NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1488/96,

23. juuli 1996,

Euroopa-Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate finants- ja tehniliste meetmete (MEDA) kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,1

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust2

ning arvestades, et:

Lissabonis, Korful ja Essenis toimunud Euroopa Ülemkogu istungjärkudel rõhutati, et Vahemere piirkond on Euroopa Liidu jaoks esmatähtis piirkond, ning võeti eesmärk rajada Euroopa-Vahemere partnerlus;

nõukogu 12. juuni 1995. aasta aruande põhjal, mis valmistati ette eelkõige komisjoni 19. oktoobri 1994. aasta ja 8. märtsi 1995. aasta Euroopa Liidu Vahemere piirkonna poliitikat käsitlevate teatiste alusel, taaskinnitati Cannes'is 26. ja 27. juunil 1995 toimunud Euroopa Ülemkogu istungil Euroopa Liidu ja Vahemere piirkonna partnerite suhetele uue dimensiooni andmise strateegilist tähtsust;

on vaja jätkata jõupingutusi, et tagada Vahemere piirkonna kujunemine poliitilise stabiilsuse ja julgeoleku piirkonnaks, ning ühenduse Vahemere piirkonna poliitika peab olema suunatud üldeesmärgina demokraatia ja õigusriigi põhimõtte arenemiseks ja tugevnemiseks, samuti eesmärgile inimõiguste ja põhivabaduste austamiseks ning edendada heanaaberlikke suhteid, austades rahvusvahelist õigust ning liikmesriikide ja Vahemere piirkonda kuuluvate kolmandate riikide territoriaalset terviklikkust ja välispiire;

Euroopa-Vahemere vabakaubanduspiirkonna lõpliku rajamisega edendatakse Vahemere piirkonna stabiilsust ja jõukust;

Vahemere piirkonna partnerite jaoks tähendab vabakaubanduspiirkonna rajamine ulatuslikke struktuurireforme;

seetõttu on vaja toetada Vahemere piirkonna partnerite tehtud või tehtavaid jõupingutusi oma majandus-, sotsiaal- ja haldusstruktuuride reformimisel;

tuleks arendada dialoogi kultuuride ja kodanikuühiskondade vahel, eelkõige koolitust, arendust ja detsentraliseeritud koostööd edendades;

tuleks edendada aktiivsemat regionaalset koostööd ning eelkõige reforme ja majanduslikku restruktureerimist soosivat majandussidemete ja kaubavoogude arengut Vahemere piirkonna ja partnerite vahel;

ühenduse ja Vahemere piirkonna partnerite vahel sõlmitud kahepoolsete finants- ja tehnilise koostöö protokollidega anti koostööle vajalik lähtealus; saadud kogemustele toetudes on vaja siirduda uude partnerlussuhete etappi;

tuleb kindlaks määrata sellise partnerluse teostamise reeglid, tagades eelarveassigneeringuid kasutavate meetmete läbipaistvuse ja üldise järjepidevuse;

seetõttu kohaldatakse käesolevat määrust meetmete suhtes, mis tulenevad nõukogu 29. juuni 1992. aasta määrusest (EMÜ) nr 1762/92 (ühenduse ja Vahemere piirkonna kolmandate riikide vahel sõlmitud finants- ja tehnilise koostöö protokollide rakendamise kohta)3 ja nõukogu 29. juuni 1992 aasta määrusest (EMÜ) nr 1763/92 (mis käsitleb kõigi Vahemere piirkonna kolmandate riikidega tehtavat finantskoostööd)4 nende meetmete osas, mille reguleerimisala hõlmab rohkem kui ühte riiki;

seetõttu asendab käesolev määrus eespool nimetatud määrused 1. jaanuarist 1997, kuid määrus (EMÜ) nr 1762/92 on vaja jätta jõusse nende finantsprotokollide haldamiseks, mida sel kuupäeval veel kohaldatakse, ning järelejäänud vahendite sidumiseks nende finantsprotokollide alusel, mille kehtivusaeg on lõppenud;

