Nõukogu määrus (EÜ) nr 118/97,

2. detsember 1996,

millega muudetakse ja ajakohastatakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 51 ja 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust

ning arvestades, et:

arusaadavuse ja selguse huvides on vaja korrigeerida teatavate sätete sõnastust nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruses (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes [3] ning 21. märtsi 1972. aasta määruses (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes rakendamise kord, [4] samuti on vaja tühistada aegunud ja ülearused sätted; kõnealused muudatused on ainult tehnilised, selleks et parandada nimetatud määrusi;

pärast viimatist määruste (EMÜ) 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 ajakohastamist nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2001/83 [5] on tehtud arvukalt muudatusi; seetõttu on vaja asjakohaste ühenduse eeskirjade läbipaistvamaks ja kättesaadavamaks muutmiseks võtta vastu nimetatud määruste uus, ajakohastatud versioon kummagi määruse terviktekstina, mis on avaldatud A lisa I ja II osas; on ajakohane esitada nimetatud lisa II osa lisana määrusega (EÜ) nr 3095/95 [6] muudetud määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 95 tekst, mis muutub kohaldatavaks 1. jaanuaril 1998, Prantsuse Vabariigi suhtes 1. jaanuaril 2002;

Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikkel 106, mis käsitles maksebilanssi, tunnistati kehtetuks Euroopa Liidu lepingu artikliga G ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 73b lõige 2 keelab kõik maksepiirangud liikmesriikide vahel;

selleks et saavutada sotsiaalkindlustuse valdkonnas töötajate vaba liikumise eesmärk, on vajalik ja asjakohane, et riikide sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamisega seotud eeskirju tuleks muuta ühenduse õigusaktiga, mis on kõigis liikmesriikides siduv ja vahetult kohaldatav;

käesoleva määrusega tehtud muudatused on kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 3b kolmandas lõigus sätestatud tingimusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ) nr 1408/71 muudetakse järgmiselt.

1. Artikli 82 lõige 4 asendatakse järgmisega:

"4. Konsultatiivkomitee eesistujaks on komisjoni esindaja. Eesistuja ei osale hääletamisel."

2. Artikli 88 esimene lause asendatakse järgmisega:

"Vajaduse korral tehakse käesoleva määruse põhjal sooritatavad rahaülekanded asjaomaste liikmesriikide vahel ülekande ajal kehtivate sellealaste kokkulepete kohaselt."

3. Artikkel 100 jäetakse välja.

Artikkel 2

Määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 pealkiri, põhjendused, sisukord ja sätted asendatakse vastavalt A lisa I ja II osas sisalduva tekstiga, milles on arvestatud käesoleva määruse artikliga 1 tehtud muudatusi.

B lisas on eelmises lõigus nimetatud määrusi muutvate aktide loetelu.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kuu esimesel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 1996

Nõukogu nimel

eesistuja

E. Fitzgerald

[1] EÜT C 249, 27.8.1996, lk 10.

[2] EÜT C 362, 2.12.1996.

[3] EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3096/95 (EÜT L 335, 30.12.1995, lk 10).

[4] EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3096/95 (EÜT L 335, 30.12.1995, lk 10).

[5] EÜT L 230, 22.8.1983, lk 6.

[6] EÜT L 335, 30.12.1995, lk 1.

--------------------------------------------------

LISAD

Lehekülg

A LISA: I OSA: Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1408/71, 14. juuni 1971, sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes

II OSA: Nõukogu määrus (EMÜ) nr 574/72, 21. märts 1972, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes rakendamise kord

Liide

B LISA: Määrusi (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) 574/72 muutvate aktide loetelu

--------------------------------------------------

A Lisa

I OSA

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (8) (9) (10) (11)

SISUKORD

I JAOTIS ÜLDSÄTTED (artiklid 1—12)

II JAOTIS KOHALDATAVA ÕIGUSE KINDLAKSMÄÄRAMINE (artiklid 13—17a)

III JAOTIS ERI LIIKI HÜVITISTEGA SEOTUD ERISÄTTED

1. peatükk Haigus ning rasedus ja sünnitus

1. jagu Ühissätted (artikkel 18)

2. jagu Töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning nende pereliikmed (artiklid 19—24)

3. jagu Töötud ja nende pereliikmed (artikkel 25)

4. jagu Pensionitaotlejad ja nende pereliikmed (artikkel 26)

5. jagu Pensionärid ja nende pereliikmed (artiklid 27—34)

6. jagu Muud sätted (artikkel 35)

7. jagu Tagasimaksed asutuste vahel (artikkel 36)

2. peatükk Invaliidsus

1. jagu Töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle suhtes kehtivad üksnes õigusaktid, mille alusel invaliidsushüvitise suurus ei sõltu kindlustusperioodi kestusest (artiklid 37—39)

2. jagu Töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle suhtes kehtivad üksnes õigusaktid, mille alusel invaliidsushüvitise suurus sõltub kindlustus- või elamisperioodi kestusest, või nii seda kui ka 1. jaos osutatud laadi õigusaktid (artikkel 40)

3. jagu Invaliidsuse süvenemine (artikkel 41)

4. jagu Hüvitiste andmise jätkamine pärast peatamist või tühistamist. Invaliidsushüvitiste muutmine vanadushüvitisteks. Artikli 39 alusel antavate hüvitiste ümberarvutamine (artiklid 42 ja 43)

3. peatükk Vanadus ja toitjakaotus (pensionid) (artiklid 44—51)

4. peatükk Tööõnnetused ja kutsehaigused

1. jagu Õigus saada hüvitist (artiklid 52—59)

2. jagu Sellise kutsehaiguse süvenemine, mille tõttu on määratud hüvitis (artikkel 60)

3. jagu Muud sätted (artiklid 61 ja 62)

4. jagu Tagasimaksed asutuste vahel (artikkel 63)

5. peatükk Matusetoetused (artiklid 64—66)

6. peatükk Töötushüvitised

1. jagu Ühissätted (artiklid 67 ja 68)

2. jagu Töötud, kes lähevad muusse liikmesriiki kui pädev riik (artiklid 69 ja 70)

3. jagu Töötud, kes oma viimase töötamise ajal elasid muus liikmesriigis kui pädev riik (artikkel 71)

7. peatükk Perehüvitised (artiklid 72—76)

8. peatükk Hüvitised pensionäride ülalpeetavatele lastele ja orbudele (artiklid 77—79)

IV JAOTIS VÕÕRTÖÖTAJATE SOTSIAALKINDLUSTUSE HALDUSKOMISJON (artiklid 80 ja 81)

V JAOTIS VÕÕRTÖÖTAJATE SOTSIAALKINDLUSTUSE KONSULTATIIVKOMITEE (artiklid 82 ja 83)

VI JAOTIS MUUD SÄTTED (artiklid 84—93)

VII JAOTIS ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED (artiklid 94—98)

I lisa Isikud, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust

II lisa Määruse reguleerimisalast artikli 1 punkti j viimase lõigu alusel välja arvatud eriskeemid füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks. Määruse reguleerimisalast artikli 1 punkti u alapunkti i alusel välja arvatud spetsiaalsed sünni- või lapsendamistoetused. Mitteosamakselised erihüvitised artikli 4 lõikes 2b määratletud tähenduses, mis ei kuulu määruse reguleerimisalasse

IIa lisa Mitteosamakselised erihüvitised

III lisa Sotsiaalkindlustuskonventsioonide sätted, mida kohaldatakse, olenemata määruse artiklist 6. Sotsiaalkindlustuskonventsioonide sätted, mida ei kohaldata kõigile isikutele, kelle suhtes on kohaldatav käesolev määrus

IV lisa Määruse artikli 37 lõikes 1 osutatud õigusaktid, mille kohaselt invaliidsushüvitiste suurus ei sõltu kindlustusperioodi pikkusest. Füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeemid määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 38 lõikes 3 ja artikli 45 lõikes 3 määratletud tähenduses. Määruse artikli 46 lõike 1 punktis b osutatud asjaolud, mille puhul võib loobuda hüvitiste arvutamisest vastavalt määruse artikli 46 lõikele 2. Määruse artikli 46b lõikes 2 osutatud hüvitised ja kokkulepped

V lisa Vastavus liikmesriikide õigusaktide vahel, mis käsitlevad invaliidsusgrupiga seotud tingimusi

VI lisa Teatavate liikmesriikide õigusaktide kohaldamise erikord

VII lisa Juhud, mille puhul isiku suhtes kohaldatakse korraga kahe liikmesriigi seadusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 51 ja 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust

ning arvestades, et:

siseriiklike sotsiaalkindlustusaktide kooskõlastamissätted kuuluvad liikmesriikide kodanikest töötajate vaba liikumise valdkonda ning peaksid kaasa aitama kõnealuste töötajate elatustaseme ja töötingimuste paranemisele;

ühenduse nurgakiviks olev isikute vaba liikumine ei piirdu töötajatega, vaid hõlmab asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse raames ka füüsilisest isikust ettevõtjaid;

siseriiklikud õigusaktid on väga erinevad selle poolest, millise isikute ringi suhtes neid kohaldatakse, mistõttu on soovitatav võtta aluseks põhimõte, et käesolev määrus kehtib kõigi isikute suhtes, kes on kindlustatud töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusskeemi raames või seetõttu, et nad töötavad või on füüsilisest isikust ettevõtjad;

vaja on arvestada siseriiklike sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide erijooni ning rajada üksnes kooskõlastussüsteem;

kõnealuse kooskõlastamise raames on vaja ühenduse piires tagada liikmesriigis elavate töötajate ja nende ülalpeetavate, samuti pärast töötaja surma nende ülalpidamisel olnud isikute võrdne kohtlemine eri riikide õigusaktide alusel;

kooskõlastussätted peavad tagama, et ühenduse piires liikuvatele töötajatele jääksid alles omandatud ja omandamisel olevad õigused ja hüved;

eelkõige tuleb kõnealused eesmärgid saavutada sel viisil, et liidetakse kõik perioodid, mida eri riikide õigusaktides hüvitise saamise õiguse omandamisel ja säilitamisel ning hüvitise suuruse arvutamisel arvesse võetakse, samuti antakse hüvitist käesoleva direktiiviga hõlmatud isikute eri kategooriatele olenemata sellest, kus on ühenduses nende elukoht;

eri riikide õigusaktide üheaegse kohaldatavuse ning sellest tuleneva kattumise vältimiseks peaksid ühenduse piires liikuvad töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad kuuluma ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi alla;

erandjuhte, mille puhul isiku suhtes on üheaegselt kohaldatavad kahe liikmesriigi õigusaktid, peaks esinema võimalikult vähe ja piiratud ulatuses;

selleks et võimalikult tõhusalt tagada kõigi liikmesriigi territooriumil töötavate töötajate võrdne kohtlemine, on asjakohane kindlaks määrata, et üldjuhul on kohaldatavad selle liikmesriigi õigusaktid, kus asjaomane isik töötab või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseb;

sellisest üldreeglist võib teha erandi, kui konkreetne olukord õigustab kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel teistsuguste kriteeriumide kasutamist;

teatavad siseriiklike seadustega ettenähtud hüvitised võivad kuuluda üheaegselt nii sotsiaalkindlustuse kui ka sotsiaalabi alla, nende individuaalse kohaldamise, eesmärkide ja kohaldamisviisi tõttu on vaja kehtestada asjakohaste hüvitiste erijooni arvestav kooskõlastussüsteem, mis peaks sisalduma käesolevas määruses, et vastavalt asutamislepingu sätetele kaitsta võõrtöötajate huve;

selliseid hüvitisi tuleks käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvatele isikutele määrata üksnes vastavalt asjaomase isiku või tema perekonna elukohariigi õigusaktidele, vajaduse korral liites elamisperioodid teistes liikmesriikides ning kodakondsuse alusel diskrimineerimata;

piirialatöötajate ja hooajatöötajate jaoks on vaja kehtestada nende olukorra eripära arvestavad erireeglid, eelkõige sellised, millega on reguleeritud haigestumine ja töötus;

haigestumise või raseduse ja sünnituse korral antavate hüvitiste puhul on vaja tagada nende isikute kaitse, kes elavad või viibivad mõnes muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik;

pensionitaotlejate ja pensionäride ning nende pereliikmete eriseisund nõuab ravikindlustust reguleerivate sätete kohandamist nende olukorraga;

invaliidsushüvitiste puhul tuleb luua kooskõlastussüsteem, mis arvestaks siseriiklike õigusaktide erijooni; seetõttu on vaja eristada riikide õigusakte, milles invaliidsushüvitise suurus ei sõltu kindlustuse kestusest, nende riikide õigusaktidest, milles invaliidsushüvitise suurus sellest sõltub;

liikmesriikide kindlustusskeemide erinevuse tõttu on vaja vastu võtta kooskõlastusreeglid, mida kohaldatakse invaliidsuse süvenemisel;

otstarbekas on välja töötada vanaduspensionide ja toitjakaotuspensionide määramise kord nendeks juhtudeks, kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on olnud kohaldatavad ühe või mitme liikmesriigi õigusaktid;

on vaja kindlaks määrata pensioni suurus, mis arvutatakse liitmise ja proportsionaalse arvutamise meetodi järgi ning mis on tagatud ühenduse õigusega juhul, kui siseriiklike õigusaktide kohaldamine, sealhulgas vähendamist, peatamist või tühistamist käsitlevate sätete kohaldamine oleks kõnealusest meetodist ebasoodsam;

võõrtöötajate ja nende ülalpidamisel olnud pereliikmete kaitsmiseks selle eest, et siseriiklikke vähendamist, peatamist või tühistamist käsitlevaid sätteid ei kohaldataks ülemäära rangelt, on vaja lülitada käesolevasse määrusesse sätted, millega kõnealuste siseriiklike sätete kohaldamiseks kehtestatakse ranged eeskirjad;

tööõnnetuste ja kutsehaigustega seoses antavate hüvitiste puhul on kaitse tagamiseks vajalik, et kehtestataks eeskirjad nende isikute olukorra reguleerimiseks, kes elavad või viibivad muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik;

toitjakaotuspensionide suhtes on vaja kehtestada erisätted;

selleks et saavutada paremad tingimused tööjõu liikumisel, on edaspidi vaja tagada kõigi liikmesriikide töötuskindlustusskeemide ja töötute abistamisskeemide suurem kooskõlastatus;

selleks et hõlbustada töö otsimist liikmesriikides, on eriti vajalik anda töötule piiratud aja jooksul töötushüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusele, mis viimati oli tema suhtes kohaldatav;

perehüvitiste suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramist silmas pidades tagab töötamise kriteerium kõigi sama riigi õigusaktidele alluvate töötajate võrdse kohtlemise;

selleks et vältida hüvitiste lubamatut kattumist, on vaja kehtestada prioriteetsuse määramise eeskirjad juhuks, kui perehüvitist on õigus saada nii pädeva riigi õigusaktide alusel kui ka pereliikmete elukohariigi õigusaktide alusel;

liikmesriikide õigusaktid on eripärased ning erinevad riigiti, mistõttu peetakse vajalikuks kehtestada erireeglid selliste riiklike kindlustusskeemide kooskõlastamiseks, mille alusel saavad hüvitisi pensionäride ülalpidamisel olevad lapsed ja orvud;

vaja on asutada halduskomisjon, kuhu kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja ning mille ülesanne on tegelda eelkõige kõigi käesoleva määruse sätetest tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega ning edasise koostööga liikmesriikide vahel;

soovitatav on, et konsultatiivkomitees vaataksid töötajate ja tööandjate esindajad läbi halduskomisjonis käsitletavad küsimused;

kooskõlastusreeglite kohaldamise hõlbustamiseks on vaja kehtestada erisätted, mis arvestaksid riikide õigusaktide erijooni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 (10) (15)

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja:

i) isik, kes on kohustuslikult või vabatahtlikult jätkuvalt kindlustatud ühe või mitme riski suhtes, mida hõlmavad töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusskeemide liigid;

ii) isik, kes on kohustuslikult kindlustatud ühe või mitme riski suhtes, mida hõlmavad käesolevas määruses käsitletud sotsiaalkindlustuse liigid käesolevas määruses käsitletud sotsiaalkindlustuse alusel, kõigi elanike või kogu töötava elanikkonna jaoks mõeldud sotsiaalkindlustusskeemi alusel, kui selline isik:

- võib olla töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja sellise kindlustusskeemi haldamis- või rahastamisviisi põhjal, või

- sellise kriteeriumi puudumisel on kohustuslikult või vabatahtlikult jätkuvalt kindlustatud mõne teise I lisas nimetatud riski suhtes töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele mõeldud kindlustusskeemi alusel või alapunktis iii osutatud kindlustusskeemi alusel või kui asjaomases liikmesriigis selline kindlustusskeem puudub, vastab I lisas esitatud määratlusele;

iii) isik, kes on kohustuslikult kindlustatud käesolevas määruses käsitletud kindlustusliikidega hõlmatud mitme riski suhtes kogu maaelanikkonnale mõeldud standardse sotsiaalkindlustusskeemi alusel vastavalt I lisas ettenähtud kriteeriumidele;

iv) isik, kes on vabatahtlikult kindlustatud käesolevas määruses käsitletud kindlustusliikidega hõlmatud ühe või mitme riski suhtes töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele või kõigile elanikele või elanike teatavatele kategooriatele mõeldud liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi alusel, juhul kui:

- selline isik töötab või kui ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana või

- selline isik on varem olnud kohustuslikult kindlustatud sama riski suhtes sama liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi alusel, mis on mõeldud töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele;

b) piirialatöötaja — töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes töötab või tegutseb ühe liikmesriigi territooriumil ja elab mõne teise liikmesriigi territooriumil, kuhu ta korrapäraselt naaseb iga päev või vähemalt kord nädalas; piirialatöötaja, kelle ettevõtja, kellega ta tavaliselt seotud on, paigutab tööle mujale sama või muu liikmesriigi territooriumil, või kes asub teenuseid osutama mujal sama või teise liikmesriigi territooriumil, säilitab piirialatöötaja staatuse kuni neljaks kuuks, seda ka juhul, kui tal pole selle aja jooksul võimalik naasta oma elukohta iga päev või vähemalt kord nädalas;

c) hooajatöötaja — töötaja, kes suundub liikmesriigi territooriumile, mis ei ole tema elukohajärgne liikmesriik, et töötada seal hooajaliselt selle riigi ettevõtja või tööandja juures, kusjuures selline töötamine ei tohi mingil juhul kesta kauem kui kaheksa kuud, ning kes jääb hooajalise töötamise ajaks kõnealuse riigi territooriumile; hooajatööna mõistetakse tööd, mis aastaaegade vahetumise tõttu igal aastal kordub;

d) pagulane — 28. juulil 1951 Genfis alla kirjutatud pagulasseisundi konventsiooni artiklis 1 määratletud isik;

e) kodakondsuseta isik — 28. septembril 1954 New Yorgis alla kirjutatud kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni artiklis 1 määratletud isik;

f) i) pereliige — isik, keda määratletakse või tunnustatakse pereliikmena või loetakse leibkonda kuuluvaks isikuks õigusaktides, mille alusel hüvitisi antakse, või artikli 22 lõike 1 punktis a ja artiklis 31 osutatud juhtudel sellise isiku elukohajärgse liikmesriigi õigusaktides; kui kõnealustes õigusaktides peetakse pereliikmeks või leibkonna liikmeks üksnes isikut, kes elab koos töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga, loetakse see tingimus täidetuks, kui kõnealune isik on peamiselt töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja ülalpidamisel. Kui liikmesriigi õigusaktid, mis käsitlevad mitterahalisi haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitisi, ei võimalda eristada pereliikmeid teistest isikutest, kelle suhtes õigusakte kohaldatakse, kohaldatakse mõistet "pereliige" I lisas määratletud tähenduses;

ii) kui tegemist on invaliidsushüvitistega, mida liikmesriigi õigusaktide alusel antakse kõigile selle riigi kodanikele, kes vastavad ettenähtud tingimustele, tähendab "pereliige" vähemalt töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja abikaasat ja tema alaealisi lapsi või tema ülalpidamisel olevaid lapsi;

g) ülalpidamisel olnud isik — isik, kes on sellisena määratletud või tunnustatud õigusaktides, mille alusel hüvitist antakse; kui kõnealustes õigusaktides peetakse ülalpidamisel olnud isikuks üksnes lahkunuga koos elanud isikut, loetakse see tingimus täidetuks, kui selline isik oli peamiselt lahkunu ülalpidamisel;

h) elamine — alaliselt elamine;

i) viibimine — ajutiselt elamine;

j) õigusaktid — liikmesriigi seadused, määrused ja muud õigusaktid ning kõik muud rakendusmeetmed, nii praegu kehtivad kui ka tulevased, mis on seotud artikli 4 lõigetes 1 ja 2 loetletud sotsiaalkindlustusliikide ja -skeemidega või artikli 4 lõikes 2a käsitletud mitteosamakseliste erihüvitistega.

Mõiste ei hõlma töösuhte poolte vaheliste olemasolevate või tulevaste lepingute sätteid, olenemata sellest, kas võimuorganid on teinud nende kohta otsuse, millega need on muudetud kohustuslikuks või on laiendatud nende ulatust. Juhul kui selliste sätetega:

i) jõustatakse eelmises lõigus osutatud seaduste ja määrustega ettenähtud kohustuslik kindlustus või

ii) luuakse kindlustusskeem, mida haldab sama asutus kui see, mis haldab esimeses lõigus osutatud seaduste ja määrustega loodud kindlustusskeeme,

võib mõiste piire igal ajal laiendada asjaomase liikmesriigi deklaratsiooni põhjal, millega täpsustatakse kindlustusskeemide liigid, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse. Selline deklaratsioon tehakse teatavaks ja avaldatakse vastavalt artikli 97 sätetele.

Eelmise lõigu sätted ei lülita käesoleva määruse reguleerimisalast välja kindlustusskeeme, mille suhtes kehtis määrus nr 3.

Mõiste "õigusaktid" ei hõlma ka sätteid, milles käsitletakse füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeeme, mille loomine oleneb asjaomaste isikute algatusest või mis kehtivad üksnes osal liikmesriigi territooriumist, olenemata sellest, kas võimuorganid on otsustanud muuta need kohustuslikuks või laiendada nende ulatust. Kõnealused eriskeemid on täpsustatud II lisas;

k) sotsiaalkindlustuskonventsioon — sotsiaalkindlustusalane kahe- või mitmepoolne kokkulepe, mis on praegu või tulevikus siduv kahele või enamale liikmesriigile, ja muu sotsiaalkindlustusalane mitmepoolne kokkulepe, mis on praegu või tulevikus siduv vähemalt kahele liikmesriigile ja ühele või mitmele kolmandale riigile kõigi või osa artikli 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kindlustusliikide ja -skeemide suhtes, koos kõnealuste kokkulepete alusel sõlmitud mis tahes liiki lepingutega;

l) pädev võimuorgan — vastava liikmesriigi puhul kogu riigis või selle territooriumi osal sotsiaalkindlustusskeemide eest vastutav minister, ministrid või muu samaväärne võimuorgan;

m) halduskomisjon — artiklis 80 osutatud komisjon;

n) asutus — vastava liikmesriigi puhul kõigi või osa õigusaktide kohaldamise eest vastutav organ või asutus;

o) pädev asutus —

i) asutus, kus asjaomane isik on hüvitise taotlemise ajal kindlustatud;

ii) asutus, kellelt asjaomasel isikul on praegu või tulevikus õigus saada hüvitisi, kui tema või tema pereliige või -liikmed elavad asutuse asukohajärgse liikmesriigi territooriumil;

iii) asutus, mille on määranud asjaomase liikmesriigi pädev võimuorgan,

või

iv) kindlustusskeemi puhul, mis on seotud tööandja vastutusega artikli 4 lõikes 1 loetletud hüvitiste suhtes, kas tööandja või asjassepuutuv kindlustusandja või nende puudumisel asjaomase liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud organ või asutus;

p) elukohajärgne asutus ja viibimiskohajärgne asutus — vastavalt asutus, kes on pädev andma hüvitist asjaomase isiku elukohas, ja asutus, kes on pädev andma hüvitist asjaomase isiku viibimiskohas selle asutuse rakendatavate õigusaktide alusel, või sellise asutuse puudumisel asjaomase liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus;

q) pädev riik — liikmesriik, mille territooriumil asub pädev asutus;

r) kindlustusperiood — sissemakseperiood või töötamisperiood või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise periood, mis on sellisena määratletud või tunnustatud õigusaktides, mille kohaselt need on täitunud või loetakse täitunuks, ning kõik selliste perioodidena käsitatavad perioodid, kui kõnealused õigusaktid võrdsustavad need kindlustusperioodiga;

s) töötamisperiood ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise periood — perioodid, mis on vastavalt määratletud või tunnustatud õigusaktides, mille kohaselt need on täitunud, ja kõik sellistena käsitatavad perioodid, kui kõnealused õigusaktid võrdsustavad need töötamisperioodi või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodiga;

sa) elamisperiood — periood, mis on vastavalt määratletud või tunnustatud õigusaktides, mille kohaselt see on täitunud või täitunuks loetud;

t) hüvitised ja pensionid — kõik hüvitised ja pensionid, sealhulgas kõik sellesihilised eraldised riiklikest fondidest, revalvatsioonilisandid ja täiendavad hüvitised, arvestades III jaotises sätestatut, samuti ühekordsed hüvitised, mida võidakse maksta pensionide asemel, ning sissemaksete tagasimaksed;

u) i) perehüvitis — kõik perekonna väljaminekute katmiseks antavad rahalised või mitterahalised hüvitised, mida antakse artikli 4 lõike 1 punktis h osutatud õigusaktide alusel, välja arvatud II lisas osutatud spetsiaalsed sünni- või lapsendamistoetused;

ii) peretoetus — korrapärane rahaline toetus, mida antakse sõltuvalt pereliikmete arvust ja vanusest;

v) matusetoetus — ühekordne väljamakse surmajuhtumi korral, välja arvatud punktis t osutatud ühekordne toetus.

Artikkel 2

Isikud, kelle suhtes määrus on kohaldatav

1. Käesolevat määrust kohaldatakse töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kelle suhtes kehtivad või on kehtinud ühe või mitme liikmesriigi õigusaktid ning kes on mõne liikmesriigi kodanikud või mõne liikmesriigi territooriumil elavad kodakondsuseta isikud või pagulased, samuti nende pereliikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute suhtes.

2. Samuti kohaldatakse käesolevat määrust sellise töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja ülalpidamisel olnud isikute suhtes, kelle suhtes on kehtinud ühe või mitme liikmesriigi õigusaktid, olenemata sellise töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kodakondsusest, kui nende ülalpidamisel olnud isikud on mõne liikmesriigi kodanikud või mõne liikmesriigi territooriumil elavad kodakondsuseta isikud või pagulased.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse avalike teenistujate ja kohaldatavate õigusaktide alusel nendega võrdsustatud isikute suhtes, kui nende suhtes kehtivad või on kehtinud liikmesriigi õigusaktid, kelle suhtes käesolev määrus on kohaldatav.

Artikkel 3

Võrdne kohtlemine

1. Liikmesriigi territooriumil elavatel isikutel, kelle suhtes on kohaldatav käesolev määrus, on liikmesriigi õigusaktide alusel samasugused kohustused ja õigus saada samasuguseid hüvesid kui kõnealuse liikmesriigi kodanikul, arvestades käesoleva määruse erisätteid.

2. Lõike 1 sätteid kohaldatakse õiguse suhtes valida liikmeid sotsiaalkindlustusasutuste organitesse või osaleda nende määramises, kuid need sätted ei mõjuta ühegi liikmesriigi õigusnorme, mis reguleerivad isikute õigust kuuluda kõnealustesse organitesse või nendesse määramise viisi.

3. Välja arvatud III lisas sätestatud juhul, kohaldatakse artikli 7 lõike 2 punkti c alusel kehtivate ja artikli 8 lõike 1 alusel sõlmitavate sotsiaalkindlustuskonventsioonide sätteid kõigile isikutele, kelle suhtes käesolev määrus on kohaldatav.

Artikkel 4 (10)

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi õigusaktide suhtes, mis reguleerivad järgmisi sotsiaalkindlustusliike:

a) hüvitised haiguse ning raseduse ja sünnituse korral;

b) invaliidsushüvitised, sealhulgas hüvitised, mis on mõeldud töövõime säilitamiseks või parandamiseks;

c) vanadushüvitised;

d) toitjakaotushüvitised;

e) tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised;

f) matusetoetused;

g) töötushüvitised;

h) perehüvitised.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi sotsiaalkindlustuse üld- ja eriskeemide suhtes, olenemata sellest, kas need on osamakselised või mitteosamakselised, samuti kindlustusskeemide suhtes, mis on seotud tööandja või laevaomaniku vastutusega lõikes 1 osutatud hüvitiste suhtes.

2a. Käesolevat määrust kohaldatakse ka mitteosamakseliste erihüvitiste suhtes, mida antakse õigusaktide või kindlustusskeemide alusel, mis ei kuulu lõikes 1 loetletute hulka või on lõike 4 alusel reguleerimisalast välja jäetud, juhul kui sellised hüvitised on mõeldud:

a) tagama täiendavat, asendavat või lisakaitset lõike 1 punktides a—h loetletud sotsiaalkindlustusliikidega hõlmatud riskide suhtes või

b) üksnes invaliidide erikaitseks.

2b. Käesolevat määrust ei kohaldata liikmesriikide õigusaktide sätete suhtes, millega on reguleeritud II lisa III jaos loetletud mitteosamakselised erihüvitised, mille kehtivus piirdub liikmesriigi territooriumi osaga.

3. Käesoleva määruse III jaotise sätted ei mõjuta laevaomaniku vastutust reguleerivaid liikmesriikide õigusnorme.

4. Käesolevat määrust ei kohaldata sotsiaalabi ja arstiabi suhtes, sõja või selle tagajärgede ohvrite hüvitisskeemide suhtes ning avalike teenistujate ja nendega võrdsustatud isikute eriskeemide suhtes.

Artikkel 5 (10)

Liikmesriikide deklaratsioonid käesoleva määruse reguleerimisala kohta

Vastavalt artiklile 97 teatatud ja avaldatud deklaratsioonides täpsustavad liikmesriigid artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud õigusaktid ja kindlustusskeemid, artikli 4 lõikes 2a osutatud mitteosamakselised hüvitised, artiklis 50 osutatud miinimumhüvitised ja artiklites 77 ja 78 osutatud hüvitised.

Artikkel 6

Sotsiaalkindlustuskonventsioonid, mis asendatakse käesoleva määrusega

Artiklite 7 ja 8 ning artikli 46 lõike 4 sätteid arvestades asendab käesolev määrus reguleerimisalasse kuuluvate isikute ja küsimuste suhtes nende sotsiaalkindlustuskonventsioonide sätteid, mis on siduvad:

a) üksnes kahe või enama liikmesriigi suhtes või

b) vähemalt kahe liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi suhtes, kui asjakohaste lahenduste tegemisel ei ole vaja kaasata ühtegi kolmanda riigi asutust.

Artikkel 7

Rahvusvahelised sätted, mida käesolev määrus ei mõjuta

1. Käesolev määrus ei mõjuta kohustusi, mis tulenevad:

a) mõnest Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonist, mis on jõustunud, olles ühe või mitme liikmesriigi poolt ratifitseeritud;

b) liikmesriikide ja Euroopa Nõukogu vahel 11. detsembril 1953 sõlmitud ajutistest Euroopa sotsiaalkindlustuskokkulepetest.

2. Olenemata artikli 6 sätetest kohaldatakse jätkuvalt järgmisi sätteid:

a) Reini paadimeeste sotsiaalkindlustust käsitlevate 27. juuli 1950. aasta ja 30. novembri 1979. aasta kokkulepete sätteid;

b) rahvusvahelise transporditöötajate sotsiaalkindlustust käsitleva 9. juuli 1956. aasta Euroopa konventsiooni sätteid;

c) III lisas loetletud sotsiaalkindlustuskonventsioonide sätteid.

Artikkel 8

Konventsioonide sõlmimine liikmesriikide vahel

1. Vajaduse korral võivad kaks või enam liikmesriiki sõlmida omavahel konventsioone, mis tuginevad käesoleva määruse põhimõtetele ja järgivad selle vaimu.

2. Vastavalt artikli 97 lõike 1 sätetele teatab iga liikmesriik kõigist teise liikmesriigiga lõike 1 alusel sõlmitud konventsioonidest.

Artikkel 9

Vabatahtlik kindlustus või kohustusliku kindlustuse vabatahtlik jätkamine

1. Liikmesriigi õigusnormid, mis võimaldavad vabatahtlikku kindlustust või kohustusliku kindlustuse vabatahtlikku jätkamist sõltuvalt elamisest vastava liikmesriigi territooriumil, ei ole kohaldatavad teise liikmesriigi territooriumil elavate isikute suhtes, kui nende suhtes on mingil osal ajast, mil nad töötasid või tegutsesid füüsilisest isikust ettevõtjana, kehtinud esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid.

2. Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt sõltub vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise võimaldamine kindlustusperioodi täitumisest, arvestatakse vajalikul määral teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt täitunud kindlustus- või elamisperioode nii, nagu oleksid need täitunud esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel.

Artikkel 9a (7)

Kontrollperioodi pikendamine

Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt sõltub hüvitise saamise õigus miinimumkindlustusperioodi täitumisest kindla ajavahemiku jooksul enne juhtumit, mille vastu ollakse kindlustatud (kontrollperiood), ning kui kõnealused õigusaktid näevad ette, et kontrollperioodi pikendatakse aja võrra, mille jooksul on nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel hüvitisi antud, või aja võrra, mis on pühendatud laste kasvatamisele kõnealuse liikmesriigi territooriumil, tuleb nimetatud kontrollperioodi pikendada ka aja võrra, mille jooksul on teise liikmesriigi õigusaktide alusel antud invaliidsus- või vanaduspensione või haigushüvitisi, töötushüvitisi või tööõnnetushüvitisi (v.a pensionid) ning aja võrra, mis on pühendatud laste kasvatamisele teise liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 10

Elamisega seotud tingimusest loobumine. Kohustusliku kindlustuse mõju sissemaksete tagasimaksmisele

1. Välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti, ei tohi ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel saadavaid rahalisi invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotushüvitisi, tööõnnetus- ja kutsehaiguspensione ning matusetoetusi mingil viisil vähendada, muuta, peatada, tühistada või konfiskeerida seetõttu, et nende saaja elab liikmesriigi territooriumil, mis ei ole see liikmesriik, kus asub hüvitiste maksmise eest vastutav asutus.

Esimest lõiku kohaldatakse ka ühekordsete hüvitiste suhtes, mida antakse uuesti abiellumise korral üleelanud abikaasale, kellel oli õigus saada toitjakaotuspensioni.

2. Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt sõltub sissemaksete tagasimaksmine asjaomase isiku suhtes kohustusliku kindlustuse lakkamisest, ei loeta seda tingimust täidetuks seni, kuni asjaomane isik on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana kohustuslikult kindlustatud teise liikmesriigi seaduste alusel.

Artikkel 10a (10)

Mitteosamakselised erihüvitised

1. Olenemata artikli 10 ja III jaotise sätetest antakse isikutele, kelle suhtes on käesolev määrus kohaldatav, artikli 4 lõikes 2a osutatud rahalisi mitteosamakselisi erihüvitisi üksnes nende elukohajärgse liikmesriigi territooriumil vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele tingimusel, et sellised hüvitised on loetletud IIa lisas. Selliseid hüvitisi annab elukohajärgne asutus oma kulul.

2. Selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktide kohaselt sõltub lõikes 1 käsitletud hüvitiste saamise õigus töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodide täitumisest, tunnustab vajalikul määral teise liikmesriigi territooriumil täitunud töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioode nagu esimesena nimetatud liikmesriigi territooriumil täitunud perioode.

3. Kui õigus saada lõikes 1 käsitletud hüvitist, mida antakse lisahüvitisena, on liikmesriigi õigusaktide kohaselt seatud sõltuvusse artikli 4 lõike 1 punktides a—h nimetatud hüvitiste saamisest ning vastavate õigusaktide alusel ei ole saada ühtegi kõnealust hüvitist, võrdsustatakse mõne teise liikmesriigi õigusaktide alusel saadav analoogiline hüvitis esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel antava hüvitisega lisahüvitise saamise õiguse kohaldamiseks.

4. Kui lõikes 1 käsitletud töövõimetus- või invaliidsushüvitise andmine on liikmesriigi õigusaktide kohaselt seatud sõltuvusse tingimusest, et töövõimetus või invaliidsus oleks esmakordselt diagnoositud kõnealuse liikmesriigi territooriumil, tuleb see tingimus lugeda täidetuks, kui töövõimetus või invaliidsus on esmakordselt diagnoositud teise liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 11

Hüvitiste revalvatsioon

Liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud revalvatsioonireegleid kohaldatakse nimetatud õigusaktide alusel makstavate hüvitiste suhtes, arvestades käesoleva määruse sätteid.

Artikkel 12 (9) (11)

Hüvitiste kattumise vältimine

1. Käesoleva määrusega ei anta ega säilitata õigust saada mitut samaliigilist hüvitist ühe ja sama kohustusliku kindlustuse perioodi eest. Seda sätet ei kohaldata siiski hüvitiste suhtes, mis on seotud invaliidsuse, vanaduse, toitjakaotusega (pensionid) või kutsehaigusega ning mida määravad kahe või enama liikmesriigi asutused vastavalt artikli 41, artikli 43 lõigete 2 ja 3, artiklite 46, 50 ja 51 või artikli 60 lõike 1 punkti b sätetele.

2. Kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti, võib tugineda liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis reguleerivad hüvitiste vähendamist, peatamist või tühistamist muude sotsiaalkindlustushüvitistega või muu sissetulekuga kattumise juhul, neile võib tugineda ka siis, kui kõnealuste hüvitiste saamise õigus omandati teise liikmesriigi õigusaktide alusel või kui kõnealune sissetulek saadi teise liikmesriigi territooriumil.

3. Liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis reguleerivad hüvitise vähendamist, peatamist või tühistamist, võib tugineda invaliidsushüvitist või varajast vanadushüvitist saava ja kutse- või äritegevusega seotud isiku vastu ka juhul, kui tema tegevus toimub teise liikmesriigi territooriumil.

4. Juhul kui vastav Madalmaade asutus on artikli 57 lõike 5 või artikli 60 lõike 2 punkti b sätete alusel kohustatud kandma teise liikmesriigi õigusaktide alusel antavate kutsehaigushüvitiste kuludest osa, vähendatakse Madalmaade õigusaktide alusel makstavat invaliidsuspensioni summa võrra, mis tuleb tasuda teise liikmesriigi asutusele, kes vastutab kutsehaigushüvitiste andmise eest.

II JAOTIS

KOHALDATAVA ÕIGUSE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Artikkel 13 (9)

Üldreeglid

1. Isikud, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, alluvad üksnes ühe liikmesriigi õigusaktidele, arvestades artiklis 14c sätestatut. Kõnealused õigusaktid määratakse kindlaks vastavalt käesoleva jaotise sätetele.

2. Arvestades artikleid 14—17:

a) liikmesriigi territooriumil töötava isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid, seda ka juhul, kui ta elab teise liikmesriigi territooriumil või kui tema tööandjaks oleva ettevõtja või isiku registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht asub teise liikmesriigi territooriumil;

b) liikmesriigi territooriumil füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid, seda ka juhul, kui ta elab teise liikmesriigi territooriumil;

c) liikmesriigi lipu all sõitva laeva pardal töötava isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid;

d) avalike teenistujate ja nendega võrdsustatud isikute suhtes kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, kellele allub neid teenistusse võtnud valitsusasutus;

e) liikmesriigi kaitseväeteenistusse või kordusõppustele või tsiviilteenistusse kutsutud isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid. Kui kõnealuste õigusaktide järgi on hüvitiste saamise õigus seatud sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest enne sellisesse kaitseväe- või tsiviilteenistusse asumist või pärast sealt vabanemist, võetakse vajalikul määral arvesse mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide järgi täitunud kindlustusperioode, nii nagu oleksid need esimesena nimetatud riigi õigusaktide järgi täitunud kindlustusperioodid. Kaitseväeteenistusse või kordusõppustele või tsiviilteenistusse kutsutud töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad säilitavad oma staatuse töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana;

f) isik, kelle suhtes liikmesriigi õigusaktid ei ole enam kohaldatavad, ilma et teise liikmesriigi õigusaktid oleksid muutunud tema suhtes kohaldatavaks vastavalt mõnele eelmistes punktides sätestatud reeglile või vastavalt artiklites 14—17 ettenähtud erisätetele, allub oma elukohajärgse liikmesriigi õigusaktidele üksnes nimetatud õigusaktide sätete kohaselt.

Artikkel 14

Töötajate suhtes, v.a meremehed, kohaldatavad erireeglid

Artikli 13 lõike 2 punkti a kohaldamisel arvestatakse järgmisi erandeid ja asjaolusid.

1. a) Liikmesriigi territooriumil tööle võetud isiku suhtes, kelle tema tööandja lähetab teise liikmesriigi territooriumile tööle sama tööandja heaks, jäävad kehtima esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, tingimusel et kõnealuse töötamise eeldatav kestus ei ületa 12 kuud ning et ta ei ole saadetud asendama teist isikut, kelle ametiaeg seal on lõppenud.

b) Kui töö kestab ettenägematute asjaolude tõttu kauem kui esialgu eeldatud ja ületab 12 kuud, kohaldatakse jätkuvalt esimesena nimetatud liikmesriigi õigusakte kuni kõnealuse töö lõppemiseni, tingimusel et selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle territooriumile kõnealune isik lähetati, või pädeva võimuorgani määratud organ annab selleks oma nõusoleku; nimetatud nõusolekut tuleb taotleda enne algse 12kuulise ajavahemiku möödumist. Nõusolekut ei saa anda kauemaks kui 12 kuuks.

2. Tavaliselt kahe või enama liikmesriigi territooriumil töötava isiku suhtes kohaldatavad õigusaktid määratakse kindlaks järgmiselt:

a) isiku suhtes, kes töötab transpordivahendil või kuulub lennuekipaaži ettevõtja juures, kes pakub rendi või tasu eest või oma kulul rahvusvahelisi raudtee-, maantee-, õhu- või siseveetransporditeenuseid reisijate- või kaubaveoks ja kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on liikmesriigi territooriumil, kehtivad nimetatud liikmesriigi õigusaktid järgmiste piirangutega:

i) kui ettevõtjal on filiaal või alaline esindus liikmesriigi territooriumil, kus ei paikne tema registrisse kantud asukoht ega toimu tema peamine äritegevus, kehtivad sellise filiaali või alalise esinduse poolt töölevõetud isikute suhtes selle liikmesriigi õigusaktid, kelle territooriumil selline filiaal või esindus asub;

ii) kui isik töötab peamiselt selle liikmesriigi territooriumil, kus ta elab, kehtivad tema suhtes nimetatud riigi õigusaktid, seda ka juhul, kui tema tööandjaks oleva ettevõtja registrisse kantud asukoht ja peamine tegevuskoht ei ole kõnealusel territooriumil ega asu seal tema filiaali ega alalist esindust.

b) Punktis a nimetamata isikute suhtes kehtivad:

i) tema elukoha järgse liikmesriigi õigusaktid, kui tema töötamine toimub osaliselt selle territooriumil või kui ta on seotud mitme ettevõtja või mitme tööandjaga, kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on eri liikmesriikide territooriumil;

ii) liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil paikneb tema tööandjaks oleva ettevõtja või isiku registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht, juhul kui ta ei ela ühegi sellise liikmesriigi territooriumil, kus ta töötab.

3. Isiku suhtes, kes töötab liikmesriigi territooriumil sellise ettevõtja juures, kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on teise liikmesriigi territooriumil ja kes tegutseb mõlemal pool kahe liikmesriigi ühist piiri, kehtivad selle liikmesriigi seadused, kus on ettevõtja registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht.

Artikkel 14a

Füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, v.a meremehed, kohaldatavad erireeglid

Artikli 13 lõike 2 punkti b kohaldamisel arvestatakse järgmisi erandeid ja asjaolusid.

1. a) Tavaliselt ühe liikmesriigi territooriumil füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku suhtes, kes töötab ka teise liikmesriigi territooriumil, jäävad kohaldatavaks esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, tingimusel et eeldatavad tööd ei kesta kauem kui 12 kuud.

b) Kui tehtav töö kestab ettenägematute asjaolude tõttu kauem kui esialgu eeldatud ja ületab 12 kuud, kohaldatakse jätkuvalt esimesena nimetatud liikmesriigi õigusakte kuni sellise töö lõpetamiseni, tingimusel et selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle territooriumile on kõnealune isik nimetatud töö tegemiseks sisenenud, või tema poolt määratud organ annab selleks oma nõusoleku; nimetatud nõusolekut tuleb taotleda enne algse 12kuulise ajavahemiku möödumist. Nõusolekut ei saa anda kauemaks kui 12 kuuks.

2. Tavaliselt kahe või enama liikmesriigi territooriumil füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku suhtes kehtivad tema elukohajärgse liikmesriigi õigusaktid, kui mingi osa tema tegevusest toimub selle liikmesriigi territooriumil. Kui sellise isiku tegevus ei toimu üldse tema elukohajärgse liikmesriigi territooriumil, kehtivad tema suhtes selle liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil toimub tema peamine tegevus. Peamise tegevuse kindlaksmääramise kriteeriumid on sätestatud artiklis 98 osutatud määruses.

3. Isiku suhtes, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ettevõtja juures, kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on ühe liikmesriigi territooriumil ja kes tegutseb mõlemal pool kahe liikmesriigi ühist piiri, kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, kus on nimetatud ettevõtja registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht.

4. Kui õigusaktid, mis kehtivad isiku suhtes vastavalt lõigetele 2 ja 3, ei võimalda sellel isikul isegi mitte vabatahtlikult pensioniskeemiga ühineda, siis kehtivad kõnealuse isiku suhtes teise liikmesriigi õigusaktid, mis oleksid ilma nende erisäteteta kohaldatavad, või kui sel juhul oleksid kohaldatavad kahe või enama liikmesriigi õigusaktid, otsustatakse tema suhtes kehtivad õigusaktid asjaomaste liikmesriikide või nende pädevate võimuorganite ühisel kokkuleppel.

Artikkel 14b

Meremeeste suhtes kohaldatavad erireeglid

Artikli 13 lõike 2 punkti c kohaldamisel arvestatakse järgmisi erandeid ja asjaolusid.

1. Isiku suhtes, kelle ettevõtja, kellega ta tavaliselt seotud on, on tööle võtnud kas liikmesriigi territooriumil või liikmesriigi lipu all sõitvale laevale ning kelle see ettevõtja lähetab enda heaks töötama teise liikmesriigi lipu all sõitvale laevale, jäävad kehtima esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, arvestades artikli 14 lõikes 1 sätestatud tingimusi.

2. Tavaliselt liikmesriigi territooriumil või liikmesriigi lipu all sõitval laeval füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku suhtes, kes teeb enda nimel tööd teise liikmesriigi lipu all sõitval laeval, jäävad kehtima esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, arvestades artikli 14a lõikes 1 sätestatud tingimusi.

3. Isiku suhtes, kes tavaliselt ei tööta merel ja kes teeb tööd liikmesriigi territoriaalvetes või sadamas teise liikmesriigi lipu all sõitval laeval, olemata selle laeva laevapere liige, kehtivad esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid.

4. Liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava isiku suhtes, kes selle töö eest saab palka selliselt ettevõtjalt või isikult, kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on teise liikmesriigi territooriumil, kehtivad viimasena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, kui ta elab selle territooriumil; palka maksvat ettevõtjat või isikut käsitatakse kõnealuste õigusaktide kohaldamisel tööandjana.

Artikkel 14c (5)

Erireeglid, mida kohaldatakse isikute suhtes, kes on samaaegselt töötajad ühe liikmesriigi territooriumil ja füüsilisest isikust ettevõtjad teise liikmesriigi territooriumil

Isiku suhtes, kes samaaegselt töötab ühe liikmesriigi territooriumil ja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana teise liikmesriigi territooriumil, kehtivad:

a) kui punktis b ei ole sätestatud teisiti, selle liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil ta töötab, või kui ta töötab kahe või enama liikmesriigi territooriumil, siis artikli 14 lõike 2 või 3 kohaselt kindlaksmääratud õigusaktid;

b) VII lisas märgitud juhtudel:

- liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil ta töötab, kusjuures juhul, kui ta töötab kahe või enama liikmesriigi territooriumil, määratakse need õigusaktid kindlaks vastavalt artikli 14 lõike 2 või 3 sätetele ning

- liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, kusjuures juhul, kui ta tegutseb kahe või enama liikmesriigi territooriumil, määratakse need õigusaktid kindlaks vastavalt artikli 14a lõike 2, 3 või 4 sätetele.

Artikkel 14d (5)

Muud sätted

1. Artikli 14 lõigetes 2 ja 3, artikli 14a lõigetes 2, 3 ja 4 ning artikli 14c punktis a osutatud isikuid käsitatakse nimetatud sätete alusel kindlaksmääratud õigusaktide kohaldamisel nii, nagu toimuks kogu nende töötamine vastava liikmesriigi territooriumil.

2. Artikli 14c punktis b osutatud isikuid käsitatakse füüsilisest isikust ettevõtjatelt nõutava sissemaksemäära kindlaksmääramisel vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mille territooriumil ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, nii nagu ta töötaks vastava liikmesriigi territooriumil.

3. Kui liikmesriigi õigusaktide sätete kohaselt ei pea kutse- või äritegevuse alal tegutsev pensionär olema sellega seoses kohustuslikult kindlustatud, kohaldatakse vastavaid sätteid ka pensionäri suhtes, kes on pensioniõiguse omandanud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik seda otseselt palub, pöördudes esimesena nimetatud liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud ja artiklis 98 osutatud määruse lisas 10 märgitud asutuse poole.

Artikkel 15

Vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamisega seotud reeglid

1. Artikleid 13—14d ei kohaldata vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise suhtes, välja arvatud juhul, kui mõne artiklis 4 nimetatud kindlustusliigi kohta on mõnes liikmesriigis üksnes vabatahtlik kindlustusskeem.

2. Kui kahe või enama liikmesriigi õigusaktide kohaldamisega kaasneb kindlustuse kattumine:

- kohustusliku kindlustusskeemi ja ühe või enama vabatahtliku kindlustusskeemi või kohustusliku kindlustusskeemi vabatahtliku jätkamise alusel, kehtib vastava isiku suhtes üksnes kohustuslik kindlustusskeem,

- kahe või enama vabatahtliku kindlustusskeemi või kohustusliku kindlustusskeemi vabatahtliku jätkamise alusel, võib vastav isik ühineda omal valikul vaid ühe vabatahtliku kindlustusskeemi või kohustusliku kindlustusskeemi vabatahtliku jätkamisega.

3. Invaliidsuse, vanaduse ja toitjakaotuse korral (pensionid) võib asjaomane isik ühineda liikmesriigi vabatahtliku kindlustusskeemi või kohustusliku kindlustusskeemi vabatahtliku jätkamisega ka juhul, kui tema suhtes kehtivad kohustuslikult teise liikmesriigi õigusaktid, kui selline kattumine on otseselt või kaudselt lubatud esimesena nimetatud liikmesriigis.

Artikkel 16

Diplomaatiliste ja konsulaaresinduste teenistusse võetud isikute ja Euroopa ühenduste abiteenistujatega seotud erireeglid

1. Artikli 13 lõike 2 punkti a sätteid kohaldatakse isikute suhtes, kes töötavad diplomaatilistes ja konsulaaresindustes või kes on selliste esinduste ametnike isiklikus teenistuses.

2. Lõikes 1 käsitletud töötajad, kes on akrediteerinud või lähetanud liikmesriigi kodanikud, võivad valida, kas nende suhtes kohaldatakse nimetatud riigi õigusakte. Sellist valikuõigust võib iga kalendriaasta lõpul uuesti kasutada ning sellel ei ole tagasiulatuvat jõudu.

3. Euroopa ühenduste abiteenistujad võivad valida, kas nende suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte, mille territooriumil nad töötavad, või selle liikmesriigi õigusakte, mis viimati nende suhtes kehtisid, või selle liikmesriigi õigusakte, mille kodanikud nad on, välja arvatud sätted peretoetuse kohta, mille andmine on reguleeritud selliste teenistujate suhtes kohaldatavate teenistustingimustega. See valikuõigus, mida võib kasutada vaid korra, jõustub töösuhte alguskuupäeval.

Artikkel 17 (9)

Erandid artiklitest 13—16

Kaks või enam liikmesriiki, nende pädevad võimuorganid või selliste võimuorganite määratud organid võivad ühisel kokkuleppel sätestada teatavate isikukategooriate või teatavate isikute huvides erandid artiklite 13—16 sätetest.

Artikkel 17a (9)

Erireeglid ühe või enama liikmesriigi alusel makstavate pensionide saajate kohta

Ühe liikmesriigi õigusaktide alusel pensioni saava või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel pensione saava isiku, kes elab mõne muu liikmesriigi territooriumil, võib tema taotluse korral välja arvata viimati nimetatud liikmesriigi õigusaktide kohaldamise alast, tingimusel et nimetatud õigusaktid ei kehti tema suhtes seoses tema tööga.

III JAOTIS

ERI LIIKI HÜVITISTEGA SEOTUD ERISÄTTED

1. PEATÜKK

HAIGUS NING RASEDUS JA SÜNNITUS

1. jagu

Ühissätted

Artikkel 18

Kindlustus-, töötamis- ja elamisperioodide liitmine

1. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid seavad hüvitiste saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse kindlustus-, töötamis- või elamisperioodide täitumisest, peab vajalikul määral arvesse võtma teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioode, nii nagu need oleksid täitunud tema poolt rakendatavate õigusaktide alusel.

2. Lõike 1 sätteid kohaldatakse hooajatöötajate suhtes, seda ka perioodide puhul, mis eelnevad kindlustuse katkemisele, mis on kestnud kauem kui pädeva liikmesriigi õigusaktides lubatud, tingimusel et kõnealune isik ei ole olnud kindlustamata kauem kui neli kuud.

2. jagu

Töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning nende pereliikmed

Artikkel 19

Elamine muus liikmesriigis kui pädev riik. Üldreeglid

1. Muus liikmesriigis kui pädev riik elav töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes vastab pädeva riigi õigusaktide tingimustele õiguse kohta saada hüvitist, arvestades vajadusel artikli 18 sätteid, saab oma elukohariigis:

a) elukohajärgselt asutuselt pädeva asutuse nimel mitterahalisi hüvitisi, mida antakse vastavalt kõnealuse asutuse poolt kohaldatavatele õigusaktidele nii, nagu oleks see asutus kõnealuse isiku kindlustanud;

b) pädevalt asutuselt rahalisi hüvitisi vastavalt selle asutuse poolt kohaldatavatele õigusaktidele. Pädeva asutuse ja elukohajärgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib kõnealuseid hüvitisi anda elukohajärgne asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktidele.

2. Lõike 1 sätteid kohaldatakse analoogia põhjal pereliikmete suhtes, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui pädev riik, kui neil ei ole õigust saada selliseid hüvitisi oma elukohariigi õigusaktide alusel.

Kui pereliikmed elavad sellise liikmesriigi territooriumil, kelle õigusaktide alusel ei sõltu mitterahaliste hüvitiste saamise õigus kindlustus- või töötamistingimusest, loetakse nende saadavad mitterahalised hüvitised selle asutuse antuks, kes on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustanud, välja arvatud juhul, kui abikaasa või laste eest hoolitsev isik töötab või tegutseb ettevõtjana kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 20

Piirialatöötajad ja nende pereliikmed. Erireeglid

Piirialatöötaja võib samuti saada hüvitisi pädeva riigi territooriumil. Selliseid hüvitisi annab pädev asutus vastavalt nimetatud riigi õigusaktidele, nii nagu elaks kõnealune isik selles riigis. Tema pereliikmed võivad saada hüvitisi samadel tingimustel; välja arvatud kiireloomulised juhud, sõltub selliste hüvitiste saamine siiski asjaomaste riikide või nende pädevate võimuorganite vahelisest kokkuleppest või selle puudumisel pädeva asutuse antud eelnevast loast.

Artikkel 21

Viibimine pädevas riigis või sinna elama asumine

1. Artikli 19 lõikes 1 osutatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes viibib pädeva riigi territooriumil, saab hüvitisi vastavalt selle riigi õigusaktide sätetele nii, nagu ta elaks seal, seda ka juhul, kui ta on juba enne seal viibimist saanud hüvitist sama haigusjuhu või sama raseduse ja sünnituse eest.

2. Lõiget 1 kohaldatakse analoogia põhjal artikli 19 lõikes 2 osutatud pereliikmete suhtes.

Kui viimasena nimetatud isikud elavad muu liikmesriigi territooriumil kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, annab mitterahalisi hüvitisi viibimiskohajärgne asutus asjaomase isiku elukoha järgse asutuse nimel.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata piirialatöötajate ja nende pereliikmete suhtes.

4. Pädeva riigi territooriumile elama asuvad artiklis 19 osutatud töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning nende pereliikmed saavad hüvitisi vastavalt nimetatud riigi õigusaktide sätetele, seda ka juhul, kui nad on juba enne oma elukoha muutmist saanud hüvitist sama haigusjuhu või sama raseduse ja sünnituse eest.

Artikkel 22

Viibimine väljaspool pädevat riiki. Naasmine või elama asumine teise liikmesriiki haiguse või raseduse ajal või sünnitusjärgsel ajal. Vajadus minna teise liikmesriiki, et saada asjakohast ravi

1. Töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal, kes vastab pädeva riigi õigusaktide tingimustele õiguse kohta saada hüvitist, arvestades vajadusel artikli 18 sätteid, ning

a) kelle olukord muudab vajalikuks viivitamatu hüvitiste saamise teise liikmesriigi territooriumil viibimise ajal või

b) kellel on tekkinud õigus saada hüvitist pädevalt asutuselt ja kes on saanud nimetatud asutuselt loa naasta liikmesriigi territooriumile, kus ta elab, või asuda elama teise liikmesriigi territooriumile või

c) kellele pädev asutus on andnud loa minna teise liikmesriigi territooriumile, et saada seal vajalikku ravi,

on õigus saada:

i) mitterahalisi hüvitisi, mida pädeva asutuse nimel annab viibimis- või elukohajärgne asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele, nii nagu oleks see asutus kõnealuse isiku kindlustanud; hüvitiste andmise kestus on siiski reguleeritud pädeva riigi õigusaktidega;

ii) rahalisi hüvitisi, mida annab pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele. Pädeva asutuse ja viibimis- või elukohajärgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib kõnealuseid hüvitisi anda viimasena nimetatud asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktide sätetele.

2. Lõike 1 punkti b alusel nõutava loa andmisest võib keelduda üksnes juhul, kui on tuvastatud, et asjaomase isiku ümberasumine kahjustaks tema tervislikku seisundit või tema ravi.

Lõike 1 punkti c alusel nõutava loa andmisest ei või keelduda, kui kõnealune ravi kuulub hüvitiste hulka, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusaktidega, kelle territooriumil asjaomane isik elab ja kus tal puudub võimalus saada sellist ravi aja jooksul, mis harilikult kulub kõnealuse ravi saamiseks elukohajärgses liikmesriigis, võttes arvesse tema tervislikku hetkeseisundit ja haiguse eeldatavat kulgu.

3. Lõigete 1 ja 2 sätteid kohaldatakse analoogia põhjal töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja pereliikmete suhtes.

Lõike 1 punkti a ja punkti c alapunkti i kohaldamisel artikli 19 lõikes 2 osutatud pereliikmete suhtes, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus elab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja:

a) annab mitterahalisi hüvitisi pereliikmete elukoha järgse liikmesriigi asutuse nimel nende viibimiskoha järgne asutus vastavalt tema poolt kohaldatavate õigusaktide sätetele nii, nagu töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja oleks seal kindlustatud. Hüvitiste andmise kestus on siiski määratud selle liikmesriigi õigusaktidega, kelle territooriumil pereliikmed elavad;

b) lõike 1 punkti c alusel nõutava loa annab välja selle liikmesriigi asutus, kelle territooriumil pereliikmed elavad.

4. Lõike 1 sätete kohaldamine töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes ei mõjuta nende pereliikmete õigust saada hüvitist.

Artikkel 22a (14)

Erireeglid teatavate isikukategooriate kohta

Olenemata käesoleva määruse artiklist 2, kohaldatakse artikli 22 lõike 1 punktide a ja c sätteid ka isikute suhtes, kes on liikmesriigi kodanikud ja liikmesriigi õigusaktide alusel kindlustatud, ning nendega koos elavate pereliikmete suhtes.

Artikkel 22b (14)

Töötamine muus liikmesriigis kui pädev riik. Viibimine töökohariigis

Artikli 13 lõike 2 punktis d, artiklites 14, 14a, 14b, artikli 14c punktis a või artiklis 17 osutatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja ning temaga kaasasolevad pereliikmed saavad kasutada artikli 22 lõike 1 punktis a ettenähtud soodustusi igas olukorras, kus nad vajavad hüvitist, viibides liikmesriigi territooriumil, kus töötaja töötab või kelle lipu all sõidab laev, millel töötaja töötab.

Artikkel 23 (a)

Rahaliste hüvitiste arvutamine

1. Kui liikmesriigi õigusaktid sätestavad, et rahaliste hüvitiste arvutamine peab põhinema keskmisel töötasul või keskmistel sissemaksetel, määrab sellise liikmesriigi pädev asutus sellise keskmise töötasu või keskmised sissemaksed kindlaks üksnes sellise töötasu või selliste sissemaksete põhjal, mis on saadud või tehtud nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel.

2. Kui liikmesriigi õigusaktid sätestavad, et rahaliste hüvitiste arvutamine peab põhinema normtöötasul, arvestab sellise liikmesriigi pädev asutus üksnes sellist normtöötasu või vajadusel keskmist normtöötasu, mis on saadud nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud perioodide eest.

3. Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt oleneb rahaliste hüvitiste suurus pereliikmete arvust, võtab sellise liikmesriigi pädev asutus arvesse ka asjaomase isiku neid pereliikmeid, kes elavad mõne teise liikmesriigi territooriumil, nii nagu nad elaksid pädeva riigi territooriumil.

Artikkel 24

Olulised mitterahalised hüvitised

1. Kui liikmesriigi asutus on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või tema pereliikme õigust saada protees, oluline abivahend või muu oluline mitterahaline hüvitis tunnustanud enne, kui teise liikmesriigi asutus on kõnealuse isiku kindlustanud, saab nimetatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja sellise hüvitise esimesena nimetatud asutuse arvelt, seda ka juhul, kui hüvitis antakse pärast seda, kui teisena nimetatud asutus on ta kindlustanud.

2. Halduskomisjon koostab loetelu hüvitistest, mille suhtes kohaldatakse lõike 1 sätteid.

3. jagu

Töötud ja nende pereliikmed

Artikkel 25

1. Varem töötanud või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud töötu, kelle suhtes on kohaldatavad artikli 69 lõike 1 sätted või artikli 71 lõike 1 punkti b alapunkti ii teine lause ning kes vastab pädeva riigi õigusaktide tingimustele mitterahaliste ja rahaliste hüvitiste saamise kohta, arvestades vajadusel artikli 18 sätteid, saab artikli 69 lõike 1 punktis c ettenähtud perioodi eest:

a) mitterahalisi hüvitisi, mida pädeva asutuse nimel annab selle liikmesriigi asutus, kus ta tööd otsib, vastavalt viimasena nimetatud asutuse poolt kohaldatavatele õigusaktidele, nii nagu ta oleks seal kindlustatud;

b) rahalisi hüvitisi, mida pädev asutus annab vastavalt tema poolt kohaldatavate õigusaktide sätetele. Pädeva asutuse ja selle liikmesriigi asutuse, kus töötu tööd otsib, vahelise kokkuleppe alusel võib hüvitisi anda viimasena nimetatud asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktide sätetele. Töötushüvitist artikli 69 lõike 1 alusel ei anta selle aja eest, mille jooksul töötu saab rahalist hüvitist.

2. Täielikult töötu, kes varem töötas ja kelle suhtes on kohaldatavad artikli 71 lõike 1 punkti a alapunkti ii sätted või artikli 71 lõike 1 punkti b alapunkti ii esimene lause, saab mitterahalisi ja rahalisi hüvitisi vastavalt selle liikmesriigi õigusaktide sätetele, mille territooriumil ta elab, nii nagu oleksid need õigusaktid tema suhtes kehtinud tema viimasel töötamisajal, arvestades vajadusel artikli 18 sätteid; selliste hüvitiste kulud kannab elukohariigi asutus.

3. Kui töötu vastab haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitise saamise tingimustele, mis on selle liikmesriigi õigusaktides, kes on vastutav töötushüvitise kulude katmise eest, arvestades vajadusel artikli 18 sätteid, saavad tema pereliikmed kõnealuseid hüvitisi, olenemata liikmesriigist, mille territooriumil nad elavad või viibivad. Selliseid hüvitisi annab:

i) mitterahaliste hüvitiste puhul elu- või viibimiskohajärgne asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele töötushüvitise kulude katmise eest vastutava liikmesriigi pädeva asutuse nimel;

ii) rahaliste hüvitiste puhul töötushüvitise kulude katmise eest vastutava liikmesriigi pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele.

4. Lõikes 1 ettenähtud aega võib pädev asutus pikendada vääramatu jõu puhul tema poolt kohaldatavates õigusaktides ettenähtud tähtaja võrra, ilma et see piiraks liikmesriigi õigusaktide sätete kohaldamist, mis lubavad pikendada haigushüvitiste andmise aega.

Artikkel 25a (12)

Täielikult töötute sissemaksed

Artikli 25 lõikes 2 osutatud töötutele mitterahaliste ja rahaliste hüvitiste andmise eest vastutav asutus, kes allub liikmesriigile, mille õigusaktid näevad ette töötu sissemaksete kinnipidamise haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitiste katmiseks, võib neid kinni pidada vastavalt oma õigusaktide sätetele.

4. jagu

Pensionitaotlejad ja nende pereliikmed

Artikkel 26

Õigus saada mitterahalisi hüvitisi juhul, kui õigus saada hüvitisi viimatiselt pädevalt asutuselt on lõppenud

1. Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, tema pereliikmed või tema ülalpidamisel olnud isikud, kelle õigus saada mitterahalisi hüvitisi viimatise pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel lõpeb pensionitaotluse menetlemise ajal, saab siiski kõnealuseid hüvitisi järgmistel tingimustel: mitterahalisi hüvitisi antakse vastavalt selle liikmesriigi õigusaktide sätetele, kelle territooriumil asjaomased isikud elavad, tingimusel et neil on õigus saada selliseid hüvitisi nimetatud õigusaktide alusel või neil oleks õigus saada selliseid hüvitisi mõne teise liikmesriigi õigusaktide alusel, kui nad elaksid selle territooriumil, arvestades vajadusel artikli 18 sätteid.

2. Pensionitaotleja, kellel on õigus saada mitterahalisi hüvitisi selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kes kohustab asjaomast isikut ennast tasuma ravikindlustusmakseid pensionitaotluse menetlemise ajal, kaotab õiguse saada mitterahalisi hüvitisi pärast kahe kuu möödumist, mille eest ta pole tasunud sissemakseid.

3. Vastavalt lõike 1 sätetele antud mitterahalised hüvitised makstakse selle asutuse arvelt, kes on vastavalt lõike 2 sätetele kogunud sissemakseid; kui lõike 2 sätete alusel ei tule tasuda sissemakseid, maksab mitterahaliste hüvitiste kulude eest vastutav asutus pärast pensioni määramist vastavalt artikli 28 sätetele väljaantud hüvitiste summa elukohajärgsele asutusele tagasi.

5. jagu

Pensionärid ja nende pereliikmed

Artikkel 27

Mitme riigi õigusaktide alusel makstavad pensionid, kui elukohariigis on õigus saada hüvitisi

Pensionär, kellel on õigus saada pensioni kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, millest ühe territooriumil ta elab, ja kellel on õigus saada hüvitisi oma elukohariigi õigusaktide alusel, arvestades vajadusel artikli 18 ja VI lisa sätteid, saab selliseid hüvitisi koos oma pereliikmetega elukohajärgselt asutuselt ja selle asutuse kulul, nii nagu asjaomane isik oleks pensionär, kelle pensioni makstaks üksnes tema elukohariigi õigusaktide alusel.

Artikkel 28

Ühe või enama riigi õigusaktide alusel makstavad pensionid, kui elukohariigis ei ole õigust saada hüvitisi

1. Pensionär, kellel on õigus saada pensioni ühe liikmesriigi õigusaktide alusel või kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel ning kellel ei ole õigus saada hüvitisi liikmesriigi õigusaktide alusel, mille territooriumil ta elab, saab selliseid hüvitisi siiski endale ja oma pereliikmetele nii, nagu oleks tal, arvestades vajadusel artikli 18 ja VI lisa sätteid, õigus saada hüvitisi pensionide suhtes pädeva liikmesriigi või vähemalt ühe pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel, juhul kui ta elaks sellise riigi territooriumil. Hüvitisi antakse järgmistel tingimustel:

a) mitterahalisi hüvitisi annab lõikes 2 osutatud asutuse nimel elukohajärgne asutus, nii nagu asjaomane isik oleks pensionär oma elukohariigi õigusaktide alusel ja tal oleks õigus saada selliseid hüvitisi;

b) rahalisi hüvitisi annab vajaduse korral lõike 2 reeglite kohaselt kindlaksmääratud pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele. Pädeva asutuse ja elukohajärgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib selliseid hüvitisi anda elukohajärgne asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktidele.

2. Lõikes 1 käsitletud juhtudel kannab hüvitiste kulud asutus, mis määratakse kindlaks järgmiste reeglite kohaselt:

a) kui pensionäril on õigus saada kõnealuseid hüvitisi ühe liikmesriigi õigusaktide alusel, kannab kulud selle riigi pädev asutus;

b) kui pensionäril on õigus saada kõnealuseid hüvitisi kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, kannab need kulud selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid on pensionäri suhtes kõige kauem kehtinud; kui nimetatud reegli kohaldamisel on hüvitiste kulude kandmise eest vastutavad mitu asutust, kannab kulud see asutus, kes kohaldab pensionäri suhtes viimasena kehtinud õigusakte.

Artikkel 28a

Ühe või mitme muu liikmesriigi peale elukohariigi õigusaktide alusel makstavad pensionid, juhul kui elukohariigis on õigus saada hüvitisi

Kui pensionär, kellel on õigus saada pensioni ühe liikmesriigi õigusaktide alusel või on õigus saada pensione kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, elab sellise liikmesriigi territooriumil, kelle õigusaktide alusel ei ole mitterahaliste hüvitiste saamise õigus seatud sõltuvusse kindlustus- või töötamistingimusest ning puudub õigus saada pensioni, kannab talle ja tema pereliikmetele antud mitterahaliste hüvitiste kulud ühe sellise liikmesriigi asutus, kes on pädev pensioni suhtes, ning mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 28 lõikes 2 sätestatud reeglitele, tingimusel et pensionäril ja tema pereliikmetel oleks olnud õigus saada selliseid hüvitisi nimetatud asutuse poolt kohaldatavate õigusaktide alusel juhul, kui nad elaksid selle liikmesriigi territooriumil, kus nimetatud asutus asub.

Artikkel 29

Pereliikmete elamine muus riigis kui see, kus elab pensionär. Ümberasumine riiki, kus elab pensionär

1. Kui sellise pensionäri pereliikmed, kellel on õigus saada pensioni ühe liikmesriigi õigusaktide alusel või õigus saada pensione kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, elavad teise liikmesriigi territooriumil kui see, kus elab pensionär, saavad nad juhul, kui pensionäril on õigus saada hüvitisi ühe liikmesriigi õigusaktide alusel, hüvitisi nii, nagu elaks pensionär nendega samal territooriumil. Hüvitist antakse järgmistel tingimustel:

a) mitterahalisi hüvitisi annab pereliikmete elukoha järgne asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele, kusjuures kulud kannab pensionäri elukoha järgne asutus;

b) rahalisi hüvitisi annab vajaduse korral artikli 27 või artikli 28 lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele. Pädeva asutuse ja pereliikmete elukoha järgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib selliseid hüvitisi anda viimasena nimetatud asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktide sätetele.

2. Lõikes 1 osutatud pereliikmed, kes asuvad elama selle liikmesriigi territooriumile, kus pensionär elab, saavad:

a) mitterahalisi hüvitisi nimetatud riigi õigusaktide sätete alusel, seda ka juhul, kui nad on juba saanud hüvitist enne elukoha muutmist sama haigusjuhu või sama raseduse ja sünnituse eest;

b) rahalisi hüvitisi, mida vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele vajaduse korral annab artikli 27 või artikli 28 lõike 2 sätete kohaselt kindlaksmääratud pädev asutus. Pädeva asutuse ja pensionäri elukoha järgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib selliseid hüvitisi anda viimasena nimetatud asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktide sätetele.

Artikkel 30

Olulised mitterahalised hüvitised

Artikli 24 sätteid kohaldatakse pensionäride suhtes analoogia põhjal.

Artikkel 31

Pensionäri ja/või tema pereliikmete viibimine muus riigis kui nende elukohariik

Pensionär, kellel on õigus saada pensioni või pensione ühe liikmesriigi õigusaktide alusel või pensione kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel ja kellel on ühe sellise riigi õigusaktide alusel õigus saada hüvitisi, saab koos oma pereliikmetega viibimise korral liikmesriigi territooriumil, kus nad ei ela:

a) mitterahalisi hüvitisi, mida annab viibimiskohajärgne asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele, kusjuures kulud kannab pensionäri elukoha järgne asutus;

b) rahalisi hüvitisi, mida vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele vajaduse korral annab artikli 27 või artikli 28 lõike 2 sätete kohaselt kindlaksmääratud asutus. Pädeva asutuse ja viibimiskohajärgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib selliseid hüvitisi anda viimasena nimetatud asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktide sätetele.

Artikkel 32 (15)

…

Artikkel 33 (7)

Pensionäride sissemaksed

1. Liikmesriigi asutus, kes on vastutav pensioni maksmise eest ja kes kohaldab õigusakte, mis sätestavad pensionäride sissemaksete kinnipidamise haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitiste katmiseks, võib teha selliseid asjakohaste õigusaktide järgi arvutatud kinnipidamisi sellise asutuse väljamakstavatest pensionidest selle määrani, mis kõnealuse liikmesriigi asutusel tuleb kanda artiklite 27, 28, 28a, 29, 31 ja 32 alusel antavate hüvitiste kuludena.

2. Kui artiklis 28a osutatud juhul sõltub haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitise saamine sissemaksete või samalaadsete maksete tasumisest elamise alusel vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mille territooriumil pensionär elab, ei tule selliseid sissemakseid tasuda.

Artikkel 34

Üldsätted

1. Artiklite 28, 28a, 29 ja 31 kohaldamisel võrdsustatakse pensionär, kes saab ühe liikmesriigi õigusaktide alusel kahte või enamat pensioni, nimetatud sätete tähenduses pensionäriga, kellel on õigus saada pensioni ühe liikmesriigi õigusaktide alusel.

2. Artikleid 27—33 ei kohaldata pensionäri või tema pereliikmete suhtes, kellel liikmesriigi õigusaktide alusel on kutse- või äritegevusest tulenevalt õigus saada hüvitisi. Sellisel juhul võrdsustatakse asjaomane isik käesoleva peatüki kohaldamisel töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga või töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja pereliikmega.

6. jagu

Muud sätted

Artikkel 35

Kohaldatav kindlustusskeem mitme skeemi olemasolu korral viibimis- või elukohariigis. Varasem haigestumine. Hüvitiste andmise maksimumperiood

1. Arvestades lõikes 2 sätestatut, kui viibimis- või elukohariigi õigusaktides on mitu kindlustusskeemi haiguse või raseduse ja sünnituse korral, kohaldatakse artikli 19, artikli 21 lõike 1, artiklite 22, 25, 26, artikli 28 lõike 1, artikli 29 lõike 1 või artikli 31 alusel selle kindlustusskeemi sätteid, milles käsitletakse terasetööstuse töölisi. Kui kõnealused õigusaktid sisaldavad eriskeemi kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajate jaoks, kohaldatakse sellise skeemi sätteid selle kategooria töötajate ja nende pereliikmete suhtes, tingimusel et viibimis- või elukohajärgne asutus, kellele esitatakse avaldus, on pädev kohaldama sellist skeemi.

2. Kui viibimis- või elukohariigi õigusaktides on üks või enam kõiki või enamikku füüsilisest isikust ettevõtjate kutsealakategooriaid hõlmavat eriskeemi, mille alusel antakse vähem soodsaid mitterahalisi hüvitisi kui töötajatele antavad, kohaldatakse asjaomase isiku ja tema pereliikmete suhtes artikli 19 lõike 1 punkti a ja lõike 2, artikli 22 lõike 1 alapunkti i ja lõike 3, artikli 28 lõike 1 punkti a ja artikli 31 punkti a alusel selle skeemi või nende skeemide sätteid, mis määratakse kindlaks artiklis 98 osutatud rakendusmääruse alusel:

a) kui asjaomane isik on pädevas riigis kindlustatud füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeemi alusel, mille alusel antavad mitterahalised hüvitised on samuti vähem soodsad kui töötajale antavad, või

b) kui ühte või mitut pensioni saaval isikul on pädeva liikmesriigi või pädevate liikmesriikide pensioniõigusaktide alusel õigus saada üksnes mitterahalisi hüvitisi, mida antakse füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeemi alusel, mis samuti annab vähem soodsaid mitterahalisi hüvitisi kui töötajatele antavad.

3. Kui liikmesriigi õigusaktide alusel on hüvitiste andmine seatud sõltuvusse haiguse päritolust, ei kohaldata nimetatud tingimust selliste töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate või nende pereliikmete suhtes, kellele laieneb käesolev määrus, olenemata sellest, millise liikmesriigi territooriumil nad elavad.

4. Kui liikmesriigi õigusaktides on määratud hüvitiste andmise maksimumperiood, võib nimetatud õigusakte kohaldav asutus vajaduse korral võtta arvesse aja, mille eest on sama haigusjuhu või sama raseduse ja sünnituse tõttu teise liikmesriigi asutus juba andnud hüvitist.

7. jagu

Tagasimaksed asutuste vahel

Artikkel 36 (15)

1. Ühe liikmesriigi asutuse poolt teise liikmesriigi asutuse nimel vastavalt käesolevale peatükile antud mitterahalised hüvitised makstakse täielikult tagasi.

2. Lõikes 1 osutatud tagasimaksed määratakse kindlaks ja tasutakse artiklis 98 osutatud rakendusmääruses sätestatud korras kas tõendite esitamisel tegelike kulude kohta või ühekordse maksena.

Viimasel juhul peavad ühekordsed maksed olema sellised, mis tagaksid, et tagasimakse vastaks võimalikult tegelike kulude suurusele.

3. Kaks või enam liikmesriiki või nende pädevad võimuorganid võivad ette näha teistsuguse tagasimaksmisviisi või loobuda igasugusest tagasimaksmisest nende jurisdiktsiooni all olevate asutuste vahel.

2. PEATÜKK (11)

INVALIIDSUS

1. jagu

Töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle suhtes kehtivad üksnes õigusaktid, mille alusel invaliidsushüvitise suurus ei sõltu kindlustusperioodi kestusest

Artikkel 37 (11)

Üldsätted

1. Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes on järjestikuselt või vahelduvalt kehtinud kahe või enama liikmesriigi õigusaktid ja kelle kindlustusperioodid on täitunud üksnes õigusaktide alusel, mille kohaselt invaliidsushüvitiste suurus ei sõltu kindlustusperioodi kestusest, saab hüvitisi vastavalt artiklile 39. See artikkel ei mõjuta pensioni suurendamist või pensionilisasid laste eest vastavalt 8. peatükile.

2. VI lisa A osa loetleb lõikes 1 osutatud laadi õigusaktid, mis kehtivad iga asjaomase liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 38 (11)

Kindlustus- või elamisperioodide arvestamine, mis on täitunud õigusaktide alusel, mis kehtisid töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes hüvitiste saamise õiguse omandamisel, säilitamisel või ennistamisel

1. Kui liikmesriigi õigusaktid seavad muu skeemi kui lõikes 2 või 3 määratletud tähenduses eriskeemi alusel hüvitiste saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse kindlustus- või elamisperioodide täitumisest, peab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus vajaduse korral arvesse võtma teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, olgu need täitunud üld- või eriskeemi alusel, töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana. Selleks võtab nimetatud asutus neid perioode arvesse nii, nagu oleksid need täitunud tema enda õigusaktide alusel.

2. Kui liikmesriigi õigusaktid seavad teatavate hüvitiste andmise sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest üksnes kutsealal, mille suhtes kehtib töötajate eriskeem, või asjakohasel juhul teatavat tööd tehes, võetakse teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud perioode selliste hüvitiste andmisel arvesse üksnes juhul, kui need on täitunud analoogilise kindlustusskeemi alusel või vastupidisel juhul sama tööd tehes.

Kui niimoodi täitunud perioode arvesse võttes ei vasta asjaomane isik kõnealuste hüvitiste saamise tingimustele, võetakse nimetatud perioode arvesse hüvitiste andmisel üldskeemi alusel või vastupidisel juhul vastavalt tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava kindlustusskeemi alusel, tingimusel et asjaomane isik on olnud seotud ühega nendest skeemidest.

3. Kui liikmesriigi õigusaktid seavad teatavate hüvitiste andmise sõltuvusse kindlustusperioodi täitumisest üksnes kutsealal, mille suhtes kehtib füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeem, võetakse teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud perioode selliste hüvitiste andmisel arvesse üksnes siis, kui need on täitunud analoogilise kindlustusskeemi alusel või vastupidisel juhul samal kutsealal. Käesolevas lõikes osutatud füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeemid on iga asjaomase liikmesriigi puhul loetletud IV lisa B osas.

Kui niimoodi täitunud perioode arvesse võttes ei vasta asjaomane isik kõnealuste hüvitiste saamise tingimustele, võetakse nimetatud perioode arvesse hüvitiste andmisel üldskeemi alusel või vastupidisel juhul vastavalt tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava kindlustusskeemi alusel, tingimusel et asjaomane isik on olnud seotud ühega nendest skeemidest.

Artikkel 39 (11) (14)

Hüvitiste määramine

1. Asjaomase isiku vastavuse hüvitise saamise tingimustele määrab kindlaks selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktid olid kohaldatavad invaliidsusega lõppenud töövõimetuse tekkimise ajal, vastavalt nimetatud õigusaktidele ning arvestades vajaduse korral artiklit 38.

2. Lõikes 1 osutatud tingimustele vastav isik saab hüvitist üksnes nimetatud asutuselt vastavalt selle asutuse poolt kohaldatavatele õigusaktidele.

3. Isik, kellel ei ole õigust saada lõike 1 alusel hüvitist, saab hüvitist, millele tal ikka veel on õigus, teise liikmesriigi õigusaktide alusel, arvestades vajaduse korral artiklit 38.

4. Kui lõigetes 2 või 3 osutatud õigusaktid sätestavad, et hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse peale laste muude pereliikmete olemasolu, võtab pädev asutus arvesse ka asjaomase isiku need pereliikmed, kes elavad teise liikmesriigi territooriumil, nii nagu nad elaksid pädeva riigi territooriumil.

5. Kui lõigetes 2 või 3 osutatud õigusaktid näevad ette hüvitiste vähendamise, peatamise või tühistamise muu sissetuleku või muude eri liiki hüvitistega kattumise korral artikli 46a lõikes 2 määratletud tähenduses, kohaldatakse mutatis mutandis artikli 46a lõiget 3 ja artikli 46c lõiget 5.

6. Täielikult töötu töötaja, kelle suhtes on kohaldatav artikli 71 lõike 1 punkti a alapunkt ii või artikli 71 lõike 1 punkti b alapunkt ii, saab invaliidsushüvitist selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kelle territooriumil ta elab, vastavalt nimetatud asutuse poolt kohaldatavatele õigusaktidele, nii nagu oleksid need õigusaktid kehtinud tema suhtes viimatise töötamise ajal, vajaduse korral arvestades artiklit 38 ja/või artikli 25 lõiget 2. Elukohariigi asutus on vastutav selliste hüvitiste maksmise eest.

Kui nimetatud asutus kohaldab õigusakte, mis näevad ette töötu sissemaksete kinnipidamise invaliidsushüvitiste katmiseks, võib see asutus neid kinni pidada vastavalt oma õigusaktide sätetele.

Kui nimetatud asutuse poolt kohaldatavad õigusaktid näevad ette, et hüvitised arvutatakse palga põhjal, võtab see asutus arvesse palga, mis saadi viimatise töötamise riigis ja elukohariigis vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele. Kui elukohariigis ei ole mingit palka saadud, võtab pädev asutus vajaduse korral arvesse vastavalt tema õigusaktides sätestatud reeglitele palga, mis saadi viimatise töötamise riigis.

2. jagu

Töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle suhtes kehtivad üksnes õigusaktid, mille alusel invaliidsushüvitise suurus sõltub kindlustus- või elamisperioodi kestusest, või nii seda kui ka 1. jaos osutatud laadi õigusaktid

Artikkel 40 (11)

Üldsätted

1. Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes on järjestikuselt või vahelduvalt kehtinud kahe või enama liikmesriigi õigusaktid, millest vähemalt ühe liikmesriigi õigusaktid on olnud artikli 37 lõikes 1 osutatud laadi õigusaktid, saab hüvitist 3. peatüki sätete alusel, mida lõike 4 sätteid arvesse võttes kohaldatakse mutatis mutandis.

2. Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes kehtivad IV lisa A osas loetletud õigusaktid ajal, kui ta on töövõimetu ja see lõpeb invaliidsusega, saab hüvitisi vastavalt artikli 37 lõike 1 sätetele järgmistel tingimustel:

- ta vastab nimetatud õigusaktide või muude samalaadsete õigusaktide tingimustele, arvestades vajaduse korral artikli 38 sätteid, ilma et arvestataks kindlustusperioode, mis on täitunud IV lisa A osas loetlemata õigusaktide alusel,

- ta ei vasta tingimustele, mis annavad õiguse saada hüvitist IV lisa A osas loetlemata õigusaktide alusel, ning

- ta ei taotle vanadushüvitist, võttes arvesse artikli 44 lõike 2 teist lauset.

3. a) Selleks et kindlaks määrata õigus saada hüvitist IV lisa A osas loetletud liikmesriigi õigusaktide alusel, mis seavad invaliidsushüvitiste andmise sõltuvusse rahalise haigushüvitise saamisest asjaomase isiku poolt või tema töövõimetusest teatava aja jooksul, tuleb juhul, kui töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal, kelle suhtes on nimetatud õigusaktid kehtinud, on invaliidsusega lõppev töövõimetus ajal, kui tema suhtes kehtivad teise liikmesriigi õigusaktid, arvesse võtta, ilma et see piiraks artikli 37 lõike 1 kohaldamist:

i) iga ajavahemik, mille eest ta on kõnealuse töövõimetuse põhjal saanud teise liikmesriigi õigusaktide alusel rahalist haigushüvitist või on selle asemel saanud jätkuvalt palka;

ii) iga ajavahemik, mille eest ta on kõnealusele töövõimetusele järgnenud invaliidsuse põhjal saanud teise liikmesriigi õigusaktide alusel hüvitist määruse käesolevas, 2. peatükis ja järgmises, 3. peatükis määratletud tähenduses,

nii nagu oleks tegemist ajavahemikuga, mille eest ta sai rahalist haigushüvitist esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel või mille jooksul ta oli töövõimetu nimetatud õigusaktides määratletud tähenduses.

b) Õigus saada invaliidsushüvitist esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel omandatakse kas nimetatud õigusaktides nõutava esialgse perioodi möödumise järel, mille eest saadakse haiguskompensatsiooni, või nimetatud õigusaktides nõutava esialgse töövõimetusperioodi möödumise järel, kuid mitte enne:

i) kuupäeva, kui on omandatud õigus saada punkti a alapunktis ii osutatud invaliidsushüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel või

ii) päeva, mis järgneb viimasele päevale, mil asjaomasel isikul on õigus saada rahalist haigushüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel.

4. Liikmesriigi asutuse otsus taotleja invaliidsusgrupi kohta on kõigi teiste asjaomaste liikmesriikide asutustele siduv, tingimusel et V lisas on tunnustatud nende riikide õigusaktide kooskõla seoses invaliidsusgrupiga.

3. jagu

Invaliidsuse süvenemine

Artikkel 41 (11)

1. Sellise invaliidsuse süvenemisel, mille eest töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja saab hüvitist ühe liikmesriigi õigusaktide alusel, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) kui asjaomase isiku suhtes ei ole alates hüvitiste saamisest kehtinud teise liikmesriigi õigusaktid, annab hüvitist esimese riigi pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele ning arvestades invaliidsuse süvenemist;

b) kui asjaomase isiku suhtes on alates hüvitiste saamisest kehtinud ühe või mitme muu liikmesriigi õigusaktid, antakse talle hüvitist vastavalt artikli 37 lõikele 1 või artikli 40 lõikele 1 või 2, võttes arvesse invaliidsuse süvenemist;

c) kui punkti b alusel makstava hüvitise või makstavate hüvitiste kogusumma on väiksem kui hüvitise summa, mida asjaomane isik sai varem maksmise eest vastutava asutuse arvelt, maksab selline asutus talle lisaraha kahe summa vahe ulatuses;

d) kui punktis b osutatud juhul vastutab algse töövõimetuse eest Madalmaade asutus ja kui:

i) invaliidsuse süvenemise põhjuseks on sama haigus kui see, mille tõttu anti hüvitist Madalmaade õigusaktide alusel,

ii) tegemist on kutsehaigusega selle liikmesriigi õigusaktides määratletud tähenduses, mis viimati kehtisid asjaomase isiku suhtes ja see annab talle õiguse saada artikli 60 lõike 1 punktis b osutatud lisaraha ning

iii) õigusaktid, mis on asjaomase isiku suhtes kehtinud alates hüvitise saamisest, on loetletud IV lisa A osas,

jätkab Madalmaade asutus pärast invaliidsuse süvenemist algse hüvitise maksmist ning hüvitist, mida tuleb maksta selle liikmesriigi õigusaktide alusel, mis asjaomase isiku suhtes viimati kehtisid, vähendatakse Madalmaade hüvitise võrra;

e) kui punktis b osutatud juhul ei ole asjaomasel isikul õigust saada hüvitist teise liikmesriigi asutuse arvelt, annab hüvitist esimese riigi pädev asutus vastavalt selle riigi õigusaktide sätetele, arvestades invaliidsuse süvenemist ning vajaduse korral artiklit 38.

