Euroopa Liidu Teataja L 229 , 10/09/1996 Lk 0003 - 0010
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1749/96, 9. september 1996, tarbijahindade harmoneeritud indekseid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 esialgsete rakendusmeetmete kohta EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, võttes arvesse nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 2494/95 tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta, [1] eriti selle artiklit 4 ja artikli 5 lõiget 3 ning arvestades, et: iga liikmesriik peab koostama tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) alates 1997. aasta jaanuari indeksist; määruse (EÜ) nr 2494/95 artikli 3 kohaselt hõlmab THHI liikmesriikide majandusterritooriumil tarbijate vajaduste otseseks rahuldamiseks müüdavaid kaupu ja teenuseid; liikmesriikide koostatud olemasolevate tarbijahinnaindeksite katvus, uute oluliste kaupade ja teenuste kaasaarvamisel järgitavad tavad, menetlused hindade kohandamiseks hinnatud hüvede kvaliteedimuutustele, hindade ühendamismeetodid elementaaragregaatide hinnaindeksite moodustamiseks ning hindade saamiseks kasutatavad valikuuringumeetodid ja -tavad erinevad liikmesriigiti niivõrd, et liikmesriikide koostatavad tarbijahinnaindeksid ei vasta THHI koostamiseks vajalikele võrreldavusnõuetele; varasemate hindade kasutamine jooksvate igakuiste hindade asemel erineb kogutud hindade kasutamisest niivõrd, et liikmesriikide koostatavad tarbijahinnaindeksid ei vasta THHI koostamiseks vajalikele võrreldavusnõuetele; uusi olulisi kaupu ja teenuseid tuleb arvesse võtta nii sellistes THHIdes, mille kaalusid ajakohastatakse igal aastal, kui ka sellistes, mille kaalusid ajakohastatakse harvem; THHIde võrreldavuse tagamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 2494/95 artikli 5 lõikega 3 on vaja rakendusmeetmeid; kooskõlas määruse (EÜ) nr 2494/95 artikliga 15 peab komisjon (Eurostat) esitama nõukogule aruande THHIde usaldusväärsuse ja nende võrreldavusnõuetele vastavuse kohta; käesolevas määruses ettenähtud meetmed on nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom [2] loodud statistikaprogrammi komitee (SPK) arvamusega kooskõlas; kooskõlas määruse (EÜ) nr 2494/95 artikli 5 lõikega 3 on nõu peetud Euroopa Rahainstituudiga, kes on esitanud pooldava arvamuse, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I. ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Eesmärk Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada iga liikmesriigi koostatava võrreldava tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) koostamiseks: - kaupade ja teenuste põhikatvus ning võrreldavad toimimisviisid katvuse ajakohastamiseks, et hõlmata uusi olulisi kaupu ja teenuseid, - kvaliteedikohandamismenetluste miinimumnõuded, - kasutatavate hindade miinimumnõuded, - elementaaragregaatide hinnaindeksite koostamise valem. Käesoleva määruse eesmärk on samuti tagada, et hinnavalimeid võetakse nii, et THHId on rahvusvaheliste võrdluste tegemiseks piisavalt usaldusväärsed, ja anda teavet, mille alusel määrata valikuuringu miinimumnõuded. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: a) THHIs sisalduvate kaupade ja teenuste põhikatvus — COICOP/THHI-liigituses (THHI nõuetele kohandatud eratarbimise liigitus kuluartiklite lõikes) määratletud neljanumbrilised jaotused ja alajaotused, mis on esitatud I lisas; b) uued olulised kaubad ja teenused — need kaubad ja teenused, mille hinnamuutusi ei ole liikmesriigi THHIs otseselt arvesse võetud ja mille osa arvestuslikest tarbimiskulutustest on suurenenud vähemalt ühe tuhandikuni kõnealuse THHIga hõlmatud kulutustest; c) kvaliteedimuutus — olukord, kui liikmesriik leiab, et teatava hüve omaduste muutumine on põhjustanud tarbija seisukohalt olulisi erinevusi uut liiki või laadi omadustega kauba või teenuse ja THHI koostamisel varem arvesse võetud, asendatava kauba või teenuse kasutusväärtuse vahel. Kvaliteedimuutust ei toimu, kui THHI valimis tehakse olulisi muudatusi; d) kvaliteedi kohandamine — menetlus kvaliteedimuutuse arvessevõtmiseks, suurendades või vähendades vaadeldud jooksvaid või võrdlushindu kõnealuse kvaliteedimuutuse väärtusega võrdväärse summa või teguri võrra; e) sihtvalim — kaupade ja teenuste hindade kogum, mida liikmesriik kavatseb kasutada 1997. aasta jaanuari või mõne järgneva ajavahemiku THHI koostamiseks, et täita liikmesriigi enda või mõni Euroopa usaldusväärsus- või võrreldavusnõue; f) vaadeldud hind — liikmesriikide tegelikult kinnitatud hind; g) arvestuslik hind — vaadeldud hinna asemel kasutatav hind, mis põhineb nõuetekohasel hindamismenetlusel. Varem vaadeldud hindu ei loeta arvestuslikeks hindadeks, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõestada, et need on arvutatud nõuetekohaselt; h) asendushind — kauba või teenuse vaadeldud hind, millega otseselt asendatakse sihtvalimis sisalduva kauba või teenuse hind; i) elementaaragregaadi indeks — ainult hinnaandmetest koosneva elementaaragregaadi hinnaindeks; j) elementaaragregaat — THHI kõige väiksemate jaotuselementidega hõlmatud kulutused või tarbimine, mille kohta ei ole saadaval kaalumiseks vajalikke usaldusväärseid kuluandmeid; k) valikuuring — kõik THHI koostamisega seotud menetlused, kus kõikide tarbijahindade ühte osa kasutatakse THHIga hõlmatud teatavat liiki kaupade ja teenuste hinnamuutuse arvutamiseks; l) usaldusväärsus — omadus, mida hinnatakse "täpsuse" ehk valimi võtmisel tehtud vigade suuruse ja "esindavuse" ehk moonutuste puudumise põhjal. II. MEETMED THHI VÕRRELDAVUSE, USALDUSVÄÄRSUSE JA ASJAKOHASUSE TAGAMISEKS Artikkel 3 Põhikatvus THHIid, mis sisaldavad I lisas esitatud kõikide selliste jaotuste hinnaindekseid ja kaalusid, mis katavad rohkem kui ühe tuhandiku kõikide jaotustega hõlmatud kogukulutustest, on võrreldavad. Artikkel 4 Uued olulised kaubad ja teenused Liikmesriigid: a) püüavad järjekindlalt kindlaks teha uued olulised kaubad ja teenused ning b) kontrollivad nende kaupade ja teenuste tähtsust, mis on teistes liikmesriikides osutunud uuteks ja olulisteks. THHI moodustamisel võetakse uue olulise kauba või teenuse hinnamuutust arvesse, kui leitakse, et kaup või teenus vastab artikli 2 punktis b esitatud määratlusele. See toimub 12 kuu jooksul pärast hinnamuutuste