31996R2148



Euroopa Liidu Teataja L 288 , 09/11/1996 Lk 0006 - 0013


Komisjoni määrus (EÜ) nr 2148/96,

8. november 1996,

millega kehtestatakse põllumajandustoodete riiklike sekkumisvarude hindamis- ja kontrollieeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 3492/90 [1], millega nähakse ette tegurid, mida tuleb Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust riikliku ladustamise kujul finantseeritavate sekkumismeetmete raamatupidamise aastaaruannetes arvesse võtta, eelkõige selle artiklit 8,

ning arvestades, et:

määrusega (EMÜ) nr 3492/90 on sätestatud riiklikult ladustatud põllumajandustoodete varude raamatupidamist reguleerivad põhimõtted;

komisjoni 14. märtsi 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 618/90 [2] (riiklikult ladustatud põllumajandustoodete laovarude aastanimekirjade koostamise eeskirjade kohta, muudetud määrusega (EMÜ) nr 3077/92 [3]) kohaldamisel saadud kogemusi arvestades tuleks uuesti määratleda varude majandamise kord, pöörates erilist tähelepanu riiklikult ladustatud põllumajandustoodete hindamis- ja kontrollieeskirjadele; määrus (EMÜ) nr 618/90 tuleks tunnistada kehtetuks;

tuleks kehtestada nõuetekohane majandamise ja järelevalve kord, et tagada riiklikult ladustatud varude usaldusväärne majandamine;

käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas EAGGFi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes ladustab põllumajandussaadusi EAGGFi tagatisrahastu eeskirjade kohaselt, peab olema ühenduse ja siseriiklike sätetele vastav dokumentatsioon.

2. Sekkumisametitel on täielikult ajakohastatud nende laopidajate nimekiri, kellega on sõlmitud riikliku ladustuse leping. Nimekirjas on teave, mis võimaldab täpselt identifitseerida kõikide ladustamiskohtade andmeid, nagu näiteks mahutavus, angaaride, külmruumide või silohoidlate arv, kaardid ja skeemid. Nimekiri on sekkumisametite peakontorites ja see on kättesaadav komisjoni töötajatele ja komisjoni poolt volitatud isikutele.

Artikkel 2

1. Laopidaja saadab sekkumisametile vähemalt üks kord kuus toodete lattu saabumise, ladustamise ja laost väljaviimisega seotud kuuaruanded, mis saavad määruse (EMÜ) nr 3492/90 artiklis 1 nimetatud raamatupidamise aastaaruande aluseks.

2. Sekkumisamet saab lõikes 1 nimetatud kuuaruanded enne järgmise kuu 10. kuupäeva. Need peavad sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: ladustamise koht (vajaduse korral andmed mahuti või vaadi kohta), eelmisest kuust ülekantud kogused, iga partii lattu saabumine ja laost väljaviimine ning varud ajavahemiku lõpus.

Aruannete abil saab laos olevaid koguseid täpselt identifitseerida, kaasa arvatud kokkulepitud ost ja müük, mille kohta vastavaid lattu saabumise või laost väljaviimise kandeid ei ole veel tehtud.

Vormi näidis on esitatud I lisas.

Artikkel 3

1. Laopidaja koostab artiklis 2 nimetatud kuuaruannete alusel varude aastaaruande. Sekkumisameti poolt selleks väljaantud juhendid saadetakse komisjonile teadmiseks kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

2. Varude aastaaruanne, mille näidis on esitatud II lisas, võtab lühidalt kokku ladustatud kogused toodete ja ladustamiskohtade kaupa ning annab iga laos oleva toote koguse, partii numbri (välja arvatud teravilja puhul), lattu saabumise aasta (välja arvatud alkoholi puhul) ja avastatud kõrvalekallete seletused.

Artikkel 4

1. Sekkumisamet vastutab artiklite 1, 2 ja 3 kohaselt kogutud andmete õigsuse eest. Selleks kontrollib ta ladusid kogu aasta jooksul kohapeal, võimaluse korral ette teatamata ja ebaühtlaste ajavahemike järel.

Iga ladu kontrollitakse vähemalt üks kord aastas III lisas kehtestatud eeskirjade kohaselt ning eelkõige kontrollitakse:

a) artiklites 2 ja 3 nimetatud andmete kogumise korda;

b) laopidaja kohapealse dokumentatsiooni ja sekkumisametile saadetud andmete vastavust; ja

c) laopidaja poolt dokumentatsiooni alusel viimases kuuaruandes esitatud koguste füüsilist laosolekut, mida hinnatakse visuaalselt, kahtluse või vaidluse korral kaalutakse või mõõdetakse.