käesolevasse määrusesse lisatakse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. märtsi 1995. aasta deklaratsiooni punkti 2 tähenduses lähtesumma suurus ajavahemikuks 1995-1999, piiramata eelarve täitmist korraldava asutuse asutamislepinguga sätestatud volitusi;

enda seatud tingimustel ja kooskõlas oma põhikirjaga võib Euroopa Investeerimispank (edaspidi "pank") keskkonnaprojektidele omavahenditest antavate laenude puhul määrata intressitoetust;

intressitoetusega laenude puhul peab panga omavahenditest antav laen ja ühenduse eelarvest rahastatav intressitoetus olema omavahel seotud ning teineteisest sõltuvad; pank võib kooskõlas oma põhikirjaga ja eelkõige oma direktorite nõukogu ühehäälse otsuse alusel, kui komisjon on esitanud eitava arvamuse, otsustada anda laen omavahendite arvelt tingimusel, et määratakse intressitoetus; seepärast on vaja tagada, et intressitoetuse määramise protseduur lõpeb igal juhul toetuse andmise või sellest keeldumise otsusega;

on vaja ette näha liikmesriikide esindajatest koosneva komitee loomine, kes abistab panka tema ülesannete täitmisel käesoleva määruse rakendamiseks;

käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhusa haldamise tagamiseks ja suhete hõlbustamiseks abisaavate riikidega peab olema mitmeaastane kava;

käesolevas määruses sätestatud meetmed hõlmavad enamat kui arenguabi ja neid tuleb kohaldada vaid riikide suhtes, mida võib klassifitseerida arengumaadena; seetõttu ei saa käesolevat määrust vastu võtta muude kui asutamislepingu artiklis 235 sätestatud volituste alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Ühendus rakendab meetmed Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse põhimõtete ja prioriteetide raames, et toetada I lisas loetletud Vahemere piirkonna kolmandate riikide ja territooriumide jõupingutusi nende majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformimisel ning vähendada majandusarengust tulenevaid sotsiaalseid ja keskkonda mõjutavaid tagajärgi.

2. Toetusmeetmete saajate hulka võivad lisaks riikidele ja piirkondadele kuuluda ka kohalikud asutused, piirkondlikud organisatsioonid, avalik-õiguslikud asutused, kohalikud või traditsioonilised ühendused, ettevõtlust toetavad organisatsioonid, eraettevõtjad, kooperatiivid, kooperatiivsed ühendused, ühingud või fondid ning valitsusvälised organisatsioonid.

3. Selle kava rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 1995-1999 on 3 424,5 miljonit eküüd.

Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

Artikkel 2

1. Käesoleva määruse eesmärk on toetada lõikes 2 sätestatud meetmete abil ühist huvi pakkuvaid algatusi kolmes Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse valdkonnas: poliitilise stabiilsuse ja demokraatia tugevdamine, Euroopa-Vahemere vabakaubanduspiirkonna rajamine ning majandusliku ja sotsiaalse koostöö arendamine inimlikku ja kultuurilist mõõdet asjakohaselt arvesse võttes.

2. Neid meetmeid rakendatakse vastavalt pikaajalise stabiilsuse ja jõukuse saavutamise eesmärgile, eelkõige majandusliku ülemineku, säästva majandusliku ja sotsiaalse arengu ning regionaalse ja piiriülese koostöö valdkonnas. Eesmärgid ja asjakohaste menetluste üksikasjad sätestatakse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus põhineb demokraatlike põhimõtete, õigusriigi ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisel, mis on selle määruse oluline element ning mille rikkumine annab aluse võtta asjakohased meetmed.

Artikkel 4

1. Kokkuleppel liikmesriikidega ning kohapealse vastastikuse ja korrapärase teabevahetuse alusel, eriti seoses näidisprogrammide ja -projektidega, tagab komisjon ühenduse ja üksikute liikmesriikide abi tõhusa koordineerimise, et suurendada koostööprogrammide järjepidevust ja vastastikust täiendavust. Lisaks sellele soodustab komisjon rahvusvaheliste finantseerimisasutuste, ÜRO koostööprogrammide ja teiste rahastajate tegevuse koordineerimist ning nende omavahelist koostööd.