kindlakstegemist kohandades käesoleva määruse I lisas esitatud COICOP/THHI asjakohase jaotuse või selle jaotuse sees kaalusid või määrates osa kaalust konkreetselt uuele olulisele kaubale või teenusele. Artikkel 5 Kvaliteedikohandamismenetluste miinimumnõuded 1. THHIid, milles on tehtud nõuetekohased kvaliteedikohandused, on võrreldavad. Kvaliteedimuutuste ilmnemisel koostavad liikmesriigid hinnaindeksitesse vastavad kvaliteedikohandused, mis põhinevad kvaliteedimuutuste väärtuse otsesel arvestamisel. Siseriiklike arvestuste puudumisel kasutavad liikmesriigid arvestusi, mis põhinevad komisjoni (Eurostat) esitatud andmetel, juhul kui need andmed on kättesaadavad ja asjakohased. 2. Kui arvestusi saadaval ei ole, leitakse hinnamuutused valitud asendushüve hinna ja asendatava hüve hinna vahena. Mingil juhul ei tohiks kvaliteedimuutust hinnata kui kahe hüve kogu hinnavahet, välja arvatud juhul, kui seda on võimalik asjakohaste arvutustega tõestada. Kui on vaja teha asendusi pärast kaupade või teenuste pakkumist alandatud hinnaga, tuleks asendushüved valida mitte vastavate hindade sarnasuse, vaid vastavate tarbimisväärtuste sarnasuse põhjal. Artikkel 6 Hindade miinimumnõuded 1. Liikmesriigid koostavad THHId, kasutades sihtvalimi vaadeldud hindu. a) Kui sihtvalimit on vaja vaadelda igal kuul, kuid vaatlus ebaõnnestub hüve mittekättesaadavuse tõttu või mõnel muul põhjusel, võib esimesel või teisel kuul kasutada arvestuslikke hindu, kuid alates kolmandast kuust kasutatakse asendushindu. b) Kui sihtvalimit on erandlikult vaja vaadelda harvem kui igal kuul, kasutatakse arvestuslikke hindu nende kuude puhul, mille kohta vaadeldud hindu ei nõuta. Arvestuslikke hindu võib kasutada ka siis, kui hindade vaatlus esimest korda ebaõnnestub. Kui vaatlus ebaõnnestub kaks korda järjest, kasutatakse asendushindu. 2. Kui käesolevas artiklis nimetatud olukordades ei ole asendushindu saadaval, võib jätkata arvestuslike hindade kasutamist tingimusel, et nende kasutamine piirdub tasemega, mis ei takista võrreldavuse saavutamist. Artikkel 7 Elementaaragregaatide hinnaindeksid THHIde koostamisel kasutatakse ühte kahest käesoleva määruse II lisa punktis 1 esitatud valemist või mõnda muud võrreldavat valemit, mille abil arvutatud indeks ei erine emma-kumma lisas esitatud valemi abil arvutatud indeksist aasta jooksul järjekindlalt rohkem kui keskmiselt ühe kümnendikprotsendi võrra võrreldes eelnenud aastaga. Artikkel 8 Valikuuringu miinimumnõuded THHId, mis on koostatud sihtvalimitest, mis sisaldavad iga COICOP/THHI jaotuse puhul jaotuse kaalu arvesse võttes piisaval määral elementaaragregaate esindamaks jaotuses sisalduvate hüvede mitmekesisust ja mis sisaldavad igas elementaaragregaadis piisaval määral hindu, et võtta arvesse põhijaotuse sisesed hinnamuutused, on usaldusväärsed ja võrreldavad. Artikkel 9 Kvaliteedikontroll Liikmesriigid: a) esitavad komisjonile (Eurostat) viimase nõudmisel andmed THHIst välja jäetud hüvedele tehtud kulutuste kohta, mis on väljendatud osana THHIga hõlmatud kogukulutustest, kuivõrd see on vajalik käesoleva määruse järgimise hindamiseks; b) teatavad