2. Sellise invaliidsuse süvenemise korral, mille eest töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja saab hüvitist kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, antakse talle hüvitist vastavalt artikli 40 lõikele 1, võttes arvesse invaliidsuse süvenemist.

4. jagu

Hüvitiste andmise jätkamine pärast peatamist või tühistamist. Invaliidsushüvitiste muutmine vanadushüvitisteks. Artikli 39 alusel antavate hüvitiste ümberarvutamine

Artikkel 42 (11)

Hüvitiste maksmise eest vastutava asutuse kindlaksmääramine invaliidsushüvitiste andmise jätkamise korral

1. Kui pärast peatamist jätkatakse hüvitiste andmist, vastutab hüvitiste andmise eest see asutus või need asutused, kes vastutasid hüvitiste andmise eest hüvitiste peatamise ajal, ilma et see piiraks artikli 43 kohaldamist.

2. Kui pärast hüvitiste tühistamist on asjaomase isiku seisundi tõttu õigustatud edasiste hüvitiste andmine, antakse neid vastavalt artikli 37 lõikele 1 või artikli 40 lõikele 1 või 2.

Artikkel 43 (11)

Invaliidsushüvitiste muutmine vanadushüvitisteks. Artikli 39 alusel antavate hüvitiste ümberarvutamine

1. Vajaduse korral muudetakse invaliidsushüvitised vanadushüvitisteks tingimuste kohaselt, mis on kehtestatud nende andmise aluseks olevates õigusaktides, ning vastavalt 3. peatükile.

2. Kui invaliidsushüvitist saav isik võib esitada taotluse vanadushüvitise saamiseks ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel vastavalt artiklile 49, jätkab iga asutus, kes on liikmesriigi õigusaktide alusel vastutav invaliidsushüvitise maksmise eest, sellisele isikule invaliidsushüvitiste maksmist, millele nimetatud isikul on selle asutuse poolt kohaldatavate õigusaktide alusel õigus, seni, kuni lõike 1 sätted muutuvad selle asutuse suhtes kohaldatavaks, või seni, kuni asjaomane isik vastab selliste hüvitiste saamise tingimustele.

3. Kui vastavalt artiklile 39 liikmesriigi õigusaktide alusel antavad invaliidsushüvitised muudetakse vanadushüvitiseks ja kui asjaomane isik ei vasta veel ühe või mitme riigi õigusaktide tingimustele sellise hüvitise saamiseks, saab asjaomane isik alates hüvitise muutmise kuupäevast sellelt või nendelt liikmesriikidelt vastavalt 3. peatükile antavaid invaliidsushüvitisi, nii nagu oleks nimetatud peatükk olnud kohaldatav ajal, kui ta oli töövõimetu ning see lõppes invaliidsusega, seni, kuni asjaomane isik vastab asjaomaste riikide õigusaktides sätestatud vanadushüvitise saamise tingimustele, või kui sellist hüvitise muutmist ei ole ette nähtud, niikaua, kui tal on õigus saada invaliidsushüvitist asjaomase riigi või asjaomaste riikide õigusaktide alusel.

4. Artikli 39 alusel ettenähtud invaliidsushüvitised arvutatakse ümber vastavalt 3. peatükile niipea, kui hüvitisesaaja vastab invaliidsushüvitise saamise tingimustele IV lisa A osas loetlemata õigusaktide alusel, või niipea, kui ta hakkab saama vanadushüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel.

3. PEATÜKK (11)

VANADUS JA TOITJAKAOTUS (PENSIONID)

Artikkel 44 (11)

Hüvitiste andmise üldtingimused, kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on kehtinud kahe või enama liikmesriigi õigusaktid

1. Kahe või enama liikmesriigi õigusaktidele allunud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või nende ülalpidamisel olnud isikute õigus saada hüvitist määratakse kindlaks vastavalt käesoleva peatüki sätetele.

2. Välja arvatud juhul, kui artiklis 49 on sätestatud teisiti, arvestatakse asjaomase isiku esitatud hüvitise määramise taotluse menetlemisel kõigi riikide õigusakte, mis on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtinud. Sellest reeglist tehakse erand, kui asjaomane isik otseselt palub vanadushüvitiste määramise edasi lükata, millele tal oleks õigus ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel.

3. Käesolevat peatükki ei kohaldata pensionide suurendamise või pensionilisade suhtes laste eest ega vastavalt 8. peatüki sätetele antavate orvupensionide suhtes.

Artikkel 45 (11) (14)

Hüvitiste saamise õiguse omandamisel, säilitamisel või ennistamisel kindlustus- või elamisperioodide arvessevõtmine, mis on täitunud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtinud õigusaktide alusel

1. Kui liikmesriigi õigusaktid seavad hüvitiste saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise kindlustusskeemi alusel, mis ei ole eriskeem lõikes 2 või 3 määratletud tähenduses, sõltuvusse kindlustus- või elamisperioodide täitumisest, peab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus vajaduse korral arvesse võtma teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, olgu need täitunud üld- või eriskeemi alusel, töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana. Selleks arvestab ta kõnealuseid perioode nii, nagu oleksid need täitunud tema enda õigusaktide alusel.

2. Kui liikmesriigi õigusaktid seavad teatavate hüvitiste andmise sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest üksnes teataval kutsealal, mille suhtes kehtib töötajate eriskeem, või asjakohasel juhul teatavat tööd tehes, võetakse teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud perioode selliste hüvitiste andmisel arvesse üksnes juhul, kui need on täitunud analoogilise kindlustusskeemi alusel või vastupidisel juhul sama tööd tehes. Kui niimoodi täitunud perioode arvesse võttes ei vasta asjaomane isik kõnealuste hüvitiste saamise tingimustele, võetakse nimetatud perioode arvesse hüvitiste andmisel üldskeemi alusel või vastupidisel juhul vastavalt tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava kindlustusskeemi alusel, tingimusel et asjaomane isik on olnud seotud ühega nendest skeemidest.

3. Kui liikmesriigi õigusaktid seavad teatavate hüvitiste andmise sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest üksnes kutsealal, mille suhtes kehtib füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeem, võetakse teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud perioode selliste hüvitiste andmisel arvesse üksnes siis, kui need on täitunud analoogilise kindlustusskeemi alusel või vastupidisel juhul samal kutsealal. Käesolevas lõikes osutatud füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeemid on iga asjaomase liikmesriigi puhul loetletud IV lisa B osas. Kui käesolevas lõikes osutatud perioode arvesse võttes ei vasta asjaomane isik kõnealuste hüvitiste saamise tingimustele, võetakse nimetatud perioode arvesse hüvitiste andmisel üldskeemi alusel või vastupidisel juhul vastavalt tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava kindlustusskeemi alusel, tingimusel et asjaomane isik on olnud seotud ühega nendest skeemidest.

4. Liikmesriigi eriskeemi alusel täitunud kindlustusperioode võetakse arvesse hüvitiste saamise õiguse omandamisel, säilitamisel või ennistamisel üldskeemi alusel või vastupidisel juhul vastavalt tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava teise liikmesriigi kindlustusskeemi alusel, tingimusel et asjaomane isik on olnud seotud ühega nendest skeemidest, seda ka juhul, kui viimasena nimetatud riik on juba arvestanud neid perioode lõikes 2 või lõike 3 esimeses lauses osutatud kindlustusskeemi alusel.

5. Kui liikmesriigi õigusaktid seavad hüvitiste saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse asjaomase isiku kindlustatusest riski realiseerumise ajal, loetakse see tingimus täidetuks, kui isik oli kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, iga asjaomase riigi puhul VI lisas ettenähtud korras.

6. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil asjaomane töötaja elab, võtab arvesse vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele töötaja puhul, kelle suhtes on kohaldatav artikli 81 lõike 1 punkti a alapunkt ii või punkti b alapunkti ii esimene lause, täistööajaga töötamise perioodi nii, nagu oleks nimetatud asutuse poolt kohaldatavad õigusaktid kehtinud selle töötaja suhtes tema viimatise töötamise ajal.

Kui nimetatud asutus kohaldab õigusakte, mis näevad ette töötu sissemaksete kinnipidamise vanadus- ja toitjakaotuspensionide katmiseks, võib see asutus neid kinni pidada vastavalt oma õigusaktide sätetele.

Kui asjaomase isiku täistööajaga töötamise perioodi saab tema elukohariigis võtta arvesse vaid juhul, kui sissemakseperioodid on täitunud nimetatud riigis, loetakse see tingimus täidetuks, kui sissemakseperioodid on täitunud mõnes teises liikmesriigis.

Artikkel 46 (11)

Hüvitiste määramine

1. Kui liikmesriigi õigusaktide tingimused hüvitise saamiseks on täidetud, ilma et oleks vaja kohaldada artiklit 45 või artikli 40 lõiget 3, kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) pädev asutus arvutab makstava hüvitise summa:

i) üksnes nende õigusaktide alusel, mida ta kohaldab;

ii) vastavalt lõikele 2;

b) pädev asutus võib loobuda arvutuste tegemisest punkti a alapunkti ii alusel, kui sellise arvutuse tulemusel saadav summa, arvestamata numbrite ümardamisest tulenevaid erinevusi, on sama või väiksem kui punkti a alapunkti i alusel tehtud arvutuste tulemusel saadud summa, niivõrd kuivõrd kõnealune asutus ei kohalda õigusakte, mis sisaldavad reegleid artiklites 46b ja 46c osutatud kattumiste vältimiseks, või kui nimetatud asutus kohaldab õigusakte, mis sisaldavad reegleid artiklis 46c osutatud kattumiste vältimiseks, tingimusel et kõnealused õigusaktid sätestavad, et eri liiki hüvitisi võetakse arvesse, tuginedes üksnes selliste õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide ja sellistes õigusaktides täishüvitise saamiseks nõutavate kindlustus- ja elamisperioodide suhtele.

IV lisa C osas loetletakse iga asjaomase liikmesriigi puhul juhud, mil need kaks arvutusviisi võiksid anda sellise tulemuse.

2. Kui liikmesriigi õigusaktide tingimused hüvitise saamiseks on täidetud üksnes pärast artikli 45 või artikli 40 lõike 3 kohaldamist, kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) pädev asutus arvutab hüvitise teoreetilise suuruse, mida asjaomane isik saaks taotleda tingimusel, kui kõik kindlustus- ja/või elamisperioodid, mis on täitunud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtinud liikmesriigi õigusaktide alusel, oleksid täitunud kõnealuses riigis pädeva asutuse poolt hüvitise määramise päeval kohaldatavate õigusaktide alusel. Kui kõnealuste õigusaktide järgi ei sõltu hüvitise suurus täitunud perioodide kestusest, loetakse selline hüvitise suurus käesolevas punktis osutatud teoreetiliseks suuruseks;

b) seejärel määrab pädev asutus kindlaks hüvitise tegeliku suuruse, tuginedes eelmises punktis osutatud teoreetilisele suurusele, vastavalt tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel enne riski realiseerumist täitunud kindlustus- või elamisperioodide kestuse ja kõigi asjaomaste liikmesriikide õigusaktide alusel enne riski realiseerumist täitunud kindlustus- ja elamisperioodide kogukestuse suhtele.

3. Asjaomasel isikul on õigus saada iga liikmesriigi pädevalt asutuselt suurim summa, mis on arvutatud vastavalt lõigetele 1 ja 2, ilma et eelöeldu piiraks vähendamist, peatamist või tühistamist käsitlevate sätete kohaldamist, mis on ette nähtud hüvitiste aluseks olevates õigusaktides.

Sellisel juhul tehakse võrdlus summade alusel, mis on kindlaks määratud pärast kõnealuste sätete kohaldamist.

4. Kui invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuspensionide puhul ei ületa hüvitiste kogusumma, mis tuleb maksta kahe või enama liikmesriigi pädevatel asutustel artikli 6 punktis b osutatud mitmepoolsete sotsiaalkindlustuskonventsioonide alusel, kogusummat, mis tuleks maksa sellistel liikmesriikidel lõigete 1—3 alusel, kohaldatakse asjaomase isiku suhtes tema jaoks soodsamaid, käesoleva peatüki sätteid.

Artikkel 46a (11)

Liikmesriikide õigusaktide alusel antavate invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotushüvitiste vähendamist, peatamist või tühistamist käsitlevad üldsätted

1. Käesoleva peatüki kohaldamisel mõistetakse samaliigiliste hüvitiste kattumisena igasugust invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotushüvitiste kattumist, mida arvutatakse või antakse ühe ja sama isiku täitunud kindlustus- ja/või elamisperioodide alusel.

2. Käesoleva peatüki kohaldamisel mõistetakse eriliigiliste hüvitiste kattumisena igasugust selliste hüvitiste kattumist, mida ei saa pidada samaliigilisteks lõikes 1 määratletud tähenduses.

3. Liikmesriigi õigusaktides ettenähtud vähendamis-, peatamis- või tühistamissätete kohaldamisel invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotushüvitise samaliigilise või eriliigilise hüvitise või muu sissetulekuga kattumise korral kehtivad järgmised reeglid:

a) teise liikmesriigi õigusaktide alusel saadavaid hüvitisi või teises liikmesriigis saadavat sissetulekut võetakse arvesse üksnes juhul, kui esimese liikmesriigi õigusaktid näevad ette välismaal saadavate hüvitiste või sissetulekute arvessevõtmise;

b) teise liikmesriigi õigusaktide alusel antavate hüvitiste suurust võetakse arvesse enne maksude, sotsiaalkindlustusmaksete ja muude individuaalsete kinnipidamiste mahaarvamist;

c) arvesse ei võeta nende teise liikmesriigi õigusaktide alusel määratavate hüvitiste suurust, mida makstakse vabatahtliku jätkuva kindlustuse põhjal;

d) kui vähendamis-, peatamis- või tühistamissätted on kohaldatavad üksnes ühe liikmesriigi õigusaktide alusel ning sel põhjusel, et asjaomane isik saab teiste liikmesriikide õigusaktide alusel makstavaid sama- või eriliigilisi hüvitisi või teiste liikmesriikide territooriumil muud sissetulekut, võib esimese liikmesriigi õigusaktide alusel makstavat hüvitist vähendada vaid summa piires, mis vastab teiste liikmesriikide alusel makstavate hüvitiste või teiste liikmesriikide territooriumil saadava sissetuleku suurusele.

Artikkel 46b (11)

Kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel antavate samaliigiliste hüvitiste kattumisel kohaldatavad erisätted

1. Liikmesriigi õigusaktides ettenähtud vähendamis-, peatamis- või tühistamissätteid ei kohaldata hüvitise suhtes, mis on arvutatud vastavalt artikli 46 lõikele 2.

2. Liikmesriigi õigusaktides ettenähtud vähendamis-, peatamis- või tühistamissätteid kohaldatakse hüvitise suhtes, mis on arvutatud vastavalt artikli 46 lõike 1 punkti a alapunktile i üksnes juhul, kui vastav hüvitis on:

a) IV lisa D osas osutatud hüvitis, mille suurus ei sõltu täitunud kindlustus- või elamisperioodide kestusest, või

b) hüvitis, mille suurus on kindlaks määratud riski realiseerumiskuupäeva ja hilisema kuupäeva vahel täitunuks loetud arvestusliku perioodi alusel. Viimasena mainitud juhul kohaldatakse kõnealuseid sätteid sellise hüvitise kattumisel:

i) samaliigilise hüvitisega, välja arvatud juhul, kui kahe või enama liikmesriigi vahel on sõlmitud kokkulepe, mis näeb ette, et üht ja sama arvestuslikku perioodi ei või arvestada korduvalt, või

ii) punktis a osutatud liiki hüvitisega.

Punktides a ja b ning kokkulepetes osutatud hüvitised on loetletud IV lisa D osas.

Artikkel 46c (11)

Erisätted, mida kohaldatakse artikli 46a lõikes 1 osutatud ühe või mitme hüvitise kattumisel ühe või mitme teiseliigilise hüvitisega või muu hüvitisega, juhul kui sellega on seotud kaks või enam liikmesriiki

1. Kui eri liiki hüvitiste või muu sissetuleku saamine toob kaasa kahe või enama artikli 46 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud hüvitise vähendamise, peatamise või tühistamise, jagatakse summa, mida ei makstaks asjaomaste liikmesriikide õigusaktides ettenähtud vähendamis-, peatamis- või tühistamissätete rangel kohaldamisel, vähendamisele, peatamisele või tühistamisele kuuluvate hüvitiste arvuga.

2. Kui kõnealune hüvitis on arvutatud vastavalt artikli 46 lõikele 2, võetakse vähendamis-, peatamis- või tühistamissätete kohaldamisel arvesse teistelt liikmesriikidelt saadavaid eri liiki hüvitisi või muid sissetulekuid ja kõiki muid elemente, mis on ette nähtud liikmesriigi õigusaktides, proportsionaalselt artikli 46 lõike 2 punktis b osutatud kindlustus- või elamisperioodidega ning kasutatakse kõnealuse hüvitise arvutamisel.

3. Kui eri liiki hüvitiste või muu sissetuleku saamine toob kaasa ühe või mitme artikli 46 lõike 1 punkti a alapunktis i ja artikli 46 lõikes 2 osutatud hüvitise vähendamise, peatamise või tühistamise, kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) artikli 46 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud hüvitise või hüvitiste puhul jagatakse summa, mida ei makstaks asjaomaste liikmesriikide õigusaktides ettenähtud vähendamis-, peatamis- või tühistamissätete rangel kohaldamisel, vähendamisele, pea amisele või tühistamisele kuuluvate hüvitiste arvuga;

b) artikli 46 lõike 2 alusel arvutatud hüvitiste puhul toimub vähendamine, peatamine või tühistamine vastavalt lõikele 2.

4. Kui lõike 1 ja lõike 3 punktis a osutatud juhul näevad liikmesriigi õigusaktid ette, et vähendamis-, peatamis- või tühistamissätete kohaldamisel tuleb võtta eri liiki hüvitisi ja/või muid sissetulekuid ning kõiki muid elemente proportsionaalselt artikli 46 lõike 2 punktis b osutatud kindlustusperioodidega, ei kohaldata selle liikmesriigi puhul kõnealustes sätetes ettenähtud jagamist.

5. Kõiki eespool mainitud sätteid kohaldatakse mutatis mutandis, kui ühe või mitme liikmesriigi õigusaktid näevad ette, et õigust hüvitisele ei saa omandada juhul, kui asjaomane isik saab teise liikmesriigi õigusaktide alusel makstavat eri liiki hüvitist või muud sissetulekut.

Artikkel 47 (11)

Hüvitiste arvutamise lisasätted

1. Artikli 46 lõikes 2 osutatud teoreetilise ja pro rata suuruse arvutamisel kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) kui enne riski realiseerumist kõigi asjaomaste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- ja elamisperioodide kogukestus on pikem kui täishüvitise saamiseks nõutav maksimumperiood ühe sellise riigi õigusaktides, arvestab selle riigi pädev asutus täitunud perioodide kogukestuse asemel seda maksimumperioodi; see arvutusviis ei tohi põhjustada nimetatud asutusele suuremat maksekohustust kui tema poolt kohaldatavates õigusaktides ettenähtud täishüvitis. See ei kehti hüvitiste suhtes, mille suurus ei sõltu kindlustusperioodi kestusest;

b) kattuvate perioodide arvestamise kord on sätestatud artiklis 98 osutatud rakendusmääruses;

c) kui liikmesriigi õigusaktide järgi arvutatakse hüvitisi keskmise töötasu, keskmise sissemakse või keskmise suurendamise alusel või taotleja kogu töötasu ja kõigi kindlustatute (v.a õpilased) keskmise kogutöötasu kindlustusperioodiaegse suhte alusel, määrab sellised keskmised näitajad kindlaks vastava riigi pädev asutus üksnes kõnealuse riigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodide alusel või üksnes asjaomase isiku nimetatud perioodidel saadud kogutöötasu alusel;

d) kui liikmesriigi õigusaktide järgi arvutatakse hüvitisi töötasu, sissemaksete või suurendamiste suuruse alusel, määrab selle riigi pädev asutus kindlaks töötasu, sissemaksed ja suurendamised, mis võetakse arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide eest, tuginedes tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud perioodide eest arvestatud keskmistele töötasudele, sissemaksetele ja suurendamistele;

e) kui liikmesriigi õigusaktide järgi arvutatakse hüvitised normtöötasu või kindlaksmääratud summa alusel, loeb selle riigi pädev asutus teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide eest tema poolt arvesse võetavad normtöötasud või kindlaksmääratud summad võrdseks tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud perioodidele vastavate normtöötasude või kindlaksmääratud summadega või vajaduse korral keskmise standartöötasu või keskmise kindlaksmääratud summaga;

f) kui liikmesriigi õigusaktide järgi arvutatakse mõne perioodi eest hüvitised töötasu suuruse alusel ja teiste perioodide eest normtöötasu või kindlaksmääratud summa alusel, võtab selle riigi pädev asutus teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide eest arvesse töötasu või kindlaksmääratud summat, mis on kindlaks määratud vastavalt punktis a või e osutatud sätetele või vajaduse korral keskmist töötasu või keskmist kindlaksmääratud summat; kui hüvitisi arvutatakse normtöötasu või kindlaksmääratud summa põhjal kõigi perioodide eest, mis on täitunud selle asutuse poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, loeb pädev asutus teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide eest tema poolt arvessevõetava töötasu võrdseks normtöötasule või kindlaksmääratud summale vastava arvestusliku töötasuga;

g) kui liikmesriigi õigusaktide järgi arvutatakse hüvitised keskmiste sissemaksete alusel, määrab pädev asutus sissemaksete keskmise kindlaks üksnes nende kindlustusperioodide põhjal, mis on täitunud kõnealuse riigi õigusaktide alusel.

2. Liikmesriigi õigusaktide sätteid, mis käsitlevad hüvitiste arvutamisel arvessevõetavate tegurite revalvatsiooni, kohaldab vajadusel selle riigi pädev asutus vastavalt lõikele 1 arvessevõetavate tegurite suhtes teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide puhul.

3. Kui liikmesriigi õigusaktide järgi võetakse hüvitiste suuruse kindlaksmääramisel arvesse peale laste muude pereliikmete olemasolu, võtab selle riigi pädev asutus arvesse ka neid asjaomase isiku pereliikmeid, kes elavad teise liikmesriigi territooriumil, nii nagu nad elaksid pädeva riigi territooriumil.

4. Kui liikmesriigi pädeva asutuse poolt kohaldatavad õigusaktid nõuavad hüvitiste arvutamisel palga arvessevõtmist ja kui on kohaldatud artikli 45 lõike 6 esimest ja teist lõiku ning kui pensionide maksmisel võetakse kõnealuses liikmesriigis arvesse üksnes neid täieliku töötuse perioode, mille eest on saadud hüvitist vastavalt artikli 71 lõike 1 punkti a alapunktile ii või artikli 71 lõike 1 punkti b alapunkti ii esimesele lausele, maksab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus pensioni selle palga alusel, mida ta kasutas töötushüvitise arvutamisel vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele.

Artikkel 48 (11)

Alla aasta kestvad kindlustus- või elamisperioodid

1. Olenemata artikli 46 lõikest 2 ei ole liikmesriigi pädev asutus kohustatud määrama hüvitist tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud perioodide eest, mida võetakse riski realiseerumisel arvesse, kui:

- kõnealused perioodid kestavad vähem kui aasta ja

- üksnes kõnealuseid perioode arvesse võttes ei näe nimetatud õigusaktid ette hüvitise saamise õiguse tekkimist.

2. Iga asjaomase liikmesriigi pädev asutus võtab lõikes 1 osutatud perioode arvesse artikli 46 lõike 2 kohaldamisel, välja arvatud punkti b kohaldamisel.

3. Kui lõike 1 kohaldamise tagajärjel vabaneksid kõik asjaomaste liikmesriikide asutused oma kohustustest, määratakse hüvitist üksnes neist riikidest viimase õigusaktide alusel, kelle tingimused on täidetud, nii nagu kõik täitunud ja vastavalt artikli 45 lõigetele 1—4 arvessevõetavad kindlustus- ja elamisperioodid oleksid täitunud selle riigi õigusaktide alusel.

Artikkel 49 (11) (15)

Hüvitiste arvutamine, kui asjaomane isik ei vasta üheaegselt kõigi õigusaktide tingimustele, mille alusel on kindlustus- või elamisperioodid täitunud, või kui ta on otseselt palunud vanadushüvitiste andmise edasi lükata

1. Kui asjaomane isik ei vasta teataval ajal hüvitise määramise tingimustele kõigi liikmesriikide õigusaktide kohaselt, mis on tema suhtes kehtinud, arvestades vajaduse korral artiklit 45 ja/või artikli 40 lõiget 3, kuid vastab üksnes ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide tingimustele, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) iga pädev asutus, kes kohaldab neid õigusakte, mille tingimused on täidetud, arvutab makstava hüvitise suuruse vastavalt artiklile 46;

b) siiski:

i) kui asjaomane isik vastab vähemalt kahe riigi õigusaktide tingimustele, ilma et oleks arvesse võetud nende õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, mille tingimused ei ole täidetud, ei võeta nimetatud perioode arvesse artikli 46 lõike 2 kohaldamisel, välja arvatud juhul, kui kõnealuste perioodide arvessevõtmine võimaldab määrata suurema hüvitise;

ii) kui asjaomane isik vastab üksnes ühe riigi õigusaktide tingimustele, ilma et oleks arvesse võetud nende õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, mille tingimused ei ole täidetud, arvutatakse artikli 46 lõike 1 punkti a alapunkti i alusel makstava hüvitise suurus üksnes vastavalt selle riigi õigusaktide sätetele, mille tingimused on täidetud, ning arvesse võetakse üksnes nimetatud õigusaktide alusel täitunud perioode, välja arvatud juhul, kui nende õigusaktide alusel täitunud perioodide arvessevõtmine, mille tingimused ei ole täidetud, võimaldab vastavalt artikli 46 lõike 1 punkti a alapunktile ii määrata suurema hüvitise.

Käesoleva lõike sätteid kohaldatakse mutatis mutandis, kui asjaomane isik on otseselt palunud vanadushüvitiste andmise edasi lükata vastavalt artikli 44 lõike 2 teisele lausele.

2. Lõikes 1 osutatud juhul ühe või mitme asjaomase riigi õigusaktide alusel määratud hüvitis või hüvitised arvutatakse automaatselt ümber vastavalt artiklile 46 niipea, kui on täidetud ühe või mitme riigi õigusaktide tingimused, mis on asjaomase isiku suhtes kehtinud, arvestades vajaduse korral artiklit 45 ning arvestades vajadusel uuesti lõiget 1. Käesolevat lõiget kohaldatakse mutatis mutandis juhul, kui asjaomane isik taotleb vanadushüvitiste määramist, mida tal on õigus saada ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel ning mille määramine oli vastavalt artikli 44 lõike 2 teisele lausele seniajani edasi lükatud.

3. Kui ühe või mitme asjaomase riigi õigusaktide tingimused ei ole enam täidetud, tehakse automaatselt ümberarvutus vastavalt lõikele 1, ilma et see piiraks artikli 40 lõike 2 kohaldamist.

Artikkel 50 (11)

Lisahüvitise andmine, kui eri liikmesriikide õigusaktide alusel makstavate hüvitiste summa on väiksem kui miinimumhüvitis, mis on ette nähtud selle hüvitisesaaja elukohariigi õigusaktides

Hüvitisesaajale, kelle suhtes kehtib käesolev peatükk, ei või riigis, kelle territooriumil ta elab ja kelle õigusaktide alusel talle hüvitist makstakse, määrata väiksemat hüvitist kui nimetatud õigusaktides kindlaksmääratud miinimumhüvitis kindlustus- või elamisperioodi eest, mis võrdub kõigi kindlustus- või elamisperioodidega, mida vastavalt eelmistele artiklitele maksmisel arvestatakse. Nimetatud riigi pädev asutus peab vajaduse korral maksma talle kõnealuse riigi territooriumil elamise ajal lisahüvitist, mis on võrdne käesoleva peatüki alusel makstavate hüvitiste kogusumma ja miinimumhüvitise vahega.

Artikkel 51 (11)

Hüvitiste revalvatsioon ja ümberarvutamine

1. Kui elukalliduse tõusu või palgataseme muutumise tõttu või muul põhjusel tekkinud korrigeerimisvajaduse tõttu muudetakse asjaomaste riikide hüvitisi kindlaksmääratud protsendimäära või summa võrra, tuleb sellist protsendimäära või summat vahetult kohaldada artikli 46 alusel kindlaksmääratud hüvitiste suhtes, ilma et oleks vaja teha ümberarvutusi vastavalt nimetatud artiklile.

2. Kui aga muudetakse hüvitiste kindlaksmääramise viisi või hüvitiste ümberarvutamise reegleid, tehakse ümberarvutus vastavalt artiklile 46.

4. PEATÜKK

TÖÖÕNNETUSED JA KUTSEHAIGUSED

1. jagu

Õigus saada hüvitist

Artikkel 52

Elamine muus liikmesriigis kui pädev riik. Üldreeglid

Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kellega juhtub tööõnnetus või kes haigestub kutsehaigusesse ning kes elab muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil, saab oma elukohariigis:

a) mitterahalisi hüvitisi, mida annab pädeva asutuse nimel elukohajärgne asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele, nii nagu oleks see asutus kõnealuse töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustanud;

b) rahalisi hüvitisi, mida annab pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele. Pädeva asutuse ja elukohajärgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib hüvitisi anda elukohajärgne asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktidele.

Artikkel 53

Piirialatöötajad. Erireeglid

Piirialatöötaja võib samuti saada hüvitisi pädeva riigi territooriumil. Selliseid hüvitisi annab pädev asutus vastavalt kõnealuse riigi õigusaktide sätetele, nii nagu asjaomane isik elaks selles riigis.

Artikkel 54

Viibimine pädevas riigis või sinna elama asumine

1. Artiklis 52 osutatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes viibib pädeva riigi territooriumil, saab hüvitisi vastavalt selle riigi õigusaktide sätetele ka juhul, kui ta on juba enne seal viibimist saanud hüvitisi. See säte ei kehti siiski piirialatöötajate suhtes.

2. Artiklis 52 osutatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes asub elama pädeva riigi territooriumile, saab hüvitisi vastavalt selle riigi õigusaktide sätetele ka juhul, kui ta on juba enne oma elukoha muutmist saanud hüvitisi.

Artikkel 55

Viibimine väljaspool pädevat riiki. Naasmine või elama asumine teise liikmesriiki pärast tööõnnetuse juhtumist või kutsehaigusse haigestumist. Vajadus minna teise liikmesriiki, et saada vajalikku ravi

1. Töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal, kellega on juhtunud tööõnnetus või kes on haigestunud kutsehaigusse ning:

a) kes viibib muu liikmesriigi territooriumil kui pädev liikmesriik või

b) kellele pärast õiguse omandamist saada pädeva asutuse arvelt hüvitisi on nimetatud asutus andnud loa naasta liikmesriigi territooriumile, kus ta elab, või asuda elama teise liikmesriigi territooriumile või

c) kellele pädev asutus on andnud loa minna teise liikmesriigi territooriumile, et saada seal oma seisundile vastavat ravi;

on õigus saada:

i) mitterahalisi hüvitisi, mida annab pädeva asutuse nimel viibimis- või elukohajärgne asutus vastavalt tema poolt kohaldatavate õigusaktide sätetele, nii nagu oleks see asutus kõnealuse isiku kindlustanud; hüvitiste andmise kestus on siiski reguleeritud pädeva riigi õigusaktidega;

ii) rahalisi hüvitisi, mida annab pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele. Pädeva asutuse ja viibimis- või elukohajärgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib kõnealuseid hüvitisi anda viimasena nimetatud asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktidele.

2. Lõike 1 punkti b alusel nõutava loa andmisest võib keelduda üksnes juhul, kui on tuvastatud, et asjaomase isiku ümberasumine kahjustaks tema tervislikku seisundit või tema ravi.

Lõike 1 punkti c alusel nõutava loa andmisest ei või keelduda juhul, kui asjaomasel isikul puudub võimalus saada kõnealust ravi liikmesriigi territooriumil, kus ta elab.

Artikkel 56

Õnnetused reisimise ajal

Õnnetus reisimise ajal, mis juhtub muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil, loetakse juhtunuks pädeva riigi territooriumil.

Artikkel 57 (7)

Kutsehaigushüvitised, kui asjaomane isik on töötanud sama ohu tingimustes mitmes liikmesriigis

1. Kui kutsehaigusesse haigestunud isik on kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel töötanud või tegutsenud alal, mis tõenäoliselt võib põhjustada sellise haiguse, määratakse hüvitised, mida tal või tema ülalpidamisel olnud isikutel on õigus taotleda, üksnes nendest riikidest viimase õigusaktide alusel, mille tingimused on täidetud, arvestades vajaduse korral lõikeid 2—5.

2. Kui liikmesriigi õigusaktide järgi sõltub hüvitiste määramine kutsehaiguse puhul sellest, et kõnealune haigus oleks esmakordselt diagnoositud tema territooriumil, loetakse see tingimus täidetuks, kui kõnealune haigus diagnoositi esmakordselt teise liikmesriigi territooriumil.

3. Kui liikmesriigi õigusaktide järgi sõltub hüvitiste määramine kutsehaiguse puhul sellest, et kõnealune haigus oleks diagnoositud teatava tähtaja jooksul pärast viimatise töötamise või tegutsemise lõppu, mis tõenäoliselt võis kõnealuse haiguse põhjustada, võtab selle riigi pädev asutus sellise töötamis- või tegutsemisaja kontrollimisel vajalikul määral arvesse samasugust töötamist või tegutsemist mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide alusel, nii nagu oleks töötatud või tegutsetud esimesena nimetatud riigi õigusaktide alusel.

4. Kui liikmesriigi õigusaktide järgi sõltub hüvitiste määramine kutsehaiguse puhul sellest, et kõnealuse haiguse tõenäoliselt põhjustanud töötamine või tegutsemine oleks kestnud teatava aja, võtab selle riigi pädev asutus vajalikul määral arvesse sellise töötamise või tegutsemise aega mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide alusel, nii nagu oleks töötatud või tegutsetud esimese riigi õigusaktide alusel.

5. Sklerootilise pneumokonioosi puhul jagatakse rahaliste hüvitiste, sealhulgas pensionide kulud nende liikmesriikide pädevate asutuste vahel, kelle territooriumil toimus asjaomase isiku nimetatud haiguse tõenäoliselt põhjustanud töötamine või tegutsemine. Selline jagamine toimub suhte põhjal, mis on iga sellise riigi õigusaktide alusel täitunud artikli 45 lõikes 1 osutatud vanaduskindlustuse või elamisperioodide kestuse ja kõigi selliste riikide õigusaktide alusel täitunud vanaduskindlustuse või elamisperioodide kogukestuse vahel kuupäeval, millal hakati hüvitist maksma.

6. Nõukogu määrab ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal kindlaks kutsehaigused, mille suhtes kohaldatakse lõike 5 sätteid.

Artikkel 58

Rahaliste hüvitiste arvutamine

1. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette rahaliste hüvitiste arvutamise keskmise töötasu põhjal, määrab sellise keskmise töötasu kindlaks üksnes lähtuvalt töötasust, mille maksmine nimetatud õigusaktide alusel täitunud perioodide eest on kinnitust leidnud.

2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette rahaliste hüvitiste arvutamise normtöötasu põhjal, võtab arvesse üksnes normtöötasu või vajadusel keskmist normtöötasu nimetatud õigusaktide alusel täitunud perioodide eest.

3. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette rahalise hüvitise suuruse varieerumise sõltuvalt pereliikmete arvust, võtab arvesse ka teise liikmesriigi territooriumil elavaid asjaomase isiku pereliikmeid, nii nagu elaksid nad pädeva riigi territooriumil.

Artikkel 59

Tööõnnetuse all kannatanud või kutsehaigust põdeva isiku transportimise kulud

1. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette tööõnnetuse all kannatanud või kutsehaigust põdeva isiku elukohta või haiglasse transportimise kulude hüvitamise, kannab vastavad kulud ka isiku transportimise puhul elukohta või haiglasse sellise teise liikmesriigi territooriumil, kus see isik elab, tingimusel et kõnealune asutus on andnud selliseks transportimiseks eelnevalt loa, arvestades nõuetekohaselt transportimist õigustavaid asjaolusid. Selline luba ei ole nõutav piirialatöötaja puhul.

2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette tööõnnetuse tõttu hukkunu laiba matusepaika transportimise kulude hüvitamise, hüvitab vastavalt tema poolt kohaldatavate õigusaktide sätetele samasugusesse paika transportimise kulud sellise teise liikmesriigi territooriumil, kus oli kõnealuse isiku elukoht õnnetuse toimumise ajal.

2. jagu

Sellise kutsehaiguse süvenemine, mille tõttu on määratud hüvitis

Artikkel 60 (7) (11)

1. Sellise kutsehaiguse süvenemise korral, mille tõttu töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja on saanud või saab hüvitist liikmesriigi õigusaktide alusel, kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) kui asjaomane isik ei ole hüvitise saamise ajal teise liikmesriigi õigusaktide alusel töötanud või tegutsenud alal, mis tõenäoliselt võib põhjustada või süvendada kõnealust haigust, on esimese liikmesriigi pädev asutus kohustatud kandma hüvitiste kulud tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, võttes arvesse haiguse süvenemist;

b) kui asjaomane isik on hüvitise saamise ajal teise liikmesriigi õigusaktide alusel töötanud või tegutsenud alal, mis tõenäoliselt võib põhjustada või süvendada kõnealust haigust, on esimese liikmesriigi pädev asutus kohustatud kandma hüvitise kulud tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, arvestamata haiguse süvenemist. Teise liikmesriigi pädev asutus määrab asjaomasele isikule lisahüvitise, mille suurus võrdub vahega pärast haiguse süvenemist maksta oleva hüvitise suuruse ja hüvitise suuruse vahel, mis oleks tulnud maksta tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel enne haiguse süvenemist juhul, kui kõnealune haigus oleks tekkinud selle liikmesriigi õigusaktide alusel;

c) kui punktis b käsitletud juhul ei ole sklerootilist pneumokonioosi või artikli 57 lõike 6 alusel kindlaksmääratud haigust põdeval töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal õigust saada hüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel, on esimese liikmesriigi pädev asutus kohustatud andma hüvitist tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, võttes arvesse haiguse süvenemist. Esimese liikmesriigi pädeva asutuse poolt haiguse süvenemist arvesse võttes makstava rahalise hüvitise suuruse, kaasa arvatud pensioni, ja enne haiguse süvenemist makstavate analoogiliste hüvitiste suuruse vahe katab siiski teise liikmesriigi pädev asutus;

d) liikmesriigi õigusaktides ettenähtud vähendamis-, peatamis- või tühistamissätteid ei kohaldata isikute suhtes, kes saavad kahe liikmesriigi asutuste määratud hüvitisi vastavalt punktile b.

2. Artikli 57 lõike 5 sätete kohaldamisel kutsehaiguse süvenemise korral kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) vastavalt artikli 57 lõikele 1 hüvitise määranud pädev asutus on kohustatud andma hüvitist tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, võttes arvesse haiguse süvenemist;

b) rahaliste hüvitiste kulud, kaasa arvatud pensionid, jagatakse jätkuvalt asutuste vahel, kes vastavalt artikli 57 lõikele 5 jagasid omavahel varasemate hüvitiste kulud. Kui aga isik on jätkanud töötamist või tegutsemist, mis tõenäoliselt võis põhjustada või süvendada kõnealust kutsehaigust, kas siis selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kus ta on juba töötanud või tegutsenud samal alal või mõne teise liikmesriigi õigusaktide alusel, katab sellise riigi pädev asutus haiguse süvenemist arvestades makstava hüvitise ja enne haiguse süvenemist makstava hüvitise suuruse vahe.

3. jagu

Muud sätted

Artikkel 61

Reeglid teatavate riikide õigusaktide erijoonte arvestamiseks

1. Kui liikmesriigi territooriumil, kus asjaomane isik juhtub olema, puudub tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustus või kui selline kindlustus on olemas, kuid puudub mitterahaliste hüvitiste andmise eest vastutav asutus, annab selliseid hüvitisi see viibimis- või elukohajärgne asutus, kes on vastutav mitterahaliste hüvitiste andmise eest haiguse korral.

2. Kui pädeva riigi õigusaktid seavad tasuta mitterahalise hüvitise saamise sõltuvusse tööandja korraldatud arstiabi kasutamisest, loetakse artiklis 52 ja artikli 55 lõikes 1 osutatud juhul antavad mitterahalised hüvitised sellise arstiabi hulka kuuluvaks.

3. Kui pädeva riigi õigusaktid näevad ette tööandja kohustustega seotud kindlustusskeemi, loetakse artiklis 52 ja artikli 55 lõikes 1 osutatud juhul antavad mitterahalised hüvitised antuks pädeva asutuse palvel.

4. Kui pädeva riigi tööõnnetushüvitistega seotud kindlustusskeemi puhul ei ole tegemist kohustusliku kindlustusega, annab mitterahalisi hüvitisi otse vastav tööandja või kindlustusandja.

5. Kui liikmesriigi õigusaktid näevad otseselt või kaudselt ette varasemate või varem tuvastatud tööõnnetuste või kutsehaiguste arvessevõtmise töövõimetuse astme hindamisel, hüvitise saamise õiguse kinnitamisel või hüvitise suuruse kindlaksmääramisel, võtab selle liikmesriigi pädev asutus arvesse ka varasemaid või varem tuvastatud tööõnnetusi või kutsehaigusi, mille suhtes kehtivad teise liikmesriigi õigusaktid, nii nagu need oleksid esinenud või tuvastatud vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele.

6. Kui liikmesriigi õigusaktid näevad otseselt või kaudselt ette hilisemate või hiljem tuvastatud tööõnnetuste või kutsehaiguste arvessevõtmise töövõimetuse astme hindamisel, hüvitise saamise õiguse kinnitamisel või hüvitise suuruse kindlaksmääramisel, võtab selle liikmesriigi pädev asutus arvesse ka hilisemaid või hiljem tuvastatud tööõnnetusi või kutsehaigusi, mille suhtes kehtivad teise liikmesriigi õigusaktid, nii nagu need oleksid esinenud või tuvastatud vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele, kuid üksnes juhul, kui:

1) tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel ei ole makstud mingit hüvitist varasemate või varem tuvastatud tööõnnetuste või kutsehaiguste eest ning

2) hilisemate või hiljem tuvastatud tööõnnetuste või kutsehaiguste eest ei ole makstud mingit hüvitist tulenevalt teise liikmesriigi õigusaktidest, mis kehtisid kõnealuste tööõnnetuste või kutsehaiguste suhtes, arvestades lõike 5 sätteid.

Artikkel 62

Viibimis- või elukohariigis mitme kindlustusskeemi olemasolu puhul kohaldatav skeem. Hüvitiste maksmise maksimumkestus

1. Kui viibimis- või elukohariigi õigusaktides on mitu kindlustusskeemi, kohaldatakse artiklis 52 või artikli 55 lõikes 1 osutatud töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes terasetööstuse tööliste kindlustusskeemi. Kui aga kõnealustes õigusaktides on eriskeem kaevanduse ja samalaadiliste ettevõtete töötajate jaoks, kohaldatakse sellise kindlustusskeemi sätteid selle kategooria töötajate suhtes, kui nimetatud skeemi on pädev kohaldama viibimis- või elukohajärgne asutus, kellele nad oma taotluse esitavad.

2. Kui liikmesriigi õigusaktides on määratud maksimaalne aeg, mille kestel võib anda hüvitisi, võib kõnealuseid õigusakte kohaldav asutus võtta arvesse iga perioodi, mille eest on juba saadud hüvitist teise liikmesriigi asutuselt.

4. jagu

Tagasimaksed asutuste vahel

Artikkel 63

1. Pädev asutus on kohustatud maksma tagasi tema nimel vastavalt artikli 52 ja artikli 55 lõike 1 sätetele antavate mitterahaliste hüvitiste summa.

2. Lõikes 1 osutatud tagasimaksed määratakse kindlaks ja tasutakse artiklis 98 osutatud rakendusmääruses sätestatud korras tõendite esitamisel tegelike kulude kohta.

3. Kaks või enam liikmesriiki või nende pädevad võimuorganid võivad ette näha teistsuguse tagasimaksmisviisi või loobuda igasugusest tagasimaksmisest nende jurisdiktsiooni all olevate asutuste vahel.

5. PEATÜKK

MATUSETOETUSED

Artikkel 64

Kindlustus- või elamisperioodide liitmine

Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid seavad matusetoetuse saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse kindlustus- või elamisperioodide täitumisest, võtab vajalikul määral arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, nii nagu need oleksid täitunud tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel.

Artikkel 65

Õigus saada toetust juhul, kui surm saabub või toetust saama õigustatud isik elab muu liikmesriigi territooriumil kui pädev riik

1. Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, pensionär või pensionitaotleja või tema pereliige sureb sellise liikmesriigi territooriumil, mis ei ole pädev riik, loetakse surm saabunuks pädeva riigi territooriumil.

2. Pädev asutus on kohustatud määrama matusetoetuse, mis kuulub maksmisele tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, seda ka juhul, kui toetust saama õigustatud isik elab muu liikmesriigi territooriumil kui pädev riik.

3. Lõigete 1 ja 2 sätteid kohaldatakse ka juhul, kui surm saabub tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel.

Artikkel 66

Toetuse andmine pensionäri surma korral, kes oli elanud muu liikmesriigi territooriumil kui see liikmesriik, kelle asutus oli vastutav mitterahaliste hüvitiste andmise eest

Kui pensionär, kellel oli õigus saada pensioni ühe liikmesriigi õigusaktide alusel või pensione kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, elas surma saabumisel muu liikmesriigi territooriumil kui see, mille pädev asutus vastutas pensionärile mitterahaliste hüvitiste andmise eest artikli 28 sätete alusel, annab nimetatud asutus oma kulul matusetoetust, mis kuulub maksmisele tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, nii nagu oleks kõnealune pensionär oma surma saabumise ajal elanud selle liikmesriigi territooriumil.

Eelmise lõigu sätteid kohaldatakse analoogia põhjal pensionäri pereliikmete suhtes.

6. PEATÜKK

TÖÖTUSHÜVITISED

1. jagu

Ühissätted

Artikkel 67

Kindlustus- või töötamisperioodide liitmine

1. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid seavad hüvitise saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest, võtab vajalikul määral arvesse kindlustus- või töötamisperioode, mis on töötajana täitunud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, nii nagu oleksid need tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodid, tingimusel et kõnealuste õigusaktide alusel täitumise korral oleks nimetatud töötamisperioode arvestatud kindlustusperioodidena.

2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid seavad hüvitise saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse töötamisperioodide täitumisest, võtab vajalikul määral arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel töötajana täitunud kindlustus- või töötamisperioode, nii nagu oleksid need tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud töötamisperioodid.

3. Välja arvatud artikli 71 lõike 1 punkti a alapunktis ii ja punkti b alapunktis ii osutatud juhud, sõltub lõigete 1 ja 2 kohaldamine tingimusest, et asjaomasel isikul peaks olema viimati täitunud:

- lõike 1 korral kindlustusperiood,

- lõike 2 korral töötamisperiood

vastavalt nende õigusaktide sätetele, mille alusel taotletakse hüvitist.

4. Kui perioodi kestus, mille jooksul võib saada hüvitist, oleneb kindlustus- või töötamisperioodi kestusest, kohaldatakse vastavalt vajadusele lõike 1 või lõike 2 sätteid.

Artikkel 68

Hüvitise arvutamine

1. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette, et hüvitise arvutamine peab põhinema eelmise palga suurusel, võtab arvesse üksnes asjaomase isiku palka, mis ta on saanud viimase töötamise eest kõnealuse riigi territooriumil. Kui aga asjaomase isiku viimane töötamine sel territooriumil on kestnud alla nelja nädala, arvutatakse hüvitis hariliku palga põhjal, mis vastab palgale samaväärse või sarnase töötamise eest töötu elu- või viibimiskohas, nagu oli tema viimane töötamine teise liikmesriigi territooriumil.

2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette, et hüvitise suurus varieerub sõltuvalt pereliikmete arvust, võtab arvesse ka neid asjaomase isiku pereliikmeid, kes elavad teise liikmesriigi territooriumil, nii nagu elaksid nad pädeva riigi territooriumil. Seda sätet ei kohaldata juhul, kui pereliikmete elukohariigis on teisel isikul õigus saada töötushüvitist, mille arvutamiseks pereliikmeid arvesse võetakse.

2. jagu

Töötud, kes lähevad muusse liikmesriiki kui pädev riik

Artikkel 69

Hüvitise saamise õiguse säilitamise tingimused ja piirid

1. Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on täielikult töötu ja kes vastab liikmesriigi õigusaktide tingimustele hüvitise saamise kohta ning kes läheb ühte või mitmesse liikmesriiki, selleks et leida seal tööd, säilitab õiguse saada kõnealust hüvitist järgmistel tingimustel ja järgmistes piirides:

a) enne lahkumist peab ta olema tööotsijana registreeritud ja olnud kättesaadav pädeva riigi tööhõivetalitustele vähemalt nelja nädala jooksul pärast töötuks jäämist. Pädevad talitused või asutused võivad siiski anda talle loa lahkuda enne nimetatud tähtaja möödumist;

b) igas liikmesriigis, kuhu ta läheb, peab ta end tööotsijana registreerima ning alluma seal kehtivale kontrollimiskorrale. Nimetatud tingimus loetakse registreerimisele eelnenud perioodi suhtes täidetuks, kui asjaomane isik registreerib end seitsme päeva jooksul alates kuupäevast, mil ta ei ole enam kättesaadav selle riigi tööhõivetalitustele, kust ta lahkus. Erandjuhul võivad nimetatud tähtaega pikendada pädevad talitused või asutused;

c) õigus saada hüvitist jätkub maksimaalselt kolm kuud alates kuupäevast, mil asjaomane isik ei olnud enam kättesaadav selle riigi tööhõivetalitustele, kust ta lahkus, tingimusel et hüvitise saamise kogukestus ei ületa hüvitise saamise kestust, milleks tal oli õigus kõnealuse riigi õigusaktide järgi. Hooajatöötaja puhul on selline kestus piiratud ajaga, mis jääb selle hooaja lõpuni, milleks ta tööle võetud oli.

2. Kui asjaomane isik naaseb pädevasse riiki enne aja möödumist, mille jooksul tal on õigus saada hüvitist lõike 1 punkti c alusel, on tal õigus saada jätkuvalt hüvitist nimetatud riigi õigusaktide alusel; ta kaotab igasuguse õiguse saada hüvitist pädeva riigi õigusaktide alusel, kui ta ei naase sinna enne kõnealuse aja möödumist. Erandjuhul võivad kõnealust tähtaega pikendada pädevad talitused või asutused.

3. Lõike 1 sätetele võib kahe töötamise vahelise aja jooksul tugineda vaid üks kord.

4. Kui pädev riik on Belgia, ei teki lõike 1 punktis c sätestatud kolmekuulise ajavahemiku möödumisel sinna naasval isikul õigust saada uuesti selles riigis hüvitist enne, kui ta on seal töötanud vähemalt kolm kuud.

Artikkel 70

Hüvitise maksmine ja tagasimaksmine

1. Artikli 69 lõikes 1 osutatud juhtudel maksab hüvitist iga sellise riigi asutus, kuhu töötu läheb tööd otsima.

Sellise hüvitise summa peab tagasi maksma sellise liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid kehtisid töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes tema viimase töötamise ajal.

2. Lõikes 1 osutatud tagasimaksed määratakse kindlaks ja tasutakse artiklis 98 osutatud rakendusmääruses sätestatud korras kas tõendite esitamisel tegelike kulude kohta või ühekordse maksena.

3. Kaks või enam liikmesriiki või nende pädevad võimuorganid võivad ette näha teistsuguse tagasimaksmisviisi või loobuda igasugusest tagasimaksmisest nende jurisdiktsiooni all olevate asutuste vahel.

3. jagu

Töötud, kes oma viimase töötamise ajal elasid muus liikmesriigis kui pädev riik

Artikkel 71

1. Töötu, kes on varem töötanud ja kes oma viimase töötamise ajal elas muus liikmesriigis kui pädev riik, saab hüvitist vastavalt järgmistele sätetele:

a) i) piirialatöötaja, kes on teda palganud ettevõttes osaliselt või aeg-ajalt töötu, saab hüvitist vastavalt pädeva riigi õigusaktidele, nii nagu elaks ta selle riigi territooriumil; nimetatud hüvitist maksab pädev asutus;

ii) piirialatöötaja, kes on täielikult töötu, saab hüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusaktide sätetele, mille territooriumil ta elab, nii nagu oleksid need õigusaktid kehtinud tema suhtes tema viimase töötamise ajal; nimetatud hüvitist maksab elukohajärgne asutus oma arvel;

b) i) töötaja, kes ei ole piirialatöötaja ning kes on osaliselt, aeg-ajalt või täielikult töötu ning kes on jätkuvalt kättesaadav oma tööandjale või tööhõivetalitustele pädeva riigi territooriumil, saab hüvitist vastavalt selle riigi õigusaktide sätetele, nii nagu elaks ta selle riigi territooriumil; nimetatud hüvitist maksab pädev asutus;

ii) töötaja, kes ei ole piirialatöötaja ning kes on täielikult töötu ja on kättesaadav tööhõivetalitustele liikmesriigi territooriumil, kus ta elab, või kes naaseb nimetatud territooriumile, saab hüvitist vastavalt selle riigi õigusaktidele, nii nagu oleks ta seal viimati töötanud; nimetatud hüvitist maksab elukohajärgne asutus oma arvel. Kui aga sellisel töötajal on tekkinud õigus saada hüvitist selle liikmesriigi pädeva asutuse arvel, kelle õigusaktid tema suhtes viimati kehtisid, saab ta hüvitist artikli 69 alusel. Hüvitise saamine elukohariigi õigusaktide alusel peatatakse ajavahemikuks, mille jooksul töötu võib artikli 69 sätete alusel esitada taotluse hüvitise saamiseks selle riigi õigusaktide alusel, mis tema suhtes viimati kehtisid.

2. Ajal, mil töötul on õigus saada hüvitist lõike 1 punkti a alapunkti i või punkti b alapunkti i sätete alusel, ei või ta taotleda hüvitist selle liikmesriigi õigusaktide alusel, mille territooriumil ta elab.

7. PEATÜKK (8)

PEREHÜVITISED

Artikkel 72 (8)

Kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodide liitmine

Kui liikmesriigi õigusaktid seavad hüvitiste saamise õiguse omandamise sõltuvusse kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodide täitumisest, võtab kõnealuse riigi pädev asutus vajalikul määral arvesse teises liikmesriigis täitunud kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode, nii nagu oleksid need täitunud tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel.

Artikkel 72a (9) (14)

Töötajad, kes on muutunud täielikult töötuks

Täielikult töötuks muutunud töötaja, kelle suhtes on kohaldatav artikli 71 lõike 1 punkti a alapunkt ii või punkti b alapunkti ii esimene lause, saab koos endaga sama liikmesriigi territooriumil elavate pereliikmete eest perehüvitist vastavalt selle riigi õigusaktidele, nii nagu oleksid need õigusaktid kehtinud tema suhtes tema viimase töötamise ajal, võttes vajaduse korral arvesse artikli 72 sätteid. Selliseid hüvitisi annab elukohajärgne asutus oma kulul.

Kui nimetatud asutus kohaldab õigusakte, mis näevad ette töötu sissemaksete kinnipidamise perehüvitiste katmiseks, võib nimetatud asutus neid kinni pidada vastavalt oma õigusaktide sätetele.

Artikkel 73 (8)

Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle pereliikmed elavad muus liikmesriigis kui pädev riik

Töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal, kelle suhtes kehtivad liikmesriigi õigusaktid, on õigus saada teise liikmesriigi territooriumil elavate pereliikmete eest esimese riigi õigusaktides ettenähtud perehüvitisi, nii nagu elaksid pereliikmed selles riigis ning arvestades VI lisa sätteid.

Artikkel 74 (8)

Töötu, kelle pereliikmed elavad muus liikmesriigis kui pädev riik

Varem töötanud või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud töötul, kes saab liikmesriigi õigusaktide alusel töötushüvitist, on õigus saada teises liikmesriigis elavate pereliikmete eest esimese riigi õigusaktides ettenähtud perehüvitisi, nii nagu elaksid pereliikmed selles riigis ning arvestades VI lisa sätteid.

Artikkel 75 (8)

Hüvitiste maksmine

1. Artiklis 73 osutatud juhtudel annab perehüvitisi selle riigi pädev asutus, kelle õigusaktid kehtivad töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes, ning artiklis 74 osutatud juhtudel selle riigi pädev asutus, kelle õigusaktide alusel saab töötushüvitist varem töötanud või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud töötu. Hüvitisi antakse vastavalt selliste asutuste poolt kohaldatavatele sätetele, olenemata sellest, kas füüsiline või juriidiline isik, kellele selliseid hüvitisi tuleb maksta, elab või viibib pädeva riigi või muu liikmesriigi territooriumil.

2. Kui aga isik, kellele tuleks anda perehüvitisi, ei kasuta neid pereliikmete ülalpidamiseks, täidab pädev asutus oma juriidilise kohustuse, makstes kõnealused hüvitised pereliikmeid tegelikult ülalpidavale füüsilisele või juriidilisele isikule pereliikmete elukoha järgse asutuse või nende elukohariigi pädeva võimuorgani poolt selleks määratud asutuse või organi taotlusel ja vahendusel.

3. Kaks või enam liimesriiki võivad vastavalt artikli 8 sätetele kokku leppida, et nende riikide või ühe sellise riigi õigusaktide alusel maksta olevaid perehüvitisi annab pädev asutus pereliikmeid tegelikult ülalpidavale füüsilisele või juriidilisele isikule kas otse või pereliikmete elukoha järgse pädeva asutuse vahendusel.

Artikkel 76 (8)

Prioriteetsusreeglid juhul, kui õigus saada perehüvitisi pädeva riigi õigusaktide alusel ja selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kus pereliikmed elavad, kattuvad

1. Kui ühel ja samal ajavahemikul antakse perehüvitisi sama pereliikme eest ja töötamise või tegutsemise tõttu selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kelle territooriumil pereliikmed elavad, peatatakse õigus saada hüvitisi teise liikmesriigi õigusaktide alusel asjakohasel juhul artikli 73 või 74 alusel selle summa ulatuses, mida antakse esimese liikmesriigi õigusaktide alusel.

2. Kui hüvitisi ei taotleta liikmesriigis, mille territooriumil pereliikmed elavad, võib teise liikmesriigi pädev asutus lõike 1 sätteid kohaldada nii, nagu oleksid hüvitised määratud esimeses liikmesriigis.

8. PEATÜKK

HÜVITISED PENSIONÄRIDE ÜLALPEETAVATELE LASTELE JA ORBUDELE

Artikkel 77

Pensionäride ülalpidamist vajavad lapsed

1. Käesoleva artikli kohaldamisel mõistetakse terminit "hüvitised" kui vanadus-, invaliidsus- või tööõnnetus- või kutsehaiguspensioni saavatele isikutele makstavat peretoetust ning nende laste eest makstavat pensionisuurendit või pensionilisa, välja arvatud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusskeemi alusel määratav pensionilisa.

2. Olenemata sellest, millise liikmesriigi territooriumil elab pensionär või elavad tema lapsed, antakse hüvitisi vastavalt järgmistele reeglitele:

a) üksnes ühe liikmesriigi õigusaktide alusel pensioni saavale pensionärile vastavalt pensioni eest vastutava liikmesriigi õigusaktidele;

b) kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel pensioni saavale pensionärile:

i) vastavalt selle riigi õigusaktidele, kelle territooriumil ta elab, tingimusel et vajaduse korral artikli 79 lõike 1 punkti a sätteid arvestades on ta selle riigi õigusaktide alusel omandanud õiguse saada üht lõikes 1 osutatud hüvitistest, või

ii) muudel juhtudel vastavalt liikmesriigi õigusaktidele, mis on tema suhtes kõige kauem kehtinud, tingimusel et vajaduse korral artikli 79 lõike 1 punkti a sätteid arvestades on ta selliste õigusaktide alusel omandanud õiguse saada üht lõikes 1 osutatud hüvitistest; kui selliste õigusaktide alusel ei ole omandatud õigust saada hüvitisi, uuritakse sellise õiguse omandamise tingimusi teiste asjaomaste liikmesriikide õigusaktides nende liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide kahanevas järjekorras.

Artikkel 78

Orvud

1. Käesoleva artikli kohaldamisel mõistetakse terminit "hüvitised" kui orbudele makstavat peretoetust ja teatud juhul lisa- või eritoetust, samuti orvupensione, välja arvatud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusskeemi alusel makstav pension.

2. Olenemata sellest, millise liikmesriigi territooriumil orb või teda tegelikult ülalpidav füüsiline või juriidiline isik elab või asub, antakse orvuhüvitisi vastavalt järgmistele reeglitele:

a) sellise surnud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes kehtisid üksnes ühe liikmesriigi õigusaktid, orvule vastavalt selle riigi õigusaktidele;

b) sellise surnud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes kehtisid mitme liikmesriigi õigusaktid, orvule:

i) vastavalt selle liikmesriigi õigusaktide sätetele, mille territooriumil orb elab, tingimusel et vajaduse korral artikli 79 lõike 1 punkti a sätteid arvestades on ta selle riigi õigusaktide alusel omandanud õiguse saada üht lõikes 1 osutatud hüvitist;

ii) muudel juhtudel vastavalt liikmesriigi õigusaktidele, mis on surnud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kõige kauem kehtinud, tingimusel et vajaduse korral artikli 79 lõike 1 punkti a sätteid arvestades on õigus saada üht lõikes 1 osutatud hüvitistest omandatud selle riigi õigusaktide alusel; kui selliste õigusaktide alusel ei ole omandatud õigust saada hüvitisi, uuritakse sellise õiguse omandamise tingimusi teiste liikmesriikide õigusaktides nende liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide kahanevas järjekorras.

Artiklis 77 osutatud pensionäri lastega seotud hüvitiste andmisele kohaldatavad liikmesriigi õigusaktid jäävad siiski kohaldatavaks ka pärast kõnealuse pensionäri surma tema orbudele hüvitiste andmise suhtes.

Artikkel 79 (7)

Ühissätted pensionäri ülalpeetavate laste ja orbude hüvitiste suhtes

1. Artiklites 77 ja 78 määratletud hüvitisi antakse vastavalt nimetatud artiklite sätete kohaldamisel kindlaksmääratud õigusaktidele selliste õigusaktide kohaldamise eest vastutava asutuse poolt ja arvel, nii nagu oleksid pensionäri või surnud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtinud üksnes pädeva riigi õigusaktid.

Siiski:

a) kui sellised õigusaktid näevad ette, et hüvitiste saamise õiguse omandamine, säilitamine või ennistamine sõltub kindlustus-, töötamis-, füüsilise ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodide kestusest, määratakse nende kestus vajaduse korral artikli 45 või artikli 72 sätteid arvestades;

b) kui sellised õigusaktid näevad ette, et hüvitiste suurus arvutatakse pensioni suuruse põhjal või et see sõltub kindlustuspe rioodide kestusest, arvutatakse nende hüvitiste suurus vastavalt artikli 46 lõike 2 sätetele kindlaksmääratud teoreetilise suuruse põhjal.

2. Juhul kui artikli 77 lõike 2 punkti b alapunktis ii ja artikli 78 lõike 2 punkti b alapunktis ii sätestatud reeglite kohaldamise tagajärjeks oleks mitme liikmesriigi pädevus, kusjuures perioodide kestus on võrdne, antakse artiklis 77 või 78 määratletud hüvitisi vastavalt liikmesriigi õigusaktidele, mis pensionäri või surnud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes viimasena kehtisid.

3. Õigus saada hüvitisi üksnes siseriiklike õigusaktide või lõike 2 sätete ja artiklite 77 ja 78 alusel peatatakse juhul, kui lastel tekib õigus saada perehüvitisi või peretoetust liikmesriigi õigusaktide alusel tulenevalt kutse- või äritegevusest. Sellisel juhul võrdsustatakse asjaomased isikud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja pereliikmetega.

IV JAOTIS

VÕÕRTÖÖTAJATE SOTSIAALKINDLUSTUSE HALDUSKOMISJON

Artikkel 80

Moodustamine ja töömeetod

1. Komisjoni juurde luuakse võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjon (edaspidi "halduskomisjon"), kuhu kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, keda vajadusel abistavad eksperdid. Komisjoni esindaja võtab halduskomisjoni istungitest osa nõuandva pädevusega.

2. Tehnilistes küsimustes abistab halduskomisjoni Rahvusvaheline Tööbüroo sel eesmärgil Euroopa Ühenduse ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni vahel sõlmitud kokkulepete kohaselt.

3. Halduskomisjoni reeglid koostatakse tema liikmete vastastikusel kokkuleppel.

Otsused artikli 81 punktis a osutatud tõlgendusküsimuste kohta tehakse ühehäälselt. Need avaldatakse vajalikus ulatuses.

4. Sekretariaaditeenused tagab halduskomisjonile komisjon.

Artikkel 81

Halduskomisjoni ülesanded

Halduskomisjonil on järgmised ülesanded:

a) tegelda kõigi käesolevast määrusest ja sellele järgnevatest määrustest või nende põhjal sõlmitud lepingust või kokkuleppest tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega, ilma et eelöeldu piiraks asjaomaste võimuorganite, asutuste ja isikute õigust kasutada liikmesriikide õigusaktides, käesolevas määruses või asutamislepingus ettenähtud menetlusi ja võimalust pöörduda kohtusse;

b) korraldada liikmesriikide pädevate võimuorganite, asutuste ja kohtute palvel kõigi käesoleva määrusega seotud dokumentide tõlkimine, eelkõige taotluste tõlkimine, mida on esitanud isikud, kellel võib olla õigus saada hüvitist käesoleva määruse sätete alusel;

c) tugevdada ja arendada liikmesriikidevahelist koostööd sotsiaalkindlustusküsimustes, eelkõige ühist huvi pakkuvate tervishoiu- ja sotsiaalmeetmete alal;

d) tugevdada ja arendada liikmesriikidevahelist koostööd, et haldusjuhtimistehnika arengut arvestades kiirendada hüvitiste määramist, eelkõige selliste hüvitiste määramist, mis käesoleva määruse sätete alusel on makstavad invaliidsuse, vanaduse ja toitjakaotuse korral (pensionid);

e) koondada tegurid, mida tuleks arvesse võtta raamatupidamisaruannete koostamisel, mis on seotud liikmesriikide asutuste poolt kantavate kuludega käesoleva määruse sätete alusel, ning kinnitada kõnealuste asutuste vahelised raamatupidamise aastaaruanded;

f) täita muid funktsioone, mis käesoleva määruse ja sellele järgnevate määruste sätete või nende põhjal sõlmitud lepingute või kokkulepete järgi kuuluvad tema pädevusse;

g) esitada komisjonile ettepanekuid järgnevate määruste väljatöötamise ning käesoleva määruse ja järgnevate määruste muutmise kohta.

V JAOTIS

VÕÕRTÖÖTAJATE SOTSIAALKINDLUSTUSE KONSULTATIIVKOMITEE

Artikkel 82 (B)

Asutamine, moodustamine ja töömeetodid

1. Käesolevaga asutatakse võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse konsultatiivkomitee (edaspidi "konsultatiivkomitee"), mis koosneb 90 liikmest, kusjuures sinna kuulub igast liikmesriigist:

a) kaks valitsuse esindajat, kellest vähemalt üks peab olema halduskomisjoni liige;

b) kaks ametiühingute esindajat;

c) kaks tööandjate organisatsioonide esindajat.

Iga eespool nimetatud kategooria kohta määratakse üks asendusliige igast liikmesriigist.

2. Konsultatiivkomitee liikmed ja asendusliikmed määrab nõukogu, kes ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide esindajaid valides püüab saavutada eri asjaomaste sektorite võrdse esindatuse komitees.

Nõukogu avaldab liikmete ja asendusliikmete nimekirja Euroopa Ühenduste Teatajas.

3. Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on kaks aastat. Neid võib ametisse tagasi määrata. Ametiaja möödudes jäävad liikmed ja asendusliikmed ametisse, kuni nad asendatakse või määratakse tagasi.

4. Konsultatiivkomitee eesistujaks on komisjoni esindaja. Eesistuja ei osale hääletamisel.

5. Konsultatiivkomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas. Konsultatiivkomitee kutsub kokku selle eesistuja kas omal algatusel või vähemalt kolmandiku liikmete kirjalikul taotlusel. Sellises taotluses peavad olema konkreetsed ettepanekud päevakorra kohta.

6. Erandjuhul võib konsultatiivkomitee eesistuja ettepaneku põhjal otsustada võtta vastu nõuandeid isikutelt või organisatsioonide esindajatelt, kellel on sotsiaalkindlustusküsimustes ulatuslikud kogemused. Lisaks saab komitee samadel tingimustel kui halduskomisjon tehnilist abi Rahvusvaheliselt Tööbüroolt Euroopa Ühenduse ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

7. Konsultatiivkomitee arvamused ja ettepanekud peavad olema motiveeritud. Arvamused antakse ja ettepanekud esitatakse antud häälte absoluutse enamusega.

Komitee võtab liikmete häälteenamusega vastu oma kodukorra, mille kinnitab nõukogu pärast komisjoni arvamuse saamist.

8. Sekretariaaditeenused tagab konsultatiivkomiteele komisjon.

Artikkel 83

Konsultatiivkomitee ülesanded

Euroopa Ühenduste Komisjoni või halduskomisjoni taotlusel või oma algatusel on konsultatiivkomitee pädev:

a) uurima üldisi küsimusi või põhimõttelisi küsimusi ja probleeme, mis tulenevad asutamislepingu artikli 51 sätete raames vastuvõetud määruste rakendamisest;

b) andma arvamusi halduskomisjonile ja esitama ettepanekuid kõnealuste määruste muutmise kohta.

VI JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 84 (7)

Pädevate võimuorganite vaheline koostöö

1. Liikmesriikide pädevad võimuorganid edastavad üksteisele kogu teabe, mis on seotud:

a) käesoleva määruse rakendamiseks võetud meetmetega;

b) nende õigusaktides tehtud muudatustega, mis võivad mõjutada käesoleva määruse rakendamist.

2. Käesoleva määruse rakendamiseks osutavad liikmesriikide võimuorganid ja asutused häid teeneid ja toimivad nii, nagu rakendaksid nad oma riigi õigusakte. Kõnealuste võimuorganite ja asutuste antav haldusabi peab üldjuhul olema tasuta. Liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad aga kokku leppida teatavate kulude tagasimaksmises.

3. Liikmesriikide võimuorganid ja asutused võivad käesoleva määruse rakendamiseks suhelda üksteisega ja asjaomaste isikute või nende esindajatega vahetult.

4. Liikmesriigi võimuorganid, asutused ja kohtud ei või keelduda neile esitatud taotluste või muude dokumentide vastuvõtmisest põhjusel, et need on koostatud teise liikmesriigi ametlikus keeles. Vajadusel võivad nad kohaldada artikli 81 punkti b sätteid.

5. a) Kui käesoleva määruse või artiklis 98 osutatud rakendusmääruse alusel edastavad liikmesriigi võimuorganid või asutused teise liikmesriigi võimuorganitele või asutustele isikuandmeid, kehtivad sellise edastamise suhtes andmeid edastava liikmesriigi õigusnormid andmekaitse kohta.

Iga järgneva edastamise, samuti kõnealuste andmete talletamise, muutmise ja kustutamise suhtes kehtivad andmeid saava liikmesriigi õigusnormid andmekaitse kohta.

b) Isikuandmete kasutamine muul kui sotsiaalkindlustuse eesmärgil sõltub asjaomase isiku nõusolekust või toimub vastavalt siseriiklikes õigusaktides ettenähtud muudele tagatistele.

Artikkel 85

Maksudest vabastamine või maksude vähendamine. Õigsuse tõestamisest vabastamine

1. Ühe liikmesriigi õigusaktides ettenähtud vabastamist maksudest, riigilõivust, notari- või registreerimistasust või nende vähendamist tõendite või dokumentide puhul, mille esitamist nõutakse selle riigi õigusaktide kohaldamisel, laiendatakse samasugustele dokumentidele, mille esitamist nõutakse teise liikmesriigi õigusaktide või käesoleva määruse kohaldamisel.

2. Kõik teatised, dokumendid ja tõendid, mille esitamist nõutakse käesoleva määruse kohaldamisel, on vabastatud nende õigsuse tõestamisest diplomaatiliste või konsulaarasutuste poolt.

Artikkel 86 (14)

Taotlused, avaldused või kaebused, mis on esitatud muu liikmesriigi kui pädeva riigi võimuorganile, asutusele või kohtule

1. Iga taotlus, avaldus või kaebus, mis ühe liikmesriigi õigusaktide järgimiseks tuleks esitada selle riigi võimuorganile, asutusele või kohtule teatava tähtaja jooksul, loetakse õigeaegselt esitatuks, kui see on sama tähtaja jooksul esitatud teise liikmesriigi vastavale võimuorganile, asutusele või kohtule. Sellisel juhul saadab taotluse, avalduse või kaebuse saanud võimuorgan, asutus või kohus selle viivitamata edasi esimesena nimetatud riigi pädevale võimuorganile, asutusele või kohtule kas otse või asjaomase liikmesriigi pädevate võimuorganite kaudu. Selliste taotluste, avalduste või kaebuste esitamise kuupäev teise riigi võimuorganile, asutusele või kohtule loetakse nende pädevale võimuorganile, asutusele või kohtule esitamise kuupäevaks.

2. Kui isik, kellel liikmesriigi õigusaktide alusel on selleks õigus, on esitanud sellele riigile taotluse perehüvitise saamiseks, seda ka juhul, kui nimetatud riik ei ole vastavalt prioriteediõigusele pädev, loetakse esmataotluse esitamise kuupäev pädevale võimuorganile, asutusele või kohtule taotluse esitamise kuupäevaks, tingimusel et liikmesriigis, mis on pädev vastavalt prioriteediõigusele, esitab selle riigi õigusaktide põhjal selleks õigust omav isik uue taotluse. Teine taotlus tuleb esitada aasta jooksul pärast seda, kui on teatatud esimese taotluse tagasilükkamisest, või pärast hüvitiste maksmise lõpetamist esimeses liikmesriigis.

Artikkel 87

Arstlik läbivaatus

1. Ühe liikmesriigi õigusaktides ettenähtud arstlikku läbivaatust võib pädeva asutuse taotlusel teise liikmesriigi territooriumil teha hüvitist saama õigustatud isiku viibimis- või elukoha järgne asutus tingimustel, mis on kehtestatud artiklis 98 osutatud rakendusmääruses või nende puudumisel asjaomaste liikmesriikide pädevate võimuorganite vahel kokkulepitud tingimustel.

2. Lõikes 1 sätestatud tingimustel tehtud arstlik läbivaatus loetakse toimunuks pädeva riigi territooriumil.

Artikkel 88

Käesoleva määruse alusel makstavate rahasummade ülekandmine ühest liikmesriigist teise

Vajaduse korral tehakse käesoleva määruse põhjal sooritatavad rahaülekanded asjaomaste liikmesriikide vahel ülekande ajal kehtivate sellealaste kokkulepete kohaselt. Kui kahe liikmesriigi vahel ei kehti selliseid kokkuleppeid, määravad kõnealuste riikide pädevad võimuorganid või rahvusvaheliste maksete eest vastutavad võimuorganid vastastikusel kokkuleppel selliste ülekannete sooritamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 89

Erikord teatavate õigusaktide rakendamiseks

Teatavate liikmesriikide õigusaktide rakendamise erikord on sätestatud VI lisas.

Artikkel 90 (8)

…

Artikkel 91

Sellistelt tööandjatelt või ettevõtetelt võetavad sissemaksed, mis ei asu pädevas riigis

Tööandja ei ole kohustatud maksma suurendatud sissemakseid sel põhjusel, et tema peamine tegevuskoht või registrisse kantud asukoht või tema ettevõtte peamine tegevuskoht on muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil.

Artikkel 92

Sissemaksete kogumine

1. Ühe liikmesriigi asutusele tasutavaid sissemakseid võib koguda teise liikmesriigi territooriumil vastavalt halduskorrale ja tagatistele ning privileegidele, mida kohaldatakse viimasena nimetatud riigi vastavale asutusele tasutavate sissemaksete kogumisel.

2. Lõike 1 sätete rakendamise kord on vajalikul määral reguleeritud artiklis 98 osutatud rakendusmäärusega või liikmesriikidevaheliste kokkulepete abil. Selline rakenduskord võib hõlmata ka sissemaksete tagasisaamise korra.

Artikkel 93

Hüvitiste maksmise eest vastutavate asutuste õigused vastutust kandvate kolmandate isikute suhtes

1. Kui isik saab hüvitisi ühe liikmesriigi õigusaktide alusel kahju eest, mille põhjustas teise riigi territooriumil aset leidnud juhtum, määratakse hüvitiste maksmise eest vastutava asutuse õigused kahju hüvitama kohustatud kolmanda isiku suhtes järgmiste reeglite kohaselt:

a) kui hüvitiste maksmise eest vastutavale asutusele lähevad tema poolt kohaldatavate õigusaktide põhjal üle hüvitisesaaja õigused kolmanda isiku suhtes, tunnustavad sellist üleminekut kõik liikmesriigid;

b) kui kõnealusel asutusel on otsesed õigused kolmanda isiku suhtes, tunnustavad neid õigusi kõik liikmesriigid.

2. Kui isik saab hüvitisi ühe liikmesriigi õigusaktide alusel kahju eest, mille põhjustas teise liikmesriigi territooriumil aset leidnud juhtum, kohaldatakse kõnealuse isiku või pädeva asutuse suhtes esimese liikmesriigi õigusaktide sätteid, mis määravad kindlaks, millisel juhul on tööandjate või nende poolt töölevõetud isikute tsiviilvastutus välistatud.

Lõike 1 sätteid kohaldatakse ka hüvitise maksmise eest vastutava asutuse õiguste suhtes tööandja või tema poolt töölevõetud isiku vastu juhtudel, kui nende tsiviilvastutus ei ole välistatud.

3. Kui vastavalt artikli 36 lõike 3 ja/või artikli 63 lõike 3 sätetele on kaks või enam liikmesriiki või nende pädevad võimuorganid sõlminud kokkuleppe loobuda tagasimaksmisest nende jurisdiktsiooni all olevate asutuste vahel, määratakse vastutust kandva kolmanda isiku suhtes tekkivad õigused järgmiste reeglite kohaselt:

a) kui viibimis- või elukohajärgse liikmesriigi asutus annab isikule hüvitist kahju eest, mis tulenes tema territooriumil aset leidnud juhtumist, kasutab see asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele hageja kohale asumise õigust või vahetut hagemisõigust kõnealuse kahju hüvitamise eest vastutava kolmanda isiku vastu;

b) punkti a rakendamisel:

i) loetakse hüvitist saav isik viibimis- või elukohajärgse asutuse poolt kindlustatuks

ning

ii) see asutus loetakse deebitorasutuseks.

c) Lõigete 1 ja 2 sätted jäävad kohaldatavaks kõigi hüvitiste suhtes, mida ei hõlma käesolevas lõikes osutatud loobumiskokkulepe.

VII JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 94 (7) (8) (11) (12)

Üleminekusätted töötajate kohta

1. Käesoleva määruse alusel ei omandata mingeid õigusi perioodi suhtes enne 1. oktoobrit 1972 või enne määruse kohaldamise kuupäeva asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal.

2. Kõiki kindlustusperioode või vajaduse korral töötamis- või elamisperioode, mis on täitunud liikmesriigi õigusaktide alusel enne 1. oktoobrit 1972 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse kohaldamise kuupäeva, võetakse arvesse käesoleva määruse alusel omandatud õiguste kindlaksmääramiseks.

3. Käesoleva määruse alusel omandatakse õigus ka juhul, kui see on seotud juhtumiga, mis toimus enne 1. oktoobrit 1972 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse kohaldamise kuupäeva, arvestades lõike 1 sätteid.

4. Iga hüvitis, mis on jäänud määramata või mis on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates 1. oktoobrist 1972 või asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse kohaldamise kuupäevast, tingimusel et varem kindlaksmääratud õiguste põhjal ei ole tehtud ühekordset väljamakset.

5. Selle isiku õigused, kellele pension määrati enne 1. oktoobrit 1972 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse kohaldamise kuupäeva, võib asjaomase isiku taotluse põhjal läbi vaadata, võttes arvesse käesoleva määruse sätteid. Seda sätet kohaldatakse ka teiste artiklis 78 osutatud hüvitiste suhtes.

6. Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. oktoobrist 1972 või asjaomase liikmesriigi territooriumil määruse kohaldamise kuupäevast, jõustuvad käesoleva määruse alusel omandatavad õigused alates sellest kuupäevast, ning asjaomase isiku vastu ei või tugineda liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis on seotud õiguste lõppemise või piiramisega.

Sama sätet kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisel territooriumidel, mis said Saksamaa Liitvabariigi osaks 3. oktoobril 1990, tingimusel et lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. juunist 1992.

7. Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. oktoobrist 1972 või alates asjaomase liikmesriigi territooriumil määruse kohaldamise kuupäevast, jõustuvad õigused, mis ei ole lõppenud või mis ei ole ajaliselt piiratud, taotluse esitamise kuupäeval, välja arvatud juhul, kui on kohaldatavad mõne liikmesriigi õigusaktide soodsamad sätted.

Sama sätet kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisel territooriumidel, mis said Saksamaa Liitvabariigi osaks 3. oktoobril 1990, tingimusel et lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. juunist 1992.

8. Sklerootilise pneumokonioosi puhul kohaldatakse artikli 57 lõikes 5 sätestatut kutsehaiguse tõttu antava rahalise hüvitise suhtes, mille kulusid ei saa asjaomaste asutuste vahelise kokkuleppe puudumise korral jagada nende asutuste vahel enne 1. oktoobrit 1972.

9. Prantsusmaal töötavatele töötajatele või Prantsusmaa õigusaktide alusel töötushüvitist saavatele töötutele nende teises liikmesriigis elavate pereliikmete jaoks 15. novembril 1989 makstava peretoetuse maksmist jätkatakse nimetatud kuupäeval kehtiva määra, tähtaja ja korra järgi seni, kuni nende summa ületab hüvitiste summa, mida tuleks maksta alates 16. novembrist 1989, ja seni, kuni asjaomase isiku suhtes kehtivad Prantsusmaa õigusaktid. Arvesse ei võeta katkestusi, mis on lühemad kui üks kuu, ega töötus- või haigusperioode.

Käesoleva lõike rakendamise kord, eelkõige nimetatud hüvitiste kulude jagamise kord määratakse kindlaks asjaomaste liikmesriikide vahelise kokkuleppega pärast seda, kui halduskomisjon on esitanud arvamuse.

10. Selle isiku õigused, kellele pension määrati enne artikli 45 lõike 6 jõustumise kuupäeva, võib asjaomase isiku taotluse põhjal läbi vaadata, arvestades artikli 45 lõike 6 sätteid.

Artikkel 95 (6) (12)

Üleminekusätted füüsilisest isikust ettevõtjate kohta

1. Käesoleva määruse alusel ei omandata mingeid õigusi perioodi suhtes enne 1. juulit 1982 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse rakendamise kuupäeva.

2. Kõiki kindlustus- või vajaduse korral töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioode, mis on täitunud liikmesriigi õigusaktide alusel enne 1. juulit 1982 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse rakendamise kuupäeva, võetakse arvesse käesoleva määruse alusel omandatud õiguste kindlaksmääramiseks.

3. Käesoleva määruse alusel omandatakse õigus ka juhul, kui see on seotud juhtumiga, mis toimus enne 1. juulit 1982 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse rakendamise kuupäeva, arvestades lõike 1 sätteid.

4. Iga hüvitis, mis on jäänud määramata või mis on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates 1. juulist 1982 või asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse rakendamise kuupäevast, tingimusel et varem kindlaksmääratud õiguste põhjal ei ole tehtud ühekordset väljamakset.

5. Selle isiku õigused, kellele pension määrati enne 1. juulit 1982 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse rakendamise kuupäeva, võib asjaomase isiku taotluse põhjal läbi vaadata, võttes arvesse käesoleva määruse sätteid. Seda sätet kohaldatakse ka teiste artiklis 78 osutatud hüvitiste suhtes.

6. Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. juulist 1982 või asjaomase liikmesriigi territooriumil määruse rakendamise kuupäevast, jõustuvad käesoleva määruse alusel omandatavad õigused alates sellest kuupäevast ning asjaomase isiku vastu ei või tugineda liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis on seotud õiguste lõppemise või piiramisega.

Sama sätet kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisel territooriumidel, mis said Saksamaa Liitvabariigi osaks 3. oktoobril 1990, tingimusel et lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. juunist 1992.

7. Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. juulist 1982 või asjaomase liikmesriigi territooriumil määruse rakendamise kuupäevast, jõustuvad õigused, mis ei ole lõppenud või mis ei ole ajaliselt piiratud, taotluse esitamise kuupäeval, välja arvatud juhul, kui on kohaldatavad mõne liikmesriigi õigusaktide soodsamad sätted.

Sama sätet kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisel territooriumidel, mis said Saksamaa Liitvabariigi osaks 3. oktoobril 1990, tingimusel et lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. juunist 1992.

Artikkel 95a (11)

Üleminekusätted määruse (EMÜ) nr 1248/92 [1] kohaldamiseks

1. Määruse (EMÜ) nr 1248/92 alusel ei omandata mingeid õigusi perioodi suhtes enne 1. juunit 1992.

2. Kõiki kindlustus- või elamisperioode, mis on täitunud liikmesriigi õigusaktide alusel enne 1. juunit 1992, võetakse arvesse hüvitise saamise õiguse kindlaksmääramiseks määruse (EMÜ) nr 1248/92 alusel.

3. Määruse (EMÜ) nr 1248/92 alusel omandatakse õigus ka juhul, kui see on seotud juhtumiga, mis toimus enne 1. juunit 1992, arvestades lõike 1 sätteid.

4. Selle isiku õigused, kellele pension määrati enne 1. juunit 1992, võib asjaomase isiku taotluse põhjal läbi vaadata, võttes arvesse määruse (EMÜ) nr 1248/92 sätteid.

5. Kui lõikes 4 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. juunist 1992, jõustuvad määruse (EMÜ) nr 1248/92 alusel omandatavad õigused alates sellest kuupäevast ning asjaomase isiku vastu ei või tugineda ühegi liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis on seotud õiguste lõppemise või piiramisega.

6. Kui lõikes 4 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. juunist 1992, jõustuvad õigused, mis ei ole lõppenud või mis ei ole ajaliselt piiratud, alates taotluse esitamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui on kohaldatavad mõne liikmesriigi õigusaktide soodsamad sätted.

Artikkel 95b (14)

Üleminekusätted määruse (EMÜ) nr 1247/92 [2]

1. Määruse (EMÜ) nr 1247/92 alusel ei omandata mingeid õigusi perioodide eest enne 1. juunit 1992.

2. Elamis- ja töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode, mis on täitunud liikmesriigi territooriumil enne 1. juunit 1992, võetakse arvesse hüvitise saamise õiguse kindlaksmääramiseks määruse (EMÜ) nr 1247/92 alusel.

3. Määruse (EMÜ) nr 1247/92 alusel omandatakse õigus ka juhul, kui see on seotud juhtumiga, mis toimus enne 1. juunit 1992, arvestades lõike 1 sätteid.

4. Kõik mitteosamakselised erihüvitised, mis on jäänud määramata või mis on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates 1. juunist 1992, tingimusel et varem kindlaksmääratud õiguste põhjal ei ole tehtud ühekordset väljamakset.

5. Selle isiku õigused, kellele pension määrati enne 1. juunit 1992, võib asjaomase isiku taotluse põhjal läbi vaadata, võttes arvesse määruse (EMÜ) nr 1247/92 sätteid.

6. Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. juunist 1992, jõustuvad määruse (EMÜ) nr 1247/92 alusel omandatavad õigused alates sellest kuupäevast ning asjaomase isiku vastu ei või tugineda ühegi liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis on seotud õiguste lõppemise või piiramisega.

7. Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. juunist 1992, jõustuvad õigused, mis ei ole lõppenud või mis ei ole ajaliselt piiratud, alates taotluse esitamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui on kohaldatavad mõne liikmesriigi õigusaktide soodsamad sätted.

8. Määruse (EMÜ) nr 1247/92 sätete kohaldamine ei või põhjustada enne 1. juunit 1992 liikmesriigi pädevate asutuste poolt määruse (EMÜ) nr 1408/71 III jaotise alusel nende määratud hüvitiste tühistamist, mille suhtes on kohaldatavad viimase määruse artikli 10 sätted.

9. Määruse (EMÜ) nr 1247/92 artikli 1 kohaldamine ei või põhjustada sellise taotluse tagasilükkamist, mis on esitatud pensionilisana antava mitteosamakselise erihüvitise saamiseks ning mille esitas selle hüvitise saamise tingimustele vastav asjaomane isik enne 1. juunit 1992, seda ka juhul, kui asjaomane isik elab muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil, tingimusel et taotlus hüvitise saamiseks on esitatud viie aasta jooksul alates 1. juunist 1992.

10. Olenemata lõike 1 sätetest, kõik pensionilisana määratavad mitteosamakselised erihüvitised, mis on jäänud määramata seetõttu, et asjaomane isik elab muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal 1. juunist 1992, esimesel juhul alates kuupäevast, mil hüvitis oleks tulnud määrata, ja teisel juhul hüvitise peatamise kuupäevast.

11. Kui määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 4 lõikes 2a osutatud mitteosamakselisi erihüvitisi võib samal ajavahemikul ja samale isikule määrata nimetatud määruse artikli 10a kohaselt selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil kõnealune isik elab, ja nimetatud artikli lõigete 1—10 kohaselt teise liikmesriigi pädev asutus, võib asjaomane isik need hüvitised liita üksnes kuni suurima erihüvitise määrani, mida ta võiks taotleda ühe kõnealuse liikmesriigi õigusaktide alusel.

12. Võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjoni otsusega või vajadusel asjaomaste liikmesriikide või nende pädevate võimuorganite ühise kokkuleppega kehtestatakse üksikasjalikud reeglid lõike 11 kohaldamiseks, eelkõige selles lõikes osutatud hüvitiste suhtes vähendamis-, peatamis- või tühistamissätete kohaldamiseks, mida näevad ette ühe või mitme liikmesriigi õigusaktid, samuti diferentseeritud lisasummade jagamiseks.

Artikkel 96

Kokkulepped, mis on seotud tagasimaksetega asutuste vahel

Enne 1. juulit 1982 artikli 36 lõike 3, artikli 63 lõike 3 ja artikli 70 lõike 3 alusel sõlmitud kokkuleppeid kohaldatakse ka isikute puhul, kellele laiendati käesoleva määruse kohaldamist nimetatud kuupäeval, välja arvatud juhul, kui üks kõnealuste kokkulepete osaliseks olevatest liikmesriikidest on selle vastu.

Kõnealust vastuseisu võetakse arvesse, kui sellise liikmesriigi pädev võimuorgan teatab sellest kirjalikult enne 1. oktoobrit 1983 teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele võimuorganitele. Halduskomisjonile saadetakse nimetatud teatise koopia.

Artikkel 97

Teatamine vastavalt teatavatele sätetele

1. Artikli 1 punktis j, artiklis 5 ja artikli 8 lõikes 2 osutatud teatised adresseeritakse nõukogu eesistujale. Neis osutatakse kõnealuste seaduste ja kindlustusskeemide jõustumiskuupäevale või artikli 1 punktis j osutatud juhul kuupäevale, millest alates kohaldatakse käesolevat määrust liikmesriikide deklaratsioonides märgitud kindlustusskeemide suhtes.

2. Vastavalt lõikele 1 saadud teatised avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 98

Rakendusmäärus

Käesoleva määruse rakendamise kord kehtestatakse hilisema määrusega.

[1] EÜT L 136, 19.5.1992, lk 7.

[2] EÜT L 136, 19.5.1992, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA (A) (B) (8) (9) (13) (14) (15)

ISIKUD, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE KÄESOLEVAT MÄÄRUST

I. Töötajad ja/või füüsilisest isikust ettevõtjad (määruse artikli 1 punkti a alapunktid ii ja iii)

A. BELGIA

Ei kohaldata.

B. TAANI

1. Määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähenduses töötajaga võrdsustatakse iga isik, kelle suhtes töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise tõttu kehtivad:

a) perioodi eest enne 1. septembrit 1977 õigusaktid tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta;

b) perioodi eest, mis algab 1. septembril 1977 või hiljem, õigusaktid töötajate pensionilisa kohta (arbejdsmarkedets tillaegspension, ATP).

2. Määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähenduses füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga isik, kellel vastavalt õigusaktidele päevarahade kohta haiguse või raseduse ja sünnituse korral on õigus saada sellist päevaraha mingi muu sissetuleku kui palga alusel.

C. SAKSAMAA

Kui vastavalt käesoleva määruse III jaotise 7. peatükile perehüvitisi andev pädev asutus on Saksamaa asutus, siis käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähenduses:

a) "töötaja" on töötuse vastu kohustuslikult kindlustatu või iga isik, kes sellise kindlustuse tõttu saab ravikindlustuse alusel rahalisi hüvitisi või nendega võrreldavaid hüvitisi;

b) "füüsilisest isikust ettevõtja" on iga füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev isik, kes on kohustatud:

- ühinema vanaduskindlustusega või tasuma vastavaid sissemakseid füüsilisest isikust ettevõtjate kindlustusskeemi raames

või

- ühinema kindlustusskeemiga kohustusliku pensionikindlustuse raames.

D. HISPAANIA

Ei kohaldata.

E. PRANTSUSMAA

Kui vastavalt käesoleva määruse III jaotise 7. peatükile perehüvitisi andev pädev asutus on Prantsusmaa asutus, siis:

1. käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähenduses töötajaga võrdsustatakse iga isik, kes on sotsiaalkindlustusskeemi alusel kohustuslikult kindlustatud vastavalt sotsiaalkindlustuskoodeksi artiklile L 311-2 ja kes vastab sotsiaalkindlustuskoodeksi artiklis L 313-1 ettenähtud töö või tasustamisega seotud miinimumtingimustele, et saada rahalist hüvitist haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning invaliidsuskindlustuse alusel, või isik, kes saab nimetatud rahalisi hüvitisi;

2. käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev isik, kes on kohustatud võtma kindlustuse ja tasuma sissemakseid vanadushüvitisteks vastavalt füüsilisest isikust ettevõtjate kindlustusskeemile.

F. KREEKA

1. Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis iii määratletud töötajaga võrdsustatakse OGA-skeemi alusel kindlustatud ja üksnes töötajana töötav isik või isik, kelle suhtes kehtivad või on kehtinud teise liikmesriigi õigusaktid ning kes seejärel on või on olnud töötaja määruse artikli 1 punktis a määratletud tähenduses.

2. Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud töötajaga võrdsustatakse riikliku peretoetuse määramisel käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktides i ja iii nimetatud töötajad.

G. IIRIMAA

1. Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud töötajaga võrdsustatakse iga isik, kes on konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseaduse (1981) jaotiste 5 ja 37 alusel kohustuslikult või vabatahtlikult kindlustatud.

2. Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga isik, kes on konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseaduse (1981) jaotise 17A alusel kohustuslikult või vabatahtlikult kindlustatud.

H. ITAALIA

Ei kohaldata.

I. LUKSEMBURG

Ei kohaldata.

J. MADALMAAD

Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga isik, kes tegutseb või teeb tööd ilma töölepinguta.

K. AUSTRIA

Ei kohaldata.

L. PORTUGAL

Ei kohaldata.

M. SOOME

Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga isik, kes on vastavalt kas töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja tööpensioniskeemi reguleerivates õigusaktides määratletud tähenduses.

N. ROOTSI

Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga isik, kes on vastavalt kas töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja tööõnnetuskindlustust reguleerivates õigusaktides määratletud tähenduses.

O. ÜHENDKUNINGRIIK

Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähenduses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga isik, kes on vastavalt kas "töötav palgasaaja" või "vabakutseline palgasaaja" Suurbritannia või Põhja-Iiri õiguses määratletud tähenduses. Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähenduses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga isik, kelle eest tuleb Gibraltari õiguse kohaselt tasuda sissemakseid kas vastavalt kui "töötaja" või kui "füüsilisest isikust ettevõtja" eest.

II. Pereliikmed (määruse artikli 1 punkti f teine lause)

A. BELGIA

Ei kohaldata.

B. TAANI

Määruse artikli 22 lõike 1 punkti a ja artikli 31 kohaste mitterahaliste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel haiguse või raseduse ja sünnituse korral tähendab "pereliige":

1. töötaja, füüsilisest isikust ettevõtja või määruse tingimuste kohaselt muu õigustatud isiku abikaasat, kui ta ei ole määruse tingimuste kohaselt ise õigustatud isik, või

2. alla 18aastast last, kes on määruse tingimuste kohaselt õigustatud isiku hooldusel.

C. SAKSAMAA

Ei kohaldata.

D. HISPAANIA

Ei kohaldata.

E. PRANTSUSMAA

"Pereliige" tähendab sotsiaalkindlustuskoodeksi artiklis L 512-3 nimetatud isikut.

F. KREEKA

Ei kohaldata.

G. IIRIMAA

Määruse kohaldamisel haiguse või raseduse ja sünnituse korral mitterahaliste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel tähendab "pereliige" iga isikut, keda loetakse töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja ülalpeetavaks 1947.–1970. aasta tervishoiuseaduste kohaselt.

H. ITAALIA

Ei kohaldata.

I. LUKSEMBURG

Ei kohaldata.

J. MADALMAAD

Ei kohaldata.

K. AUSTRIA

Ei kohaldata.

L. PORTUGAL

Ei kohaldata.

M. SOOME

Määruse III jaotise 1. peatüki sätete kohaste mitterahaliste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel tähendab "pereliige" abikaasat või last ravikindlustusseaduses määratletud tähenduses.

N. ROOTSI

Määruse III jaotise 1. peatüki sätete kohaste mitterahaliste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel tähendab "pereliige" abikaasat või alla 18aastast last.

O. ÜHENDKUNINGRIIK

Mitterahaliste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel tähendab "pereliige":

1. Suurbritannia ja Põhja-Iiri seaduste kohaselt:

1) abikaasat, tingimusel et:

a) kõnealune isik, olenemata sellest, kas ta on töötaja, füüsilisest isikust ettevõtja või määruse alusel õigustatud muu isik:

i) elab koos abikaasaga või

ii) peab abikaasat ülal

ning

b) abikaasa ei saa:

i) sissetulekut töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana või määruse alusel õigustatud muu isikuna ega

ii) sotsiaalkindlustushüvitist või pensioni tulenevalt abikaasa enda kindlustusest;

2) last kasvatavat isikut, tingimusel et:

a) töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või määruse alusel õigustatud muu isik:

i) elab nimetatud isikuga koos ja on abielulistes suhetes või

ii) peab teda ülal

ning

b) kõnealune isik ei saa:

i) sissetulekut töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana või määruse alusel õigustatud muu isikuna ega

ii) sotsiaalkindlustushüvitist või pensioni tulenevalt enda kindlustusest;

3) last, kelle eest kõnealusele isikule, töötajale

2. Gibraltari seaduste kohaselt isikut, kes on ülalpeetav Group Practice Scheme Ordinance'is (1973) määratletud tähenduses.

--------------------------------------------------

II LISA (A) (B) (8) (10) (15)

(Määruse artikli 1 punktid j ja u)

I. Määruse reguleerimisalast artikli 1 punkti j viimase lõigu alusel välja arvatud eriskeemid füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks

A. BELGIA

Ei kohaldata.

B. TAANI

Ei kohaldata.

C. SAKSAMAA

Kindlustus- ja hoolekandeasutused (Versicherungs- und Versorgungswerke) arstide, hambaarstide, veterinaararstide, apteekrite, advokaatide ja juristide, patendivolinike (Patentanwälte), notarite, audiitorite (Wirtschaftsprüfer), maksukonsultantide (Steuerbevollmächtige), lootside (Seelotsen) ja arhitektide jaoks, mis on loodud vastavalt liidumaade seadustele, ning muud kindlustus- ja hoolekandeasutused, iseäranis hoolekanne (Fürsorgeeinrichtungen) ja laiendatud tasujaotussüsteem (erweiterte Honorarverteilung).

D. HISPAANIA

1. Sotsiaalkindlustussüsteeme täiendavad või laiendavad vabatahtlikud hoolekandesüsteemid, mida juhivad need asutused, mille tegevus on reguleeritud 6. detsembri 1941. aasta sotsiaalkindlustuse üldseadusega ja 26. mai 1943. aasta määrusega:

a) kas hüvitiste suhtes, mis täiendavad või laiendavad sotsiaalkindlustushüvitisi,

või

b) vastastikuste kindlustusühenduste suhtes, mille integreerumist sotsiaalkindlustussüsteemi ei ole ette nähtud 30. mai 1974. aasta sotsiaalkindlustuse üldseaduse kuuenda üleminekusätte punktis 7 ja mida seetõttu ei ole asendatud kohustusliku sotsiaalkindlustussüsteemi asutustega.

2. Hoolekandesüsteem ja/või sotsiaalabi või heategevus, mida juhtivad asutused ei ole reguleeritud sotsiaalkindlustuse üldseadusega või 6. detsembri 1941. aasta seadusega.

E. PRANTSUSMAA

1. Füüsilisest isikust ettevõtjad, kes ei tegutse põllumajanduses:

a) Täiendavad vanaduskindlustusskeemid ning invaliidsus- ja toitjakaotuskindlustusskeemid füüsilisest isikust ettevõtjatele, mida on nimetatud sotsiaalkindlustuskoodeksi artiklites L 658, L 659, L 663-11, L 663-12, L 682 ja L 683-1;

b) Lisahüvitised, mida nimetatakse 12. juuli 1966. aasta seaduse nr 66509 artiklis 9.

2. Füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajanduses:

Maakoodeksi artiklites 1049 ja 1234.19 ettenähtud kindlustusliigid, mis ühelt poolt käsitlevad haigust, rasedust ja sünnitust ning vanadust ja teiselt poolt põllumajanduses tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate tööõnnetusi ja kutsehaigusi.

F. KREEKA

Ei kohaldata.

G. IIRIMAA

Ei kohaldata.

H. ITAALIA

Ei kohaldata.

I. LUKSEMBURG

Ei kohaldata.

J. MADALMAAD

Ei kohaldata.

K. AUSTRIA

Kindlustus- ja hoolekandeasutused (Versicherungs- und Versorgungswerke), "hoolekandefondid" (Fürsorgeeinrichtungen) ja tasujaotussüsteem (Honorarverteilung) arstide, veterinaararstide, advokaatide ja juristide ning ehitusinseneride jaoks (Ziviltechniker).

L. PORTUGAL

Ei kohaldata.

M. SOOME

Ei kohaldata.

N. ROOTSI

Ei kohaldata.

O. ÜHENDKUNINGRIIK

Ei kohaldata.

II. Määruse reguleerimisalast artikli 1 punkti u alapunkti i alusel välja arvatud spetsiaalsed sünni- või lapsendamistoetused

A. BELGIA

a) Sünnitoetus;

b) lapsendamistoetus.

B. TAANI

Ei ole.

C. SAKSAMAA

Ei ole.

D. HISPAANIA

Ei ole.

E. PRANTSUSMAA

a) Toetus, mida makstakse kuni 3kuuse imiku puhul;

b) lapsendamistoetus.

F. KREEKA

Ei ole.

G. IIRIMAA

Ei ole.

H. ITAALIA

Ei ole.

I. LUKSEMBURG

a) Sünnituseelne toetus;

b) sünnitoetus.

J. MADALMAAD

Ei ole.

K. AUSTRIA

Sünnitoetuse üldine osa.

L. PORTUGAL

Ei ole.

M. SOOME

Imikupakk või ühekordne sünnitoetus vastavalt rasedus- ja sünnitustoetuse seadusele.

N. ROOTSI

Ei ole.

O. ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

III. Mitteosamakselised erihüvitised artikli 4 lõikes 2b määratletud tähenduses, mis ei kuulu määruse reguleerimisalasse

A. BELGIA

Ei ole.

B. TAANI

Ei ole.

C. SAKSAMAA

a) Hüvitised, mida määratakse liidumaade seaduste kohaselt invaliididele, eelkõige pimedatele.

b) Sotsiaalne pensionilisa tulenevalt 28. juuni 1990. aasta seadusest pensionide ühtlustamise kohta.

D. HISPAANIA

Ei ole.

E. PRANTSUSMAA

Ei ole.

F. KREEKA

Ei ole.

G. IIRIMAA

Ei ole.

H. ITAALIA

Ei ole.

I. LUKSEMBURG

Ei ole.

J. MADALMAAD

Ei ole.

K. AUSTRIA

Liidumaade seaduste kohaselt invaliididele ja hooldamist vajavatele isikutele antavad hüvitised.

L. PORTUGAL

Ei ole.

M. SOOME

Ei ole.

N. ROOTSI

Ei ole.

O. ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

--------------------------------------------------

IIa LISA (B) (10) (12) (13) (14) (15)

MITTEOSAMAKSELISED ERIHÜVITISED

(Määruse artikkel 10a)

A. BELGIA

a) Invaliidsushüvitised (27. veebruari 1987. aasta seadus).

b) Vanuritele tagatud sissetulek (1. aprilli 1969. aasta seadus).

c) Tagatud peretoetus (20. juuli 1971. aasta seadus).

B. TAANI

a) Kindla suurusega rehabilitatsioonitoetus, mida antakse taastusravi saavatele isikutele sotsiaalhoolekandeseaduse alusel.

b) Pensionäride eluasemekulud (eluasemetoetuse seadus, konsolideeritud 29. märtsi 1995. aasta seadusega nr 204).

C. SAKSAMAA

Ei ole.

D. HISPAANIA

a) Hüvitised invaliidide sotsiaalse integratsiooni seaduse alusel (7. aprilli 1982. aasta seadus nr 13/82).

b) Vanurite ja töövõimetute invaliidide rahalised hüvitised (kuninga 24. juuli 1981. aasta dekreet nr 2620/81).

c) Mitteosamakselised invaliidsuspensionid ja väljateenitud pensionid ning toetused ülalpeetavatele lastele, mis on sätestatud sotsiaalkindlustuse üldseaduse artiklites 132 (1), 136a, 137a, 138a, 154a, 155a, 156a, 167, 168 (2), 169 ja 170; üldseadust on muudetud 20. detsembri 1990. aasta seadusega nr 26/90, millega kehtestati mitteosamakselised sotsiaalkindlustushüvitised.

E. PRANTSUSMAA

a) Lisahüvitis riiklikult solidaarsusfondilt (30. juuni 1956. aasta seadus).

b) Hüvitis puuetega täiskasvanutele (30. juuni 1975. aasta seadus).

c) Erihüvitis (10. juuli 1952. aasta seadus).

F. KREEKA

a) Erihüvitised vanuritele (seadus 1296/82).

b) Hüvitis mittetöötavatele lastega emadele, kelle abikaasa täidab sõjaväekohustust (seadus 1483/84, artikkel 23 (1)).

c) Hüvitis mittetöötavatele lastega emadele, kelle abikaasa on vanglas (seadus 1483/84, artikkel 23 (2)).

d) Hüvitis isikutele, kellel on kaasasündinud hemolüütiline aneemia (dekreetseadus 321/69, ministri üldkäskkiri G4a/F.222/oik.2204).

e) Kurtide ja tummade hüvitis (eriseadus 421/37, ministri üldkäskkiri G4B/F.422/oik.2205).

f) Raske puudega isikute hüvitis (dekreetseadus 162/73; ministri üldkäskkiri G4a/F.225/oik.161).

g) Spasmofiilikute hüvitis (dekreetseadus 162/72; ministri üldkäskkiri G4a/F.224/oik.2207).

h) Raske vaimse puudega isikute hüvitis (dekreetseadus 162/73; ministri üldkäskkiri G4b/F.423/oik.2208).

i) Pimedate hüvitis (seadus 958/79; ministri üldkäskkiri G4b/F.421/oik.2209).

G. IIRIMAA

a) Töötushüvitis (1981. aasta (konsolideeritud) sotsiaalhoolekandeseadus, III osa, 2. peatükk).

b) Vanadus- ja pimedate pensionid (mitteosamakselised) (1981. aasta (konsolideeritud) sotsiaalhoolekandeseadus, III osa, 3. peatükk).

c) Lese- ja orvupensionid (mitteosamakselised) (1981. aasta (konsolideeritud) sotsiaalhoolekandeseadus, III osa, 4. peatükk).

d) Üksikvanema hüvitis (1990. aasta sotsiaalhoolekandeseadus, III osa).

e) Hooldaja hüvitis (1990. aasta sotsiaalhoolekandeseadus, IV osa).

f) Pere sissetulekutoetus (1984. aasta sotsiaalhoolekandeseadus, III osa).

g) Invaliidide toimetulekutoetus (1970. aasta tervishoiuseadus, jaotis 69).

h) Liikumistoetus (1970. aasta tervishoiuseadus, jaotis 61).

i) Nakkushaigete toimetulekutoetus (1947. aasta tervishoiuseadus, jaotised 5 ja 44 (5)).

j) Koduse hoolduse toetus (1970. aasta tervishoiuseadus, jaotis 61).

k) Pimedate hoolekandetoetus (1920. aasta pimedate isikute seadus, peatükk 49).

l) Puuetega isikute rehabiliteerimise toetus (1970. aasta tervishoiuseadus, jaotised 68, 69 ja 72).

H. ITAALIA

a) Varatute isikute sotsiaalpensionid (30. aprilli 1969. aasta seadus nr 153).

b) Töövõimetute või invaliidistunud tsiviilisikute pensionid ja hüvitised (30. märtsi 1974. aasta seadus nr 118, 11. veebruari 1980. aasta seadus nr 18 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508).

c) Kurtide ja tummade pensionid ja hüvitised (26. mai 1970. aasta seadus nr 381 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508).

d) Tsiviilisikust pimedate pensionid ja hüvitised (27. mai 1970. aasta seadus nr 382 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508).

e) Miinimumpensioni täiendavad hüvitised (4. aprilli 1952. aasta seadus nr 218, 11. novembri 1983. aasta seadus nr 638 ja 29. detsembri 1990. aasta seadus nr 407).

f) Invaliidsushüvitisi täiendavad hüvitised (12. juuni 1984. aasta seadus nr 222).

g) Töövõimetuspensioni saajate igakuised hüvitised pidevaks isiklikuks abiks (12. juuni 1984. aasta seadus nr 222).

I. LUKSEMBURG

a) Erihüvitis raske puude puhul (16. aprilli 1979. aasta seadus).

b) Rasedus- ja sünnitustoetus (30. aprilli 1980. aasta seadus).

J. MADALMAAD

Ei ole.

K. AUSTRIA

a) Kompenseeriv lisahüvitis (9. septembri 1955. aasta föderaalseadus üldise sotsiaalkindlustuse kohta — ASVG, 11. oktoobri 1978. aasta föderaalseadus kaubandus- ja ärialal tegutsevate isikute sotsiaalkindlustuse kohta — GSVG ja 11. oktoobri 1978. aasta seadus talupidajate sotsiaalkindlustuse kohta — BSGV).

b) Hooldustoetus (Pflegegeld) Austria hooldustoetuse föderaalseaduse (Bundespflegegeldgesetz) alusel, välja arvatud hooldustoetus, mida annavad õnnetuskindlustusasutused tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud invaliidsuse korral.

L. PORTUGAL

a) Mitteosamakselised perehüvitised (27. mai 1980. aasta dekreetseadus nr 160/80).

b) Imetava ema toetus (27. mai 1980. aasta dekreetseadus nr 160/80).

c) Invaliidistunud laste ja noorukite täiendav toetus (27. mai 1980. aasta dekreetseadus nr 160/80).

d) Toetus erikoolis käimiseks (27. mai 1980. aasta dekreetseadus nr 160/80).

e) Mitteosamakseline orvupension (27. mai 1980. aasta dekreetseadus nr 160/80).

f) Mitteosamakseline invaliidsuspension (13. oktoobri 1980. aasta dekreetseadus nr 464/80).

g) Mitteosamakseline vanaduspension (13. oktoobri 1980. aasta dekreetseadus nr 464/80).

h) Lisapension raske invaliidsuse puhul (27. mai 1980. aasta dekreetseadus nr 160/80).

i) Mitteosamakseline lesepension (11. novembri 1981. aasta dekreet nr 52/81).

M. SOOME

a) Lapsetoetus (lastetoetuste seadus, 444/69).

b) Invaliidsushüvitis (invaliidsushüvitiste seadus, 124/88).

c) Pensionäride eluasemetoetus (seadus pensionäride eluasemetoetuste kohta, 591/78).

d) Töötu põhihüvitis (töötushüvitise seadus, 602/84), kui isik ei vasta sissetulekuga seotud töötushüvitise saamise tingimustele.

N. ROOTSI

a) Põhipensioni kohalikud eluasemelisad (1962. aasta seadus: 392, uuesti avaldatud 1976: 1014).

b) Invaliidsustoetused, mida ei maksta pensionisaajatele (1962. aasta seadus: 381, uuesti avaldatud 1982: 120).

c) Puuetega laste hooldustoetus (1962. aasta seadus: 381, uuesti avaldatud 1982: 120).

O. ÜHENDKUNINGRIIK

a) …

b) Invaliidi hooldustoetus (20. märtsi 1975. aasta sotsiaalkindlustusseadus, jaotis 37 ja 20. märtsi 1975. aasta Põhja-Iiri sotsiaalkindlustusseadus, jaotis 37).

c) Peretoetus (25. juuli 1986. aasta sotsiaalkindlustusseadus, jaotised 20—22 ja 5. novembri 1986. aasta Põhja-Iiri sotsiaalkindlustusmäärus, artiklid 21-23.

d) Ülalpidamistoetus (20. märtsi 1975. aasta sotsiaalkindlustusseadus, jaotis 35 ja 20. märtsi 1975. aasta Põhja-Iiri sotsiaalkindlustusseadus, jaotis 35).

e) Toimetulekutoetus (25. juuli 1986. aasta sotsiaalkindlustusseadus, jaotised 20—22 ja 23 ning 5. novembri 1986. aasta Põhja-Iiri sotsiaalkindlustusmäärus, artiklid 21—24.)

f) Invaliidide ülalpidamistoetus (27. juuni 1991. aasta seadus invaliidide ülalpidamistoetuse ja osalise invaliidide ülalpidamistoetuse kohta, jaotis 1 ning 24. juuli 1991. aasta Põhja-Iiri määrus invaliidide ülalpidamistoetuse ja osalise invaliidide ülalpidamistoetuse kohta, artikkel 3).

g) Osaline invaliidide ülalpidamistoetus (27. juuni 1991. aasta seadus invaliidide ülalpidamistoetuse ja osalise invaliidide ülalpidamistoetuse kohta, jaotis 6 ning 24. juuli 1991. aasta Põhja-Iiri määrus invaliidide ülalpidamistoetuse ja osalise invaliidide ülalpidamistoetuse kohta, artikkel 8).

h) Sissetulekul põhinev tööotsimistoetus (28. juuni 1995. aasta tööotsijate seadus, jaotised 1 (2) (d) (ii) ja 3 ning 18. oktoobri 1995. aasta Põhja-Iiri tööotsijate määrus, artiklid 3 (2) (d) (ii) ja 5).

--------------------------------------------------

III LISA (A) (B) (6) (7) (12) (14) (15)

SOTSIAALKINDLUSTUSKONVENTSIOONIDE SÄTTED, MIDA KOHALDATAKSE, OLENEMATA MÄÄRUSE ARTIKLIST 6. SOTSIAALKINDLUSTUSKONVENTSIOONIDE SÄTTED, MIDA EI KOHALDATA KÕIGILE ISIKUTELE, KELLE SUHTES ON KOHALDATAV KÄESOLEV MÄÄRUS

(Määruse artikli 7 lõike 2 punkt c ja artikli 3 lõige 3)

Üldkommentaar

1. Niivõrd kuivõrd käesoleva lisa sätetes on viidatud teiste lepingute sätetele, asendatakse need viited viidetega käesoleva määruse vastavatele sätetele, juhul kui asjaomaste konventsioonide sätted ise puuduvad käesolevas lisas.

2. Lõpetamisklausel sotsiaalkindlustuskonventsioonides, mille mõned sätted on esitatud käesolevas lisas, jääb nende sätete suhtes kehtima.

A. Sotsiaalkindlustuskonventsioonide sätted, mida kohaldatakse, olenemata määruse artiklist 6. (Määruse artikli 7 lõike 2 punkt c)

1. BELGIA — TAANI

Konventsioon puudub.

2. BELGIA — SAKSAMAA

a) 7. detsembri 1957. aasta üldkonventsiooniga liituva sama kuupäeva lõpp-protokolli artiklid 3 ja 43 vastavalt 10. novembri 1960. aasta täiendavale protokollile.

b) 7. detsembri 1957. aasta täiendav kokkulepe nr 3 sama kuupäeva üldkonventsiooni juurde, vastavalt 10. novembri 1960. aasta täiendavale protokollile (pensionide maksmine üldkonventsiooni jõustumisele eelneva perioodi eest).

3. BELGIA — HISPAANIA

Ei ole.

4. BELGIA — PRANTSUSMAA

a) 17. jaanuari 1948. aasta üldkonventsiooniga liituva sama kuupäeva lisakokkuleppe artiklid 13, 16 ja 23 (kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajad).

b) 27. veebruari 1953. aasta kirjavahetus (17. jaanuari 1948. aasta üldkonventsiooni artikli 4 lõike 2 rakendamine).

c) 29. juuli 1953. aasta kirjavahetus eakate töötajate hüvitiste kohta.

5. BELGIA — KREEKA

1. aprilli 1958. aasta üldkonventsiooni artikli 15 lõige 2, artikli 35 lõige 2 ja artikkel 37.

6. BELGIA — IIRIMAA

Konventsiooni ei ole.

7. BELGIA — ITAALIA

30. aprilli 1948. aasta konventsiooni artikkel 29.

8. BELGIA — LUKSEMBURG

27. oktoobri 1971. aasta kokkuleppe artiklid 2 ja 4 (sotsiaalkindlustus ülemerealadel).

9. BELGIA — MADALMAAD

4. veebruari 1969. aasta kokkuleppe artiklid 2 ja 4 (töötamine ülemerealadel).

10. BELGIA — AUSTRIA

a) 4. aprilli 1977. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 4 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli III punkt kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

11. BELGIA — PORTUGAL

13. jaanuari 1965. aasta konventsiooni artiklid 1 ja 5 (Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate sotsiaalkindlustus) vastavalt kirjade vahetamise teel 18. juunil 1982 sõlmitud kokkuleppe sõnastusele.

12. BELGIA — SOOME

Konventsiooni ei ole.

13. BELGIA — ROOTSI

Konventsiooni ei ole.

14. BELGIA — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

15. TAANI — SAKSAMAA

a) 14. augusti 1953. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni lõpp-protokolli punkt 15.

b) Eespool nimetatud konventsiooni 14. augusti 1953. aasta lisakokkulepe.

16. TAANI — HISPAANIA

Konventsiooni ei ole.

17. TAANI — PRANTSUSMAA

Ei ole.

18. TAANI — KREEKA

Konventsiooni ei ole.

19. TAANI — IIRIMAA

Konventsiooni ei ole.

20. TAANI — ITAALIA

Konventsiooni ei ole.

21. TAANI — LUKSEMBURG

Konventsiooni ei ole.

22. TAANI — MADALMAAD

Konventsiooni ei ole.

23. TAANI — AUSTRIA

a) 16. juuni 1987. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 4 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli punkt 1 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

24. TAANI — PORTUGAL

Konventsiooni ei ole.

25. TAANI — SOOME

15. juuni 1992. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 10.

26. TAANI — ROOTSI

15. juuni 1992. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 10.

27. TAANI — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

28. SAKSAMAA — HISPAANIA

4. detsembri 1973. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 4 lõige 1 ja artikli 45 lõige 2.

29. SAKSAMAA — PRANTSUSMAA

a) 10. juuli 1950. aasta üldkonventsiooni artikli 11 lõige 1, artikli 16 teine lõik ja artikkel 19.

b) 10. juuli 1950. aasta üldkonventsiooniga liituva sama kuupäeva lisakokkuleppe nr 1 artikkel 9 (kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajad).

c) 10. juuli 1950. aasta üldkonventsiooniga liituva sama kuupäeva lisakokkulepe nr 4 vastavalt 18. juuni 1955. aasta lisajaole nr 2.

d) 18. juuni 1955. aasta lisajao nr 2 I ja III osa.

e) 10. juuli 1950. aasta üldkonventsiooniga liituva sama kuupäeva üldprotokolli punktid 6, 7 ja 8.

f) 20. detsembri 1963. aasta kokkuleppe II, III ja IV osa (sotsiaalkindlustus Saaris).

30. SAKSAMAA — KREEKA

a) 25. aprilli 1961. aasta üldkonventsiooni artikli 5 lõige 2.

b) 31. mai 1961. aasta töötuskindlustuskonventsiooni artikli 8 lõige 1, lõike 2 punkt b ja lõige 3, artiklid 9—11 ning peatükid I ja IV, niivõrd, kuivõrd need on nimetatud artiklitega seotud, koos 14. juuni 1980. aasta protokolli märkustega.

c) 7. oktoobri 1991. aasta protokoll koos pensionidega seotud probleemide lahendamist käsitleva 6. juuli 1984. aasta kokkuleppega Saksa Demokraatliku Vabariigi valitsuse ja Kreeka Vabariigi valitsuse vahel.

31. SAKSAMAA — IIRIMAA

Konventsiooni ei ole.

32. SAKSAMAA — ITAALIA

a) 5. mai 1953. aasta konventsiooni artikli 3 lõige 2, artikli 23 lõige 2, artikkel 26 ja artikli 36 lõige 3 (sotsiaalkindlustus).

b) 5. mai 1953. aasta konventsiooniga liituv 12. mai 1953. aasta lisakokkulepe (pensionide maksmine konventsiooni jõustumisele eelnenud perioodide eest).

33. SAKSAMAA — LUKSEMBURG

11. juuli 1959. aasta lepingu (Ausgleichsvertrag) artiklid 4, 5, 6 ja 7 (Saksamaa ja Luksemburgi vahelise vaidluse lahendamine).

34. SAKSAMAA — MADALMAAD

a) 29. märtsi 1951. aasta konventsiooni artikli 3 lõige 2.

b) 29. märtsi 1951. aasta konventsiooniga liituva 21. detsembri 1956. aasta lisakokkuleppe nr 4 artiklid 2 ja 3 (õiguste kindlaksmääramine, mida said Madalmaade töötajad Saksamaa sotsiaalkindlustusskeemide alusel ajavahemikus 13. mai 1940—1. september 1945).

35. SAKSAMAA — AUSTRIA

a) 22. detsembri 1966. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 41 vastavalt muudatustele 10. aprilli 1969. aasta lisakonventsioonis nr 1, 20. märtsi 1974. aasta lisakonventsioonis nr 2 ja 29. augusti 1980. aasta lisakonventsioonis nr 3.

b) Nimetatud sotsiaalkindlustuskonventsiooni lõpp-protokolli artikli 3 punktid c ja d, artikkel 17, artikli 20 punkt a ja artikkel 21.

c) Nimetatud konventsiooni artikkel 3 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

d) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli artikli 3 punkt g kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

e) Konventsiooni artikli 4 lõige 1 Saksamaa seaduste suhtes, mille alusel väljaspool Saksamaa Liitvabariigi territooriumi toimunud õnnetusi (ja kutsehaigusi) ning väljaspool nimetatud territooriumi täitunud perioode ei võeta arvesse hüvitiste maksmisel või võetakse arvesse ainult teatavatel tingimustel, kui hüvitisi saama õigustatud isikud elavad väljaspool Saksamaa Liitvabariigi territooriumi, juhul kui:

i) hüvitis on juba makstud või tuleb maksta 1. jaanuaril 1994;

ii) hüvitisele õigust omav isik on asunud elama Austriasse enne 1. jaanuari 1994 ning pensionide maksmine pensioni- ja õnnetuskindlustuse alusel algab enne 31. detsembrit 1994;

sama kohaldatakse perioodide suhtes, mille jooksul saadi muud pensioni, sealhulgas toitjakaotuspensioni, ning mis asendas algse pensioni, kui pensioni saamise perioodid on üksteisele katkematult järgnenud.

f) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli artikli 19 punkt b. Kohaldades kõnealuse sätte punkti 3 alapunkti c ei tohi pädeva asutuse poolt arvesse võetav summa ületada summat, mida see asutus peab vastavate perioodide eest maksma.

g) Kõnealuse konventsiooniga liituva 10. aprilli 1969. aasta lisakonventsiooni nr 1 artikkel 2.

h) 19. juuli 1978. aasta töötuskindlustuskonventsiooni artikli 1 lõige 5 ja artikkel 8.

i) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli punkt 10.

36. SAKSAMAA — PORTUGAL

6. novembri 1964. aasta konventsiooni artikli 5 lõige 2.

37. SAKSAMAA — SOOME

a) 23. aprilli 1979. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 4.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli punkti 9 alapunkt a.

38. SAKSAMAA — ROOTSI

a) 27. veebruari 1976. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 4 lõige 2.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli punkti 8 alapunkt a.

39. SAKSAMAA — ÜHENDKUNINGRIIK

a) 20. aprilli 1960. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 3 lõiked 1 ja 6 ning artikli 7 lõiked 2—6.

b) 20. aprilli 1960. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni lõpp-protokolli artiklid 2—7.

c) 20. aprilli 1960. aasta töötuskindlustuskonventsiooni artikli 2 lõige 5 ja artikli 5 lõiked 2—6.

40. HISPAANIA — PRANTSUSMAA

Ei ole.

41. HISPAANIA — KREEKA

Konventsiooni ei ole.

42. HISPAANIA — IIRIMAA

Konventsiooni ei ole.

43. HISPAANIA — ITAALIA

30. oktoobri 1979. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 5, artikli 18 lõike 1 punkt c ja artikkel 23.

44. HISPAANIA — LUKSEMBURG

a) 8. mai 1969. aasta konventsiooni artikli 5 lõige 2.

b) 8. mai 1969. aasta konventsiooni füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes rakendava 27. juuni 1975. aasta halduskokkuleppe artikkel 1.

45. HISPAANIA — MADALMAAD

5. veebruari 1974. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 23 lõige 2.

46. HISPAANIA — AUSTRIA

a) 6. novembri 1981. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 4 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli II punkt kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

47. HISPAANIA — PORTUGAL

11. juuni 1969. aasta üldkonventsiooni artikli 4 lõige 2, artikli 16 lõige 2 ja artikkel 22.

48. HISPAANIA — SOOME

19. detsembri 1985. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 5 lõige 2.

49. HISPAANIA — ROOTSI

4. veebruari 1983. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 5 lõige 2 ja artikkel 16.

50. HISPAANIA — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

51. PRANTSUSMAA — KREEKA

19. aprilli 1958. aasta üldkonventsiooni artiklid 16 (neljas lõik) ja 30.

52. PRANTSUSMAA — IIRIMAA

Konventsiooni ei ole.

53. PRANTSUSMAA — ITAALIA

a) 31. märtsi 1948. aasta üldkonventsiooni artiklid 20 ja 24.

b) 3. märtsi 1956. aasta kirjavahetus (põllumajanduses töötavate hooajatöötajate haigushüvitised).

54. PRANTSUSMAA — LUKSEMBURG

12. novembri 1949. aasta üldkonventsiooniga liituva sama kuupäeva lisakokkuleppe artiklid 11 ja 14 (kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajad).

55. PRANTSUSMAA — MADALMAAD

7. jaanuari 1950. aasta üldkonventsiooniga liituva 1. juuni 1954. aasta lisakokkuleppe artikkel 11 (kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajad).

56. PRANTSUSMAA — AUSTRIA

Ei ole.

57. PRANTSUSMAA — PORTUGAL

Ei ole.

58. PRANTSUSMAA — SOOME

Ei ole.

59. PRANTSUSMAA — ROOTSI

Ei ole.

60. PRANTSUSMAA — ÜHENDKUNINGRIIK

27. ja 30. juuli 1970. aasta kirjavahetus seoses Ühendkuningriigi õpetajate sotsiaalkindlustusega, kes ajutiselt töötavad Prantsusmaal 2. märtsi 1948. aasta kultuurikonventsiooni alusel.

61. KREEKA — IIRIMAA

Konventsiooni ei ole.

62. KREEKA — ITAALIA

Konventsiooni ei ole.

63. KREEKA — LUKSEMBURG

Konventsiooni ei ole.

64. KREEKA — MADALMAAD

13. septembri 1966. aasta üldkonventsiooni artikli 4 lõige 2.

65. KREEKA — AUSTRIA

a) 14. detsembri 1979. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 4 vastavalt muudatustele 21. mai 1986. aasta lisakonventsioonis kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli II punkt kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

66. KREEKA — PORTUGAL

Konventsiooni ei ole.

67. KREEKA — SOOME

21. märtsi 1988. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 5 lõige 2 ja artikkel 21.

68. KREEKA — ROOTSI

5. mai 1978. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 5 lõige 2 ja artikkel 23 vastavalt muudatustele 14. septembri 1984. aasta lisakonventsioonis.

69. KREEKA — ÜHENDKUNINGRIIK

Konventsiooni ei ole.

70. IIRIMAA — ITAALIA

Konventsiooni ei ole.

71. IIRIMAA — LUKSEMBURG

Konventsiooni ei ole.

72. IIRIMAA — MADALMAAD

Konventsiooni ei ole.

73. IIRIMAA — AUSTRIA

30. septembri 1988. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 4 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

74. IIRIMAA — PORTUGAL

Konventsiooni ei ole.

75. IIRIMAA — SOOME

Konventsiooni ei ole.

76. IIRIMAA — ROOTSI

Konventsiooni ei ole.

77. IIRIMAA — ÜHENDKUNINGRIIK

14. septembri 1971. aasta sotsiaalkindlustuskokkuleppe artikkel 8.

78. ITAALIA — LUKSEMBURG

29. mai 1951. aasta üldkonventsiooni artikli 18 lõige 2 ja artikkel 24.

79. ITAALIA — MADALMAAD

28. oktoobri 1952. aasta üldkonventsiooni artikkel 21 lõige 2.

80. ITAALIA — AUSTRIA

a) 21. jaanuari 1981. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 5 lõige 3 ja artikli 9 lõige 2.

b) Nimetatud konventsiooni artikkel 4 ja nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli punkt 2 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

81. ITAALIA — PORTUGAL

Konventsiooni ei ole.

82. ITAALIA — SOOME

Konventsiooni ei ole.

83. ITAALIA — ROOTSI

25. septembri 1979. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 20.

84. ITAALIA — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

85. LUKSEMBURG — MADALMAAD

Ei ole.

86. LUKSEMBURG — AUSTRIA

a) 21. detsembri 1971. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 5 lõige 2 vastavalt muudatustele 16. mai 1973. aasta lisakonventsioonis nr 1 ja 9. oktoobri 1978. aasta lisakonventsioonis nr 2.

b) Nimetatud konventsiooni artikli 3 lõige 2 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

c) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli III punkt kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

87. LUKSEMBURG — PORTUGAL

12. veebruari 1965. aasta konventsiooni artikli 3 lõige 2.

88. LUKSEMBURG — SOOME

15. septembri 1988. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 5 lõige 2.

89. LUKSEMBURG — ROOTSI

a) 21. veebruari 1985. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 4 ja artikli 29 lõige 1 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

b) Nimetatud konventsiooni artikkel 30.

90. LUKSEMBURG — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

91. LUXEMBOURG — AUSTRIA

a) 7. märtsi 1974. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 3 vastavalt muudatustele 5. novembri 1980. aasta lisakonventsioonis kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli II punkt kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

92. MADALMAAD — PORTUGAL

19. juuli 1979. aasta konventsiooni artikli 5 lõige 2 ja artikkel 31.

93. MADALMAAD — SOOME

Konventsiooni ei ole.

94. MADALMAAD — ROOTSI

2. juuli 1976. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 4 ja artikli 24 lõige 3 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

95. MADALMAAD — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

96. AUSTRIA — PORTUGAL

Ei ole.

97. AUSTRIA — SOOME

a) 11. detsembri 1985. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 4 vastavalt muudatustele 9. märtsi 1993. aasta lisakonventsioonis kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli II punkt kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

98. AUSTRIA — ROOTSI

a) 11. novembri 1975. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 4 ja artikli 24 lõige 1 vastavalt muudatustele 21. oktoobri 1982. aasta lisakonventsioonis kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli II punkt kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

99. AUSTRIA — ÜHENDKUNINGRIIK

a) 22. juuli 1980. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 3 vastavalt muudatustele 9. detsembri 1985. aasta lisakonventsioonis nr 1 ja 13. oktoobri 1992. aasta lisakonventsioonis nr 2 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

b) Nimetatud konventsiooni protokoll mitterahaliste hüvitiste kohta, välja arvatud artikli 2 lõige 3 isikute suhtes, kes ei saa taotleda hüvitist käesoleva määruse III jaotise 1. peatüki alusel.

100. PORTUGAL — SOOME

Konventsiooni ei ole.

101. PORTUGAL — ROOTSI

25. oktoobri 1978. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 6.

102. PORTUGAL — ÜHENDKUNINGRIIK

a) 15. novembri 1978. aasta ravi käsitleva protokolli artikli 2 lõige 1.

b) 15. novembri 1978. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 26 vastavalt 28. septembri 1987. aasta kirjavahetuses tehtud muudatustele, kui kõne all on Portugali töötajad ja ajavahemik 22. oktoobrist 1987 üleminekuperioodi lõpuni, mis on ette nähtud Hispaania ja Portugali ühinemistingimusi käsitleva akti artikli 220 lõikes 1.

103. SOOME — ROOTSI

15. juuni 1992. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 10.

104. SOOME — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

105. ROOTSI — ÜHENDKUNINGRIIK

29. juuni 1987. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 4 lõige 3.

B. Konventsioonide sätted, mida ei kohaldata kõigile isikutele, kelle suhtes on kohaldatav käesolev määrus (Määruse artikli 3 lõige 3)

1. BELGIA — TAANI

Konventsiooni ei ole.

2. …

3. BELGIA — HISPAANIA

Ei ole.

4. BELGIA — PRANTSUSMAA

a) 29. juuli 1953. aasta kirjavahetus eakate töötajate abiraha kohta.

b) 27. veebruari 1953. aasta kirjavahetus (17. jaanuari 1948. aasta üldkonventsiooni artikli 4 lõike 2 kohaldamine).

5. BELGIA — KREEKA

Ei ole.

6. BELGIA — IIRIMAA

Ei ole.

7. BELGIA — ITAALIA

Ei ole.

8. BELGIA — LUKSEMBURG

27. oktoobri 1971. aasta kokkuleppe artiklid 2 ja 4 (sotsiaalkindlustus ülemerealadel).

9. BELGIA — MADALMAAD

4. veebruari 1969. aasta kokkuleppe artiklid 2 ja 4 (töötamine ülemerealadel).

10. BELGIA — AUSTRIA

a) 4. aprilli 1977. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 4 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli III punkt kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

11. BELGIA — PORTUGAL

13. jaanuari 1965. aasta konventsiooni artiklid 1 ja 5 (Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate sotsiaalkindlustus) vastavalt kirjade vahetamise teel 18. juunil 1982 sõlmitud kokkuleppe sõnastusele.

12. BELGIA — SOOME

Konventsiooni ei ole.

13. BELGIA — ROOTSI

Konventsiooni ei ole.

14. BELGIA — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

15. TAANI — SAKSAMAA

a) 14. augusti 1953. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni lõpp-protokolli punkt 15.

b) Eespool nimetatud konventsiooni 14. augusti 1953. aasta lisakokkulepe.

16. TAANI — HISPAANIA

Konventsiooni ei ole.

17. TAANI — PRANTSUSMAA

Ei ole.

18. TAANI — KREEKA

Konventsiooni ei ole.

19. TAANI — IIRIMAA

Konventsiooni ei ole.

20. TAANI — ITAALIA

Konventsiooni ei ole.

21. TAANI — LUKSEMBURG

Konventsiooni ei ole.

22. TAANI — MADALMAAD

Konventsiooni ei ole.

23. TAANI — AUSTRIA

a) 16. juuni 1987. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 4 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli punkt 1 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

24. TAANI — PORTUGAL

Konventsiooni ei ole.

25. TAANI — SOOME

Ei ole.

26. TAANI — ROOTSI

Ei ole.

27. TAANI — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

28. SAKSAMAA — HISPAANIA

4. detsembri 1973. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 4 lõige 1 ja artikli 45 lõige 2.

29. SAKSAMAA — PRANTSUSMAA

a) 10. juuli 1950. aasta üldkonventsiooni artiklid 16 (teine lõik) ja 19.

b) 10. juuli 1950. aasta üldkonventsiooniga liituv sama kuupäeva lisakokkulepe nr 4, vastavalt 18. juuni 1955. aasta lisajaole nr 2.

c) 18. juuni 1955. aasta lisajao nr 2 I ja III osa.

d) 10. juuli 1950. aasta üldkonventsiooniga liituva sama kuupäeva üldprotokolli punktid 6, 7 ja 8.

e) 20. detsembri 1963. aasta kokkuleppe II, III ja IV osa (sotsiaalkindlustus Saaris).

30. SAKSAMAA — KREEKA

7. oktoobri 1991. aasta protokoll koos pensionidega seotud probleemide lahendamist käsitleva 6. juuli 1984. aasta kokkuleppega Saksa Demokraatliku Vabariigi valitsuse ja Kreeka Vabariigi valitsuse vahel.

31. SAKSAMAA — IIRIMAA

Konventsiooni ei ole.

32. SAKSAMAA — ITAALIA

a) 5. mai 1953. aasta konventsiooni artikli 3 lõige 2 ja artikkel 26 (sotsiaalkindlustus).

b) 5. mai 1953. aasta konventsiooniga liituv 12. mai 1953. aasta lisakokkulepe (pensionide maksmine konventsiooni jõustumisele eelnenud perioodide eest).

33. SAKSAMAA — LUKSEMBURG

11. juuli 1959. aasta lepingu artiklid 4, 5, 6 ja 7 (Saksamaa ja Luksemburgi vahelise vaidluse lahendamine).

34. SAKSAMAA — MADALMAAD

a) 29. märtsi 1951. aasta konventsiooni artikli 3 lõige 2.

b) 29. märtsi 1951. aasta konventsiooniga liituva 21. detsembri 1956. aasta lisakokkuleppe nr 4 artiklid 2 ja 3 (õiguste kindlaksmääramine, mida said Madalmaade töötajad Saksamaa sotsiaalkindlustusskeemide alusel ajavahemikus 13. mai 1940 — 1. september 1945).

35. SAKSAMAA — AUSTRIA

a) 22. detsembri 1966. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 41 vastavalt muudatustele 10. aprilli 1969. aasta lisakonventsioonis nr 1, 29. märtsi 1974. aasta lisakonventsioonis nr 2 ja 29. augusti 1980. aasta lisakonventsioonis nr 3.

b) Nimetatud sotsiaalkindlustuskonventsiooni lõpp-protokolli artikli 20 punkt a.

c) Nimetatud konventsiooni artikkel 3 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

d) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli artikli 3 punkt g.

e) Konventsiooni artikli 4 lõige 1 Saksamaa seaduste suhtes, mille alusel väljaspool Saksamaa Liitvabariigi territooriumi toimunud õnnetusi (ja kutsehaigusi) ning väljaspool nimetatud territooriumi täitunud perioode ei võeta arvesse hüvitiste maksmisel või võetakse arvesse ainult teatavatel tingimustel, kui hüvitisi saama õigustatud isikud elavad väljaspool Saksamaa Liitvabariigi territooriumi, juhul kui:

i) hüvitis on juba makstud või tuleb maksta 1. jaanuaril 1994;

ii) hüvitisele õigust omav isik on asunud elama Austriasse enne 1. jaanuari 1994 ning pensionide maksmine pensioni- ja õnnetuskindlustuse alusel algab enne 31. detsembrit 1994;

sama põhimõtet kohaldatakse perioodide suhtes, mille jooksul saadi muud pensioni, sealhulgas toitjakaotuspensioni, ning mis asendas algse pensioni, kui pensioni saamise perioodid on üksteisele katkematult järgnenud.

f) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli artikli 19 punkt b. Kohaldades kõnealuse sätte punkti 3 alapunkti c ei tohi pädeva asutuse poolt arvesse võetav summa ületada summat, mida see asutus peab vastavate perioodide eest maksma.

36. SAKSAMAA — PORTUGAL

6. novembri 1964. aasta konventsiooni artikli 5 lõige 2.

37. SAKSAMAA — SOOME

23. aprilli 1979. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 4.

38. SAKSAMAA — ROOTSI

27. veebruari 1976. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 4 lõige 2.

39. SAKSAMAA — ÜHENDKUNINGRIIK

a) 20. aprilli 1960. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 3 lõiked 1 ja 6 ning artikli 7 lõiked 2—6.

b) 20. aprilli 1960. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni lõpp-protokolli artiklid 2—7.

c) 20. aprilli 1960. aasta töötuskindlustuskonventsiooni artikli 2 lõige 5 ja artikli 5 lõiked 2—6.

40. HISPAANIA — PRANTSUSMAA

Ei ole.

41. HISPAANIA — KREEKA

Konventsiooni ei ole.

42. HISPAANIA — IIRIMAA

Konventsiooni ei ole.

43. HISPAANIA — ITAALIA

30. oktoobri 1979. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 5, artikli 18 lõike 1 punkt c ja artikkel 23.

44. HISPAANIA — LUKSEMBURG

a) 8. mai 1969. aasta konventsiooni artikli 5 lõige 2.

b) 8. mai 1969. aasta konventsiooni füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes rakendava 27. juuni 1975. aasta halduskokkuleppe artikkel 1.

45. HISPAANIA — MADALMAAD

5. veebruari 1974. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 23 lõige 2.

46. HISPAANIA — AUSTRIA

a) 6. novembri 1981. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 4 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli II punkt kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

47. HISPAANIA — PORTUGAL

11. juuni 1969. aasta üldkonventsiooni artikli 4 lõige 2, artikli 16 lõige 2 ja artikkel 22.

48. HISPAANIA — SOOME

19. detsembri 1985. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 5 lõige 2.

49. HISPAANIA — ROOTSI

4. veebruari 1983. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 5 lõige 2 ja artikkel 16.

50. HISPAANIA — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

51. PRANTSUSMAA — KREEKA

Ei ole.

52. PRANTSUSMAA — IIRIMAA

Konventsiooni ei ole.

53. PRANTSUSMAA — ITAALIA

31. märtsi 1948. aasta üldkonventsiooni artiklid 20 ja 24.

54. PRANTSUSMAA — LUKSEMBURG

Ei ole.

55. PRANTSUSMAA — MADALMAAD

Ei ole.

56. PRANTSUSMAA — AUSTRIA

Ei ole.

57. PRANTSUSMAA — PORTUGAL

Ei ole.

58. PRANTSUSMAA — SOOME

Konventsiooni ei ole.

59. PRANTSUSMAA — ROOTSI

Ei ole.

60. PRANTSUSMAA — ÜHENDKUNINGRIIK

27. ja 30. juuli 1970. aasta kirjavahetus seoses Ühendkuningriigi õpetajate sotsiaalkindlustusega, kes ajutiselt töötavad Prantsusmaal 2. märtsi 1948. aasta kultuurikonventsiooni alusel.

61. KREEKA — IIRIMAA

Konventsiooni ei ole.

62. KREEKA — ITAALIA

Konventsiooni ei ole.

63. KREEKA — LUKSEMBURG

Konventsiooni ei ole.

64. KREEKA — MADALMAAD

Ei ole.

65. KREEKA — AUSTRIA

a) 14. detsembri 1979. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 4 vastavalt muudatustele 21. mai 1986. aasta lisakonventsioonis kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli II punkt kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

66. KREEKA — PORTUGAL

Konventsiooni ei ole.

67. KREEKA — SOOME

11. märtsi 1988. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 5 lõige 2.

68. KREEKA — ROOTSI

5. mai 1978. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 5 lõige 2 vastavalt muudatustele 14. septembri 1984. aasta lisakonventsioonis.

69. KREEKA — ÜHENDKUNINGRIIK

Konventsiooni ei ole.

70. IIRIMAA — ITAALIA

Konventsiooni ei ole.

71. IIRIMAA — LUKSEMBURG

Konventsiooni ei ole.

72. IIRIMAA — MADALMAAD

Konventsiooni ei ole.

73. IIRIMAA — AUSTRIA

30. septembri 1988. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 4 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

74. IIRIMAA — PORTUGAL

Konventsiooni ei ole.

75. IIRIMAA — SOOME

Konventsiooni ei ole.

76. IIRIMAA — ROOTSI

Konventsiooni ei ole.

77. IIRIMAA — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

78. ITAALIA — LUKSEMBURG

Ei ole.

79. ITAALIA — MADALMAAD

Ei ole.

80. ITAALIA — AUSTRIA

a) 21. jaanuari 1981. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 5 lõige 3 ja artikli 9 lõige 2.

b) Nimetatud konventsiooni artikkel 4 ja nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli punkt 2 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

81. ITAALIA — PORTUGAL

Konventsiooni ei ole.

82. ITAALIA — SOOME

Konventsiooni ei ole.

83. ITAALIA — ROOTSI

25. septembri 1979. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 20.

84. ITAALIA — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

85. LUKSEMBURG — MADALMAAD

Ei ole.

86. LUKSEMBURG — AUSTRIA

a) 21. detsembri 1971. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 5 lõige 2 vastavalt muudatustele 16. mai 1973. aasta lisakonventsioonis nr 1 ja 9. oktoobri 1978. aasta lisakonventsioonis nr 2.

b) Nimetatud konventsiooni artikli 3 lõige 2 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

c) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli III punkt kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

87. LUKSEMBURG — PORTUGAL

12. veebruari 1965. aasta konventsiooni artikli 3 lõige 2.

88. LUKSEMBURG — SOOME

15. septembri 1988. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 5 lõige 2.

89. LUKSEMBURG — ROOTSI

21. veebruari 1985. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 4 ja artikli 29 lõige 1 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

90. LUKSEMBURG — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

91. MADALMAAD — AUSTRIA

a) 7. märtsi 1974. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 3 vastavalt muudatustele 5. novembri 1980. aasta lisakonventsioonis kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli II punkt kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

92. MADALMAAD — PORTUGAL

19. juuli 1979. aasta konventsiooni artikli 5 lõige 2.

93. MADALMAAD — SOOME

Konventsiooni ei ole.

94. MADALMAAD — ROOTSI

2. juuli 1976. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 4 ja artikli 24 lõige 3 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

95. MADALMAAD — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

96. AUSTRIA — PORTUGAL

Ei ole.

97. AUSTRIA — SOOME

a) 11. detsembri 1985. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 4 vastavalt muudatustele 9. märtsi 1993. aasta lisakonventsioonis kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli II punkt kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

98. AUSTRIA — ROOTSI

a) 11. novembri 1975. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 4 ja artikli 24 lõige 1 vastavalt muudatustele 21. oktoobri 1982. aasta lisakonventsioonis kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli II punkt kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

99. AUSTRIA — ÜHENDKUNINGRIIK

a) 22. juuli 1980. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 3 vastavalt muudatustele 9. detsembri 1985. aasta lisakonventsioonis nr 1 ja 13. oktoobri 1992. aasta lisakonventsioonis nr 2 kolmandas riigis elavate isikute suhtes.

b) Nimetatud konventsiooni protokoll mitterahaliste hüvitiste kohta, välja arvatud artikli 2 lõige 3 isikute suhtes, kes ei saa taotleda hüvitist käesoleva määruse III jaotise 1. peatüki alusel.

100. PORTUGAL — SOOME

Konventsiooni ei ole.

101. PORTUGAL — ROOTSI

25. oktoobri 1978. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 6.

102. PORTUGAL — ÜHENDKUNINGRIIK

15. novembri 1978. aasta ravi käsitleva protokolli artikli 2 lõige 1.

103. SOOME — ROOTSI

Ei ole.

104. SOOME — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

105. ROOTSI — ÜHENDKUNINGRIIK

29. juuni 1987. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 4 lõige 3.

--------------------------------------------------

IV LISA (B) (11) (13) (15)

(Määruse artikli 37 lõige 2, artikli 38 lõige 3, artikli 45 lõige 3, artikli 46 lõike 1 punkt b ja artikli 46b lõige 2)

A. Määruse artikli 37 lõikes 1 osutatud õigusaktid, mille kohaselt invaliidsushüvitiste suurus ei sõltu kindlustusperioodi pikkusest.

A. BELGIA

a) Õigusaktid, mis reguleerivad üldisi invaliidsusskeeme, eraldi kaevurite invaliidsusskeeme ja kaubalaevastiku meremeeste eriskeeme.

b) Õigusaktid, mis reguleerivad füüsilisest isikust ettevõtjate kindlustust töövõimetuse korral.

c) Õigusaktid, mis reguleerivad invaliidsust välissotsiaalkindlustusskeemi alusel ja varem Belgia Kongos ja Ruanda-Urundis töötanute invaliidsusskeemi.

B. TAANI

Ei ole.

C. SAKSAMAA

Ei ole.

D. HISPAANIA

Õigusaktid, mis reguleerivad invaliidsuskindlustust üldskeemi ja eriskeemide alusel.

E. PRANTSUSMAA

1. Töötajad

Kõik invaliidsuskindlustust reguleerivad õigusaktid, välja arvatud õigusaktid, mis reguleerivad kaevurite sotsiaalkindlustusskeemi invaliidsuskindlustust.

2. Füüsilisest isikust ettevõtjad

Õigusaktid põllumajanduses hõivatud füüsilisest isikust ettevõtjate invaliidsuskindlustuse kohta.

F. KREEKA

Õigusaktid, mis käsitlevad põllumajanduslikku kindlustusskeemi.

G. IIRIMAA

1981. aasta sotsiaalhoolekande (konsolideeritud) seaduse II osa 10. peatükk.

H. ITAALIA

Ei ole.

I. LUKSEMBURG

Ei ole.

J. MADALMAAD

a) 18. veebruari 1966. aasta seadus töövõimetuskindlustuse kohta (muudetud kujul).

b) 11. detsembri 1975. aasta seadus üldise töövõimetuskindlustuse kohta (muudetud kujul).

K. AUSTRIA

Ei ole.

L. PORTUGAL

Ei ole.

M. SOOME

Riiklikud pensionid isikutele, kes on invaliidid sünnist saadik või lapseeast (riiklike pensionide seadus (547/93)).

N. ROOTSI

Ei ole.

O. ÜHENDKUNINGRIIK

a) Suurbritannia

1975. aasta sotsiaalkindlustusseaduse jaotised 15 ja 36.

1975. aasta sotsiaalkindlustuspensioniseaduse jaotised 14, 15 ja 16.

b) Põhja-Iiri

1975. aasta (Põhja-Iiri) sotsiaalkindlustusseaduse jaotised 15 ja 36.

1975. aasta (Põhja-Iiri) sotsiaalkindlustuspensionimääruse artiklid 16, 17 ja 18.

B. Füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeemid määruse nr 1408/71 artikli 38 lõikes 3 ja artikli 45 lõikes 3 määratletud tähenduses

A. BELGIA

Ei ole.

B. TAANI

Ei ole.

C. SAKSAMAA

Põllumeeste vanaduskindlustus (Alterssicherung für Landwirte).

D. HISPAANIA

Skeem, mille järgi alandatakse meresõiduga tegelevate füüsilisest isikust ettevõtjate pensioniiga vastavalt kuninganna 23. juuli 1970. aasta dekreedile nr 2309.

E. PRANTSUSMAA

Ei ole.

F. KREEKA

Ei ole.

G. IIRIMAA

Ei ole.

H. ITAALIA

Järgmiste kutsealade suhtes kohaldatavad pensionikindlustusskeemid (Assicurazione pensioni per):

- raviarstid (medici),

- farmatseudid (farmacisti),

- veterinaarid (veterinari),

- ämmaemandad (ostetriche),

- insenerid ja arhitektid (ingegneri ed architetti),

- maamõõtjad (geometri),

- advokaadid ja prokurörid (avvocati e procuratori),

- ökonomistid (dottori commercialisti),

- raamatupidajad ja tööstuseksperdid (ragionieri e periti commerciali)

- tööhõivekonsultandid (consulenti del lavoro),

- notarid (notari),

- tolliagendid (spedizioneri doganali).

I. LUKSEMBURG

Ei ole.

J. MADALMAAD

Ei ole.

K. AUSTRIA

Ei ole.

L. PORTUGAL

Ei ole.

M. SOOME

Ei ole.

N. ROOTSI

Ei ole.

O. ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

C. Määruse artikli 46 lõike 1 punktis b osutatud asjaolud, mille puhul võib loobuda hüvitiste arvutamisest vastavalt määruse artikli 46 lõikele 2

A. BELGIA

Ei ole.

B. TAANI

Kõik pensionitaotlused, millele osutatakse sotsiaalpensionide seaduses, välja arvatud IV lisa D osas nimetatud pensionid.

C. SAKSAMAA

Ei ole.

D. HISPAANIA

Ei ole.

E. PRANTSUSMAA

Ei ole.

F. KREEKA

Ei ole.

G. IIRIMAA

Kõik väljateenitud pensioni, osamakselise vanaduspensioni ja lesepensioni saamise taotlused.

H. ITAALIA

Invaliidsus-, töö- ja toitjakaotuspensionid töötajate ja järgmiste füüsilisest isikust ettevõtjate kategooriate jaoks: vahetult põllumajanduses tegutsevad põllumehed, rentnikud, talupidajad, käsitöölised ja äritegevusega tegelevad isikud.

I. LUKSEMBURG

Ei ole.

J. MADALMAAD

Kõik vanaduspensioni saamise taotlused 31. mai 1956. aasta seaduse alusel, millega reguleeritakse üldist vanaduskindlustust (muudetud kujul).

K. AUSTRIA

Ei ole.

L. PORTUGAL

Invaliidsus-, vanadus- ja lesepensioni saamise taotlused.

M. SOOME

Ei ole.

N. ROOTSI

Kõik põhi- ja lisavanaduspensionid, välja arvatud IV lisa D osas nimetatud pensionid.

O. ÜHENDKUNINGRIIK

Kõik taotlused vanadus- ja lesepensioni saamiseks, mis on kindlaks määratud määruse III jaotise 3. peatüki alusel, välja arvatud need, mille suhtes:

a) 6. aprillil 1975 või hiljem alanud tulumaksuaasta jooksul:

i) on asjaomasel isikul täitunud nõutav kindlustus-, töötamis- või elamisperiood nii Ühendkuningriigi kui ka mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi seaduste alusel ning

ii) üht (või enamat) alapunktis i osutatud maksuaastatest ei loetud kvalifitseerivaks aastaks Ühendkuningriigi seadustes määratletud tähenduses;

b) määruse artikli 46 lõike 2 kohaldamisel võetaks arvesse Ühendkuningriigis kehtivate seaduste alusel enne 5. juulit 1948 täitunud kindlustusperioode, kohaldades mõne teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioode.

D. Määruse artikli 46b lõikes 2 osutatud hüvitised ja kokkulepped.

1. Määruse artikli 46b lõike 2 punktis a osutatud hüvitised, mille suurus ei sõltu täitunud kindlustus- või elamisperioodi pikkusest.

a) Invaliidsushüvitised, mis on ette nähtud käesoleva lisa A osas nimetatud õigusaktidega.

b) Täielik Taani riiklik vanaduspension, mille saamise õiguse on pärast 10aastast elamisperioodi omandanud isikud, kellele on määratud pension hiljemalt 1. oktoobril 1989.

c) Hispaania toitjakaotushüvitised ja -pensionid, mida määratakse üld- ja eriskeemide alusel.

d) Lesehüvitis lesekindlustuse raames Prantsusmaa üldise sotsiaalkindlustussüsteemi või põllumajandustöötajate süsteemi alusel.

e) Lese invaliidsuspension Prantsusmaa üldise sotsiaalkindlustussüsteemi või põllumajandustöötajate süsteemi alusel, juhul kui seda arvutatakse surnud abikaasa invaliidsuspensioni alusel, mida makstakse vastavalt artikli 46 lõike 1 punkti a alapunktile i.

f) Madalmaade lesepension 9. aprilli 1959. aasta seaduse alusel, mis käsitleb leskede ja orbude üldkindlustust (muudetud kujul).

g) Soome riiklikud pensionid, mis on kindlaks määratud vastavalt 8. juuni 1956. aasta riiklike pensionide seadusele ja mida määratakse riiklike pensionide seaduse üleminekureeglite alusel (547/93).

h) Täielik Rootsi põhipension, mida määratakse enne 1. jaanuari 1993 kehtinud põhipensioni reguleerivate õigusaktide alusel, ja täielik põhipension, mida määratakse alates sellest kuupäevast kehtivate õigusaktide üleminekureeglite alusel.

2. Määruse artikli 46b lõike 2 punktis b osutatud hüvitised, mille suurus määratakse kindlaks arvestusperioodi põhjal, mis loetakse täitunuks riski realiseerumiskuupäeva ja hilisema kuupäeva vahelisel ajal.

a) Taani varased pensionid, mille suurus määratakse kindlaks vastavalt enne 1. oktoobrit 1984 kehtinud õigusaktidele.

b) Saksamaa invaliidsus- ja toitjakaotuspensionid, mille puhul võetakse arvesse lisaperioodi, ja Saksamaa vanaduspensionid, mille puhul võetakse arvesse juba omandatud lisaperioodi.

c) Itaalia pensionid täieliku töövõimetuse puhul (inabilità).

d) Luksemburgi invaliidsus- ja toitjakaotuspensionid.

e) Soome tööpensionid, mille puhul vastavalt siseriiklikele õigusaktidele võetakse arvesse tulevasi perioode.

f) Rootsi invaliidsus- ja toitjakaotuspensionid, mille puhul võetakse arvesse arvestuslikku kindlustusperioodi, ning Rootsi vanaduspensionid, mille puhul võetakse arvesse juba omandatud arvestuslikke perioode.

3. Määruse artikli 46b lõike 2 punkti b alapunktis i osutatud kokkulepped, mille eesmärk on vältida ühe ja sama arvestusperioodi arvesse võtmist kaks või enam korda.

Mitmesuguseid sotsiaalkindlustusküsimusi käsitlev 20. juuli 1978. aasta kokkulepe, mis on sõlmitud Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahel.

15. juuni 1992. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsioon.

--------------------------------------------------

V LISA (15)

VASTAVUS LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSAKTIDE VAHEL, MIS KÄSITLEVAD INVALIIDSUSGRUPIGA SEOTUD TINGIMUSI

(Määruse artikli 40 lõige 4)

BELGIA

Liikmesriik | Invaliidsusgruppi tunnustada otsustanud liikmesriikide asutuste rakendatavad kavad | Belgia asutuste rakendatavad kavad, mille puhul on kõnealune otsus vastavuse korral siduv |

Üldkava | Kaevurite kava | Meremeeste kava | Ossom |

Üldinvaliidsus | Kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud invaliidsus |

PRANTSUSMAA | 1. Üldkava | | |

— III grupp (pidev hooldus) | Vastavus | Vastavus | Vastavus | Vastavus | Vastavus puudub |

— II grupp |

— I grupp |

2. Põllumajanduslik kava: | | | | | |

— Täielik üldinvaliidsus | Vastavus | Vastavus | Vastavus | Vastavus | Vastavus puudub |

— Kahekolmandikuline üldinvaliidsus |

— Pidev hooldus |

3. Kaevurite kava: | | | | | |

— Osaline üldinvaliidsus | Vastavus | Vastavus | Vastavus | Vastavus | Vastavus puudub |

— Pidev hooldus |

— Kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud invaliidsus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus | Vastavus puudub | Vastavus puudub |

4. Meremeeste kava: | | | | | |

— Üldinvaliidsus | Vastavus | Vastavus | Vastavus | Vastavus | Vastavus puudub |

— Pidev hooldus |

— Kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud invaliidsus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub |

ITAALIA | 1. Üldkava | | | | | |

— Invaliidsus: töölised | Vastavus puudub | Vastavus | Vastavus | Vastavus | Vastavus puudub |

— Invaliidsus: bürootöötajad |

2. Meremeeste kava: | | | | | |

— Meresõidukõlbmatus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub |

LUKSEMBURG | Töötajate invaliidsus: töölised | Vastavus | Vastavus | Vastavus | Vastavus | Vastavus puudub |

Invaliidsus: bürootöötajad |

PRANTSUSMAA

Liikmesriik | Invaliidsusgruppi tunnustada otsustanud liikmesriikide asutuste rakendatavad kavad | Prantsusmaa asutuste rakendatavad kavad, mille puhul on kõnealune otsus vastavuse korral siduv |

Üldkava | Põllumajanduslik kava | Kaevurite kava | Meremeeste kava |

I grupp | II grupp | III grupp Pidev hooldus | 2/3 invaliidsus | Täielik invaliidsus | Pidev hooldus | 2/3 üldinvaliidsus | Pidev hooldus | Tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud invaliidsus | 2/3 üldinvaliidsus | Tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud invaliidsus | Pidev hooldus |

BELGIA | 1. Üldkava | Vastavus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub |

2. Kaevurite kava: | | | | | | | | | | | | |

— Osaline üldinvaliidsus | Vastavus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub |

— Kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud invaliidsus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus | | | |

3. Meremeeste kava | Vastavus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub |

ITAALIA | 1. Üldkava | | | | | | | | | | | | |

— Invaliidsus: töölised | Vastavus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub |

— Invaliidsus: bürootöötajad | Vastavus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub |

2. Meremeeste kava: | | | | | | | | | | | | |

— MeresõidukõlbmatusVastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | |

LUKSEMBURG | Invaliidsus: töölised | Vastavus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub |

Invaliidsus: bürootöötajad | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub |

Liikmesriik | Invaliidsusgruppi tunnustada otsustanud liikmesriikide asutuste rakendatavad kavad | Itaalia asutuste rakendatavad kavad, mille puhul on kõnealune otsus vastavuse korral siduv |

Üldkava | Meremehed Meresõidukõlbmatus |

Töölised | Bürootöötajad |

BELGIA | 1. Üldkava | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub |

2. Kaevurite kava: | | | |

— osaline üldinvaliidsus | Vastavus | Vastavus | Vastavus puudub |

— kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud invaliidsus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub |

3. Meremeeste kava | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub |

PRANTSUSMAA | 1. Üldkava | | | |

— III grupp (pidev hooldus) | Vastavus | Vastavus | Vastavus puudub |

— II grupp |

— I grupp |

2. Põllumajanduslik kava: | | | |

— täielik üldinvaliidsus | Vastavus | Vastavus | Vastavus puudub |

— kahekolmandikuline üldinvaliidsus |

— pidev hooldus |

3. Kaevurite kava: | | | |

— osaline üldinvaliidsus | Vastavus | Vastavus | Vastavus puudub |

— pidev hooldus |

— kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud invaliidsus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub |

4. Meremeeste kava: | | | |

— üldinvaliidsus | Vastavus puudub | Vastavus puudub | Vastavus puudub |

— pidev hooldus |

— kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud invaliidsus | | | |

LUKSEMBURG

Liikmesriik | Invaliidsusgruppi tunnustada otsustanud liikmesriikide asutuste rakendatavad kavad | Luksemburgi asutuste rakendatavad kavad, mille puhul on kõnealune otsus vastavuse korral siduv |

Invaliidsus: töölised | Invaliidsus: bürootöötajad |

BELGIA | 1. Üldkava | Vastavus | Vastavus |

2. Kaevurite kava: | | |

— osaline üldinvaliidsus | Vastavus puudub | Vastavus puudub |

— kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud invaliidsus | Vastavus puudub | Vastavus puudub |

3. Meremeeste kava | Vastavus | Vastavus |

PRANTSUSMAA | 1. Üldkava | | |

— III grupp (pidev hooldus) | Vastavus | Vastavus |

— II grupp |

— I grupp |

2. Põllumajanduslik kava: | | |

— täielik üldinvaliidsus | Vastavus | Vastavus |

— kahekolmandikuline üldinvaliidsus |

— pidev hooldus |

3. Kaevurite kava: | | |

— osaline üldinvaliidsus | Vastavus | Vastavus |

— pidev hooldus |

— kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud invaliidsus | Vastavus puudub | Vastavus puudub |

4. Meremeeste kava: | | |

— üldinvaliidsus | Vastavus | Vastavus |

— pidev hooldus |

— kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud invaliidsus | Vastavus puudub | Vastavus puudub |

--------------------------------------------------

VI LISA (A) (B) (2) (7) (8) (9) (11) (12) (13) (14) (15)

TEATAVATE LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSAKTIDE KOHALDAMISE ERIKORD

(Määruse artikkel 89)

A. BELGIA

1. Isikud, kellel on füüsilisest isikust ettevõtjatele kohaldatava Belgia kohustusliku ravi- ja invaliidsuskindlustusskeemi alusel õigus saada mitterahalisi ravikindlustushüvitisi, on määruse III jaotise 1. peatüki, sealhulgas artikli 35 lõike 1 sätete alusel õigustatud isikud järgmistel tingimustel:

a) ajutise elamise korral muu liikmesriigi kui Belgia territooriumil on asjaomastel isikutel õigus:

i) saada haiglaravi suhtes mitterahalisi hüvitisi, mis on ette nähtud ajutise elukoha liikmesriigi õigusaktide alusel;

ii) muude Belgia kindlustusskeemi alusel antavate mitterahaliste hüvitiste hüvitamisele vastava Belgia asutuse poolt ajutise elukohariigi õigusaktide alusel ettenähtava määra ulatuses.

b) Juhul kui nad elavad alaliselt muu liikmesriigi kui Belgia territooriumil, on asjaomastel isikutel õigus saada alalise elukoha liikmesriigi õigusaktide alusel ettenähtud mitterahalisi hüvitisi, tingimusel et nad tasuvad vastavale Belgia asutusele vajaliku täiendava sissemakse, mis on ette nähtud Belgia eeskirjadega.

2. Määruse III jaotise 7. ja 8. peatüki kohaldamisel pädeva Belgia asutuse poolt loetakse laps üles kasvatatuks selles liikmesriigis, mille territooriumil ta elab.

3. Määruse artikli 46 lõike 2 kohaldamisel loetakse enne 1. jaanuari 1945 Belgia õigusaktide alusel täitunud vanaduskindlustusperioodid ühtlasi ka kindlustusperioodideks, mis on täitunud üldist invaliidsuskindlustusskeemi ja meremeeste kindlustusskeemi reguleerivate Belgia õigusaktide alusel.

4. Artikli 40 lõike 3 punkti a alapunkti ii kohaldamisel võetakse arvesse üksnes perioode, mille jooksul töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja oli töövõimetu Belgia õigusaktides määratletud tähenduses.

5. Artikli 46 lõike 2 kohaldamisel võrdsustatakse füüsilisest isikust ettevõtjate vanaduskindlustusperioodid, mis on täitunud Belgia õigusaktide alusel enne füüsilisest isikust ettevõtjate töövõimetust käsitlevate õigusaktide jõustumist nimetatud õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega.

6. Selleks et tuvastada, kas on täidetud Belgia õigusaktide nõuded töötushüvitise saamiseks, võetakse arvesse üksnes tasulise töö tegemise päevi; nimetatud päevadega võrdsustatud päevi kõnealustes õigusaktides määratletud tähenduses võetakse arvesse üksnes siis, kui neile eelnesid tasulise töö tegemise päevad.

7. Määruse artikli 72 ja artikli 79 lõike 1 punkti a alusel võetakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud töötamis- ja/või kindlustusperioode arvesse, kui hüvitise saamine Belgia õigusaktide alusel on seatud sõltuvusse tingimusest, et kindlaksmääratud varasema perioodi suhtes oleksid täidetud perehüvitise saamise tingimused töötajate kindlustusskeemi raames.

8. Määruse (EMÜ) 1408/71 artikli 14a lõigete 2, 3 ja 4, artikli 14c punkti a ja artikli 14d kohaldamisel arvutatakse äritegevusest saadud tulu kontrollaastal, mille alusel määratakse kindlaks sissemaksed, mis tuleb tasuda tulenevalt sotsiaalkokkulepetest füüsilisest isikust ettevõtjate kohta, kasutades tulu saamise aasta keskmist aastamäära.

Ümberarvestuskurss on aasta keskmine ümberarvestuskurss, mis avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas vastavalt määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 107 lõikele 5.

9. Määruse artikli 46 lõikes 2 nimetatud invaliidsuspensioni teoreetilise suuruse arvutamisel lähtub pädev Belgia asutus tulust, mis asjaomane isik on saanud oma viimasest töisest tegevusest.

10. Kõik töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes ei ole enam kindlustatud Belgias ravi- ja invaliidsuskindlustuse õigusaktide alusel (millega sätestatakse, et õigus saada hüvitist sõltub sellest, kas asjaomane isik on riski realiseerumise hetkel kindlustatud), loetakse määruse III jaotise 3. peatüki rakendamisel riski realiseerumise hetkel kindlustatud olevaks juhul, kui asjaomane isik on kindlustatud samade riskide vastu teise liikmesriigi õigusaktide alusel.

11. Juhul kui asjaomasel isikul on õigus saada Belgia invaliidsushüvitist määruse artikli 45 alusel, makstakse talle hüvitist vastavalt määruse artikli 46 lõikes 2 sätestatud reeglitele:

a) vastavalt 9. augusti 1963. aasta seaduse sätetele kohustusliku ravi- ja invaliidsuskindlustusskeemi loomise ja organiseerimise kohta, juhul kui töövõimetuse tekkimise hetkel oli see isik kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide alusel samade riskide vastu kui töötaja käesoleva määruse artikli 1 punktis a määratletud tähenduses;

b) vastavalt 20. juuli 1971. aasta kuningliku dekreedi sätetele, millega luuakse kindlustusskeem füüsilisest isikust ettevõtjate kindlustamiseks töövõimetuse vastu, juhul kui töövõimetuse tekkimise hetkel oli see isik füüsilisest isikust ettevõtja käesoleva määruse artikli 1 punktis a määratletud tähenduses.

B. TAANI

1. Mingis muus liikmesriigis kui Taanis täitunud kindlustus- või töötamisperioode või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode võetakse loa andmisel liitumiseks heakskiidetud töötute kindlustusfondiga arvesse samal viisil, nagu oleks tegemist Taanis täitunud töötamisperioodide või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodidega.

2. Käesoleva määruse artiklis 19, artikli 22 lõigetes 1 ja 3, artikli 25 lõigetes 1 ja 3, artikli 26 lõikes 1 ning artiklites 28a, 29 ja 31 osutatud töötajatel või füüsilisest isikust ettevõtjatel, pensionitaotlejatel ja pensionäridel ning nende perekonnaliikmetel, kes kas elavad või viibivad Taanis, on õigus saada mitterahalist hüvitist samadel tingimustel, nagu Taani õigusaktides on ette nähtud isikute suhtes, kelle töö, kutseala või ametikoht on rahva tervishoiuteenistuse seaduse (Lov om offentlig sygesikring) alusel liigitatud I klassi.

3. a) Sotsiaalpensione reguleerivate Taani õigusaktide sätteid, mis seavad pensioni saamise õiguse sõltuvusse taotleja elamisest Taanis, ei kohaldata nende töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate või nende ülalpidamisel olnud isikute suhtes, kes elavad muu liikmesriigi kui Taani territooriumil.

b) Pensioni arvutamisel loetakse piirialatöötajal või hooajatöötajal Taanis täitunud töötamisperioode või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode tema ülalpidamisel olnud abikaasa Taanis täitunud elamisperioodideks, kui ülalpidamisel olnud abikaasa oli nende perioodide jooksul piiriala- või hooajatöötajaga abielus ning nende kooselu ei olnud lõppenud või sobimatuse tõttu faktiliselt lõppenud, tingimusel et nimetatud perioodide jooksul elas abikaasa teise liikmesriigi territooriumil.

c) Pensioni arvutamisel loetakse muul isikul kui piiriala- või hooajatöötajal enne 1. jaanuari 1984 Taanis täitunud töötamisperioode või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode tema ülalpidamisel olnud abikaasa Taanis täitunud elamisperioodideks, kui ülalpidamisel olnud abikaasa oli nende perioodide jooksul töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga abielus ning nende kooselu ei olnud lõppenud või sobimatuse tõttu faktiliselt lõppenud, tingimusel et nimetatud perioodide jooksul elas abikaasa teise liikmesriigi territooriumil.

d) Käesoleva punkti alapunktide b ja c kohaselt arvessevõetavaid perioode ei arvestata juhul, kui need langevad kokku perioodidega, mida võetakse asjaomase isiku pensioni arvutamisel arvesse teise liikmesriigi kohustusliku kindlustuse seaduste alusel, või perioodidega, mille jooksul asjaomane isik sai pensioni selliste seaduste alusel.

Neid perioode võetakse siiski arvesse juhul, kui nimetatud pensioni aastasumma on väiksem kui pool sotsiaalpensioni põhimäärast.

4. Käesoleva määruse tingimused ei piira 7. juuni 1972. aasta Taani seaduste üleminekusätete kohaldamist, mis käsitlevad nende Taani kodanike pensioniõigusi, kes on teatud aja jooksul vahetult enne taotluse esitamise kuupäeva tegelikult Taanis elanud. Siiski määratakse pension Taani kodanike jaoks kehtestatud tingimustel teiste liikmesriikide kodanikele, kes elasid tegelikult Taanis ühe aasta jooksul vahetult enne taotluse esitamise kuupäeva.

5. a) Perioodid, mille jooksul piirialatöötaja, kes elab muu liikmesriigi kui Taani territooriumil, on töötanud või tegutsenud Taanis, võrdsustatakse elamisperioodidega Taani õigusaktides määratletud tähenduses. Sama põhimõtet kohaldatakse perioodide suhtes, mil piirialatöötaja on paigutatud tööle muusse liikmesriiki kui Taani või osutab selles riigis teenuseid.

b) Perioodid, mille jooksul hooajatöötaja, kes elab muu liikmesriigi kui Taani territooriumil, on töötanud Taanis, võrdsustatakse elamisperioodidega Taani õigusaktides määratletud tähenduses. Sama põhimõtet kohaldatakse perioodide suhtes, mil piirialatöötaja on paigutatud tööle muusse liikmesriiki kui Taani.

6. Selleks et määrata kindlaks, kas haiguse või raseduse ja sünnituse korral makstavaid päevarahasid käsitleva 20. detsembri 1989. aasta seaduses sätestatud tingimused päevarahade saamiseks haiguse või raseduse ja sünnituse korral on täidetud, juhul kui asjaomase isiku suhtes Taani õigusaktid enam ei kehti eespool mainitud seadusega kehtestatud kontrollperioodi jooksul:

a) võetakse kindlustusperioode ja töötamisperioode, mis on täitunud mingi muu liikmesriigi kui Taani õigusaktide alusel eespool mainitud kontrollperioodi jooksul, mille kestel asjaomase isiku suhtes ei kehtinud Taani õigusaktid, arvesse nii, nagu oleks tegemist viimasena nimetatud õigusaktide alusel täitunud perioodidega,

ja

b) arvessevõetavate perioodide jooksul loetakse, et füüsilisest isikust ettevõtja või töötaja (juhul kui viimase suhtes ei saa päevaraha arvutada töötasu alusel) on saanud keskmist tasu või palka, mille suurus võrdub sellega, mille alusel arvutatakse rahalist hüvitist nende perioodide eest, mis on täitunud kontrollperioodi jooksul Taani õigusaktide alusel.

7. Käesoleva määruse artikli 46a lõike 3 punkti d ja artikli 46c lõikeid 1 ja 3 ning rakendusmääruse artikli 7 lõiget 1 ei kohaldata pensionide suhtes, mis on määratud Taani õigusaktide alusel.

8. Käesoleva määruse artikli 67 kohaldamisel arvutatakse Taanis kindlustatud füüsilisest isikust ettevõtjate töötushüvitised vastavalt Taani õigusaktidele.

9. Juhul kui Taani väljateenitud pensioni või varajast pensioni saaval isikul on samuti õigus saada teisest liikmesriigist toitjakaotuspensioni, loetakse need pensionid Taani õigusaktide rakendamisel samaliigilisteks hüvitisteks määruse artikli 46a lõikes 1 määratletud tähenduses, tingimusel et isikul, kelle kindlustus- või elamisperioodide alusel arvutatakse toitjakaotuspension, on täitunud elamisperioodid ka Taanis.

C. SAKSAMAA

1. Käesoleva määruse artikli 10 sätted ei piira selliste sätete kohaldamist, mille järgi õnnetused (ja kutsehaigused), mis leiavad aset väljaspool Saksamaa Liitvabariigi territooriumi, ja väljaspool seda territooriumi täitunud perioodid ei anna alust hüvitise maksmiseks või annavad alust hüvitiste maksmiseks üksnes teatud tingimustel, juhul kui asjaomased isikud elavad väljaspool Saksamaa Liitvabariigi territooriumi.

2. a) Standardperiood (pauschale Anrechnungszeit) määratakse kindlaks üksnes Saksamaa perioodidele tuginedes.

b) Kaevurite pensionikindlustuse puhul Saksamaa perioode arvesse võttes kohaldatakse üksnes Saksamaa õigusakte.

c) Saksamaa asendusperioode (Ersatzzeiten) arvesse võttes kohaldatakse üksnes Saksamaa õigusakte.

3. Kui käesoleva määruse või hilisemate sotsiaalkindlustusmääruste kohaldamine on teatavatele ravikindlustusasutustele erakordselt koormav, kompenseeritakse see täielikult või osaliselt. Kohalike üldfondide föderaalassotsiatsioon kui kontaktasutus (ravikindlustus) teeb otsused sellise kompenseerimise kohta ühisel kokkuleppel teiste haigekassade keskliitudega. Kompenseerimiseks vajalikud ressursid tulevad maksudest, mida võetakse kõigilt ravikindlustusasutustelt proportsionaalselt liikmete keskmise arvuga eelmiste aastate jooksul, välja arvatud pensionile jäänud liikmed.

4. Sotsiaalkoodeksi VI köite artiklit 7 kohaldatakse teiste liikmesriikide kodanike ning teiste liikmesriikide territooriumil elavate kodakondsuseta isikute ja pagulaste suhtes vastavalt järgmistele reeglitele.

Kui üldtingimused on täidetud, võib Saksamaa pensionikindlustusskeemile tasuda vabatahtlikke sissemakseid:

a) kui asjaomane isik elab Saksamaa Liitvabariigi territooriumil;

b) kui asjaomane isik elab muu liikmesriigi territooriumil ja on varem teinud vabatahtlikult või kohustuslikult sissemakseid Saksamaa pensionikindlustusskeemi;

c) kui asjaomane isik on teise liikmesriigi kodanik, elab kolmanda liikmesriigi territooriumil, on teinud sissemakseid Saksamaa pensionikindlustusskeemi vähemalt 60 kuu jooksul või oli tal õigus vabatahtlikule kindlustusele sotsiaalkoodeksi VI raamatu artikli 232 alusel ning ta ei ole teise liikmesriigi õigusaktide alusel kindlustatud ei kohustuslikult ega vabatahtlikult.

5. …

6. …

7. …

8. …

9. Kui teiste liikmesriikide pädevate asutuste kindlustatud pensionäridele või nende pereliikmetele Saksamaa asutuste antud mitterahaliste hüvitiste kulud tuleb maksta tagasi igakuiste ühekordsete maksete põhjal, tuleb selliseid kulusid käsitada Saksamaa pensionäride ravikindlustusskeemi kulutustena Saksamaa pensionäride ravikindlustusasutuste rahandusliku võrdsustamise eesmärgil. Elukohajärgsetele Saksamaa asutustele teiste liikmesriikide pädevate asutuste poolt makstavaid kogumakseid käsitatakse tuluna, mida tuleb arvesse võtta eespool nimetatud rahanduslikul võrdsustamisel.

10. Füüsilisest isikust ettevõtjate puhul sõltub töötushüvitise (Arbeitslosenhilfe) maksmine sellest, kas asjaomane isik enne töötuks registreerimist töötas vähemalt ühe aasta peamiselt füüsilisest isikust ettevõtjana Saksamaa Liitvabariigi territooriumil ega ole lihtsalt seda tööd ajutiselt katkestanud.

11. Teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode vastavalt talupidajate spetsiaalsele vanaduskindlustusskeemile või (sellise puudumisel) vastavalt talupidajate üldisele kindlustusskeemile võetakse arvesse minimaalse kindlustuskestuse tingimuse täitmiseks, mida nõutakse isikult tasumaks kindlustusmaksu talupidajate vanaduskindlustusseaduse artiklis 27 määratletud tähenduses (Gesetz über die Altersiherung der Landwirte — GAL), siiski eranditult tingimusel, et:

a) avaldus, millel põhineb kohustus teha kindlustusmakseid, on esitatud ettenähtud aja jooksul,

ja

b) enne avalduse esitamist on asjaomane isik viimati olnud kohustatud maksma kindlustusmakseid talupidajate vanaduskindlustusskeemi alusel Saksamaa Liitvabariigi territooriumil.

12. Kohustusliku kindlustuse perioodid, mis on täitunud teise liikmesriigi õigusaktide alusel kas käsitööliste eriskeemi alusel või sellise kindlustusskeemi puudumisel füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeemi alusel või üldskeemi alusel, võetakse arvesse 18aastase kohustuslike sissemaksete perioodi tõendamisel, mis on nõutav vabastuse saamiseks kohustuslikust liikmeksolekust füüsilisest isikust ettevõtjatest käsitööliste pensionikindlustusskeemis.

13. Sotsiaalkindlustuskoodeksi V köite (Fünftes Sozialgesetzbuch — SGB V) artikli 5 lõike 1 punktis ii ja ravikindlustusreformi seaduse (Gesundheitsreformgesetz) artiklis 56 ettenähtud pensionäride kohustuslikku ravikindlustust reguleerivate Saksamaa õigusaktide kohaldamisel võetakse vajalikul määral arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, mille jooksul asjaomasel isikul oli õigus saada mitterahalist haigushüvitist, nii nagu oleksid need Saksamaa õigusaktide alusel täitunud perioodid, tingimusel et need ei kattu nimetatud õigusaktide alusel täitunud perioodidega.

14. Saksamaa sotsiaalkindlustuskoodeksi V köite (SGB V) artikli 47 lõike 1 ja Saksamaa sotsiaalkindlustusseaduse (Reichversicherungsordnung — RVO) artikli 200 lõike 2 ja artikli 561 lõike 1 alusel rahaliste hüvitiste määramisel määravad Saksamaa asutused kindlaks netotasu, mida tuleb arvesse võtta hüvitiste arvutamisel, nii nagu elaks kindlustatu Saksamaa Liitvabariigis.

15. Avaliku teenistuja staatuses Kreeka õpetajad, kes on teinud sissemakseid Saksamaa kohustuslikku pensionikindlustusskeemi seetõttu, et nad on õpetanud Saksamaa koolides, olles teinud sissemakseid ka Kreeka avalike teenistujate eriskeemi, ning kes pärast 31. detsembrit 1978 ei kuulu enam Saksamaa kohustusliku kindlustuse alla, võivad taotluse korral saada kohustuslike sissemaksete eest kompensatsiooni vastavalt sotsiaalkoodeksi VI raamatu artiklile 210. Sissemaksete kompenseerimise taotlused tuleb esitada aasta jooksul pärast käesoleva sätte jõustumist. Asjaomane isik võib esitada nõude ka kuue kuu jooksul pärast kuupäeva, mil lõppes tema kohustuslik kindlustus.

Sotsiaalkoodeksi VI raamatu artikli 210 lõiget 6 kohaldatakse üksnes perioodide suhtes, mille jooksul lisaks sissemaksetele Kreeka avalike teenistujate eriskeemi tasuti kohustuslikke sissemakseid pensionikindlustusskeemi, ning arvestusperioodide suhtes, mis vahetult järgnevad kõnealuste kohustuslike sissemaksete tegemise perioodidele.

16. …

17. Põhjalikku ja pidevat hooldust vajavatele isikutele hüvitiste määramisel Saksamaa sotsiaalkindlustuskoodeksi V köite (SGB V) artikli 53 ja järgmiste artiklite alusel võtab elukohajärgne asutus mitterahalise hüvitise kujul abi andmisel arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioode nii, nagu need oleksid nimetatud asutuse suhtes kehtivate õigusaktide alusel täitunud perioodid.

18. Saksamaa õigusaktide alusel ja teise liikmesriigi õigusaktide alusel pensioni saaval isikul on käesoleva määruse artikli 27 kohaldamisel õigus saada mitterahalist haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitist, kui nimetatud isik on Saksamaa sotsiaalkindlustuskoodeksi V köite (SGB V) artikli 8 lõike 1 punkti 4 alusel vabastatud kohustuslikust ravikindlustusest (Krankenversicherung).

19. Lapsekasvatamise kindlustusperiood Saksamaa õigusaktide alusel kehtib ka perioodi suhtes, mil asjaomane töötaja kasvatas last teises liikmesriigis, tingimusel et nimetatud isikul polnud võimalik kutsetöös osaleda tulenevalt emade kaitse seaduse (Mutterschutzgesetz) artikli 6 lõikest 1 või võttis ta lapsehoolduspuhkust lapsehooldustoetuste föderaalseaduse (Bundeserziehungsgeldgesetz) artikli 15 alusel ning ei teinud mingit vähemtähtsat (geringfügig) tööd SGB IV artiklis 8 määratletud tähenduses.

20. Kui kohaldatakse 31. detsembril 1991 kehtivat Saksamaa pensioniõigust, kohaldatakse ka VI lisa sätteid 31. detsembril 1991 kehtivas versioonis.

D. HISPAANIA

1. Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunkti iv nõuet tegutseda kas töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana või nõuet olla eelnevalt kindlustatud sama riski vastu skeemi alusel, mis on organiseeritud sama liikmesriigi töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks, ei ole lubatud arvestada isikute suhtes, kes kooskõlas 7. detsembri 1979. aasta kuningliku dekreediga nr 2805/1979 on liitunud vabatahtlikult üldise sotsiaalkindlustusskeemiga ja tegutsevad rahvusvahelist valitsustevahelist organisatsiooni teenindavate ametnike või töötajatena.

2. 7. detsembri 1979. aasta kuninglikku dekreeti nr 2805/1979 kohaldatakse liikmesriigi kodanike ja pagulaste ning kodakondsuseta isikute suhtes:

a) kes elavad Hispaania territooriumil,

b) kes elavad teise liikmesriigi territooriumil ja on eelnevalt mingil ajal kuulunud kohustuslikus korras Hispaania sotsiaalkindlustusskeemi alla

või

c) kes elavad kolmanda riigi territooriumil ja on teinud sissemakseid Hispaania sotsiaalkindlustusskeemile vähemalt 1800 päeva eest ja nad ei ole kas kohustuslikus korras või vabatahtlikult kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide alusel.

3. Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole enam Hispaania õigusaktide alusel kindlustatud, loetakse määruse III jaotise 3. peatüki rakendamisel endiselt kindlustatuks riski realiseerumise ajal, juhul kui ta on riski realiseerumise ajal kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, või vastasel korral juhul, kui hüvitist tuleb maksta sama riski eest teise liikmesriigi õigusaktide alusel. Viimane tingimus loetakse siiski täidetuks artikli 48 lõikes 1 osutatud juhul.

4. a) Vastavalt käesoleva määruse artiklile 47 arvutatakse Hispaania hüvitise teoreetiline suurus kindlustatu tegelike sissemaksete põhjal aastate jooksul, mis vahetult eelnesid viimase sissemakse tasumisele Hispaania sotsiaalkindlustusele.

b) Saadaoleva pensioni summat suurendatakse juurdekasvude ja revalvatsioonide suuruse võrra, mida arvutatakse iga järgneva aasta eest ja kuni riski realiseerumisele eelneva aastani samaliigiliste pensionide puhul.

E. PRANTSUSMAA

1. a) Eakate töötajate hüvitis, samuti eakate füüsilisest isikust ettevõtjate hüvitis ja põllumajanduslik vanadushüvitis määratakse kõigile töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on teiste liikmesriikide kodanikud ja kes taotluse esitamise ajal elavad Prantsusmaa territooriumil, samadel tingimustel, nagu Prantsusmaa õigusaktides on kehtestatud Prantsusmaa töötajate suhtes.

b) Sama põhimõtet kohaldatakse pagulaste ja kodakondsuseta isikute suhtes.

c) Käesoleva määruse sätted ei mõjuta Prantsuse õigusaktide sätteid, mille kohaselt eakate töötajate või eakate füüsilisest isikust ettevõtjate hüvitise saamise õiguse omandamisel võetakse arvesse vaid töötamisperioode või nendega võrdsustatud perioode või vastavalt füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode Prantsuse Vabariigi Euroopa departemangude ja ülemeredepartemangude (Guadeloupe, Guyana, Martinique ja Réunion) territooriumil.

2. Sotsiaalkindlustust kaevanduses reguleerivate eriõigusaktidega ettenähtud erihüvitist ja kumulatiivset hüvitist antakse vaid Prantsuse kaevanduses töötavatele töölistele.

3. 10. juuli 1965. aasta seadust nr 65-555, millega antakse välismaal töötavatele või tegutsevatele või töötanud või tegutsenud Prantsuse kodanikele õigus ühineda vabatahtliku vanaduskindlustusskeemiga, kohaldatakse teiste liikmesriikide kodanike suhtes järgmistel tingimustel:

- kutse- või äritegevus, mis annab õiguse vabatahtlikule kindlustusele Prantsuse süsteemis, ei peaks toimuma või olema toimunud Prantsusmaa territooriumil ega selle liikmesriigi territooriumil, mille kodanik on asjaomane töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja,

- töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja peab taotluse esitamisel tõendama, et ta kas on elanud Prantsusmaal vähemalt 10 aastat, mis ei pea olema järjestikused, või et tema suhtes on sama pika aja jooksul pidevalt kehtinud Prantsuse õigusaktid kohustuslikul või vabatahtlikul alusel.

4. Isikul, kelle suhtes kehtivad Prantsusmaa õigusaktid vastavalt määruse artikli 14 lõikele 1 või artikli 14a lõikele 1, on õigus saada pereliikmete eest, kes viibivad temaga koos liikmesriigi territooriumil, kus ta töötab, järgmisi perehüvitisi:

a) imikutoetust, mida makstakse kuni kolme kuu vanustele lastele;

b) perehüvitisi, mida makstakse vastavalt määruse artiklile 73.

5. Määruse artikli 46 lõikes 2 nimetatud teoreetilise suuruse arvutamiseks nendes kindlustusskeemides, kus vanaduspensione arvutatakse pensionipunktide alusel, võtab pädev asutus arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud iga kindlustusaasta suhtes pensionipunkte, mis saadakse, jagades tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel kogutud pensionipunktid nendele punktidele vastava aastate arvuga.

6. a) Piirialatöötajatel, kes töötavad mingi muu liikmesriigi kui Prantsusmaa territooriumil ja kes elavad Prantsusmaa departemangudes Haut-Rhin, Bas-Rhin ja Moselle, on õigus saada nende departemangude territooriumil mitterahalist hüvitist, mida antakse kohaliku Alsace-Lorraine'i kindlustusskeemi alusel, mis on kehtestatud 12. juuni 1946. aasta seadusega nr 46-1428 ja 25. septembri 1967. aasta seadusega nr 67-814 vastavalt määruse artiklile 19.

b) Neid sätteid rakendatakse analoogia põhjal määruse artikli 25 lõigete 2 ja 3 ning artiklite 28 ja 29 alusel õigustatud isikute suhtes.

7. Olenemata määruse artiklitest 73 ja 74 antakse eluasemetoetust, lapsehooldustoetust ja vanematoetust üksnes asjaomastele isikutele ja nende pereliikmetele, kes elavad Prantsuse territooriumil.

8. Iga töötaja, kelle suhtes ei kehti enam Prantsuse õigusaktid, mis reguleerivad lesekindlustust üldise Prantsuse sotsiaalkindlustussüsteemi või põllumajandustöötajate süsteemi alusel, loetakse riski realiseerumisel omavat selliste õigusaktide alusel kindlustatu staatust määruse III jaotise 3. peatüki sätete kohaldamisel, kui kõnealune isik on riski realiseerumise ajal töötajana kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, või selle puudumise korral juhul, kui teise liikmesriigi töötajaid käsitlevate õigusaktide alusel tuleb maksta toitjakaotustoetust. Nimetatud tingimus loetakse siiski täidetuks artikli 48 lõikes 1 osutatud juhul.

F. KREEKA

1. …

2. Kreeka kodanike ja Kreeka päritolu välismaalaste pensionikindlustusskeemiga vabatahtlikku liitumist käsitlev seadus nr 1469/84 on kohaldatav teiste liikmesriikide kodanike, kodakondsuseta isikute ja pagulaste suhtes, kes elavad liikmesriigi territooriumil, teises lõigus esitatud tingimustel.

Nimetatud seaduse tingimuste täitmise korral võib sissemakseid teha:

a) kui asjaomane isik elab liikmesriigi territooriumil ja on kunagi varem olnud kohustuslikult liitunud Kreeka pensionikindlustusskeemiga

või

b) olenemata elukohast, kui asjaomane isik on varem elanud Kreekas 10 aasta jooksul, järjestikku või mitte, või on tema suhtes varem 1500 päeva jooksul kehtinud Kreeka õigusaktid kas kohustuslikult või vabatahtlikult.

3. Olenemata OGA-määrustega kohaldatavatest vastavatest sätetest võrdsustatakse OGAga kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud määruse artikli 1 punktis r määratletud kindlustusperioodidega perioodid, mille jooksul on õigus saada hüvitist seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega nimetatud riske eraldi sätestavate liikmesriigi õigusaktide alusel, tingimusel et need perioodid langevad kokku põllumajandussektoris töötamise perioodidega Kreekas.

4. Kreeka õigusaktide puhul sõltub määruse artikli 49 lõike 2 kohaldamine tingimusest, et nimetatud artiklis osutatud ümberarvutamine ei kahjustaks asjaomase isiku huve.

5. Kui Kreeka lisapensionifondide eeskirjad näevad ette Kreeka seadusjärgsetes kindlustusasutustes täitunud kohustusliku vanaduspensionikindlustuse perioodide tunnustamise, kohaldatakse nimetatud eeskirju ka kohustusliku pensionikindlustusperioodide suhtes, mis on täitunud mõne muu määruse reguleerimisalasse kuuluva liikmesriigi õigusaktide alusel.

6. Töötajad, kes kuni 31. detsembrini 1992 olid kohustuslikult liitunud muu liikmesriigi kui Kreeka pensionikindlustusskeemiga ja kelle suhtes kehtib kohustuslik Kreeka sotsiaalkindlustus (põhiline riiklik kindlustus) esmakordselt pärast 1. jaanuari 1993, loetakse "varem kindlustatud isikuteks" vastavalt seaduse nr 2084/92 sätetele.

G. IIRIMAA

1. Määruse artikli 19 lõikes 1, artikli 22 lõigetes 1 ja 3, artikli 25 lõigetes 1 ja 3, artikli 26 lõikes 1 ning artiklites 28a, 29 ja 31 osutatud töötajatel või füüsilisest isikust ettevõtjatel, töötutel, pensionitaotlejatel ja pensionäridel ning nende pereliikmetel, kes elavad või viibivad Iirimaal, on õigus saada Iirimaa õigusaktides ettenähtud tasuta ravi, kui sellise ravi kulu tasub muu liikmesriigi kui Iirimaa asutus.

2. Muu liikmesriigi kui Iirimaa õigusaktidele alluva töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja pereliikmetel, kes vastavad nimetatud õigusaktidega kehtestatud hüvitise saamise tingimustele, arvestades vajadusel määruse artiklit 18, on õigus Iirimaal elamise korral saada tasuta igasugust Iirimaa õigusaktidega ettenähtud ravi.

Selliste hüvitiste kulud tasub asutus, kes on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustanud.

Kui aga töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja abikaasa või laste eest hoolitsev isik tegeleb Iirimaal kutse- või äritegevusega, peab pereliikmetele maksma hüvitisi Iiri asutus, kui õigus saada selliseid hüvitisi tuleneb üksnes Iirimaa õigusaktidest.

3. Kui töötaja, kelle suhtes kehtivad Iirimaa õigusaktid, on lahkunud oma töö käigus ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile ja kui temaga juhtub õnnetus enne kohalejõudmist, määratakse tema õigus saada hüvitist nimetatud õnnetuse eest kindlaks:

a) nagu oleks õnnetus juhtunud Iirimaa territooriumil

ning

b) tuvastades, kas ta oli oma töötamisest tulenevalt nimetatud õigusaktide alusel kindlustatud, arvestamata tema lahkumist Iirimaa territooriumilt.

4. …

5. Sissetuleku arvutamisel, selleks et määrata palgast sõltuvat hüvitist, mida makstakse Iirimaa õigusaktide alusel töötuse puhul, võetakse töötaja puhul erandina määruse artikli 23 lõikest 1 ja artikli 68 lõikest 1 arvesse selle aasta nais- ja meestöötajate keskmist nädalapalka iga töönädala eest, mis on töötajana täidetud teise liikmesriigi õigusaktide alusel vastava tulumaksuaasta jooksul.

6. Artikli 40 lõike 3 punkti a alapunkti ii kohaldamisel võetakse arvesse üksnes perioode, mille jooksul töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja oli töövõimetu Iirimaa õigusaktides määratletud tähenduses.

7. Artikli 44 lõike 2 kohaldamisel loetakse töötaja otseselt palunuks vanaduspensioni määramise edasilükkamist, mida tal oleks õigus saada Iirimaa õigusaktide alusel, sellisel juhul, kui vanaduspensioni saamise eeltingimuseks on pensionilejäämine ja kõnealune töötaja ei ole pensionile jäänud.

8. …

9. Töötul, kes naaseb Iirimaale kolmekuulise perioodi lõpul, mille vältel ta sai määruse artikli 69 lõike 1 kohaldamisel jätkuvalt hüvitisi Iirimaa õigusaktide alusel, on artikli 69 lõikest 2 olenemata õigus taotleda töötushüvitist, kui ta vastab eespool nimetatud õigusaktides sätestatud tingimustele.

10. Iirimaa õigusaktide alusel täitunud perioodi vastavalt määruse artikli 13 lõike 2 punktile f ei või:

i) võtta arvesse nimetatud sätte alusel kui Iirimaa seaduste alusel täitunud perioodi määruse III jaotise kohaldamisel

ega

ii) olla aluseks, et lugeda Iirimaa pädevaks riigiks määruse artiklites 18 ja 38 ning artikli 39 lõikes 1 ettenähtud hüvitiste maksmiseks.

H. ITAALIA

Ei ole.

I. LUKSEMBURG

1. Olenemata määruse artikli 94 lõikest 2 võetakse invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuspensioni käsitlevate Luksemburgi õigusaktide alusel töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal enne 1. jaanuari 1946 või enne kahepoolse konventsiooniga kindlaksmääratud varasemat kuupäeva täitunud kindlustusperioode või nendega võrdsustatud perioode arvesse nimetatud õigusaktide kohaldamisel üksnes juhul, kui asjaomane isik tõendab, et tal on pärast kõnealust kuupäeva täitunud kuuekuuline kindlustusperiood Luksemburgi skeemi alusel. Kui kehtib mitu kahepoolset konventsiooni, võetakse kindlustusperioode või nendega võrdsustatud perioode arvesse alates varasemast kuupäevast.

2. Luksemburgi pensionide kindla osa määramisel käsitatakse alates 1. oktoobrist 1972 elamisperioodidena Luksemburgi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja puhul, kes ei ela Luksemburgi territooriumil.

3. Määruse artikli 22 lõike 2 teine lõik ei mõjuta Luksemburgi õigusaktide sätteid, mille kohaselt haigekassa ei tohi keelduda loa andmisest saada ravi välismaal, juhul kui vajalikku ravi ei saa osutada Luksemburgis.

4. Sotsiaalkindlustuskoodeksi (Code des Assurances Sociales) artikli 171 lõikes 7 ettenähtud kindlustusperioodi arvessevõtmisel tunnustab Luksemburgi asutus asjaomase isiku puhul teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode nii, nagu oleksid need nimetatud asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud perioodid. Eelmiste sätete kohaldamine on seatud sõltuvusse tingimusest, et asjaomasel isikul oleksid viimasena täitunud kindlustusperioodid Luksemburgi õigusaktide alusel.

J. MADALMAAD

1. Ravikulude kindlustus

a) Madalmaade õigusaktide alusel mitterahalise hüvitise saamise õiguse puhul tähendab III jaotise 1. peatüki kohaldamisel mitterahalisi hüvitisi saama õigustatud isik isikuid, kes on kindlustatud või kaaskindlustatud kindlustusskeemi alusel, mida reguleerib Madalmaade seadus haigekassade kohta.

b) …

c) Määruse artiklite 27—34 kohaldamisel käsitatakse määruse artikli 5 alusel esitatud Madalmaade Kuningriigi deklaratsiooni punktides b (invaliidsus) ja c (vanadus) nimetatud õigusnormide alusel makstavate pensionidena järgmisi pensione:

- pensione, mis on määratud 6. jaanuari 1966. aasta seaduse (Staatsblad 6) alusel, millega on kehtestatud uus kord avalike teenistujate ja nende ülalpidamisel olnud isikute pensionide suhtes (Madalmaade avalike teenistujate pensionide seadus) (Algemene burgerlijke pensioenwet),

- pensione, mis on määratud 6. oktoobri 1966. aasta seaduse (Staatsblad 445) alusel, millega on kehtestatud uus kord sõjaväelaste ja nende ülalpidamisel olnud isikute pensionide suhtes (sõjaväelaste pensionide seadus) (Algemene militaire pensioenwet),

- pensione, mis on määratud 15. veebruari 1967. aasta seaduse (Staatsblad 138) alusel, millega on kehtestatud uus kord NV Nederlandse Spoorwegeni (Madalmaade pensione, mis on määratud Hollandi raudtee töötajate teenistustingimusi reguleeriva määruse alusel (Reglement Dienstvoorwaarden Nederlandse Spoorwegwn) (RDV 1964 NS),

- mis on kavandatud töötajate ja endiste töötajate vanadushüvitisteks, või hüvitised varase pensioni kujul, mida makstakse vastavalt varase pensionilejäämise kindlustusskeemile, mis on loodud riigi poolt või kollektiivlepinguga või selle alusel või vastavalt haigekassade nõukogu loodud skeemile.

d) Artikli 19 lõikes 2 osutatud Madalmaades elavaid pereliikmeid ning töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid ning nende pereliikmeid, kellele on osutatud artikli 22 lõike 1 punktis b ja lõikes 3 koos artiklitega 25 ja artikli 26 lõike 1 punktiga b, kellel on õigus saada hüvitisi teise liikmesriigi õigusaktide alusel, ei kindlustata eriravikulude üldkindlustust käsitleva seaduse (Algemene Wet Bijzondere Ziektekosten — AWBZ) alusel.

2. Madalmaade õigusaktide kohaldamine üldise vanaduskindlustuse suhtes (Toepassing van de Nederlandse Algemene Ouderdomswet — AOW)

a) AOW artikli 13 lõikes 1 osutatud vähendamist ei kohaldata kalendriaastate või nende osade suhtes enne 1. jaanuari 1957, mille jooksul hüvitisesaaja, kes ei vasta tingimustele, mis võimaldaksid tal käsitada selliseid aastaid kindlustusperioodina, elas 15.— 65. eluaastani Madalmaade territooriumil või mille jooksul teise liikmesriigi territooriumil elades ta töötas Madalmaades nimetatud riigis asutatud tööandja juures.

Erandina AOW artiklist 7 loetakse pensioniõiguslikuks ka isikud, kes elasid või töötasid kooskõlas eespool nimetatud tingimustega üksnes enne 1. jaanuari 1957.

b) AOW artikli 13 lõikes 1 osutatud vähendamist ei kohaldata 2. augustile 1989 eelnenud kalendriaastate või nende osade suhtes, mille jooksul abielus olev või olnud isik ei olnud oma 15. ja 65. eluaasta vahel eespool nimetatud õigusaktide alusel kindlustatud, olenemata elamisest muu liikmesriigi kui Madalmaade territooriumil, kui need kalendriaastad või nende osad langevad kokku ühelt poolt kõnealuse isiku abikaasal nimetatud õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega, tingimusel et nad olid sellistel perioodidel abielus, ja teiselt poolt kalendriaastate või nende osadega, mida tuleb arvesse võtta punkti a alusel.

Erandina AOW artiklist 7 loetakse sellist isikut hüvitisesaajaks.

c) AOW artikli 13 lõikes 2 osutatud vähendamist ei kohaldata kalendriaastate või nende osade suhtes enne 1. jaanuari 1957, mille jooksul pensionäri abikaasa, kes ei vasta tingimustele, mis võimaldaksid tal käsitada selliseid aastaid kindlustusperioodina, elas abikaasa 15. ja 65. eluaasta vahel Madalmaade territooriumil või mille jooksul teise liikmesriigi territooriumil elades ta töötas Madalmaades nimetatud riigis asutatud tööandja juures.

d) AOW artikli 13 lõikes 2 osutatud vähendamist ei kohaldata 2. augustile 1989 eelnenud kalendriaastate või nende osade suhtes, mille jooksul oma 15. ja 65. eluaasta vahel pensionäri abikaasa elas muu liikmesriigi kui Madalmaade territooriumil ega olnud eespool nimetatud õigusaktide alusel kindlustatud, kui need kalendriaastad või nende osad langevad kokku ühelt poolt kõnealuse isiku abikaasal nimetatud õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega, tingimusel et nad olid sellistel perioodidel abielus, ja teiselt poolt kalendriaastate või nende osadega, mida tuleb arvesse võtta punkti a alusel.

e) Punktides a, b, c ja d osutatud sätteid kohaldatakse üksnes juhul, kui asjaomane isik on elanud kuus aastat ühe või mitme liikmesriigi territooriumil pärast 59aastaseks saamist, ja üksnes seni, kuni kõnealune isik elab neist liikmesriikidest mõne territooriumil.

f) Erandina üldise vanaduskindlustuse seaduse (AOW) artikli 45 lõikest 1 ning orbude ja leskede üldkindlustuse seaduse artikli 47 lõikest 1 on kohustusliku kindlustusskeemiga hõlmatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja abikaasal, kes elab muus liikmesriigis kui Madalmaad, lubatud võtta vabatahtlik kindlustus nimetatud õigusaktide alusel, kuid üksnes selliste 2. augustile 1989 järgnenud perioodide suhtes, mille jooksul töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja on või oli kohustuslikult kindlustatud nimetatud õigusaktide alusel. See luba kaotab kehtivuse töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kohustusliku kindlustuse lõppemise kuupäeval.

Nimetatud luba ei kaota kehtivust aga juhul, kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kohustuslik kindlustus lõpeb tema surma tõttu ja kui tema lesk saab pensioni üksnes Madalmaade õigusaktide alusel leskede ja orbude üldkindlustuse kohta (AWW).

Iga juhul kaotab vabatahtliku kindlustuse luba kehtivuse kuupäeval, mil vabatahtlikult kindlustatud isik saab 65aastaseks.

Eespool nimetatud vabatahtliku kindlustuse eest tasutavad sissemaksed määratakse Madalmaade üldvanaduskindlustuse seaduse (AOW) ja Madalmaade leskede ja orbude üldkindlustuse seaduse (AWW) alusel kohustuslikult kindlustatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja abikaasa puhul kindlaks vastavalt sätetele, mis on seotud kohustusliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramisega, tingimusel et tema sissetulek loetakse Madalmaades saaduks.

2. augustil 1989 või pärast seda kohustuslikult kindlustatud olnud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja abikaasa puhul määratakse sissemaksed kindlaks vastavalt sätetele, mis on seotud kohustusliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramisega Madalmaade üldvanaduskindlustuse seaduse ja Madalmaade leskede ja orbude üldkindlustuse seaduse alusel.

g) Punktis f osutatud luba antakse üksnes juhul, kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja abikaasa on teatanud sotsiaalkindlustuspangale (Sociale Verzekeringsbank) hiljemalt aasta jooksul pärast kohustusliku kindlustusperioodi algust kavatsusest võtta vabatahtlik kindlustus.

2. augustil 1989 või pärast seda kohustuslikult kindlustatud olnud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja abikaasa puhul algab kõnealune aastane tähtaeg 2. augustil 1989.

Määruse artikli 14 lõike 1, artikli 14a lõike 1 või artikli 17 sätetele alluva töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja väljaspool Madalmaid elavale abikaasale ei või anda punkti f neljandas lõigus osutatud luba, kui sellel abikaasal on või oli üksnes vastavalt Madalmaade õigusaktide sätetele lubatud võtta vabatahtlik kindlustus.

h) Punkte a, b, c, d ja f ei kohaldata nende perioodide suhtes, mis langevad kokku nende perioodidega, mida võib võtta arvesse pensioni arvutamisel muu liikmesriigi kui Madalmaade õigusaktide alusel, ega nende perioodide suhtes, mille jooksul asjaomane isik on saanud selliste õigusaktide alusel vanaduspensioni.

i) Määruse artikli 46 lõike 2 kohaldamisel võetakse kindlustusperioodidena arvesse üksnes kindlustusperioode, mis on täitunud üle 15aastastel isikutel Madalmaade vanaduskindlustuse üldseaduse (AOW) alusel.

3. a) Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes ei kehti enam lesekindlustust reguleerivad Madalmaade õigusaktid, loetakse riski realiseerumisel selliste õigusaktide alusel kindlustatuks määruse III jaotise 3. peatüki kohaldamisel, kui kõnealune isik on sama riski suhtes kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, või selle puudumisel juhul, kui teise liikmesriigi õigusaktide alusel tuleb maksta toitjakaotustoetust. Artikli 48 lõikes 1 osutatud juhul loetakse viimane tingimus siiski täidetuks.

b) Kui punktist a tulenevalt on lesel õigus saada lesepensioni Madalmaade õigusaktide alusel, mis on seotud leskede ja orbude üldkindlustusega, arvutatakse nimetatud pension vastavalt määruse artikli 46 lõikele 2.

Nimetatud sätete kohaldamisel tunnustatakse Madalmaade õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidena ka enne 1. oktoobrit 1959 täitunud kindlustusperioode, mille jooksul töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja elas Madalmaade territooriumil enne 15aastaseks saamist või mille jooksul ta, elades teise liikmesriigi territooriumil, tegi tasulist tööd Madalmaades nimetatud riigis asutatud tööandja juures.

c) Arvesse ei võeta punkti b alusel arvestatavaid perioode, mis langevad kokku kindlustusperioodidega, mis on täitunud teise liikmesriigi õigusaktide alusel toitjakaotuspensionide kohta.

d) Määruse artikli 46 lõike 2 kohaldamisel võetakse kindlustusperioodidena arvesse üksnes kindlustusperioode, mis on täitunud pärast 15aastaseks saamist leskede ja orbude kindlustuse üldseaduse (AWW) alusel.

4. a) Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole enam kindlustatud töövõimetuskindlustust (WAO) käsitleva 18. veebruari 1966. aasta seaduse alusel ja/või töövõimetust (AAW) käsitleva 11. detsembri 1975. aasta seaduse alusel, loetakse riski realiseerumisel endiselt kindlustatuks määruse III jaotise 3. peatüki sätete kohaldamisel, kui ta on sama riski suhtes kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide alusel või selle puudumise korral juhul, kui sama riski eest tuleb talle maksta hüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel. Artikli 48 lõikes 1 osutatud juhul loetakse viimane tingimus siiski täidetuks.

b) Kui vastavalt punktile a on asjaomasel isikul õigus saada Madalmaade invaliidsushüvitist, määratakse nimetatud hüvitis talle vastavalt määruse artikli 46 lõikes 2 kehtestatud reeglitele:

i) vastavalt eespool nimetatud 18. veebruari 1966. aasta seaduse (WAO) sätetele, kui töövõimetuse tekkimise ajal oli ta sama riski suhtes kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide alusel töötajana määruse artikli 1 punktis a määratletud tähenduses;

ii) vastavalt eespool nimetatud 11. detsembri 1975. aasta seaduse (AAW) sätetele, kui töövõimetuse tekkimise ajal ta:

- oli kindlustatud selle riski suhtes teise liikmesriigi õigusaktide alusel, kuid mitte töötajana määruse artikli 1 punktis a määratletud tähenduses

või

- ei olnud selle riski suhtes kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, kuid võib esitada taotluse hüvitise saamiseks teise liikmesriigi õigusaktide alusel.

Kui vastavalt alapunkti i sätetele arvutatud hüvitise suurus on väiksem kui alapunkti ii sätete kohaldamisest tulenev hüvitis, makstakse viimasena nimetatud hüvitist.

c) Vastavalt eespool nimetatud 18. veebruari 1966. aasta seadusele (WAO) või vastavalt eespool nimetatud 11. detsembri 1975. aasta seadusele (AAW) määratud hüvitiste arvutamisel peavad Madalmaade asutused võtma arvesse järgmist:

- enne 1. juulit 1967 Madalmaades täitunud töötamisperioode ja nendega võrdsustatud perioode,

- eespool nimetatud 18. veebruari 1966. aasta seaduse (WAO) alusel täitunud kindlustusperioode,

- eespool nimetatud 11. detsembri 1975. aasta seaduse (AAW) alusel üle 15aastasel isikul täitunud kindlustusperioode, kui need ei lange kokku kindlustusperioodidega, mis on täitunud eespool nimetatud 18. veebruari 1966. aasta seaduse (WAO) alusel.

d) Määruse artikli 40 lõike 1 kohaselt Madalmaade invaliidsushüvitise arvutamisel võtab Madalmaade asutus arvesse kõiki lisasid, mida määratakse pensionilisade seaduse sätete alusel. Õigus saada nimetatud lisa ja lisa suurus arvutatakse üksnes pensionilisade seaduse alusel.

5. Madalmaade seaduste kohaldamine perehüvitiste suhtes

a) Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes kvartali jooksul kohaldatakse Madalmaade õigusakte perehüvitiste kohta ja kelle suhtes selle kvartali esimesel päeval kohaldati teise liikmesriigi vastavaid õigusakte, loetakse kindlustatuks Madalmaade seaduse kohaselt sellest esimesest kuupäevast alates.

b) Perehüvitiste suurus, mida võib taotleda töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, keda loetakse punkti a alusel kindlustatuks Madalmaade perehüvitist reguleerivate õigusaktide alusel, määratakse kindlaks määruse artiklis 98 osutatud rakendusmääruses sätestatud korras.

6. Teatavate üleminekusätete kohaldamine

Määruse artikli 45 lõiget 1 ei kohaldata selleks, et hinnata õigust saada hüvitist üldist vanaduskindlustust, leskede ja orbude üldkindlustust ja töövõimetuse üldkindlustust reguleerivate õigusaktide üleminekusätete alusel (artikkel 46).

K. AUSTRIA

1. Määruse III jaotise 1. peatüki kohaldamisel võrdsustatakse pensionäriga isik, kes saab avaliku teenistuja pensioni.

2. Määruse artikli 46 lõike 2 kohaldamisel ei arvestata Austria õigusaktidest tulenevaid suurendatud sissemakseid lisakindlustuse eest ja kaevurite lisahüvitist. Sellistel juhtudel suurendatakse vastavalt määruse artikli 46 lõikele 2 arvutatud summat lisakindlustuse eest tasutavate suurendatud sissemaksete ja kaevurite lisahüvitise võrra.

3. Määruse artikli 46 lõike 2 kohaldamisel loetakse Austria õigusaktide kohaldamise korral pensioniõiguse tekkimise kuupäeva (Stichtag) riski realiseerumise kuupäevaks.

4. Määruse sätete kohaldamise mõjul ei vähene hüvitise saamise õigus, mis tuleneb Austria õigusaktidest isikute kohta, kelle sotsiaalkindlustusseisund on halvenenud poliitilistel või usulistel põhjustel või sünnipärastel põhjustel.

L. PORTUGAL

Teenistuses või pensionil avalikud teenistujad ja nende pereliikmed, kes on hõlmatud spetsiaalse tervishoiuskeemiga, võivad saada mitterahalisi haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitisi ootamatult tekkinud vajaduse korral teises liikmesriigis viibimise või reisimise ajal, et saada oma tervislikule seisundile vastavat ravi pädeva Portugali asutuse eelneval loal vastavalt korrale, mis on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 22 lõike 1 punktides a ja c, lõike 2 teises lauses ja lõikes 3 ning artikli 31 punktis a, samadel tingimustel nagu üldise sotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad.

M. SOOME

1. Selleks et teha kindlaks, kas Soome tööpensioni arvutamisel tuleks arvesse võtta pensioniriski realiseerumise ja pensioniea vahelist perioodi (tulevane periood), võetakse Soomes elamise tingimusega seoses arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- ja elamisperioode.

2. Kui töötamine või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine Soomes on lõppenud ja risk realiseerub teises liikmesriigis töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ajal ja kui vastavalt Soome tööpensioni alastele õigusaktidele ei hõlma pension enam perioodi riski realiseerumise ja pensioniea saabumise vahel (tulevane periood), võetakse tulevase perioodi nõude suhtes arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode, nagu oleksid need Soomes täitunud kindlustusperioodid.

3. Kui Soome õigusaktide alusel maksab Soome asutus viivist hüvitisetaotluse menetlemisega viivitamise eest, loetakse sellist viivist käsitleva Soome õigusnormi kohaldamisel teise liikmesriigi asutusele esitatud taotlus esitatuks kuupäeval, kui kõnealune taotlus koos kõigi vajalike lisadega jõuab pädevasse Soome asutusse.

N. ROOTSI

1. Artikli 18 lõike 1 kohaldamisel, selleks et tuvastada isiku õigust saada vanematoetust, loetakse muu liikmesriigi kui Rootsi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperiood põhinevaks samal keskmisel sissetulekul kui Rootsi kindlustusperioodid, millele see liidetakse.

2. Määruse sätteid kindlustus- või elamisperioodide liitmise kohta ei kohaldata Rootsi õigusaktide üleminekureeglite suhtes, mis käsitlevad Rootsis elavate isikute põhipensionide soodsama arvutamise õigust kindlaksmääratud perioodi suhtes enne taotluse kuupäeva.

3. Tuvastamaks õigust saada invaliidsus- või toitjakaotuspensioni, mis osaliselt põhineb tulevasel eeldataval kindlustusperioodil, loetakse isik täitnuks Rootsi õigusaktide nõuded kindlustuse ja sissetuleku suhtes, kui ta on hõlmatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana teise liikmesriigi kindlustus- või elamisskeemiga.

4. Väikelaste eest hoolitsemise aastad loetakse vastavalt Rootsi õigusaktides ettenähtud tingimustele kindlustusperioodideks lisapensioni saamiseks, seda ka juhul, kui laps ja asjaomane isik elavad teises liikmesriigis, tingimusel et lapse eest hoolitsev isik on lapsehoolduspuhkusel vastavalt seadusele õiguse kohta saada puhkust lapse kasvatamiseks.

O. ÜHENDKUNINGRIIK

1. Juhul kui isik, kes tavaliselt elab Gibraltaril või kellelt on nõutud alates tema viimatisest saabumisest Gibraltarile, et ta tasuks töötajana sissemakseid Gibraltari õigusaktide alusel, taotleb töövõimetuse, raseduse või sünnituse või töötuse tõttu teatud ajaks vabastust sissemaksetest ja teeb ettepaneku, et selle perioodi sissemaksed talle krediteeritakse, loetakse kõik perioodid, mille jooksul see isik on töötanud mingi muu liikmesriigi kui Ühendkuningriigi territooriumil, tema taotluse suhtes perioodideks, mille jooksul ta on töötanud Gibraltaril ja mille eest ta on tasunud sissemakseid töötajana vastavalt Gibraltari õigusaktidele.

2. Kui vastavalt Ühendkuningriigi õigusaktidele võib isikul olla õigus saada väljateenitud pensioni, juhul kui:

a) endise abikaasa tasutud sissemakseid võetakse arvesse, nagu oleksid need asjaomase isiku enda sissemaksed,

või

b) nimetatud isiku abikaasa või endine abikaasa vastab sissemaksetingimustele,

siis tingimusel, et selline abikaasa või endine abikaasa alati on või oli töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes kehtisid kahe või enama liikmesriigi õigusaktid, kohaldatakse määruse III jaotise 3. peatüki sätteid, et määrata kindlaks õigused Ühendkuningriigi õigusaktide alusel. Sellisel juhul tõlgendatakse nimetatud 3. peatüki viiteid kindlustusperioodidele viidetena kindlustusperioodidele, mis on täitunud:

i) abikaasal või endisel abikaasal, kui taotluse on esitanud abielus naine, lesestunud mees või isik, kelle abielu on lõppenud muul põhjusel kui abikaasa surma tõttu,

või

ii) endisel abikaasal, kui taotluse on esitanud lesk, kellele ei makstud toitjakaotuspensioni vahetult enne pensioniikka jõudmist või kes saab üksnes vanusega seotud lesepensioni, mida arvutatakse määruse artikli 46 lõike 2 alusel.

3. a) Kui Ühendkuningriigi õigusaktide alusel antavat töötushüvitist makstakse isikule vastavalt määruse artikli 71 lõike 1 punkti a alapunktile ii või punkti b alapunktile ii, loetakse vastavalt Suurbritannias või Põhja-Iirimaal viibitud perioodideks nimetatud isikul teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodid, et täita Ühendkuningriigi õigusaktidega kehtestatud tingimusi lapsetoetuse (child benefit) saamiseks Suurbritannias või vastavalt Põhja-Iirimaal viibitud perioodide suhtes.

b) Kui määruse II jaotise alusel, välja arvatud artikli 13 lõike 2 punkt f, on Ühendkuningriigi õigusaktid kohaldatavad töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes, kes ei vasta Ühendkuningriigi õigusaktides kehtestatud tingimustele lapsetoetuse (child benefit) saamiseks seoses:

i) viibimisega Suurbritannias või vastavalt Põhja-Iirimaal, loetakse ta seal viibinuks kõnealuse tingimuse täitmiseks;

ii) viibimisperioodiga Suurbritannias või vastavalt Põhja-Iirimaal loetakse selliste tingimuste täitmiseks nimetatud töötajal teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodid Suurbritannias või vastavalt Põhja-Iirimaal viibimise perioodideks.

c) Gibraltari õigusaktide alusel perehüvitiste taotluste suhtes kohaldatakse punktide a ja b sätteid analoogia põhjal.

4. Ühendkuningriigi õigusaktide alusel antavat lesehüvitist käsitletakse määruse III jaotise kohaldamisel toitjakaotuspensionina.

5. Artikli 10a lõike 2 kohaldamisel hoolitsemistoetust, invaliidi hooldamise toetust ja invaliidi ülalpidamistoetust reguleerivate sätete suhtes võetakse muu liikmesriigi kui Ühendkuningriigi territooriumil täitunud töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodi arvesse niivõrd, kui see on vajalik täitmaks Ühendkuningriigis viibimise tingimust, enne kuupäeva, kui esmakordselt tekib õigus saada kõnealust toetust.

6. Kui töötaja, kelle suhtes kehtivad Ühendkuningriigi õigusaktid, on lahkunud oma töö käigus ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile ja kui temaga juhtub õnnetus enne kohalejõudmist, määratakse tema õigus saada hüvitist nimetatud õnnetuse eest kindlaks:

a) nagu oleks õnnetus juhtunud Ühendkuningriigi territooriumil

ning

b) tuvastades, kas ta oli töötaja Suurbritannia või Põhja-Iiri õigusaktide alusel või töötaja Gibraltari õigusaktide alusel, arvestamata tema lahkumist nimetatud territooriumidelt.

7. Määrust ei kohaldata selliste Ühendkuningriigi õigusnormide suhtes, millega jõustatakse Ühendkuningriigi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud sotsiaalkindlustuskokkulepe.

8. Määruse III jaotise 3. peatüki kohaldamisel ei võeta arvesse astendatud sissemakseid, mida kindlustatud isik on tasunud Ühendkuningriigi õigusaktide alusel, ega nimetatud õigusaktide alusel makstavaid astendatud vanadushüvitisi. Astendatud hüvitiste summa liidetakse Ühendkuningriigi õigusaktide alusel makstavate hüvitiste summale, mis on kindlaks määratud vastavalt nimetatud peatükile. Nimetatud kahe summa kokkuliitmisel saadud summa moodustab hüvitise suuruse, mis tegelikult tuleb asjaomasele isikule maksta.

9. …

10. Mitteosamakselise sotsiaalkindlustushüvitise ja töötuskindlustuse määruse (Gibraltar) kohaldamisel loetakse iga isik, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, Gibraltaril elavaks juhul, kui ta elab mõnes liikmesriigis.

11. Määruse artiklite 10, 27, 28, 28a, 29, 30 ja 31 kohaldamisel loetakse Ühendkuningriigi õigusaktide alusel töötajale või füüsilisest isikust ettevõtjale antav hooldamistoetus invaliidsushüvitiseks.

12. Määruse artikli 10 lõike 1 kohaldamisel loetakse iga Ühendkuningriigi õigusaktide alusel hüvitisele õigust omav isik teise liikmesriigi territooriumil viibimise korral nimetatud viibimise ajal sellise teise liikmesriigi territooriumil elavaks.

13.1. Sissetulekuteguri arvutamisel määramaks kindlaks õigust saada hüvitisi Ühendkuningriigi õigusaktide alusel ja arvestades punktis 15 sätestatut võetakse iga nädal, mille jooksul töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on kehtinud teise liikmesriigi õigusaktid ja mis algas vastava tulumaksuaasta jooksul Ühendkuningriigi õiguses määratletud tähenduses, arvesse järgmiselt.

a) Perioodid ajavahemikus 6. aprillist 1975 kuni 5. aprillini 1987:

i) iga töötajana täidetud kindlustus-, töötamis- või elamisnädala kohta

loetakse, et asjaomane isik on tasunud sissemakseid töötajana sissetuleku põhjal, mis võrdub kahe kolmandikuga selle aasta ülemisest tulupiirist;

ii) iga füüsilisest isikust ettevõtjana täidetud kindlustus-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisnädala kohta loetakse, et asjaomane isik on tasunud 2. klassi sissemakseid füüsilisest isikust ettevõtjana.

b) Perioodid alates 6. aprillist 1987:

i) iga töötajana täidetud kindlustus-, töötamis- või elamisnädala kohta loetakse, et asjaomane isik on saanud sissetulekut, mis võrdub kahe kolmandikuga selle nädala ülemisest tulupiirist, ja tasunud selle pealt sissemakseid töötajana;

ii) iga füüsilisest isikust ettevõtjana täidetud kindlustus-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisnädala kohta loetakse, et asjaomane isik on tasunud 2. klassi sissemakseid füüsilisest isikust ettevõtjana.

c) Iga täisnädala kohta, mille jooksul tal on täitunud periood, mis on võrdsustatud kindlustus-, töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodiga, loetakse asjaomane isik vajalikke sissemakseid teinuks või sissetulekut saanuks, kuid üksnes ulatuses, mis on vajalik, et viia tema kogutulutegur kõnealuse maksuaasta eest nõutavale tasemele, et muuta see maksuaasta tunnustatavaks aastaks Ühendkuningriigi sissemaksete või sissetuleku krediteerimist reguleerivates õigusaktides määratletud tähenduses.

13.2. Määruse artikli 46 lõike 2 punkti b kohaldamisel, juhtudel:

a) kui mõnel maksuaastal, mis on alanud 6. aprillil 1975 või hiljem, on töötajal täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioodid üksnes muus liikmesriigis kui Ühendkuningriigis ja lõike 1 punkti a alapunkti i või lõike 1 punkti b alapunkti i kohaldamisest tulenevalt arvestatakse seda aastat kvalifitseeriva aastana Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses määruse artikli 46 lõike 2 punkti a kohaldamisel, loetakse ta sel aastal kindlustatuks 52 nädala jooksul nimetatud teises liikmesriigis;

b) kui mõnda maksuaastat, mis on alanud 6. aprillil 1975 või hiljem, ei loeta kvalifitseerivaks aastaks Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses määruse artikli 46 lõike 2 punkti a kohaldamisel, ei võeta arvesse ühtki sel aastal täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioodi.

13.3. Sissetulekuteguri konverteerimisel kindlustusperioodideks jagatakse vastaval tulumaksuaastal Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses saavutatud sissetulekutegur selle aasta madalaima tulupiiriga. Tulemus väljendatakse täisarvuna, komakohti ei võeta arvesse. Niimoodi arvutatud suurust käsitletakse esindavana Ühendkuningriigi õigusaktide alusel sel aastal täitunud kindlustusnädalate arvu, tingimusel et selline arv ei ületa nädalate arvu, mille jooksul sel aastal kõnealuse isiku suhtes nimetatud õigusaktid kehtisid.

14. Määruse artikli 40 lõike 3 punkti a alapunkti ii kohaldamisel võetakse arvesse üksnes perioode, mille jooksul töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja oli töövõimetu Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses.

15.1. Määruse artikli 46 lõike 2 punkti a järgi arvutamisel, pensioni selle osa teoreetilist suurust, mis Ühendkuningriigi õigusaktide alusel koosneb lisakomponendist:

a) tõlgendatakse määruse artikli 46 lõike 2 väljendit "töötasu, sissemaksed või suurendamine" tähendavana sissetulekuteguri jääki vastavalt määratlusele 1975. aasta sotsiaalkindlustuse pensionide seaduses või vastavalt 1975. aasta sotsiaalkindlustuse pensionide määruses (Põhja-Iiri);

b) sissetulekuteguri jääk arvutatakse vastavalt määruse artikli 47 lõike 1 punktile b eespool punktis a osutatud tõlgenduse kohaselt, jagades Ühendkuningriigi õigusaktide alusel registreeritud summeeritud jäägi tulumaksuaastate arvuga Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses (kaasa arvatud tulumaksuaastate osa), mis on täitunud nimetatud õigusaktide alusel alates 6. aprillist 1978 asjakohase kindlustusperioodi jooksul.

15.2. Pensioni selle osa suuruse hindamisel, mis Ühendkuningriigi õigusaktide alusel koosneb lisakomponendist, tõlgendatakse määruse artikli 46 lõike 2 väljendit "kindlustus- või elamisperioodid" tähendavana kindlustus- või elamisperioode, mis on täitunud alates 6. aprillist 1978.

16. Töötul, kes naaseb Ühendkuningriiki pärast kolmekuulise perioodi möödumist, mille jooksul ta sai jätkuvalt Ühendkuningriigi õigusaktide alusel hüvitisi vastavalt määruse artikli 69 lõikele 1, on erandina artikli 69 lõikest 2 õigus saada jätkuvalt töötushüvitisi, kui ta vastab eespool nimetatud õigusaktide tingimustele.

17. Raske invaliidsuse hüvitise saamise õiguse kohaldamisel: iga töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes kehtivad või on kehtinud Ühendkuningriigi õigusaktid vastavalt määruse II jaotisele, välja arvatud artikli 13 lõike 2 punkt f:

a) loetakse kogu perioodi suhtes, mille jooksul ta töötas või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana ja tema suhtes kehtisid teises liikmesriigis viibimise ajal Ühendkuningriigi õigusaktid, Ühendkuningriigis viibinuks või elanuks;

b) omab õigust, et muu liikmesriigi territooriumil ja õigusaktide alusel töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana täitunud kindlustusperioode käsitletaks Ühendkuningriigis viibimise või elamise perioodidena.

18. Perioodi, mille jooksul kohaldati Ühendkuningriigi õigusakte vastavalt määruse artikli 13 lõike 2 punktile f ei või:

i) võtta nimetatud sätte alusel arvesse määruse III jaotise kohaldamisel Ühendkuningriigi õigusaktide kohaldamise perioodina

ega

ii) olla aluseks Ühendkuningriigi lugemisele pädevaks riigiks määruse artiklites 18 või 38 või artikli 39 lõikes 1 ettenähtud hüvitiste määramiseks.

19. Arvestades üksikute liikmesriikidega sõlmitud konventsioone, lõpeb määruse artikli 13 lõike 2 punkti f ja rakendusmääruse artikli 10b kohaldamisel Ühendkuningriigi õigusaktide kohaldatavus iga isiku puhul, kelle suhtes varem kohaldati Ühendkuningriigi õigusakte töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, pärast kolme päeva, mis järgnevad:

a) päevale, mil ta asus elama artikli 13 lõikes 2 punktis f osutatud teise liikmesriiki;

b) alalise või ajutise töötamise või füüsilisest ettevõtjast isikuna tegutsemise lõppemise päevale, mille jooksul tema suhtes kehtisid Ühendkuningriigi õigusaktid;

c) iga perioodi viimasele päevale, mille jooksul ta sai Ühendkuningriigi haigus- või rasedus- ja sünnitustoetust (kaasa arvatud mitterahalised hüvitised, mille puhul Ühendkuningriik on pädev riik) või töötushüvitist ning mis:

i) algas enne teise liikmesriiki elama asumise kuupäeva, või kui see on hilisem, siis

ii) vahetult järgnes teises liikmesriigis töötamisele või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele, mille jooksul kõnealuse isiku suhtes kehtisid Ühendkuningriigi õigusaktid.

20. Asjaolu, et vastavalt määruse artikli 13 lõike 2 punktile f ja rakendusmääruse artiklile 10b ning punktile 19 eespool muutusid isiku suhtes kohaldatavaks teise liikmesriigi õigusaktid, ei takista:

a) Ühendkuningriigil pädeva riigina tema suhtes kohaldada töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga seotud määruse III jaotise 1. ja 2. peatüki 1. jao või artikli 40 lõike 2 sätteid, kui ta on nende tähenduses jätkuvalt töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja ja oli viimati sellisena kindlustatud Ühendkuningriigi õigusaktide alusel;

b) tema käsitlemist töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana määruse III jaotise 7. ja 8. peatüki või rakendusmääruse artikli 10 või 10a kohaldamisel, tingimusel et vastavalt punktile a tuleb talle maksta Ühendkuningriigi hüvitist III jaotise 1. peatüki alusel.

--------------------------------------------------

VII LISA (B) (2) (5) (6) (15)

JUHUD, MILLE PUHUL ISIKU SUHTES KOHALDATAKSE KORRAGA KAHE LIIKMESRIIGI SEADUSI

(Määruse artikli 14c lõike 1 punkt b)

1. Juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Belgias ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

2. Juhul kui isik, kes elab Taanis, tegutseb Taanis füüsilisest isikust ettevõtjana ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

3. Põllumajandusliku õnnetuskindlustusskeemi ja põllumeeste vanaduspensioni kindlustusskeemi korral: juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana põllumajanduses Saksamaal ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

4. Juhul kui isik, kes elab Hispaanias, tegutseb Hispaanias füüsilisest isikust ettevõtjana ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

5. Juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Prantsusmaal ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis, välja arvatud Luksemburg.

6. Juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana põllumajanduses Prantsusmaal ja teeb tasulist tööd Luksemburgis.

7. Füüsilisest isikust ettevõtjate pensionikindlustusskeemi korral: juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Kreekas ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

8. Juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Itaalias ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

9. Juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Austrias ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

10. Juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Portugalis ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

11. Juhul kui isik, kes elab Soomes, tegutseb Soomes füüsilisest isikust ettevõtjana ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

12. Juhul kui isik, kes elab Rootsis, tegutseb Rootsis füüsilisest isikust ettevõtjana ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

--------------------------------------------------

II OSA

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 574/72, 21. märts 1972, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes rakendamise kord

SISUKORD

I JAOTIS ÜLDSÄTTED (artiklid 1—4)

II JAOTIS MÄÄRUSE ÜLDSÄTETE RAKENDAMINE (artiklid 5—10a)

III JAOTIS KOHALDATAVATE ÕIGUSAKTIDE KINDLAKSMÄÄRAMIST KÄSITLEVATE MÄÄRUSE SÄTETE RAKENDAMINE (artiklid 10b—14)

IV JAOTIS ERI LIIKI HÜVITISTEGA SEOTUD MÄÄRUSE ERISÄTETE RAKENDAMINE

1. peatükk Perioodide liitmise üldreeglid (artikkel 15)

2. peatükk Haigus ning rasedus ja sünnitus (artiklid 16—34)

3. peatükk Invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus (pensionid) (artiklid 35—59)

4. peatükk Tööõnnetused ja kutsehaigused (artiklid 60—77)

5. peatükk Matusetoetus (artiklid 78 ja 79)

6. peatükk Töötushüvitis (artiklid 80—84)

7. peatükk Perehüvitis (artiklid 85—88)

8. peatükk Hüvitised pensionäride ülalpeetavatele lastele ja orbudele (artiklid 90—92)

V JAOTIS FINANTSSÄTTED (artiklid 93—107)

VI JAOTIS MUUD SÄTTED (artiklid 108—117)

VII JAOTIS ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED (artiklid 118—122)

Lisa 1 Pädevad võimuorganid

Lisa 2 Pädevad asutused

Lisa 3 Elukohajärgsed asutused ja viibimiskohajärgsed asutused

Lisa 4 Kontaktasutused

Lisa 5 Kahepoolsete konventsioonide rakendussätted, mis jäävad jõusse

Lisa 6 Hüvitiste maksmise kord

Lisa 7 Pangad

Lisa 8 Perehüvitiste maksmine

Lisa 9 Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamine

Lisa 10 Pädevate võimuorganite määratud asutused ja organid

Lisa 11 Määruse artikli 35 lõikes 2 osutatud skeemid

Liide Artikkel 95

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikleid 51 ja 235,

võttes arvesse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, eelkõige selle määruse artiklit 98,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust

ning arvestades, et:

on vaja ette näha määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord, mis on kohandatud põhireeglite ja nende sätete aastatepikkusel kohaldamisel omandatud kogemustega;

eelkõige on vaja kindlaks määrata iga liikmesriigi pädevad võimuorganid ja asutused ning kontaktasutused, kellel on õigus omavahel otse teavet vahetada;

on vaja kindlaks määrata dokumendid, mida asjaomased isikud peavad hüvitise saamiseks esitama ja täitma;

on vaja üksikasjalikult kindlaks määrata kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramist käsitlevate määruse (EMÜ) nr 1408/71 sätete rakendamise kord ning eri hüvitiseliikidega seotud sätted;

samuti on vaja kindlaks määrata tingimused selliste hüvitiste tagasimaksmiseks, mida ühe liikmesriigi asutus on andnud teise liikmesriigi asutuse nimel, ning kontrollnõukogu ülesanded;

on vaja ette näha meetodid Euroopa rahasüsteemis valuuta konverteerimise korra kohaldamiseks;

pidades silmas liikmesriigi võimuorganite ja asutuste vahelise side hõlbustamist, on vaja ette näha võimalus elektrooniliseks andmetöötluseks seoses määruse (EMÜ) nr 1408/71 kohaldamisega;

tuleks võimaldada määruse (EMÜ) nr 574/72 lisade 1, 4, 5, 6, 7 ja 8 muutmist määrusega, mille komisjon võtab vastu ühe või mitme asjaomase liikmesriigi või selle pädevate võimuorganite taotluse korral pärast halduskomisjoniga konsulteerimist; nende lisade muutmise ainus eesmärk on inkorporeerida ühenduse õigusakti otsused, mille asjaomane liikmesriik või selle pädevad võimuorganid on vastu võtnud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel on:

a) määrus — määrus (EMÜ) nr 1408/71;

b) rakendusmäärus — käesolev määrus;

c) määruse artiklis 1 sisalduvatel mõistetel nendele kõnealuses artiklis omistatud tähendus.

Artikkel 2

Trükitud näidisvormid. Teave õigusaktide kohta. Juhendid

1. Tõendite, õiendite, deklaratsioonide, taotluste ja muude määruse ja rakendusmääruse kohaldamiseks vajalike dokumentide näidised koostab halduskomisjon.

Kaks liikmesriiki või nende pädevad võimuorganid võivad vastastikuse kokkuleppe alusel ja pärast halduskomisjoni arvamuse saamist võtta omavaheliseks kasutamiseks vastu lihtsustatud vorme.

2. Halduskomisjon võib iga liikmesriigi pädevate võimuorganite huvides koguda teavet käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate õigus- ja haldusnormide kohta.

3. Halduskomisjon koostab juhendid asjaomaste isikute nõustamiseks seoses nende õiguste ja haldusformaalsustega, mida tuleb täita nende õiguste kasutamiseks.

Enne selliste juhendite koostamist konsulteeritakse konsultatiivkomiteega.

Artikkel 3 (7)

Kontaktasutused. Sidepidamine asutuste vahel ning hüvitisesaajate ja asutuste vahel

1. Pädevad võimuorganid võivad määrata kontaktasutused, mis võivad omavahel otse sidet pidada.

2. Liikmesriigi asutus või liikmesriigi territooriumil elav või viibiv isik võib kas otse või kontaktasutuste kaudu esitada taotluse teise liikmesriigi asutusele.

3. Teise liikmesriigi territooriumil elavatele või viibivatele isikutele ettenähtud otsused ja dokumendid, mille on välja andnud liikmesriigi asutus, võidakse edastada otse tähitud kirja teel, mille kättesaamist kinnitatakse.

Artikkel 4 (9)

Lisad

1. Iga liikmesriigi pädev võimuorgan või pädevad võimuorganid on loetletud lisas 1.

2. Iga liikmesriigi pädevad asutused on loetletud lisas 2.

3. Iga liikmesriigi elukohajärgsed asutused ja viibimiskohajärgsed asutused on loetletud lisas 3.

4. Vastavalt rakendusmääruse artikli 3 lõikele 1 määratud kontaktasutused on loetletud lisas 4.

5. Rakendusmääruse artiklis 5, artikli 53 lõikes 3, artiklis 104, artikli 105 lõikes 2, artiklites 116 ja 121 osutatud sätted on loetletud lisas 5.

6. Hüvitiste maksmise viisid, mille iga liikmesriigi väljamaksete eest vastutav asutus valib vastavalt rakendusmääruse artikli 53 lõikele 1, on loetletud lisas 6.

7. Rakendusmääruse artikli 55 lõikes 1 osutatud pankade nimed ja registrisse kantud asukohad või tegevuskohad on loetletud lisas 7.

8. Liikmesriigid, kelle omavahelistes suhetes kohaldatakse rakendusmääruse artikli 10a lõike 1 punkti d, on loetletud lisas 8.

9. Skeemid, mida tuleb arvesse võtta mitterahaliste hüvitiste keskmise aastase maksumuse arvutamisel vastavalt rakendusmääruse artikli 94 lõike 3 punktile a ja artikli 95 lõike 3 punktile a, on loetletud lisas 9.

10. Lisas 10 on loetletud asutused või organid, kelle on määranud pädevad võimuorganid eelkõige vastavalt järgmistele sätetele:

a) määrus: artikkel 14c, artikli 14d lõige 3 ja artikkel 17;

b) rakendusmäärus: artikli 6 lõige 1, artikkel 8, artikkel 10b, artikli 11 lõige 1, artikli 11a lõige 1, artikkel 12a, artikli 13 lõiked 2 ja 3, artikli 14 lõiked 1, 2 ja 3, artikli 38 lõige 1, artikli 70 lõige 1, artikli 80 lõige 2, artikkel 81, artikli 82 lõige 2, artikli 85 lõige 2, artikli 86 lõige 2, artikli 89 lõige 1, artikli 91 lõige 2, artikli 102 lõige 2, artiklid 109 ja 110 ning artikli 113 lõige 2.

11. Lisas 11 on loetletud määruse artikli 35 lõikes 2 osutatud skeem või skeemid.

II JAOTIS

MÄÄRUSE ÜLDSÄTETE RAKENDAMINE

Määruse artiklite 6 ja 7 rakendamine

Artikkel 5

Konventsioonide rakendamiskorra asendamine rakendusmäärusega

Rakendusmääruse sätted asendavad määruse artiklis 6 osutatud konventsioonide rakendamiskorra sätteid; samuti asendavad need sätteid, mis on seotud määruse artikli 7 lõike 2 punktis c osutatud konventsioonide sätete rakendamisega, niivõrd kuivõrd neid ei ole loetletud lisas 5.

Määruse artikli 9 rakendamine

Artikkel 6

Vabatahtlik kindlustus või kohustusliku kindlustuse vabatahtlik jätkamine

1. Kui isik vastab määruse artikli 9 ja artikli 15 lõike 3 kohaselt vabatahtliku kindlustusskeemi või kohustusliku kindlustusskeemi vabatahtliku jätkamise tingimustele invaliidsuse, vanaduse ja toitjakaotuse (pensionide) korral mitme skeemi alusel vastavalt ühe liikmesriigi õigusaktidele ning kui tema suhtes ei ole kehtinud kohustuslik kindlustus nendest skeemidest ühe alusel tema viimase töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise tõttu, võib see isik nimetatud artiklite alusel ühineda vabatahtliku kindlustusskeemiga või kohustusliku kindlustusskeemi vabatahtliku jätkamisega, mis on reguleeritud kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega, või selle puudumisel tema enda valitud skeemiga.

2. Määruse artikli 9 lõikele 2 tuginemiseks esitab isik kõnealuse liikmesriigi asutusele õiendi teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide kohta. Sellise õiendi saab asjaomane isik taotluse korral asutustelt, kes kohaldavad nende perioodide täitumise aluseks olnud õigusakte.

Määruse artikli 12 rakendamine

Artikkel 7 (11)

1. Kui kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel antavate hüvitiste suhtes võib rakendada vastastikust vähendamist, peatamist või tühistamist, jagatakse summad, mida ei makstaks vähendamist, peatamist või tühistamist käsitlevate asjaomaste liikmesriikide õigusaktide range kohaldamise korral, vähendatavate, peatatavate või tühistatavate hüvitiste arvuga.

2. Määruse artikli 12 lõigete 2, 3 ja 4, artiklite 46a, 46b ja 46c rakendamiseks annavad asjaomased pädevad asutused üksteisele taotluse korral kogu vajaliku teabe.

Artikkel 8 (5)

Reeglid, mida kohaldatakse juhul, kui kattub õigus saada mitme liikmesriigi õigusaktide kohaselt haigus- või rasedus- ja sünnitushüvitist

1. Kui töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal või tema pereliikmel on õigus taotleda rasedus- ja sünnitushüvitist mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, määratakse selline hüvitis eranditult vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kelle territooriumil sünnitus toimus või kui sünnitus ei ole toimunud ühegi sellise liikmesriigi territooriumil, eranditult vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mis kehtisid kõnealuse töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes viimasena.

2. Kui töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus taotleda ühe ja sama töövõimetusperioodi eest haigushüvitist Iirimaa ja Ühendkuningriigi õigusaktide alusel, määratakse selline hüvitis eranditult vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mis kehtisid kõnealuse isiku suhtes viimasena.

3. Määruse artikli 14c punktis b osutatud juhtudel, kui kõnealusel isikul või tema pereliikmel on õigus taotleda haiguse või raseduse ja sünnituse korral mitterahalist hüvitist kahe riigi õigusaktide alusel, kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) kui vähemalt ühe kõnealuse riigi õigusaktides on sätestatud, et hüvitisele õigust omavale isikule määratakse hüvitis tagasimakse kujul, vastutab selle eest eranditult selle liikmesriigi asutus, kelle territooriumil see hüvitis on määratud;

b) kui hüvitis on määratud sellise liikmesriigi territooriumil, mis ei ole kumbki kõnealusest kahest liikmesriigist, vastutab selle eest eranditult selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktid kehtivad kõnealuse isiku suhtes töötamise tõttu.

Artikkel 8a

Reeglid, mida kohaldatakse juhul, kui kattub õigus saada Kreeka õigusaktide ja ühe või mitme teise liikmesriigi õigusaktide alusel haigus-, tööõnnetus- või kutsehaigushüvitist

Kui töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal või tema pereliikmel on ühel ja samal perioodil õigus taotleda haigus-, tööõnnetus- või kutsehaigushüvitist Kreeka õigusaktide alusel ja ühe või mitme teise liikmesriigi õigusaktide alusel, määratakse selline hüvitis eranditult vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mis kehtisid kõnealuse isiku suhtes viimasena.

Artikkel 9 (5)

Reeglid, mida kohaldatakse juhul, kui kattub õigus saada mitme liikmesriigi õigusaktide alusel matusetoetust

1. Kui surm saabub liikmesriigi territooriumil, säilib selle liikmesriigi õigusaktide alusel omandatud õigus saada matusetoetust ning mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide alusel omandatud selline õigus lõpeb.

2. Kui surm saabub ühe liikmesriigi territooriumil ja õigus saada matusetoetust on omandatud mitme teise liikmesriigi õigusaktide alusel või kui surm saabub väljaspool liikmesriikide territooriumi ja kõnealune õigus on omandatud mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, säilib üksnes õigus, mis on omandatud vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mis kehtisid surnud isiku suhtes viimasena, ning mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide alusel omandatud selline õigus lõpeb.

3. Erandina lõigetest 1 ja 2 säilitatakse määruse artikli 14c punktis b ettenähtud juhul mõlema VII lisas osutatud asjaomase liikmesriigi õigusaktide alusel omandatud õigus saada matusetoetust.

Artikkel 9a

Reeglid, mida kohaldatakse juhul, kui kattub õigus saada töötushüvitist

Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on õigus saada töötushüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mis on tema suhtes vastavalt määruse artiklile 69 kehtinud tema viimase töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ajal, siirdub Kreekasse, kus tal on samuti õigus saada töötushüvitist eelnevalt Kreeka õigusaktide alusel täitunud kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodi alusel, peatatakse Kreeka õigusaktide kohase hüvitise saamise õigus ajavahemikuks, mis on ette nähtud määruse artikli 69 lõike 1 punktis c.

Artikkel 10 (12) (13)

Reeglid, mida kohaldatakse juhul, kui kattub töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate õigus saada perehüvitist või peretoetust

1. a) Õigus saada hüvitist või peretoetust vastavalt liikmesriigi õigusaktidele, mille järgi selle hüvitise või toetuse õiguse omandamine ei ole seatud sõltuvusse kindlustusest, töötamisest ega füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisest, peatatakse juhul, kui samale pereliikmele on sellesama perioodi eest ette nähtud hüvitis kas üksnes teise liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega või tulenevalt määruse artiklite 73, 74, 77 või 78 kohaldamisest, piirdudes sellise hüvitise summaga.

b) Kui kutse- või äritegevus siiski leiab aset esimese liikmesriigi territooriumil:

i) hüvitise korral, mis on ette nähtud kas üksnes teise liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega või määruse artikli 73 või 74 alusel isikule, kellel on õigus saada perehüvitist, või isikule, kellele seda tuleb maksta, peatatakse õigus saada perehüvitist, mis on ette nähtud kas üksnes kõnealuse teise liikmesriigi siseriikliku õiguse või nimetatud artiklite alusel, piirdudes sellise perehüvitise summaga, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusaktidega, kelle territooriumil asjaomane pereliige elab. Kulud seoses hüvitisega, mille on maksnud liikmesriik, kelle territooriumil kõnealune pereliige elab, kannab see liikmesriik;

ii) hüvitise korral, mis on ette nähtud kas üksnes teise liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega või määruse artikli 77 või 78 alusel isikule, kellel on õigus saada sellist hüvitist, või isikule, kellele seda tuleb maksta, peatatakse õigus saada perehüvitist või peretoetust, mis on ette nähtud kas üksnes kõnealuse teise liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega või tulenevalt nimetatud artiklite kohaldamisest; sellisel juhul on asjaomasel isikul õigus saada selle liikmesriigi perehüvitist või peretoetust, kelle territooriumil elavad tema lapsed, kõnealuse liikmesriigi kulul, samuti on tal vajaduse korral õigus saada muid hüvitisi, mis ei ole määruse artiklis 77 või 78 osutatud peretoetus, nendes artiklites määratletud pädeva riigi kulul.

2. Kui töötajal, kelle suhtes kehtivad liikmesriigi õigusaktid, on õigus saada peretoetust varem Kreeka õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või töötamisperioodi alusel, peatatakse see õigus juhul, kui perehüvitis või peretoetus on sellesama perioodi eest ning samale pereliikmele ette nähtud esimese liikmesriigi õigusaktidega vastavalt määruse artiklitele 73 ja 74, piirdudes sellise hüvitise summaga.

3. Kui määruse artiklite 73 ja/või 74 kohaselt tuleb maksta perehüvitist sama perioodi eest samale pereliikmele, maksab selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktides on ette nähtud suurem hüvitismäär, välja kogu hüvitise summa, millest poole hüvitab talle kõnealuse teise liikmesriigi pädev asutus kuni maksimumsumma ulatuses, mis on ette nähtud selle teise liikmesriigi õigusaktidega.

Artikkel 10a (8)

Reeglid, mida kohaldatakse juhul, kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtivad ühe ja sama perioodi või selle osa vältel järjest mitme liikmesriigi õigusaktid

Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on järjest kehtinud kahe liikmesriigi õigusaktid perioodi vältel, mis eraldab kõnealuse ühe või mõlema liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud kaht perehüvitise maksmise kuupäeva, kohaldatakse järgmisi reegleid.

a) Perehüvitis, mida kõnealune isik võib taotleda tulenevalt sellest, et tema suhtes on kehtinud iga sellise liikmesriigi õigusaktid, vastab päevaste hüvitiste arvule asjakohaste õigusaktide alusel. Kui selliste õigusaktidega ei ole ette nähtud päevaseid hüvitisi, määratakse perehüvitis aja eest, mille vältel iga sellise liikmesriigi õigusaktid on asjaomase isiku suhtes kehtinud, proportsionaalselt asjakohaste õigusaktidega ettenähtud aja suhtes.

b) Kui asutus on perehüvitist andnud ajal, mil seda oleks pidanud andma teine asutus, teevad kõnealused asutused omavahel tasaarvestuse.

c) Kui ühe liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode väljendatakse ühikutes, mis erinevad nendest, mida kasutatakse perehüvitise arvutamiseks vastavalt teise liikmesriigi õigusaktidele, mis on asjaomase isiku suhtes kehtinud selsamal perioodil, tehakse ümberarvestus punktide a ja b kohaldamisel vastavalt rakendusmääruse artikli 15 lõikele 3.

d) Rakendusmääruse lisas 8 loetletud liikmesriikide vaheliste küsimuste lahendamisel kannab kõnealusel perioodil esimesest töötamisest või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisest tulenevalt perehüvitise kulusid kandev asutus sellised kulud kogu jooksva perioodi vältel, olenemata punktist a.

III JAOTIS

KOHALDATAVATE ÕIGUSAKTIDE KINDLAKSMÄÄRAMIST KÄSITLEVATE MÄÄRUSE SÄTETE RAKENDAMINE

Määruse artiklite 13—17 rakendamine

Artikkel 10b (9)

Formaalsused vastavalt määruse artikli 13 lõike 2 punktile f

Kuupäev ja tingimused, mil liikmesriigi õigusaktid lakkavad kehtimast määruse artikli 13 lõike 2 punktis f osutatud isiku suhtes, määratakse kindlaks vastavalt nendele õigusaktidele. Asutus, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktid kõnealuse isiku suhtes kehtima hakkavad, esitab eelmise liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutusele taotluse kõnealuse kuupäeva kindlaksmääramiseks.

Artikkel 11

Formaalsused töötaja lähetamise korral vastavalt määruse artikli 14 lõikele 1 ja artikli 14b lõikele 1 ning määruse artikli 17 alusel sõlmitud kokkulepetele

1. Asutused, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktid jäävad kehtima, annab järgmistel juhtudel välja tõendi selle kohta, et töötaja suhtes jäävad kuni teatava kuupäevani kehtima kõnealused õigusaktid:

a) kui seda tõendit taotleb töötaja või tema tööandja määruse artikli 14 lõike 1 punktis b ja artikli 14b lõikes 1 osutatud juhtudel;

b) määruse artikli 17 kohaldamise korral.

2. Määruse artikli 14 lõike 1 punktis b ja artikli 14b lõikes 1 osutatud juhtudel ettenähtud nõusolekut taotleb tööandja.

Artikkel 11a

Formaalsused määruse artikli 14a lõike 1 ja artikli 14b lõike 2 ning määruse artikli 17 alusel sõlmitud kokkulepete korral, kui on tegu tööga muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus asjaomane isik tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana

1. Asutus, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktid jäävad kehtima, annab järgmistel juhtudel välja tõendi selle kohta, et füüsilisest isikust ettevõtja suhtes jäävad teatava kuupäevani kehtima kõnealused õigusaktid:

a) kui füüsilisest isikust ettevõtja seda tõendit määruse artikli 14a lõikes 1 ja artikli 14b lõikes 2 osutatud juhtudel taotleb;

b) määruse artikli 17 kohaldamise korral.

2. Määruse artikli 14a lõike 1 punktis b ja artikli 14b lõikes 2 osutatud juhtudel ettenähtud nõusolekut taotleb füüsilisest isikust ettevõtja.

Artikkel 12

Erisätted töötajate kindlustuse kohta Saksamaa sotsiaalkindlustusskeemi alusel

Kui vastavalt määruse artikli 13 lõike 2 punktile a, artikli 14 lõigetele 1 ja 2 või artikli 14b lõikele 1 või määruse artikli 17 alusel sõlmitud kokkuleppele kohaldatakse Saksamaa õigusakte isiku suhtes, kelle tööle võtnud ettevõtja või tööandja registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht ei asu Saksamaa territooriumil, ning kõnealusel isikul ei ole Saksamaa territooriumil kindlat töökohta, kohaldatakse neid õigusakte nii, nagu töötaks kõnealune isik oma elukohas Saksamaa territooriumil.

Kui kõnealusel isikul ei ole elukohta Saksamaa territooriumil, kohaldatakse Saksamaa õigusakte nii, nagu töötaks ta kohas, mille suhtes on pädev Allgemeine Ortskrankenkasse Bonn (Bonni kohalik üldhaigekassa).

Artikkel 12a (5)

Reeglid määruse artikli 14 lõike 2 punktis b, artikli 14 lõikes 3, artikli 14a lõigetes 2—4 ja artiklis 14c osutatud isikute kohta, kes tavaliselt töötavad või tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana kahe või enama liikmesriigi territooriumilMääruse artikli 14 lõike 2 punkti b, artikli 14 lõike 3, artikli 14a lõigete 2–4 ja artikli 14c kohaldamisel kehtivad järgmised reeglid.

1. a) Isik, kes tavaliselt töötab või tegutseb kahe või enama liikmesriigi territooriumil või tööandja heaks, kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on ühe liikmesriigi territooriumil ning kes tegutseb mõlemal pool kahe liikmesriigi ühist piiri, või isik, kes samal ajal töötab ühe liikmesriigi territooriumil ja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana teise liikmesriigi territooriumil, teatab sellisest olukorrast asutusele, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, mille territooriumil see isik elab.

b) Kui selle liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil isik elab, tema suhtes ei kehti, teatab selle liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus sellisest olukorrast asutusele, mille on määranud pädev võimuorgan selles liikmesriigis, kelle õigusaktid kõnealuse isiku suhtes kehtivad.

2. a) Kui isiku suhtes, kes tavaliselt töötab või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana kahe või enama liikmesriigi territooriumil ja kes osaliselt töötab või tegutseb liikmesriigis, kelle territooriumil ta elab, kehtivad vastavalt määruse artikli 14 lõike 2 punkti b alapunktile i või artikli 14a lõike 2 esimesele lausele selle liikmesriigi õigusaktid, annab selle liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus kõnealusele isikule tõendi, et kõnealuse isiku suhtes kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, ning saadab selle tõendi koopia asutusele, mille on määranud pädev võimuorgan teises liikmesriigis:

i) mille territooriumil see isik osaliselt töötab või tegutseb

ja/või

ii) mille territooriumil on selle isiku tööandja registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht, kui see isik on töötaja.

b) Vajaduse korral saadab viimasena nimetatud asutus asutusele, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktid kehtivad, teavet, mida on vaja sissemaksete määramiseks, milleks kõnealune tööandja või tööandjad ja/või asjaomane isik on nende õigusaktide järgi kohustatud.

3. a) Kui isiku suhtes, kes töötab ühe liikmesriigi territooriumil ettevõtja juures, kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on teise liikmesriigi territooriumil ning kes tegutseb mõlemal pool kahe liikmesriigi ühist piiri, või isiku suhtes, kes töötab ise füüsilisest isikust ettevõtjana sellise ettevõtja juures, kehtivad vastavalt määruse artikli 14 lõikele 3 või artikli 14a lõikele 3 selle liikmesriigi õigusaktid, kelle territooriumil on selle ettevõtja registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht, annab viimasena nimetatud liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus kõnealusele isikule tõendi, et kõnealuse isiku suhtes kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, ning saadab selle tõendi koopia asutusele, mille on määranud pädev võimuorgan teises liikmesriigis:

i) mille territooriumil kõnealune isik töötab või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana;

ii) mille territooriumil kõnealune isik elab.

b) Lõike 2 punkti b eespool kohaldatakse analoogia põhjal.

4. a) Kui töötaja suhtes, kes ei ela ühegi liikmesriigi territooriumil, kus ta töötab, kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil on tema tööandja registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht, annab viimasena nimetatud liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus kõnealusele isikule välja tõendi, et kõnealuse isiku suhtes kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, ning saadab selle tõendi koopia asutusele, mille on määranud pädev võimuorgan mis tahes teises liikmesriigis:

i) mille territooriumil kõnealune töötaja osaliselt töötab;

ii) mille territooriumil kõnealune töötaja elab.

b) Lõike 2 punkti b eespool kohaldatakse analoogia põhjal.

5. a) Kui isiku suhtes, kes tavaliselt on füüsilisest isikust ettevõtja kahe või enama liikmesriigi territooriumil, kuid ei tegutse ega tööta oma elukohaliikmesriigi territooriumil, kehtivad vastavalt määruse artikli 14a lõikele 2 selle liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil toimub tema peamine tegevus, teatab tema elukohaliikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus sellest viivitamata teiste asjaomaste liikmesriikide pädevate võimuorganite määratud asutustele.

b) Asjaomaste liikmesriikide pädevad võimuorganid või nende võimuorganite määratud asutused määravad ühise kokkuleppega kindlaks, millise riigi õigusaktid kõnealuse isiku suhtes kehtivad, võttes arvesse punkti d ja vajaduse korral määruse artikli 14a lõiget 4, hiljemalt kuue kuu jooksul alates päevast, mil kõnealuse isiku olukorrast on ühele asjaomasele asutusele teatatud.

c) Asutus, kes kohaldab kõnealuse isiku suhtes kehtivaks tunnistatud õigusakte, annab sellele isikule välja tõendi selle kohta, et kõnealuse isiku suhtes kehtivad need õigusaktid, ning saadab selle tõendi koopia teistele asjaomastele asutustele.

d) Selleks et määrata vastavalt määruse artikli 14a lõike 2 kolmandale lausele kindlaks kõnealuse isiku peamine tegevus, võetakse eelkõige ja põhiliselt arvesse alaliste rajatiste asukohta, kus kõnealune isik töötab või tegutseb. Kui see ei õnnestu, võetakse arvesse teisi kriteeriume, nagu töö või tegevuse harilik laad või kestus, osutatud teenuste hulk ja sellisest tööst või tegevusest saadav sissetulek.

e) Asjaomane asutus vahetab kogu teavet, mida on vaja, et määrata kindlaks nii kõnealuse isiku peamine tegevus kui ka tema suhtes kehtivaks tunnistatud õigusaktide kohaselt tasuda tulevad sissemaksed.

6. a) Ilma et see piiraks lõike 5, eelkõige selle punkti b kohaldamist:

kui asutus, mille on määranud pädev võimuorgan liikmesriigis, kelle õigusaktid kehtiksid tulenevalt määruse artikli 14a lõikest 2 või 3, teeb kindlaks, et kõnealuse isiku suhtes kehtib nimetatud artikli lõige 4, teatab ta sellest teiste asjaomaste riikide pädevatele võimuorganitele või nende määratud asutustele; vajaduse korral määratakse selle isiku suhtes kehtivad õigusaktid kindlaks ühise kokkuleppega.

b) Teised asjaomased asutused saadavad eespool lõike 2 punktis b osutatud teabe asutustele, mille on määranud pädev võimuorgan selles liikmesriigis, kelle õigusaktid on isiku suhtes kehtivaks tunnistatud.

7. a) Kui isiku suhtes, kes samal ajal töötab ühe liikmesriigi territooriumil ja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana teise liikmesriigi territooriumil, kehtivad vastavalt määruse artikli 14c punktile a selle liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil ta töötab, annab viimasena nimetatud liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus kõnealusele töötajale välja tõendi, et kõnealuse isiku suhtes kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, ning saadab selle tõendi koopia asutusele, mille on määranud pädev võimuorgan mis tahes teises liikmesriigis:

i) mille territooriumil see isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana;

ii) mille territooriumil see isik elab.

b) Lõike 2 punkti b eespool kohaldatakse analoogia põhjal.

8. Kui isiku suhtes, kes samal ajal töötab ühe liikmesriigi territooriumil ja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana teise liikmesriigi territooriumil, kehtivad vastavalt määruse artikli 14c punktile b kahe liikmesriigi õigusaktid, kohaldatakse töötamise suhtes lõikeid 1, 2, 3 ja 4 ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise suhtes mutatis mutandis lõikeid 1, 2, 3, 5 ja 6.

Kahe sellise liikmesriigi pädevate võimuorganite määratud asutused, kelle õigusaktid on tunnistatud kohaldatavaks, teavitavad üksteist vastavalt.

Artikkel 13

Diplomaatiliste ja konsulaaresinduste teenistusse võetud isikute valikuõiguse kasutamine

1. Määruse artikli 16 lõikes 2 ettenähtud valikuõigust tuleb esmakordselt kasutada kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil kõnealune diplomaatiline või konsulaaresindus on töötaja teenistusse võtnud või mil töötaja on asunud sellise esinduse ametnike isiklikku teenistusse. Valik jõustub töösuhte alguskuupäeval.

Kui kõnealune isik kasutab uuesti oma valikuõigust kalendriaasta lõpus, jõustub valik järgmise kalendriaasta esimesel päeval.

2. Oma valikuõigust kasutav asjaomane isik teatab sellest asutusele, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktide kohaldamise ta on valinud, ja teavitab samal ajal ka oma tööandjat. Vajaduse korral edastab kõnealune asutus selle teabe sama liikmesriigi kõikidele teistele asutustele vastavalt selle liikmesriigi pädeva võimuorgani antud juhistele.

3. Asutus, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktide kohaldamise kõnealune isik on valinud, annab talle tõendi, et ajal, mil ta töötab kõnealuses diplomaatilises või konsulaaresinduses või on sellise esinduse ametnike isiklikus teenistuses, kehtivad tema suhtes kõnealuse liikmesriigi õigusaktid.

4. Kui kõnealune isik on valinud Saksamaa õigusaktide kohaldamise, kohaldatakse nende õigusaktide sätteid nii, nagu oleks see isik tööle võetud Saksamaa valitsuse asukohas. Pädev võimuorgan määrab pädeva ravikindlustusasutuse.

Artikkel 14

Euroopa ühenduste abiteenistuja valikuõiguse kasutamine

1. Määruse artikli 16 lõikes 3 ettenähtud valikuõigust tuleb kasutada töölepingu sõlmimise ajal. Sellise lepingu sõlmimiseks volitatud organ teatab sellest asutusele, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktide kohaldamise abiteenistuja on valinud. Vajaduse korral edastab kõnealune asutus selle teabe sama liikmesriigi kõikidele teistele asutustele.

2. Asutus, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktide kohaldamise kõnealune isik on valinud, annab talle välja tõendi, et ajal, mil ta töötab Euroopa ühenduste abiteenistujana, kehtivad tema suhtes kõnealuse liikmesriigi õigusaktid.

3. Vajaduse korral määravad liikmesriikide pädevad võimuorganid Euroopa ühenduste abiteenistujate suhtes pädevad asutused.

4. Kui muu liikmesriigi kui Saksamaa territooriumil tööle võetud abiteenistuja on valinud Saksamaa õigusaktide kohaldamise, kohaldatakse nende õigusaktide sätteid nii, nagu oleks see isik tööle võetud Saksamaa valitsuse asukohas. Pädev võimuorgan määrab pädeva ravikindlustusasutuse.

IV JAOTIS

ERI LIIKI HÜVITISTEGA SEOTUD MÄÄRUSE ERISÄTETE RAKENDAMINE

1. PEATÜKK

PERIOODIDE LIITMISE ÜLDREEGLID

Artikkel 15 (A) (5) (11)

1. Määruse artikli 18 lõikes 1, artiklis 38, artikli 45 lõigetes 1—3, artiklis 64 ning artikli 67 lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel liidetakse perioodid vastavalt järgmistele reeglitele.

a) Ühe liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodidele liidetakse mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodid määral, mil neid on vaja kasutada, et täiendada esimese liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode omandamaks, säilitamaks või ennistamaks hüvitise saamise õigust, tingimusel et sellised kindlustus- või elamisperioodid omavahel ei kattu. Kui invaliidsuse, vanaduse või toitjakaotuse (pensionide) korral peavad vastavalt määruse artikli 46 lõikele 2 hüvitisi määrama mitme liikmesriigi asutused, teeb iga asjaomane asutus eraldi selle liitmise, arvestades tervikuna kõiki kindlustus- või elamisperioode, mis töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal on täitunud kõikide nende liikmesriikide õigusaktide alusel, mis on tema suhtes kehtinud, ilma et see piiraks vajaduse korral määruse artikli 45 lõigete 2 ja 3 ning artikli 47 lõike 1 punkti a kohaldamist. Määruse artikli 14c punktis b osutatud juhtudel võtavad eespool mainitud asutused hüvitiste määramisel siiski samamoodi arvesse kindlustus- või elamisperioode, mis vastavalt kohustuslikule kindlustusskeemile on kattuvalt täitunud kahe kõnealuse liikmesriigi õigusaktide alusel.

b) Kui ühe liikmesriigi õigusaktidest tuleneva kohustusliku kindlustusskeemi alusel täitunud kindlustus- või elamisperiood kattub kindlustusperioodiga, mis vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise alusel on täitunud vastavalt teise liikmesriigi õigusaktidele, võetakse arvesse üksnes kohustusliku kindlustuse alusel täitunud perioodi.

c) Kui ühe liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperiood, mis ei ole sellisena käsitletav periood, kattub perioodiga, mida teise liikmesriigi õigusaktide alusel sellisena käsitletakse, võetakse arvesse üksnes perioodi, mis ei ole sellisena käsitletav.

d) Mis tahes perioodi, mida sellisena käsitletakse kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, võtab arvesse üksnes selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktide alusel on kindlustatu enne kõnealust perioodi viimati olnud kohustuslikult kindlustatud; kui kindlustatu ei ole olnud enne kõnealust perioodi kohustuslikult kindlustatud liikmesriigi õigusaktide alusel, võtab seda perioodi arvesse selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktide alusel see isik on olnud pärast kõnealust perioodi esmakordselt kohustuslikult kindlustatud.

e) Kui ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata aega, mille jooksul on teatavad kindlustus- või elamisperioodid täitunud ühe liikmesriigi õigusaktide alusel, eeldatakse, et sellised perioodid või aeg ei kattu teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodidega, ning need võetakse arvesse, kui see on soodus.

f) Kui ühe liikmesriigi õigusaktide alusel võetakse teatavaid kindlustus- või elamisperioode arvesse üksnes siis, kui need on täitunud teatava tähtaja jooksul, siis selliseid õigusakte kohaldav asutus:

i) võtab arvesse üksnes neid teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, mis on täitunud kõnealuse tähtaja jooksul;

ii) pikendab sellist tähtaega nende kindlustus- või elamisperioodide võrra, mis on kõnealuse tähtaja jooksul täielikult või osaliselt täitunud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, kui teise liikmesriigi õigusaktide alusel arvestatavatest kindlustus- või elamisperioodidest tulenevalt peatub üksnes tähtaeg, mille jooksul kõnealused kindlustus- või elamisperioodid peavad täituma.