Füüsiline laosolek määratakse kindlaks piisavalt esindava füüsilise kontrolli abil, mis katab vähemalt III lisas sätestatud protsentuaalse osa ja võimaldab järeldada, et kõik aruandes esitatud kogused on tegelikult olemas.

2. Kui füüsilise kontrolli ajal avastatakse kõrvalekalle, kontrollitakse ülejäänud protsentuaalne osa sama meetodi abil. Vajaduse korral võib kontrollimisel üle kaaluda kõik partiisse kuuluvad või laos olevad kontrollitavad tooted.

Artikkel 5

1. Kontrolliasutus või selle esindaja koostab akti iga kontrollimise kohta, mida tehakse artikli 4 ja III lisa kohaselt vähemalt üks kord aastas.

2. Akt sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a) laopidaja nimi, kontrollitud lao aadress ja kontrollitud partiide kirjeldus;

b) kontrolli alguse ja lõpetamise kuupäev ning kellaaeg;

c) kontrolli tegemise koht ja ladustamise, pakendamise ning ligipääsetavuse kirjeldus;

d) kontrollivate isikute täielikud andmed, ametikoht ja volitused;

e) kasutatud kontrollivõtted ja mahu kindlaksmääramise menetlused, nagu mõõtmismeetodid, arvutused, vahe- ja lõpptulemused ning tehtud järeldused;

f) iga ladustatud partii kogus või kvaliteet sekkumisameti dokumentatsioonis ja lao dokumentatsioonis ning nende kahe vahelised erinevused;

g) iga füüsiliselt kontrollitud partii või kvaliteedi kohta punktis f nimetatud andmed ja kohapeal tõendatud kogused ning erinevused, partii või kvaliteedi number, kaubaalused, kastid, silohoidlad, vaadid või muud kasutatud anumad, kaal (vajaduse korral neto- ja brutokaal) või maht;

h) laopidaja koostatud aruanded, kui esineb kõrvalekaldeid või erinevusi;

i) akti koostamise koht ja kuupäev ning koostaja ja laopidaja või tema esindaja allkiri;

j) kõrvalekallete ilmnemisel tehtud laiendatud kontroll, täpsustades kontrollitud ladustatud koguste protsentuaalse osa, avastatud kõrvalekalded ja antud seletused.

3. Aktid saadetakse viivitamatult sekkumisametile. Vahetult peale akti saamist korrigeerib sekkumisamet oma raamatupidamisandmeid avastatud kõrvalekallete ja erinevuste alusel ning esitab need määruse (EMÜ) nr 3492/90 artiklite 3 ja 4 kohaselt EAGGFile.

4. Akte hoitakse sekkumisameti peakontoris ja need on kättesaadavad komisjoni töötajatele ja komisjoni poolt volitatud isikutele.

5. Komisjonile saadetakse koos nõukogu määruse (EMÜ) nr 729/70 [4] artikli 5 lõikes 1 nimetatud raamatupidamise aastaaruandega koondaruanne tehtud kontrollkäikude ja kontrollitud koguste kohta ning kuu- ja aastaaruannetes avastatud kõrvalekallete kohta.

Artikkel 6

1. Laopidaja vastutab kõikide erinevuste eest, mis on avastatud ladustatud koguste ja sekkumisametile varude kohta saadetud aruannete vahel.

2. Kui puuduvad kogused ületavad kohaldatava lubatud hälbe, arvestatakse seda kui laopidajale tekkinud selgitamata põhjustega kadu. Kui laopidaja vaidlustab puuduvad kogused, võib ta nõuda toote kaalumist või mõõtmist, mille kulud ta kannab ise, välja arvatud siis, kui ilmneb, et puuduvad kogused on tegelikult olemas või vahe ei ületa kohaldatavat lubatud hälvet, mispuhul kannab kaalumise ja mõõtmise kulud kontrolliv asutus.

3. III lisas ettenähtud lubatud hälbeid kohaldatakse, piiramata komisjoni määruses (EMÜ) nr 147/91 [5] loetletud eri tooteid käsitlevates määrustes kindlaksmääratud hälvete kohaldamist.

Artikkel 7

1. Sekkumisametitel on keskregister, kuhu on kantud kõik ladustamiskohad, kõik tooted, eri toodete kõik kogused ja kvaliteedid ja kuhu märgitakse iga toote kaal (vajaduse korral neto- ja brutokaal) või maht.