komisjonile (Eurostat) kindlakstehtud uutest olulistest kaupadest ja teenustest ning nõudmise korral uute oluliste kaupade või teenuste indeksist väljajätmise põhjused, kuivõrd see on vajalik käesoleva määruse järgimise hindamiseks; c) jälgivad kvaliteedimuutusi ja tehtud kohandusi, kuivõrd see on vajalik käesoleva määruse järgimise tõestamiseks, ning esitavad komisjonile (Eurostat) viimase nõudmisel vastavad andmed; d) kehtestavad sihtvalimi selge määratluse ja kasutavad seda ning teostavad hinnavaatluste ja -arvutuste kontrolli, kuivõrd see on vajalik käesoleva määruse järgimise tagamiseks. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) viimase nõudmisel vastavad andmed käesoleva määruse järgimise hindamiseks ja tagamiseks; e) esitavad muude kui käesoleva määruse II lisa punktis 1 esitatud valemite kasutamise korral komisjonile (Eurostat) viimase nõudmisel andmed kõnealuse valikulise valemi valitud ajavahemikel ja valitud elementaaragregaatide suhtes kasutamise mõju kohta, kuivõrd see on vajalik käesoleva määruse järgimise hindamiseks; f) esitavad komisjonile (Eurostat) viimase nõudmisel üksikasjalikud andmed sihtvalimite kohta, kuivõrd see on vajalik käesoleva määruse järgimise hindamiseks, ning koondstatistika valimite esindavuse ja täpsuse kohta, kuivõrd see on komisjonile (Eurostat) vajalik tegemaks ettepanekuid valikuuringu miinimumnõuete lisamiseks määruse (EÜ) nr 2494/95 artiklis 15 ettenähtud THHIsid käsitlevale aruandele, mis tuleb esitada 1997. aasta oktoobris. III. LÕPPSÄTTED Artikkel 10 Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 9. september 1996 Komisjoni nimel komisjoni liige Yves-Thibault De Silguy [1] EÜT L 257, 27.10.1995, lk 1. [2] EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47. -------------------------------------------------- I LISA THHIs sisalduvate kaupade ja teenuste põhikatvus hõlmab järgmisi jaotusi ja alajaotusi: Kood | COICOP/THHI rubriigid | 01. | TOIDUAINED JA MITTEALKOHOOLSED JOOGID | 01.1 | Toiduained | 01.1.1 | Leib, sai, teravili ja teraviljatooted | 01.1.2 | Liha | 01.1.3 | Kala | 01.1.4 | Piim, juust ja munad | 01.1.5 | Õlid ja rasvad | 01.1.6 | Puuvili | 01.1.7 | Köögivili, k.a kartulid ja muud mugulad | 01.1.8 | Suhkur, moosid, mesi, siirupid, šokolaad ja kondiitritooted | 01.1.9 | Mujal liigitamata toiduained | 01.2 | Mittealkohoolsed joogid | 01.2.1 | Kohv, tee ja kakao | 01.2.2 | Mineraalveed, karastusjoogid ja mahlad | 02. | ALKOHOOLSED JOOGID JA TUBAKAS | 02.1 | Alkohoolsed joogid | 02.1.1 | Piiritusjoogid | 02.1.2 | Vein | 02.1.3 | Õlu | 02.2 | Tubakas | 02.2.1 | Tubakas | 03. | RIIETUS JA JALATSID | 03.1 | Riietus | 03.1.1 | Rõivamaterjalid | 03.1.2 | Rõivad | 03.1.3 | Muud riietusesemed ja rõivamanused | 03.1.4 | Rõivaste keemiline puhastus, parandus ja laenutus | 03.2 | Jalatsid | 03.2.1 | Kingad ja muud jalatsid | 03.2.2 | Jalatsite hooldus, parandus ja laenutus | 04. | ELURUUM, VESI, ELEKTER, GAAS JA MUUD KÜTUSED | 04.1 | Tegelikult makstud üürid | 04.1.1 | Üürnike tegelikult makstud üürid | 04.1.2 | Muud tegelikult makstud üürid | 04.3 | Eluruumi korraline hooldus ja