2. Käesolevas määruses nimetatud meetmeid võib ühendus võtta iseseisvalt või kaasrahastamise vormis koos Vahemere piirkonna partneritega või koos liikmesriikide avalik-õiguslike või eraõiguslike asutustega ja pangaga või koos mitmepoolsete asutuste või kolmandate riikidega.

Artikkel 5

1. Käesoleva määruse kohaselt rahastatavad meetmed valitakse muu hulgas abisaajate prioriteete, arenevaid vajadusi, toetuse vastuvõtmise suutlikkust ja struktuurireformi edenemist arvestades.

Valik põhineb ka hinnangul, kas nende meetmetega on võimalik saavutada ühenduse toetuse eesmärke võimalike sõlmitud assotsieerumis- või koostöölepingute kohaselt.

2. Koostöös pangaga koostatakse kolmeaastased riiklikud ja piirkondlikud näidisprogrammid. Neis võetakse arvesse koos Vahemere piirkonna partneritega määratletud prioriteete, sealhulgas majandusliku dialoogi järeldusi. Neid ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas.

Programmides määratletakse II lisa II jaos nimetatud valdkondadele suunatava ühenduse toetuse peamised eesmärgid, selle andmise suunised, esmatähtsad valdkonnad ning programmide hindamiskriteeriumid. Programmides esitatakse soovituslikud summad (üldiselt ja esmatähtsate valdkondade kaupa) ja asjaomase programmi rahastamiskriteeriumide loetelu, võttes arvesse vajadust asjakohase reservi järele MEDA-programmi rakendamiseks.

Programme võib muuta, arvestades nii saadud kogemusi, Vahemere piirkonna partnerite edusamme seoses struktuurireformi, makromajandusliku stabiliseerimise ja sotsiaalse progressiga kui ka majanduskoostöö tulemusi uute assotsieerumislepingute raames.

3. Rahastamisotsused põhinevad peamiselt näidisprogrammidel.

Artikkel 6

1. Ühenduse toetus antakse eelkõige tagastamatu toetusena või riskikapitalina. Keskkonnaalaste koostöömeetmete suhtes võib seda määrata ka intressitoetusena panga omavahenditest antud laenude puhul. Intressitoetuse määr on 3 %.

2. Tagastamatuid toetusi võib kasutada meetmete, projektide või programmide rahastamiseks või kaasrahastamiseks, mis aitavad kaasa artiklis 2 määratletud eesmärkide saavutamisele. Meetme, projekti või programmi toetuse ülemmäär sõltub ka toetustest saadavast tulust. Erasektorile antud toetused peavad üldiselt vastama turutingimustele, et vältida võimaluse korral konkurentsimoonutusi kohalikel finantsturgudel.

3. Rahastamisotsuste ning nendest tulenevate rahastamiskokkulepete ja lepingutega nähakse muu hulgas ette komisjonipoolne järelevalve ja finantskontroll ning vajaduse korral kontrollikoja kohapealne audit.

Kontrollikoda teostab järelevalvet käesoleva määruse alusel rahastatud ja panga hallatud meetmete üle vastavalt komisjoni, panga ja kontrollikoja vahel kokku lepitud menetlusele.

4. Riskikapitali kasutatakse peamiselt omavahendite või nendega samaväärsete vahendite kättesaadavaks tegemiseks tootmisettevõtetele (era- või segaettevõtted), eelkõige nendele, mis võivad ühendada nii ühenduse liikmesriikide kui ka Vahemere piirkonna kolmandate riikide või territooriumide füüsilisi või juriidilisi isikuid.