2. Kõik käesoleva määruse kohaselt koostatud raamatupidamisdokumendid ja aktid peavad kogu aeg olema nii ladudes kui ka sekkumisametis kättesaadavad sekkumisametite ametnikele ja samuti määruse (EMÜ) nr 729/70 ning eelkõige selle artikli 9 kohaselt komisjoni poolt volitatud isikutele.

Artikkel 8

1. Sekkumisametid tagavad, et laopidajad peavad sekkumisvarude kohta elektroonilist raamatupidamist. Selleks lisavad nad vastava punkti laopidajatega sõlmitud ladustamislepingutesse.

2. Arvutipõhine raamatupidamine tuleb sisse seada hiljemalt kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. See kujutab endast alalist registrit, mis on otseselt ja vahetult kättesaadav sekkumisameti ametnikele ja komisjonile ning nende poolt nõuetekohaselt volitatud isikule.

Artikkel 9

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse rakendamiseks vajalikke meetmeid ning kannavad hoolt selle eest, et asjaomastele isikutele teatataks sanktsioonidest, mis võivad tuleneda nende sätete täitmatajätmisest. Nad teatavad komisjonile võetud meetmetest.

2. Liikmesriigid lisavad ladustamislepingutesse sätteid rahaliste tagajärgede kohta, mis on proportsionaalsed laopidajate poolt sooritatud rikkumistega; tahtliku rikkumise või raske hooletuse tulemusena toimunud rikkumise korral võidakse leping lõpetada.

Artikkel 10

Käesolevaga tunnistatakse määrus (EMÜ) nr 618/90 kehtetuks.

Artikkel 11

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 1996.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. november 1996

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz Fischler

[1] EÜT L 337, 4.12.1990, lk 3.

[2] EÜT L 67, 15.3.1990, lk 21.

[3] EÜT L 310, 27.10.1992, lk 19.

[4] EÜT L 94, 28.4.1970, lk 13.

[5] EÜT L 17, 23.1.1991, lk 9.

--------------------------------------------------

I LISA

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

II LISA

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

III LISA

FÜÜSILISE KONTROLLI MENETLUS

(Artiklis 4 ettenähtud kontrollimiseks)

I. VÕI

1. Partiide väljavalimine, mis esindavad vähemalt 5 % riiklikult ladustatud üldkogusest. Kontrollitavad partiid valitakse välja enne lattu minekut sekkumisameti raamatupidamisdokumentide alusel, kuid laopidajat sellest ei informeerita.

2. Valitud partiide olemasolu ja koostise kontroll kohapeal:

- partiide ja kastide kontrollnumbrite identifitseerimine ostu või lattu saabumise märgete alusel,

- kaubaaluste (üks kümnest) ja kastide (üks kaubaaluse kohta) kaalumine,

- kasti (üks viie kaubaaluse kohta) sisu visuaalne hindamine,

- pakendi seisukord.

3. Füüsiliselt kontrollitud partiide kirjeldus inventeerimisaktis ja ilmnenud kõrvalekalded/puudujäägid.

II. LÕSSIPULBER

1. Partiide väljavalimine, mis esindavad vähemalt 5 % riiklikult ladustatud üldkogusest. Kontrollitavad partiid valitakse välja enne lattu minekut sekkumisameti raamatupidamisdokumentide alusel, kuid laopidajat sellest ei informeerita.

2. Valitud partiide olemasolu ja koostise kontroll kohapeal:

- partiide ja kottide kontrollnumbrite identifitseerimine ostu või lattu saabumise märgete alusel,

- kaubaaluste (üks kümnest) ja kottide (üks kümnest) kaalumine,

- koti (üks viie kaubaaluse kohta) sisu visuaalne hindamine,

- pakendi seisukord.

3. Füüsiliselt kontrollitud partiide kirjeldus inventeerimisaktis ja ilmnenud kõrvalekalded/puudujäägid.

III. TERAVILI

A. Füüsilise kontrolli menetlus

1. Mahutite või laoruumide väljavalimine, mis esindavad vähemalt 5 % riiklikult ladustatud teravilja üldkogusest.

Valik põhineb sekkumisameti raamatupidamisdokumentidel, kuid laopidajat sellest ei informeerita.