2. Kindlustus- või elamisperioode, mis on täitunud vastavalt sellise liikmesriigi õigusaktidele, mille suhtes käesolev määrus ei kehti, kuid mida arvestatakse vastavalt sellise liikmesriigi õigusaktidele, mille suhtes käesolev määrus kehtib, käsitletakse liitmisel arvestatavate kindlustus- või elamisperioodidena.

3. Kui ühe liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode väljendatakse ühikutes, mis erinevad teise liikmesriigi õigusaktides kasutatavatest, järgitakse liitmiseks vajalikul ümberarvestusel järgmisi reegleid.

a) Kui kõnealune isik on töötaja, kelle suhtes on kehtinud kuuepäevane töönädal, või füüsilisest isikust ettevõtja:

i) üks päev võrdub kaheksa tunniga ja vastupidi;

ii) kuus päeva võrdub ühe nädalaga ja vastupidi;

iii) 26 päeva võrdub ühe kuuga ja vastupidi;

iv) kolm kuud või 13 nädalat või 78 päeva võrdub ühe kvartaliga ja vastupidi;

v) nädalate kuudeks ümberarvutamise korral ja vastupidi arvutatakse nädalad ja kuud ümber päevadeks;

vi) eelmiste reeglite kohaldamise mõjul ei tohi esitada ühe kalendriaasta jooksul täitunud kindlustusperioodi kokku pikemana kui 312 päeva või 52 nädalat või 12 kuud või neli kvartalit.

b) Kui kõnealune isik on töötaja, kelle suhtes on kehtinud viiepäevane töönädal:

i) üks päev võrdub üheksa tunniga ja vastupidi;

ii) viis päeva võrdub ühe nädalaga ja vastupidi;

iii) 22 päeva võrdub ühe kuuga ja vastupidi;

iv) kolm kuud või 13 nädalat või 66 päeva võrdub ühe kvartaliga ja vastupidi;

v) nädalate kuudeks ümberarvutamise korral ja vastupidi arvutatakse nädalad ja kuud ümber päevadeks;

vi) eelmiste reeglite kohaldamise mõjul ei tohi esitada ühe kalendriaasta jooksul täitunud kindlustusperioodi kokku pikemana kui 264 päeva või 52 nädalat või 12 kuud või neli kvartalit.

c) Kui kõnealune isik on töötaja, kelle suhtes on kehtinud seitsmepäevane töönädal:

i) üks päev võrdub kuue tunniga ja vastupidi;

ii) seitse päeva võrdub ühe nädalaga ja vastupidi;

iii) 30 päeva võrdub ühe kuuga ja vastupidi;

iv) kolm kuud või 13 nädalat või 90 päeva võrdub ühe kvartaliga ja vastupidi;

v) nädalate kuudeks ümberarvutamise korral ja vastupidi arvutatakse nädalad ja kuud ümber päevadeks;

vi) eelmiste reeglite kohaldamise mõjul ei tohi esitada ühe kalendriaasta jooksul täitunud kindlustusperioodi kokku pikemana kui 360 päeva või 52 nädalat või 12 kuud või neli kvartalit.

Kui liikmesriigi seaduste alusel täitunud kindlustusperioode väljendatakse kuudes, käsitletakse päevi, mis käesolevas lõikes sätestatud ümberarvutusreeglite kohaselt vastavad osale kuust, terve kuuna.

2. PEATÜKK

HAIGUS NING RASEDUS JA SÜNNITUS

Määruse artikli 18 rakendamine

Artikkel 16

Kindlustusperioodide tõendamine

1. Selleks et tugineda määruse artiklile 18, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja pädevale asutusele õiendi kindlustusperioodide kohta, mis tal on täitunud tema suhtes viimasena kehtinud liikmesriigi õigusaktide alusel.

2. Selle õiendi annab/annavad töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja taotluse korral selle liikmesriigi asutus või asutused, kelle õigusaktid tema suhtes viimasena kehtisid. Kui isik kõnealust õiendit ei esita, saab pädev asutus selle asjaomaselt asutuselt või asjaomastelt asutustelt.

3. Kui pädeva riigi õigusaktides sätestatud tingimuste täitmiseks on vaja arvestada eelnevalt mõne teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode, kohaldatakse analoogia põhjal lõikeid 1 ja 2.

Määruse artikli 19 rakendamine

Artikkel 17 (14)

Mitterahaline hüvitis elamise korral muus liikmesriigis kui pädevas liikmesriigis

1. Selleks et saada määruse artikli 19 alusel mitterahalist hüvitist, peab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja registreerima enda ja oma pereliikmed oma elukoha järgses asutuses, esitades õiendi selle kohta, et temal ja ta pereliikmetel on õigus saada kõnealust hüvitist. Selle õiendi, mis vajaduse korral põhineb tööandja antud teabel, annab pädev asutus. Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või tema pereliige kõnealust õiendit ei esita, saab elukohajärgne asutus selle pädevatelt asutustelt.

2. Kõnealune õiend kehtib niikaua, kui elukohajärgne asutus saab teate selle tühistamise kohta. Kui kõnealuse õiendi on välja andnud Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia või Portugali asutus, kehtib see üksnes ühe aasta alates väljaandmise kuupäevast ning seda tuleb igal aastal pikendada.

3. Kui kõnealune isik on hooajatöötaja, kehtib lõikes 1 osutatud õiend kogu hooajatöö eeldatava kestuse ajal, välja arvatud juhul, kui pädev asutus teatab elukohajärgsele asutusele selle tühistamisest.

4. Elukohajärgne asutus teatab pädevale asutusele igast lõike 1 kohasest registreerimisest.

5. Igal mitterahalise hüvitise taotlemise korral esitab asjaomane isik lisaks dokumendid, mida nõutakse hüvitise määramiseks vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mille territooriumil see isik elab.

6. Haiglaravi korral teatab elukohajärgne asutus kolme päeva jooksul alates selle teadasaamisest pädevale asutusele haiglasse saabumise kuupäeva, haiglaravi tõenäolise kestuse ja haiglast lahkumise kuupäeva. Teatada ei ole vaja, kui mitterahalise hüvitise kulud makstakse elukohajärgsele asutusele tagasi ühekordse maksena.

7. Elukohajärgne asutus teatab pädevale asutusele ette igast otsusest seoses mitterahalise hüvitise määramisega, kui selle tõenäoline või tegelik maksumus ületab ühekordselt makstava summa, mille halduskomisjon kindlaks määrab ja korrapäraselt üle vaatab. Pädevale asutusele antakse vastuväidete esitamiseks ja nende vastuväidete põhjendamiseks 15 päeva alates sellise teabe saatmise päevast; kui selle aja möödudes ei ole esitatud ühtegi sellist vastuväidet, määrab elukohajärgne asutus mitterahalise hüvitise. Kui selline hüvitis tuleb määrata eriti kiiresti, teatab elukohajärgne asutus sellest viivitamata pädevale asutusele. Vastuväitest teatada ja vastuväidet põhjendada ei ole vaja, kui mitterahalise hüvitise kulud makstakse elukohajärgsele asutusele tagasi ühekordse maksena.

8. Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või tema pereliikmed teatavad elukohajärgsele asutusele igast oma olukorra muutusest, mis tõenäoliselt võib muuta nende õigust saada mitterahalist hüvitist, eelkõige igast kõnealuse isiku töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise lakkamisest või muutumisest või töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või tema pereliikme igast elu- või viibimiskoha muutusest. Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustus või mitterahalise hüvitise saamise õigus lakkab, teatab pädev asutus sellest samuti elukohajärgsele asutusele. Elukohajärgne asutus võib igal ajal taotleda pädevalt asutuselt teavet seoses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustusega või tema õigusega saada mitterahalist hüvitist.

9. Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muude rakendussätete suhtes.

Artikkel 18

Rahaline hüvitis elamise korral muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik

1. Selleks et saada määruse artikli 19 lõike 1 punkti b alusel rahalist hüvitist, peab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kolme päeva jooksul alates oma töövõimetuse algusest pöörduma elukohajärgse asutuse poole, esitades teate töö lakkamise kohta, või kui see on pädeva või elukohajärgse asutuse kohaldatavates õigusaktides ette nähtud, töövõimetustõendi, mille on andnud kõnealuse isiku raviarst.

2. Kui elukohariigi raviarstid ei anna töövõimetustõendeid, pöördub kõnealune isik otse elukohajärgse asutuse poole tähtaja jooksul, mis on määratud selle asutuse kohaldatavates õigusaktides.

See asutus korraldab viivitamata töövõimetuse arstliku kinnitamise ning lõikes 1 osutatud tõendi koostamise. Sellisesse tõendisse märgitakse töövõimetuse tõenäoline kestus ning tõend edastatakse viivitamata pädevale asutusele.

3. Kui lõiget 2 ei kohaldata, korraldab elukohajärgne asutus niipea kui võimalik ja vähemalt kolme päeva jooksul alates päevast, mil kõnealune isik selle asutuse poole pöördus, tema arstliku läbivaatuse nii, nagu oleks seesama asutus isiku kindlustanud. Läbivaatuse teinud arsti tõendisse märgitakse eelkõige töövõimetuse tõenäoline kestus ning elukohajärgne asutus edastab tõendi pädevale asutusele vähemalt kolme päeva jooksul alates läbivaatuse kuupäevast.

4. Seejärel korraldab elukohajärgne asutus vajaliku ametliku kontrolli või arstliku läbivaatuse nii, nagu oleks seesama asutus kõnealuse isiku kindlustanud. Niipea kui see asutus teeb kindlaks, et kõnealune isik võib tööd jätkata, teatab ta sellest viivitamata isikule ja pädevale asutusele, märkides töövõimetuse lõppemise kuupäeva. Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, käsitletakse kõnealusele isikule esitatud teadet pädeva asutuse nimel tehtud otsusena.

5. Kõikidel juhtudel jätab pädev asutus endale õiguse korraldada kõnealuse isiku läbivaatus selle asutuse enda valitud arsti poolt.

6. Kui pädev asutus otsustab rahalist hüvitist mitte anda, sest kõnealune isik ei ole täitnud elukohariigi õigusaktidega ettenähtud formaalsusi, või teeb kindlaks, et kõnealune isik võib tööd jätkata, teatab see asutus isikule oma otsusest ning saadab samal ajal sellise otsuse koopia elukohajärgsele asutusele.

7. Kui kõnealune isik jätkab tööd, teatab ta sellest pädevale asutusele, kui selline teatamine on selle asutuse kohaldatavates õigusaktides ette nähtud.

8. Pädev asutus maksab rahalise hüvitise välja asjakohaselt, eelkõige rahvusvahelise rahakaardiga, ning teatab sellest elukohajärgsele asutusele ja kõnealusele isikule. Kui rahalist hüvitist maksab elukohajärgne asutus pädeva asutuse nimel, teatab pädev asutus kõnealusele isikule tema õigused ning elukohajärgsele asutusele sellise rahalise hüvitise summa, väljamakse kuupäeva ja maksimumperioodi, mille eest väljamakseid tuleb määrata vastavalt pädeva liikmesriigi õigusaktidele.

9. Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muude rakendussätete suhtes.

Määruse artikli 20 rakendamine

Artikkel 19

Erisätted piirialatöötajate ja nende pereliikmete suhtes

Piirialatöötajatele või nende pereliikmetele võidakse ravimeid, sidemeid, prille ja väikeabivahendeid anda ning laboratoorseid analüüse ja teste teha üksnes selle liikmesriigi territooriumil, kus need on välja kirjutatud, vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, välja arvatud juhul, kui pädeva asutuse kohaldatavad õigusaktid või asjaomaste liikmesriikide või nende liikmesriikide pädevate võimuorganite vahel sõlmitud kokkulepe on soodsam.

Määruse artikli 21 lõike 2 teise lõigu kohaldamine

Artikkel 19a (15)

Mitterahaline hüvitis pädevas riigis viibimise korral. Pereliikmed, kes elavad muus liikmesriigis kui see, kus elab kõnealune töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja

1. Selleks et saada määruse artikli 21 alusel mitterahalist hüvitist, peavad pereliikmed esitama viibimiskohajärgsele asutusele tõendi selle kohta, et neil on õigus saada kõnealust hüvitist. Selles tõendis, mille annab pereliikmete elukoha järgne asutus võimaluse korral enne nende lahkumist liikmesriigi territooriumilt, kus nad elavad, märgitakse vajaduse korral ära eelkõige mitterahaliste hüvitiste määramise maksimumperiood, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusaktidega. Kui pereliikmed sellist tõendit ei esita, võtab viibimiskohajärgne asutus selle tõendi saamiseks ühendust elukohajärgse asutusega.

2. Rakendusmääruse artikli 17 lõikeid 6, 7 ja 9 kohaldatakse analoogia põhjal. Sel juhul käsitletakse pereliikmete elukoha järgset asutust pädeva asutusena.

Määruse artikli 22 rakendamine

Artikkel 20

Mitterahaline hüvitis viibimise korral muus liikmesriigis kui pädev riik. Rahvusvahelises transpordis töötavate isikute ja nende pereliikmete erijuhtum

1. Selleks et saada endale või endaga kaasasolevatele pereliikmetele mitterahalist hüvitist, esitab rahvusvahelises transpordis töötav isik, kelle suhtes kehtib määruse artikli 14 lõike 2 punkt a ja kes oma töötamise käigus siirdub muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumile, võimalikult kiiresti viibimiskohajärgsele asutusele eriõiendi, mille on andnud tööandja või tema esindaja jooksva kalendrikuu või õiendi esitamisele eelnenud kahe kalendrikuu jooksul. Sellises õiendis märgitakse eelkõige ära kuupäev, millest alates nimetatud tööandja on kõnealuse isiku tööle võtnud, ning pädeva asutuse nimi ja aadress; kui tööandja ei pea pädeva riigi õigusaktide kohaselt siiski teadma pädevat asutust, teatab kõnealune isik kirjalikult selle asutuse nime ja aadressi oma taotluse esitamisel viibimiskohajärgsele asutusele. Sellise õiendi esitanud isiku puhul loetakse, et ta on täitnud mitterahalise hüvitise õiguse omandamise tingimused. Kui isik ei ole enne ravi saamist võimeline viibimiskohajärgse asutusega ühendust võtma, saab ta kõnealuse õiendi esitamise korral siiski ravi nii, nagu oleks seesama asutus ta kindlustanud.

2. Viibimiskohajärgne asutus esitab kolme päeva jooksul pädevale asutusele järelepärimise, kas kõnealune isik vastab mitterahalise hüvitise õiguse omandamise tingimustele. Viibimiskohajärgne asutus annab mitterahalist hüvitist pädevalt asutuselt vastuse saamiseni, kuid mitte üle 30 päeva.

3. Pädev asutus saadab viibimiskohajärgsele asutusele vastuse 10 päeva jooksul alates sellekohase taotluse saamisest viibimiskohajärgselt asutuselt. Kui vastus on jaatav, määrab pädev asutus vajaduse korral maksimumperioodi, mille eest võidakse mitterahalist hüvitist vastavalt selle asutuse kohaldatavatele õigusaktidele määrata, ning viibimiskohajärgne asutus jätkab selle mitterahalise hüvitise andmist.

4. Lõikes 1 ettenähtud õiendi asemel võib selles lõikes osutatud isik esitada viibimiskohajärgsele asutusele õiendi selle kohta, et mitterahalise hüvitise saamise õiguse omandamise tingimused on täidetud. Kõnealuses õiendis, mille annab välja pädev asutus, märgitakse vajaduse korral ära eelkõige maksimumperiood, mille eest võidakse mitterahalist hüvitist vastavalt pädeva liikmesriigi õigusaktidele määrata. Sel juhul lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata.

5. Rakendusmääruse artikli 17 lõikeid 6, 7 ja 9 kohaldatakse analoogia põhjal.

6. Lõikes 1 osutatud eeldusel antud mitterahaline hüvitis hüvitatakse vastavalt määruse artikli 36 lõikele 1.

Artikkel 21

Mitterahaline hüvitis viibimise korral muus liikmesriigis kui pädev riik. Töötajad, kelle suhtes ei kohaldata rakendusmääruse artiklit 20, või füüsilisest isikust ettevõtjad

1. Selleks et saada määruse artikli 22 lõike 1 punkti a alapunkti i alusel mitterahalist hüvitist, välja arvatud rakendusmääruse artiklis 20 osutatud juhud, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja viibimiskohajärgsele asutusele õiendi selle kohta, et tal on õigus saada mitterahalist hüvitist. Selles õiendis, mille annab kõnealuse isiku taotlusel pädev asutus võimaluse korral enne tema lahkumist elukohaliikmesriigi territooriumilt, märgitakse vajaduse korral ära eelkõige mitterahaliste hüvitiste määramise maksimumperiood, mis on ette nähtud pädeva riigi õigusaktidega. Kui kõnealune isik sellist tõendit ei esita, saab viibimiskohajärgne asutus selle pädevalt asutuselt.

2. Rakendusmääruse artikli 17 lõikeid 6, 7 ja 9 kohaldatakse analoogia põhjal.

Artikkel 22

Mitterahaline hüvitis töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes vahetavad elukohta või naasevad oma elukohariiki, ning töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, kellel lubatakse siirduda teise liikmesriiki ravile

1. Selleks et saada määruse artikli 22 lõike 1 punkti b alapunkti i alusel mitterahalist hüvitist, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja elukohajärgsele asutusele õiendi selle kohta, et tal on õigus jätkuvalt saada kõnealust hüvitist. Selles õiendis, mille annab pädev asutus, märgitakse vajaduse korral ära eelkõige sellise hüvitise jätkuva määramise maksimumperiood, mis on ette nähtud pädeva liikmesriigi õigusaktidega. See õiend võidakse asjaomase isiku taotluse korral välja anda pärast tema lahkumist, kui seda ei olnud vääramatu jõu tõttu võimalik enne koostada.

2. Rakendusmääruse artikli 17 lõikeid 6, 7 ja 9 kohaldatakse analoogia põhjal.

3. Määruse artikli 22 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud juhul kohaldatakse lõikeid 1 ja 2 mitterahalise hüvitise andmise suhtes analoogia põhjal.

Artikkel 23

Mitterahaline hüvitis pereliikmetele

Määruse artikli 22 lõike 3 kohaselt mitterahalise hüvitise määramise korral pereliikmetele kohaldatakse analoogia põhjal rakendusmääruse artiklit 21 või 22.

Rakendusmääruse artikli 17 lõigete 6, 7 ja 9 ning artiklite 21 ja 22 kohaldamisel käsitletakse määruse artikli 22 lõike 3 teises lõigus osutatud juhtudel pädeva asutusena ja pädeva riigi õigusaktidena siiski vastavalt elukohajärgset asutust ja pereliikmete elukohariigi õigusakte.

Artikkel 24

Rahaline hüvitis töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes viibivad muus liikmesriigis kui pädev riik

Rahalise hüvitise saamise suhtes vastavalt määruse artikli 22 lõike 1 punkti a alapunktile ii kohaldatakse analoogia põhjal rakendusmääruse artiklit 18. Ilma et see piiraks töövõimetustõendi esitamise kohustust, ei nõuta liikmesriigi territooriumil viibivalt töötajalt või füüsilisest isikust ettevõtjalt, kes ei tööta ega tegutse füüsilisest isikust ettevõtjana, teatamist töö lakkamise kohta, millele on osutatud rakendusmääruse artikli 18 lõikes 1.

Määruse artikli 23 lõike 3 rakendamine

Artikkel 25

Õiend pereliikmete kohta, keda tuleb arvesse võtta rahalise hüvitise arvutamisel

1. Selleks et saada hüvitist määruse artikli 23 lõike 3 alusel, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja pädevale asutusele õiendi oma pereliikmete kohta, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus on kõnealune asutus.

2. Selle õiendi annab välja pereliikmete elukoha järgne asutus.

Õiend kehtib 12 kuud alates väljaandmise kuupäevast. Seda võidakse pikendada; sel juhul kehtib õiend alates pikendamise kuupäevast.

Asjaomane isik teatab pädevale asutusele viivitamata igast asjaolust, mis tingib vajaduse seda õiendit muuta. Selline muudatus jõustub alates sellise asjaolu tekkimise kuupäevast.

3. Pädev asutus võib nõuda, et asjaomane isik esitaks lõikes 1 ettenähtud õiendi asemel hiliseimad isikuandmeid sisaldavad dokumendid oma pereliikmete kohta, kes elavad muu riigi territooriumil kui see, kus on kõnealune asutus.

Määruse artikli 25 lõike 1 rakendamine

Artikkel 26

Hüvitis töötutele, kes siirduvad tööd otsima teise liikmesriiki kui pädev riik

1. Selleks et saada endale ja oma pereliikmetele rahalist ja mitterahalist hüvitist määruse artikli 25 lõike 1 alusel, esitab töötu oma sihtkoha ravikindlustusasutusele õiendi, mida ta peaks enne oma lahkumist olema taotlenud pädevalt ravikindlustusasutuselt. Kui töötu kõnealust õiendit ei esita, saab tema sihtkoha asutus selle pädevalt asutuselt.

See õiend peab tõestama õigust saada kõnealust hüvitist määruse artikli 69 lõike 1 punktis a sätestatud tingimustel; selles tuleb ära märkida õiguse kestus, arvestades määruse artikli 69 lõike 1 punkti c, ning nimetada rahalise hüvitise summa, mida vajaduse korral antakse ravikindlustuse põhjal eespool osutatud perioodi vältel kõnealuse isiku töövõimetuse või haiglaravi korral.

2. Töötu sihtkoha töötuskindlustusasutus kontrollib rakendusmääruse artiklis 83 osutatud õiendi koopia põhjal, mis saadetakse sama koha ravikindlustusasutusele, et määruse artikli 69 lõike 1 punktis b sätestatud tingimused on täidetud, ning määrab kuupäeva, millest alates need on täidetud, ja kuupäeva, millest alates töötu saab töötushüvitist pädeva asutuse kulul.

See õiend kehtib määruse artikli 69 lõike 1 punktis c ettenähtud aja, niikaua kui kõnealused tingimused on täidetud. Kui need tingimused ei ole enam täidetud, teatab töötu sihtkoha töötuskindlustusasutus sellest kolme päeva jooksul kõnealusele ravikindlustusasutusele.

3. Rakendusmääruse artikli 17 lõikeid 6, 7 ja 9 kohaldatakse analoogia põhjal.

4. Selleks et saada pädeva liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud rahalist hüvitist, saadab töötu oma töövõimetustõendi kolme päeva jooksul oma sihtkoha ravikindlustusasutusele. Samuti märgib ta kuupäeva, mis ajani ta on saanud ravikindlustushüvitist, ning oma aadressi riigis, kus ta viibib.

5. Töötu sihtkoha ravikindlustusasutus teatab kolme päeva jooksul pädevale ravikindlustusasutusele ja asutusele, kus kõnealune isik on registreeritud tööotsijaks, töövõimetuse alguse ja lõpu kuupäeva.

6. Määruse artikli 25 lõikes 4 määratletud juhtudel teatab töötu sihtkoha ravikindlustusasutus pädevale ravikindlustusasutusele ja pädevale töötuskindlustusasutusele, et ta peab rahalise ja mitterahalise hüvitise perioodi pikendamise tingimusi täidetuks, põhjendades oma arvamust, ning lisab pädevale ravikindlustusasutusele saadetavale teatele läbivaatusarsti üksikasjaliku hinnangu patsiendi seisundi kohta, märkides perioodi, mille vältel määruse artikli 25 lõike 4 kohaldamise tingimused tõenäoliselt kestavad. Pädev ravikindlustusasutus teeb seejärel otsuse perioodi pikendamise kohta, mille vältel haigele töötule võib määrata hüvitise.

7. Rakendusmääruse artikli 18 lõikeid 2, 3, 4, 5, 6, 8 ja 9 kohaldatakse analoogia põhjal.

Määruse artikli 25 lõike 3 rakendamine

Artikkel 27

Mitterahaline hüvitis töötu pereliikmetele elamise korral muus liikmesriigis kui pädev riik

Mitterahalise hüvitise määramise suhtes töötu pereliikmetele, kes elavad muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil, kohaldatakse analoogia põhjal rakendusmääruse artiklit 17. Määruse artikli 69 lõike 1 alusel hüvitist saavate töötu pereliikmete registreerimisel tuleb esitada õiend, millele on osutatud rakendusmääruse artikli 26 lõikes 1. See õiend kehtib aja vältel, mille eest võidakse määrata hüvitist määruse artikli 69 lõike 1 alusel.

Määruse artikli 26 rakendamine

Artikkel 28

Mitterahaline hüvitis pensionitaotlejatele ja nende pereliikmetele

1. Selleks et saada määruse artikli 26 lõike 1 alusel mitterahalist hüvitist oma elukohaliikmesriigi territooriumil, tuleb taotlejal koos oma pereliikmetega registreerida end elukohajärgses asutuses, esitades õiendi selle kohta, et tal on teise liikmesriigi õigusaktide alusel õigus saada kõnealust hüvitist endale ja oma pereliikmetele. Selle õiendi annab selle teise liikmesriigi asutus, kes vastutab mitterahaliste hüvitiste eest.

2. Elukohajärgne asutus teatab selle õiendi andnud asutusele igast lõike 1 kohasest registreeringust.

Määruse artiklite 28 ja 28a rakendamine

Artikkel 29

Mitterahaline hüvitis pensionäridele ja nende pereliikmetele, kes ei ela selle liikmesriigi territooriumil, kelle õigusaktide alusel nad saavad pensioni ja kelle õigusaktide alusel neil on õigus saada hüvitist

1. Selleks et saada määruse artikli 28 lõike 1 ja artikli 28a alusel mitterahalist hüvitist oma elukohaliikmesriigi territooriumil, tuleb pensionäril koos oma pereliikmetega registreerida end elukohajärgses asutuses, esitades õiendi selle kohta, et tal on õigus saada kõnealust hüvitist endale ja oma pereliikmetele vastavalt nendele õigusaktidele või ühe liikmesriigi õigusaktidele, mille alusel tuleb talle maksta pensioni.

2. Selle õiendi annab pensionäri taotluse korral asutus või üks asutustest, kes vastutavad pensioni maksmise eest, või vajaduse korral asutus, kes on volitatud määrama mitterahalise hüvitise saamise õigusi, niipea kui kõnealune pensionär on täitnud tingimused sellise hüvitise saamise õiguse omandamiseks. Kui pensionär kõnealust õiendit ei esita, saab elukohajärgne asutus selle asutuselt või ühelt asutustest, kes vastutavad pensioni maksmise eest, või vajaduse korral asutuselt, kes on volitatud sellist õiendit andma. Selle õiendi saamist oodates võib elukohajärgne asutus aktsepteeritud dokumentide põhjal registreerida pensionäri ja tema pereliikmed ajutiselt. Registreerimine on mitterahalise hüvitise maksmise eest vastutavale asutusele siduv vaid juhul, kui see asutus on andnud lõikes 1 ettenähtud õiendi.

3. Elukohajärgne asutus teatab asutusele, mis on välja andnud lõikes 2 ettenähtud õiendi, igast nimetatud lõike kohasest registreeringust.

4. Mitterahalise hüvitise taotlemise korral tuleb elukohajärgsele asutusele viimast väljamakset kajastava kviitungi või rahakaardi lõigendi abil tõestada, et pensionäril on jätkuvalt õigus saada pensioni.

5. Pensionär või tema pereliikmed teatab/teatavad elukohajärgsele asutusele igast õigusest saada mitterahalist hüvitist, eelkõige igast pensioni peatamisest või tühistamisest ning igast elukohamuutusest. Pensioni eest vastutavad asutused teatavad pensionäri elukoha järgsele asutusele samuti igast sellisest muutusest.

6. Halduskomisjon määrab vajalikus ulatuses kindlaks korra, mille alusel määratakse kindlaks asutus, kes määruse artikli 28 lõike 2 punktis b osutatud juhul kannab mitterahalise hüvitise kulud.

Määruse artikli 29 rakendamine

Artikkel 30 (14)

Mitterahaline hüvitis pereliikmetele, kes elavad muus liikmesriigis kui see riik, kus elab pensionär

1. Selleks et saada oma elukohariigis määruse artikli 29 lõike 1 alusel mitterahalist hüvitist, tuleb pereliikmetel registreerida end elukohajärgses asutuses, esitades dokumendid vastavalt õigusaktidele, mida see asutus kohaldab sellise hüvitise määramiseks pensionäri pereliikmetele, ning õiendi selle kohta, et pensionäril on õigus saada endale ja oma pereliikmetele mitterahalist hüvitist. See õiend, mille annab pensionäri elukoha järgne asutus, kehtib niikaua, kui pereliikmete elukoha järgsele asutusele ei ole teatatud selle tühistamisest. Kui sellise õiendi on välja andnud Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia või Portugali asutus, kehtib see ainult ühe aasta alates väljaandmise kuupäevast ning seda tuleb igal aastal pikendada.

2. Pereliikmed esitavad mitterahalise hüvitise taotlemisel elukohajärgsele asutusele lõikes 1 osutatud õiendi, kui selle asutuse kohaldatavates õigusaktides on ette nähtud, et kõnealuse taotlu sega peavad kaasas olema tõendid pensioni saamise õiguse kohta.

3. Pensionäri elukoha järgne asutus teatab pereliikmete elukoha järgsele asutusele pensioni peatamisest või tühistamisest ning igast pensionäri elukohamuutusest. Pereliikmete elukoha järgne asutus võib igal ajal taotleda pensionäri elukoha järgselt asutuselt mis tahes teavet seoses õigusega saada mitterahalist hüvitist.

4. Pereliikmed teatavad oma elukoha järgsele asutusele igast olukorra muutusest, mis võib tõenäoliselt muuta nende õigust saada mitterahalist hüvitist, eelkõige igast elukohamuutusest.

Määruse artikli 31 rakendamine

Artikkel 31

Mitterahaline hüvitis pensionäridele ja nende pereliikmetele, kes viibivad muus liikmesriigis kui nende elukohariik

1. Selleks et saada hüvitist määruse artikli 31 alusel, esitab pensionär viibimiskohajärgsele asutusele õiendi selle kohta, et tal on õigus saada kõnealust hüvitist. Selles õiendis, mille annab pensionäri elukoha järgne asutus võimaluse korral enne pensionäri lahkumist oma elukohariigi territooriumilt, märgitakse vajaduse korral ära eelkõige mitterahaliste hüvitiste määramise maksimumperiood, mis on ette nähtud kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega. Kui pensionär sellist tõendit ei esita, saab viibimiskohajärgne asutus selle elukohajärgselt asutuselt.

2. Rakendusmääruse artikli 17 lõikeid 6, 7 ja 9 kohaldatakse analoogia põhjal. Sel juhul käsitletakse pädeva asutusena pensionäri elukoha järgset asutust.

3. Määruse artikliga 31 hõlmatud pereliikmetele mitterahalise hüvitise määramisel kohaldatakse analoogia põhjal lõikeid 1 ja 2.

Määruse artikli 35 lõike 1 rakendamine

Artikkel 32

Asutus, kelle poole võivad pöörduda kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajad ja nende pereliikmed, kes viibivad või elavad muus liikmesriigis kui pädev riik

1. Määruse artikli 35 lõikes 1 osutatud juhtudel ja kui viibimis- või elukohariigis on terasetöölistele haigus- või rasedus- ja sünnituskindlustusskeemi alusel ettenähtud hüvitis samaväärne kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajate eriskeemi alusel antava hüvitisega, võivad viimasena nimetatud töötajad ja nende pereliikmed pöörduda oma viibimis- või elukohariigi territooriumil asuva lähima asutuse poole, mis on nimetatud rakendusmääruse lisas 3, isegi kui see on terasetööliste skeemi kohaldav asutus, ning see asutus annab neile seejärel sellist hüvitist.

2. Kui kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajate eriskeemi alusel ettenähtud hüvitis on soodsam, jääb selliste töötajate ja nende pereliikmete valida, kas nad pöörduvad selle skeemi kohaldamise eest vastutava asutuse poole või oma viibimis- või elukohariigi territooriumil asuva lähima asutuse poole, kes kohaldab terasetööliste skeemi. Viimasena nimetatud juhul juhib kõnealune asutus asjaomase isiku tähelepanu sellele, et pöördudes eespool mainitud eriskeemi kohaldamise eest vastutava asutuse poole, saaks ta hüvitist soodsamalt; lisaks sellele peab kõnealune asutus teatama asjaomastele isikule sellise asutuse nime ja aadressi.

Määruse artikli 35 lõike 2 rakendamine

Artikkel 32a

Teatavate füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes kehtivad eriskeemid

Määruse artikli 35 lõikes 2 osutatud skeem või skeemid on loetletud lisas 11.

Määruse artikli 35 lõike 4 rakendamine

Artikkel 33

Selle perioodi arvestamine, mille eest teise liikmesriigi asutus on juba hüvitist andnud

Määruse artikli 35 lõike 4 rakendamisel võib liikmesriigi asutus, kelle poole pöördutakse hüvitise saamiseks, taotleda teise liikmesriigi asutuselt teavet aja kohta, mille jooksul viimasena nimetatud asutus on sama haigusjuhu või raseduse ja sünnituse tõttu hüvitist juba andnud.

Teises liikmesriigis viibimise ajal tekkinud kulude tagasimaksmine liikmesriigi pädeva asutuse poolt

Artikkel 34 (12)

1. Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja viibimise ajal muus liikmesriigis kui pädev riik ei ole võimalik täita rakendusmääruse artikli 20 lõigetes 1 ja 4 ning artiklites 21, 23 ja 31 ettenähtud formaalsusi, maksab pädev asutus selle isiku taotlusel tema kulud vastavalt määradele, mida kohaldab viibimiskohajärgne asutus.

2. Pädeva asutuse taotluse korral annab viibimiskohajärgne asutus pädevale asutusele teavet selliste määrade kohta.

Kui viibimiskohajärgne asutus ja pädev asutus on sõlminud kokkuleppe, mis näeb ette, et antud hüvitisi kas ei maksta üldse tagasi või makstakse tagasi ühekordse maksena määruse artikli 22 lõike 1 punkti a alapunkti i või artikli 31 alusel, nõutakse viibimiskohajärgselt asutuselt lisaks sellele veel kõnealusele isikule vastavalt lõikele 1 makstava summa ülekandmist pädevale asutusele.

3. Kui tegemist on suurte kuludega, võib pädev asutus maksta kõnealusele isikule asjakohast avanssi niipea, kui see isik on kõnealusele asutusele esitanud tagasimaksmistaotluse.

4. Olenemata lõigetest 1, 2 ja 3 võib pädev asutus kantud kulud maksta tagasi vastavalt tema enda kohaldatavatele määradele, tingimusel et on võimalik maksta nende määrade järgi, et makstavad kulud ei ületa halduskomisjoni määratud taset ning et töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või pensionär nõustub selle sätte kohaldamisega. Tagasimakstav summa ei tohi mingil juhul ületada tegelikult kantud kulude summat.

5. Kui tagasimakstavaid määrasid ei ole elukohaliikmesriigi õigusaktidega ette nähtud, võib pädev asutus maksta lõikes 4 sätestatud tingimustel, ilma et oleks vaja asjaomase isiku nõusolekut.

3. PEATÜKK

INVALIIDSUS, VANADUS JA TOITJAKAOTUS (PENSIONID)

Hüvitise saamise taotluste esitamine ja läbivaatamine

Artikkel 35 (11)

Invaliidsushüvitise taotlemine, kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on kehtinud üksnes määruse IV lisa A osas nimetatud õigusaktid, samuti määruse artikli 40 lõikes 2 osutatud juhul

1. Selleks et saada hüvitist määruse artiklite 37, 38 ja 39 alusel, sealhulgas määruse artikli 40 lõikes 2, artikli 41 lõikes 1 ja artikli 42 lõikes 2 osutatud juhtudel, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja taotluse kas selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktid on tema suhtes kehtinud ajal, mil tekkis töövõimetus ja sellele järgnes invaliidsus või süvenes selline invaliidsus, või oma elukohajärgsele asutusele, kes seejärel esitab selle taotluse esimesena nimetatud asutusele, märkides taotluse esitamise kuupäeva; seda kuupäeva käsitletakse esimesena nimetatud asutusele taotluse esitamise kuupäevana. Kui on määratud haigushüvitis, tuleb pensionitaotluse esitamise kuupäevana vajaduse korral siiski käsitleda sellise rahalise hüvitise lakkamise kuupäeva.

2. Määruse artikli 41 lõike 1 punktis b osutatud juhul teatab asutus, kes on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja viimasena kindlustanud, vastavalt oma kohaldatavatele õigusaktidele ettenähtud hüvitise summa ja jõustumiskuupäeva hüvitise maksmise eest algselt vastutavale asutusele. Jõustuvalt sellest kuupäevast tühistatakse enne invaliidsuse süvenemist maksta tulnud hüvitis või vähendatakse seda summani, mis ei ületa määruse artikli 41 lõike 1 punktis c osutatud lisasummat.

3. Määruse artikli 41 lõike 1 punktis d osutatud juhul lõiget 2 ei kohaldata. Sel juhul pöördub asutus, kes on taotleja viimasena kindlustanud, Madalmaade asutuse poole, et teha kindlaks summa, mida see asutus peab maksma.

Artikkel 36

Vanadushüvitise ja toitjakaotushüvitise (välja arvatud orvuhüvitis) ning invaliidsushüvitise taotlused juhtudel, millele ei ole osutatud rakendusmääruse artiklis 35

1. Selleks et saada hüvitist määruse artiklite 40–51 alusel, välja arvatud rakendusmääruse artiklis 35 osutatud juhul, esitab asjaomane isik elukohajärgsele asutusele taotluse vastavalt selle asutuse kohaldatavates õigusaktides ettenähtud korrale. Kui need õigusaktid ei ole töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtinud, edastab elukohajärgne asutus taotluse selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktid kehtisid selle töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes viimasena, märkides taotluse esitamise kuupäeva. Seda kuupäeva käsitletakse viimasena nimetatud asutusele taotluse esitamise kuupäevana.

2. Kui taotleja elab sellise liikmesriigi territooriumil, kelle õigusaktid ei ole töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtinud, võib ta esitada taotluse selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktid kehtisid selle töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes viimasena.

3. Kui taotleja elab muu kui liikmesriigi territooriumil, esitab ta taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle õigusaktid kehtisid selle töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes viimasena.

Kui taotleja esitab taotluse selle liikmesriigi asutusele, kelle kodanik ta on, edastab see asutus sellise taotluse pädevale asutusele.

4. Ühe liikmesriigi asutusele saadetud hüvitise saamise taotlus hõlmab automaatselt hüvitisi, mis on määratud samal ajal kõikide kõnealuste liikmesriikide õigusaktide alusel ja mille tingimustele taotleja vastab, välja arvatud juhul, kui taotleja palub määruse artikli 44 lõike 2 alusel edasi lükata sellise vanadushüvitise, mida tal oleks õigus saada ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel.

Artikkel 37

Dokumendid ja teave, mis tuleb lisada rakendusmääruse artiklis 36 osutatud hüvitise saamise taotlusele

Rakendusmääruse artiklis 36 osutatud taotluste esitamise suhtes kehtivad järgmised reeglid:

a) taotlusele tuleb lisada nõutavad tõendusdokumendid ning taotlus tuleb koostada vormis, mis on ette nähtud:

i) artikli 36 lõikes 1 osutatud juhtudel selle liikmesriigi õigusaktidega, mille territooriumil taotleja elab;

ii) artikli 36 lõigetes 2 ja 3 osutatud juhtudel selle liikmesriigi õigusaktidega, mis kehtisid töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes viimasena;

b) taotleja esitatud teabe õigsus peab olema tõestatud dokumentidega, mis lisatakse taotluse vormile, või taotleja elukohaliikmesriigi pädevate organite poolt;

c) taotleja peab märkima võimalikult ulatuslikult kas asutuse või asutused, kes korraldavad invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuskindlustust (pensione) liikmesriigis, kus töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja on kindlustatud, või kui tegemist on töötajaga, selle tööandja või need tööandjad, kelle teenistuses ta on mis tahes liikmesriigi territooriumil töötanud, esitades selleks kõik töötõendid, mis võivad olla tema valduses;

d) kui taotleja palub määruse artikli 44 lõike 2 alusel edasi lükata sellise vanadushüvitise, mida tal oleks õigus saada ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, peab ta nimetama õigusaktid, mille alusel ta hüvitist taotleb.

Artikkel 38

Hüvitise summa kindlaksmääramisel arvestatavate pereliikmete õiendid

1. Selleks et saada hüvitist määruse artikli 39 lõike 4 või artikli 47 lõike 3 alusel, esitab taotleja õiendi oma pereliikmete, välja arvatud laste kohta, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus on hüvitise andmise eest vastutav asutus.

Selle õiendi annab pereliikmete elukoha järgne ravikindlustusasutus või muu asutus, mille määrab nende elukohaliikmesriigi pädev võimuorgan. Rakendusmääruse artikli 25 lõike 2 teist ja kolmandat lõiku kohaldatakse analoogia põhjal.

Hüvitise andmise eest vastutav asutus võib nõuda, et taotleja esitaks esimeses lõigus ettenähtud õiendi asemel hiliseimad isikuandmeid sisaldavad dokumendid oma pereliikmete, välja arvatud laste kohta, kes elavad muu riigi territooriumil kui see, kus on kõnealune asutus.

2. Lõikes 1 osutatud juhul ja kui asjaomase asutuse kohaldatavates õigusaktides on nõutud, et pereliikmed peaksid elama pensionäriga ühes leibkonnas, tuleb nende pereliikmete puhul, kes ei vasta sellele tingimusele, tõestada dokumentidega, mis kinnitavad taotleja sissetuleku ühe osa korrapärast ülekandmist, et nad siiski sõltuvad põhiliselt taotlejast.

Artikkel 39 (11)

Invaliidsushüvitise taotluste läbivaatamine juhul, kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on kehtinud üksnes määruse IV lisa A osas nimetatud õigusaktid

1. Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja on esitanud taotluse invaliidsushüvitise saamiseks ning asjaomane asutus teeb kindlaks, et kohaldatakse määruse artikli 37 lõiget 1, saab see asutus vajaduse korral asutuselt, kes on kõnealuse isiku viimati kindlustanud, õiendi kindlustusperioodide kohta, mis sellel isikul on täitunud viimasena nimetatud asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel.

2. Kui on vaja arvesse võtta mõne muu liikmesriigi õigusaktide alusel varem täitunud kindlustusperioode, et täita tingimused, mis on sätestatud pädeva riigi õigusaktides, kohaldatakse analoogia põhjal lõiget 1.

3. Määruse artikli 39 lõikes 3 osutatud juhul edastab taotleja juhtumi läbi vaadanud asutus selle isiku toimiku asutusele, kes on kõnealuse isiku viimati kindlustanud.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud taotluste läbivaatamise suhtes ei kohaldata rakendusmääruse artikleid 41–50.

Artikkel 40

Invaliidsusgrupi määramine

Invaliidsusgrupi määramisel võtab liikmesriigi asutus arvesse teiste liikmesriikide asutustelt saadud dokumente ja meditsiinilisi arvamusi ning halduslikku laadi teavet. Igal asutusel säilib siiski õigus korraldada enda valitud arsti poolt taotleja läbivaatus, välja arvatud juhud, kui kohaldatakse määruse artikli 40 lõiget 4.

Invaliidsushüvitise, vanadushüvitise ja toitjakaotushüvitise taotluste läbivaatamine rakendusmääruse artiklis 36 osutatud juhtudel

Artikkel 41

Läbivaatavate asutuste määramine

1. Hüvitise saamise taotlused vaatab läbi asutus, kellele taotlused on vastavalt artiklile 36 saadetud või edastatud. Seda asutust nimetatakse edaspidi "läbivaatavaks asutuseks".

2. Läbivaatav asutus teatab hüvitise saamise taotlustest viivitamata kõikidele asjaomastele asutustele, kasutades ettenähtud erivormi, nii et kõik need asutused saavad taotlused samal ajal ja viivitamata läbi vaadata.

Artikkel 42

Hüvitise saamise taotluste läbivaatamisel kasutatavad vormid

1. Hüvitise saamise taotluste läbivaatamisel kasutab läbivaatav asutus vormi, mis sisaldab eelkõige avalduse ja kokkuvõtte kindlustus- või elamisperioodide kohta, mis töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal on täitunud kõikide asjaomaste liikmesriikide õigusaktide alusel.

2. Teise liikmesriigi asutusele edastatuna asendavad need vormid taotluse lisadokumente.

Artikkel 43

Kord, mida asjaomane asutus järgib taotluse läbivaatamisel

1. Läbivaatav asutus kannab rakendusmääruse artikli 42 lõikes 1 ettenähtud vormile need kindlustus- või elamisperioodid, mis on täitunud selle asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel, ning edastab selle vormi koopia asutustele, kes korraldavad invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuskindlustust (pensione) kõikides liikmesriikides, kus töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja on olnud kindlustatud, vajaduse korral lisades sellele taotleja esitatud töötõendid.

2. Kui asjaga on seotud ainult üks muu asutus, täidab see asutus kõnealuse vormi, näidates:

a) kindlustus- või elamisperioodid, mis on täitunud selle asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel;

b) hüvitise summa, mida taotleja võib taotleda üksnes nende kindlustus- või elamisperioodide suhtes;

c) hüvitise teoreetilise ja tegeliku summa, mis on arvutatud vastavalt määruse artikli 46 lõikele 2.

Selliselt täidetud vorm tagastatakse läbivaatavale asutusele.

Kui õigus saada hüvitist on omandatud, arvestades üksnes neid kindlustus- või elamisperioode, mis on täitunud teise liikmesriigi asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel, ja kui nendele perioodidele vastava hüvitise summa on võimalik viivitamata kindlaks määrata, kuna punktis c osutatud arvutused võtaksid märkimisväärselt kauem aega, tagastatakse see vorm läbivaatavale asutusele koos teabega, millele on osutatud punktides a ja b; punktis c osutatud teave edastatakse läbivaatavale asutusele niipea kui võimalik.

3. Kui asjaga on seotud mitu teist asutust, täidab iga selline asutus kõnealuse vormi, märkides kindlustus- või elamisperioodid, mis on täitunud selle asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel, ning tagastab selle vormi läbivaatavale asutusele.

Kui õigus saada hüvitist on omandatud, arvestades üksnes neid kindlustus- või elamisperioode, mis on täitunud ühe või mitme sellise asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel, ja kui nendele perioodidele vastava hüvitise summa on võimalik viivitamata kindlaks määrata, teatatakse see summa ja need kindlustus- või elamisperioodid samal ajal läbivaatavale asutusele; kui kõnealuse summa kindlaksmääramine viibib, teatatakse see summa läbivaatavale asutusele niipea kui võimalik.

Olles saanud kõik vormid teabega kindlustus- või elamisperioodide kohta ning vajaduse korral summade kohta, mida tuleb maksta vastavalt ühe või mitme asjaomase liikmesriigi õigusaktidele, edastab läbivaatav asutus selliselt täidetud vormide koopiad igale asjaomasele asutusele, kes teeb selle põhjal kindlaks hüvitise teoreetilise ja tegeliku summa arvutatuna vastavalt määruse artikli 46 lõikele 2 ning tagastab kõnealuse vormi läbivaatavale asutusele.

4. Niipea kui läbivaatav asutus, olles saanud lõikes 2 või 3 osutatud teabe, teeb kindlaks, et tuleks kohaldada määruse artikli 40 lõiget 2 või artikli 48 lõiget 2 või 3, teatab ta sellest teistele asjaomastele asutustele.

5. Rakendusmääruse artikli 37 punktis d osutatud juhul kannavad nende liikmesriikide asutused, kelle õigusaktid on taotleja suhtes kehtinud ja kelle poole taotleja on pöördunud hüvitise edasilükkamiseks, rakendusmääruse artikli 42 lõikes 1 ettenähtud vormile üksnes need kindlustus- või elamisperioodid, mis taotlejal on täitunud nende kohaldatavate õigusaktide alusel.

Artikkel 44

Invaliidsusgrupiga seotud otsust tegema volitatud asutus

1. Arvestades lõikeid 2 ja 3 volitatakse üksnes läbivaatav asutus tegema määruse artikli 40 lõikes 4 osutatud otsust taotleja invaliidsusgrupi kohta. Läbivaatav asutus teeb selle otsuse niipea, kui tal on võimalik kindlaks määrata, kas on täidetud selle asutuse kohaldatavates õigusaktides ettenähtud tingimused kõnealuse õiguse saamiseks, võttes vajaduse korral arvesse määruse artiklit 45.

2. Kui läbivaatava asutuse kohaldatavates õigusaktides ettenähtud tingimused selle õiguse saamiseks, välja arvatud invaliidsusgrupiga seotud tingimused, ei ole määruse artiklit 45 arvestades täidetud, teatab kõnealune asutus sellest viivitamata invaliidsuse suhtes pädevale asutusele teises liikmesriigis, kelle õigusaktid kehtisid kõnealuse töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes viimasena. Kui selle asutuse kohaldatavates õigusaktides ettenähtud tingimused selle õiguse saamiseks on täidetud, on see asutus volitatud tegema otsuse taotleja invaliidsusgrupi kohta; see asutus teatab kõnealusest otsusest viivitamata teistele asjaomastele asutustele.

3. Vajaduse korral võidakse kõnealune küsimus suunata samadel tingimustel tagasi invaliidsuse suhtes pädevale asutusele teises liikmesriigis, kelle õigusaktid on kõnealuse töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes esimesena kehtinud.

Artikkel 45

Hüvitise ajutine maksmine ja hüvitise ettemaksmine

1. Kui läbivaatav asutus teeb kindlaks, et taotlejal on teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodidele tuginemata õigus saada hüvitist selle asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel, maksab läbivaatav asutus viivitamata sellist hüvitist ajutiselt.

2. Kui taotlejal ei ole lõike 1 alusel õigust saada hüvitist, kuid läbivaatavale asutusele vastavalt rakendusmääruse artikli 43 lõikele 2 või 3 antud teabe põhjal selgub, et õigus saada hüvitist omandatakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel, võttes arvesse üksnes nende õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, maksab kõnealuseid õigusakte kohaldav asutus viivitamata sellist hüvitist ajutiselt niipea, kui läbivaatav asutus on talle sellisest kohustusest teatanud.

3. Kui õigus saada hüvitist omandatakse lõikes 2 osutatud juhul mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, võttes arvesse iga sellise riigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, vastutab ajutise hüvitise maksmise eest asutus, kes on läbivaatavale asutusele selle õiguse olemasolust esimesena teatanud; läbivaatava asutuse ülesanne on teatada sellest teistele asjaomastele asutustele.

4. Asutus, kes on kohustatud lõike 1, 2 või 3 alusel hüvitist maksma, teatab sellest viivitamata taotlejale, juhtides selgesõnaliselt tema tähelepanu võetud meetme ajutisele laadile ja faktile, et see ei kuulu edasikaebamisele.

5. Kui taotlejale ei tule maksta ajutiselt hüvitist lõike 1, 2 ega 3 alusel, kuid saadud teabe põhjal selgub, et see õigus omandatakse määruse artikli 46 lõike 2 alusel, teeb läbivaatav asutus talle asjakohase korvatava ettemakse, mille summa on võimalikult lähedane summale, mis talle tõenäoliselt määratakse määruse artikli 46 lõike 2 alusel.

6. Kaks liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad omavahel kokku leppida, et üksnes nende liikmesriikide asutustega seotud juhtumite korral kohaldatakse ajutiselt hüvitise maksmise muid viise. Kõikidest selles küsimuses sõlmitud kokkulepetest teatatakse halduskomisjonile.

Artikkel 46 (11)

Vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise perioodide eest makstavad summad, mida ei tohi arvesse võtta rakendusmääruse artikli 15 lõike 1 punkti b alusel

Hüvitise teoreetilise ja tegeliku summa arvutamise suhtes vastavalt määruse artikli 46 lõike 2 punktidele a ja b kohaldatakse reegleid, mis on sätestatud rakendusmääruse artikli 15 lõike 1 punktides b, c ja d.

Vastavalt määruse artikli 46 lõikele 2 arvutatud summat, mis tuleb tegelikult maksta, suurendatakse summa võrra, mis vastab vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise perioodidele, mida ei ole arvesse võetud rakendusmääruse artikli 15 lõike 1 punkti b alusel. See juurdekasv arvutatakse välja vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mille alusel on täitunud vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise perioodid.

Artikkel 47 (11)

Vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise perioodide järgi makstavate summade arvutamine

Iga liikmesriigi asutus arvutab vastavalt enda kohaldatavatele õigusaktidele välja summa, mis vastab vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise perioodidele, mille suhtes määruse artikli 46a lõike 3 punkti c alusel ei kehti teise liikmesriigi tühistavad, vähendavad ega peatavad õigus- ja haldusnormid.

Artikkel 48 (11)

Asutuste otsuste teatamine taotlejale

1. Iga asjaomase asutuse lõplik otsus teatatakse läbivaatavale asutusele. Igas sellises otsuses tuleb näidata asjakohastes õigusaktides ettenähtud edasikaebamisalused ja -tähtajad. Kui kõik need otsused on kätte saadud, edastab läbivaatav asutus need taotlejale tema oma keeles kokkuvõtliku teatena, millega liidetakse eespool osutatud otsused. Edasikaebamiseks võimaldatav aeg algab alles kuupäevast, mil taotleja on kõnealuse kokkuvõtliku teate kätte saanud.

2. Lõikes 1 ettenähtud kokkuvõtliku teate saatmisel taotlejale edastab läbivaatav asutus igale asjaomasele asutusele samal ajal selle avalduse koopia, lisades sellele teiste asutuste otsuste koopiad.

Artikkel 49 (11)

Hüvitise ümberarvutamine

1. Määruse artikli 43 lõigete 3 ja 4, artikli 49 lõigete 2 ja 3 ning artikli 51 lõike 2 rakendamisel kohaldatakse rakendusmääruse artiklit 45 mutatis mutandis

2. Hüvitise ümberarvutamise, tühistamise või peatamise korral teatab sellise otsuse teinud asutus sellest viivitamata asjaomasele isikule ja igale asutusele, mille suhtes kõnealusel isikul on nõudmisi, vajaduse korral läbivaatava asutuse häid teeneid kasutades. Otsuses tuleb märkida asjakohastes õigusaktides ettenähtud edasikaebamisalused ja -tähtajad. Edasikaebamiseks võimaldatav aeg algab alles kuupäevast, mil asjaomane isik on kõnealuse otsuse kätte saanud.

Artikkel 50

Meetmed hüvitise määramise kiirendamiseks

1. a) i) Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes, kes on ühe liikmesriigi kodanik, hakkavad kehtima teise liikmesriigi õigusaktid, edastab viimasena nimetatud liikmesriigi pensionide suhtes pädev asutus kõnealuse isiku registreerimise ajal, kasutades kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, organile, mille on määranud sama liikmesriigi pädev võimuorgan, kogu isikuteabe kõnealuse isiku kohta ning kõnealuse pädeva asutuse nime ja selle eraldatud kindlustusnumbri.

ii) Lisaks sellele edastab alapunktis i osutatud pädev asutus alapunkti i alusel määratud organile võimalikult ulatuslikult muud teavet, mis võib hõlbustada ja kiirendada pensionide määramist.

iii) Selline teave edastatakse halduskomisjoni kehtestatud tingimustel organile, mille on määranud asjaomase riigi pädev võimuorgan.

iv) Alapunktide i, ii ja iii rakendamisel käsitletakse kodakondsuseta isikuid ja pagulasi selle liikmesriigi kodanikena, kelle õigusaktid on nende suhtes esimesena kehtinud.

b) Asjaomased asutused koostavad kõnealuse isiku või sel ajal teda kindlustava asutuse taotluse korral selle isiku kindlustusloo, mis algab hiljemalt üks aasta enne tema pensioniikka jõudmise kuupäeva.

2. Halduskomisjon näeb ette lõike 1 rakendamise viisid.

Ametlik kontroll ja arstlik läbivaatus

Artikkel 51

1. Kui isik, kes saab hüvitist, eelkõige:

a) invaliidsushüvitist;

b) vanadushüvitist, mis on määratud töövõimetuse korral;

c) vanadushüvitist, mis on määratud vanas eas töötutele;

d) vanadushüvitist, mis on määratud kutsealase või äritegevuse lakkamise korral;

e) toitjakaotushüvitist, mis on määratud invaliidsuse või töövõimetuse korral;

f) hüvitist, mis on määratud tingimusel, et hüvitise saaja vahendid ei ületa ettenähtud norme,

viibib või elab muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus on hüvitise maksmise eest vastutav asutus, korraldab hüvitise saaja viibimis- või elukoha järgne asutus vastutava asutuse taotlusel ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse vastavalt korrale, mis on ette nähtud selle viibimis- või elukohajärgse asutuse kohaldatavates õigusaktides. Hüvitise maksmise eest vastutaval asutusel säilib siiski õigus valida ise arst kõnealuse isiku läbivaatuseks.

2. Kui tehakse kindlaks, et lõikes 1 osutatud hüvitisesaaja on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või et tema vahendid hüvitise saamise ajal ületavad ettenähtud norme, saadab viibimis- või elukohajärgne asutus hüvitise maksmise eest vastutavale ja sellist kontrolli või läbivaatust taotlenud asutusele teadaande. Eelkõige märgitakse selles teadaandes ära kõnealuse isiku töö või füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala laad, tema sissetuleku või vahendite summa viimase täiskvartali ajal, harilik sissetulek, mida saab samas valdkonnas töötav või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev isik samal tasemel kui kõnealune isik ametis, kus ta töötas või tegutses enne invaliidistumist, kontrollaja vältel, mille määrab hüvitise maksmise eest vastutav asutus, ning vajaduse korral ekspertarsti arvamus kõnealuse isiku tervisliku seisundi kohta.

Artikkel 52

Kui kõnealune isik omandab pärast saadava hüvitise peatamist uuesti õiguse saada hüvitist, elades muu kui pädeva riigi territooriumil, vahetavad asjaomased asutused kogu asjakohase teabe, pidades silmas nimetatud hüvitise saamise jätkumist.

Hüvitise maksmine

Artikkel 53

Hüvitise maksmise viis

1. Kui liikmesriigis hüvitise maksmise eest vastutav asutus ei maksa saadavat hüvitist välja otse hüvitist saama õigustatud isikutele, kes elavad teise liikmesriigi territooriumil, maksab selle hüvitise maksmise eest vastutava asutuse taotlusel välja kõnealuse teise liikmesriigi kontaktasutus või kõnealuste hüvitisele õigust omavate isikute elukoha järgne asutus vastavalt korrale, mis on sätestatud määruse artiklites 54—58; kui hüvitise maksmise eest vastutav asutus maksab hüvitise välja otse hüvitist saama õigustatud isikutele, teatab ta sellest elukohajärgsele asutusele. Liikmesriikide asutuste kohaldatavad maksekorrad on loetletud lisas 6.

2. Kaks või enam kui kaks liikmesriiki või nende riikide pädevad võimuorganid võivad omavahel kokku leppida, et kui küsimus on seotud üksnes nende liikmesriikide pädevate asutustega, kohaldatakse muud hüvitiste maksmise korda. Kõikidest asjakohastest kokkulepetest teatatakse halduskomisjonile.

3. Hüvitiste maksmisega seotud kokkulepete sätted, mis kehtivad käesoleva määruse jõustumisele eelnenud päeval, jäävad kehtima, kui need kokkulepped on loetletud lisas 5.

Artikkel 54

Üksikasjaliku väljamakseskeemi teatavakstegemine väljamaksvale organile

Hüvitise maksmise eest vastutav asutus saadab hüvitisele õigust omava isiku elukohaliikmesriigi kontaktasutusele või hüvitisele õigust omava isiku elukoha järgsele asutusele (mõlemad edaspidi "väljamaksev asutus") kahes eksemplaris üksikasjaliku kava sellele isikule tehtavate väljamaksete kohta; see kava peab jõudma väljamaksva asutuseni hiljemalt 20 päeva enne nende väljamaksete tegemiseks ettenähtud kuupäeva.

Artikkel 55

Makstavate summade kandmine väljamaksva organi kontole

1. Kümme päeva enne väljamaksete tegemiseks ettenähtud kuupäeva maksab hüvitise maksmise eest vastutav asutus oma asukohaliikmesriigi valuutas summa, mida on vaja väljamakseteks vastavalt rakendusmääruse artiklis 54 ettenähtud kavale. Maksed tehakse hüvitise maksmise eest vastutava asutuse asukohaliikmesriigi riigipanga või muu panga kaudu kontole, mis on avatud väljamaksva organi asukohaliikmesriigi riigipanga või muu panga nimel selle organi heaks. Selline makse vabastab kogu vastutusest. Hüvitise maksmise eest vastutav asutus saadab samal ajal väljamaksvale organile makseteate.

2. Pank, mille kontole makse on tehtud, krediteerib väljamaksvale organile selle makse vahetusväärtuse kõnealuse organi asukohaliikmesriigi valuutas.

3. Lõikes 1 osutatud pankade nimed ja registrisse kantud asukohad või tegevuskohad on loetletud lisas 7.

Artikkel 56

Hüvitisele õigust omavatele isikutele makstavate summade maksmine väljamaksva asutuse poolt

1. Rakendusmääruse artiklis 54 ettenähtud kavas määratud maksed maksab hüvitisele õigust omavatele isikutele välja väljamaksev asutus hüvitise maksmise eest vastutava asutuse nimel.

2. Niipea kui väljamaksev asutus või selle määratud muu asutus saab teada mis tahes asjaolust, mis õigustab hüvitise peatamist või tühistamist, peatab see asutus kogu maksmise. Kõnealune asutus talitab selliselt ka siis, kui hüvitisele õigust omav isik siirdub elama teise liikmesriigi territooriumile.

3. Väljamaksev asutus teatab hüvitise maksmise eest vastutavale asutusele iga maksmatajätmise põhjuse. Hüvitisele õigust omava isiku või tema abikaasa surma korral või lese taasabiellumise korral teatab väljamaksev asutus kõnealusele asutusele selle kuupäeva.

Artikkel 57

Tasaarveldused seoses rakendusmääruse artiklis 56 osutatud maksetega

1. Rakendusmääruse artiklis 56 osutatud maksete tasaarveldus tehakse iga makseperioodi lõpus, et määrata kindlaks hüvitisele õigust omavatele isikutele või nende ametlikele või volitatud esindajatele tegelikult väljamakstud summad ja väljamaksmata summad.

2. Hüvitise maksmise eest vastutava asutuse asukohaliikmesriigi valuutas numbrite ja sõnadega väljendatava kogusumma vastavus väljamaksva asutuse tehtud väljamaksetele tõendatakse ja kinnitatakse selle asutuse esindaja allkirjaga.

3. Väljamaksev asutus tagab, et kõik selliselt määratud väljamaksed on korrektselt tehtud.

4. Hüvitise maksmise eest vastutava asutuse makstud summa, mis väljendatakse selle asutuse asukohaliikmesriigi valuutas, ning väljamaksva asutuse vastutusel tehtud maksete sellessamas valuutas väljendatud väärtuse vahe debiteeritakse summadest, mida hüvitise maksmise eest vastutav asutus peab edaspidi sama nimetuse all välja maksma.

Artikkel 58

Hüvitiste maksmisel tekkinud kulude tagasisaamine

Väljamaksev asutus võib hüvitiste maksmisel tekkinud kulud, eelkõige posti- ja pangakulud hüvitisesaajalt tagasi saada selle asutuse kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimustel.

Artikkel 59

Hüvitisele õigust omava isiku elukoha muutusest teatamine

Kui ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel hüvitisele õigust omav isik siirdub elama ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile, teatab ta sellest asutusele või asutustele, kes vastutavad sellise hüvitise maksmise eest, ja väljamaksvale asutusele.

4. PEATÜKK

TÖÖÕNNETUSED JA KUTSEHAIGUSED

Määruse artiklite 52 ja 53 rakendamine

Artikkel 60

Mitterahaline hüvitis elamise korral muus liikmesriigis kui pädev riik

1. Selleks et saada mitterahalist hüvitist määruse artikli 52 punkti a alusel, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja elukohajärgsele asutusele õiendi selle kohta, et tal on õigus saada sellist mitterahalist hüvitist. Selle õiendi, mis vajaduse korral põhineb tööandja antud teabel, annab välja pädev asutus. Kui see on pädeva riigi õigusaktides ette nähtud, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja elukohajärgsele asutusele lisaks sellele veel pädeva asutuse tähiku tööõnnetusest või kutsehaigusest teatamise kohta. Kui kõnealune isik selliseid dokumente ei esita, saab elukohajärgne asutus need pädevalt asutuselt ja määrab talle kuni nende dokumentide saabumiseni mitterahalise hüvitise ravikindlustuse alusel, kui see isik vastab sellise hüvitise saamise tingimustele.

2. Kõnealune õiend jääb kehtima seni, kuni elukohajärgne asutus saab teate selle tühistamise kohta. Kui kõnealuse õiendi on välja andnud Prantsusmaa asutus, kehtib see siiski üksnes ühe aasta alates väljaandmise kuupäevast ning seda tuleb igal aastal pikendada.

3. Kui kõnealune isik on hooajatöötaja, kehtib lõikes 1 osutatud õiend kogu hooajatöö eeldatava aja vältel, välja arvatud juhul, kui pädev asutus teatab vahepeal elukohajärgsele asutusele selle tühistamisest.

4. Igal mitterahalise hüvitise taotlemise korral esitab asjaomane isik lisaks dokumendid, mida nõutakse hüvitise määramiseks vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mille territooriumil see isik elab.

5. Haiglaravi korral teatab elukohajärgne asutus kolme päeva jooksul alates selle fakti teadasaamisest pädevale asutusele haiglasse saabumise kuupäeva, haiglaravi tõenäolise kestuse ja haiglast lahkumise kuupäeva.

6. Elukohajärgne asutus teatab pädevale asutusele ette igast otsusest seoses mitterahalise hüvitise määramisega, kui selle tõenäoline või tegelik maksumus ületab ühekordselt makstava summa, mille halduskomisjon kindlaks määrab ja korrapäraselt üle vaatab.

Pädevale asutusele antakse vastuväidete esitamiseks ja nende vastuväidete põhjendamiseks aega 15 päeva alates sellise teabe saatmise päevast; kui selle aja möödudes ei ole esitatud ühtegi sellist vastuväidet, määrab elukohajärgne asutus mitterahalise hüvitise. Kui selline hüvitis tuleb määrata äärmiselt kiiresti, teatab elukohajärgne asutus sellest viivitamata pädevale asutusele.

7. Kõnealune isik teatab elukohajärgsele asutusele igast oma olukorra muutusest, mis tõenäoliselt võib muuta tema õigust saada mitterahalist hüvitist, eelkõige igast kõnealuse isiku töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise lakkamisest või muutumisest või igast elu- või viibimiskoha muutusest. Kui kõnealuse isiku kindlustus või mitterahalise hüvitise saamise õigus lõpeb, teatab pädev asutus sellest samuti elukohajärgsele asutusele. Elukohajärgne asutus võib igal ajal taotleda pädevalt asutuselt teavet seoses kõnealuse isiku kindlustusega või tema õigusega saada mitterahalist hüvitist.

8. Piirialatöötajatele võidakse ravimeid, sidemeid, prille ja väikeabivahendeid anda ning laboratoorseid analüüse ja teste teha üksnes selle liikmesriigi territooriumil, kus need on välja kirjutatud, vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele.

9. Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muude rakendussätete suhtes.

Artikkel 61

Rahaline hüvitis, välja arvatud pensionid, elamise korral muus liikmesriigis kui pädev riik

1. Selleks et saada muud rahalist hüvitist kui pensioni määruse artikli 52 punkti b alusel, pöördub töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kolme päeva jooksul alates oma töövõimetuse algusest elukohajärgse asutuse poole, esitades teate töö lakkamise kohta, või kui see on pädeva või elukohajärgse asutuse kohaldatavates õigusaktides ette nähtud, töövõimetustõendi, mille on välja andnud kõnealuse isiku raviarst.

2. Kui elukohariigi raviarstid ei anna välja töövõimetustõendeid, pöördub kõnealune isik otse elukohajärgse asutuse poole tähtaja jooksul, mis on määratud selle asutuse kohaldatavates õigusaktides.

See asutus korraldab viivitamata töövõimetuse arstliku kinnitamise ning lõikes 1 osutatud tõendi koostamise. Sellisesse tõendisse märgitakse töövõimetuse tõenäoline kestus ning tõend edastatakse viivitamata pädevale asutusele.

3. Kui lõiget 2 ei kohaldata, korraldab elukohajärgne asutus niipea kui võimalik, kuid igal juhul vähemalt kolme päeva jooksul alates päevast, mil kõnealune isik on selle asutuse poole pöördunud, tema arstliku läbivaatuse nii, nagu oleks sama asutus selle isiku kindlustanud. Eelkõige märgitakse läbivaatusarsti aruandesse töövõimetuse tõenäoline kestus ning elukohajärgne asutus edastab tõendi pädevale asutusele kolme päeva jooksul alates läbivaatuse kuupäevast.

4. Seejärel korraldab elukohajärgne asutus vajaliku ametliku kontrolli või arstliku läbivaatuse nii, nagu oleks sama asutus kõnealuse isiku kindlustanud. Niipea kui see asutus teeb kindlaks, et kõnealune isik võib jätkata tööd, teatab ta sellest kõnealusele isikule ja pädevale asutusele, märkides töövõimetuse lakkamise kuupäeva. Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, käsitletakse kõnealusele isikule esitatud teadet otsusena, mis on tehtud pädeva asutuse nimel.

5. Kõikidel juhtudel säilib pädeval asutusel õigus korraldada enda valitud arsti poolt kõnealuse isiku läbivaatus.

6. Kui pädev asutus otsustab rahalist hüvitist mitte anda, sest kõnealune isik ei ole täitnud formaalsusi, mis on ette nähtud elukohariigi õigusaktides, või teeb kindlaks, et kõnealune isik võib tööd jätkata, teatab see asutus kõnealusele isikule oma otsusest ning saadab samal ajal sellise otsuse koopia elukohajärgsele asutusele.

7. Kui kõnealune isik jätkab tööd, teatab ta sellest pädevale asutusele, kui selline teatamine on ette nähtud õigusaktides, mida see asutus kohaldab.

8. Pädev asutus maksab rahalise hüvitise välja asjakohasel viisil, eelkõige rahvusvahelise rahakaardiga, ning teatab sellest elukohajärgsele asutusele ja kõnealusele isikule. Kui rahalist hüvitist maksab elukohajärgne asutus pädeva asutuse nimel, teatab pädev asutus kõnealusele isikule tema õigused ning elukohajärgsele asutusele sellise rahalise hüvitise summa, väljamaksekuupäeva ja maksimumperioodi, mille vältel väljamakseid tuleb teha vastavalt pädeva liikmesriigi õigusaktidele.

9. Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muude rakendussätete suhtes.

Määruse artikli 55 rakendamine

Artikkel 62

Mitterahaline hüvitis viibimise korral muus liikmesriigis kui pädev riik

1. Selleks et saada mitterahalist hüvitist, esitab rahvusvahelises transpordis töötaja, kelle suhtes kehtib määruse artikli 14 lõike 2 punkt a ja kes oma töötamise käigus siirdub muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumile, niipea kui võimalik viibimiskohajärgsele asutusele eriõiendi, mille on välja andnud tööandja või tema esindaja jooksva kalendrikuu või õiendi esitamisele eelnenud kahe kalendrikuu jooksul. Sellises õiendis märgitakse eelkõige ära kuupäev, millest alates kõnealune tööandja on selle isiku tööle võtnud, ning pädeva asutuse nimi ja aadress. Eeldatakse, et sellise õiendi esitanud isik on täitnud mitterahalise hüvitise õiguse omandamise tingimused. Kui isik ei ole enne ravi saamist võimeline viibimiskohajärgse asutusega ühendust võtma, saab ta kõnealuse õiendi esitamise korral siiski sellist ravi nii, nagu oleks seesama asutus ta kindlustanud.

2. Viibimiskohajärgne asutus esitab kolme päeva jooksul pädevasse asutusse järelepärimise, kas kõnealune isik vastab tingimustele, mida nõutakse mitterahalise hüvitise õiguse omandamiseks. Viibimiskohajärgne asutus annab mitterahalist hüvitist kuni pädevalt asutuselt vastuse saamiseni, kuid mitte kauem kui 30 päeva.

3. Pädev asutus saadab viibimiskohajärgsele asutusele vastuse 10 päeva jooksul alates sellekohase taotluse saamisest viibimiskohajärgselt asutuselt. Kui vastus on jaatav, märgib pädev asutus vajaduse korral maksimumperioodi, mille vältel mitterahalist hüvitist võidakse vastavalt selle asutuse kohaldatavatele õigusaktidele määrata, ning viibimiskohajärgne asutus jätkab kõnealuse hüvitise andmist.

4. Lõikes 1 osutatud eeldusel antud mitterahaline hüvitis makstakse tagasi vastavalt määruse artikli 36 lõikele 1.

5. Lõikes 1 ettenähtud õiendi asemel võib selles lõikes osutatud isik esitada viibimiskohajärgsele asutusele õiendi, mis on ette nähtud lõikes 6.

6. Selleks et saada mitterahalist hüvitist määruse artikli 55 lõike 1 punkti a alapunkti i alusel, välja arvatud lõikes 1 osutatud eeldusele tuginemise korral, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja viibimiskohajärgsele asutusele õiendi selle kohta, et tal on õigus saada mitterahalist hüvitist. Selles õiendis, mille annab välja pädev asutus võimaluse korral enne kõnealuse isiku lahkumist oma elukohariigi territooriumilt, märgitakse vajaduse korral ära eelkõige mitterahalise hüvitise määramise maksimumperiood, mis on ette nähtud pädeva riigi õigusaktides. Kui kõnealune isik sellist tõendit ei esita, saab viibimiskohajärgne asutus selle pädevalt asutuselt.

7. Rakendusmääruse artikli 60 lõikeid 5, 6 ja 9 kohaldatakse analoogia põhjal.

Artikkel 63

Mitterahaline hüvitis töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes vahetavad elukohta või naasevad oma elukohariiki, ning töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, kellel lubatakse siirduda teise liikmesriiki ravile

1. Selleks et saada määruse artikli 55 lõike 1 punkti b alapunkti i alusel mitterahalist hüvitist, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja elukohajärgsele asutusele õiendi selle kohta, et tal on õigus jätkuvalt saada kõnealust hüvitist. Selles õiendis, mille annab välja pädev asutus, märgitakse vajaduse korral ära eelkõige sellise hüvitise jätkuva määramise maksimumperiood, mis on ette nähtud pädeva liikmesriigi õigusaktidega. See õiend võidakse asjaomase isiku taotluse korral välja anda pärast tema lahkumist, kui seda ei ole vääramatu jõu mõjul olnud võimalik varem koostada.

2. Rakendusmääruse artikli 60 lõikeid 5, 6 ja 9 kohaldatakse analoogia põhjal.

2. Määruse artikli 55 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud juhul kohaldatakse lõikeid 1 ja 2 mitterahalise hüvitise andmise suhtes analoogia põhjal.

Artikkel 64

Rahaline hüvitis, välja arvatud pensionid, elamise korral muus liikmesriigis kui pädev riik

Määruse artikli 55 lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel antava rahalise hüvitise, välja arvatud pensionid, saamisel kohaldatakse analoogia põhjal rakendusmääruse artiklit 61. Ilma et see piiraks töövõimetustõendi esitamise kohustust, ei nõuta töötajalt või füüsilisest isikust ettevõtjalt, kes viibib liikmesriigi territooriumil ilma seal töötamata või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemata, siiski seda, et ta esitaks teate töö lakkamise kohta, millele on osutatud rakendusmääruse artikli 61 lõikes 1.

Määruse artiklite 52—56 rakendamine

Artikkel 65

Asutustevahelised teadaanded, läbivaatused ja teabevahetus muus liikmesriigis kui pädevas riigis juhtunud tööõnnetuste ja saadud kutsehaiguste puhul

1. Kui tööõnnetus juhtub või kutsehaigus diagnoositakse esmakordselt muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil, tuleb koostada teadaanne tööõnnetuse või kutsehaiguse kohta vastavalt pädeva riigi õigusaktidele, ilma et see piiraks ühegi õigusnormi kohaldamist, mis on jõus selle liikmesriigi territooriumil, kus tööõnnetus juhtus või kus kutsehaigus on esmakordselt diagnoositud, ja mida sel juhul jätkuvalt kohaldatakse. See deklaratsioon saadetakse pädevale asutusele ning selle koopia elu- või viibimiskohajärgsele asutusele.

2. Selle liikmesriigi asutus, kus tööõnnetus juhtus või kus kutsehaigus on esmakordselt diagnoositud, edastab pädevale asutusele kahes eksemplaris sellel territooriumil koostatud arstitõendi ja asjakohase teabe, mida viimasena nimetatud asutus võib nõuda.

3. Kui õnnetuse puhul, mis on juhtunud reisimisel muu liikmesriigi kui pädeva liikmesriigi territooriumil, on alust korraldada uurimine esimese liikmesriigi territooriumil, võib pädev asutus määrata selleks ametisse uurija, teatades sellest kõnealuse liikmesriigi võimuorganitele. Need võimuorganid abistavad kõnealust uurijat, määrates eelkõige isiku, kes aitab tal tutvuda ametlike aruannete ja muude õnnetusega seotud dokumentidega.

4. Ravi lõpul edastatakse pädevale asutusele üksikasjalik aruanne koos arstitõenditega, mis käsitlevad õnnetuse või haiguse püsivaid tagajärgi, eelkõige kõnealuse isiku hetkeseisundit ning vigastustest paranemist. Asjakohase tasu maksab vastavalt olukorrale kas elukohajärgne asutus või viibimiskohajärgne asutus selle asutuse kohaldatava määra põhjal, kuid pädeva asutuse arvel.

5. Taotluse korral teatab pädev asutus vastavalt olukorrale kas elukohajärgsele asutusele või viibimiskohajärgsele asutusele otsuse, milles on kindlaks määratud vigastustest paranemise kuupäev, ning vajaduse korral otsuse seoses pensioni määramisega.

Artikkel 66

Vaidlused õnnetuse või haiguse kutsealase tekke üle

1. Kui pädev asutus vaidlustab määruse artiklis 52 või artikli 55 lõikes 1 osutatud juhtudel tööõnnetusi või kutsehaigusi käsitlevate õigusaktide kohaldamise, teatab ta viivitamata sellest mitterahalist hüvitist andvale elu- või viibimiskohajärgsele asutusele; sellist mitterahalist hüvitist käsitletakse sel juhul ravikindlustuse alusel antavana ning antakse edasi selle alusel, kui esitatakse rakendusmääruse artiklites 20 ja 21 osutatud tõendid või õiendid.

2. Kui selles küsimuses on jõutud lõplikule otsusele, teatab pädev asutus viivitamata sellest mitterahalist hüvitist andnud elu- või viibimiskohajärgsele asutusele. Kui tegemist ei ole tööõnnetuse ega kutsehaigusega, jätkab see asutus mitterahalise hüvitise andmist ravikindlustuse alusel, kui töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus seda saada. Muudel juhtudel käsitletakse mitterahalist hüvitist, mida kõnealune isik on saanud ravikindlustuse alusel, tööõnnetus- või kutsehaigushüvitisena.

Määruse artikli 57 rakendamine

Artikkel 67 (7)

Mitmes liikmesriigis kutsehaiguse ohus viibimise korral kohaldatav kord

1. Määruse artikli 57 lõikega 1 hõlmatud juhtudel edastatakse teade kutsehaiguse kohta kas kutsehaiguste suhtes pädevale asutusele liikmesriigis, kelle õigusaktide alusel selle haiguse all kannatav isik viimasena oli seotud töö või tegevusega, mis tõenäoliselt võib põhjustada kõnealust haigust, või elukohajärgsele asutusele, kes edastab selle teate kõnealusele pädevale asutusele.

2. Kui lõikes 1 osutatud pädev asutus teeb kindlaks, et seda kutsehaigust põhjustada võiv töö või tegevus on toimunud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, edastab ta kõnealuse teate koos saatedokumentidega selle liikmesriigi vastavale asutusele.

3. Kui selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktide alusel oli kõnealuse haiguse all kannatav isik viimasena seotud seda kutsehaigust põhjustada võiva töö või tegevusega, teeb kindlaks, et selline isik või tema ülalpidamisel olnud isikud ei vasta nendes õigusaktides sätestatud tingimustele, võttes arvesse määruse artikli 57 lõikeid 2, 3 ja 4, kõnealune asutus:

a) edastab teate koos saatedokumentidega, sealhulgas esimesena nimetatud asutuse korraldatud arstlike läbivaatuste aruannetega, ja punktis b osutatud otsuse koopia viivitamata selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktide alusel oli kõnealuse haiguse all kannatav isik varem seotud seda haigust põhjustada võiva töö või tegevusega;

b) teatab samal ajal kõnealusele isikule oma otsusest, nimetades eelkõige hüvitise andmisest keeldumise põhjused, edasikaebamise alused ja tähtaja ning kuupäeva, mil kõnealune toimik edastati punktis a osutatud asutusele.

4. Vajaduse korral tuleks juhtum suunata sama korra kohaselt tagasi selle liikmesriigi vastavale asutusele, kelle õigusaktide alusel oli kõnealuse haiguse all kannatav isik esimest korda seotud seda haigust põhjustada võiva töö või tegevusega.

Artikkel 68 (7)

Asutustevaheline teabevahetus taotluse tagasilükkamise otsuse edasikaebamise korral. Ettemaksed sellise edasikaebuse korral

1. Kui esitatakse edasikaebus taotluse tagasilükkamise otsuse vastu, mille on teinud ühe sellise liikmesriigi asutus, kelle õigusaktide alusel oli kõnealuse haiguse all kannatav isik seotud seda haigust põhjustada võiva töö või tegevusega, teatab kõnealune asutus sellest asutusele, kellele on edastatud teade vastavalt rakendusmääruse artikli 67 lõikes 3 sätestatud korrale, ning teatab pärast sellele asutusele lõpliku otsuse.

2. Kui õigus saada hüvitist on omandatud õigusaktide alusel, mida kohaldab viimasena nimetatud asutus, võttes arvesse määruse artikli 57 lõikeid 2, 3 ja 4, teeb see asutus ettemaksed kuni summani, mis määratakse kindlaks vajaduse korral pärast konsulteerimist asutusega, mille otsuse vastu edasikaebus on esitatud. Viimasena nimetatud asutus maksab tehtud ettemaksete summa tagasi, kui sellise edasikaebuse tulemusel nõutakse hüvitiste maksmist sellelt asutuselt. Seejärel arvestatakse see summa maha kõnealusele isikule makstava hüvitise kogusummast.

Artikkel 69 (7)

Rahalise hüvitise kulude jaotamine sklerootilise pneumokonioosi puhul

Määruse artikli 57 lõike 5 rakendamisel kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktide alusel määratakse rahaline hüvitis vastavalt määruse artikli 57 lõikele 1 (edaspidi "rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus"), kasutab vormi, mis sisaldab eelkõige avaldust ja kokkuvõtet kindlustus- või elamisperioodide kohta, mis kõnealuse haiguse all kannataval isikul on täitunud iga asjaomase riigi õigusaktide alusel;

b) rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus edastab selle vormi kõikidele vanaduskindlustusasutustele nendes liikmesriikides, kus selle haiguse all kannatav isik on olnud kindlustatud; iga selline asutus märgib sellele vormile (vanadus)kindlustuse perioodid või elamisperioodid, mis on täitunud vastava asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel, ning tagastab selle vormi rahalise hüvitise maksmise eest vastutavale asutusele;

c) seejärel jaotab rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus kulud enda ja teiste asjaomaste pädevate asutuste vahel; rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus esitab viimasena nimetatutele kinnitamiseks teate koos asjakohase lisatõendusega, mis eelkõige käsitleb määratud hüvitise kogusummat ja jaotusmäärade arvutamist;

d) iga kalendriaasta lõpus edastab rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus igale teisele asjaomasele asutusele aruande vaadeldava aruandeaasta jooksul väljamakstud rahalise hüvitise kohta, märkides summa, mida iga selline asutus peab maksma punktis c ettenähtud jaotamise alusel; iga selline asutus hüvitab rahalise hüvitise maksmise eest vastutavale asutusele makstava summa niipea kui võimalik, kuid hiljemalt kolme kuu jooksul.

Määruse artikli 58 lõike 3 rakendamine

Artikkel 70

Õiend pereliikmete kohta, keda tuleb arvestada rahalise hüvitise, sealhulgas pensioni arvutamisel

1. Selleks et saada hüvitist määruse artikli 58 lõike 3 alusel, esitab taotleja õiendi oma pereliikmete kohta, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus on asutus, mis vastutab rahalise hüvitise maksmise eest.

Selle õiendi annab pereliikme elukoha järgne ravikindlustusasutus või muu asutus, mille määrab nende elukohaliikmesriigi pädev võimuorgan. Rakendusmääruse artikli 25 lõike 2 teist ja kolmandat lõiku kohaldatakse analoogia põhjal.

Rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus võib nõuda, et taotleja esitaks esimeses lõigus ettenähtud õiendi asemel hiliseimad isikuandmeid sisaldavad dokumendid oma pereliikmete, välja arvatud laste kohta, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus on kõnealune asutus.

2. Lõikes 1 osutatud juhul ja kui asjaomase asutuse kohaldatavates õigusaktides on nõutud, et pereliikmed peaksid elama taotlejaga ühes leibkonnas, tuleb nende pereliikmete puhul, kes ei vasta sellele tingimusele, tõestada dokumentidega, mis kinnitavad taotleja sissetuleku ühe osa korrapärast ülekandmist, et nad siiski sõltuvad põhiliselt taotlejast.

Määruse artikli 60 rakendamine

Artikkel 71

Kutsehaiguse süvenemine

1. Määruse artikli 60 lõikega 1 hõlmatud juhtudel esitab taotleja liikmesriigi asutusele, kellelt ta nõuab hüvitise saamise õigust, kogu teabe kõnealuse kutsehaiguse tõttu varem määratud hüvitiste kohta. See asutus võib pöörduda iga muu varasema pädeva asutuse poole, et saada teavet, mida ta peab vajalikuks.

2. Määruse artikli 60 lõikega 1 hõlmatud juhtudel teatab pädev asutus, kellelt nõutakse rahalise hüvitise maksmist, teisele asjaomasele asutusele selle kinnituse saamiseks kulud, mida viimasena nimetatud asutus peab haiguse süvenemise tõttu kandma, koos asjakohase tõendusega. Iga kalendriaasta lõpus saadab esimesena nimetatud asutus viimasena nimetatud asutusele aruande vaadeldava aruandeaasta jooksul väljamakstud rahalise hüvitise kohta, märkides summa, mida viimasena nimetatud asutus peab maksma; viimasena nimetatud asutus hüvitab selle summa esimesena nimetatud asutusele niipea kui võimalik, kuid hiljemalt kolme kuu jooksul.

3. Määruse artikli 60 lõike 2 punkti b esimeses lauses osutatud juhul teatab rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus asjaomastele pädevatele asutustele nende kinnituse saamiseks eelmisesse kulujaotusse tehtud muudatused koos asjakohase tõendusega.

4. Määruse artikli 60 lõike 2 punktis b osutatud juhul kohaldatakse analoogia põhjal lõiget 2.

Määruse artikli 61 lõigete 5 ja 6 rakendamine

Artikkel 72

Töövõimetusastme hindamine varasema või hilisema tööõnnetuse või kutsehaiguse korral

1. Töövõimetusastme määramiseks, hüvitise saamise õiguse kindlakstegemiseks või sellise hüvitise summa kindlaksmääramiseks määruse artikli 61 lõigetes 5 ja 6 osutatud juhtudel esitab taotleja selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle õigusaktid tema suhtes tööõnnetuse ajal või kutsehaiguse esmakordse diagnoosimise ajal kehtisid, kogu teabe enne või pärast seda juhtunud tööõnnetuste või saadud kutsehaiguste kohta sel ajal, kui tema suhtes kehtisid muu liikmesriigi õigusaktid, olenemata sellistest varasematest või hilisematest juhtumitest põhjustatud töövõimetuse astmest.

2. Vastavalt õigusaktidele, mida pädev asutus hüvitise õiguste omandamise suhtes ning hüvitise summa kindlaksmääramiseks kohaldab, võtab kõnealune asutus arvesse sellistest varasematest või hilisematest juhtumitest põhjustatud töövõimetuse astet.

3. Pädev asutus võib pöörduda iga muu eelnevalt või pärastiselt pädeva asutuse poole, et hankida teavet, mida ta peab vajalikuks.

Kui varasema või hilisema töövõimetuse on põhjustanud õnnetus ajal, mil kõnealuse isiku suhtes kehtisid sellise liikmesriigi õigusaktid, millega ei eristata töövõimetuse põhjust, annab varasema või hilisema töövõimetuse suhtes pädev asutus või asjaomase liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus teise liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral teavet sellise varasema või hilisema töövõimetuse astme kohta ning võimalikult suures ulatuses mis tahes teavet, mis võimaldaks kindlaks teha, kas kõnealune töövõimetus on põhjustatud tööõnnetusest teise liikmesriigi asutuse kohaldatavate õigusaktide tähenduses. Kui see on nii, kohaldatakse analoogia põhjal lõiget 2.