remont | 04.3.1 | Tooted eluruumi korraliseks hoolduseks ja remondiks | 04.3.2 | Teenused eluruumi korraliseks hoolduseks ja remondiks | 04.4 | Muud eluruumiga seotud teenused | 04.4.1A | Jäätmete kogumine — tarbijad maksavad vastavalt tarbimisele | 04.4.2A | Kanalisatsioon — tarbijad maksavad vastavalt tarbimisele | 04.4.3A | Veevarustus — tarbijad maksavad vastavalt tarbimisele | 04.4.4 | Eluruumiga seotud mujal liigitamata teenused | 04.5 | Elekter, gaas ja muud kütused | 04.5.1 | Elekter | 04.5.2 | Gaas | 04.5.3 | Vedelkütused | 04.5.4 | Tahkekütused | 04.5.5 | Soe vesi, aur ja jää | 05. | SISUSTUS, KODUTARBED JA MAJAPIDAMISE IGAPÄEVANE HOOLDUS | 05.1 | Mööbel, sisustus ja kaunistused, vaibad ja muud põrandakatted ning nende parandus | 05.1.1 | Mööbel ja sisustus | 05.1.2 | Vaibad ja muud põrandakatted | 05.1.3 | Mööbli, sisustuse ja põrandakatete parandus | 05.2 | Kodutekstiil | 05.2.1 | Kodutekstiil | 05.3 | Kütte- ja toiduvalmistamisseadmed, külmikud, pesumasinad jms suuremad kodumasinad, k.a tarvikud ja remont | 05.3.1 | Suuremad elektrilised ja mitteelektrilised kodumasinad | 05.3.2 | Väiksemad elektrilised kodumasinad | 05.3.3 | Kodumasinate remont | 05.4 | Klaasnõud, lauanõud ja majapidamistarbed | 05.4.1 | Klaasnõud, lauanõud ja majapidamistarbed | 05.5 | Majapidamis- ja aiatööriistad ning varustus | 05.5.1 | Suuremad tööriistad ja varustus | 05.5.2 | Väiksemad tööriistad ja mitmesugused tarvikud | 05.6 | Kaubad ja teenused majapidamise igapäevaseks hoolduseks | 05.6.1 | Majapidamise kulukaubad | 05.6.2 | Kodu- ja majapidamisteenused | 06.A | TERVISHOID — tarbija makstavad mittehüvitatavad kaubad | 06.1A | Meditsiini- ja farmaatsiatooted ning terapeutilised seadmed ja varustus — tarbija makstavad ja mittehüvitatavad | 06.1.1A | Ravimpreparaadid ja farmaatsiatooted — tarbija makstavad ja mittehüvitatavad | 06.1.2A | Muud meditsiinitooted — tarbija makstavad ja mittehüvitatavad | 06.1.3A | Terapeutilised seadmed ja varustus — tarbija makstavad ja mittehüvitatavad | 07. | TRANSPORT | 07.1 | Sõidukite ost | 07.1.1A | Uued autod | 07.1.1B | Kasutatud autod | 07.1.2 | Mootorrattad | 07.1.3 | Jalgrattad | 07.2 | Isiklike transpordivahendite kasutamine | 07.2.1 | Varuosad ja tarvikud | 07.2.2 | Kütused ja määrded | 07.2.3 | Hooldus ja remont | 07.2.4 | Muud isiklike transpordivahenditega seotud teenused — ESA põhimõtete kohaselt | 07.3 | Transporditeenused | 07.3.1 | Reisijate raudteevedu | 07.3.2 | Reisijate maanteevedu | 07.3.3 | Reisijate õhuvedu | 07.3.4 | Reisijate mere- ja siseveeteevedu | 07.3.5 | Muud ostetud transporditeenused | 08. | SIDE | 08.1 | Side | 08.1.1 | Postiteenused | 08.1.2 | Telefoni- ja telefaksiaparaadid | 08.1.3 | Telefoni-, telegraafi- ja telefaksiteenused | 09. | VABA AEG JA KULTUUR | 09.1 | Varustus ja tarvikud, k.a parandus | 09.1.1 | Heli ja pildi vastuvõtmis-, salvestus- ja taasesitusseadmed | 09.1.2 | Foto- ja kinoseadmed ning optikariistad | 09.1.3 | Andmetöötlusseadmed | 09.1.4 | Muud vaba aja ja kultuuriga seotud suuremad kestvuskaubad | 09.1.5 | Mängud, lelud ja hobivahendid ning spordi- ja matkavarustus | 09.1.6 | Pildi- ja helisalvestusvahendid | 09.1.7 | Aiandus | 09.1.8 | Lemmikloomad | 09.1.9 | Vaba aja ja kultuuriga seotud varustuse ja tarvikute parandamine | 09.2 | Vabaaja- ja kultuuriteenused | 09.2.1 | Rühmadele mõeldud vabaaja- ja kultuuriteenused | 09.2.2 | Muud vabaaja- ja kultuuriteenused | 09.3 | Ajalehed, raamatud ja kirjatarbed | 09.3.1 | Raamatud | 09.3.2 | Ajalehed ja perioodikaväljaanded | 09.3.3 | Mitmesugused trükised | 09.3.4 | Kirjatarbed ja joonistusvahendid | 09.4 | Reisipaketid — v.a reisikindlustus | 09.4.1 | Reisipaketid — v.a reisikindlustus | 10.A | HARIDUS — tavaliselt liikmesriikide tarbijate makstav | 11. | HOTELLID, KOHVIKUD JA RESTORANID | 11.1 | Toitlustus | 11.1.1 | Restoranid ja kohvikud | 11.1.2 | Sööklad | 11.2 | Majutusteenused — liikmesriigi territooriumil | 11.2.1 | Majutusteenused — liikmesriigi territooriumil | 12. | MITMESUGUSED KAUBAD JA TEENUSED | 12.1 | Ihuhooldus | 12.1.1 | Juuksurisalongid ja iluhooldusasutused | 12.1.2 | Ihuhoolduseks mõeldud seadmed, esemed ja tooted | 12.2 | Mujal liigitamata isiklikud esemed | 12.2.1 | Väärisehted, kellad ja käekellad | 12.2.2 | Muud isiklikud esemed | 12.4A | Kindlustus | 12.4.2A | Eluruumiga seotud kindlustus — vallasvara kindlustus | 12.4.4A | Transpordiga seotud kindlustus — autokindlustus — v.a reisikindlustus | 12.5A | Mujal liigitamata pangateenused — v.a intressimaksed ja tasud, mis on väljendatud protsendina tehingu väärtusest | 12.5.1A | Mujal liigitamata pangateenused — v.a intressimaksed ja tasud, mis on väljendatud protsendina tehingu väärtusest | 12.6 | Mujal liigitamata teenused | 12.6.1 | Mujal liigitamata teenused | -------------------------------------------------- II LISA Elementaaragregaatide arvutamiseks kasutatavad valemid 1. ∑p ∑p b või hindade geomeetriliste keskmiste suhet ∏p ∏p , kus pt on jooksev hind, pbvõrdlushind ja n kõnealuste hindade arv elementaaragregaadis. Võib kasutada ka muid valemeid tingimusel, et need vastavad artiklis 7 sätestatud võrreldavusnõuetele. 2. Hindade suhete aritmeetilist keskmist ∑ ei tohiks üldiselt kasutada, kuna paljudel juhtudel ei ole selle kasutamise korral võimalik täita võrreldavusnõudeid. Seda võib kasutada erandlikult siis, kui on võimalik tõestada, et täidetakse võrreldavusnõudeid. 3. Elementaaragregaadi hinnaindeksit võib arvutada ka ahelindeksina, kasutades ühte kahest eespool esitatud eelistatud valemist. Näiteks aritmeetiliste suhete keskmise kasutamine: I = i∈s i∈s · i∈s i∈s … i∈s i∈s , kus Pit on teatava elementaaragregaadi hinnanoteering astmes i ajavahemikul t ja st on ajavahemikul t elementaaragregaadi jaoks saadud hinnavalim. Praktikas võib seda valimit ajakohastada igal kuul või tavapärasemalt suuremate ajavahemike tagant, kui hinnaandmed ei ole kättesaadavad. Kui baasperioodi b ja perioodi t vahel hinnaandmeid ei uuendata, siisI tb = i∈s i∈s , aritmeetiliste keskmiste tavaline suhe (või samamoodi eespool kirjeldatud geomeetrilise valemi puhul). Hindade suhete aritmeetilist keskmist ei tohi kasutada, kui ühendamine toimub sagedamini kui kord aastas. --------------------------------------------------