Panga antud ja hallatud riskikapital võib olla:

a) allutatud laen, mille tagasimaksmine ja intressimaksete maksmine algab alles pärast muude panganõuete rahuldamist;

b) tingimustega laen, mille tagasimaksmine või kestus sõltub laenu andmisel määratud tingimuste täitmisest;

c) ühenduse nimel ajutine vähemusosalus Vahemere piirkonna kolmandate riikide äriühingute kapitalis;

d) osaluse rahastamine tingimustega laenu kujul, mis antakse Vahemere piirkonna partneritele või nende nõusolekul Vahemere piirkonna partnerriikide äriühingutele otse või nende riikide finantseerimisasutuste vahendusel.

Artikkel 7

1. Käesoleva määruse alusel võetud meetmed võivad katta kauba ja teenuste impordikulud ning projektide ja programmide teostamiseks vajalikud kohalikud kulud. Ühenduse rahastamine ei kata makse, tollimakse ega muid tasusid.

Käesoleva määruse alusel ühenduse poolt rahastatavate meetmete rakendamise lepingute suhtes kohaldab asjaomane partner fiskaal- ja tollitingimusi, mis on vähemalt sama soodsad kui need, mida ta kohaldab enamsoodustatud riigi või enamsoodustatud rahvusvahelise arenguorganisatsiooni suhtes.

2. Samuti võidakse katta kulud, mis tekivad toetusmeetme ettevalmistamisel, käivitamisel, järgimisel, järelevalvel ja rakendamisel.

3. Koolitus-, side- ja uurimisprogrammide ning teiste projektide tegevus- ja käituskulud, eelkõige need, mida tuleb maksta välisvaluutas, võidakse katta. Üldiselt võidakse katta sellised kulud ainult projekti käivitamisstaadiumis ja järk-järgult väheneval määral.

4. Tootmissektori investeerimisprojektide puhul ühendatakse ühendusepoolne rahastamine abisaaja omavahenditega või rahastamisega turutingimustel sõltuvalt projekti laadist. Abisaaja panus või turutingimustel rahastamine peaks olema võimalikult suur. Ühendusepoolne rahastamine, sealhulgas panga omavahendeid hõlmav, ei tohi mingil juhul ületada 80 % investeeringu kogukuludest. Nimetatud ülemmäär on erandlik ja peab olema meetme laadi seisukohast nõuetekohaselt põhjendatud.

Artikkel 8

1. Pakkumistel osalemine ja lepingute sõlmimine on võrdsetel tingimustel avatud kõikide liikmesriikide ja Vahemere piirkonna partnerite füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

2. Komisjon tagab, et:

- tarnete, tööde ja teenuste esialgses valikus ja pakkumistel on võrdsetel tingimustel võimalikult laialdane osalus,

- valiku- ja hindamiskriteeriumeid kohaldatakse vajaliku läbipaistvuse ja rangusega,

- programmi rahastatavates algatustes osalemisest huvitatud ettevõtete, organisatsioonide ja institutsioonide vahel valitseks tõhus konkurents,

- MED-komiteele antakse kiiresti menetlusjuhis, mis käsitleb nende eesmärkide üksikasjalikku rakendamist ja mis vaadatakse läbi kooskõlas artikliga 11.

3. Komisjon avaldab Euroopa Ühenduste Teatajas lisaks lepingute objektile, sisule ja maksumusele:

- kord aastas prognoosi teenuslepingute ja tehnilise koostöö meetmete kohta, mis sõlmitakse pärast pakkumist avaldamisele järgneva 12 kuu jooksul,

- kord kolme kuu jooksul eelnimetatud prognooside muudatused.

4. Koostöös liikmesriikidega esitab komisjon taotluse korral kõigile huvitatud ettevõtetele, organisatsioonidele ja institutsioonidele kogu ühenduses MEDA-programmi põhiaspekte käsitleva dokumentatsiooni ja programmis osalemise nõuded.

5. Rahastamisettepanek sisaldab kavandatavate lepingute andmeid, sealhulgas hinnangväärtust, lepingute sõlmimise korda ja pakkumise väljakuulutamise kavandatavat kuupäeva.

6. Lepingud sõlmitakse äriühingutega kooskõlas Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse asjakohaste sätetega.