Määruse artikli 61 lõike 1 rakendamine

Artikkel 73

Asutused, mille poole võivad pöörduda kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajad, kes viibivad või elavad liikmesriigis, mis ei ole pädev liikmesriik

1. Määruse artikli 62 lõikes 1 osutatud juhtudel ja kui viibimis- või elukohariigis on terasetöölistele tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustusskeemi alusel ettenähtud hüvitis samaväärne kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajate eriskeemi alusel antava hüvitisega, võivad viimasena nimetatud töötajad pöörduda oma viibimis- või elukohariigi territooriumil asuva lähima asutuse poole, mis on nimetatud rakendusmääruse lisas 3, isegi kui see on terasetööliste skeemi kohaldav asutus, ning see asutus annab neile seejärel sellist hüvitist.

2. Kui kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajate eriskeemi alusel ettenähtud hüvitis on soodsam, jääb selliste töötajate valida, kas nad pöörduvad selle skeemi kohaldamise eest vastutava asutuse poole või oma viibimis- või elukohariigi territooriumil asuva lähima asutuse poole, kes kohaldab terasetööliste skeemi. Viimasena nimetatud juhul juhib kõnealune asutus asjaomase isiku tähelepanu sellele, et pöördudes eespool mainitud eriskeemi kohaldamise eest vastutava asutuse poole, saaks ta hüvitist soodsamalt; lisaks sellele peab kõnealune asutus teatama isikule sellise asutuse nime ja aadressi.

Määruse artikli 62 lõike 2 rakendamine

Artikkel 74

Selle perioodi arvestamine, mille eest teise liikmesriigi asutus on juba andnud hüvitist

Määruse artikli 61 lõike 2 kohaldamisel võib liikmesriigi asutus, kelle poole pöördutakse hüvitise saamiseks, taotleda teise liikmesriigi asutuselt teavet aja kohta, mille eest viimasena nimetatud asutus on sama tööõnnetus- või kutsehaigusjuhtumi tõttu hüvitist juba andnud.

Pensionitaotluste esitamine ja läbivaatamine, välja arvatud kutsehaiguspensionid, mis on hõlmatud määruse artikliga 57

Artikkel 75

1. Selleks et saada liikmesriigi õigusaktide alusel pensioni või lisahüvitist, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või tema ülalpidamisel olnud isik, kes elab teise liikmesriigi territooriumil, taotluse kas pädevale asutusele või elukohajärgsele asutusele, kes edastab sellise taotluse pädevale asutusele. Taotluse esitamise suhtes kehtivad järgmised reeglid:

a) taotlusele tuleb lisada nõutavad tõendusdokumendid ning taotlus tuleb koostada vormis, mis on ette nähtud pädeva asutuse kohaldatavates õigusaktides;

b) taotleja esitatud teabe õigsus peab olema tõestatud dokumentidega, mis lisatakse taotluse vormile, või taotleja elukohaliikmesriigi pädevate organite poolt.

2. Pädev asutus teatab oma otsuse taotlejale otse või pädeva riigi kontaktasutuse kaudu; pädev asutus saadab taotleja elukohaliikmesriigi kontaktasutusele selle otsuse koopia.

Ametlik kontroll ja arstlik läbivaatus

Artikkel 76

1. Ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse, sealhulgas pensionide uuesti läbivaatamise korral ettenähtud arstliku läbivaatuse korraldab pädeva asutuse taotlusel selle liikmesriigi asutus, mille territooriumil hüvitisele õigust omav isik juhtub olema, vastavalt korrale, mis on ette nähtud viimasena nimetatud asutuse kohaldatavates õigusaktides. Pädeval asutusel säilib siiski õigus korraldada enda valitud arsti poolt kõnealuse isiku läbivaatus.

2. Iga isik, kes saab pensioni enda või orvu nimel, teatab selle maksmise eest vastutavale asutusele iseenda või selle orvu olukorra igast muutusest, mis tõenäoliselt võib muuta pensioniõigusi.

Pensioni maksmine

Artikkel 77

Pension, mida ühe liikmesriigi asutusel tuleb maksta teise liikmesriigi territooriumil elavatele pensionäridele, makstakse välja vastavalt rakendusmääruse artiklitele 53—58.

5. PEATÜKK

MATUSETOETUS

Määruse artiklite 64, 65 ja 66 rakendamine

Artikkel 78

Matusetoetuse saamise taotluse esitamine

Selleks et saada matusetoetust sellise liikmesriigi õigusaktide alusel, mis ei ole taotleja elukohaliikmesriik, esitab taotleja oma taotluse kas pädevale asutusele või elukohajärgsele asutusele.

Taotlusele tuleb lisada tõendusdokumendid vastavalt õigusaktidele, mida kohaldab pädev asutus.

Taotleja esitatud teabe õigsus peab olema tõestatud dokumentidega, mis lisatakse taotluse vormile, või taotleja elukohaliikmesriigi pädevate organite poolt.

Artikkel 79

Õiend perioodide kohta

1. Selleks et tugineda määruse artiklile 64, esitab taotleja pädevale asutusele õiendi, milles on märgitud kindlustus- või elamisperioodid, mis töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal on täitunud tema suhtes viimati kehtinud õigusaktide alusel.

2. Selle õiendi annab taotleja palvel välja vastavalt olukorrale kas ravi- või vanaduskindlustusasutus, kes on kõnealuse töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja viimasena kindlustanud. Kui taotleja kõnealust õiendit ei esita, saab pädev asutus selle ühelt või mitmelt eespool osutatud asutuselt.

3. Kui pädeva riigi õigusaktides sätestatud tingimuste täitmiseks on vaja arvestada eelnevalt mis tahes muu liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode, kohaldatakse analoogia põhjal lõikeid 1 ja 2.

6. PEATÜKK

TÖÖTUSHÜVITIS

Määruse artikli 67 rakendamine

Artikkel 80

Õiend kindlustus- või elamisperioodide kohta

1. Selleks et tugineda määruse artikli 67 lõikele 1, 2 või 4, esitab kõnealune isik pädevale asutusele õiendi, milles on märgitud kindlustus- või elamisperioodid, mis tal on töötajana täitunud tema suhtes viimasena kehtinud õigusaktide alusel, koos lisateabega, mis on ette nähtud selle asutuse kohaldatavates õigusaktides.

2. Selle õiendi annab kõnealuse isiku taotluse korral välja töötuse suhtes pädev asutus selles liikmesriigis, kelle õigusaktid on selle isiku suhtes viimati kehtinud, või kõnealuse liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud muu asutus. Kui see isik kõnealust õiendit ei esita, saab pädev asutus selle ühelt või mitmelt eespool osutatud asutuselt.

3. Kui pädeva riigi õigusaktides sätestatud tingimuste täitmiseks on vaja arvestada eelnevalt töötajana mis tahes muu liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, kohaldatakse analoogia põhjal lõikeid 1 ja 2.

Määruse artikli 68 rakendamine

Artikkel 81

Õiend hüvitise arvutamiseks

Kui hüvitise väljaarvutamise eest vastutab määruse artikli 68 lõikega 1 hõlmatud asutus ning kui isik ei ole vähemalt neli nädalat teinud oma viimatist tööd selle asutuse asukohaliikmesriigi territooriumil, esitab ta sellele asutusele õiendi, milles on märgitud vähemalt nelja viimase nädala jooksul teise liikmesriigi territooriumil tehtud töö laad ja majandusharu, kus seda tööd tehti. Kui see isik kõnealust õiendit ei esita, saab kõnealune asutus selle kas viimasena nimetatud liikmesriigi töötuse suhtes pädevalt asutuselt, kes on selle isiku viimati kindlustanud, või muult selle liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutuselt.

Artikkel 82

Õiend pereliikmete kohta, keda tuleb arvestada hüvitise arvutamisel

1. Selleks et tugineda määruse artikli 68 lõikele 2, esitab kõnealune isik pädevale asutusele õiendi oma pereliikmete kohta, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus on kõnealune asutus.

2. Selle õiendi annab välja asutus, mille on määranud pereliikmete elukohaliikmesriigi pädev võimuorgan. Õiend peab tõendama, et kõnealuseid pereliikmeid ei arvestata töötushüvitise arvutamisel, mida teisele isikule kõnealuse liikmesriigi õigusaktide alusel tuleb maksta.

See õiend kehtib 12 kuud alates väljaandmise kuupäevast. Seda võidakse pikendada; sel juhul kehtib see alates pikendamise kuupäevast. Asjaomane isik teatab pädevale asutusele viivitamata igast asjaolust, mis tingib vajaduse seda õiendit muuta. Selline muudatus jõustub alates sellise asjaolu tekkimise kuupäevast.

3. Kui lõikes 1 osutatud õiendit andval asutusel ei ole võimalik tõendada, et kõnealuseid pereliikmeid ei arvestata töötushüvitise arvutamisel, mida teisele isikule nende elukohaliikmesriigi õigusaktide alusel tuleb maksta, lisab ajaomane isik nimetatud õiendile vastavasisulise teadaande, esitades õiendi pädevale asutusele.

Selle teadaande suhtes kohaldatakse analoogia põhjal lõike 2 teist lõiku.

Määruse artikli 69 rakendamine

Artikkel 83

Tingimused ja piirangud, et säilitada õigus saada hüvitist töötu siirdumise korral teise liikmesriiki

1. Selleks et säilitada õigus saada hüvitist, esitab määruse artikli 69 lõikega 1 hõlmatud töötu sihtkohajärgsele asutusele õiendi, milles pädev asutus tõendab, et kõnealusel isikul on jätkuvalt õigus saada hüvitist kõnealuse artikli lõike 1 punkti b alusel. Pädev asutus märgib selles õiendis eelkõige järgmist:

a) töötule pädeva riigi õigusaktide alusel makstava hüvitise summa;

b) kuupäev, millest alates töötu lakkas olemast kättesaadav pädeva riigi tööhõivetalitustele;

c) määruse artikli 69 lõike 1 punkti b kohane tähtaeg, mille jooksul töötu peab end oma sihtkohaliikmesriigis tööotsijaks registreerima;

d) määruse artikli 69 lõike 1 punkti c kohane maksimumperiood, mille jooksul võidakse säilitada õigus saada hüvitist;

e) faktid, mis võivad muuta õigust saada hüvitist.

2. Töötu, kes kavatseb tööotsimiseks siirduda teise liikmesriiki, taotleb enne oma lahkumist lõikes 1 osutatud õiendit. Kui töötu kõnealust õiendit ei esita, saab tema sihtkohaliikmesriigi asutus selle pädevalt asutuselt. Pädeva riigi tööhõivetalitused peavad tagama, et töötule on teatatud tema kohustustest, mis tulenevad määruse artiklist 69 ja käesolevast artiklist.

3. Töötu sihtkohajärgne asutus teatab pädevale asutusele töötu registreerimiskuupäeva ja maksete alguskuupäeva ning maksab pädeva riigi hüvitise välja vastavalt korrale, mis on ette nähtud töötu sihtkohaliikmesriigi õigusaktides.

Töötu sihtkohajärgne asutus teeb või korraldab kontrolli nii nagu töötu suhtes, kellel on õigus saada hüvitist nende õigusaktide alusel, mida kohaldab see asutus. Kõnealune asutus teatab pädevale asutusele igast eespool lõike 1 punktile e vastavast faktist niipea, kui on sellest teada saanud, ning hüvitise peatamise või tühistamise korral lõpetab viivitamata hüvitise maksmise. Pädev asutus teatab talle viivitamata, mil määral ja millisest kuupäevast alates selline fakt mõjutab töötu õigust saada hüvitist. Hüvitise maksmist võidakse vajaduse korral jätkata üksnes pärast sellise teabe saamist. Kui hüvitist tuleb vähendada, jätkab töötu sihtkohajärgne asutus talle selliselt vähendatud hüvitise maksmist pärast pädevalt asutuselt vastuse saamist.

4. Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muude rakendussätete suhtes.

Määruse artikli 71 rakendamine

Artikkel 84

Varem töötanud töötud, kes oma viimase töötamise ajal elasid muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik

1. Määruse artikli 71 lõike 1 punkti a alapunktis ii ja artikli 71 lõike 1 punkti b alapunkti ii esimeses lauses osutatud juhtudel käsitletakse rakendusmääruse artikli 80 kohaldamisel pädeva asutusena elukohajärgset asutust.

2. Selleks et taotleda hüvitist määruse artikli 71 lõike 1 punkti b alapunkti ii alusel, esitab varem töötanud töötu oma elukohajärgsele asutusele lisaks rakendusmääruse artiklis 80 ettenähtud õiendile veel tema suhtes viimasena kehtinud liikmesriigi õigusakte kohaldava asutuse õiendi selle kohta, et tal ei ole õigust saada hüvitist määruse artikli 69 alusel.

3. Määruse artikli 71 lõike 2 kohaldamisel palub elukohajärgne asutus pädevalt asutuselt mis tahes teavet seoses õigustega, mida viimasena nimetatud asutus on varem töötanud töötajale andnud.

7. PEATÜKK (8)

PEREHÜVITIS

Määruse artikli 72 rakendamine

Artikkel 85 (A)

Õiend töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodide kohta

1. Selleks et tugineda määruse artiklile 72, esitab isik pädevale asutusele õiendi, milles on märgitud kindlustus-, elamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodid, mis tal on täitunud tema suhtes viimati kehtinud õigusaktide alusel.

2. Selle õiendi annab kõnealuse isiku taotluse korral kas perehüvitise suhtes pädev asutus selles liikmesriigis, kelle õigusaktid on selle isiku suhtes viimati kehtinud, või muu asutus, mille on määranud kõnealuse liikmesriigi pädev võimuorgan. Kui see isik nimetatud õiendit ei esita, saab pädev asutus selle ühelt või mitmelt eespool osutatud asutuselt, välja arvatud juhul, kui ravikindlustusasutus suudab edastada talle rakendusmääruse artikli 16 lõikes 1 ettenähtud õiendi koopia.

3. Kui pädeva riigi õigusaktides sätestatud tingimuste täitmiseks on vaja arvestada eelnevalt mis tahes muu liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus-, elamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode, kohaldatakse analoogia põhjal lõikeid 1 ja 2.

Määruse artikli 73 ja artikli 75 lõigete 1 ja 2 rakendamine (8)

Artikkel 86 (8)

1. Selleks et saada määruse artikli 73 alusel perehüvitist, esitab töötaja vajaduse korral oma tööandja kaudu pädevale asutusele taotluse.

2. Koos selle taotlusega esitab töötaja tõendi oma pereliikmete kohta, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus on kõnealune asutus. Selle tõendi annab kas nende pereliikmete elukohariigi perekonnaseisuasjade suhtes pädev asutus või nende pereliikmete elukoha järgne ravikindlustuse suhtes pädev asutus või muu asutus, mille on määranud nende pereliikmete elukohaliikmesriigi pädev võimuorgan. Sellist tõendit tuleb igal aastal pikendada.

3. Kui pädeva riigi õigusaktides on ette nähtud, et perehüvitist võidakse või tuleb maksta muule isikule kui kõnealune töötaja, esitab see töötaja koos oma taotlusega teabe isiku kohta, kellele perehüvitis elukohariigis välja makstakse (perekonna- ja eesnimi, täielik aadress).

4. Kahe või enama liikmesriigi pädevad võimuorganid võivad omavahel kokku leppida perehüvitise maksmise erikorra, pidades eelkõige silmas määruse artikli 75 lõigete 1 ja 2 rakendamise hõlbustamist. Sellistest kokkulepetest teatatakse halduskomisjonile.

5. Töötaja teatab vajaduse korral oma tööandja kaudu pädevale asutusele:

- oma pereliikmete olukorra igast muutusest, mis võib muuta perehüvitise saamise õigust;

- igast nende pereliikmete arvu muutusest, kellele tuleb maksta perehüvitist;

- selliste pereliikmete igast elu- või viibimiskoha muutusest;

- mis tahes tööst või tegevusest, mille mõjul tuleb perehüvitist maksta ka nende pereliikmete elukohaliikmesriigi õigusaktide alusel.

Artikkel 87 (8)

…

Määruse artikli 74 rakendamine

Artikkel 88 (8)

Rakendusmääruse artiklit 86 kohaldatakse analoogia põhjal töötute suhtes, kes on enne töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana ning kes on hõlmatud määruse artikliga 74.

Artikkel 89 (8)

…

8. PEATÜKK

HÜVITISED PENSIONÄRIDE ÜLALPEETAVATELE LASTELE JA ORBUDELE

Määruse artiklite 77, 78 ja 79 rakendamine

Artikkel 90

1. Selleks et saada hüvitist määruse artikli 77 või 78 alusel, esitab taotleja oma elukohajärgsele asutusele taotluse vastavalt korrale, mis on ette nähtud selle asutuse kohaldatavates õigusaktides.

2. Kui taotleja ei ela liikmesriigis, mille territooriumil on pädev asutus, võib ta siiski esitada oma taotluse kas pädevale asutusele või elukohajärgsele asutusele, kes seejärel edastab taotluse pädevale asutusele, märkides taotluse esitamise kuupäeva. Seda kuupäeva käsitletakse pädevale asutusele taotluse esitamise kuupäevana.

3. Kui lõikes 2 osutatud pädev asutus leiab, et tema kohaldatavate õigusaktide alusel puudub õigus saada hüvitist, edastab ta taotluse viivitamata koos kõigi vajalike dokumentide ja kogu vajaliku teabega selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktid on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtinud kõige pikema aja jooksul.

Vajaduse korral võidakse küsimus suunata samadel tingimustel tagasi selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktide alusel on kõnealusel isikul täitunud oma kindlustus- või elamisperioodide seast lühim.

4. Vajaduse korral näeb halduskomisjon ette hüvitise saamise taotluste esitamise lisakorra.

Artikkel 91

1. Määruse artikli 77 või 78 alusel makstavad hüvitised makstakse välja vastavalt rakendusmääruse artiklitele 53—58.

2. Vajaduse korral määravad liikmesriikide pädevad võimuorganid pädeva asutuse hüvitise maksmiseks määruse artikli 77 või 78 alusel.

Artikkel 92

Iga isik, kellele makstakse hüvitist määruse artikli 77 või 78 alusel pensionäri laste või orbude jaoks, teatab sellise hüvitise maksmise eest vastutavale asutusele:

- laste või orbude olukorra igast muutusest, mis tõenäoliselt võib muuta õigust saada hüvitist;

- igast nende laste või orbude arvu muutusest, kelle jaoks tuleb maksta hüvitist;

- laste või orbude igast elukoha muutusest;

- mis tahes tööst või tegevusest, mis annab sellistele lastele või orbudele õiguse saada perehüvitist või peretoetust.

V JAOTIS

FINANTSSÄTTED

Artikkel 93

Nende haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitiste tagasimaksmine, mis ei ole ette nähtud rakendusmääruse artiklites 94 ja 95

1. Töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele ning nende sama liikmesriigi territooriumil elavatele pereliikmetele määruse artikli 19 lõigete 1 ja 2 alusel ettenähtud mitterahalise hüvitise ning määruse artikli 21 lõike 2, artikli 22, artikli 25 lõigete 1, 3 ja 4, artikli 26, artikli 29 lõike 1 või artikli 31 alusel ettenähtud mitterahalise hüvitise tegeliku summa maksab pädev asutus seda hüvitist andnud asutusele tagasi vastavalt viimasena nimetatud asutuse raamatupidamisaruannetele.

2. Määruse artikli 21 lõike 2 teises lõigus, artikli 22 lõike 3 teises lõigus ning artikli 29 lõikes 1 ja artiklis 31 osutatud juhtudel ning lõike 1 kohaldamisel käsitletakse pädeva asutusena vastavalt olukorrale pereliikmete või pensionäri elukoha järgset asutust.

3. Kui lõikes 1 osutatud hüvitise tegelik summa ei ole hüvitist andnud asutuse raamatupidamisaruannetes märgitud ning ei ole sõlmitud kokkulepet lõike 6 alusel, määratakse tagasimakstav summa kindlaks ühekordselt, arvutatuna vastavalt kõikidele asjakohastele teadetele, mis on saadud kasutatavate andmete põhjal. Halduskomisjon hindab ühekordsete maksete väljaarvutamisel kasutatavaid aluseid ja otsustab nende maksete summa.

4. Tagasimaksmisel ei tohi arvestada määrasid, mis on kõrgemad kui nende mitterahaliste hüvitiste suhtes kohaldatavad määrad, mis on määratud töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, kelle suhtes kehtivad õigusaktid, mida kohaldab lõikes 1 osutatud hüvitist andnud asutus.

5. Vastavalt rakendusmääruse artikli 18 lõike 8 teisele lausele makstud rahalise hüvitise tagasimaksmise suhtes kohaldatakse analoogia põhjal lõikeid 1 ja 2.

6. Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muu viisi tagasimakstavate summade hindamiseks eelkõige ühekordsete maksete alusel.

Artikkel 94

Nende mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine, mida on ravi- ning rasedus- ja sünnituskindlustuse alusel antud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja pereliikmetele, kes ei ela samas liikmesriigis kui kõnealune isik

1. Pädevad asutused maksavad nende mitterahaliste hüvitiste summa, mis on määruse artikli 19 lõike 2 alusel antud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja pereliikmetele, kes ei ela sama liikmesriigi territooriumil kui kõnealune isik, tagasi mitterahalist hüvitist andnud asutustele iga kalendriaasta suhtes ühekordse summa põhjal, mis on võimalikult lähedane tekkinud tegelikele kuludele.

2. Ühekordne summa määratakse kindlaks, korrutades keskmise aastakulu pere kohta arvestatavate perede keskmise aastase arvuga ning vähendades saadud summat 20 % võrra.

3. Kõnealuse ühekordse summa arvutamiseks vajalikud tegurid määratakse kindlaks järgmiselt:

a) keskmine aastakulu pere kohta igas liikmesriigis:

aastakulu, mis tuleneb selle liikmesriigi asutuste poolt arvestatavate sotsiaalkindlustusskeemide alusel antud kõikidest mitterahalistest hüvitistest kõnealuse liikmesriigi õigusaktidele alluvate töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate pereliikmetele, jagatakse nende töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate keskmise aastase arvuga, kellel on selliseid pereliikmeid; sel puhul arvestatavad sotsiaalkindlustusskeemid on nimetatud rakendusmääruse lisas 9;

b) kahe liikmesriigi asutuste vahelistes küsimustes võrdub arvestatavate perede keskmine aastane arv nende töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate keskmise aastase arvuga, kelle suhtes kehtivad ühe sellise liikmesriigi õigusaktid ja kelle pereliikmetel on õigus saada mitterahalist hüvitist teiste liikmesriikide asutuselt.

4. Vastavalt lõike 3 punktile b arvestatavate perekondade arv määratakse kindlaks nimekirja abil, mida elukohajärgne asutus selleks hoiab ja mis põhineb kõnealuste isikute õiguste dokumentaalsel tõendusel pädeva asutuse poolt. Vaidluse korral esitatakse asjaomaste asutuste tähelepanekud kontrollnõukogule, mis on ette nähtud rakendusmääruse artikli 101 lõikes 3.

5. Halduskomisjon näeb ette lõigetes 3 ja 4 osutatud arvutustegurite kindlaksmääramise viisid ja korra.

6. Kaks või enam kui kaks liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muu viisi tagasimakstavate summade määramiseks.

Artikkel 95(1)

Nende mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine, mida on ravi- ning rasedus- ja sünnituskindlustuse alusel antud pensionäridele ja nende pereliikmetele, kes ei ela liikmesriigis, kelle õigusaktide alusel nad saavad pensioni ja neil on õigus saada hüvitist

1. Pädevad asutused maksavad määruse artikli 28 lõike 1 ja artikli 28a alusel antud hüvitise seda andnud asutustele tagasi ühekordse summa põhjal, mis on võimalikult lähedane tekkinud tegelikele kuludele.

2. Ühekordne summa määratakse kindlaks, korrutades keskmise aastakulu pensionäri kohta arvestatavate pensionäride keskmise aastase arvuga ning vähendades saadud summat 20 % võrra.

3. Kõnealuse ühekordse summa arvutamiseks vajalikud tegurid määratakse kindlaks vastavalt järgmistele reeglitele:

a) keskmine aastakulu pensionäri kohta igas liikmesriigis:

aastakulu, mis tuleneb selle liikmesriigi asutuste poolt arvestatavate sotsiaalkindlustusskeemide alusel antud kõikidest mitterahalistest hüvitistest kõikidele pensionäridele, kelle pensione tuleb maksta selle liikmesriigi õigusaktide alusel, ja nende pereliikmetele, jagatakse pensionäride keskmise aastase arvuga; sel puhul arvestatavad sotsiaalkindlustusskeemid on nimetatud rakendusmääruse lisas 9;

b) kahe liikmesriigi asutuste vahelistes küsimustes võrdub arvestatavate pensionäride keskmine aastane arv määruse artikli 28 lõikes 2 osutatud pensionäride keskmise aastase arvuga, kellel ühe liikmesriigi territooriumil elades on õigus nõuda mitterahalist hüvitist teise liikmesriigi asutuselt.

4. Vastavalt lõike 3 punktile b arvestatavate pensionäride arv määratakse kindlaks nimekirja abil, mida elukohajärgne asutus selleks hoiab ja mis põhineb kõnealuste isikute õiguste dokumentaalsel tõendusel pädeva asutuse poolt. Vaidluse korral esitatakse asjaomaste asutuste tähelepanekud kontrollnõukogule, mis on ette nähtud rakendusmääruse artikli 101 lõikes 3.

5. Halduskomisjon näeb ette lõigetes 3 ja 4 osutatud arvutustegurite kindlaksmääramise viisid ja korra.

6. Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muu viisi tagasimakstavate summade määramiseks.

Määruse artikli 63 lõike 2 rakendamine

Artikkel 96

Nende mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine, mida on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse skeemide alusel andnud ühe liikmesriigi asutus teise liikmesriigi asutuse nimel

Määruse artikli 63 lõike 2 sätete rakendamisel kohaldatakse analoogia põhjal rakendusmääruse artiklit 93.

Rakendusmääruse artikli 70 lõike 2 rakendamine

Artikkel 97

Teise riiki tööd otsima siirdunud töötutele makstud töötushüvitise tagasimaksmine

1. Pädev asutus maksab määruse artikli 69 alusel väljamakstud hüvitise summa seda hüvitist välja maksnud asutusele tagasi vastavalt viimasena nimetatud asutuse raamatupidamisaruannetele.

2. Kaks või enam liikmesriiki või nende riikide pädevad võimuorganid võivad:

- pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muu viisi tagasimakstavate summade kindlaksmääramiseks eelkõige ühekordsel alusel ning muud makseviisid

või

- loobuda kõikidest asutustevahelistest tagasimaksetest.

Artikkel 98 (8)

…

Ühissätted tagasimaksmise kohta

Artikkel 99

Halduskulud

Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad vastavalt määruse artikli 84 lõike 2 kolmandale lausele kokku leppida, et halduskulude arvestamiseks suurendatakse rakendusmääruse artiklites 93—98 osutatud hüvitiste summat teatava protsentuaalse osa võrra. See protsentuaalne osa võib sõltuvalt hüvitisest erineda.

Artikkel 100

Hilinenud nõuded

1. Liikmesriikide asutuste vahelises tasaarvelduses võib maksmise eest vastutav asutus tagasi lükata tagasimaksenõuded nende hüvitiste eest, mida on antud selliste taotluste esitamise kuupäevale kolm aastat või rohkem eelnenud kalendriaasta jooksul, olenemata sellest, kas need nõuded esitatakse kontaktasutusele või maksmise eest vastutavale pädeva riigi asutusele.

2. Ühekordsete tagasimaksetega seotud nõuete puhul algab kõnealune kolmeaastane periood kuupäevast, mil Euroopa Ühenduste Teatajas on avaldatud mitterahaliste hüvitiste keskmine aastane kulu kindlaksmääratuna vastavalt rakendusmääruse artiklitele 94 ja 95.

Artikkel 101 (8)

Aruanne nõuete kohta

1. Vastavalt määruse artiklitele 36, 63 ja 70 koostab halduskomisjon iga kalendriaasta suhtes aruande nõuete kohta.

2. Halduskomisjon võib korraldada kontrolli asjakohaseks statistiliste ja arvestusandmete uurimiseks, mida on vaja, et koostada lõikes 1 osutatud aruanne nõuete kohta, eelkõige et tagada nende andmete vastavus käesoleva jaotise reeglitele.

3. Halduskomisjon teeb käesolevas artiklis ettenähtud otsused kontrollnõukogu aruande põhjal; kontrollnõukogu esitab halduskomisjonile motiveeritud arvamuse. Halduskomisjon määrab kindlaks kontrollnõukogu tegutsemise viisi ja koosseisu.

Artikkel 102 (8)

Kontrollnõukogu ülesanded. Tagasimaksmise kord

1. Kontrollnõukogu:

a) kogub vajalikud andmed ja korraldab käesoleva jaotise rakendamiseks nõutavad arvutused;

b) esitab halduskomisjonile korrapäraselt aruandeid kõnealuste määruste rakendamise tulemuste kohta, lähtudes eelkõige finantsaspektist;

c) annab halduskomisjonile võimalikke kasulikke soovitusi seoses punktidega a ja b;

d) esitab halduskomisjonile ettepanekuid tähelepanekute suhtes, mis on edastatud kontrollnõukogule vastavalt rakendusmääruse artikli 94 lõikele 4 ja artikli 95 lõikele 4;

e) esitab halduskomisjonile ettepanekuid seoses rakendusmääruse artikli 101 rakendamisega;

f) teeb kogu töö või kõik uuringud või täidab ülesandeid, mida halduskomisjon on talle suunanud.

2. Kõik liikmesriigi pädevad asutused teevad määruse artiklites 36, 63 ja 70 ettenähtud tagasimaksed teise liikmesriigi kreeditorasutusele organite kaudu, mille on määranud liikmesriikide pädevad võimuorganid. Organid, mille kaudu on tehtud tagasimaksed, annavad halduskomisjonile teateid tagasimakstud summade kohta halduskomisjoni seatud tähtaja jooksul ja vastavalt halduskomisjoni kehtestatud korrale.

3. Kui tagasimaksed määratakse kindlaks antud hüvitiste tegeliku summa põhjal vastavalt asjaomaste asutuste raamatupidamisaruannetele, makstakse need iga kalendriaasta eest järgmise kalendripoolaasta jooksul.

4. Kui tagasimaksed määratakse kindlaks ühekordsel alusel, makstakse need iga kalendriaasta eest; sel juhul teevad pädevad asutused kreeditorasutustele iga kalendripoolaasta esimesel päeval ettemakse vastavalt halduskomisjoni kehtestatud korrale.

5. Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muud maksetähtajad või muu ettemaksete tegemise korra.

Artikkel 103

Statistiliste ja arvestusandmete kogumine

Liikmesriikide pädevad võimuorganid võtavad kõik käesoleva jaotise rakendamiseks vajalikud meetmed, eelkõige aga meetmed, millega nõutakse statistiliste või arvestusandmete kogumist.

Artikkel 104 (8)

Liikmesriikidevaheliste või liikmesriikide pädevate võimuorganite vaheliste tagasimaksmiskokkulepete märkimine lisas 5

1. Õigus- ja haldusnormid, mis on sarnased määruse artikli 36 lõikega 3, artikli 63 lõikega 3 ja artikli 70 lõikega 3 ning rakendusmääruse artikli 93 lõikega 6, artikli 94 lõikega 6 ja artikli 95 lõikega 6 ning mis kehtivad käesoleva määruse jõustumisele eelnenud päeval, jäävad kehtima, kui need on märgitud rakendusmääruse lisas 5.

2. Lõikes 1 osutatud õigus- ja haldusnormidega sarnased sätted, mida kahe või enama liikmesriigi vahelistes küsimustes kohaldatakse pärast käesoleva määruse jõustumist, märgitakse rakendusmääruse lisasse 5. Sama kehtib rakendusmääruse artikli 97 lõike 2 alusel kokkulepitud sätete kohta.

Ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud

Artikkel 105

1. Kulud, mis tulenevad ametlikust kontrollist ning arstlikust läbivaatusest, vaatlustest, arstivisiitidest ja kõikvõimalikust kontrollimisest, mida on vaja hüvitise määramiseks, andmiseks või uuesti läbivaatamiseks, maksab asutus, kelle huvides need on tehtud, tagasi asutusele, kes on nende eest vastutanud, võttes aluseks viimasena nimetatud asutuse rakendatava tasu.

2. Kaks või enam liikmesriiki või selliste liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad kokku leppida muud tagasimakseviisid eelkõige ühekordsel alusel või loobuda kõikidest asutustevahelistest tagasimaksetest.

Sellised kokkulepped märgitakse rakendusmääruse lisasse 5. Määruse jõustumisele eelnenud päeval kehtinud kokkulepped jäävad kehtima, kui need on märgitud kõnealuses lisas.

Ühissätted rahaliste hüvitiste maksmise kohta

Artikkel 106

Iga liikmesriigi pädevad võimuorganid teatavad halduskomisjonile selle komisjoni võimaldatud tähtaja jooksul ja kehtestatud korras rahaliste hüvitiste summa, mida nende jurisdiktsiooni all olevad asutused on maksnud hüvitisesaajatele, kes elavad või viibivad muu liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 107 (9) (11) (12) (14)

Valuuta ümberarvestamine

1. Järgmiste sätete kohaldamisel:

a) määrus:

artikli 12 lõiked 2, 3 ja 4, artikli 14d lõige 1, artikli 19 lõike 1 punkti b viimane lause, artikli 22 lõike 1 alapunkti ii viimane lause, artikli 25 lõike 1 punkti b eelviimane lause, artikli 41 lõike 1 punktid c ja d, artikli 46 lõige 4, artikli 46a lõige 3, artikkel 50, artikli 52 punkti b viimane lause, artikli 55 lõike 1 alapunkti ii viimane lause, artikli 70 lõike 1 esimene lõik, artikli 71 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja punkti b alapunkti ii eelviimane lause;

b) rakendusmäärus:

artikli 34 lõiked 1, 4 ja 5;

muu riigi valuutas nomineeritud summade ümberarvutamisel oma riigi valuutasse kasutatakse kurssi, mille on arvutanud komisjon ja mis põhineb nende valuutade lõikes 2 osutatud kontrollaja kuu keskmisel kursil, mis on komisjonile edastatud Euroopa Rahasüsteemi nõudel.

2. Kontrollaeg on:

- jaanuar — alates sellele järgnevast 1. aprillist kohaldatavate ümberarvutuskursside puhul;

- aprill — alates sellele järgnevast 1. juulist kohaldatavate ümberarvutuskursside puhul;

- juuli — alates sellele järgnevast 1. oktoobrist kohaldatavate ümberarvutuskursside puhul;

- oktoober — alates sellele järgnevast 1. jaanuarist kohaldatavate ümberarvutuskursside puhul.

3. Lõike 1 kohaldamisel kasutatavad valuutakursid on need, mida keskpank samal ajal teatab komisjonile eküü arvutamiseks Euroopa Rahasüsteemi raamistikus.

4. Lõikes 1 osutatud juhtudel kohaldatavate ümberarvutuskursside kehtestamisel arvestatava kuupäeva määrab halduskomisjon kontrollnõukogu ettepaneku põhjal.

5. Lõikes 1 osutatud juhtudel kohaldatavad ümberarvutusmäärad avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas eelviimasel kuul enne nende kehtima hakkamist.

6. Lõikega 1 hõlmamata juhtudel tehakse nii hüvitiste maksmise kui ka tagasimaksmise suhtes ümberarvutused vastavalt maksepäeva ametlikule valuutakursile.

VI JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 108

Hooajatöötaja staatuse tõestus

Hooajatöötaja staatuse tõestamiseks nõutakse määruse artikli 1 punktiga c hõlmatud töötajalt, et ta esitaks oma töölepingu, milles on selle liikmesriigi tööhõivetalituse tempel, mille territooriumile ta on tööle siirdunud või mille territooriumil ta on töötanud. Kui selles liikmesriigis ei sõlmita hooajatöölepinguid, annab töökohariigi asutus vajaduse korral hüvitise taotlemiseks tõendi selle kohta, et vastavalt kõnealuse isiku antud teabele on tema tehtav või tehtud töö hooajalist laadi.

Artikkel 109

Sissemaksete tegemise kokkulepped

Tööandja, kelle peamine tegevuskoht ei ole liikmesriigis, mille territooriumil töötaja töötab, võib töötajaga kokku leppida, et töötaja võtab endale tööandja kohustused sissemaksete tegemise suhtes.

Tööandja teatab igast sellisest kokkuleppest pädevale asutusele või vajaduse korral asutusele, mille on määranud asjaomase liikmesriigi pädev võimuorgan.

Artikkel 110

Vastastikune haldusabi alusetult makstud hüvitiste tagasisaamisel

Kui hüvitist andnud liikmesriigi asutus kavatseb algatada kohtuasja isiku vastu, kes on saanud hüvitist, millele tal ei olnud õigust, osutab sellise isiku elukoha järgne asutus või selle isiku elukohaliikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus esimesele asutusele häid teeneid.

Artikkel 111

Alusetult tehtud väljamaksete tagasisaamine sotsiaalkindlustusasutuste poolt

1. Kui liikmesriigi asutus on invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotushüvitise (pensionide) määramisel või uuesti läbivaatamisel vastavalt määruse III jaotise 3. peatükile maksnud hüvitisesaajale summa, mis ületab summa, mida hüvitisesaajal on õigus saada, võib selline asutus taotleda iga muu liikmesriigi asutuselt, kes vastutab hüvitisesaajale vastava hüvitise maksmise eest, et see muu asutus arvestaks ülemakstud summa maha kõnealusele saajale maksta jäänud summast. Viimasena nimetatud asutus kannab mahaarvestatud summa üle kreeditorasutusele. Kui ülemakstud summat ei ole võimalik maksmata jäänud summast maha arvestada, kohaldatakse lõiget 2.

2. Kui liikmesriigi asutus on maksnud hüvitisesaajale summa, mis ületab summa, mida hüvitisesaajal on õigus saada, võib selline asutus tema kohaldatavates õigusaktides ettenähtud tingimustel ja piires taotleda iga muu liikmesriigi asutuselt, kes vastutab sellele isikule hüvitise maksmise eest, et see arvestaks ülemakstud summa maha kõnealusele isikule makstavast summast. Viimasena nimetatud asutus teeb sellise mahaarvestuse tingimustel ja piires, mis on tema kohaldatavates õigusaktides sellise tasaarvestuse suhtes ette nähtud, nii nagu ta oleks ise need summad üle maksnud ning kannab mahaarvestatud summa üle kreeditorasutusele.

3. Kui isik, kelle suhtes määrus kehtib, on saanud liikmesriigi territooriumil abi perioodi jooksul, mil tal on olnud õigus saada hüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel, võib seda abi andnud organ, juhul kui tal on seaduslik õigus tagasi nõuda kõnealusele isikule maksta olnud hüvitist, taotleda iga muu liikmesriigi asutuselt, kes vastutab sellele isikule hüvitise maksmise eest, et see arvestaks väljamakstud summa maha summast, mida viimasena nimetatud asutus kõnealusele isikule maksab.

Kui sellise isiku pereliige, kelle suhtes kehtib käesolev määrus, on saanud liikmesriigi territooriumil abi perioodi jooksul, mil sellel isikul on olnud õigus saada kõnealuse pereliikme suhtes hüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel, võib seda abi andnud organ, juhul kui tal on seaduslik õigus tagasi nõuda kõnealusele isikule pereliikme suhtes maksta olnud hüvitist, taotleda iga muu liikmesriigi asutuselt, kes vastutab sellele isikule hüvitise maksmise eest, et see muu asutus arvestaks väljamakstud summa maha summast, mida viimasena nimetatud asutus kõnealusele isikule selle pereliikme suhtes maksab.

Maksmise eest vastutav asutus teeb sellise mahaarvestuse tingimustel ja piires, mis on tema kohaldatavates õigusaktides sellise tasaarvestuse suhtes ette nähtud, ning kannab mahaarvestatud summa üle kreeditororganile.

Artikkel 112

Kui asutus on teinud alusetuid väljamakseid kas otse või muu asutuse kaudu ning kui selliste väljamaksete tagasisaamine on muutunud võimatuks, jäävad kõnealused summad lõplikult esimesena nimetatud asutuse kanda, välja arvatud juhul, kui alusetult tehtud väljamakse on tingitud pettusest.

Artikkel 113

Rahvusvahelises transpordis töötajatele alusetult antud mitterahaliste hüvitiste tagasisaamine

1. Kui pädev asutus ei tunnusta õigust saada mitterahalist hüvitist, maksab tagasi need mitterahalised hüvitised, mida viibimiskohajärgne asutus on rahvusvahelises transpordis töötajale andnud rakendusmääruse artikli 20 lõikes 1 või artikli 62 lõikes 1 osutatud eeldusel, pädev asutus.

2. Viibimiskohajärgse asutuse kulud iga rahvusvahelises transpordis töötaja suhtes, kes ei ole enne pöördunud viibimiskohajärgse asutuse poole ning kellel ei ole õigust saada mitterahalist hüvitist, kuid kes siiski on saanud mitterahalist hüvitist, esitades rakendusmääruse artikli 20 lõikes 1 või artikli 62 lõikes 1 osutatud õiendi, maksab tagasi selles õiendis pädevana märgitud asutus või muu asutus, mille on selleks määranud asjaomase liikmesriigi pädevad võimuorganid.

3. Pädev asutus või lõikes 2 osutatud juhul pädevana märgitud asutus või selleks määratud asutus debiteerib hüvitisesaajalt talle alusetult antud mitterahalise hüvitise väärtuse. Kõnealune asutus teatab sellest debiteerimisest rakendusmääruse artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollnõukogule, kes koostab selle kohta aruande.

Artikkel 114

Ajutise hüvitise maksmine vaidluse korral, millise riigi õigusakte tuleb kohaldada või milline asutus peaks andma hüvitist

Kahe või enama liikmesriigi asutuste või pädevate võimuorganite vahelise vaidluse korral kas selle üle, millise riigi õigusakte tuleb määruse II jaotise alusel kohaldada, või selle üle, milline asutus peaks andma hüvitist, saab kõnealune isik, kes vaidluse puudumise korral võiks hüvitist taotleda, elukohajärgse asutuse kohaldatavates õigusaktides ettenähtud hüvitist, või kui see isik ei ela ühegi asjaomase liikmesriigi territooriumil, hüvitist vastavalt õigusaktidele, mida kohaldab asutus, kellele selle isiku taotlus on kõigepealt esitatud.

Artikkel 115

Arstlike läbivaatuste kord muus liikmesriigis kui pädev riik

Viibimis- või elukohajärgne asutus, kes määruse artikli 87 kohaselt peab arstliku läbivaatuse korraldama, tegutseb vastavalt tema kohaldatavates õigusaktides ettenähtud korrale.

Sellise korra puudumisel pöördub see asutus pädeva asutuse poole, et saada teavet kohaldatava korra kohta.

Artikkel 116

Kokkulepped sissemaksete tagasisaamise kohta

1. Vastavalt määruse artikli 92 lõikele 2 sõlmitud kokkulepped märgitakse rakendusmääruse lisasse 5.

2. Määruse artikli 51 rakendamiseks sõlmitud kokkulepped jäävad kehtima, kui need on märgitud rakendusmääruse lisasse 5.

Artikkel 117

Andmetöötlus

1. Üks või enam liikmesriiki või nende pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida määruse ja rakendusmääruse rakendamiseks ettenähtud tõendite, õiendite, teadaannete, taotluste ja muude dokumentide näidised ning andmete edastamise toimingud ja viisi.

2. Kui andmetöötluse areng liikmesriikides seda võimaldab, alustab halduskomisjon uuringuid, mida on vaja lõikest 1 tulenevate ühtlustusmeetodite standardimiseks ja üldiseks kasutuselevõtuks.

VII JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 118 (6) (12)

Üleminekusätted seoses töötajate pensioniga

1. Kui risk realiseerub enne 1. oktoobrit 1972 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil rakendusmääruse rakendamise kuupäeva ning pensionitaotlust ei ole enne seda kuupäeva rahuldatud, põhjustab selline taotlus kahekordse määramise, kuivõrd selle riski suhtes tuleb määrata hüvitis sellele kuupäevale eelnenud teatava perioodi eest:

a) perioodi eest, mis on möödunud enne 1. oktoobrit 1972 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil rakendusmääruse rakendamise kuupäeva, vastavalt määrusele või asjaomaste liikmesriikide vahel jõus olnud kokkulepetele;

b) perioodi eest, mis algab 1. oktoobril 1972 või asjaomase liikmesriigi territooriumil rakendusmääruse rakendamise kuupäeval, vastavalt määrusele.

Kui punktis a osutatud sätete alusel arvutatud summa on suurem kui punktis b osutatud sätete alusel arvutatud summa, on kõnealusel isikul siiski jätkuvalt õigus summale, mis on arvutatud punktis a osutatud sätete alusel.

2. Invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotushüvitise saamise taotlus, mis on esitatud liikmesriigi asutusele alates 1. oktoobrist 1972 või asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle osas rakendusmääruse rakendamise kuupäevast, tingib automaatselt, et vastavalt määrusele tuleb ümber hinnata hüvitis, mille ühe või mitme muu liikmesriigi asutus või asutused on enne seda kuupäeva sama riski eest määranud; selline ümberhindamine ei tohi põhjustada määratud hüvitise summa vähendamist.

Artikkel 119 (6) (12)

Üleminekusätted seoses füüsilisest isikust ettevõtjate pensioniga

1. Kui risk realiseerub enne 1. juulit 1982 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil rakendusmääruse rakendamise kuupäeva ning pensionitaotlust ei ole enne seda kuupäeva rahuldatud, põhjustab selline taotlus kahekordse määramise, kuivõrd selle riski suhtes tuleb määrata hüvitis sellele kuupäevale eelnenud teatava perioodi suhtes:

a) perioodi eest, mis on möödunud enne 1. juulit 1982 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil rakendusmääruse rakendamise kuupäeva, vastavalt määrusele või asjaomaste liikmesriikide vahel jõus olnud kokkulepetele;

b) perioodi eest, mis algab 1. juulil 1982 või asjaomase liikmesriigi territooriumil rakendusmääruse rakendamise kuupäeval, vastavalt määrusele.

Kui punktis a osutatud sätete alusel arvutatud summa on suurem kui punktis b osutatud sätete alusel arvutatud summa, on kõnealusel isikul siiski jätkuvalt õigus summale, mis on arvutatud punktis a osutatud sätete alusel.

2. Invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotushüvitise saamise taotlus, mis on esitatud liikmesriigi asutusele alates 1. juulist 1982 või asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle osas rakendusmääruse rakendamise kuupäevast, tingib automaatselt, et vastavalt määrusele tuleb ümber hinnata hüvitis, mille ühe või mitme muu liikmesriigi asutus või asutused on enne seda kuupäeva sama riski eest määranud; selline ümberhindamine ei tohi põhjustada määratud hüvitise summa vähendamist.

Artikkel 119a (5)

Üleminekusätted seoses pensionidega rakendusmääruse artikli 15 lõike 1 punkti a viimase osa kohaldamisel

1. Kui risk realiseerub enne 1. jaanuari 1987 ning pensionitaotlust ei ole enne seda kuupäeva veel rahuldatud, põhjustab selline taotlus kahekordse määramise enne viimasena nimetatud kuupäeva lõppenud teatava perioodi suhtes:

a) perioodi eest, mis on möödunud enne 1. jaanuari 1987, vastavalt määrusele või asjaomaste liikmesriikide vahel jõus olnud kokkulepetele;

b) perioodi eest, mis algab 1. jaanuaril 1987, vastavalt määrusele.

Kui punktis a osutatud sätete alusel arvutatud summa on suurem kui punktis b osutatud sätete alusel arvutatud summa, on kõnealusel isikul siiski jätkuvalt õigus summale, mis on arvutatud punktis a osutatud sätete alusel.

2. Invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotushüvitise saamise taotlus, mis on esitatud liikmesriigi asutusele alates 1. jaanuarist 1987, tingib automaatselt, et vastavalt määrusele tuleb ümber hinnata hüvitis, mille ühe või mitme muu liikmesriigi asutus või asutused on enne seda kuupäeva sama riski eest määranud; ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist.

3. Kõnealuse isiku õigusi, kes on omandanud õiguse saada pensioni kõnealuse liikmesriigi territooriumil enne 1. jaanuari 1987, võidakse uuesti läbi vaadata nõukogu määruse (EMÜ) nr 3811/86 [1] sätete taustal.

4. Kui lõikes 3 osutatud taotlus esitatakse alates 1. jaanuarist 1987 ühe aasta jooksul, omandatakse õigused määruse (EMÜ) nr 3811/86 alusel alates 1. jaanuarist 1987 või alates pensioniõiguse omandamise kuupäevast, kui viimasena nimetatud kuupäev on olnud hiljem kui 1. jaanuar 1987; sel juhul ei tohi kõnealuse isiku õiguste tühistamiseks või piiramiseks tugineda ühegi liikmesriigi õigusaktidele.

5. Kui lõikes 3 osutatud taotlus esitatakse pärast ühe aasta möödumist 1. jaanuarist 1987, omandatakse määruse (EMÜ) nr 3811/86 kohased õigused, mida ei ole tühistatud ja mis ei ole ületanud kõnealust tähtaega, alates taotluse esitamise kuupäevast, kui ei kohaldata mis tahes liikmesriigi õigusaktide soodsamaid sätteid.

Artikkel 120 (8)

…

Artikkel 121

Täiendavad rakenduskokkulepped

1. Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad vajaduse korral sõlmida kokkuleppeid määruse rakendamise halduskorra täiendamise kohta. Sellised kokkulepped märgitakse rakendusmääruse lisasse 5.

2. Lõikes 1 osutatud kokkulepetega sarnased kokkulepped, mis kehtivad 1972. aasta 1. oktoobrile eelnenud päeval, jäävad kehtima, kui need on märgitud rakendusmääruse lisasse 5.

Artikkel 122

Erisätted seoses teatavate lisade muutmisega

Rakendusmääruse lisasid 1, 4, 5, 6, 7 ja 8 võidakse muuta komisjoni määrusega asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide taotluse korral pärast halduskomisjoni arvamuse saamist.

[1] EÜT L 355, 16.12.1986, lk 5.

--------------------------------------------------

LISA 1 (A) (B) (3) (4) (9) (13) (15)

PÄDEVAD VÕIMUORGANID

(Määruse artikli 1 lõige 1 ning rakendusmääruse artikli 4 lõige 1 ja artikkel 122)

A. BELGIA: | 1.Ministre de la prévoyance sociale, BruxellesMinister van Sociale Voorzorg, Brussel (sotsiaalhoolekandeminister, Brüssel).2.Ministre des classes moyennes, BruxellesMinister van Middenstand, Brussel (väikeettevõtjate minister, Brüssel). |

B. TAANI: | 1.Socialministeren, København (sotsiaalminister, Kopenhaagen).2.Arbejdsministeren, København (tööminister, Kopenhaagen).3.Sundhedsministeren, København (tervishoiuminister, Kopenhaagen).… |

C. SAKSAMAA: | Bundesminister für Arbeit und Sozialordnung (töö- ja sotsiaalasjade liiduminister), Bonn. |

D. HISPAANIA: | Ministro de Trabajo y Asuntos Sociales (töö- ja sotsiaalminister), Madrid. |

E. PRANTSUSMAA: | 1.Ministre des affaires sociales et de la solidarité nationale (sotsiaalminister), Pariis.2.Ministre de l'agriculture (põllumajandusminister), Pariis. |

F. KREEKA: | 1.Υπουργός Κοινωνιχών Υπηρεσιών, Αθήνα (sotsiaalminister, Ateena).2.Υπουργός Εργασίας, Αθήνα (tööminister, Ateena).3.Υπουργός Εμπορικής Ναυτιλίας, Πειραιάς (kaubalaevandusminister, Pireus). |

G. IIRIMAA: | 1.Minister for Social Welfare (sotsiaalhoolekandeminister), Dublin.2.Minister for Health (tervishoiuminister), Dublin. |

H. ITAALIA: | 1.Ministro del Lavoro e della Previdenza Sociale (töö- ja sotsiaalhoolekandeminister), Rooma.2.Ministro della Sanità (tervishoiuminister), Rooma.3.Ministro di Grazia e Giustizia (justiitsminister), Rooma.4.Ministro della Finanze (rahandusminister), Rooma. |

I. LUKSEMBURG: | 1.Ministre du travail et de la sécurité sociale (töö- ja sotsiaalhoolekandeminister), Luxembourg.2.Ministre de la famille (pereasjade minister), Luxembourg. |

J. MADALMAAD: | 1.Minister van Sociale Zaken en Werkgelegenheid (sotsiaal- ja tööhõiveminister), Haag.2.Minister van Welzijn, Volksgezondheid en Cultuur (hoolekande-, tervishoiu- ja kultuuriminister), Rijswijk. |

K. AUSTRIA: | 1.Bundesminister für Arbeit und Soziales (töö- ja sotsiaalasjade liiduminister), Viin.2.Bundesminister für Jugend und Familie (noorte- ja pereasjade minister), Viin. |

L. PORTUGAL: | 1.Ministro do Trabalho e Segurança Social (töö- ja sotsiaalkindlustusminister), Lissabon.2.Ministro da Saúde (tervishoiuminister), Lissabon.3.Secrétario Regional dos Assuntos Sociais da Região Autónoma da Madeira (Madeira autonoomse piirkonna sotsiaalasjade sekretär), Funchal.4.Secrétario Regional dos Assuntos Sociais da Região Autónoma dos Açores (Assooride autonoomse piirkonna sotsiaalasjade sekretär), Angra do Heroismo. |

M. SOOME: | Sosiaali- ja terveysministeriö — Social- och hälsovårdsministeriet (sotsiaal- ja tervishoiuministeerium), Helsinki. |

N. ROOTSI: | Regeringen (Socialdepartementet) [Valitsus (tervishoiu- ja sotsiaalministeerium)], Stockholm. |

O. ÜHENDKUNINGRIIK: | 1.Secretary of State for Social Security (sotsiaalkindlustusasjade riigisekretär), London.1a.Secretary of State for Health (tervishoiuasjade riigisekretär), London.2.Secretary of State for Scotland (Šotimaa asjade riigisekretär), Edinburgh.3.Secretary of State for Wales (Walesi asjade riigisekretär), Cardiff.4.Department of Health and Social Services for Northern Ireland (Põhja-Iiri tervishoiu- ja sotsiaalteenistuse amet), Belfast.5.Director of the Department of Labour and Social Security (töö- ja sotsiaalkindlustusameti juhataja), Gibraltar.6.Director of the Gibraltar Health Authority (Gibraltari terviseameti juhataja). |

--------------------------------------------------

LISA 2 (A) (B) (2) (3) (7) (8) (9) (13) (14) (15)

PÄDEVAD ASUTUSED

(Määruse artikli 1 punkt o ja rakendusmääruse artikli 4 lõige 2)

A. BELGIA

1.Haigus ning rasedus ja sünnitus:

a)rakendusmääruse artiklite 16—29 kohaldamisel:

i) üldiselt: | kindlustusasutus, kus töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja on kindlustatud; |

ii) meremeeste puhul: | Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marinsHulp- en voorzorgskas voor zeervarenden — (meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen; |

iii) välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

iv) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

b) rakendusmääruse V põhijaotise kohaldamisel: | Institut national d'assurance maladie-invalidité, BruxellesRijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel), meremeeste abi- ja hoolekandefondi nimel. |

2.Invaliidsus:

a) üldinvaliidsus (töölised, bürootöötajad ja kaevurid) ning füüsilisest isikust ettevõtjate invaliidsus: | Institut national d'assurance maladie-invalidité, BruxellesRijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel) koos kindlustusasutusega, kus töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja on või on olnud kindlustatud; |

b) spetsiaalne invaliidsuskindlustusskeem kaevurite puhul: | Fonds national de retraite des ouvriers-mineurs, BruxellesNationaal pensioenfonds voor mijnwerkers, Brussel — (riigi kaevurite pensionifond, Brüssel); |

c) meremeeste invaliidsuskindlustusskeem: | Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marinsHulp- en voorzorgskas voor zeervarenden — (meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen; |

d) välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute invaliidsus: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

e) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate invaliidsus: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

3.Vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a) üldine skeem (töölised, bürootöötajad, kaevurid ja meremehed): | Office national des pensions, BruxellesRijksdienst voor pensioenen, Brussel — (riigi pensioniamet, Brüssel); |

b) füüsilisest isikust ettevõtjate skeem: | Institut national d'assurances sociales pour travailleurs indépendants, BruxellesRijksinstituut voor de sociale verzekeringen der zelfstandigen, Brussel — (riigi füüsilisest isikutest ettevõtjate sotsiaalkindlustusamet); |

c) välissotsiaalkindlustusskeem: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

d) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate skeem: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

4.Tööõnnetused:

a)kuni 10. aprilli 1971. aasta seaduses (artikkel 72) ettenähtud läbivaatusaja möödumiseni:

i)mitterahalised hüvitised:

— proteeside uuendamine ja hooldus: | Fonds des accidents du travail, BruxellesFonds voor arbeidsongevallen, Brussel — (tööõnnetuste fond, Brüssel); |

— muud hüvitised, millele ei ole eespool osutatud: | kindlustusandja, kus tööandja on kindlustatud; |

ii)rahalised hüvitised:

— hüvitis: | kindlustusandja, kus tööandja on kindlustatud; |

— 21. detsembri 1971. aasta kuningliku dekreediga ettenähtud lisaraha: | Fonds des accidents du travail, BruxellesFonds voor arbeidsongevallen, Brussel — (tööõnnetuste fond, Brüssel); |

b)pärast 10. aprilli 1971. aasta seaduses (artikkel 72) ettenähtud läbivaatusaja möödumist:

i) mitterahalised hüvitised: | Fonds des accidents du travail, BruxellesFonds voor arbeidsongevallen, Brussel — (tööõnnetuste fond, Brüssel); |

ii)rahalised hüvitised:

— pensionid: | asjakohaselt määratud pensioniasutus; |

— lisaraha: | Fonds des accidents du travail, BruxellesFonds voor arbeidsongevallen, Brussel — (tööõnnetuste fond, Brüssel); |

c) mere- ja kalameeste skeem: | Fonds des accidents du travail, BruxellesFonds voor arbeidsongevallen, Brussel — (tööõnnetuste fond, Brüssel); |

d) kindlustuse puudumise korral: | Fonds des accidents du travail, BruxellesFonds voor arbeidsongevallen, Brussel — (tööõnnetuste fond, Brüssel); |

e) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate skeem: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

5.Kutsehaigused:

a) üldiselt: | Fonds des maladies professionelles, BruxellesFonds voor beroepsziekten, Brussel — (kutsehaiguste fond, Brüssel); |

b) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate skeem: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

6.Matusetoetused:

a)ravi- ja invaliidsuskindlustus:

i) üldiselt: | Institut national d'assurance maladie-invalidité, BruxellesRijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel) koos kindlustusasutusega, kus töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja on või on olnud kindlustatud; |

ii) meremeeste puhul: | Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marinsHulp- en voorzorgskas voor zeervarenden — (meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen; |

iii) välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

iv) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

b)tööõnnetused:

i) üldiselt: | kindlustusandja; |

ii) meremeeste puhul: | Fonds des accidents du travail, BruxellesFonds voor arbeidsongevallen, Brussel — (tööõnnetuste fond, Brüssel); |

iii) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

c)kutsehaigused:

i) üldiselt: | Fonds des maladies professionelles, BruxellesFonds voor beroepsziekten, Brussel — (kutsehaiguste fond, Brüssel); |

ii) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

7.Töötus:

i) üldiselt: | Office national de l'emploi, BruxellesRijksdienst voor arbeidsvoorziening, Brussel — (riigi tööhõiveamet, Brüssel); |

ii) meremeeste puhul: | Pool des marins de la marine marchandePool van de zeelieden ter koopvaardij — (merekaubandusühisus), Antwerpen. |

8.Perehüvitised:

a) töötajate skeem: | Office national des allocations familiales pour travailleurs salariés, BruxellesRijksdienst voor kinderbijslag voor werknemers, Brussel — (riigi töötajate perehüvitiste amet, Brüssel); |

b) füüsilisest isikust ettevõtjate skeem: | Institut national d'assurances sociales pour travailleurs indépendants, BruxellesRijksinstituut voor de sociale verzekeringen der zelfstandigen, Brussel — (riigi füüsilisest isikutest ettevõtjate sotsiaalkindlustusamet); |

c) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate skeem: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

B. TAANI

a)Haigus ning rasedus ja sünnitus:

i)haigus:

— mitterahalised hüvitised: | pädev amtskommune (ringkonnavalitsus). Københavni kommuunis: Magistraten (kommuunivalitsus). Frederiksbørgi kommuunis: kommuunivalitsus, |

— rahalised hüvitised: | kindlustussumma saaja elukoha järgse kommuuni sotsiaalkomisjon. Københavni, Odense, Aalborgi ja Århusi kommuunis: Magistraten (kommuunivalitsus); |

ii)rasedus ja sünnitus:

— mitterahalised hüvitised: | pädev amtskommune (ringkonnavalitsus). Københavni kommuunis: Magistraten (kommuunivalitsus). Fredriksbørgi kommuunis: kommuunivalitsus, |

— rahalised hüvitised: | kindlustussumma saaja elukoha järgse kommuuni sotsiaalkomisjon. Københavni, Odense, Aalborgi ja Århusi kommuunis: Magistraten (kommuunivalitsus). |

b)Invaliidsus:

i) sotsiaalpensione käsitlevate õigusaktidega tagatud pensionid: | Direktoratet for Social Sikring og Bistand (riigi sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalhoolekandeamet), Kopenhaagen; |

ii) rehabilitatsioonitoetused: | toetusesaaja elukoha järgse kommuuni sotsiaalkomisjon. Københavni, Odense, Aalborgi ja Århusi kommuunis: Magistraten (kommuunivalitsus). |

c)Vanadus ja toitjakaotus (pensionid):

i) sotsiaalpensione käsitlevate õigusaktidega tagatud hüvitised: | Direktoratet for Social Sikring og Bistand (riigi sotsiaalkindlustus- ja -hoolekandeamet), Kopenhaagen; |

ii) töötajate pensionilisa käsitleva seaduse (loven om Arbejdsmarkedets Tillægspension) alusel tagatud pensionid: | Arbejdsmarkedets Tillægspension (töötajate pensionilisa amet), Hillerød. |

d)Tööõnnetused ja kutsehaigused:

i) mitterahalised hüvitised ja pensionid: | Arbejdsskadestyrelsen (riigi tööõnnetuste ja kutsehaiguste amet), Kopenhaagen; |

ii) päevaraha: | kindlustussumma saaja elukoha järgse kommuuni sotsiaalkomisjon. Københavni, Odense, Aalborgi ja Århusi kommuunis: Magistraten (kommuunivalitsus). |

e) Matusetoetus: | kindlustussumma saaja elukoha järgse kommuuni sotsiaalkomisjon. Københavni, Odense, Aalborgi ja Århusi kommuunis: Magistraten (kommuunivalitsus). |

f) Töötus: | Direktoratet for Arbejdsløshedsforsikringen (riigi töötuskindlustuse amet), Kopenhaagen. |

g) Perehüvitised: | hüvitisesaaja elukoha järgse kommuuni sotsiaalkomisjon. Københavni, Odense, Aalborgi ja Århusi kommuunis: Magistraten (kommuunivalitsus). |

C. SAKSAMAA

Kui edaspidi ei ole ette nähtud teisiti, reguleerivad Saksamaa asutuste jurisdiktsiooni Saksa õigusaktid.

1.Ravikindlustus:

Määruse artikli 13 lõike 2 punkti e kohaldamisel:

a) kui kõnealuse isiku elukoht on Saksamaa Liitvabariigi territooriumil: | kõnealuse isiku elukohajärgne pädev Allgemeine Ortskrankenkasse (kohalik üldhaigekassa); |

b) kui kõnealuse isiku elukoht on teise Liikmesriigi territooriumil: | Allgemeine Ortskrankenkasse Bonn (Bonni kohalik üldhaigekessa), Bonn; |

c) kui kõnealuse isiku pereliikmed on enne isiku kutsumist või taaskutsumist sõjaväeteenistusse või tsiviilteenistusse kindlustatud Saksamaa asutuses kooskõlas rakendusmääruse artikli 17 lõikega 1: | ravikindlustusasutus, kus need pereliikmed on kindlustatud. |

Määruse artikli 25 lõike 1 kohaldamisel: | ravikindlustusasutus, kus töötu on olnud kindlustatud Saksamaa Liitvabariigi territooriumilt lahkumise kuupäeval. |

Pensionitaotlejate ja pensionäride ning nende pereliikmete ravikindlustuseks määruse III põhijaotise I peatüki 4. ja 5. jao alusel: | |

i) kui kõnealuse isiku on kindlustanud Allgemeine Ortskrankenkasse (kohalik üldhaigekassa) või kui kõnealust isikut ei ole kindlustanud ükski ravikindlustusasutus: | Allgemeine Ortskrankenkasse Bonn (Bonni kohalik üldhaigekassa), Bonn; |

ii) kõikidel muudel juhtudel: | ravikindlustusasutus, kus taotleja või pensionär on kindlustatud. |

2.Tööliste, bürootöötajate ja kaevurite pensionikindlustus:

Vabatahtliku kindlustuse puhul ning väljamaksenõuete ja hüvitiste kindlaksmääramiseks vastavalt määruse sätetele:

a)isikute puhul, kes on kindlustatud või keda käsitletakse kindlustatuna kas üksnes Saksamaa õigusaktide või Saksamaa ja ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, ning nende ülalpidamisel olnud isikute puhul, kui:

— kõnealuse isiku elukoht on teise liikmesriigi territooriumil, | |

või | |

— kõnealune isik on teise liikmesriigi kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil: | |

i)kui viimane sissemakse on tehtud tööliste pensionikindlustusskeemi

— kui kõnealuse isiku elukoht on Madalmaades või kui kõnealune isik on Madalmaade kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil: | Landesversicherungsanstalt Westfalen (Vestfaali piirkondlik kindlustusamet), Münster, |

— kui kõnealuse isiku elukoht on Belgias või Hispaanias või kui kõnealune isik on Belgia või Hispaania kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil: | Landesversicherungsanstalt Rheinprovinz (Reini provintsi piirkondlik kindlustusamet), Düsseldorf, |

— kui kõnealuse isiku elukoht on Itaalias või kui kõnealune isik on Itaalia kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil: | Landesversicherungsanstalt Schwaben (Švaabimaa piirkondlik kindlustusamet), Augsburg, |

— kui kõnealuse isiku elukoht on Prantsusmaal või Luksemburgis või kui kõnealune isik on Prantsuse või Luksemburgi kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil: | Landesversicherungsanstalt Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalzi piirkondlik kindlustusamet), Speyer, |

— kui kõnealuse isiku elukoht on Taanis või kui kõnealune isik on Taani kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil: | Landesversicherungsanstalt Schleswig-Holstein (Schleswig-Holsteini piirkondlik kindlustusamet), Lübeck, |

— kui kõnealuse isiku elukoht on Iirimaal või Ühendkuningriigis või kui kõnealune isik on Iirimaa või Ühendkuningriigi kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil: | Landesversicherungsanstalt Freie und Hansestadt Hamburg (Hamburgi vaba- ja hansalinna piirkondlik kindlustusamet), Hamburg, |

— kui kõnealuse isiku elukoht on Kreekas või kui kõnealune isik on Kreeka kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil: | Landesversicherungsanstalt Württemberg (Württembergi piirkondlik kindlustusamet), Stuttgart, |

— kui kõnealuse isiku elukoht on Portugalis või kui kõnealune isik on Portugali kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil: | Landesversicherungsanstalt Unterfranken (Alam-Frangi piirkondlik kindlustusamet), Würzburg, |

kui viimane sissemakse on tehtud järgmistele asutustele: | |

— Landesversicherungsanstalt für das Saarland (Saarimaa piirkondlik kindlustusamet) Saarbrückenis või Bahnversicherungsanstalt (raudtee kindlustusamet) Frankfurdis Maini ääres: | asutus, kellele on tehtud viimane sissemakse, |

— Seekasse (meremeeste kindlustusfond) Hamburgis või kui sissemakseid on vähemalt 60 kuu jooksul tehtud Seekasse'le ( Rentenversicherung der Arbeiter oder der Angestellten) [meremeeste kindlustusfondi (tööliste ja bürootöötajate pensionikindlustusskeemi)] Hamburgis: | Seekasse (meremeeste kindlustusfond), Hamburg; |

ii)kui viimane sissemakse on tehtud bürootöötajate pensionikindlustusskeemi:

— kui ei ole tehtud sissemakset Seekasse'le (meremeeste kindlustusfond) Hamburgis või kui viimane sissemakse ei ole tehtud Bahnversicherungsanstalt'ile (föderaalne raudtee kindlustusamet) Frankfurdis Maini ääres: | Bundesversicherungsanstalt für Angestellte (föderaalne bürootöötajate kindlustusamet), Berliin, |

— kui sissemakse on tehtud Seekasse'le ( Rentenversicherung der Arbeiter oder Angestellten) [(meremeeste kindlustusfondi (tööliste või bürootöötajate pensionikindlustusskeemi)] Hamburgis: | Seekasse (meremeeste kindlustusfond), Hamburg; |

— kui viimane sissemakse on tehtud Bahnversicherungsanstalt'ile (föderaalne raudtee kindlustusamet) Frankfurdis Maini ääres: | Bahnversicherungsanstalt (raudtee kindlustusamet), Frankfurt Maini ääres; |

iii) kui viimane sissemakse on tehtud kaevurite pensionikindlustusskeemi või kui kvalifikatsiooniaeg kahanenud kaevuritöövõime tõttu makstava kaevuripensioni ( Bergmannsrente) saamiseks on lõppenud või seda peetakse lõppenuks: | Bundesknappschaft (föderaalne kaevurite kindlustusfond), Bochum. |

b)isikute puhul, kes on kindlustatud või keda käsitletakse kindlustatuna Saksamaa õigusaktide või Saksamaa ja ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, ning nende ülalpidamisel olnud isikute puhul, kui:

— kõnealuse isiku elukoht on Saksamaa, välja arvatud Saarimaa territoorium, | |

või | |

— kõnealune isik on Saksamaa kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil: | |

i)kui viimane sissemakse Saksamaa õigusaktide alusel on tehtud tööliste pensionikindlustusskeemi:

— kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel on tehtud Madalmaade pensionikindlustusasutusele: | Landesversicherungsanstalt Westfalen (Vestfaali piirkondlik kindlustusamet), Münster, |

— kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel on tehtud Belgia või Hispaania pensionikindlustusasutusele: | Landesversicherungsanstalt Rheinprovinz (Reini provintsi piirkondlik kindlustusamet), Düsseldorf, |

— kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel on tehtud Itaalia pensionikindlustusasutusele: | Landesversicherungsanstalt Schwaben (Švaabimaa piirkondlik kindlustusamet), Augsburg, |

— kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel on tehtud Prantsusmaa või Luksemburgi pensionikindlustusasutusele: | Landesversicherungsanstalt Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalzi piirkondlik kindlustusamet), Speyer, |

— kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel on tehtud Taani pensionikindlustusasutusele: | Landesversicherungsanstalt Schleswig-Holstein (Schleswig-Holsteini piirkondlik kindlustusamet), Lübeck, |

— kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel on tehtud Iirimaa või Ühendkuningriigi pensionikindlustusasutusele: | Landesversicherungsanstalt Freie und Hansestadt Hamburg (Hamburgi vaba- ja hansalinna piirkondlik kindlustusamet), Hamburg, |

— kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel on tehtud Kreeka pensionikindlustusasutusele: | Landesversicherungsanstalt Württemberg (Württembergi piirkondlik kindlustusamet), Stuttgart, |

— kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel on tehtud Portugali pensionikindlustusasutusele: | Landesversicherungsanstalt Unterfranken (Alam-Frangi piirkondlik kindlustusamet), Würzburg, |

kui kõnealuse isiku elukoht on Saksamaa territooriumil Saarimaal või kui ta on Saksamaa kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil ning viimane sissemakse Saksamaa õigusaktide alusel on tehtud Saarimaal asuvale pensionikindlustusasutusele: | Landesversicherungsanstalt für das Saarland (Saarimaa piirkondlik kindlustusamet), Saarbrücken; |

kui viimane sissemakse Saksamaa õigusaktide alusel on tehtud järgmistele asutustele: | |

— Seekasse (meremeeste kindlustusfond) Hamburgis või kui vähemalt 60 kuu jooksul on tehtud sissemakseid Saksamaa või muu riigi mereväes töötamise alusel: | Seekasse (meremeeste kindlustusfond), Hamburg, |

— Bahnversicherungsanstalt (raudtee kindlustusamet) Frankfurdis Maini ääres: | Bahnversicherungsanstalt (raudtee kindlustusamet), Frankfurt Maini ääres; |

ii)kui viimane sissemakse on tehtud bürootöötajate pensionikindlustusskeemi:

— kui ei ole tehtud sissemakset Seekasse'le (meremeeste kindlustusfond) Hamburgis või kui viimane sissemakse ei ole tehtud Bahnversicherungsanstalt'ile (föderaalne raudtee kindlustusamet) Frankfurdis Maini ääres: | Bundesversicherungsanstalt für Angestellte (föderaalne bürootöötajate kindlustusamet), Berliin, |

— kui sissemakse on tehtud Seekasse'le ( Rentenversicherung der Arbeiter oder der Angestellten) [(meremeeste kindlustusfondi (tööliste või bürootöötajate pensionikindlustusskeemi)] Hamburgis: | Seekasse (meremeeste kindlustusfond), Hamburg, |

— kui viimane sissemakse on tehtud Bahnversicherungsanstalt'ile (föderaalne raudtee kindlustusamet) Frankfurdis Maini ääres: | Bahnversicherungsanstalt (raudtee kindlustusamet), Frankfurt Maini ääres; |

iii) kui viimane sissemakse Saksamaa õigusaktide alusel on tehtud kaevurite pensionikindlustusskeemi või kui kvalifikatsiooniaeg kahanenud kaevuritöövõime tõttu makstava kaevuripensioni ( Bergmannsrente) saamiseks on lõppenud või seda peetakse lõppenuks: | Bundesknappschaft (föderaalne kaevurite kindlustusfond), Bochum. |

c) Elukohariigi muutumise korral pärast seda, kui on välja makstud hüvitised punkti a alapunktis i ja punkti b alapunktis i osutatud juhtudel, muutub sellele vastavalt ka pädev asutus. | |

3. Põllumeeste vanaduskindlustus: | Landwirtschaftliche Alterskasse Rheinland-Pfalz (põllumeeste vanaduskindlustuse fond Rheinland-Pfalzis), Speyer. |

4. Raua- ja terasetööstuse tööliste täiendav kindlustus: | Landesversicherungsanstalt für Saarland (Saarimaa piirkondlik kindlustusamet), Saarbrücken. |

5. Õnnetuskindlustus (tööõnnetused ja kutsehaigused): | kõnealusel juhul õnnetuskindlustuse eest vastutav asutus. |

6. Töötus ja perehüvitised: | Bundesanstalt für Arbeit (föderaalne tööamet), Nürnberg. |

D. HISPAANIA

1.Kõik skeemid, välja arvatud meremeeste skeem:

a) kõikidel juhtudel, välja arvatud töötus: | Direcciones Provinciales del Instituto Nacional de la Seguridad Social (riigi sotsiaalkindlustusameti provintsidirektoraadid); |

b) töötuse puhul: | Direcciones Provinciales del Instituto Nacional de Empleo (riigi tööhõiveameti provintsidirektoraadid). |

2. Meremeeste skeem: | Instituto Social de la Marina (meremeeste sotsiaalamet), Madrid. |

3. Mitteosamakselised vanadus- ja invaliidsuspensionid: | Instituto Nacional de Servicios Sociales (riigi sotsiaalteenuste amet), Madrid. |

E. PRANTSUSMAA

1.Rakendusmääruse artikli 93 lõike 1, artiklite 94 ja 95 kohaldamisel:

A.Töötajate skeem:

a) üldine skeem: | Caisse nationale de l'assurance maladie (riigi ravikindlustusfond), Pariis; |

b) põllumeeste skeem: | Caisse centrale de secours mutuels agricoles (põllumeeste vastastikuse abi keskfond), Pariis; |

c) kaevurite skeem: | Caisse autonome nationale de sécurité sociale dans les mines (riigi kaevurite sõltumatu sotsiaalkindlustusfond), Pariis; |

d) meremeeste skeem: | Établissement national des invalides de la marine (riiklik invaliidistunud meremeeste amet), Pariis. |

B.Füüsilisest isikust ettevõtjate skeem:

a) põllumajandusega mittetegelevate füüsilisest isikust ettevõtjate skeem: | Caisse nationale d'assurance maladie et maternité des travailleurs non salariés des professions non agricoles, Saint-Denis (riiklik põllumajandusega mittetegelevate füüsilisest isikust ettevõtjate ravikindlustus- ning rasedus- ja sünnituskindlustusfond), Saint-Denis; |

b) põllumeeste skeem: | Caisse centrale de secours mutuels agricoles (põllumeeste vastastikuse abi keskfond), Pariis; Caisse centrale des mutuelles agricoles (põllumeeste vastastikuse abi keskfond); Fédération française des sociétés d'assurance (Ramex et Gamex) (Prantsuse kindlustusühingute liit); Fédération nationale de la mutualité française (Prantsuse vastastikuse abi ühingute riiklik liit). |

2.Rakendusmääruse artikli 96 kohaldamisel:

a) üldine skeem: | Caisse nationale de l'assurance maladie (riigi ravikindlustusfond), Pariis; |

b) põllumeeste skeem: | Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond), Pariis; |

c) kaevurite skeem: | Caisse autonome nationale de sécurité sociale dans les mines (riigi kaevurite sõltumatu sotsiaalkindlustusfond), Pariis; |

d) meremeeste skeem: | Établissement national des invalides de la marine (riiklik invaliidistunud meremeeste amet), Pariis. |

3.Ülejäänud pädevad asutused on kindlaks määratud Prantsusmaa õigusaktides ja need on järgmised:

I.PRANTSUSE EMAMAA:

A.Töötajate skeem:

a)üldine skeem:

i) haigus, rasedus ja sünnitus, toitjakaotus (ühekordne hüvitis): | Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond); |

ii)invaliidsus:

aa) üldiselt, välja arvatud Pariis ja Pariisi piirkond: | Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond); |

Pariisis ja Pariisi piirkonnas: | Caisse régionale d'assurance maladie (piirkondlik ravikindlustusfond), Pariis; |

bb) sotsiaalkindlustusseadustiku artiklites L 365—L 382 ettenähtud spetsiaalne skeem: | Caisse régionale d'assurance maladie (piirkondlik ravikindlustusfond), Strasbourg; |

iii)vanadus:

aa) üldiselt, välja arvatud Pariis ja Pariisi piirkond: | Caisse régionale d'assurance maladie (branche vieillesse) (piirkondliku ravikindlustusfondi vanaduskindlustuse osakond); |

Pariisis ja Pariisi piirkonnas: | Caisse nationale d'assurance vieillesse des travailleurs salariés (riigi töötajate vanaduskindlustuse fond), Pariis; |

bb) sotsiaalkindlustusseadustiku artiklites L 365—L 382 ettenähtud spetsiaalne skeem: | Caisse régionale d'assurance vieillesse (piirkondlik vanaduskindlustusfond), Strasbourg; |

| või |

| Caisse régionale d'assurance maladie (piirkondlik ravikindlustusfond), Strasbourg; |

iv)tööõnnetused:

aa) ajutine töövõimetus: | Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond); |

bb)eluaegne töövõimetus:

— pensionid: | |

— pärast 31. detsembrit 1946 aset leidnud õnnetusjuhtumid: | Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond); |

— enne 1. jaanuari 1947 aset leidnud õnnetusjuhtumid: | tööandja või kindlustusandja tegutseb tema nimel, |

— pensioni suurendamine: | |

— pärast 31. detsembrit 1946 aset leidnud õnnetusjuhtumid: | Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond), |

— enne 1. jaanuari 1947 aset leidnud õnnetusjuhtumid: | Caisse des dépôts et consignations (deposiitide ja eraldiste kassa); |

v) perehüvitised: | Caisse d'allocations familiales (perehüvitisfond); |

vi)töötus:

— tööotsijaks registreerimiseks: | kõnealuse isiku elukoha järgne kohalik tööhõiveamet, |

— vormide E 301, E 302, E 303 väljastamiseks: | Groupement des Assedic de la région parisienne (GARP), 90 rue Baudin, F 92537 Levallois-Perret; |

b)põllumeeste skeem:

i) haigus, rasedus ja sünnitus, toitjakaotus (ühekordne hüvitis), perehüvitised: | Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond), Pariis; |

ii) invaliidsus ning lese vanaduskindlustus ja hüvitised: | Caisse centrale de secours mutuels agricoles (põllumeeste vastastikuse abi keskfond), Pariis; |

iii)tööõnnetused:

aa) üldiselt: | — enne 1. juulit 1973 aset leidnud õnnetusjuhtumite puhul tegutseb tema nimel tööandja või kindlustusandja, |

— pärast 30. juunit 1973 aset leidnud õnnetusjuhtumite korral Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond), Pariis; |

bb) pensioni suurendamiseks: | — enne 1. juulit 1973 aset leidnud õnnetusjuhtumite korral Caisse des dépôts et consignations (deposiitide ja eraldiste kassa), |

— pärast 30. juunit 1973 aset leidnud õnnetusjuhtumite korral Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond); |

iv)töötus:

— tööotsijaks registreerimiseks: | kõnealuse isiku elukoha järgne kohalik tööhõiveamet, |

— vormide E 301, E 302, E 303 väljastamiseks: | Groupement des Assedic de la région parisienne (GARP), 90 rue Baudin, F 92537 Levallois-Perret; |

c)kaevurite skeem:

i) haigus, rasedus ja sünnitus, toitjakaotus (ühekordne hüvitis): | Société de secours minière (kaevurite toetusühing); |

ii) invaliidsus, vanadus, toitjakaotus (pensionid): | Caisse autonome nationale de sécurité sociale dans les mines (riigi kaevurite sõltumatu sotsiaalkindlustusfond), Pariis; |

iii)tööõnnetused:

aa) ajutine töövõimetus: | Société de secours minière (kaevurite toetusühing); |

bb)eluaegne töövõimetus:

— pensionid: | |

— pärast 31. detsembrit 1946 aset leidnud õnnetusjuhtumid: | Union régionale des sociétés de secours minières (kaevurite toetusühingute piirkondlik liit), |

— enne 1. jaanuari 1947 aset leidnud õnnetusjuhtumid: | tööandja või kindlustusandja tegutsevad tema nimel, |

— pensioni suurendamine: | |

— pärast 31. detsembrit 1946 aset leidnud õnnetusjuhtumid: | Union régionale des sociétés de secours minières (kaevurite toetusühingute piirkondlik liit), |

— enne 1. jaanuari 1947 aset leidnud õnnetusjuhtumid: | Caisse des dépôts et consignations (deposiitide ja eraldiste kassa); |

iv) perehüvitised: | Union régionale des sociétés de secours minières (kaevurite toetusühingute piirkondlik liit); |

v)töötus:

— tööotsijaks registreerimiseks: | kõnealuse isiku elukoha järgne kohalik tööhõiveamet, |

— vormide E 301, E 302, E 303 väljastamiseks: | Agence nationale pour l'emploi (service spécialisé pour la sécurité sociale des travailleurs migrants) (riigi tööhõiveameti eriosakond võõrtöötajate sotsiaalkindlustuseks), 9, rue Sextius Michel, F-75015 Paris; |

d)meremeeste skeem:

i) haigus, rasedus ja sünnitus, invaliidsus, tööõnnetused, toitjakaotus (ühekordne hüvitis) ning pensionid invaliidistunud või tööõnnetuse läbi elanud isikute ülalpidamisel olnud isikutele: | Section Caisse générale de prévoyance des marins du quartier des affaires maritimes (meremeeste üldhoolekandefondi merendusasjade sektsioon); |

ii) vanadus, toitjakaotus (pensionid): | Section "Caisse de retraite des marins" du quartier des affaires maritimes (merendusasjade sektsiooni meremeeste pensionifondi osakond); |

iii) perehüvitised: | vastavalt vajadusele kas Caisse nationale d'allocations familiales des marins du commerce (riiklik merekaubanduse meremeeste peretoetusfond) või Caisse nationale d'allocations familiales de la pêche maritime (riiklik merekalanduse peretoetusfond); |

iv)töötus:

— tööotsijaks registreerimiseks: | kohalik tööhõiveamet isiku elukohas või tavalises laevalemineku sadamas Bureau central de la main d'œuvre maritime (meresõitjate keskamet), |

— vormide E 301, E 302, E 303 väljastamiseks: | Groupement des Assedic de la région parisienne (GARP), 90, rue Baudin, F-92537 Levallois-Perret. |

B.Füüsilisest isikust ettevõtjate skeem:

a)põllumajandusega mittetegelevate füüsilisest isikust ettevõtjate skeem:

i) haigus ning rasedus ja sünnitus: | Caisse mutuelle régionale (piirkondlik vastastikuse abi fond); |

ii)vanadus:

aa) käsitööliste skeem: | — Caisse nationale de l'organisation autonome d'assurance vieillesse des travailleurs non salariés des professions artisanales (Cancava) Pariisis (riiklik käsitöö alal tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate sõltumatu vanaduskindlustuse fond), |

— Caisses de base professionnelles ou interprofessionnelles (kohalik kutseala- või mitme kutseala fond), |

bb) tootjate ja kaubastajate skeem: | — Caisse nationale de l'organisation autonome d'assurance vieillesse des travailleurs non salariés des professions industrielles et commerciales (Organic) (riiklik tootmise ja kaubanduse alal tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate sõltumatu vanaduskindlustuse fond), |

— Caisses de base professionnelles ou interprofessionnelles (kohalik kutseala- või mitme kutseala fond), |

cc) erialatöötajate skeem: | Caisse nationale d'asssurance vieillesse des professions libérales (CNAVPL), sections professionnelles (riigi kutseliitude liikmete vanaduskindlustuse fondi erialaharud); |

dd) juristide skeem: | Caisse nationale des barreaux français (CNBF) (Prantsuse advokatuuri liikmete riiklik fond); |

b)põllumeeste skeem:

i) haigus, rasedus ja sünnitus, invaliidsus: | Organisme assureur habilité auprès duquel le travailleur non salarié agricole est affilié (volitatud kindlustusasutus, kus põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja on kindlustatud); |

ii) vanaduskindlustus ning surma korral hüvitised lesele: | Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond); |

iii) töövälised õnnetused, tööõnnetused ja kutsehaigused: | — Organisme agréé auprès duquel le travailleur non salarié agricole est affilié (volitatud kindlustusasutus, kus põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja on kindlustatud), |

— Caisse nationale des barreaux français (CNBF) (Prantsuse advokatuuri liikmete riiklik fond); Moselle'i, Alam-Reini ja Ülem-Reini departemangu puhul: Caisse d'assurance accidents agricoles (põllumajandusõnnetuste vastu kindlustamise fond). |

II.ÜLEMEREDEPARTEMANGUD

A.Töötajate skeem (kõik skeemid, välja arvatud kaevurite skeem, ja kõik riskid, välja arvatud perehüvitised):

i) üldiselt: | Caisse générale de sécurité sociale (üldine sotsiaalkindlustusfond); |

ii) pensioni suurendamise puhul seoses tööõnnetusjuhtumitega, mis on aset leidnud ülemeredepartemangudes enne 1. jaanuari 1952: | Direction départementale de l'enregistrement (departemangude registreerimisdirektsioon). |

B.Füüsilisest isikust ettevõtjate skeem:

i) haigus ning rasedus ja sünnitus: | Caisse mutuelle régionale (piirkondlik vastastikuse abi fond); |

ii)vanadus:

— käsitööliste skeem: | Caisse nationale de l'organisation autonome d'assurance vieillesse des travailleurs non salariés des professions artisanales (Cancava) (riiklik käsitöö alal tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate sõltumatu vanaduskindlustuse fond); |

— tootjate ja kaubastajate skeem: | Caisse interprofesionelle d'assurance vieillesse des industriels et commerçants d'Algérie et d'outre-mer (Cavicorg) (Alžeeria ja ülemeredepartemangude mitme kutseala tootjate ja kaubastajate vanaduskindlustuse fond); |

— erialatöötajate skeem: | Caisse nationale d'asssurance vieillesse des professions libérales (CNAVPL), sections professionnelles (riigi kutseliitude liikmete vanaduskindlustuse fondi erialaharud); |

— juristide skeem: | Caisse nationale des barreaux français (CNBF) (Prantsuse advokatuuri liikmete riiklik fond). |

C. Perehüvitised: | Caisse d'allocations familiales (peretoetusfond). |

D.Meremeeste skeem:

i) kõik riskid, välja arvatud vanadus ja perehüvitised: | Section "Caisse générale de prévoyance des marins" du quartier des affaires maritimes (üldise meremeeste hoolekandefondi merendusasjade sektsioon); |

ii) vanadus: | Section "Caisse de retraite des marins" du quartier des affaires maritimes (merendusasjade sektsiooni meremeeste pensionifondi osakond); |

iii) perehüvitis: | Caisse d'allocations familiales (peretoetusfond). |

F. KREEKA

1.Haigus ning rasedus ja sünnitus:

i) üldiselt: | Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων (IKA), Αθήνα (sotsiaalkindlustusamet, Ateena) või kindlustusasutus, kus töötaja kindlustatakse või on kindlustatud; |

ii) meremeeste puhul: | Οίκος Ναύτου, Πειραιάς (meremeeste kodu), Pireus; |

iii) põllumeeste skeem: | Οργανισμός Γεοργικών Ασφαλίσεων (ΟΓΑ), Αθήνα (riigi põllumajanduskindlustuse amet, Ateena). |

2.Invaliidsus, vanadus, toitjakaotus (pensionid):

i) üldiselt: | Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων (IKA), Αθήνα (sotsiaalkindlustusamet, Ateena) või kindlustusasutus, kus töötaja kindlustatakse või on kindlustatud; |

ii) meremeeste skeem: | Ναυτικό Απομαχικό Ταμείο (NAT), Πειραιάς (meremeeste pensionifond, Pireus); |

iii) põllumeeste skeem: | Οργανισμός Γεοργικών Ασφαλίσεων (ΟΓΑ), Αθήνα (riigi põllumajanduskindlustuse amet, Ateena). |

