolli- ja põllumajandusalaseid õigusakte rikkuva tegevuse avastamist, on vaja kehtestada menetlusi.

Artikkel 48

1. Käesolev määrus ei seo liikmesriikide haldusasutusi kohustusega üksteist abistada, kui see tõenäoliselt kahjustaks selle liikmesriigi avalikku korda või muid põhihuvisid, eriti andmekaitse suhtes, kus need asutused paiknevad.

2. Abistamisest keeldumist tuleb põhjendada.

Komisjonile teatatakse niipea kui võimalik igast abistamisest keeldumisest ja keeldumise põhjendustest.

Artikkel 49

Ilma et see piiraks komisjoni õigust olla teavitatud muude kehtivate eeskirjade kohaselt, edastavad liikmesriigid komisjonile haldus- või kohtuotsused või nende põhiosad, mis on seotud karistuste kohaldamisega tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide rikkumise eest juhtudel, millest on teatatud artiklite 17 või 18 kohaselt.

Artikkel 50

Ilma et see piiraks TISi rakendamisega seotud kulutuste korvamist või kahju hüvitamist vastavalt artiklile 40, loobuvad liikmesriigid ja komisjon kõigist käesoleva määruse kohaselt kantud kulude korvamise taotlustest, välja arvatud ekspertidele vajaduse korral makstud tasu.

Artikkel 51

Käesolev määrus ei mõjuta kriminaalmenetlust ja kriminaalasjades vastastikust abi reguleerivate eeskirjade kohaldamist liikmesriikides, sealhulgas kohtuliku uurimise saladuse hoidmise eeskirjade kohaldamist.

Artikkel 52

1. Määrus (EMÜ) nr 1468/81 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tuleb mõista kui viiteid käesolevale määrusele.

Artikkel 53

1. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 13. märtsist 1998.

2. Artiklit 42 ei kohaldata siiski Taanis, Iirimaal, Rootsis või Ühendkuningriigis enne, kui on olemas ühenduse eeskirjad, mida kohaldatakse kõigi käesoleva määrusega hõlmatud andmete suhtes.

Alates kuupäevast, mil esimeses lõigus osutatud eeskirju kohaldatakse kõigis liikmesriikides, tunnistatakse artikkel 42 kehtetuks ja esimeses lõigus sätestatud erand kaotab jõu.

Kui kõnealuseid eeskirju 5 aasta pärast ikka veel ei kohaldata, koostab komisjon ettekande koos mis tahes ettepanekutega, mida ta vajalikuks peab.

Kuni neli asjaomast liikmesriiki ei kohalda artikli 42 sätteid, võivad liikmesriigid ja komisjon allutada nende isikuandmete mitteautomaatse töötluse, mida nad võivad edastada nimetatud neljale liikmesriigile, andmekaitse eeskirjadele, mis on võrdväärsed nendega, mida nad ise kasutavad mitteautomaatses andmetöötluses.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 13. märts 1997

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Patijn

[1] EÜT L 94, 28.4.1970, lk 13. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2048/88 (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 1).

[2] EÜT C 56, 26.2.1993, lk 1; EÜT C 262, 28.9.1993, lk 8, ja EÜT C 80, 17.3.1994, lk 12.

[3] EÜT C 20, 24.1.1994, lk 85, ja 16. jaanuari 1997. aasta arvamus (EÜT C 33, 3.2.1997).

[4] EÜT C 161, 14.6.1993, lk 15.

[5] EÜT L 144, 2.6.1981, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EMÜ) nr 945/87 (EÜT L 90, 2.4.1987, lk 3).

[6] Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega rakendatakse Euratomi otsus 88/376/EMÜ ühenduste oma ressursside kohta (EÜT L 155, 7.6.1989, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 2729/84 (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 5).

[7] Nõukogu 4. märtsi 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 595/91 kõrvalekallete ja ühise põllumajanduspoliitika finantseerimisega seoses põhjendamatult väljamakstud raha tagasisaamise ning sellealase informatsioonisüsteemi organiseerimise kohta, millega tühistati määrus (EMÜ) nr 283/72 (EÜT L 67, 14.3.1991, lk 11).

[8] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

--------------------------------------------------

LISA

ANDMETE EDASTAMINE

(Artikkel 30 lõige 1)

1. Andmete edastamine muudele avalikele organitele

Andmete edastamine avalikele organitele peaks olema lubatav ainult siis, kui konkreetsel juhul:

a) on olemas selge juriidiline kohustus või volitus või järelevalveasutuse luba või

b) need andmed on saaja jaoks olulised tema enda seaduspärase ülesande täitmiseks, tingimusel et eesmärk, mille tarvis saaja andmeid kogub ja töötleb, ei ole kokkusobimatu esialgse eesmärgiga ja et seda ei välista edasiandva asutuse juriidilised kohustused.

Erandina on edastamine lubatav siis, kui konkreetsel juhul:

a) edastamine on kahtlemata asjaomase isiku huvides ja asjaomane isik on andnud nõusoleku või kui asjaolud võimaldavad sellist nõusolekut selgesti eeldada või

b) edastamine on vajalik tõsise ja vahetu ohu vältimiseks.

2. Andmete edastamine eraisikutele

Andmete edastamine eraisikutele peaks olema lubatav ainult siis, kui konkreetsel juhul on olemas selge juriidiline kohustus või volitus või järelevalveasutuse luba.

Erandina on andmete edastamine eraisikutele lubatav siis, kui konkreetsel juhul:

a) edastamine on kahtlemata asjaomase isiku huvides ja asjaomane isik on andnud nõusoleku või kui asjaolud võimaldavad sellist nõusolekut selgesti eeldada või

b) edastamine on vajalik tõsise ja vahetu ohu vältimiseks.

3. Rahvusvaheline edastamine

Andmete edastamine võõrriikide ametiasutustele peaks olema lubatav ainult siis,

a) kui siseriiklikus või rahvusvahelises õiguses on olemas vastav selge juriidiline säte;

b) kui selline säte puudub, ent edastamine on vajalik tõsise ja vahetu hädaohu ennetamiseks,

ja tingimusel, et ei piirata asjaomase isiku kaitse siseriiklike sätete kohaldamist.

4.1. Edastamistaotlused

Kui siseriiklikes õigusaktides või rahvusvahelistes lepingutes sisalduvatest eriomastest sätetest ei johtu muud, peaksid andmete edastamistaotlused osutama niihästi neid taotlevale isikule või organisatsioonile kui ka taotluse põhjusele ja eesmärgile.

4.2. Edastamist reguleerivad tingimused

Võimaluste piires tuleks andmete kvaliteeti kontrollida hiljemalt enne nende edastamist. Niipalju kui võimalik tuleks andmete kõigi edastamiste korral osutada niihästi kohtulahenditele kui ka otsustele süüdistust mitte esitada ning arvamustel või isiklikel hinnangutel põhinevaid andmeid tuleks enne nende edastamist allika kaudu kontrollida, osutades nende täpsuse või usaldusväärsuse astmele.

Kui märgatakse, et andmed pole enam täpsed või ajakohastatud, peaks edasiandev organisatsioon võimalikult kõigile andmete saajaile teatama nende mittevastavusest.

4.3. Edastamise turvameetmed

Teistele organisatsioonidele, eraisikutele ja võõrriikide ametiasutustele edasiantud andmeid ei tohiks kasutada muuks kui edastamistaotluses nimetatud otstarbel.

Ilma et see piiraks punktide 1–4.2 kohaldamist, peaks andmete kasutamine muul otstarbel toimuma edasiandva organisatsiooni nõusolekul.

--------------------------------------------------