2. Füüsiline kontroll:

- teravilja olemasolu kontrollimine väljavalitud mahutites või laoruumides,

- teravilja identifitseerimine,

- ladustamistingimuste vaatlus ning ladustamiskoha ja teravilja identifitseerimise võrdlemine laodokumentidega,

- ladustatud koguste hindamine sekkumisameti poolt eelnevalt kinnitatud meetodi alusel, mille kirjeldus tuleb esitada sekkumisameti peakontorisse.

3. Lao plaan ja iga silohoidla või laoruumi mõõdud peavad olema igas ladustamiskohas kättesaadavad.

Teravili tuleb ladustada nii, et selle mahtu saab kontrollida.

B. Menetlus kõrvalekallete avastamise korral

Mahu kontrollimisel on teatav hälve lubatud.

Kui silohoidlas või põrandal ladustamise korral erineb füüsilise kontrolli ajal registreeritud ladustatud toodete kaal laodokumentides registreeritud kaalust üle 5 %, kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

Kui teravilja ladustatakse laos, võib registreerida lattu saabumisel kaalutud kogused, kui mahu hindamise tulemuste usaldusväärsusaste ei ole piisav ja kui kahe numbri vaheline erinevus ei ole liiga suur.

Sekkumisamet kasutab seda võimalust omal vastutusel, arvestades iga üksikjuhtumi põhjendatust. Sekkumisamet teeb selle kohta oma aktis märkuse.

+++++ TIFF +++++

IV. ALKOHOL

1. Vaatide väljavalimine, mis esindavad vähemalt 5 % riiklikult ladustatud üldkogusest. Kontrollitavad vaadid valitakse välja enne lattu minekut sekkumisameti raamatupidamisdokumentide alusel, kuid laopidajat sellest ei informeerita.

2. Tollitõkendite kontroll, kui need on ette nähtud siseriiklike eeskirjadega.

3. Vaatide olemasolu ja koostise kontroll kohapeal:

- vaatide identifitseerimine arvu ja alkoholi liigi alusel,

- vaatide samasuse ja sisu võrdlemine laoarvestusega ja sekkumisameti raamatupidamisdokumentidega,

- alkoholi olemasolu, alkoholi liigi ja vaadis oleva alkoholi koguse organoleptiline kontroll,

- ladustamistingimuste kontroll teiste vaatide visuaalse kontrolli alusel.

4. Füüsiliselt kontrollitud vaatide kirjeldus inventeerimisaktis ja ilmnenud kõrvalekalded/puudujäägid.

V. VEISELIHA

1. Partiide väljavalimine, mis esindavad vähemalt 5 % riiklikult ladustatud üldkogusest. Kontrollitavad partiid valitakse välja enne lattu minekut sekkumisameti raamatupidamisdokumentide alusel, kuid laopidajat sellest ei informeerita.

2. Valitud partiide olemasolu ja koostise kontroll kohapeal. Kontrollimisele kuulub:

- kondiga liha puhul:

- partiide identifitseerimine ja tükkide arvu kontroll,

- iga jaotustüki liigi ja/või kvaliteedi kontroll, mis hõlmab kaaluliselt 20 % tükkidest,

- pakendi seisundi visuaalne kontroll;

- kondita liha puhul:

- partiide identifitseerimine ja kastide arvu kontroll,

- 10 % kaubaaluste või konteinerite kaalumine,

- 10 % kastide kaalumine igalt kaalutud kaubaaluselt,

- kastide sisu visuaalne kontroll ja pakendi seisukorra kontroll igas kastis.

Kaubaaluste valikul võetakse arvesse laos olevaid erinevaid jaotustükke.

3. Füüsiliselt kontrollitud partiide kirjeldus inventeerimisaktis ja ilmnenud kõrvalekalded/puudujäägid.

VI. OLIIVIÕLI

1. Vaatide väljavalimine, mis esindavad vähemalt 5 % riiklikult ladustatud üldkogusest. Kontrollitavad vaadid valitakse välja enne lattu minekut sekkumisameti raamatupidamisdokumentide alusel, kuid laopidajat sellest ei informeerita.

2. Vaatide olemasolu ja koostise kontroll kohapeal:

- vaatide identifitseerimine arvu ja oliiviõli liigi järgi,

- vaatide samasuse võrdlemine laodokumentidega ja sekkumisameti raamatupidamisdokumentidega,

- oliiviõli olemasolu, oliiviõli liigi ja vaadis oleva õli koguse organoleptiline kontroll,

- ladustamistingimuste kontroll teiste vaatide visuaalse kontrolli alusel.

3. Füüsiliselt kontrollitud vaatide ja ilmnenud vigade kirjeldus inventeerimisaktis.

--------------------------------------------------