3.Tööõnnetused, kutsehaigused:

i) üldiselt: | Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων (IKA), Αθήνα (sotsiaalkindlustusamet, Ateena) või kindlustusasutus, kus töötaja kindlustatakse või on kindlustatud; |

ii) meremeeste skeem: | Ναυτικό Απομαχικό Ταμείο (NAT), Πειραιάς (meremeeste pensionifond, Pireus); |

iii) põllumeeste skeem: | Οργανισμός Γεοργικών Ασφαλίσεων (ΟΓΑ), Αθήνα (riigi põllumajanduskindlustuse amet, Ateena). |

4.Matusetoetus:

i) üldiselt: | Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων (IKA), Αθήνα (sotsiaalkindlustusamet, Ateena) või kindlustusasutus, kus töötaja kindlustatakse või on kindlustatud; |

ii) meremeeste skeem: | Οίκος Ναύτου, Πειραιάς (meremeeste kodu), Pireus; |

iii) põllumeeste skeem: | Οργανισμός Γεοργικών Ασφαλίσεων (ΟΓΑ), Αθήνα (riigi põllumajanduskindlustuse amet, Ateena). |

5.Perehüvitis:

i) töötajate skeem, sealhulgas ettevõtete skeemid: | Οργανισμός Απασχολήσεως Εργατικού Δυναμικού (ΟΑΕΔ), Αθήνα (tööhõiveamet, Ateena); |

ii) põllumeeste skeem: | Οργανισμός Γεοργικών Ασφαλίσεων (ΟΓΑ), Αθήνα (riigi põllumajanduskindlustuse amet, Ateena); |

iii) meremeeste puhul: | Εστία Ναυτικών (meremeeste kodu, Pireus). |

6.Töötus:

i) üldiselt: | Οργανισμός Απασχολήσεως Εργατικού Δυναμικού (ΟΑΕΔ), Αθήνα (tööhõiveamet, Ateena); |

ii) meremeeste skeem: | Οίκος Ναύτου, Πειραιάς (meremeeste kodu), Pireus; |

iii) ajakirjandustöötajate skeem, mida haldab: | 1.Ταμείο Ασφαλίσεοως Εργατών Τύπου, Αθήνα (ajakirjandustöötajate kindlustusfond, Ateena);2.Ταμείον Συντάξεως Προσωπικού Εφημερίδων Αθηνών — Θεσσαλονίκης, Αθήνα (Ateena ja Saloniki ajakirjandustöötajate pensionifond, Ateena). |

G. IIRIMAA

1.Mitterahalised hüvitised: | Eastern Health Board (idapiirkonna terviseamet), Dublin 8;Midland Health Board (keskpiirkonna terviseamet), Tullamore, County Offaly;Mid-Western Health Board (kesk-läänepiirkonna terviseamet), Limerick;North-Eastern Health Board (kirdepiirkonna terviseamet), Ceanannus Mor, County Meath;North-Western Health Board (loodepiirkonna terviseamet), Manorhamilton, County Leitrim;South-Eastern Health Board (kagupiirkonna terviseamet), Kilkenny;Southern Health Board (lõunapiirkonna terviseamet), Cork;Western Health Board (läänepiirkonna terviseamet), Galway. |

2.Rahalised hüvitised:

a) töötushüvitis: | Department of Social Welfare (sotsiaalhoolekande amet), Dublin, sealhulgas töötushüvitise eest vastutavad piirkondlikud ametid; |

b) vanadus ja surm (pensionid): | Department of Social Welfare, Pensions Services Office (sotsiaalhoolekandeameti pensionitalitus), Sligo; |

c) perehüvitised: | Department of Social Welfare, Child Benefit Section (sotsiaalhoolekandeameti lastehüvitise talitus), St Oliver Plunkett Road, Letterkenny, Co. Dogenal; |

d) muud rahalised hüvitised: | Department of Social Welfare (sotsiaalhoolekandeamet), Dublin. |

H. ITAALIA

1.Haigus (sealhulgas tuberkuloos) ning rasedus ja sünnitus:

A.töötajad:

a)mitterahalised hüvitised:

i) üldiselt: | Unità sanitaria locale (pädev kohalik tervishoiuasutus, kus asjaomane isik on registreeritud); |

ii) teatavat liiki avalike teenistujate, erasektoris töötavate isikute ning sellisena käsitletavate isikute, pensionäride ja nende pereliikmete puhul: | Ministero della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma; |

iii) meremeeste ja tsiviillennuekipaažide puhul: | Ministero della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma, asjaomase valdkonna tervishoiuamet kaubalaevastiku või tsiviillennunduse tarvis; |

b)rahalised hüvitised:

i) üldiselt: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad; |

ii) meremeeste ja tsiviillennuekipaažide puhul: | Cassa marittima (merendusfond, kus asjaomane isik on registreeritud); |

c)kindlustusperioodide sertifikaadid:

i) üldiselt: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad; |

ii) meremeeste ja tsiviillennuekipaažide puhul: | Cassa marittima (merendusfond, kus asjaomane isik on registreeritud); |

B.füüsilisest isikust ettevõtjad:

mitterahalised hüvitised: | |

üldiselt: | Unità sanitaria locale (pädev kohalik tervishoiuasutus, kus asjaomane isik on registreeritud). |

2.Tööõnnetused ja kutsehaigused:

A.töötajad:

a)mitterahalised hüvitised:

i) üldiselt: | Unità sanitaria locale (kohalik pädev tervishoiuasutus, kus asjaomane isik on registreeritud); |

ii) meremeeste ja tsiviillennuekipažide puhul: | Ministero della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma, asjaomase valdkonna tervishoiuamet kaubalaevastiku või tsiviillennunduse tarvis; |

b)proteesid ja suuremad abivahendid, kohtumeditsiinilise ekspertiisi põhjal määratud hüvitised ning nendega seotud uuringud ja tõendid:

i) üldiselt: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad; |

ii) meremeeste ja tsiviillennuekipaažide puhul: | Cassa marittima (merendusfond, kus asjaomane isik on registreeritud); |

c)rahalised hüvitised:

i) üldiselt: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad; |

ii) meremeeste ja tsiviillennuekipaažide puhul: | Cassa marittima (merendusfond, kus asjaomane isik on registreeritud); |

iii) vajaduse korral ka põllumajandus- ja metsandustöötajate puhul: | Ente nazionale di previdenza e assistenza per gli impiegati agricoli (riigi põllumajandustöötajate hoolekande- ja abistamisamet); |

B.füüsilisest isikust ettevõtjad (ainult meditsiiniradioloogide puhul):

a) mitterahalised hüvitised: | Unità sanitaria locale (kohalik pädev tervishoiuasutus, kus asjaomane isik on registreeritud); |

b) proteesid ja suuremad abivahendid, kohtumeditsiinilise ekspertiisi põhjal määratud hüvitised ning nendega seotud läbivaatused ja tõendid: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad; |

c) rahalised hüvitised: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad. |

3.Invaliidsus, vanadus, toitjakaotus (pensionid):

A.töötajad:

a) üldiselt: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad; |

b) meelelahutustöötajate puhul: | Ente nazionale di previdenza e assistenza per i lavoratori dello spettacolo (riigi meelelahutustöötajate hoolekande- ja abistamisamet), Rooma; |

c) tööstusettevõtete järelevalvepersonali puhul: | Istituto nazionale di previdenza per i dirigenti di aziende industriali (riigi tööstuse järelevalvepersonali hoolekandeamet), Rooma; |

d) ajakirjanike puhul: | Istituto nazionale di previdenza per i giornalisti italiani "G. Amendola" (G. Amendola nimeline Itaalia ajakirjanike riiklik hoolekandeamet), Rooma. |

B.füüsilisest isikust ettevõtjad:

a) arstipraksisega tegelevate isikute puhul: | Ente nazionale di previdenza ed assistenza medica (riiklik arstipraksisega tegelevate isikute hoolekandeamet); |

b) farmatseutide puhul: | Ente nazionale di previdenza ed assistenza farmacisti (riigi farmatseutide hoolekande- ja abistamisamet); |

c) veterinaaride puhul: | Ente nazionale di previdenza ed assistenza veterinari (riigi veterinaaride hoolekande- ja abistamisamet); |

d) ämmaemandate puhul: | Ente nazionale di previdenza ed assistenza per le ostetriche (riigi ämmaemandate hoolekande- ja abistamisamet); |

e) inseneride ja arhitektide puhul: | Cassa nazionale di previdenza per gli ingegneri ed architetti (riigi inseneride ja arhitektide hoolekandefond); |

f) maamõõtjate puhul: | Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore dei geometri (riigi maamõõtjate hoolekande- ja abistamisamet); |

g) advokaatide puhul: | Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore degli avvocati e dei procuratori (riigi advokaatide hoolekande- ja abistamisamet); |

h) ökonomistide puhul: | Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore dei dottori comercialisti (riigi ökonomistide hoolekande- ja abistamisfond); |

i) raamatupidajate puhul: | Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore dei ragionieri e periti commerciali (riigi raamatupidajate hoolekande- ja abistamisamet); |

j) tööhõivespetsialistide puhul: | Ente nazionale di previdenza ed assistenza per i consulenti del lavoro (riigi tööhõivespetsialistide hoolekande- ja abistamisamet); |

k) notarite puhul: | Cassa nazionale notariato (riigi notarite fond); |

l) tolliametnike puhul: | Fondo di previdenza a favore degli spedizionieri doganali (tolliametnike hoolekandefond). |

4. Matusetoetus: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad. Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad. Cassa marittima (merendusfond, kus asjaomane isik on registreeritud). |

5.Töötus (töötajate puhul):

a) üldiselt: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad; |

b) ajakirjanike puhul: | Istituto nazionale di previdenza per i giornalisti italiani "G. Amendola" (G. Amendola nimeline Itaalia ajakirjanike riiklik hoolekandeamet), Rooma. |

6.Peretoetus (töötajate puhul):

a) üldiselt: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad; |

b) ajakirjanike puhul: | Istituto nazionale di previdenza per i giornalisti italiani "G. Amendola" (G. Amendola nimeline Itaalia ajakirjanike riiklik hoolekandeamet), Rooma. |

I. LUKSEMBURG

1.Haigus ning rasedus ja sünnitus:

a) mitterahalised hüvitised: | Caisse de maladie compétente et/ou union des caisses de maladie (pädev haigekassa ja/või haigekassade liit); |

b) rahalised hüvitised: | Caisse de maladie compétente (pädev haigekassa). |

2.Invaliidsus, vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a) töölistele: | Établissement d'assurance contre la vieillesse et l'invalidité, Luxembourg (vanadus- ja invaliidsuskindlustuse amet), Luxembourg; |

b) bürootöötajatele ja kutsealade füüsilisest isikust ettevõtjatele: | Caisse de pension des employés privés, Luxembourg (erasektori bürootöötajate pensionifond), Luxembourg; |

c) käsitöö, kaubanduse või tootmisega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele: | Caisse de pension des artisans, des commerçants et des industriels, Luxembourg (käsitööliste, kaubastajate ja tootjate pensionifond), Luxembourg; |

d) põllumajandusega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele: | Caisse de pension agricole, Luxembourg (põllumajanduse pensionifond), Luxembourg. |

3.Tööõnnetused ja kutsehaigused:

a) põllumajanduse või metsandusega tegelevatele töötajatele ja füüsilisest isikutest ettevõtjatele: | Association d'assurance contre les accidents, section agricole et forestière, Luxembourg (õnnetuskindlustuse liidu põllumajandus- ja metsandusosakond), Luxembourg; |

b) kõik muud kohustusliku või vabatahtliku kindlustuse juhtumid: | Association d'assurance contre les accidents, section industrielle, Luxembourg (õnnetuskindlustuse liidu tööstusosakond), Luxembourg. |

4. Töötus: | Administration de l'emploi (tööhõiveamet), Luxembourg. |

5. Perehüvitised: | Caisse nationale des prestations familiales (riigi peretoetusfond), Luxembourg. |

6.Matusetoetused:

määruse artikli 66 kohaldamisel: | Union des caisses de maladie (haigekassade liit), Luxembourg. |

J. MADALMAAD

1.Haigus ning rasedus ja sünnitus:

a) mitterahalised hüvitised: | Ziekenfonds (haigekassa), kus asjaomane isik on kindlustatud; |

b) rahalised hüvitised: | Bedrijfsvereniging (kutse- ja ametiliit), kus kindlustatud isiku tööandja on kindlustatud. |

2.Invaliidsus:

a)kui õigus saada hüvitist on olemas üksnes Madalmaade õigusaktide alusel, ka siis, kui ei kohaldata määrust:

i) töötajatele: | Bedrijfsvereniging (kutse- ja ametiliit), kus kindlustatud isiku tööandja on kindlustatud; |

ii) füüsilisest isikust ettevõtjatele: | Bedrijfsvereniging (kutse- ja ametiliit), kus kindlustatud isik oleks kindlustatud, kui ta annaks tööd personalile; |

b)muudel juhtudel:

töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele: | Nieuwe Algemene Bedrijfsvereniging (uus üldine kutse- ja ametiliit), Amsterdam. |

3.Vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a) üldine skeem: | Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspank), Postbus 1100, 1180 BH Amstelveen; |

b) kaevurite puhul: | Algemeen Mijnwerkersfonds (kaevurite üldfond), Heerlen. |

4. Töötus: | Bedrijfsvereniging (kutse- ja ametiliit), kus kindlustatud isiku tööandja on kindlustatud. |

5.Perehüvitised:

a) kui isik, kellel on õigus saada hüvitist, elab Madalmaades: | isiku elukohapiirkonna Districtskantoor van de Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspanga kohalik kontor); |

b) kui isik, kellel on õigus saada hüvitist, elab väljaspool Madalmaid, kuid tema tööandja elab või asub Madalmaades: | isiku elu- või asukohapiirkonna Districtskantoor van de Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspanga kohalik kontor); |

c) muudel juhtudel: | Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspank), Postbus 1100, 1180 BH Amstelveen. |

6.Kutsehaigused, mille suhtes kohaldatakse määruse artikli 57 lõiget 5:

määruse artikli 57 lõike 5 kohaldamisel: | |

a) kui hüvitist antakse alates kuupäevast, mis on enne 1. juulit 1967: | Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspank), Postbus 1100, 1180 BH Amstelveen; |

b) kui hüvitist antakse jõustuvalt alates kuupäevast, mis on pärast 30. juunit 1967: | Nieuwe Algemene Bedrijfsvereniging (uus üldine kutse- ja ametiliit), Amsterdam. |

K. AUSTRIA

Austria asutuste pädevust reguleerivad Austria õigusaktid, kui edaspidi ei ole sätestatud teisiti:

1.Ravikindlustus:

a) kui asjaomane isik elab teise liikmesriigi territooriumil ning Gebietskrankenkasse (piirkondlik ravikindlustusfond) on kindlustuseks pädev ning piirkondlikku pädevust ei ole võimalik otsustada Austria õigusaktide alusel, määratakse kohalik pädevus kindlaks järgmiselt: | Gebietskrankenkasse (piirkondlik ravikindlustusfond), mis on pädev viimase töövõtmise suhtes Austrias;Gebietskrankenkasse (piirkondlik ravikindlustusfond), mis on pädev viimase elamise suhtes Austrias; võikui puudub töölevõtmine, mille suhtes Gebietskrankenkasse (piirkondlik ravikindlustusfond) on pädev, ega ole elatud Austrias, on pädev Wiener Gebietskrankenkasse (Viini piirkondlik ravikindlustusfond), Viin. |

b) määruse III osa 1. peatüki 5. jao kohaldamisel seoses rakendusmääruse artikliga 95 kulude hüvitamise suhtes isikutele, kellel on õigus saada pensioni vastavalt 9. septembri 1955. aasta föderaalseadusele üldise sotsiaalkindlustuse kohta (ASVG): | Hauptverband der österreichischen Sozialversicherungsträger (Austria sotsiaalkindlustusasutuste liit), Viin, mõistes, et kulud hüvitatakse pensionäride ravikindlustusmaksetest kõnealusesse põhiliitu. |

2.Pensionikindlustus:

a) hüvitise maksmise eest vastutava asutuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse üksnes kindlustusperioode Austria õigusaktide alusel. | |

b) määruse artikli 45 lõike 6 kohaldamisel, kui ei ole lõpetatud ühtegi sissemakseperioodi Austria õigusaktide alusel: | Pensionversicherungsanstalt der Angestellten (töötajate pensionikindlustuse amet), Viin. |

3.Töötuskindlustus:

a) töötuks tunnistamisel: | asjaomase isiku elu- või viibimiskohas pädev Regionale Geschäftsstelle des Arbeitsmarktservice (tööturuameti kohalik kontor); |

b) vormide E 301, E 302 ja E 303 väljaandmisel: | asjaomase isiku töötamiskohas pädev Regionale Geschäftsstelle des Arbeitsmarktservice (tööturuameti kohalik kontor). |

4.Perehüvitised:

a) perehüvitised, välja arvatud Karenzurlaubsgeld (spetsiaalne rasedus- ja sünnitushüvitis): | Finanzamt (rahandusamet); |

b) Karenzurlaubsgeld (spetsiaalne rasedus- ja sünnitushüvitis): | asjaomase isiku elu- või viibimiskohas pädev Regionale Geschäftsstelle des Arbeitsmarktservice (tööturuameti kohalik kontor). |

L. PORTUGAL

I.Mandri-Portugal

1. Haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning perehüvitised: | Centro Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustuskeskus), millega asjaomane isik on seotud. |

2. Invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus: | Centro Nacional de Pensões (riigi pensionikeskus), Lissabon, ja Centro Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustuskeskus), millega asjaomane isik on seotud. |

3. Tööõnnetused ja kutsehaigused: | Caixa Nacional de Seguros de Doenças Profissionais (riiklik kutsehaiguskindlustuse fond), Lissabon. |

4.Töötushüvitis:

a) taotluse vastuvõtmine ja tööhõivega seotud asjaolude kontrollimine (nt töötusperioodi kinnitamine, töötuse klassifitseerimine, olukorra kontroll): | asjaomase isiku elukoha järgne Centro de Emprego (tööhõivekeskus); |

b) töötushüvitise määramine ja maksmine (nt hüvitise saamise tingimuste kontroll, summa ja kestuse kindlaksmääramine, maksete säilitamist, peatamist või lõpetamist tingiva olukorra kontroll): | asjaomase isiku elukoha järgne Centro Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustuskeskus). |

5. Hüvitised mitteosamakselisest sotsiaalkindlustusskeemist: | asjaomase isiku elukoha järgne Centro Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustuskeskus). |

II.Madeira autonoomne piirkond

1. Haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning perehüvitised: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Funchal. |

2. a) Invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Funchal; |

b) invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus põllumajandustöötajate eriskeemi alusel: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Funchal. |

3. Tööõnnetused ja kutsehaigused: | Caixa Nacional de Seguros de Doenças Profissionais (riiklik kutsehaiguskindlustuse fond), Lissabon. |

4.Töötushüvitis:

a) taotluse vastuvõtmine ja tööhõivega seotud asjaolude kontrollimine (nt töötusperioodi kinnitamine, töötuse klassifitseerimine, olukorra kontroll): | Direcção Regional de Emprego (piirkondlik tööhõivedirektoraat), Funchal; |

b) töötushüvitise määramine ja maksmine (nt hüvitise saamise tingimuste kontroll, summa ja kestuse kindlaksmääramine, maksete säilitamist, peatamist või lõpetamist tingiva olukorra kontroll): | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Funchal. |

5. Hüvitised mitteosamakselisest sotsiaalkindlustusskeemist: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Funchal. |

III.Assooride autonoomne piirkond

1. Haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning perehüvitised: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Angra do Heroísmo. |

2. a) Invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Angra do Heroísmo; |

b) invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus põllumajandustöötajate eriskeemi alusel: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Angra do Heroísmo. |

3. Tööõnnetused ja kutsehaigused: | Caixa Nacional de Seguros de Doenças Profissionais (riiklik kutsehaiguskindlustuse fond), Lissabon. |

4.Töötushüvitis:

a) taotluse vastuvõtmine ja tööhõivega seotud asjaolude kontrollimine (nt töötusperioodi kinnitamine, töötuse klassifitseerimine, olukorra kontroll): | asjaomase isiku elukoha järgne Centro de Emprego (tööhõivekeskus); |

b) töötushüvitise määramine ja maksmine (nt hüvitise saamise tingimuste kontroll, summa ja kestuse kindlaksmääramine, maksete säilitamist, peatamist või lõpetamist tingiva olukorra kontroll): | Centro de Prestações Pecuniárias de Segurança Social (rahaliste sotsiaalkindlustushüvitiste keskus), millega asjaomane isik on seotud. |

5. Hüvitised mitteosamakselisest sotsiaalkindlustusskeemist: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Angra do Heroísmo. |

M. SOOME

1.Haigus ning rasedus ja sünnitus:

a) rahalised hüvitised: | Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet), Helsinki, või tööhõivefond, kus asjaomane isik on kindlustatud; |

b)mitterahalised hüvitised:

i) ravikindlustushüvitised: | Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet), Helsinki, või tööhõivefond, kus asjaomane isik on kindlustatud. |

ii) riigi tervishoiu- ja haiglateenused: | kohalikud üksused, kes skeemi alusel teenuseid osutavad. |

2.Vanadus, invaliidsus, toitjakaotus (pensionid):

a) rahvapensionid: | Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet), Helsinki, või |

b) töökohajärgne pension: | töökohajärgsete pensionide asutus, kes määrab ja maksab välja pensione. |

3. Tööõnnetused, kutsehaigused: | kindlustusasutus, kes vastutab asjaomase isiku õnnetuskindlustuse eest. |

4. Matusetoetus: | Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet), Helsinki, või kindlustusasutus, kes vastutab hüvitiste maksmise eest õnnetuskindlustuse korral. |

5.Töötus:

a) põhiskeem: | Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet), Helsinki, või |

b) töötasust sõltuvate hüvitistega skeem: | pädev töötushüvitisfond. |

6. Perehüvitised: | Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet), Helsinki. |

N. ROOTSI

1.Kõikide juhtumite, v.a töötushüvitise puhul:

a) üldiselt: | sotsiaalkindlustuskassa, kus asjaomane isik on kindlustatud; |

b) Meremeestele, kes ei ela alaliselt Rootsis: | Göteborgs allmänna försäkringskassa, Sjöfartskontoret (Göteborgi sotsiaalkindlustuskassa meremeeste sektsioon); |

c) rakendusmääruse artiklite 35–59 kohaldamisel isikute suhtes, kes ei ela alaliselt Rootsis: | Stockholms läns allmänna försäkringskassa, utlandsavdelningen (Stockholmi lääni sotsiaalkindlustuskassa välisosakond); |

d) rakendusmääruse artiklite 60–77 kohaldamisel isikute suhtes, kes ei ela alaliselt Rootsis, v.a meremeeste suhtes: | tööõnnetuse või kutsehaiguse toimumise või ilmnemise koha sotsiaalkindlustuskassa, võiStockholms läns allmänna försäkringskassa, utlandsavdelningen (Stockholmi lääni sotsiaalkindlustuskassa välisosakond). |

2. Töötushüvitise puhul: | Arbetsmarknadsstyrelsen (riigi tööturuamet). |

O. ÜHENDKUNINGRIIK

1.Mitterahalised hüvitised:

— Suurbritannia ja Põhja-Iiri: | ametiasutused, kes määravad riigi terviseameti hüvitisi; |

— Gibraltar: | Gibraltari terviseamet. |

2.Rahalised hüvitised:

— Suurbritannia: | sotsiaalkindlustusamet, London; |

— Põhja-Iiri: | Põhja-Iiri tervishoiu- ja sotsiaalteenuste amet, Belfast; |

— Gibraltar: | Gibraltari töö- ja sotsiaalkindlustusamet, Gibraltar. |

--------------------------------------------------

LISA 3 (A) (B) (2) (3) (7) (9) (12) (13) (14) (15)

ELUKOHAJÄRGSED ASUTUSED JA VIIBIMISKOHAJÄRGSED ASUTUSED

(Määruse artikli 1 punkt p ja rakendusmääruse artikli 4 lõige 3)

A. BELGIA

I.ELUKOHAJÄRGSED ASUTUSED

1.Haigus ning rasedus ja sünnitus:

a)rakendusmääruse artiklite 17, 18, 22, 25, 28, 29, 30 ja 32 kohaldamisel:

i) üldiselt: | kindlustusasutused; |

ii) välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (Välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

iii) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

b)rakendusmääruse artikli 31 kohaldamisel:

i) üldiselt: | kindlustusasutused; |

ii) meremeeste puhul: | Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marins — Hulp- en voorzorgskas voor zeevarenden — (meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen, |

või |

kindlustusasutused; |

iii) välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

iv) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

2.Invaliidsus

a) üldinvaliidsus (töölised, bürootöötajad ja kaevurid) ning füüsilisest isikust ettevõtjate invaliidsus: | Institut national d'assurance maladie-invalidité, Bruxelles — Rijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel) koos kindlustusasutustega; |

rakendusmääruse artikli 105 kohaldamisel: | Institut national d'assurance maladie-invalidité, Bruxelles — Rijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel); |

b) spetsiaalne invaliidsuskindlustusskeem kaevurite puhul: | Fonds national de retraite des ouvriers-mineurs, Bruxelles — Nationaal pensioenfonds voor mijnwerkers, Brussel — (riigi kaevurite pensionifond, Brüssel); |

c) meremeeste invaliidsuskindlustusskeem: | Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marins — Hulp- en voorzorgskas voor zeevarenden — (meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen; |

d) välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute invaliidsus: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

e) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate invaliidsus: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

3.Vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a) üldine skeem (töölised, bürootöötajad, kaevurid ja meremehed): | Office national des pensions, Bruxelles — Rijksdienst voor pensioenen, Brussel — (riigi pensioniamet, Brüssel); |

b) füüsilisest isikust ettevõtjate skeem: | Institut national d'assurances sociales pour travailleurs indépendants, Bruxelles — Rijksinstituut voor de sociale verzekeringen der zelfstandigen, Brussel — (riigi füüsilistest isikutest ettevõtjate sotsiaalkindlustusamet); |

c) välissotsiaalkindlustusskeem: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

d) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate skeem: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

4. Tööõnnetused (mitterahalised hüvitised): | kindlustusasutused; |

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

5. Kutsehaigused: | Fonds des maladies professionelles, Bruxelles — Fonds voor beroepsziekten, Brussel — (kutsehaiguste fond, Brüssel); |

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

6.Matusetoetused:

i) üldiselt: | kindlustusasutused ning Institut national d'assurance maladie-invalidité, Bruxelles — Rijksinstituut voor Ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel); |

ii) välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

iii) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate skeem: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

7.Töötus:

a) üldiselt: | Office national de l'emploi, Bruxelles — Rijksdienst voor arbeidsvoorziening, Brussel — (riigi tööhõiveamet, Brüssel); |

b) meremeeste puhul: | Pool des marins de la marine marchande — Pool van de zeelieden ter koopvardij — (merekaubandusühisus), Antwerpen. |

8.Perehüvitised:

a) töötajad: | Office national des allocations familiales pour travailleurs salariés, Bruxelles — Rijksdienst voor kinderbijslag voor werknemers, Brussel — (riigi töötajate perehüvitiste amet, Brüssel); |

b) füüsilisest isikust ettevõtjad: | Institut national d'assurances sociales pour travailleurs indépendants, Bruxelles — Rijksinstituut voor de sociale verzekeringen der zelfstandigen, Brussel — (riigi füüsilisest isikutest ettevõtjate sotsiaalkindlustusamet); |

c) endised Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajad: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

II.VIIBIMISKOHAJÄRGSED ASUTUSED

1. Haigus ning rasedus ja sünnitus: | Institut national d'assurance maladie-invalidité, Bruxelles — Rijksinstituut voor Ziekte- en Invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel); |

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

2. Tööõnnetused: | Institut national d'assurance maladie-invalidité, Bruxelles — Rijksinstituut voor Ziekte- en Invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel); |

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

3. Kutsehaigused: | Fonds des maladies professionelles, Bruxelles — Fonds voor beroepsziekten, Brussel — (kutsehaiguste fond, Brüssel); |

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

B. TAANI

I.ELUKOHAJÄRGSED ASUTUSED

a)Haigus ning rasedus ja sünnitus:

i) rakendusmääruse artiklite 17, 22, 28, 29 ja 30 kohaldamisel: | pädev amtskommune (ringkonnavalitsus). Københavni kommuunis: Magistraten (kommuunivalitsus). Fredriksbergi kommuunis: kommuunivalitsus; |

ii) rakendusmääruse artiklite 18 ja 25 kohaldamisel: | hüvitisesaaja elukoha järgse kommuuni sotsiaalkomisjon. Københavni, Odense, Aalborgi ja Århusi kommuunis: Magistraten (kommuunivalitsus); |

b) Invaliidsus (pensionid): | Direktoratet for Social Sikring og Bistand (riigi sotsiaalkindlustus- ja -hoolekandeamet), Kopenhaagen; |

c)Vanadus ja toitjakaotus (pensionid):

i) sotsiaalpensione käsitlevate õigusaktidega tagatud pensionid: | Direktoratet for Social Sikring og Bistand (riigi sotsiaalkindlustus- ja -hoolekandeamet), Kopenhaagen; |

ii) töötajate pensionilisa käsitleva seaduse (loven om Arbejdsmarkedets Tillægspension) alusel tagatud pensionid: | Arbejdsmarkedets Tillægspension (töötajate pensionilisa amet), Hillerød; |

d)Tööõnnetused ja kutsehaigused:

i) rakendusmääruse IV põhijaotise 4. peatüki, välja arvatud artikkel 61, kohaldamisel: | Arbejdsskadestyrelsen (riigi tööõnnetuste ja kutsehaiguste amet), Kopenhaagen; |

ii) rakendusmääruse artikli 61 kohaldamisel: | hüvitisesaaja elukoha järgse kommuuni sotsiaalkomisjon. Københavni, Odense, Aalborgi ja Århusi kommuunis: Magistraten (kommuunivalitsus); |

e)Matusetoetus:

rakendusmääruse artikli 78 kohaldamisel: | Sundhedsministeriet (tervishoiuministeerium), Kopenhaagen. |

II.VIIBIMISKOHAJÄRGSED ASUTUSED

a)Haigus ning rasedus ja sünnitus:

i) rakendusmääruse artiklite 20, 21 ja 31 kohaldamisel: | pädev amtskommune (ringkonnavalitsus). Københavni kommuunis: Magistraten (kommuunivalitsus). Fredriksbergi kommuunis: kommuunivalitsus; |

ii) rakendusmääruse artikli 24 kohaldamisel: | hüvitisesaaja elukoha järgse kommuuni sotsiaalkomisjon. Københavni, Odense, Aalborgi ja Århusi kommuunis: Magistraten (kommuunivalitsus); |

b)Tööõnnetused ja kutsehaigused:

i) rakendusmääruse IV põhijaotise 4. peatüki, välja arvatud artikkel 64, kohaldamisel: | Arbejdsskadestyrelsen (riigi tööõnnetuste ja kutsehaiguste amet), Kopenhaagen; |

ii) rakendusmääruse artikli 64 kohaldamisel: | hüvitisesaaja elukoha järgse kommuuni sotsiaalkomisjon. Københavni, Odense, Aalborgi ja Århusi kommuunis: Magistraten (kommuunivalitsus); |

c)Töötus:

i) rakendusmääruse VI põhijaotise 6. peatüki, välja arvatud artikkel 83, kohaldamisel: | pädev töötushüvitise fond; |

ii) rakendusmääruse artikli 83 kohaldamisel: | kohalik tööhõiveamet. |

C. SAKSAMAA

1.Ravikindlustus:

a) kõikidel puhkudel, välja arvatud määruse artikli 19 lõikeanbsp;2 ja rakendusmääruse artikli 17 kohaldamisel: | asjaomase isiku elu- või viibimiskoha järgne pädev Allgemeine Ortskrankenkasse (kohalik üldhaigekassa); |

kaevurite skeemi alusel kindlustatud isikute ja nende pereliikmete puhul: | Bundesknappschaft (föderaalne kaevurite kindlustusfond), Bochum; |

b) määruse artikli 19 lõikeanbsp;2 ja rakendusmääruse artikli 17 kohaldamisel: | asutus, kus asjaomane isik oli viimati kindlustatud; |

sellise asutuse puudumise korral või kui kindlustatu on viimati kindlustanud Allgemeine Ortskrankenkasse (kohalik üldhaigekassa), Landwirtschaftliche Krankenkasse (põllumeeste haigekassa) või Bundesknappschaft: | asjaomase isiku elu- või viibimiskoha järgne pädev asutus, millele on osutatud punktis a. |

2.Õnnetuskindlustus:

Kõikidel juhtudel: | Hauptverband der gewerblichen Berufsgenossenschaften (tööstuse kutseliitude föderatsioon), St. Augustin. |

3.Pensionikindlustus:

a)tööliste pensionikindlustus:

i) Belgia ja Hispaaniaga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Rheinprovinz (Reini provintsi piirkondlik kindlustusamet), Düsseldorf; |

ii) Prantsusmaaga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalzi piirkondlik kindlustusamet), Speyer, või pädeva asutusena vastavalt 2. lisale Landesversicherungsanstalt Saarland (Saarimaa piirkondlik kindlustusamet), Saarbrücken; |

iii) Itaaliaga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Schwaben (Šaabimaa piirkondlik kindlustusamet), Augsburg; |

iv) Luksemburgiga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalzi piirkondlik kindlustusamet), Speyer; |

v) Madalmaadega seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Westfalen (Vestfaali piirkondlik kindlustusamet), Münster; |

vi) Taaniga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Schleswig-Holstein (Schleswig-Holsteini piirkondlik kindlustusamet), Lübeck; |

vii) Iirimaa ja Ühendkuningriigiga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Freie und Hansestadt Hamburg (Hamburgi vaba- ja hansalinna piirkondlik kindlustusamet), Hamburg; |

viii) Kreekaga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Württemberg (Württembergi piirkondlik kindlustusamet), Stuttgart; |

ix) Portugaliga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Unterfranken (Alam-Frangi piirkondlik kindlustusamet), Würzburg; |

b) bürootöötajate pensionikindlustus: | Bundesversicherungsanstalt für Angestellte (föderaalne bürootöötajate kindlustusamet), Berliin; |

c) kaevurite pensionikindlustus: | Bundesknappschaft (föderaalne kaevurite kindlustusfond), Bochum. |

4. Põllumeeste vanaduskindlustus: | Landwirtschaftliche Alterskasse Rheinland-Pfalz (põllumeeste vanaduskindlustuse fond Rheinland-Pfalzis), Speyer. |

5. Töötushüvitised ja perehüvitised: | asjaomase isiku elu- või viibimiskoha järgne pädev tööhõiveamet. |

D. HISPAANIA

1.Mitterahalised hüvitised:

a) kõik skeemid, välja arvatud meremeeste skeem: | Direcciones Provinciales del Instituto Nacional de la Salud (riigi tervishoiuameti provintsidirektoraadid); |

b) meremeeste skeem: | Direcciones Provinciales del Instituto Social de la Marina (meremeeste sotsiaalameti provintsidirektoraadid). |

2.Rahalised hüvitised:

a) kõik skeemid, välja arvatud meremeeste skeem, ning kõik juhtumid, välja arvatud töötus: | Direcciones Provinciales del Instituto Nacional de la Seguridad Social (riigi sotsiaalkindlustusameti provintsidirektoraadid); |

b) meremeeste skeem, kõikide kategooriate puhul: | Direcciones Provinciales del Instituto Social de la Marina (meremeeste sotsiaalameti provintsidirektoraadid); |

c) töötus, välja arvatud meremeeste puhul: | Direcciones Provinciales del Instituto Nacional de Empleo (riigi tööhõiveameti provintsidirektoraadid). |

E. PRANTSUSMAA

IEMAMAA:

A.Töötajate skeem:

1.Kõik riskid, välja arvatud töötus ja perehüvitised:

a) üldine skeem: | elu- või viibimiskohajärgne caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond); |

b) määruse artikli 19 lõigete 1 ja 2 ning artikli 35 lõike 1 ühiskohaldamise korral, kui on tegu mitterahalise hüvitisega kaevurite haigus-, rasedus- ja sünnitus-, invaliidsus- ja toitjakaotuskindlustuse skeemi alusel: | asjaomase isiku elu- või viibimiskoha järgne société de secours minière (kaevurite abi ühing); |

c)rakendusmääruse artikli 35 kohaldamisel:

i)üldine skeem:

aa) üldiselt, välja arvatud Pariis ja Pariisi piirkond: | Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond); |

bb) sotsiaalkindlustusseadustiku artiklites L 365 — L 382 ettenähtud spetsiaalne skeem: | Caisse régionale d'assurance maladie (piirkondlik ravikindlustusfond), Strasbourg; |

ii) põllumeeste skeem: | Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond), Pariis; |

iii) kaevurite skeem: | Caisse autonome nationale de sécurité sociale dans les mines (riigi kaevurite sõltumatu sotsiaalkindlustusfond), Pariis; |

d)rakendusmääruse artikli 36 kohaldamisel invaliidsuspensionide suhtes:

i) üldiselt, välja arvatud Pariis ja Pariisi piirkond: | Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond), Pariis; |

Pariisis ja Pariisi piirkonnas: | Caisse régionale d'assurance maladie (piirkondlik ravikindlustusfond); |

ii) sotsiaalkindlustusseadustiku artiklites L 365 — L 382 ettenähtud spetsiaalne skeem: | Caisse régionale d'assurance maladie (piirkondlik ravikindlustusfond), Strasbourg; |

e)rakendusmääruse artikli 36 kohaldamisel vanaduspensioni suhtes:

i)üldine skeem:

aa) üldiselt, välja arvatud Pariis ja Pariisi piirkond: | Caisse régionale d'assurance maladie (branche vieillesse) (piirkondliku ravikindlustusfondi vanaduskindlustuse osakond); |

Pariisis ja Pariisi piirkonnas: | Caisse nationale d'assurance vieillesse des travailleurs salariés (riigi töötajate vanaduskindlustuse fond), Pariis; |

bb) sotsiaalkindlustusseadustiku artiklites L 365 — L 382 ettenähtud spetsiaalne skeem: | Caisse régionale d'assurance vieillesse (piirkondlik vanaduskindlustusfond), Strasbourg; |

ii) põllumeeste skeem: | Caisse centrale de secours mutuels agricoles (põllumeeste vastastikuse abi keskfond), Pariis; |

iii) kaevurite skeem: | Caisse autonome nationale de sécurité sociale dans les mines (riigi kaevurite sõltumatu sotsiaalkindlustusfond), Pariis; |

f) rakendusmääruse artikli 75 kohaldamisel: | Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond). |

2.Töötus:

a) rakendusmääruse artiklite 80, 81 ja artikli 82 lõike 2 kohaldamisel: | Direction départementale du travail et de la main-d'œuvre (ametkondlik töö- ja inimtööjõu direktoraat) kohas, kus on aset leidnud töösuhe, mille kohta taotletakse tõestatud avaldust; |

Agence nationale pour l'emploi (riigi tööhõiveameti) kohalik osakond; |

pereliikmete elukoha järgne raekoda; |

b) rakendusmääruse artikli 83 lõigete 1 ja 2 ning artikli 97 kohaldamisel: | asjaomase isiku elukoha järgne Association pour l'emploi dans l'industrie et le commerce (Assedic) (tööstus- ja kaubandustööhõive ühing); |

c)rakendusmääruse artikli 84 kohaldamisel:

i) täielik töötus: | asjaomase isiku elukoha järgne Association pour l'emploi dans l'industrie et le commerce (Assedic) (tööstus- ja kaubandustööhõive ühing); |

ii) osaline töötus: | asjaomase isiku töötamiskohajärgne Direction départementale du travail et de la main-d'œuvre (ametkondlik töö- ja inimtööjõu direktoraat); |

d) rakendusmääruse artikli 189 kohaldamisel: | Direction départementale du travail et de la main-d'œuvre (ametkondlik töö- ja inimtööjõu direktoraat). |

B.Füüsilisest isikust ettevõtjate skeem:

1. Haigus ning rasedus ja sünnitus: | elu- või viibimiskohajärgne Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond). |

2. Rakendusmääruse artikli 35 kohaldamisel põllumeeste skeemi suhtes: | Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond) ja kõik teised nõuetekohaste volitustega kindlustusasutused. |

3.Rakendusmääruse artikli 36 kohaldamisel vanaduspensioni suhtes:

a) käsitööliste skeem: | Caisse nationale de l'organisation autonome d'assurance vieillesse des travailleurs non salariés des professions artisanales (Cancava) (riiklik käsitöö alal tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate sõltumatu vanaduskindlustuse fond); |

Caisses de base professionnelles (kohalik kutsealafond); |

b) tootmise ja kaubandusega tegelevate füüsiliste ettevõtjate skeem: | Caisse nationale de l'organisation autonome d'assurance vieillesse des travailleurs non salariés des professions industrielles et commerciales (Organic) (riiklik tootmise ja kaubanduse alal tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate sõltumatu vanaduskindlustuse fond); |

Caisses de base professionelles ou interprofessionnelles (kohalik kutseala- või mitme kutseala fond); |

c) erialatöötajate skeem: | Caisse nationale d'asssurance vieillesse des professions libérales (CNAVPL), sections professionnelles (riigi kutseliitude liikmete vanaduskindlustuse fondi erialaharud); |

d) juristide skeem: | Caisse nationale des barreaux français (CNBF) (Prantsuse advokatuuri liikmete riiklik fond); |

e) põllumeeste skeem: | Caisse nationale d'assurance vieillesse mutuelle agricole (riigi põllumeeste vanaduskindlustuse vastastikuse abi fond). |

C.Meremeeste skeem:

a) määruse artikli 27 kohaldamisel meremeeste skeemi suhtes: | Section "Caisse générale de prévoyance des marins" du quartier des affaires maritimes (üldise meremeeste hoolekandefondi merendusasjade sektsioon); |

b) rakendusmääruse artikli 35 kohaldamisel: | Section "Caisse générale de prévoyance des marins" du quartier des affaires maritimes (üldise meremeeste hoolekandefondi merendusasjade sektsioon). |

D. Perehüvitised: | Asjaomase isiku elukoha järgne Caisse d'allocations familiales (perehüvitisfond). |

II.ÜLEMEREDEPARTEMANGUD

A.Töötajate skeem:

Kõik riskid, välja arvatud perehüvitised üldiselt: | Caisse générale de sécurité sociale (üldine sotsiaalkindlustusfond). |

B.Füüsilisest isikust ettevõtjate skeem:

a) haigus ning rasedus ja sünnitus: | Caisse générale de sécurité sociale (üldine sotsiaalkindlustusfond); |

b)vanaduspensionid:

— käsitööliste skeem: | Caisse nationale de l'organisation autonome d'assurance vieillesse des travailleurs non salariés des professions artisanales (Cancava) (riiklik käsitöö alal tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate sõltumatu vanaduskindlustuse fond); |

— tootjate ja kaubastajate skeem: | Caisse interprofessionnelle d'assurance vieillesse des industriels et commerçants d'Algérie et d'outre-mer (Cavicorg) (Alžeeria ja ülemeredepartemangude mitme kutseala tootjate ja kaubastajate vanaduskindlustuse fond); |

— erialatöötajate skeem: | Sections professionnelles (erialaharud); |

— juristide skeem: | Caisse nationale des barreaux français (Prantsuse advokatuuri liikmete riiklik fond). |

C.Meremehed:

i) invaliidsuspensionid: | Section "Caisse générale de prévoyance des marins" du quartier des affaires maritimes (üldise meremeeste hoolekandefondi merendusasjade sektsioon); |

ii) vanaduspensionid: | Section "Caisse de retraite des marins" du quartier des affaires maritimes (merendusasjade sektsiooni meremeeste pensionifondi osakond); |

D. Perehüvitised: | Asjaomase isiku elukoha järgne Caisse d'allocations familiales (perehüvitisfond). |

F. KREEKA

1. Töötus, perehüvitised: | Οργανισμός Απασχολήσεως Εργατικού Δυναμικού (ΟΑΕΔ), Αθήνα (tööhõiveamet, Ateena). |

2. Muud hüvitised: | Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων (IKA), Αθήνα (sotsiaalkindlustusamet, Ateena). |

G. IIRIMAA

1.Mitterahalised hüvitised: | Eastern Health Board (idapiirkonna terviseamet), Dublin 8;Midland Health Board (keskpiirkonna terviseamet), Tullamore, County Offlay;Mid-Western Health Board (kesk-läänepiirkonna terviseamet), Limerick;North-Eastern Health Board (kirdepiirkonna terviseamet), Ceanannus Mor, County Meath;North-Western Health Board (loodepiirkonna terviseamet), Manorhamilton, County Leitrim;South-Eastern Health Board (kagupiirkonna terviseamet), Kilkenny;Southern Health Board (lõunapiirkonna terviseamet), Cork;Western Health Board (läänepiirkonna terviseamet), Galway. |

2.Rahalised hüvitised:

a) töötushüvitised: | Department of Social Welfare (sotsiaalhoolekandeamet), Dublin, sealhulgas töötushüvitiste eest vastutavad piirkondlikud ametid; |

b) vanadus ja surm (pensionid): | Department of Social Welfare, Pensions Services Office (sotsiaalhoolekandeameti pensionitalitus), Sligo; |

c) perehüvitised: | Department of Social Welfare, Child Benefit Section (sotsiaalhoolekandeameti lastehüvitise talitus), St Oliver Plunkett Road, Letterkenny, Co. Donegal; |

d) muud rahalised hüvitised: | Department of Social Welfare (sotsiaalhoolekandeamet), Dublin. |

H. ITAALIA

1.Haigus (sealhulgas tuberkuloos) ning rasedus ja sünnitus:

A.Töötajad:

a)mitterahalised hüvitised:

i) üldiselt: | Unità sanitaria locale (pädev kohalik tervishoiuüksus); |

ii) meremeeste ja tsiviillennuekipažide puhul: | Ministero della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma, asjaomase valdkonna tervishoiuamet kaubalaevastiku või tsiviillennunduse tarvis; |

b)rahalised hüvitised:

i) üldiselt: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad; |

ii) meremeeste ja tsiviillennuekipažide puhul: | Cassa marittima (kõnealuse ala eest vastutav merendusfond). |

B.Füüsilisest isikust ettevõtjad:

mitterahalised hüvitised: | Unità sanitaria locale (pädev kohalik tervishoiuüksus). |

2.Tööõnnetused ja kutsehaigused:

A.Töötajad:

a)mitterahalised hüvitised:

i) üldiselt: | Unità sanitaria locale (pädev kohalik tervishoiuüksus); |

ii) meremeeste ja tsiviillennuekipažide puhul: | Ministero della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma, asjaomase valdkonna tervishoiuamet kaubalaevastiku või tsiviillennunduse tarvis; |

b) proteesid ja suuremad abivahendid, kohtumeditsiinilise ekspertiisi põhjal määratud hüvitised ning nendega seotud uuringud ja tõendid ning rahalised hüvitised: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad. |

B.Füüsilisest isikust ettevõtjad (ainult meditsiiniradioloogide puhul):

a) mitterahalised hüvitised: | Unità sanitaria locale (pädev kohalik tervishoiuüksus); |

b) proteesid ja suuremad abivahendid, kohtumeditsiinilise ekspertiisi põhjal määratud hüvitised ning nendega seotud uuringud ja tõendid: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad; |

c) rahalised hüvitised: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad. |

3.Invaliidsus, vanadus, toitjakaotus (pensionid):

A.Töötajad:

a) üldiselt: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad; |

b) meelelahutustöötajate puhul: | Ente nazionale di previdenza e assistenza per i lavoratori dello spettacolo (riigi meelelahutustöötajate hoolekande- ja abistamisamet), Rooma; |

c) tööstusettevõtjate järelevalvepersonali puhul: | Istituto nazionale di previdenza per i dirigenti di aziende industriali (riigi tööstuse järelevalvepersonali hoolekandeamet), Rooma; |

d) ajakirjanike puhul: | Istituto nazionale di previdenza per i giornalisti italiani "G. Amendola" (G. Amendola nimeline Itaalia ajakirjanike riiklik hoolekandeamet), Rooma. |

B.Füüsilisest isikust ettevõtjad:

a) arstipraksisega tegelevate isikute puhul: | Ente nazionale di previdenza ed assistenza medici (riiklik arstipraksisega tegelevate isikute hoolekandeamet); |

b) farmatseutide puhul: | Ente nazionale di previdenza ed assistenza farmacisti (riigi farmatseutide hoolekande- ja abistamisamet); |

c) veterinaaride puhul: | Ente nazionale di previdenza ed assistenza veterinari (riigi veterinaaride hoolekande- ja abistamisamet); |

d) ämmaemandate puhul: | Ente nazionale di previdenza ed assistenza per le ostetriche (riigi ämmaemandate hoolekande- ja abistamisamet); |

e) inseneride ja arhitektide puhul: | Cassa nazionale di previdenza per gli ingegneri ed architetti (riigi inseneride ja arhitektide hoolekandefond); |

f) maamõõtjate puhul: | Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore dei geometri (riigi maamõõtjate hoolekande- ja abistamisamet); |

g) advokaatide puhul: | Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore degli avvocati e dei procuratori (riigi advokaatide hoolekande- ja abistamisamet); |

h) ökonomistide puhul: | Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore dei dottori commercialisti (riigi ökonomistide hoolekande- ja abistamisfond); |

i) raamatupidajate puhul: | Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore dei ragionieri e periti commerciali (riigi raamatupidajate hoolekande- ja abistamisamet); |

j) tööhõivespetsialistide puhul: | Ente nazionale di previdenza ed assistenza per i consulenti del lavoro (riigi tööhõivespetsialistide hoolekande- ja abistamisamet); |

k) notarite puhul: | Cassa nazionale notariato (riigi notarite fond); |

l) tolliametnike puhul: | Fondo di previdenza a favore degli spedizioneri doganali (tolliametnike hoolekandefond). |

4. Matusetoetused: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad. |

Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad. |

Cassa marittima (merendusfond, kus asjaomane isik on registreeritud). |

5.Töötajate töötus:

a) üldiselt: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad; |

b) ajakirjanikele: | Istituto nazionale di previdenza per i giornalisti italiani "G. Amendola" (G. Amendola nimeline Itaalia ajakirjanike riiklik hoolekandeamet), Rooma. |

6.Peretoetus töötajatele

a) üldiselt: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad; |

b) ajakirjanikele: | Istituto nazionale di previdenza per i giornalisti italiani "G. Amendola" (G. Amendola nimeline Itaalia ajakirjanike riiklik hoolekandeamet), Rooma. |

I. LUKSEMBURG

1.Haigus ning rasedus ja sünnitus:

a) määruse artiklite 19, 22, artikli 28 lõike 1, artikli 29 lõike 1 ja artikli 31 ning rakendusmääruse artiklite 17, 18, 20, 21, 22, 24, 29, 30 ja 31 kohaldamisel: | Caisse de maladie des ouvriers et/ou union des caisses de maladie(tööliste haigekassa ja/või haigekassade liit); |

b) määruse artikli 27 kohaldamisel: | Caisse de maladie compétente, selon la législation luxembourgeoise, pour la pension partielle luxembourgeoise et/ou union des caisses de maladie (pädev haigekassa, mis Luksemburgi õigusaktide alusel on pädev Luksemburgi osalise pensioni suhtes, ja/või haigekassade liit). |

2.Invaliidsus, vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a) töölistele: | Établissement d'assurance contre la vieillesse et l'invalidité, Luxembourg (vanadus- ja invaliidsuskindlustuse amet), Luxembourg; |

b) bürootöötajatele ja kutsealade esindajatele: | Caisse de pension des employés privés, Luxembourg (erasektori bürootöötajate pensionifond), Luxembourg; |

c) käsitöö, kaubanduse või tootmisega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele: | Caisse de pension des artisans, des commerçants et des industriels, Luxembourg (käsitööliste, kaubastajate ja tootjate pensionifond), Luxembourg; |

d) põllumajandusega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele: | Caisse de pension agricole, Luxembourg (põllumajanduse pensionifond), Luxembourg. |

3.Tööõnnetused ja kutsehaigused:

a) põllumajanduse või metsandusega tegelevatele töötajatele ja füüsilisest isikutest ettevõtjatele: | Association d'assurance contre les accidents, section agricole et forestière, Luxembourg (õnnetuskindlustuse liidu põllumajandus- ja metsandusosakond), Luxembourg; |

b) kõik muud sund- või vabatahtliku kindlustuse juhtumid: | Association d'assurance contre les accidents, section industrielle, Luxembourg (õnnetuskindlustuse liidu tööstusosakond), Luxembourg. |

4. Töötus: | Administration de l'emploi (tööhõiveamet), Luxembourg. |

5. Perehüvitised: | Caisse nationale des prestations familiales (riigi peretoetusfond), Luxembourg. |

J. MADALMAAD

1.Haigus, rasedus ja sünnitus, tööõnnetused, kutsehaigused:

a)mitterahalised hüvitised:

i) elukohajärgsed asutused: | üks elukohajärgne pädev haigekassa asjaomase isiku valikul; |

ii) viibimiskohajärgsed asutused: | Algemeen Nederlands Onderling Ziekenfonds (Madalmaade üldhaigekassa), Utrecht; |

b) rahalised hüvitised: | Nieuwe Algemene Bedrijfsvereniging (uus üldine kutse- ja ametiliit), Amsterdam. |

2.Invaliidsus:

a) kui õigus saada hüvitist on olemas üksnes Madalmaade õigusaktide alusel, ka siis, kui ei kohaldata määrust: | pädev Bedrijfsvereniging (kutse- ja ametiliit); |

b) kõikidel muudel juhtudel: | Nieuwe Algemene Bedrijfsvereniging (uus üldine kutse- ja ametiliit), Amsterdam. |

3.Vanadus, toitjakaotus (pensionid):

rakendusmääruse artikli 36 kohaldamisel:

a) üldiselt: | Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspank), Postbus 1100, 1180 BH Amstelveen; |

b) Belgiaga seotud küsimustes: | Bureau voor Belgische Zaken de sociale verzekering betreffende (Belgia sotsiaalkindlustusküsimuste büroo), Breda; |

c) Saksamaaga seotud küsimustes: | Bureau voor Duitse zaken (Saksamaaga seotud küsimuste büroo), Nijmegen. |

4. Töötus: | Nieuwe Algemene Bedrijfsvereniging (uus üldine kutse- ja ametiliit), Amsterdam. |

5.Perehüvitised:

määruse artiklite 73 ja 74 kohaldamisel: | pereliikmete elukohapiirkonna Districtskantoor van de Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspanga kohalik kontor). |

K. AUSTRIA

1.Ravikindlustus:

a) kõikidel juhtudel, välja arvatud määruse artiklite 27 ja 29 ning rakendusmääruse artiklite 30 ja 31 kohaldamine, määruse artiklis 27 osutatud pensionäri elukoha järgse asutuse suhtes: | asjaomase isiku elu- või viibimiskohas pädev Gebietskrankenkasse (piirkondlik ravikindlustusfond); |

b) määruse artiklite 27 ja 29 ning rakendusmääruse artiklite 30 ja 31 kohaldamisel määruse artiklis 27 osutatud pensionäri elukoha järgse asutuse suhtes: | pädev asutus. |

2.Pensionikindlustus:

a) kui asjaomane isik on olnud Austria õigusaktide alam, välja arvatud rakendusmääruse artikli 53 kohaldamisel: | pädev asutus; |

b) kõikidel muudel juhtudel, välja arvatud rakendusmääruse artikli 53 kohaldamine: | Pensionsversicherungsanstalt der Angestellten (töötajate pensionikindlustuse amet), Viin; |

c) rakendusmääruse artikli 53 kohaldamisel: | Hauptverband der österreichischen Sozialversicherungsträger (Austria sotsiaalkindlustusasutuste põhiliit), Viin. |

3.Õnnetuskindlustus:

a)mitterahalised hüvitised:

hüvitise võib määrata: | asjaomase isiku elu- või viibimiskohas pädev Gebietskrankenkasse (piirkondlik ravikindlustusfond), võiAllgemeine Unfallversicherungsanstalt (üldine õnnetuskindlustusamet), Viin; |

b)rahalised hüvitised:

i) kõikidel juhtudel, välja arvatud rakendusmääruse artikli 53 kohaldamine seoses artikliga 77: | Allgemeine Unfallversicherungsanstalt (üldine õnnetuskindlustusamet), Viin; |

ii) rakendusmääruse artikli 53 kohaldamisel seoses artikliga 77: | Hauptverband der österreichischen Sozialversicherungsträger (Austria sotsiaalkindlustusasutuste põhiliit), Viin. |

4. Töötuskindlustus: | asjaomase isiku elu- või viibimiskohas pädev Regionale Geschäftsstelle des Arbeitsmarktservice (tööturuameti kohalik kontor). |

5.Perehüvitised:

a) perehüvitised, välja arvatud Karenzurlaubsgeld (spetsiaalne rasedus- ja sünnitushüvitis): | hüvitisesaaja elu- või viibimiskohas pädev Finanzamt (rahandusamet); |

b) Karenzurlaubsgeld (spetsiaalne rasedus- ja sünnitushüvitis): | asjaomase isiku elu- või viibimiskohas pädev Regionale Geschäftsstelle des Arbeitsmarktservice (tööturuameti kohalik kontor). |

L. PORTUGAL

I.Mandri-Portugal

1. Haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning perehüvitised (mitterahaliste rasedus- ja sünnitus- ning perehüvitiste kohta vt ka 10. lisa): | asjaomase isiku elukohajärgne Centro Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustuskeskus). |

2. Invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus: | Centro Nacional de Pensoes (riigi pensionikeskus), Lissabon, ja asjaomase isiku elukohajärgne Centro Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustuskeskus). |

3. Tööõnnetused ja kutsehaigused: | Caixa Nacional de Seguros de Doenças Profissionais (riiklik kutsehaiguskindlustuse fond), Lissabon. |

4.Töötushüvitised:

a) taotluse vastuvõtmine ja tööhõivega seotud asjaolude kontrollimine (nt töötusperioodi kinnitamine, töötuse klassifitseerimine, olukorra kontroll): | asjaomase isiku elukoha järgne Centro de Emprego (tööhõivekeskus); |

b) töötushüvitiste määramine ja maksmine (nt hüvitise saamise tingimuste kontroll, summa ja kestuse kindlaksmääramine, maksete säilitamist, peatamist või lõpetamist tingiva olukorra kontroll): | asjaomase isiku elukoha järgne Centro Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustuskeskus). |

5. Hüvitised mitteosamakselisest sotsiaalkindlustusskeemist: | asjaomase isiku elukoha järgne Centro Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustuskeskus). |

II.Madeira autonoomne piirkond

1. Haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning toitjakaotushüvitised (mitterahaliste rasedus- ja sünnitus- ning perehüvitiste kohta vt ka 10. lisa): | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Funchal. |

2. a) Invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Funchal; |

b) invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus põllumajandustöötajate eriskeemi alusel: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Funchal. |

3. Tööõnnetused ja kutsehaigused: | Caixa Nacional de Seguros de Doenças Profissionais (riiklik kutsehaiguskindlustuse fond), Lissabon. |

4.Töötushüvitised:

a) taotluse vastuvõtmine ja tööhõivega seotud asjaolude kontrollimine (nt töötusperioodi kinnitamine, töötuse klassifitseerimine, olukorra kontroll): | Direcção Regional de Emprego (piirkondlik tööhõivedirektoraat), Funchal; |

b) töötushüvitiste määramine ja maksmine (nt hüvitise saamise tingimuste kontroll, summa ja kestuse kindlaksmääramine, maksete säilitamist, peatamist või lõpetamist tingiva olukorra kontroll): | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Funchal. |

5. Hüvitised mitteosamakselisest sotsiaalkindlustusskeemist: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Funchal. |

III.Assooride autonoomne piirkond

1. Haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning toitjakaotushüvitised (mitterahaliste rasedus- ja sünnitus- ning perehüvitiste kohta vt ka 10. lisa): | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Angra do Heroísmo. |

2. a) Invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Angra do Heroísmo; |

b) invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus põllumajandustöötajate eriskeemi alusel: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Angra do Heroísmo. |

3. Tööõnnetused ja kutsehaigused: | Caixa Nacional de Seguros de Doenças Profissionais (riiklik kutsehaiguskindlustuse fond), Lissabon. |

4.Töötushüvitised:

a) taotluse vastuvõtmine ja tööhõivega seotud asjaolude kontrollimine (nt töötusperioodi kinnitamine, töötuse klassifitseerimine, olukorra kontroll): | asjaomase isiku elukohajärgne Centro de Emprego (tööhõivekeskus); |

b) töötushüvitiste määramine ja maksmine (nt hüvitise saamise tingimuste kontroll, summa ja kestuse kindlaksmääramine, maksete säilitamist, peatamist või lõpetamist tingiva olukorra kontroll): | asjaomase isiku elukohajärgne Centro de Prestaçoes Pecuniarias de Segurança Social (rahaliste sotsiaalkindlustushüvitiste keskus). |

5. Hüvitised mitteosamakselisest sotsiaalkindlustusskeemist: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Angra do Heroísmo. |

M. SOOME

1.Haigus ning rasedus ja sünnitus:

a) rahalised hüvitised: | Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet), Helsinki; |

b)mitterahalised hüvitised:

i) ravikindlustushüvitised: | Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet), Helsinki; |

ii) riigi tervishoiu- ja haiglateenused: | kohalikud üksused, mis skeemi alusel teenuseid osutavad. |

2.Vanadus, invaliidsus, toitjakaotus (pensionid):

a) rahvapensionid: | Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet), Helsinki; |

b) töökohajärgsed pensionid: | Eläketurvakeskus/Pensionskyddscentralen (pensionikindlustuskeskus), Helsinki. |

3. Matusetoetused: | Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet), Helsinki. |

4.Töötus:

a) põhiskeem: | Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet), Helsinki; |

b)töötasust sõltuvate hüvitistega skeem:

i) artikli 69 korral: | Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet), Helsinki; |

ii) muudel puhkudel: | pädev töötushüvitisfond, kus asjaomane isik on kindlustatud. |

5. Perehüvitised: | Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet), Helsinki. |

N. ROOTSI

1. Kõikide riskide, v.a töötushüvitiste puhul: | elu- või viibimiskohajärgne sotsiaalkindlustusamet; |

2. Töötushüvitiste puhul: | elu- või viibimiskohajärgne riigi tööamet. |

O. ÜHENDKUNINGRIIK

1.Mitterahalised hüvitised:

— Suurbritannia ja Põhja-Iiri: | ametiasutused, kes määravad riigi terviseameti hüvitisi; |

— Gibraltar: | Gibraltari terviseamet. |

2.Rahalised hüvitised (välja arvatud perehüvitised):

— Suurbritannia: | Department of Social Security, Benefits Agency, Overseas Branch (sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna välisriikide sektsioon), Newcastle upon Tyne, NE98 1YX; |

— Põhja-Iiri: | Department of Health and Social Service Northern Ireland Social Security Agency, Overseas Branch (tervishoiu- ja sotsiaalteenistuse ameti Põhja-Iiri sotsiaalkindlustuse osakonna välisriikide sektsioon), Belfast, BT1 1DX; |

— Gibraltar: | Gibraltari töö- ja sotsiaalkindlustusamet, Gibraltar. |

3.Perehüvitised:

määruse artiklite 73 ja 74 kohaldamisel: | |

— Suurbritannia: | Department of Social Security, Benefits Agency, Child Benefit Centre (sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna lastehüvitise keskus), Newcastle upon Tyne, NE88 1AA; |

— Põhja-Iiri: | Department of Health and Social Service Northern Ireland Social Security Agency, Child Benefit Office (tervishoiu- ja sotsiaalteenistuse ameti Põhja-Iiri sotsiaalkindlustuse osakonna lastehüvitise sektsioon), Belfast, BT1 1SA; |

— Gibraltar: | Gibraltari töö- ja sotsiaalkindlustusamet, Gibraltar. |

--------------------------------------------------

LISA 4 (A) (B) (2) (3) (7) (9) (12) (13) (14) (15)

KONTAKTASUTUSED

(Rakendusmääruse artikli 3 lõige 1, artikli 4 lõige 4 ja artikkel 122)

A. BELGIA

1.Haigus ning rasedus ja sünnitus:

a) üldiselt: | Institut national d'assurance maladie-invalidité, Bruxelles — Rijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel); |

b) meremeeste puhul: | Caisse de Secours et de prévoyance en faveur des marins — Hulp- en voorzorgskas voor zeevarenden — (meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen; |

c) välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

d) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

2.Invaliidsus

a) üldinvaliidsus: | Institut national d'assurance maladie-invalidité, Bruxelles — Rijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel); |

b) spetsiaalne invaliidsuskindlustusskeem kaevurite puhul: | Fonds national de retraite des ouvriers-mineurs, Bruxelles — Nationaal pensioenfonds voor mijnwerkers, Brussel — (riigi kaevurite pensionifond, Brüssel); |

c) meremeeste invaliidsuskindlustusskeem: | Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marins — Hulp- en voorzorgskas voor zeevarenden — (meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen; |

d) välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute invaliidsus: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

e) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate invaliidsus: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

3.Vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a)rakendusmääruse artiklite 41–43 ja 45–50 kohaldamisel:

i) tööliste, bürootöötajate, kaevurite ja meremeeste puhul: | Office national des pensions, Bruxelles — Rijksdienst voor pensioenen, Brussel — (riigi pensioniamet, Brüssel); |

ii) füüsilisest isikust ettevõtjate puhul: | Institut national d'assurances sociales pour travailleurs indépendants, Bruxelles — Rijksinstituut voor de sociale verzekeringen der zelfstandigen, Brussel — (riigi füüsilisest isikutest ettevõtjate sotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

iii) välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

iv) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

b)rakendusmääruse artikli 45 (väljamakseasutus), artikli 53 lõike 1, artikli 110 ning artikli 111 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel:

i) tööliste, bürootöötajate, kaevurite, meremeeste ja füüsilisest isikust ettevõtjate puhul: | Office national des pensions, Bruxelles — Rijksdienst voor pensioenen, Brussel — (riigi pensioniamet, Brüssel); |

ii) välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

iii) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

4.Tööõnnetused ja kutsehaigused:

a) tööõnnetused: | Fonds des accidents du travail, Bruxelles — Fonds voor arbeidsongevallen, Brussel — (tööõnnetuste fond, Brüssel); |

| Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

b) kutsehaigused: | Ministère de la prévoyance sociale(sotsiaalhoolekandeministeerium), Brüssel; |

| Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

5.Matusetoetused:

a) üldiselt: | Institut national d'assurance maladie-invalidité, Bruxelles — Rijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel); |

b) meremeeste puhul: | Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marins — Hulp- en voorzorgskas voor zeevarenden — (meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen; |

c) välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

d) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

6.Töötus:

a) üldiselt: | Office national de l'emploi, Bruxelles — Rijksdienst voor arbeidsvoorziening, Brussel — (riigi tööhõiveamet, Brüssel); |

b) meremeeste puhul: | Pool des marins de la marine marchande — Pool van de zeelieden ter koopvaardij — (merekaubandusühisus), Antwerpen. |

7.Perehüvitised:

a) töötajate puhul: | Office national des allocations familiales pour travailleurs salariés, Bruxelles — Rijksdienst voor kinderbijslag voor werknemers, Brussel — (riigi töötajate perehüvitiste amet, Brüssel); |

b) füüsilisest isikust ettevõtjate puhul: | Institut national d'assurances sociales pour travailleurs indépendants, Bruxelles — Rijksinstituut voor de sociale verzekeringen der zelfstandigen, Brussel — (riigi füüsilisest isikutest ettevõtjate sotsiaalkindlustusamet); |

c) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

B. TAANI

1. a) mitterahalised haigus-, rasedus- ja sünnitushüvitised: | Sundhedsministeriet (tervishoiuministeerium), Kopenhaagen; |

b) rahalised haigus-, rasedus- ja sünnitushüvitised: | Direktoratet for Social Sikring og Bistand (riigi sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalhoolekandeamet), Kopenhaagen. |

2. Sotsiaalpensione käsitlevates õigusaktides ettenähtud pensionid ja hüvitised: | Direktoratet for Social Sikring og Bistand (riigi sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalhoolekandeamet), Kopenhaagen. |

3. Rehabilitatsioonitoetused: | Direktoratet for Social Sikring og Bistand (riigi sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalhoolekandeamet), Kopenhaagen. |

4. Hüvitised tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral: | Arbejdsskadestyrelsen (riigi tööõnnetuste ja kutsehaiguste amet), Kopenhaagen. |

5. Perehüvitised (peretoetused): | Direktoratet for Social Sikring og Bistand (riigi sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalhoolekandeamet), Kopenhaagen. |

6. Matusetoetused: | Sundhedsministeriet (tervishoiuministeerium), Kopenhaagen. |

7. Töötajate pensionilisa käsitleva seaduse (loven om Arbejdsmarkedets Tillægspension) alusel tagatud pensionid: | Socialministeriet (sotsiaalministeerium), Kopenhaagen. |

8. Töötushüvitised: | Direktoratet for Arbejdsløshedsforsikringen (riigi töötuskindlustusamet), Kopenhaagen. |

C. SAKSAMAA

1. Ravikindlustus: | Deutsche Verbindungsstelle Krankenversicherung — Ausland (Saksa ravikindlustuse sidekeskus — välisriigid), Bonn. |

2. Õnnetuskindlustus: | Hauptverband der gewerblichen Berufsgenossenschaften (tööstuse kutseliitude föderatsioon), St. Augustin. |

3.Tööliste pensionikindlustus:

a) rakendusmääruse artikli 3 lõike 2 kohaldamisel: | Verband deutscher Rentenversicherungsträger (Saksa pensionikindlustusasutuste föderatsioon), Frankfurt Maini ääres; |

b)rakendusmääruse artikli 51 ja artikli 53 lõike 1 kohaldamisel, ning rakendusmääruse artiklis 55 osutatud pealkirja "Väljamaksev organ" alusel:

i) Belgia ja Hispaaniaga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Rheinprovinz (Reini provintsi piirkondlik kindlustusamet), Düsseldorf; |

ii) Taaniga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Schleswig-Holstein (Schleswig-Holsteini piirkondlik kindlustusamet), Lübeck; |

iii) Prantsusmaaga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalzi piirkondlik kindlustusamet), Speyer, või pädeva asutusena vastavalt 2. lisale, Landesversicherungsanstalt Saarland (Saarimaa piirkondlik kindlustusamet), Saarbrücken; |

iv) Kreekaga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Württemberg (Württembergi piirkondlik kindlustusamet), Stuttgart; |

v) Itaaliaga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Schwaben (Šaabimaa piirkondlik kindlustusamet), Augsburg; |

vi) Luksemburgiga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalzi piirkondlik kindlustusamet), Speyer; |

vii) Madalmaadega seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Westfalen (Vestfaali piirkondlik kindlustusamet), Münster; |

viii) Iirimaa ja Ühendkuningriigiga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Freie und Hansestadt Hamburg (Hamburgi vaba- ja hansalinna piirkondlik kindlustusamet), Hamburg; |

ix) Portugaliga seotud küsimustes: | Landesversicherungsanstalt Unterfranken (Alam-Frangi piirkondlik kindlustusamet), Würzburg. |

4. Bürootöötajate pensionikindlustus: | Bundesversicherungsanstalt für Angestellte (föderaalne bürootöötajate kindlustusamet), Berliin. |

5. Kaevurite pensionikindlustus: | Bundesknappschaft (föderaalne kaevurite kindlustusfond), Bochum. |

6. Põllumeeste vanaduskindlustus: | Landwirtschaftliche Alterskasse Rheinland-Pfalz (põllumeeste vanaduskindlustusfond Rheinland-Pfalzis), Speyer. |

7. Raua- ja terasetööstuse tööliste täiendav kindlustus: | Landesversicherungsanstalt Saarland, Abteilung Hüttenknappschaftliche Pensionsversicherung (Saarimaa piirkondlik kindlustusamet, raua- ja terasetööstuse tööliste pensionikindlustusosakond), Saarbrücken. |

8. Töötushüvitised ja perehüvitised: | Hauptstelle der Bundesanstalt für Arbeit (föderaalse tööameti peakorter), Nürnberg. |

D. HISPAANIA

1. Kõikide sotsiaalkindlustussüsteemi kuuluvate skeemide puhul, välja arvatud meremeeste skeem, ning kõikide juhtumite puhul, välja arvatud töötus: | Instituto Nacional de Seguridad Social (riigi sotsiaalkindlustusamet), Madrid. |

2. "Meremeeste eriskeemi" puhul ja kõikide juhtumite puhul: | Instituto Social de la Marina (meremeeste sotsiaalamet), Madrid. |

3. Töötushüvitiste puhul, välja arvatud meremeestele: | Instituto Nacional de Empleo (riigi tööhõiveamet), Madrid. |

4. Mitteosamakseliste vanadus- ja invaliidsuspensionide puhul: | Instituto Nacional de Servicios Sociales (riigi sotsiaalteenustamet), Madrid. |

E. PRANTSUSMAA

1. Üldiselt: | Centre de sécurité sociale des travailleurs migrants (võõrtöötajate sotsiaalkindlustuskeskus), Pariis. |

2. Kaevurite skeem invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionide puhul: | Caisse autonome nationale de sécurité sociale dans les mines (riigi kaevurite sõltumatu sotsiaalkindlustusfond), Pariis. |

F. KREEKA

1. Üldiselt: | Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων (IKA), Αθήνα (sotsiaalkindlustusamet, Ateena). |

2. Töötushüvitised, peretoetused: | Οργανισμός Απασχολήσεως Εργατικού Δυναμικού (ΟΑΕΔ), Αθήνα (tööhõiveamet, Ateena). |

3. Meremeeste puhul: | Ναυτικό Απομαχικό Ταμείο (NAT), Πειραιάς (meremeeste pensionifond, Pireus). |

G. IIRIMAA

1. Mitterahalised hüvitised: | Department of Health (tervishoiuamet), Dublin. |

2.Rahalised hüvitised:

a) vanadus ja toitjakaotus (pensionid): | Department of Social Welfare, Pensions Services Office (sotsiaalhoolekandeameti pensionitalitus), Sligo; |

b) perehüvitised: | Department of Social Welfare, Child Benefit Section (sotsiaalhoolekandeameti lastehüvitistalitus), St Oliver Plunkett Road, Letterkenny, Co. Donegal; |

c) muud rahalised hüvitised: | Department of Social Welfare (sotsiaalhoolekandeamet), Dublin. |

H. ITAALIA

1.Haigus (sealhulgas tuberkuloos) ning rasedus ja sünnitus:

A.töötajad:

a) mitterahalised hüvitised: | Ministero della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma; |

b) rahalised hüvitised: | Istituto nazionale della previdenza sociale, direzione generale (riigi sotsiaalhoolekandeameti peadirektoraat), Rooma. |

B.füüsilisest isikust ettevõtjad:

mitterahalised hüvitised: | Ministero della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma. |

2.Tööõnnetused ja kutsehaigused:

A.töötajad:

a) mitterahalised hüvitised: | Ministero della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma; |

b) proteesid ja suuremad seadmed, kohtumeditsiinilise ekspertiisi põhjal määratud hüvitised ning nendega seotud läbivaatused ja tõendid: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro, direzione generale (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise ameti peadirektoraat), Rooma. |

B.füüsilisest isikust ettevõtjad (ainult meditsiiniradioloogide puhul):

a) mitterahalised hüvitised: | Ministero della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma; |

b) proteesid ja suuremad seadmed, kohtumeditsiinilise ekspertiisi põhjal määratud hüvitised ning nendega seotud uuringud ja tõendid: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro, direzione generale (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise ameti peadirektoraat), Rooma; |

c) rahalised hüvitised: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro, direzione generale (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise ameti peadirektoraat), Rooma. |

3. Invaliidsus, vanadus, toitjakaotus, töötus, peretoetus: | Istituto nazionale della previdenza sociale, direzione generale (riigi sotsiaalhoolekandeameti peadirektoraat), Rooma. |

I. LUKSEMBURG

I.HÜVITISTE MÄÄRAMINE

1. Haigus, rasedus ja sünnitus: | Union des caisses de maladie (haigekassade liit), Luxembourg. |

2.Invaliidsus, vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a) töölistele: | Établissement d'assurance contre la vieillesse et l'invalidité, Luxembourg (vanadus- ja invaliidsuskindlustusamet), Luxembourg; |

b) bürootöötajatele ja kutsealade füüsilisest isikust ettevõtjatele: | Caisse de pension des employés privés, Luxembourg (erasektori bürootöötajate pensionifond), Luxembourg; |

c) käsitöö, kaubanduse või tootmisega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele: | Caisse de pension des artisans, des commerçants et des industriels (käsitööliste, kaubastajate ja tootjate pensionifond), Luxembourg; |

d) põllumajandusega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele: | Caisse de pension agricole (põllumajanduse pensionifond), Luxembourg. |

3.Tööõnnetused ja kutsehaigused:

a) põllumajanduse või metsandusega tegelevatele töötajatele ja füüsilisest isikutest ettevõtjatele: | Association d'assurance contre les accidents, section agricole et forestière (õnnetuskindlustuse liidu põllumajandus- ja metsandusosakond), Luxembourg; |

b) kõik muud sund- või vabatahtliku kindlustuste juhtumid: | Association d'assurance contre les accidents, section industrielle (õnnetuskindlustuse liidu tööstusosakond), Luxembourg. |

4. Töötus: | Administration de l'emploi (tööhõiveamet), Luxembourg. |

5. Perehüvitised: | Caisse nationale des prestations familiales (riigi peretoetusfond), Luxembourg. |

6.Matusetoetused:

a) määruse artikli 66 kohaldamisel: | Union des caisses de maladie (haigekassade liit), Luxembourg; |

b) muudel puhkudel: | lõikes 1 või 3 osutatud asutused olenevalt sellest, milline kindlustusharu vastutab hüvitise maksmise eest. |

II. MUUD JUHUD | Inspection générale de la sécurité sociale (sotsiaalkindlustuse peainspektsioon), Luxembourg. |

J. MADALMAAD

1.Haigus, rasedus ja sünnitus, invaliidsus, tööõnnetused, kutsehaigused ning töötus:

a) mitterahalised hüvitised: | Ziekenfondsraad (haigekassanõukogu), Amstelveen; |

b) rahalised hüvitised: | Nieuwe Algemene Bedrijfsvereniging (uus üldine kutse- ja ametiliit), Amsterdam. |

2.Vanadus, toitjakaotus (pensionid), perehüvitised:

a) üldreeglina: | Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspank), Postbus 1100, 1180 BH Amstelveen; |

b) Belgiaga seotud küsimustes: | Bureau voor Belgische Zaken de sociale verzekering betreffende (Belgia sotsiaalkindlustusküsimuste büroo), Breda; |

c) Saksamaaga seotud küsimustes: | Bureau voor Duitse zaken (Saksamaaga seotud küsimuste büroo), Nijmegen. |

K. AUSTRIA

1. Ravi-, õnnetus- ja pensionikindlustus: | Hauptverband der österreichischen Sozialversicherungsträger (Austria sotsiaalkindlustusasutuste pealiit), Viin. |

2.Töötuskindlustus:

a) Saksamaaga seotud küsimustes: | Landesgeschäftsstelle Salzburg des Arbeitsmarktservice (tööturuameti Salzburgi kontor), Salzburg; |

b) kõikidel muudel puhkudel: | Landesgeschäftsstelle Wien des Arbeitsmarketservice (tööturuameti Viini kontor), Viin. |

3.Perehüvitised:

a) perehüvitised, välja arvatud Karenzurlaubsgeld (spetsiaalne rasedus- ja sünnitushüvitis): | Bundesministerium für Jugend und Familie (föderaalne noorte- ja pereministeerium), Viin; |

b)Karenzurlaubsgeld (spetsiaalne rasedus- ja sünnitushüvitis):

i) Saksamaaga seotud küsimustes: | Landesgeschäftsstelle Salzburg des Arbeitsmarktservice (tööturuameti Salzburgi kontor), Salzburg; |

ii) kõikidel muudel juhtudel: | Landesgeschäftsstelle Wien des Arbeitsmarktservice (tööturuameti Viini kontor), Viin. |

L. PORTUGAL

Seoses määruse artiklis 4 osutatud kõikide sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide, skeemide ja harudega: | Departamento de Relações Internacionais e Convenções de Segurança Social (rahvusvaheliste suhete ja sotsiaalkindlustuslepingute amet), Lissabon. |

M. SOOME

1. Haigus- ning rasedus- ja sünnituskindlustus, rahvapensionid, perehüvitised, töötushüvitised ja matusetoetused: | Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet), Helsinki. |

2. Töökohajärgne pension: | Eläketurvakeskus — Pensionsskydscentralen (pensionikindlustuskeskus), Helsinki. |

3. Tööõnnetused, kutsehaigused: | Tapaturmavakuutuslaitosten Liitto — Olycksfallsförsäkringsanstalternas Förbund (õnnetuskindlustusasutuste liit), Helsinki. |

N. ROOTSI

1. Kõikide juhtumite, v.a töötushüvitiste puhul: | Riksförsäkringsverket (riigi sotsiaalkindlustusamet). |

2. Töötushüvitiste puhul: | Arbetsmarknadsstyrelsen (riigi tööturuamet). |

O. ÜHENDKUNINGRIIK

Suurbritannia:

a) sissemaksed ja mitterahalised hüvitised lähetatud töötajatele: | Department of Social Security, Contributions Agency, Overseas Contributions (sotsiaalkindlustusameti sissemaksete osakonna välississemaksete sektsioon), Newcastle upon Tyne, NE98 1YX; |

b) kõik muud küsimused: | Department of Social Security, Benefits Agency, Overseas Branch (sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna välisriikide sektsioon), Newcastle upon Tyne, NE98 1YX. |

Põhja-Iiri: | Department of Health and Social Services, Northern Ireland Social Security Agency, Overseas Branch (tervishoiu- ja sotsiaalteenistusameti Põhja-Iiri sotsiaalkindlustusosakonna välisriikide sektsioon), Belfast, BT1 1DX. |

Gibraltar: | Department of Social Security, Benefits Agency, Overseas Branch (sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna välisriikide sektsioon), Newcastle upon Tyne, NE98 1YX. |

--------------------------------------------------

LISA 5 (A) (B) (4) (7) (9) (12) (13) (14) (15)

KAHEPOOLSETE KONVENTSIOONIDE RAKENDUSSÄTTED, MIS JÄÄVAD KEHTIMA

(Rakendusmääruse artikli 4 lõige 5, artikkel 5, artikli 53 lõige 3, artikkel 104, artikli 105 lõige 2 ning artiklid 116, 121 ja 122)

Üldised märkused

I. Kui käesolevas lisas osutatud sätted viitavad konventsioonide või määruste nr 3, nr 4 või nr 36/63/EMÜ sätetele, asendatakse sellised viited viidetega käesoleva määruse või rakendusmääruse vastavatele sätetele, välja arvatud siis, kui nimetatud konventsioonide sätted jäävad kehtima seetõttu, et need on loetletud määruse II lisas.

II. Denonsseerimisklausel, mis sisaldub konventsioonis, mille sätteid hõlmab käesolev lisa, jääb nimetatud sätete suhtes kehtima.

1. BELGIA — TAANI

23. novembri 1978. aasta kokkulepe mõlemapoolse tagasimaksmisest loobumise kohta vastavalt määruse artikli 36 lõikele 3 (mitterahalised hüvitised haiguse ning raseduse ja sünnituse puhul) ja rakendusmääruse artikli 105 lõikele 2 (ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud).

2. BELGIA — SAKSAMAA

a) 20. juuli 1965. aasta halduskokkulepe nr 2, millega rakendatakse 7. detsembri 1957. aasta üldkonventsiooni täiendava kokkulepe nr 3 (pensioni maksmine konventsiooni jõustumisele eelneva perioodi eest).

b) Võõrtöötajate sotsiaalkindlustust käsitlevaid Euroopa Majandusühenduse Nõukogu määrusi nr 3 ja 4 rakendava 20. juuli 1965. aasta kokkuleppe artikli 9 lõige 1.

c) Euroopa Majandusühenduse Nõukogu määruse nr 36/63/EMÜ artikli 14 lõiget 3 ja määruse nr 4 artikli 73 lõiget 4 rakendav 6. oktoobri 1964. aasta kokkulepe mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmise kohta, mida on antud pensionäridele, kes varem olid piirialatöötajad.

d) 29. jaanuari 1969. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusmaksete tagasimaksmise kohta.

e) 4. detsembri 1975. aasta kokkulepe töötushüvitiste tagasimaksmisest loobumise kohta.

3. BELGIA — HISPAANIA

Ei ole.

4. BELGIA — PRANTSUSMAA

a) 17. jaanuari 1948. aasta täiendava kokkuleppe artiklit 23 rakendav 22. detsembri 1951. aasta kokkulepe (kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajad).

b) 17. jaanuari 1948. aasta täiendava kokkuleppe (kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajad) artiklit 23 rakendava 22. detsembri 1951. aasta halduskokkulepet täiendav 21. detsembri 1959. aasta halduskokkulepe.

c) Euroopa Majandusühenduse Nõukogu määruse nr 36/63/EMÜ artikli 14 lõiget 3 ja määruse nr 4 artikli 73 lõiget 4 rakendav 8. juuli 1964. aasta kokkulepe mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmise kohta, mida on antud pensionäridele, kes varem olid piirialatöötajad.

d) 4. juuli 1984. aasta kokkulepe ühes riigis elavate ja teises riigis töötavate piirialatöötajate arstliku läbivaatuse kohta.

e) Rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 alusel sõlmitud 14. mai 1976. aasta kokkulepe ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumise kohta.

f) Määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklit 92 rakendav 3. oktoobri 1977. aasta kokkulepe (sotsiaalkindlustusmaksete tagasimaksmine).

g) 29. juuni 1979. aasta kokkulepe määruse artikli 70 lõikes 3 ettenähtud tagasimaksmisest vastastikuse loobumise kohta (töötushüvitiste kulud).

h) 6. märtsi 1979. aasta halduskokkulepe, mis käsitleb Belgia ja Prantsusmaa vahelise 12. oktoobri 1978. aasta sotsiaalkindlustuse lisakonventsiooni rakendamise korda selle konventsiooni füüsilisest isikust ettevõtjaid käsitlevate sätete puhul.

i) 21. novembri 1994. aasta ja 8. veebruari 1995. aasta kirjavahetus vastastikuste nõuete lahendamise korra kohta vastavalt rakendusmääruse artiklitele 93, 94, 95 ja 96.

5. BELGIA — KREEKA

Ei ole.

6. BELGIA — IIRIMAA

19. mai ja 28. juuli 1981. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 70 lõike 3 kohta (määruse III jaotise 1. ja 6. peatüki järgsete mitterahaliste hüvitiste ja töötushüvitiste kulude tagasimaksmisest vastastikune loobumine) ja rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest vastastikune loobumine).

7. BELGIA — ITAALIA

a) 20. oktoobri 1950. aasta halduskokkuleppe artiklid 7, 8, 9, 10, 12, 13, 14, 15, 17, 18, 19, artikli 24 teine ja kolmas lõik ning artikli 28 lõige 4, mida on muudetud 10. aprilli 1952. aasta parandusega nr 1, 9. detsembri 1957. aasta parandusega nr 2 ja 21. veebruari 1963. aasta parandusega nr 3.

b) 21. veebruari 1963. aasta kokkuleppe artiklid 6, 7, 8 ja 9, niivõrd kuivõrd need puudutavad võõrtöötajate sotsiaalkindlustust käsitlevate Euroopa Majandusühenduse Nõukogu määruste nr 3 ja 4 rakendamist.

c) 12. jaanuari 1974. aasta kokkulepe rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 rakendamise kohta.

d) 31. oktoobri 1979. aasta kokkulepe rakendusmääruse artikli 18 lõike 9 kohaldamise kohta.

e) 10. detsembri 1991. aasta ja 10. veebruari 1992. aasta kirjavahetus vastastikuste nõuete tagasimaksmise kohta vastavalt rakendusmääruse artiklile 93.

8. BELGIA — LUKSEMBURG

a) …

b) …

c) 28. jaanuari 1961. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusmaksete tagasimaksmise kohta.

d) 1. augusti 1975. aasta kokkulepe 14. juuni 1971. aasta nõukogu määruse nr 1408/71 artikli 36 lõikes 3 ettenähtud tagasimaksmisest loobumise kohta mitterahaliste hüvitiste kulude puhul, mida on antud haigus- ning rasedus- ja sünnituskindlustuse alusel töötaja pereliikmetele, kes ei ela töötajaga samas riigis.

e) Rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 alusel sõlmitud 16. aprilli 1976. aasta kokkulepe ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumise kohta.

f) …

9. BELGIA — MADALMAAD

a) 7. veebruari 1964. aasta kokkuleppe artiklid 9–15 ja artikli 17 lõige 4 pere- ja sünnitushüvitiste kohta.

b) 21. märtsi 1968. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusmaksete kogumise ja tagasimaksmise kohta ning nimetatud kokkuleppe alusel sõlmitud 25. novembri 1970. aasta halduskokkulepe.

c) 24. detsembri 1980. aasta kokkulepe ravikindlustuse kohta (arstiabi) vastavalt muudatustele.

d) 12. augusti 1982. aasta kokkulepe ravi-, rasedus- ja sünnitus- ning invaliidsuskindlustuse kohta.

10. BELGIA — AUSTRIA

Ei ole.

11. BELGIA — PORTUGAL

Ei ole.

12. BELGIA — SOOME

Ei kohaldata.

13. BELGIA — ROOTSI

Ei kohaldata.

14. BELGIA — ÜHENDKUNINGRIIK

a) 4. mai ja 14. juuni 1976. aasta kirjavahetus rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine).

b) 18. jaanuari ja 14. märtsi 1977. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 kohta (määruse III jaotise 1. peatüki tingimuste kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmine või tagasimaksmisest loobumine), mida on muudetud 4. mai ja 23. juuli 1982. aasta kirjavahetusega (määruse artikli 22 lõike 1 punkti a alusel kantud kulude tagasimaksmise kokkulepe).

15. BELGIA — SAKSAMAA

a) 14. augusti 1953. aasta lepingu rakendamist käsitleva 4. juuni 1954. aasta kokkuleppe artiklid 8–14.

b) 27. aprilli 1979. aasta kokkulepe, mis käsitleb:

i) osalist vastastikust loobumist kulude tagasimaksmisest, mis on ette nähtud määruse artikli 36 lõikes 3 ja artikli 63 lõikes 3 ja vastastikust loobumist tagasimaksmisest, mis on ette nähtud määruse artikli 70 lõikes 3 ja rakendusmääruse artikli 105 lõikes 2 (haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmisest osaline loobumine ning töötushüvitiste, ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine);

ii) rakendusmääruse artikli 93 lõige 6 (hüvitatava summa kindlaksmääramise viis haiguse ning raseduse ja sünnituse korral antavate mitterahaliste hüvitiste puhul).

16. TAANI — HISPAANIA

1. juuli 1980. aasta kokkulepe osalise vastastikuse loobumise kohta kulude tagasimaksmisest vastavalt määruse artikli 36 lõikele 3 ja artikli 63 lõikele 3 ning vastastikuse loobumise kohta tagasimaksmisest vastavalt rakendusmääruse artikli 105 lõikele 2. (Osaline loobumine haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmisest ning loobumine ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest).

17. TAANI — PRANTSUSMAA

29. juuni 1979. aasta kokkulepe vastastikusest tagasimaksmisest loobumise kohta haiguse, raseduse ja sünnituse ning tööõnnetuse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulude puhul, välja arvatud määruse artiklite 28 ja 28a ning artikli 29 lõike 1 ja artikli 31 järgsete hüvitiste puhul, 29. juuni 1979. aasta kokkulepe töötushüvitiste tagasimaksmisest loobumise kohta ning 29. juuni 1979. aasta kokkulepe ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumise kohta.

18. TAANI — KREEKA

8. mai 1986. aasta kokkulepe osalise vastastikuse loobumise kohta kulude tagasimaksmisest, mis on ette nähtud määruse artikli 36 lõikes 3 ja artikli 63 lõikes 3, ning vastastikuse loobumise kohta tagasimaksmisest, mis on ette nähtud rakendusmääruse artikli 105 lõikes 2. (Osaline loobumine haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ning kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmisest ning loobumine ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest).

19. TAANI — IIRIMAA

22. detsembri 1980. aasta ja 11. veebruari 1981. aasta kirjavahetus vastastikuse loobumise kohta tagasimaksmisest mitterahaliste hüvitiste kulude puhul, mida on antud ravi-, rasedus- ja sünnitus-, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse alusel, samuti töötushüvitiste ning ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude puhul (määruse artikli 36 lõige 3, artikli 63 lõige 3 ja artikli 70 lõige 3 ning rakendusmääruse artikli 105 lõige 2).

20. TAANI — ITAALIA

12. novembri 1982. aasta ja 12. jaanuari 1983. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 kohta (vastastikune loobumine kulude tagasimaksmisest määruse III jaotise 1. peatüki tingimuste kohaselt haiguse ning raseduse ja sünnituse korral antavate mitterahaliste hüvitiste puhul, välja arvatud määruse artikli 22 lõike 1 punkt c).

21. TAANI — LUKSEMBURG

19. juuni 1978. aasta kokkulepe vastastikuse loobumise kohta kulude tagasimaksmisest, mis on ette nähtud määruse artikli 36 lõikes 3, artikli 63 lõikes 3 ja artikli 70 lõikes 3 ning rakendusmääruse artikli 105 lõikes 2 (haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ning kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulud, töötushüvitiste kulud ning ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud).

22. TAANI — MADALMAAD

a) 30. märtsi ja 25. aprilli 1979. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohta (osaline vastastikune loobumine haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuste ning kutsehaiguste korral makstavate hüvitiste kulude tagasimaksmisest).

b) 30. märtsi ja 25. aprilli 1979. aasta kirjavahetus määruse artikli 70 lõike 3 ja rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (määruse artikli 69 alusel makstavate hüvitiste kulude ning ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine).

23. TAANI — AUSTRIA

13. veebruari 1995. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustuskulude tagasimaksmise kohta.

24. TAANI — PORTUGAL

Ei kohaldata.

25. TAANI — SOOME

15. juuni 1992. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 23: kokkulepe vastastikuse loobumise kohta kulude tagasimaksmisest vastavalt määruse artikli 36 lõikele 3, artikli 63 lõikele 3 ja artikli 70 lõikele 3 (haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ning kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulud ning töötushüvitiste kulud) ja vastavalt rakendusmääruse artikli 105 lõikele 2 (ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud).

26. TAANI — ROOTSI

15. juuni 1992. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 23: kokkulepe vastastikuse loobumise kohta kulude tagasimaksmisest vastavalt määruse artikli 36 lõikele 3, artikli 63 lõikele 3 ja artikli 70 lõikele 3 (haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ning kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulud ning töötushüvitiste kulud) ja vastavalt rakendusmääruse artikli 105 lõikele 2 (ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud).

27. TAANI — ÜHENDKUNINGRIIK

1. 30. märtsi ja 19. aprilli 1977. aasta kirjavahetus, mida on muudetud 8. novembri 1989. aasta ja 10. jaanuari 1990. aasta kirjavahetusega, määruse artikli 36 lõike 3, artikli 63 lõike 3 ja artikli 70 lõike 3 ning rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (mille järgi loobutakse hüvitamast kulusid, mis on seotud:

a) määruse III jaotise 1. või 4. peatüki tingimuste kohaselt antavate mitterahaliste hüvitistega;

b) …

c) rakendusmääruse artiklis 105 osutatud ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatusega).

2. 5. märtsi ja 10. septembri 1984. aasta kirjavahetus selle kohta, et füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes ei kohaldata kokkuleppeid määruse artikli 69 alusel makstava töötushüvitiste tagasimaksmisest loobumise kohta seoses Gibraltariga.

28. SAKSAMAA — HISPAANIA

25. juuni 1990. aasta kokkulepe haiguse korral antavate mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise kohta.

29. SAKSAMAA — PRANTSUSMAA

a) 10. juuli 1950. aasta üldkonventsiooni rakendamist käsitleva 31. jaanuari 1952. aasta halduskokkuleppe nr 2 artiklid 2–4 ja 22–28.

b) 27. juuni 1963. aasta kokkuleppe artikkel 1 määruse nr 4 artikli 74 lõike 5 rakendamise kohta (kindlustatud isikute pereliikmetele antavate mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine).

c) 14. oktoobri 1977. aasta kokkulepe määruse artikli 70 lõikes 3 ettenähtud tagasimaksmisest loobumise kohta (töötushüvitiste kulud).

d) 26. mai 1981. aasta kokkulepe määruse artikli 36 lõike 3 kohta (pensionäridele, kes varem olid piirialatöötajad, nende pereliikmetele või nende ülalpidamisel olnud isikutele haiguse korral määruse artikli 32 alusel antavate mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmisest vastastikune loobumine).

e) 26. mai 1981. aasta kokkulepe määruse artikli 92 rakendamise kohta (sotsiaalkindlustusmaksete kogumine ja tagasimaksmine).

f) 26. mai 1981. aasta kokkulepe rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 rakendamise kohta (vastastikune loobumine ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest).

30. SAKSAMAA — KREEKA

a) 19. oktoobri 1962. aasta halduskokkuleppe artiklid 1 ja 3–6 ning 23. oktoobri 1972. aasta teine halduskokkulepe 31. mai 1961. aasta töötuskindlustuse lepingu kohta.

b) 11. mai 1981. aasta kokkulepe perehüvitiste tagasimaksmise kohta.

c) 11. märtsi 1982. aasta kokkulepe haiguse korral antavate mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise kohta.

31. SAKSAMAA — IIRIMAA

20. märtsi 1981. aasta kokkulepe määruse artikli 36 lõike 3, artikli 63 lõike 3 ja artikli 70 lõike 3 kohta (vastastikune loobumine haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral antavate mitterahaliste hüvitiste kulude ning töötushüvitiste kulude tagasimaksmisest) ja rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (vastastikune loobumine ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest).

32. SAKSAMAA — ITAALIA

a) 5. mai 1953. aasta lepingut rakendava 6. detsembri 1953. aasta halduskokkuleppe artikkel 14, artikli 17 lõige 1, artiklid 18 ja 42, artikli 45 lõige 1 ja artikkel 46 (pensionide maksmine).

b) 27. juuni 1963. aasta kokkuleppe artiklid 1 ja 2 määruse nr 4 artikli 73 lõike 4 ja artikli 74 lõike 5 rakendamise kohta (kindlustatud isikute pereliikmetele antud mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine).

c) 5. novembri 1968. aasta kokkulepe Saksamaa Liitvabariigis kindlustatud Itaalia töötajate pereliikmetele Itaalia ravikindlustusasutuse poolt Itaalias antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise kohta Saksamaa pädevate asutuste poolt.

33. SAKSAMAA — LUKSEMBURG

a) 27. juuni 1963. aasta kokkuleppe artiklid 1 ja 2 määruse nr 4 artikli 73 lõike 4 ja artikli 74 lõike 5 rakendamise kohta (kindlustatud isikute pereliikmetele antud mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine).

b) 9. detsembri 1969. aasta kokkulepe määruse nr 36/63/EMÜ artikli 14 lõikes 2 ettenähtud tagasimaksmisest loobumise kohta kulude eest, mis on seotud haiguse korral antavate mitterahaliste hüvitistega pensionärile, kes on kas endine piirialatöötaja või piirialatöötaja ülalpidamisel olev isik, ja tema pereliikmetele.

c) Rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 alusel sõlmitud 14. oktoobri 1975. aasta kokkulepe ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumise kohta.

d) 14. oktoobri 1975. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusmaksete kogumise ja tagasimaksmise kohta.

e) 25. jaanuari 1990. aasta kokkulepe, mis käsitleb määruse artikli 20 ja artikli 22 lõike 1 punktide b ja c kohaldamist.

34. SAKSAMAA — MADALMAAD

a) 29. märtsi 1951. aasta konventsiooni käsitleva 18. juuni 1954. aasta halduskokkuleppe nr 1 artikkel 9, artikli 10 lõiked 2–5 ja artiklid 17, 18, 19 ning 21 (ravikindlustus ja pensionide maksmine).

b) 27. mai 1964. aasta kokkulepe invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuskindlustusega (pensionikindlustus) seotud arstliku läbivaatuse ja ametliku kontrolli kulude tagasimaksmisest loobumise kohta.

c) 21. jaanuari 1969. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusmaksete tagasimaksmise kohta.

d) 3. septembri 1969. aasta kokkulepe määruse nr 36/63/EMÜ artikli 14 lõikes 2 ettenähtud tagasimaksmisest loobumise kohta kulude eest, mis on seotud haiguse korral antavate mitterahaliste hüvitistega pensionärile, kes on endine piirialatöötaja või piiriala ülalpidamisel olev isik, ja tema pereliikmetele.

e) 22. juuli 1976. aasta kokkulepe töötushüvitiste tagasimaksmisest loobumise kohta.

f) 11. oktoobri 1979. aasta kokkulepe määruse artikli 92 rakendamise kohta (kokkulepitud miinimumsumma sotsiaalkindlustusmaksete tagasimaksmise puhul).

g) 1. oktoobri 1981. aasta kokkulepe rakendusmääruse artiklites 93, 94 ja 95 osutatud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise kohta.

h) 15. veebruari 1982. aasta kokkulepe määruse artikli 20 rakendamise kohta piirialatöötajate pereliikmete suhtes.

35. SAKSAMAA — AUSTRIA

19. juuli 1978. aasta töötuskindlustuskonventsiooni rakendava 2. augusti 1979. aasta kokkuleppe II jao punkt 1 ja III jagu.

36. SAKSAMAA — PORTUGAL

Ei ole.

37. SAKSAMAA — SOOME

Ei ole.

38. SAKSAMAA — ROOTSI

Ei ole.

39. SAKSAMAA — ÜHENDKUNINGRIIK

a) 20. aprilli 1960. aasta kokkulepet rakendava 10. detsembri 1964. aasta kokkuleppe artiklid 8, 9, 25–27 ja 29–32.

b) 29. aprilli 1977. aasta kokkulepe haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ning kutsehaiguse korral antava mitterahalise hüvitise, töötushüvitiste ning ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatusega seotud kulude tagasimaksmisest loobumise kohta.

c) 18. juuli ja 28. septembri 1983. aasta kirjavahetus selle kohta, et füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes ei kohaldata kokkuleppeid määruse artikli 69 alusel makstava töötushüvitiste tagasimaksmisest loobumise kohta seoses Gibraltariga.

40. HISPAANIA — PRANTSUSMAA

Ei ole.

41. HISPAANIA — KREEKA

Ei kohaldata.

42. HISPAANIA — IIRIMAA

Ei kohaldata.

43. HISPAANIA — ITAALIA

Ei ole.

44. HISPAANIA — LUKSEMBURG

Ei ole.

45. HISPAANIA — MADALMAAD

Ei ole.

46. HISPAANIA — AUSTRIA

Ei ole.

47. HISPAANIA — PORTUGAL

22. mai 1970. aasta halduskokkuleppe artiklid 42, 43 ja 44.

48. HISPAANIA — SOOME

Ei ole.

49. HISPAANIA — ROOTSI

Ei ole.

50. HISPAANIA — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

51. PRANTSUSMAA — KREEKA

Konventsiooni ei ole.

52. PRANTSUSMAA — IIRIMAA

30. juuli ja 26. septembri 1980. aasta kirjavahetus töötushüvitiste tagasimaksmisest vastastikuse loobumise kohta (määruse artikli 70 lõige 3).

53. PRANTSUSMAA — ITAALIA

a) 31. märtsi 1948. aasta üldkonventsiooni rakendava 12. aprilli 1950. aasta halduskokkuleppe artiklid 2–4 (Prantsusmaa tööõnnetuspensionide suurendamine).

b) 14. mai ja 2. augusti 1991. aasta kirjavahetus vastastikuste nõuete rahuldamise tingimuste kohta rakendusmääruse artikli 93 alusel.

c) 22. märtsi ja 15. aprilli 1994. aasta täiendav kirjavahetus vastastikuste võlgade tasaarveldamise korra kohta rakendusmääruse artiklite 93, 94, 95 ja 96 tingimuste kohaselt.

54. PRANTSUSMAA — LUKSEMBURG

a) Määruse nr 3 artikli 51 alusel sõlmitud 24. veebruari 1962. aasta kokkulepe ja selle kokkuleppe alusel samal kuupäeval sõlmitud halduskokkulepe.

b) 2. juuli 1976. aasta kokkulepe töötajaga samas riigis mitte elavatele pereliikmetele haiguse või raseduse ja sünnituse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmisest loobumise kohta, mis on ette nähtud nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõikes 3.

c) 2. juuli 1976. aasta kokkulepe endistele piirialatöötajatele, nende pereliikmetele või nende ülalpidamisel olnud isikutele haiguse või raseduse ja sünnituse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmisest loobumise kohta, mis on ette nähtud hõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõikes 3.

d) 2. juuli 1976. aasta kokkulepe ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumise kohta, mis on ette nähtud nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõikes 2.

55. PRANTSUSMAA — MADALMAAD

a) …

b) 28. aprilli 1977. aasta kokkulepe määrustekohaselt pensionitaotlejate ja nende pereliikmete ning pensionäride pereliikmete ravikulude tagasimaksmisest loobumise kohta.

c) 28. aprilli 1977. aasta kokkulepe ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumise kohta vastavalt rakendusmääruse artiklile 105.

56. PRANTSUSMAA — AUSTRIA

Ei ole.

57. PRANTSUSMAA — PORTUGAL

Ei ole.

58. PRANTSUSMAA — ÜHENDKUNINGRIIK

a) 25. märtsi ja 28. aprilli 1977. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohta (kokkulepe määruse III jaotise 1. või 4. peatüki tingimuste kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise või tagasimaksmisest loobumise kohta).

b) …

c) 25. märtsi ja 28. aprilli 1977. aasta kirjavahetus rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine).

59. KREEKA — IIRIMAA

Konventsiooni ei ole.

60. KREEKA — ITAALIA

Konventsiooni ei ole.

61. KREEKA — LUKSEMBURG

Konventsiooni ei ole.

62. KREEKA — MADALMAAD

8. septembri 1992. aasta ja 30. juuni 1993. aasta kirjavahetus asutustevahelise tagasimaksmise meetodite kohta.

63. KREEKA — AUSTRIA

Ei ole.

64. KREEKA — PORTUGAL

Ei kohaldata.

65. KREEKA — SOOME

Ei ole.

66. KREEKA — ROOTSI

Ei ole.

67. KREEKA — ÜHENDKUNINGRIIK

Konventsiooni ei ole.

68. IIRIMAA — ITAALIA

Konventsiooni ei ole.

69. IIRIMAA — LUKSEMBURG

26. septembri 1975. aasta ja 5. augusti 1976. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 ning rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (määruse III jaotise 1. või 4. peatüki alusel antud mitterahaliste hüvitiste ning rakendusmääruse artiklis 105 osutatud ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine.)

70. IIRIMAA — MADALMAAD

a) 28. juuli ja 10. oktoobri 1978. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohta (osaline vastastikune loobumine haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ning kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmisest).

b) 22. aprilli ja 27. juuli 1987. aasta kirjavahetus määruse artikli 70 lõike 3 kohta (määruse artikli 69 rakendamisel määratud hüvitiste kulude tagasimaksmisest loobumine) ja rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (rakendusmääruse artiklis 105 osutatud ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine).

71. IIRIMAA — AUSTRIA

Ei ole.

72. IIRIMAA — PORTUGAL

Ei kohaldata.

73. IIRIMAA — SOOME

Ei kohaldata.

74. IIRIMAA — ROOTSI

Ei kohaldata.

75. IIRIMAA — ÜHENDKUNINGRIIK

9. juuli 1975. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohta (kokkulepe määruse III jaotise 1. või 4. peatüki tingimuste kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise või tagasimaksmisest loobumise kohta) ja rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine).

76. ITAALIA — LUKSEMBURG

19. jaanuari 1955. aasta halduskokkuleppe artikli 4 lõiked 5 ja 6 sotsiaalkindlustuse üldkonventsiooni sätete rakendamise kohta (põllumajandustöötajate ravikindlustus).

77. ITAALIA — MADALMAAD

a) 11. veebruari 1955. aasta halduskokkuleppe artikli 9 kolmas lõik ja artikli 11 kolmas lõik 28. oktoobri 1952. aasta üldkonventsiooni rakendamise kohta (ravikindlustus).

b) 27. juuni 1963. aasta kokkulepe määruse nr 4 artikli 75 lõike 3 rakendamise kohta (pensionäridele ja nende pereliikmetele määratud mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine).

78. ITAALIA — AUSTRIA

Ei ole.

79. ITAALIA — PORTUGAL

Ei kohaldata.

80. ITAALIA — SOOME

Ei kohaldata.

81. ITAALIA — ROOTSI

Ei ole.

82. ITAALIA — ÜHENDKUNINGRIIK

1. ja 16. veebruari 1995. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohta (mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmine või tagasimaksmisest loobumine) ja rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine).

83. LUKSEMBURG — MADALMAAD

a) 1. novembri 1976. aasta kokkulepe ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumise kohta vastavalt rakendusmääruse artikli 105 lõikele 2.

b) 3. veebruari 1977. aasta kokkulepe nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 19 lõike 2, artiklite 26 ja 28 ning artikli 29 lõike 1 alusel antud ravi- või sünnituskindlustushüvitiste kulude tagasimaksmisest loobumise kohta.

c) 20. detsembri 1978. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusmaksete kogumise ja tagasimaksmise kohta.

84. LUKSEMBURG — AUSTRIA

22. juuni 1995. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusalaste kulude tagasimaksmise kohta.

85. LUKSEMBURG — PORTUGAL

Ei ole.

86. LUKSEMBURG — SOOME

24. veebruari 1994. aasta kokkulepe tagasimaksmise kohta määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 alusel.

87. LUKSEMBURG — ROOTSI

Ei ole.

88. LUKSEMBURG — ÜHENDKUNINGRIIK

a) 28. novembri ja 18. detsembri 1975. aasta kirjavahetus määruse artikli 70 lõike 3 kohta (määruse artikli 69 alusel makstavate hüvitiste tagasimaksmisest loobumine).

b) 18. detsembri 1975. aasta ja 20. jaanuari 1976. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 ning rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (määruse III jaotise 1. või 4. peatüki tingimuste kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmisest loobumine, samuti rakendusmääruse artiklis 105 osutatud ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine).

c) 18. juuli ja 27. oktoobri 1983. aasta kirjavahetus selle kohta, et punktis a osutatud kokkulepet ei kohaldata füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kes liiguvad Luksemburgi ja Gibraltari vahel.

89. MADALMAAD — AUSTRIA

17. novembri 1993. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustuskulude tagasimaksmise kohta.

90. MADALMAAD — PORTUGAL

a) 9. mai 1980. aasta halduskokkuleppe artiklid 33 ja 34.

b) 11. detsembri 1987. aasta kokkulepe haiguse ning raseduse ja sünnituse korral antavate mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise kohta.

91. MADALMAAD — SOOME

26. jaanuari 1994. aasta kokkulepe tagasimaksmise kohta määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 alusel.

92. MADALMAAD — ROOTSI

Ei ole.

93. MADALMAAD — ÜHENDKUNINGRIIK

a) 12. juuni 1956. aasta halduskokkuleppe artikli 3 teine lause 11. augusti 1954. aasta konventsiooni rakendamise kohta.

b) 8. ja 28. jaanuari 1976. aasta kirjavahetus määruse artikli 70 lõike 3 kohta (määruse artikli 69 alusel makstavate hüvitiste tagasimaksmisest loobumine).

c) 18. juuli ja 18. oktoobri 1983. aasta kirjavahetus selle kohta, et punktis b osutatud kokkulepet ei kohaldata füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kes liiguvad Hollandi ja Gibraltari vahel.

d) 25. aprilli ja 26. mai 1986. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 kohta (mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmine või tagasimaksmisest loobumine) vastavalt muudatustele.

94. AUSTRIA — PORTUGAL

Ei ole.

95. AUSTRIA — SOOME

23. juuni 1994. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusalaste kulude tagasimaksmise kohta.

96. AUSTRIA — ROOTSI

22. detsembri 1993. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusalaste kulude tagasimaksmise kohta.

97. AUSTRIA — ÜHENDKUNINGRIIK

a) 22. juuli 1980. aasta sotsiaalkindlustuse üldkonventsiooni rakendava 10. novembri 1980. aasta kokkuleppe artikli 18 lõiked 1 ja 2 vastavalt 26. märtsi 1986. aasta täiendavas kokkuleppes nr 1 ja 4. juuni 1993. aasta täiendavas kokkuleppes nr 2 tehtud muudatustele isikute puhul, kes ei saa taotleda enda suhtes määruse III jaotise 1. peatüki kohaldamist.

b) Nimetatud kokkuleppe artikli 18 lõige 1 isikute puhul, kes saavad taotleda enda suhtes määruse III jaotise 1. peatüki kohaldamist, kokkuleppel, et Austria territooriumil elavate Austria kodanike ja Ühendkuningriigi territooriumil (v.a Gibraltar) elavate Ühendkuningriigi kodanike puhul asendab vastav pass vormi E 111 kõigi hüvitiste puhul, mida see vorm hõlmab.

c) 30. novembri 1994. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustushüvitiste kulude tagasimaksmise kohta.

98. PORTUGAL — SOOME

Ei kohaldata.

99. PORTUGAL — ROOTSI

Ei ole.

100. PORTUGAL — ÜHENDKUNINGRIIK

15. novembri 1978. aasta raviprotokolli rakendava 31. detsembri 1981. aasta halduskokkuleppe lisa artiklid 3 ja 4.

101. SOOME — ROOTSI

15. juuni 1992. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 23: kokkulepe vastastikuse loobumise kohta tagasimaksmisest vastavalt määruse artikli 36 lõikele 3, artikli 63 lõikele 3 ja artikli 70 lõikele 3 (haiguse, raseduse ja sünnituse ning kutsehaiguse ja tööõnnetuse korral antavate mitterahaliste hüvitiste ja töötushüvitiste kulud) ning rakendusmääruse artikli 105 lõikele 2 (ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud).

102. SOOME — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

103. ROOTSI — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

--------------------------------------------------

LISA 6 (A) (B) (4) (7) (9) (13)

HÜVITISTE MAKSMISE KORD

(Rakendusmääruse artikli 4 lõige 6, artikli 53 lõige 1 ja artikkel 122)

Üldmärkus

Tasumata maksed ja muud üksikmaksed tehakse põhimõtteliselt kontaktasutuste kaudu. Jooksvad ja muud maksed tehakse vastavalt käesolevas lisas osutatud korrale.

A. BELGIA

Makstakse otse.

B. TAANI

Makstakse otse.

C. SAKSAMAA

1. Tööliste pensionikindlustus (invaliidsus, vanadus, toitjakaotus):

a) suhetes Belgia, Taani, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Portugali ja Ühendkuningriigiga: makstakse otse;

b) suhetes Hollandiga: makstakse kontaktasutuste kaudu (rakendusmääruse artiklite 53–58 ja lisas 5 osutatud sätete koos rakendamine).

2. Bürootöötajate ja kaevurite pensionikindlustus (invaliidsus, vanadus, toitjakaotus):

a) suhetes Belgia, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Portugali ja Ühendkuningriigiga: makstakse otse;

b) suhetes Hollandiga: makstakse kontaktasutuste kaudu (rakendusmääruse artiklite 53–58 ja lisas 5 osutatud sätete koos rakendamine).

3. Põllumeeste vanaduskindlustus:

makstakse otse.

4. Õnnetuskindlustus:

a) suhetes Hispaania, Kreeka, Itaalia, Hollandi ja Portugaliga: makstakse kontaktasutuste kaudu (rakendusmääruse artiklite 53–58 ja lisas 5 osutatud sätete koos rakendamine);

b) suhetes Belgia, Taani, Prantsusmaa, Iirimaa, Luksemburgi ja Ühendkuningriigiga: makstakse otse, välja arvatud siis, kui erijuhtudel on sätestatud teisiti.

D. HISPAANIA

Makstakse otse.

E. PRANTSUSMAA

1. Kõikide kindlustusskeemide puhul, välja arvatud meremeeste skeem: makstakse otse.

2. Meremeeste kindlustusskeem: makstakse selle riigi maksmise eest vastutava organi kaudu, kus hüvitisesaaja elab.

E. KREEKA

Makstakse otse.

G. IIRIMAA

Makstakse otse.

H. ITAALIA

a) Töötajad:

1. Invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid:

a) suhetes Belgia, Taani, Hispaania, Prantsusmaa (välja arvatud Prantsusmaa kaevurite fond), Kreeka, Iirimaa, Luksemburgi, Hollandi, Portugali ja Ühendkuningriigiga: makstakse otse;

b) suhetes Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsusmaa kaevurite fondiga: makstakse kontaktasutuste kaudu.

2. Tööõnnetus- ja kutsehaiguspensionid: makstakse otse.

b. Füüsilisest isikust ettevõtjad: makstakse otse.

I. LUKSEMBURG

Makstakse otse.

J. MADALMAAD

1. Suhetes Belgia, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Portugali ja Ühendkuningriigiga: makstakse otse.

2. Suhetes Saksamaa Liitvabariigiga: makstakse kontaktasutuste kaudu (lisas 5 osutatud sätete rakendamine).

K. AUSTRIA

Makstakse otse.

L. PORTUGAL

Makstakse otse.

M. SOOME

Makstakse otse.

N. ROOTSI

Makstakse otse.

O. ÜHENDKUNINGRIIK

Makstakse otse.

--------------------------------------------------

LISA 7 (A) (B)

PANGAD

(Rakendusmääruse artikli 4 lõige 7, artikli 55 lõige 3 ja artikkel 122)

A. BELGIA: | ei ole. |

B. TAANI: | Danmarks Nationalbank (Taani Riigipank), Kopenhaagen. |

C. SAKSAMAA LIITVABARIIK: | Deutsche Bundesbank (Saksamaa Föderaalpank), Maini-äärne Frankfurt. |

D. HISPAANIA: | Banco Exterior de España (Hispaania Välispank), Madrid. |

E. PRANTSUSMAA: | Banque de France (Prantsusmaa Pank), Pariis. |

F. KREEKA: | Τράπεζα της Ελλάδος, Αθήνα (Kreeka Pank), Ateena. |

G. IIRIMAA: | Central Bank of Ireland (Iirimaa Keskpank), Dublin. |

H. ITAALIA: | Banca Nazionale del Lavoro (Riiklik Tööpank), Rooma. |

I. LUKSEMBURG: | Caisse d'épargne (Hoiupank), Luxembourg. |

J. MADALMAAD: | ei ole. |

K. AUSTRIA: | Österreichische Nationalbank (Austria Riigipank), Viin. |

L. PORTUGAL: | Banco de Portugal (Portugali Pank), Lissabon. |

M. SOOME: | Postipankki Oy, Helsinki/Postbanken Ab, Helsingfors. |

N. ROOTSI: | ei ole. |

Suurbritannia: | Bank of England (Inglismaa Pank), London |

Põhja-Iiri: | Northern Bank Limited (Põhja Pank), Belfast |

Gibraltar: | Barclays Bank (Barclay Pank), Gibraltar. |

|

--------------------------------------------------

LISA 8 (B) (12) (13)

PEREHÜVITISTE MAKSMINE

(Rakendusmääruse artikli 4 lõige 8, artikli 10a punkt d ja artikkel 122)

Rakendusmääruse artikli 10a punkt d on kohaldatav:

A. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes

a) ühe kalendrikuu pikkuse kontrollperioodiga järgmiste riikide vahelistes suhetes:

- Belgia ja Saksamaa,

- Belgia ja Hispaania,

- Belgia ja Prantsusmaa,

- Belgia ja Kreeka,

- Belgia ja Iirimaa,

- Belgia ja Luksemburg,

- Belgia ja Austria,

- Belgia ja Portugal,

- Belgia ja Soome,

- Belgia ja Rootsi,

- Belgia ja Ühendkuningriik,

- Saksamaa ja Hispaania,

- Saksamaa ja Prantsusmaa,

- Saksamaa ja Kreeka,

- Saksamaa ja Iirimaa,

- Saksamaa ja Luksemburg,

- Saksamaa ja Austria,

- Saksamaa ja Portugal,

- Saksamaa ja Soome,

- Saksamaa ja Rootsi,

- Saksamaa ja Ühendkuningriik,

- Hispaania ja Austria,

- Hispaania ja Soome,

- Hispaania ja Rootsi,

- Prantsusmaa ja Luksemburg,

- Prantsusmaa ja Austria,

- Prantsusmaa ja Soome,

- Prantsusmaa ja Rootsi,

- Iirimaa ja Austria,

- Iirimaa ja Rootsi,

- Luksemburg ja Austria,

- Luksemburg ja Soome,

- Luksemburg ja Rootsi,

- Madalmaad ja Austria,

- Madalmaad ja Soome,

- Madalmaad ja Rootsi,

- Austria ja Portugal,

- Austria ja Soome,

- Austria ja Rootsi,

- Austria ja Ühendkuningriik,

- Portugal ja Prantsusmaa,

- Portugal ja Iirimaa,

- Portugal ja Luksemburg,

- Portugal ja Soome,

- Portugal ja Rootsi,

- Portugal ja Ühendkuningriik,

- Soome ja Rootsi,

- Soome ja Ühendkuningriik,

- Rootsi ja Ühendkuningriik;

b) kalendriaasta kvartali pikkuse kontrollperioodiga järgmiste riikide vahelistes suhetes:

- Taani ja Saksamaa,

- Madalmaad ja Saksamaa, Taani, Prantsusmaa, Luksemburg, Portugal.

B. Füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes

kalendriaasta kvartali pikkuse kontrollperioodiga järgmiste riikide vahelistes suhetes:

- Belgia ja Madalmaad.

C. Töötajate suhtes

ühe kalendrikuu pikkuse kontrollperioodiga järgmiste riikide vahelistes suhetes:

- Belgia ja Madalmaad.

--------------------------------------------------

LISA 9 (A) (B) (2) (12) (14)

MITTERAHALISTE HÜVITISTE AASTASE KESKMISE KULU ARVUTAMINE

(Rakendusmääruse artikli 4 lõige 9, artikli 94 lõike 3 punkt a ja artikli 95 lõike 3 punkt a)

A. BELGIA

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse üldist sotsiaalkindlustusskeemi.

Rakendusmääruse artiklite 94 ja 95 kohaldamisel juhtudel, mille suhtes on kohaldatav määruse artikli 35 lõige 2, võetakse mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel arvesse füüsilisest isikust ettevõtjate kohustuslikku ravikindlustusskeemi.

B. TAANI

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse kindlustusskeeme, mis on loodud tervishoiuteenistuse seaduse alusel, haiglaseaduse ja rehabilitatsioonikulude puhul sotsiaalabi seaduse alusel.

C. SAKSAMAA

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse järgmisi asutusi.

1. Rakendusmääruse artikli 94 lõike 3 punkti a kohaldamisel:

a) Ortskrankenkassen (kohalikud haigekassad),

b) Betriebskrankenkassen (ettevõtete haigekassad),

c) Innungskrankenkassen (kutseliitude haigekassad),

d) Bundesknappschaft (liitvabariigi kaevurite kindlustuskassa),

e) Seekasse (meremeeste kindlustuskassa),

f) Ersatzkassen für Arbeiter (tööliste hüvituskassad),

g) Ersatzkassen für Angestellte (bürootöötajate hüvituskassad),

h) Landwirtschaftliche Krankenkassen (põllumajanduse haigekassad)

sõltuvalt sellest, milline neist hüvitist andis.

2. Rakendusmääruse artikli 95 lõike 3 punkti a kohaldamisel:

a) Ortskrankenkassen (kohalikud haigekassad),

b) Bundesknappschaft (liitvabariigi kaevurite kindlustuskassa)

sõltuvalt selles, milline neist hüvitist andis.

D. HISPAANIA

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse Hispaania riikliku tervishoiuteenistuse antud hüvitisi.

E. PRANTSUSMAA

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse üldist sotsiaalkindlustusskeemi.

F. KREEKA

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse Ίδρυμα Κοινωνιχών Ασφαλίσεων (IKA) (Sotsiaalkindlustusinstituudi) kohaldatavat üldist sotsiaalkindlustusskeemi.

G. IIRIMAA

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse neid mitterahalisi hüvitisi (tervishoiuteenused), mida on andnud lisas 2 loetletud tervishoiuametid vastavalt 1947.— 1970. aasta tervishoiuseadustele.

H. ITAALIA

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse Itaalia riikliku tervishoiuteenistuse määratud mitterahalisi hüvitisi.

I. LUKSEMBURG

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse kõiki haigekassasid ja haigekassade liite.

J. MADALMAAD

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse üldist sotsiaalkindlustusskeemi.

Seda summat vähendatakse siiski, et võtta arvesse:

1. invaliidsuskindlustust (arbeidsongeschiktheidsverzekering, WAO);

2. kindlustust eriliste ravikulude vastu (verzekering tegen bijzondere ziektekosten, AWBZ).

K. AUSTRIA

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse neid mitterahalisi hüvitisi, mida on andnud Gebietskrankenkassen (kohalikud haigekassad).

L. PORTUGAL

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse neid mitterahalisi hüvitisi, mida on andnud riiklik tervishoiuteenistus.

M. SOOME

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse neid riiklikke tervishoiu- ja haiglaraviskeeme ning hüvitisi vastavalt ravikindlustusele ja rehabilitatsiooniteenistusele, mida on andnud Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (sotsiaalkindlustusasutus), Helsinki.

N. ROOTSI

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse neid mitterahalisi hüvitisi, mida on antud riikliku sotsiaalkindlustusskeemi alusel.

O. ÜHENDKUNINGRIIK

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse neid mitterahalisi hüvitisi, mida on andnud Ühendkuningriigi riiklik tervishoiuteenistus.

--------------------------------------------------

LISA 10 (A) (B) (2) (3) (7) (8) (9) (12) (13) (14) (15)

PÄDEVATE VÕIMUORGANITE MÄÄRATUD ASUTUSED JA ORGANID

(Rakendusmääruse artikli 4 lõige 10)

A. BELGIA

Rakendusmääruse artikli 10b kohaldamisel: |

töötajad: | kõnealuse töötaja kindlustanud kindlustusasutus; |

füüsilisest isikust ettevõtjad: | Institut national d'assurances sociales pour travailleurs indépendants, Bruxelles (riigi füüsilisest isikutest ettevõtjate sotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

1.Määruse artikli 14 ning rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 punkti a ja lõike 2 ning artiklite 12a, 13 ja 14 kohaldamisel: | Office national de sécurité sociale, Bruxelles — Rijksdienst voor Maatscheppelijke Zekerheid, Brussel — (riigi sotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

2.Määruse artikli 14b lõike 1 ja rakendusmääruse artikli 11 kohaldamisel: | Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marins — Hulp- en voorzorgskas voor zeevarenden — (meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen. |

3.Määruse artikli 14a ning rakendusmääruse artikli 11a lõike 1 punkti a ja artikli 12a kohaldamisel: | Institut national d'assurances sociales pour travailleurs indépendants, Bruxelles — Rijksinstituut voor de sociale verzekeringen der zelfstandigen, Brussel — (riigi füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

3a.Määruse artikli 14c ja rakendusmääruse artikli 12a kohaldamisel:

töötajad: | Office national de sécurité sociale, Bruxelles — Rijksdienst voor Maatscheppelijke Zekerheid, Brussel — (riigi sotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

füüsilisest isikust ettevõtjad: | Institut national d'assurances sociales pour travailleurs indépendants, Bruxelles — Rijksinstituut voor de sociale verzekeringen der zelfstandigen, Brussel — (riigi füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusamet, Brüssel). |

4.Määruse artikli 17 ja:

— rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 punkti b kohaldamisel: | Ministère de la prévoyance sociale, secrétariat général, service des relations internationales, Bruxelles — Ministerie van Sociale Voorzorg, Secretariaat-General, Dienst Internationale Betrekkingen, Brussel — (sotsiaalhoolekandeministeeriumi peasekretariaadi rahvusvaheliste suhete osakond, Brüssel); |

— rakendusmääruse artikli 11a lõike 1 punkti b kohaldamisel: | Ministère des classes moyennes — Administration des affaires sociales, Bruxelles — Ministerie van Middenstand, Administratie Sociale Zaken, Brussel — (väikeettevõtluse ministeeriumi sotsiaalasjade valitsus, Brüssel). |

5.Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81, artikli 82 lõike 2, artikli 85 lõike 2 ja artikli 88 kohaldamisel:

a) üldiselt: | Office national de l'emploi, Bruxelles — Rijksdienst voor Arbeidsvoorziening, Brussel — (riigi tööhõiveamet, Brüssel); |

b) meremeeste puhul: | Pool des marins de la marine marchande — Pool van de zeelieden ter koopvaardij — (Merekaubandusühisus), Antwerpen. |

6.Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

a)haigus, rasedus ja sünnitus ning tööõnnetused:

i) üldiselt: | Institut national d'assurance maladie-invalidité, Bruxelles — Rijksinstituut voor Ziekte- en Invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel); |

ii) välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel— (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

iii) endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul: | Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel); |

b) kutsehaigused: | Fonds des maladies professionelles, Bruxelles — Fonds voor beroepsziekten, Brussel — (kutsehaiguste fond, Brüssel); |

c)töötus:

i) üldiselt: | Office national de l'emploi, Bruxelles — Rijksdienst voor arbeidsvoorziening, Brussel — (riigi tööhõiveamet, Brüssel); |

ii) meremeeste puhul: | Pool des marins de la marine marchande — Pool van de zeelieden ter koopvaardij — (merekaubandusühisus), Antwerpen. |

7.Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel: | Institut national d'assurance maladie-invalidité, Bruxelles — Rijksinstituut voor Ziekte- en Invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel). |

B. TAANI

1.Rakendusmääruse artikli 11 lõike 1, artikli 11a lõike 1, artikli 12a, artikli 13 lõigete 2 ja 3 ning artikli 14 lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel: | Direktoratet for Social Sikring og Bistand (riigi sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalhoolekandeamet), Kopenhaagen. |

Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel: | Sundhedsministeriet (tervishoiuministeerium), Kopenhaagen. |

2.Määruse artikli 14 lõike 1 punkti b, artikli 14a lõike 1 punkti b ning artikli 14b lõigete 1 ja 2 kohaldamisel: | Direktoratet for Social Sikring og Bistand (riigi sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalhoolekandeamet), Kopenhaagen. |

3.Määruse artikli 17 ja rakendusmääruse artikli 10b kohaldamisel: | Direktoratet for Social Sikring og Bistand (riigi sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalhoolekandeamet), Kopenhaagen. |

4.Rakendusmääruse artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1 ja artikli 82 lõike 2 kohaldamisel: | hüvitisesaaja elukoha järgse kommuuni sotsiaalkomisjon. Kopenhaageni, Odense, Aalborgi ja Århusi kommuunis: Magistraten (kommuunivalitsus). |

5.Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 85 lõike 2 kohaldamisel: | Direktoratet for Arbejdsløshedsforsikringen (riigi töötuskindlustusamet), Kopenhaagen. |

6.Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

a) tagasimaksed vastavalt määruse artiklitele 36 ja 63: | Sundhedsministeriet (tervishoiuministeerium), Kopenhaagen; |

b) tagasimaksed vastavalt määruse artikli 70 lõikele 2: | Direktoratet for Arbejdsløshedsforsikringen (riigi töötuskindlustusamet), Kopenhaagen. |

7.Rakendusmääruse artikli 110 kohaldamisel:

a) hüvitis vastavalt määruse III jaotise 1. ja 5. peatükile: | Sundhedsministeriet (tervishoiuministeerium), Kopenhaagen; |

b) rahaline hüvitis määruse III jaotise 1. peatüki alusel ning hüvitis määruse III jaotise 2., 3., 7. ja 8. peatüki alusel: | Direktoratet for Social Sikring og Bistand (riigi sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalhoolekandeamet), Kopenhaagen. |

c) hüvitis vastavalt määruse III jaotise 4. peatükile: | Arbejdsskadestyrelsen (riigi tööõnnetuste ja kutsehaiguste amet), Kopenhaagen; |

d) hüvitis vastavalt määruse III jaotise 6. peatükile: | Direktoratet for Arbejdsløshedsforsikringen (riigi töötuskindlustusamet), Kopenhaagen. |

C. SAKSAMAA

1.Rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaldamisel:

a) sõltuvalt viimatise töö või tegevuse laadist: | tööliste ja bürootöötajate pensionikindlustusasutused, mis on määratud lisaga 2 eri liikmesriikide jaoks; |

b) kui ei ole võimalik kindlaks teha viimatise töö või tegevuse laadi: | tööliste pensionikindlustusasutus, mis on määratud lisaga 2 eri liikmesriikide jaoks; |

c) isikud, kes on vastavalt Hollandi õigusaktidele kindlustatud üldise vanaduskindlustusskeemi (Algemene Ouderdomswer) alusel, kuna nende töö või tegevuse suhtes ei kehtinud sundkindlustus Saksa õigusaktide alusel: | Bundesversicherungsanstalt für Angestellte (föderaalne bürootöötajate kindlustusamet), Berliin. |

2.a)Määruse artikli 14 lõike 1 punkti a ja artikli 14b lõike 1 kohaldamisel ning määruse artikli 17 kohaste kokkulepete korral seoses rakendusmääruse artikliga 11;b)määruse artikli 14a lõike 1 punkti a ja artikli 14b lõike 2 kohaldamisel ning määruse artikli 17 kohaste kokkulepete korral seoses rakendusmääruse artikliga 11a;c)määruse artikli 14 lõike 2 punkti b, artikli 14 lõike 3, artikli 14a lõigete 2–4 ja artikli 14c punkti a kohaldamisel ning artikli 17 kohaste kokkulepete korral seoses rakendusmääruse artikliga 12a: | |

i) ravikindlustusega isikud: | asjaomase isiku kindlustanud asutus; |

ii) ravikindlustuseta isikud: | |

— töötajad: | Bundesversicherungsanstalt für Angestellte (föderaalne bürootöötajate kindlustusamet), Berliin; |

— töölised: | pädev tööliste pensionikindlustusasutus. |

3.Määruse artikli 14 lõike 1 punkti b, artikli 14a lõike 1 punkti b ning artikli 14b lõike 1 kohaldamisel (seoses artikli 14 lõike 1 punktiga b, artikli 14b lõikega 2 seoses artikli 14a lõike 1 punktiga b) ning artikli 17 kohaldamisel: | Deutsche Verbindungsstelle Krankenversicherung — Ausland (Saksa ravikindlustuse kontaktasutus — välisriigid), Bonn. |

4.a) Rakendusmääruse artikli 13 lõigete 2 ja 3 ning artikli 14 lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel: | Allgemeine Ortskrankenkasse Bonn (Bonni kohalik üldhaigekassa), Bonn; |

b) rakendusmääruse artikli 13 lõike 4 ja artikli 14 lõike 4 kohaldamisel: | Allgemeine Ortskrankenkasse Bonn (Bonni kohalik üldhaigekassa), Bonn, välja arvatud juhul, kui kindlustanud on asendusfond (Ersatzkasse). |

5.Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 82 lõike 2 kohaldamisel: | kõnealuse töötaja viimatise elu- või viibimiskoha järgse Saksa piirkonna Arbeitsamt (tööhõiveamet) või kui kõnealune töötaja ei ole Saksamaal töötamise ajal Saksamaal elanud ega viibinud, selle töötaja viimatise töökoha järgse Saksa piirkonna Arbeitsamt. |

6.Rakendusmääruse artikli 85 lõike 2 kohaldamisel: | kõnealuse töötaja viimatise töökoha järgse piirkonna Arbeitsamt. |

7.Rakendusmääruse artikli 91 lõike 2 kohaldamisel:

a) vastavalt määruse artiklitele 77 ja 78 makstav peretoetus: | Arbeitsamt Nürnberg (Nürnbergi tööhõiveamet), Nürnberg; |

b) ametlike pensionikindlustusskeemide alusel makstav laste pensionilisa: | tööliste, bürootöötajate ja kaevurite pensionikindlustusasutused, mis on 2. lisa C jao lõikega 2 määratud pädevateks asutusteks. |

8.a) Määruse artikli 36 ja rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel: | AOK-Bundesverband (kohalike üldhaigekassade riiklik liit), Bonn 2; |

b) määruse artikli 63 ja rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel: | Hauptverband der gewerblichen Berufsgenossenschaften (tööstuse kutseliitude föderatsioon), St. Augustin; |

c) määruse artikli 75 ja rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel: | Bundesanstalt für Arbeit (föderaalne tööamet), Nürnberg. |

9.Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel:

a) tagasimaksed mitterahalise hüvitise eest, mida on ebaõigesti antud töötajatele, kes on esitanud rakendusmääruse artikli 20 lõikes 2 ettenähtud õiendi: | Deutsche Verbindungsstelle Krankenversicherung — Ausland (Saksa ravikindlustuse kontaktasutus — välisriigid), Bonn, määruse VI lisa C jao lõikes 5 ettenähtud hüvitusfondi abil; |

b) tagasimaksed mitterahalise hüvitise eest, mida on ebaõigesti antud töötajatele, kes on esitanud rakendusmääruse artikli 62 lõikes 2 ettenähtud õiendi: | Hauptverband der gewerblichen Berufsgenossenschaften (tööstuse kutseliitude föderatsioon), St. Augustin. |

10.Määruse artikli 14d lõike 3 kohaldamisel: | asutus, kellele makstakse pensionikindlustusmakseid, või kui taotlus esitatakse koos pensionitaotlusega või pärast seda, kõnealust taotlust läbi vaatav asutus. |

D. HISPAANIA

1.Määruse artikli 6 lõike 1 (välja arvatud meremeestega seotud erikokkulepe meremeeste sotsiaalametiga (Instituto Social de la Marina)), artikli 13 lõigete 2 ja 3 ning artikli 14 ning rakendusmääruse artikli 11 lõike 1, artikli 11a, artikli 12a ja artikli 109 kohaldamisel: | Tesorería General de la Seguridad Social (sotsiaalkindlustuse üldfond). |

2.Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 (välja arvatud meremeeste ja töötushüvitiste puhul), artikli 110 ja artikli 113 lõike 2 kohaldamisel: | Instituto Nacional de Seguridad Social (riigi sotsiaalkindlustusamet), Madrid. |

3.Rakendusmääruse artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1, artikli 85 lõike 2 ja artikli 86 lõike 2 kohaldamisel, välja arvatud meremeeste puhul: | Direcciones Provinciales del Instituto Nacional de la Seguridad Social (riigi sotsiaalkindlustusameti provintsidirektoraadid). |

4.Rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 (erikokkulepe meremeeste kohta), artikli 38 lõike 1 (meremeeste puhul), artikli 70 lõike 1, artikli 80 lõike 2, artikli 81, artikli 82 lõike 2, artikli 85 lõike 2, artikli 86 lõike 2 ja artikli 102 lõike 2 (välja arvatud töötushüvitiste puhul) kohaldamisel: | Direcciones Provinciales del Instituto Social de la Marina (meremeeste sotsiaalameti provintsidirektoraadid). |

5.Artikli 102 lõike 2 kohaldamisel töötushüvitiste suhtes: | Instituto Nacional de Empleo (riigi tööhõiveamet), Madrid. |

6.Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 82 lõike 2 kohaldamisel töötushüvitiste suhtes, välja arvatud meremeeste puhul: | Direcciones Provinciales del Instituto Nacional de Empleo (riigi tööhõiveameti provintsidirektoraadid). |

E. PRANTSUSMAA

1.Rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaldamisel: | Direction régionale de la sécurité sociale (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat). |

2.Rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 punkti a ja artikli 12a kohaldamisel:

a)Prantsuse emamaa:

i) üldiselt: | Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond) |

ii) põllumeeste skeem: | Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond) |

iii) kaevurite skeem: | Société de secours minière (kaevurite toetusühing) |

iv) meremeeste skeem: | Section "Caisse de retraite des marins" du quartier des affaires maritimes (merendusasjade sektsiooni meremeeste pensionifondi osakond) |

b)ülemeredepartemangud:

i) üldiselt: | Caisse générale de sécurité sociale (sotsiaalkindlustuse üldfond) |

ii) meremeeste puhul: | Section "Caisse de retraite des marins" du quartier des affaires maritimes (merendusasjade sektsiooni meremeeste pensionifondi osakond). |

3.Rakendusmääruse artikli 11a lõike 1 ja artikli 12a kohaldamisel: | Caisses mutuelles régionales (piirkondlikud vastastikuse abi fondid). |

4.Rakendusmääruse artikli 13 lõigete 2 ja 3 ning artikli 14 lõike 3 kohaldamisel: | Caisse primaire d'assurance maladie de la région parisienne (Pariisi piirkonna kohalik ravikindlustusfond). |

4a.Määruse artikli 14c ja rakendusmääruse artikli 12a lõigete 7 ja 8 kohaldamisel:

a)rakendusmääruse artikli 12a lõige 7:

i) töötamine Prantsusmaal ja põllumajandusväline füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine teises liikmesriigis: | Caisse mutuelle régionale (piirkondlik vastastikuse abi fond) |

ii) töötamine Prantsusmaal ja põllumajandustegevus füüsilisest isikust ettevõtjana teises liikmesriigis: | Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond) |

b)rakendusmääruse artikli 12a lõige 8:

i) põllumajandusväline füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine Prantsusmaal: | Caisse mutuelle régionale (piirkondlik vastastikuse abi fond) |

ii) põllumajandustegevus füüsilisest isikust ettevõtjana Prantsusmaal: | Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond) |

c) põllumajandusvälise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise korral Prantsusmaal ja töötamise korral Luksemburgis: | antakse asjaomasele isikule välja vorm E 101, mille ta esitab piirkondlikule vastastikuse abi fondile. |

5.Määruse artikli 17 kohaldamisel seoses määruse artikli 14 lõikega 1 ja artikli 14a lõikega 1:

i) põllumajandusvälised skeemid: | Direction régionale des affaires sanitaires et sociales (piirkondlik tervishoiu- ja hoolekandedirektoraat) |

ii) põllumeeste skeem: | Direction régionale de l'agriculture et de la forêt (piirkondlik põllumajandus- ja metsandusdirektoraat) — Service régional de l'inspection du Travail, de l'Emploi et de la Politique Sociale Agricole (piirkondlik töö, tööhõive ja põllumajandusalase sotsiaalpoliitika inspekteerimise talitus), Pariis. |

6.Rakendusmääruse artiklite 80, 81, artikli 82 lõike 2 ja artikli 85 lõike 2 kohaldamisel: | taotletava õiendiga seotud töötamiskoha Direction départementale du travail et de la main-d'œuvre (ametkondlik töö- ja inimtööjõu direktoraat) |

| Agence nationale pour l'emploi (riigi tööhõiveamet) kohalik osakond; |

| pereliikmete elukoha järgne raekoda. |

7.Rakendusmääruse artikli 84 kohaldamisel:

a) täielik töötus: | asjaomase isiku elukoha järgne Association pour l'emploi dans l'industrie et le commerce (Assedic) (tööstus- ja kaubandustööhõive ühing) |

ii) osaline töötus: | asjaomase isiku töökoha järgne Direction départementale du travail et de la main-d'œuvre (ametkondlik töö- ja inimtööjõu direktoraat). |

8.Määruse artiklite 36 ja 63 ning rakendusmääruse artikli 102 koos kohaldamisel: | Centre de sécurité sociale des travailleurs migrants (võõrtöötajate sotsiaalkindlustuskeskus), Pariis; |

| Association pour l'emploi dans l'industrie et le commerce (Assedic) (tööstus- ja kaubandustööhõive ühing). |

9.Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel: | Centre de sécurité sociale des travailleurs migrants (võõrtöötajate sotsiaalkindlustuskeskus), Pariis. |

F. KREEKA

1.Rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaldamisel: | Ίδρυμα Κοινωνιχών Ασφαλίσεων (IKA), Αθήνα (sotsiaalkindlustusamet, Ateena). |

2.Määruse artikli 14 lõike 1 ja artikli 14b lõike 1 kohaldamisel seoses rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 punktiga a:

i) üldiselt: | Ίδρυμα Κοινωνιχών Ασφαλίσεων (IKA), Αθήνα (sotsiaalkindlustusamet, Ateena) |

ii) meremeeste puhul: | Ναυτικό Απομαχικό Ταμείο (NAT), Πειραιάς (meremeeste pensionifond, Pireus). |

3.Määruse artikli 14 lõike 2 punkti b alapunkti i ning rakendusmääruse artikli 12a lõike 1 kohaldamisel: | Ίδρυμα Κοινωνιχών Ασφαλίσεων (IKA), Αθήνα (sotsiaalkindlustusamet, Ateena). |

4.Määruse artikli 14a lõike 1 ja artikli 14b lõike 2 kohaldamisel seoses rakendusmääruse artikli 11a lõike 1 punktiga a:

i) üldiselt: | Ίδρυμα Κοινωνιχών Ασφαλίσεων (IKA), Αθήνα (sotsiaalkindlustusamet, Ateena). |

ii) meremeeste puhul: | Ναυτικό Απομαχικό Ταμείο (NAT), Πειραιάς (meremeeste pensionifond, Pireus). |

4a.Määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 14c ja määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 12a kohaldamisel:

a) üldiselt: | Ίδρυμα Κοινωνιχών Ασφαλίσεων (IKA), Αθήνα (sotsiaalkindlustusamet, Ateena). |

b) meremeeste puhul: | Ναυτικό Απομαχικό Ταμείο (NAT), Πειραιάς (meremeeste pensionifond, Pireus). |

5.Määruse artikli 14d lõike 3 kohaldamisel:

a) üldiselt: | Ίδρυμα Κοινωνιχών Ασφαλίσεων (IKA), Αθήνα (sotsiaalkindlustusamet, Ateena). |

b) meremeeste puhul: | Ναυτικό Απομαχικό Ταμείο (NAT), Πειραιάς (meremeeste pensionifond, Pireus). |

6.Rakendusmääruse artikli 13 lõigete 2 ja 3 ning artikli 14 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel: | Ίδρυμα Κοινωνιχών Ασφαλίσεων (IKA), Αθήνα (sotsiaalkindlustusamet, Ateena). |

7.Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2 ja artikli 85 lõike 2 kohaldamisel: | Οργανισμός Απασχολήσεως Εργατικού Δυναμικού (ΟΑΕΔ), Αθήνα (tööhõiveamet, Ateena). |

8.Rakendusmääruse artikli 81 kohaldamisel: | Ίδρυμα Κοινωνιχών Ασφαλίσεων (IKA), Αθήνα (sotsiaalkindlustusamet, Ateena). |

9.Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

a) peretoetus, töötus: | Οργανισμός Απασχολήσεως Εργατικού Δυναμικού (ΟΑΕΔ), Αθήνα (tööhõiveamet, Ateena). |

b) meremeeste hüvitis: | Οίκος Ναύτου, Πειραιάς (meremeeste kodu), Pireus. |

c) muud hüvitised: | Ίδρυμα Κοινωνιχών Ασφαλίσεων (IKA), Αθήνα (sotsiaalkindlustusamet, Ateena). |

9a.Rakendusmääruse artikli 110 kohaldamisel:

a) peretoetus, töötus: | Οργανισμός Απασχολήσεως Εργατικού Δυναμικού (ΟΑΕΔ), Αθήνα (tööhõiveamet, Ateena). |

b) meremeeste hüvitis: | Ναυτικό Απομαχικό Ταμείο (NAT), Πειραιάς (meremeeste pensionifond, Pireus). |

c) muud hüvitised: | Ίδρυμα Κοινωνιχών Ασφαλίσεων (IKA), Αθήνα (sotsiaalkindlustusamet, Ateena). |

10.Rakendusmääruse artikli 82 lõike 2 kohaldamisel: | Οργανισμός Απασχολήσεως Εργατικού Δυναμικού (ΟΑΕΔ), Αθήνα (tööhõiveamet, Ateena). |

11.Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel:

a) meremeeste hüvitis: | Ναυτικό Απομαχικό Ταμείο (NAT), Πειραιάς (meremeeste pensionifond, Pireus). |

b) muud hüvitised: | Ίδρυμα Κοινωνιχών Ασφαλίσεων (IKA), Αθήνα (sotsiaalkindlustusamet, Ateena). |

G. IIRIMAA

1.Määruse artikli 14c ning rakendusmääruse artikli 6 lõike 1, artikli 11 lõike 1, artikli 11a lõike 1, artikli 12a, artikli 13 lõigete 2 ja 3, artikli 14 lõigete 1, 2 ja 3, artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1, artikli 85 lõike 2, artikli 86 lõike 2 ja artikli 91 lõike 2 kohaldamisel: | Department of Social Welfare (sotsiaalhoolekandeamet), Dublin. |

2.Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 82 lõike 2 kohaldamisel: | Department of Social Welfare (sotsiaalhoolekandeamet), Dublin, sealhulgas töötushüvitise eest vastutavad piirkondlikud ametid. |

3.a) Määruse artiklite 36 ja 63 ning rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel: | Department of Health (tervishoiuamet), Dublin; |

b) määruse artikli 70 ja rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel: | Department of Social Welfare (sotsiaalhoolekandeamet), Dublin. |

4.a) Rakendusmääruse artikli 110 kohaldamisel (rahalise hüvitise suhtes): | Department of Social Welfare (sotsiaalhoolekandeamet), Dublin. |

b) rakendusmääruse artikli 110 (mitterahalise hüvitise suhtes) ja artikli 113 lõike 2 kohaldamisel: | Eastern Health Board (idapiirkonna terviseamet), Dublin 8; Midland Health Board (keskpiirkonna terviseamet), Tullamore, County Offlay; Mid-Western Health Board (kesk-läänepiirkonna terviseamet), Limerick; North-Eastern Health Board (kirdepiirkonna terviseamet), Ceanannus Mor, County Meath; North-Western Health Board (loodepiirkonna terviseamet), Manorhamilton, County Leitrim; South-Eastern Health Board (kagupiirkonna terviseamet), Kilkenny; Southern Health Board (lõunapiirkonna terviseamet), Cork; Western Health Board (läänepiirkonna terviseamet), Galway. |

H. ITAALIA

1.Rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaldamisel: | Ministerio del lavoro e della previdenza sociale (töö- ja sotsiaalhoolekandeministeerium) Rooma. |

2.Rakendusmääruse artikli 11 lõike 1, artikli 13 lõigete 2 ja 3 ning artikli 14 lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad. |

3.Rakendusmääruse artiklite 11a ja 12a kohaldamisel:

arstipraksisega tegelevate isikute puhul: | Ente nazionale di previdenza ed assistenza medici (riiklik arstipraksisega tegelevate isikute hoolekande- ja abistamisamet) |

farmatseutide puhul: | Ente nazionale di previdenza ed assistenza farmacisti (riigi farmatseutide hoolekande- ja abistamisamet) |

veterinaaride puhul: | Ente nazionale di previdenza ed assistenza veterinari (riigi veterinaaride hoolekande- ja abistamisamet) |

ämmaemandate puhul: | Ente nazionale di previdenza ed assistenza per le ostetriche (riigi ämmaemandate hoolekande- ja abistamisamet) |

inseneride ja arhitektide puhul: | Cassa nazionale di previdenza per gli ingegneri ed architetti (riigi inseneride ja arhitektide hoolekandefond) |

maamõõtjate puhul: | Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore dei geometri (riigi maamõõtjate hoolekande- ja abistamisamet) |

advokaatide puhul: | Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore degli avvocati e dei procuratori (riigi advokaatide hoolekande- ja abistamisamet) |

ökonomistide puhul: | Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore dei dottori comercialisti (riigi ökonomistide hoolekande- ja abistamisfond) |

raamatupidajate puhul: | Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore dei ragionieri e periti commerciali (riigi raamatupidajate hoolekande- ja abistamisamet) |

tööhõivespetsialistide puhul: | Ente nazionale di previdenza ed assistenza per i consulenti del lavoro (riigi tööhõivespetsialistide hoolekande- ja abistamisamet) |

notarite puhul: | Cassa nazionale notariato (riigi notarite fond) |

tolliagentide puhul: | Fondo di previdenza a favore degli spedizioneri doganali (tolliagentide hoolekandefond). |

4.Rakendusmääruse artikli 38 lõike 1 kohaldamisel: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad. |

5.Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81, artikli 82 lõike 2, artikli 85 lõike 2, artikli 88 ja artikli 91 lõike 2 kohaldamisel: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad. |

6.Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

a) hüvitused määruse artikli 36 alusel: | Ministerio della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma; |

b)hüvitused määruse artikli 63 alusel:

i) mitterahalised hüvitised: | Ministerio della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma; |

ii) proteesid ja suuremad abivahendid: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), Rooma; |

c) tagasimaksed määruse artikli 70 alusel: | Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), Rooma. |

7.Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel:

a) haigus (sealhulgas tuberkuloos): | Ministerio della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma; |

b)tööõnnetused ja kutsehaigused:

i) mitterahalised hüvitised: | Ministerio della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma; |

ii) proteesid ja suuremad abivahendid: | Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), Rooma. |

I. LUKSEMBURG

1.Määruse artikli 14d lõike 3 kohaldamisel: | asjakohase ametiala suhtes pädev asutus. |

2.Rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaldamisel: | suurhertsogiriigis viimati töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise laadi suhtes pädev kindlustusskeem. |

3.Rakendusmääruse artikli 11 lõike 1, artikli 11a, artikli 13 lõigete 2 ja 3 ning artikli 14 lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel: | Inspection générale de la sécurité sociale (sotsiaalkindlustuse peainspektsioon), Luxembourg. |

4.Rakendusmääruse artiklite 10b ja 12a kohaldamisel: | Centre commun de la sécurité sociale (ühendatud sotsiaalkindlustuskeskus), Luxembourg. |

5.Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 82 lõike 2 kohaldamisel: | Administration de l'emploi (tööhõiveamet), Luxembourg. |

6.Rakendusmääruse artikli 85 lõike 2 kohaldamisel: | asjaomase isiku viimati kindlustanud haigekassa. |

7.Rakendusmääruse artikli 91 lõike 2 kohaldamisel:

a)invaliidsus, vanadus, toitjakaotus (pensionid):

i) töölistele: | Établissement d'assurance contre la vieillesse et l'invalidité, Luxembourg (vanadus- ja invaliidsuskindlustuse amet), Luxembourg; |

ii) bürootöötajatele ja kutsealade füüsilisest isikust ettevõtjatele: | Caisse de pension des employés privés, Luxembourg (erasektori bürootöötajate ja kutsealade füüsilisest isikust ettevõtjate pensionifond), Luxembourg; |

iii) käsitöö, kaubanduse või tootmisega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele: | Caisse de pension des artisans, des commerçants et des industriels, Luxembourg (käsitööliste, kaubastajate ja tootjate pensionifond), Luxembourg; |

iv) põllumajandusega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele: | Caisse de pension agricole, Luxembourg (põllumeeste pensionifond), Luxembourg; |

b) perehüvitis: | Caisse nationale des prestations familiales (riigi peretoetusfond), Luxembourg. |

8.Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

a) haigus ning rasedus ja sünnitus: | Union des caisses de maladie (haigekassade liit), Luxembourg; |

b) tööõnnetused: | Association d'assurance contre les accidents, section indutrielle, Luxembourg (õnnetuskindlustuse liidu tööstusosakond), Luxembourg; |

c) töötus: | Administration de l'emploi (tööhõiveamet), Luxembourg. |

9.Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel:

a) haigus ning rasedus ja sünnitus: | Union des caisses de maladie (haigekassade liit), Luxembourg; |

b) tööõnnetused: | Association d'assurance contre les accidents, section industrielle, Luxembourg (õnnetuskindlustuse liidu tööstusosakond), Luxembourg. |

J. MADALMAAD

1.Määruse artikli 17 ning rakendusmääruse artikli 6 lõike 1, artikli 10b, artikli 11 lõigete 1 ja 2, artikli 11a lõigete 1 ja 2, artikli 12a, artikli 13 lõigete 2 ja 3 ning artikli 14 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel: | Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspank), Amstelveen. |

2.Rakendusmääruse artikli 14 lõike 3 kohaldamisel Euroopa Komisjoni abipersonali suhtes, kes ei ela Hollandis (üksnes mitterahaliste hüvitiste puhul): | Algemeen Nederlands Onderling Ziekenfonds (Hollandi ravikindlustuse üldfond), Utrecht. |

3.Rakendusmääruse artikli 82 lõike 2 kohaldamisel: | Nieuwe Algemene Bedrijfsvereniging (uus üldine kutse- ja ametiliit), Amsterdam. |

4.Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

a) määruse artiklites 36 ja 63 ettenähtud hüvitused: | Ziekenfondsraad (haigekassanõukogu), Amstelveen; |

b) määruse artiklis 70 ettenähtud hüvitused: | Algemeen Werkloosheidsfond (üldine töötusfond), Zoetermeer. |

K. AUSTRIA

1.… | |

2.Määruse artikli 14 lõike 1 punkti b ja artikli 17 kohaldamisel: | töö- ja sotsiaalasjade liiduminister (Bundesminister für Arbeit und Soziales), Viin, kokkuleppel noorte- ja pereasjade liiduministriga (Bundesminister für Jugend und Familie) Viinis. |

Määruse artikli 14d lõike 3 kohaldamisel: | pädev asutus. |

3.Rakendusmääruse artiklite 11, 11a, 12a, 13 ja 14 kohaldamisel:

a) kui asjaomase isiku suhtes kehtivad Austria õigusaktid ja tal on ravikindlustus: | pädev ravikindlustusasutus; |

b) kui asjaomase isiku suhtes kehtivad Austria õigusaktid ja tal ei ole ravikindlustust: | pädev õnnetuskindlustusasutus; |

c) kõikidel muudel juhtudel: | Hauptverband der österreichischen Sozialversicherungsträger (Austria sotsiaalkindlustusasutuste pealiit), Viin. |

4.Rakendusmääruse artikli 38 lõike 1 ja artikli 70 lõike 1 kohaldamisel: | asjaomase isiku elukoha suhtes pädev Gebietskrankenkasse (piirkondlik ravikindlustusfond). |

5.Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 82 lõike 2 kohaldamisel: | töötaja viimatise elu- või viibimiskoha või viimatise töökoha suhtes pädev Regionale Geschäftstelle des Arbeitsmarktservice (tööturuameti piirkondlik kontor). |

6.Rakendusmääruse artikli 85 lõike 2 ja artikli 86 lõike 2 kohaldamisel spetsiaalse rasedus- ja sünnitushüvitise (Karenzurlaubsgeld) suhtes: | töötaja viimatise elu- või viibimiskoha või viimatise töökoha suhtes pädev Regionale Geschäftstelle des Arbeitsmarktservice (tööturuameti piirkondlik kontor). |

7.a) Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel seoses määruse artiklitega 36 ja 63: | Hauptverband der österreichischen Sozialversicherungsträger (Austria sotsiaalkindlustusasutuste pealiit), Viin. |

b) rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel seoses määruse artikliga 70: | Landgeschäftstelle Wien des Arbeitsmarktservice (tööturuameti Viini kontor). |

8.Rakendusmääruse artikli 110 kohaldamisel: | pädev asutus võikui pädev asutus Austrias puudub, elukohajärgne asutus. |

9.Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel: | Hauptverband der österreichischen Sozialversicherungsträger (Austria sotsiaalkindlustusasutuste pealiit), Viin, mõistes, et kulud hüvitatakse pensionäride ravikindlustusmaksetest kõnealusele pealiidule. |

L. PORTUGAL

I.MANDRI-PORTUGAL

1.Määruse artikli 17 kohaldamisel: | Departamento de Relações Internacionais e Convenções de Segurança Social (rahvusvaheliste suhete ja sotsiaalkindlustuslepingute amet), Lissabon. |

2.Rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 ja artikli 11a kohaldamisel: | toetatava töötaja kindlustanud Centro Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustuskeskus). |

3.Rakendusmääruse artikli 12a kohaldamisel: | vastavalt vajadusele töötaja elu- või kindlustamiskoha järgne Centro Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustuskeskus). |

4.Rakendusmääruse artikli 13 lõike 2 kohaldamisel: | Departamento de Relações Internacionais e Convenções de Segurança Social (rahvusvaheliste suhete ja sotsiaalkindlustuslepingute amet), Lissabon. |

5.Rakendusmääruse artikli 14 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel: | Departamento de Relações Internacionais e Convenções de Segurança Social (rahvusvaheliste suhete ja sotsiaalkindlustuslepingute amet), Lissabon. |

6.Rakendusmääruse artikli 14 lõike 3 kohaldamisel: | Centro Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustuskeskus), Lissabon. |

7.Rakendusmääruse artikli 28 lõike 1, artikli 29 lõigete 2 ja 5, artikli 30 lõigete 1 ja 3 ning artikli 31 lõike 1 (teise lause) kohaldamisel (tõendite väljaandmise suhtes): | Centro Nacional de Pensões (riigi pensionikeskus), Lissabon. |

8.Rakendusmääruse artikli 25 lõike 2, artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1, artikli 82 lõike 2 ja artikli 86 lõike 2 kohaldamisel: | pereliikmete elukoha järgne ametiasutus. |

9.Rakendusmääruse artikli 17 lõigete 6 ja 7, artikli 18 lõigete 3, 4 ja 6, artikli 20, artikli 21 lõike 1, artikli 22, artikli 31 lõike 1 (esimese lause) ning artikli 34 lõigete 1 ja 2 (esimese lõigu) kohaldamisel (seoses vastavalt vajadusele elu- või kodukohajärgse asutusega): | asjaomase isiku elu- või kodukoha järgne Administração Regional de Sańde (piirkondlik tervishoiutalitus). |

10.Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 85 lõike 2 kohaldamisel: | asjaomase isiku viimati kindlustanud Centro Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustuskeskus). |

11.Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel: | Departamento de Relações Internacionais e Convenções de Segurança Social (rahvusvaheliste suhete ja sotsiaalkindlustuslepingute amet), Lissabon. |

II.MADEIRA AUTONOOMNE PIIRKOND

1.Määruse artikli 17 kohaldamisel: | Secretário Regional dos Assuntos Sociais (piirkondlik sotsiaalasjade sekretär), Funchal. |

2.Rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 ja artikli 11a kohaldamisel: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Funchal. |

3.Rakendusmääruse artikli 12a kohaldamisel: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Funchal. |

4.Rakendusmääruse artikli 13 lõigete 2 ja 3 kohaldamisel: | Departamento de Relações Internacionais e Convenções de Segurança Social (rahvusvaheliste suhete ja sotsiaalkindlustuslepingute amet), Lissabon. |

5.Rakendusmääruse artikli 14 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel: | Departamento de Relações Internacionais e Convenções de Segurança Social (rahvusvaheliste suhete ja sotsiaalkindlustuslepingute amet), Lissabon. |

6.Rakendusmääruse artikli 14 lõike 3 kohaldamisel: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Funchal. |

7.Rakendusmääruse artikli 28 lõike 1, artikli 29 lõigete 2 ja 5, artikli 30 lõigete 1 ja 3 ning artikli 31 lõike 1 (teise lause) kohaldamisel (tõendite väljaandmise suhtes): | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Funchal. |

8.Rakendusmääruse artikli 25 lõike 2, artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1, artikli 82 lõike 2 ja artikli 86 lõike 2 kohaldamisel: | pereliikmete elukoha järgne ametiasutus. |

9.Rakendusmääruse artikli 17 lõigete 6 ja 7, artikli 18 lõigete 3, 4 ja 6, artikli 20, artikli 21 lõike 1, artikli 22, artikli 31 lõike 1 (esimese lause) ning artikli 34 lõigete 1 ja 2 (esimese lõigu) kohaldamisel (seoses vastavalt vajadusele elu- või kodukohajärgse asutusega): | Direcção Regional de Saúde Pública (piirkondlik tervishoiudirektoraat), Funchal. |

10.Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 85 lõike 2 kohaldamisel: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Funchal. |

11.Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel: | Departamento de Relações Internacionais e Convenções de Segurança Social (rahvusvaheliste suhete ja sotsiaalkindlustuslepingute amet), Lissabon. |

III.ASSOORIDE AUTONOOMNE PIIRKOND

1.Määruse artikli 17 kohaldamisel: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Angra do Heroísmo. |

2.Rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 ja artikli 11a kohaldamisel: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Angra do Heroísmo. |

3.Rakendusmääruse artikli 12a kohaldamisel: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Angra do Heroísmo. |

4.Rakendusmääruse artikli 13 lõigete 2 ja 3 kohaldamisel: | Departamento de Relações Internacionais e Convenções de Segurança Social (rahvusvaheliste suhete ja sotsiaalkindlustuslepingute amet), Lissabon. |

5.Rakendusmääruse artikli 14 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel: | Departamento de Relações Internacionais e Convenções de Segurança Social (rahvusvaheliste suhete ja sotsiaalkindlustuslepingute amet), Lissabon. |

6.Rakendusmääruse artikli 14 lõike 3 kohaldamisel: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Angra do Heroísmo. |

7.Rakendusmääruse artikli 28 lõike 1, artikli 29 lõigete 2 ja 5, artikli 30 lõigete 1 ja 3 ning artikli 31 lõike 1 (teise lause) kohaldamisel (tõendite väljaandmise suhtes): | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Angra do Heroísmo. |

8.Rakendusmääruse artikli 25 lõike 2, artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1, artikli 82 lõike 2 ja artikli 86 lõike 2 kohaldamisel: | pereliikmete elukoha järgne ametiasutus. |

9.Rakendusmääruse artikli 17 lõigete 6 ja 7, artikli 18 lõigete 3, 4 ja 6, artikli 20, artikli 21 lõike 1, artikli 22, artikli 31 lõike 1 (esimese lause) ning artikli 34 lõigete 1 ja 2 (esimese lõigu) kohaldamisel (seoses vastavalt vajadusele elu- või kodukohajärgse asutusega): | Direcção Regional de Saúde (piirkondlik tervishoiudirektoraat), Angra do Heroísmo. |

10.Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 85 lõike 2 kohaldamisel: | Direcção Regional de Segurança Social (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat), Angra do Heroísmo. |

11.Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel: | Departamento de Relações Internacionais e Convenções de Segurança Social (rahvusvaheliste suhete ja sotsiaalkindlustuslepingute amet), Lissabon. |

M. SOOME

1.Määruse artikli 14 lõike 1 punkti b, artikli 14a lõike 1 punkti b ning rakendusmääruse artikli 11 lõike 1, artikli 11a lõike 1, artikli 12a, artikli 13 lõigete 2 ja 3 ning artikli 14 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel: | Eläketurvakeskus — Pensionsskydscentralen — (pensionikindlustuskeskus), Helsinki. |

2.Rakendusmääruse artikli 10b kohaldamisel: | Kansaneläkelaitos — Folkpensionsanstalten — (riigi pensioniamet), Helsinki. |

3.Rakendusmääruse artiklite 36 ja 90 kohaldamisel: | Kansaneläkelaitos — Folkpensionsanstalten — (riigi pensioniamet), Helsinki; työeläkelaitokset (töökohajärgsed pensioniasutused) ja Eläketurvakeskus — Pensionsskydscentralen — (pensionikindlustuskeskus), Helsinki. |

4.Rakendusmääruse artikli 37 punkti b ning artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1, artikli 82 lõike 2, artikli 85 lõike 2 ja artikli 86 lõike 2 kohaldamisel: | Kansaneläkelaitos — Folkpensionsanstalten — (riigi pensioniamet), Helsinki. |

5.Rakendusmääruse artiklite 41–59 kohaldamisel: | Kansaneläkelaitos — Folkpensionsanstalten — (riigi pensioniamet), Helsinki; Eläketurvakeskus — Pensionsskydscentralen — (pensionikindlustuskeskus), Helsinki. |

6.Rakendusmääruse artiklite 60–67, 71, 75, 76 ja 78 kohaldamisel: | elu- või asukohajärgne kindlustusasutus, mille määrab Tapaturmavakuutuslaitosten Liitto — Olycksfallsförsäkringsanstalternas Förbund — (õnnetuskindlustusasutuste liit), Helsinki. |

7.Rakendusmääruse artiklite 80 ja 81 kohaldamisel: | töötasust sõltuva töötushüvitise puhul pädev töötushüvitisfond; töötu põhihüvitise puhul Kansaneläkelaitos — Folkpensionsanstalten — (riigi pensioniamet), Helsinki. |

8.Rakendusmääruse artiklite 102 ja 113 kohaldamisel: | Kansaneläkelaitos — Folkpensionsanstalten — (riigi pensioniamet), Helsinki; õnnetuskindlustuse korral Tapaturmavakuutuslaitosten Liitto — Olycksfallsförsäkringsanstalternas Förbund — (õnnetuskindlustusasutuste liit), Helsinki. |

9.Rakendusmääruse artikli 110 kohaldamisel:

a) töökohajärgsed pensionid: | töökohajärgse pensioni korral Eläketurvakeskus — Pensionsskydscentralen — (pensionikindlustuskeskus), Helsinki; |

b) tööõnnetused, kutsehaigused: | õnnetuskindlustuse korral Tapaturmavakuutuslaitosten Liitto — Olycksfallsförsäkringsanstalternas Förbund — (õnnetuskindlustusasutuste liit), Helsinki; |

c) muudel juhtudel: | Kansaneläkelaitos — Folkpensionsanstalten — (riigi pensioniamet), Helsinki. |

N. ROOTSI

1.Määruse artikli 14 lõike 1, artikli 14a lõike 1, artikli 14b lõigete 1 ja 2 ning rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 punkti a ja artikli 11a lõike 1 kohaldamisel: | asjaomase isiku kindlustanud sotsiaalkindlustuskassa. |

2.Artikli 14 lõike 1 punkti b ja artikli 14a lõike 1 punkti b kohaldamisel, kui isik suunatakse Rootsi: | töötamiskohajärgne sotsiaalkindlustuskassa. |

3.Artikli 14b lõigete 1 ja 2 kohaldamisel, kui isik suunatakse Rootsi pikemaks ajaks kui 12 kuud: | Göteborgs allmänna försäkringskassa, sjöfartskontoret (Göteborgi sotsiaalkindlustuskassa meremeeste sektsioon). |

4.Määruse artikli 14 lõigete 2 ja 3 ning artikli 14a lõigete 2 ja 3 kohaldamisel: | elukohajärgne sotsiaalkindlustuskassa. |

5.Määruse artikli 14a lõike 4 ning rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 punkti b, artikli 11a lõike 1 punkti b ja artikli 12a lõigete 5, 6 ja 7 kohaldamisel: | töötamiskohajärgne sotsiaalkindlustuskassa. |

6.Määruse artikli 17 kohaldamisel: | a) töötamiskoha sotsiaalkindlustuskassa;b) Riksförsäkringsverket (riigi sotsiaalkindlustusamet), seoses teatavate töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjatega. |

7.Artikli 102 lõike 2 kohaldamisel: | a) Riksförsäkringsverket (riigi sotsiaalkindlustusamet)b) Arbedsmarknadsstyrelsen (riigi tööturuamet). |

O. ÜHENDKUNINGRIIK

1.Määruse artikli 14c, artikli 14d lõike 3 ja artikli 17 ning rakendusmääruse artikli 6 lõike 1, artikli 11 lõike 1, artikli 11a lõike 1, artikli 12a, artikli 13 lõigete 2 ja 3, artikli 14 lõigete 1, 2 ja 3 ning artikli 80 lõike 2, artikli 81, artikli 82 lõike 2 ja artikli 109 kohaldamisel: | |

Suurbritannia: | Department of Social Security, Contributions Agency, Overseas Contributions (sotsiaalkindlustusameti sissemaksete osakonna välississemaksete sektsioon), Newcastle-upon-Tyne, NE98 1YX; |

Põhja-Iiri: | Department of Health and Social Services, Northern Ireland Social Security Agency, Overseas Branch (tervishoiu- ja sotsiaalteenistuse ameti Põhja-Iiri sotsiaalkindlustuse osakonna välisriikide sektsioon), Belfast, BT1 1DX. |

2.Määruse artiklite 36 ja 63 ning rakendusmääruse artikli 8, artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1, artikli 91 lõike 2, artikli 102 lõike 2, artikli 110 ja artikli 113 lõike 2 kohaldamisel: | |

Suurbritannia: | Department of Social Security, Benefits Agency, Overseas Branch (sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna välisriikide sektsioon), Newcastle-upon-Tyne, NE98 1YX; |

Põhja-Iiri: (välja arvatud määruse artiklite 36 ja 63 ning rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 ja artikli 113 lõike 2 kohaldamisel; selles suhtes vt lõik Suurbritannia kohta); | Department of Health and Social Services, Northern Ireland Social Security Agency, Overseas Branch (tervishoiu- ja sotsiaalteenistuse ameti Põhja-Iiri sotsiaalkindlustuse osakonna välisriikide sektsioon), Belfast, BT1 1DX. |

3.Rakendusmääruse artikli 85 lõike 2, artikli 86 lõike 2 ja artikli 89 lõike 1 kohaldamisel: | |

Suurbritannia: | Department of Social Security, Benefits Agency, Child Benefit Centre (sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna lastehüvitise keskus), Newcastle-upon-Tyne, NE88 1AA; |

Põhja-Iiri: | Department of Health and Social Service Northern Ireland Social Security Agency, Child Benefit Office (tervishoiu- ja sotsiaalteenistuse ameti Põhja-Iiri sotsiaalkindlustuse osakonna lastehüvitise sektsioon), Belfast, BT1 1SA. |

--------------------------------------------------

LISA 11 (A) (B) (7)

MÄÄRUSE ARTIKLI 35 LÕIKES 2 OSUTATUD KINDLUSTUSSKEEMID

(Rakendusmääruse artikli 4 lõige 11)

A. BELGIA

Ravikindlustust laiendav skeem füüsilisest isikust ettevõtjatele (mitterahalised hüvitised).

B. TAANI

Ei ole.

C. SAKSAMAA

Ei ole.

D. HISPAANIA

Ei ole.

E. PRANTSUSMAA

Ei ole.

F. KREEKA

1. Tööliste ja väikekaupmeeste kindlustuskassa (TEBE).

2. Kaupmeeste kindlustuskassa.

3. Advokaatide haigekassa:

a) Ateena haigekassa;

b) Pireuse haigekassa;

c) Saloniki haigekassa;

d) provintsiadvokaatide haigekassa (TYAE).

4. Meditsiinitöötajate haige- ja pensionikassa.

G. IIRIMAA

Ei ole.

H. ITAALIA

Ei ole.

I. LUKSEMBURG

Ei ole.

J. MADALMAAD

Ei ole.

K. AUSTRIA

Ei ole.

L. PORTUGAL

Ei ole.

M. SOOME

Ei ole.

N. ROOTSI

Ei ole.

O. ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

--------------------------------------------------

Liide [1]

Artikkel 95 (14)

Nende mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine, mida on ravi- ning rasedus- ja sünnituskindlustuse alusel antud pensionäridele ja nende pereliikmetele, kes ei ela liikmesriigis, kelle õigusaktide alusel nad saavad pensioni ja neil on õigus saada hüvitist

1. Pädevad asutused maksavad määruse artikli 28 lõike 1 ja artikli 28a alusel antud hüvitise selle andnud asutustele tagasi ühekordse summa põhjal, mis on võimalikult lähedane tekkinud tegelikele kuludele.

2. Ühekordne summa määratakse kindlaks, korrutades keskmise aastakulu inimese kohta arvestatavate pensionäride ja pereliikmete keskmise aastase arvuga ning vähendades saadud summat 20 % võrra.

3. Kõnealuse ühekordse summa arvutamiseks vajalikud tegurid määratakse kindlaks vastavalt järgmistele reeglitele:

a) keskmine aastakulu inimese kohta igas liikmesriigis:

aastakulu, mis tuleneb selle liikmesriigi asutuste poolt arvestatavate sotsiaalkindlustusskeemide alusel antud kõikidest mitterahalistest hüvitistest kõikidele pensionäridele, kellele makstakse pensioni selle liikmesriigi õigusaktide alusel, ja nende pereliikmetele, jagatakse pensionäride ja pereliikmete keskmise aastase arvuga; sel puhul arvestatavad sotsiaalkindlustusskeemid on nimetatud rakendusmääruse lisas 9;

b) kahe liikmesriigi asutuste vahelistes küsimustes võrdub arvestatavate pensionäride ja pereliikmete keskmine aastane arv määruse artikli 28 lõikes 2 osutatud pensionäride ja pereliikmete keskmise aastase arvuga, kellel ühe liikmesriigi territooriumil elades on õigus taotleda mitterahalist hüvitist teise liikmesriigi asutuselt.

4. Vastavalt lõike 3 punktile b arvestatavate pensionäride ja pereliikmete arv määratakse kindlaks nimekirja abil, mida elukohajärgne asutus selleks hoiab ja mis põhineb pädeva asutuse antud dokumentidel, mis tõendavad kõnealuste isikute õigusi. Vaidluse korral esitatakse asjaomaste asutuste tähelepanekud kontrollnõukogule, mis on ette nähtud rakendusmääruse artikli 101 lõikes 3.

5. Halduskomisjon näeb ette lõigetes 3 ja 4 osutatud arvutustegurite kindlaksmääramise viisid ja korra.

6. Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muud viisid tagasimakstavate summade määramiseks.

[1] Seda artiklit kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1998. Prantsuse Vabariigiga seotud küsimustes kohaldatakse seda siiski alates 1. jaanuarist 2002.

--------------------------------------------------

B LISA

MÄÄRUSI (EMÜ) nr 1408/71 JA (EMÜ) nr 574/72 MUUTVATE AKTIDE LOETELU

A. Hispaania ja Portugali ühinemisakt (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23)

B. Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakt (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 9), mida on kohandatud nõukogu otsusega 95/1/EÜ (EÜT L 1, 1.1.1995, lk 1)

1. Ajakohastav nõukogu 2. juuni 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 2001/83 (EÜT L 230, 22.8.1983, lk 6)

2. Nõukogu 13. juuni 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 1660/85, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 160, 20.6.1985, lk 1; hispaania keeles: DO Edición especial, 1985 (05. V4) lk 142; portugali keeles: JO Edição Especial, 1985 (05. F4) lk 142; rootsi keeles: EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 61; soome keeles: EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 61)

3. Nõukogu 13. juuni 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 1661/85, millega kehtestatakse tehnilised muudatused ühenduse eeskirjades võõrtöötajate sotsiaalkindlustuseks Gröönimaal (EÜT L 160, 20.6.1985, lk 7; hispaania keeles: DO Edición especial, 1985 (05.04), lk 148; portugali keeles: JO Edição Especial, 1985 (05.04), lk 148; rootsi keeles: EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 67; soome keeles: EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 67)

4. Komisjoni 26. veebruari 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 513/86, millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes rakendamise kord, lisasid 1, 4, 5 ja 6 (EÜT L 51, 28.2.1986, lk 44; rootsi keeles: EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 73; soome keeles: EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 73)

5. Nõukogu 11. detsembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 3811/86, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 355, 16.12.1986, lk 5; rootsi keeles: EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 86; soome keeles: EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 86)

6. Nõukogu 11. mai 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 1305/89, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 131, 13.5.1989, lk 1; rootsi keeles: EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 143; soome keeles: EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 143)

7. Nõukogu 18. juuli 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 2332/89, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 224, 2.8.1989, lk 1; rootsi keeles: EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 154; soome keeles: EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 154)

8. Nõukogu 30. oktoobri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 3427/89, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 331, 16.11.1989, lk 1; rootsi keeles: EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 165; soome keeles: EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 165)

9. Nõukogu 25. juuni 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 2195/91, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 206, 29.7.1991, lk 2; rootsi keeles: EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (05), lk 46; soome keeles: EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (05), lk 46)

10. Nõukogu 30. aprilli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1247/92, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 136, 19.5.1992, lk 1; rootsi keeles: EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (05), lk 124; soome keeles: EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (05), lk 124)

11. Nõukogu 30. aprilli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1248/92, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 136, 19.5.1992, lk 7; rootsi keeles: EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (05), lk 130; soome keeles: EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (05), lk 130)

12. Nõukogu 30. aprilli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1249/92, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 136, 19.5.1992, lk 28; rootsi keeles: EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (05), lk 151; soome keeles: EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (05), lk 151)

13. Nõukogu 30. juuni 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 1945/93, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord ning määrust (EMÜ) nr 1247/92, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 (EÜT L 181, 23.7.1993, lk 1; rootsi keeles: EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (06), lk 63; soome keeles: EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (06), lk 63)

14. Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) 3095/95, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord, määrust (EMÜ) nr 1247/92, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 ja määrust (EMÜ) nr 1945/93, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1247/92 (EÜT L 335, 30.12.1995, lk 1)

15. Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 3096/95, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 335, 30.12.1995, lk 10)

--------------------------------------------------