7. Pakkumise tulemused avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas. Komisjon esitab artiklis 11 nimetatud komiteele kord kuue kuu jooksul üksikasjaliku teabe MEDA-programmide ja projektide rakendamisel sõlmitud lepingute kohta.

8. Kaasrahastamise puhul võib komisjon konkreetsest juhtumist lähtudes lubada pakkumistes ja lepingutes osaleda muudest riikidest kui Vahemere piirkonna partnerriikidest pärit isikuid. Kolmandate riikide äriühingutel lubatakse osaleda ainult vastastikkuse alusel.

Artikkel 9

1. Nõukogu võtab artikli 5 lõikes 2 nimetatud näidisprogrammide suunised vastu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega pärast dialoogi asjaomaste Vahemere piirkonna partnerriikidega.

Komisjon edastab koos oma ettepanekutega teabe kavandatava üldise finantsplaani kohta, avaldades eelkõige riiklike ja piirkondlike näidisprogrammide kogusumma ning selle jaotuse abisaavate riikide ja esmatähtsate valdkondade kaupa nende programmide raames.

2. Näidisprogrammid ja nende muudatused ning peamiselt neil programmidel põhinevad rahastamisotsused võtab komisjon vastu artikli 11 kohaselt.

3. Rahastamisotsused, mis ületavad 2 000 000 eküüd ja mis ei ole seotud pangalaenude intressitoetuse või riskikapitaliga, võetakse vastu artiklis 11 sätestatud korras vastavalt lõigetele 4 ja 6.

4. Rahastamisotsus ülderaldise kohta võetakse vastu artiklis 11 sätestatud korras. Ülderaldise raames võtab komisjon vastu rahastamisotsused, mis ei ületa 2 000 000 eküüd. Artiklis 11 nimetatud komiteed teavitatakse korrapäraselt ja viivitamata ning igal juhul enne järgmist istungit kõikidest rahastamisotsustest, mis ei ületa 2 000 000 eküüd.

5. Artiklis 11 sätestatud korra kohaselt tehtud rahastamisotsust muutvad otsused võtab komisjon vastu, kui need ei sisalda põhimõttelisi muudatusi või lisakohustusi, mis ületavad 20 % algsest kohustusest. Komisjon teavitab artiklis 11 nimetatud komiteed viivitamata sellistest otsustest.

6. Vahetusprogrammid detsentraliseeritud koostöö raames võtab komisjon vastu artiklis 11 sätestatud korras.

7. Pangalaenude intressitoetustega seotud rahastamisotsused võetakse vastu artiklis 12 sätestatud korras. Riskikapitaliga seotud rahastamisotsused võetakse vastu artiklis 13 sätestatud korras.

Artikkel 10

1. Käesolevas määruses nimetatud meetmeid, mida rahastatakse Euroopa ühenduste üldeelarvest, haldab komisjon vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavale finantsmäärusele.

2. Artiklis 11 nimetatud komiteele esitatud rahastamisettepanekute ja artiklis 15 nimetatud hinnangute puhul järgib komisjon finantsmääruses nimetatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, sealhulgas eelkõige neid, mis on seotud säästlikkuse ja tasuvusega.

Artikkel 11

1. Komisjoni abistab komitee, edaspidi "MED-komitee", kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja. Panga esindaja võtab komitee tööst osa ilma hääleõiguseta.

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. Kui meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu. Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole kolme kuu jooksul otsust teinud, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

4. Komitee võib läbi vaadata kõik käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimused, mille eesistuja on esitanud, sealhulgas võimalikud liikmesriigi esindaja taotlusel esitatud küsimused, ja eelkõige küsimused, mis on seotud üldise rakendamisega, programmi haldamisega või artiklites 4 ja 5 osutatud kaasrahastamise või koordineerimisega.

5. Komitee võtab oma töökorra vastu kvalifitseeritud häälteenamusega.

6. Komisjon teavitab komiteed korrapäraselt ja esitab talle teabe käesoleva määruse alusel võetud meetmete rakendamisest.

7. Euroopa Parlamenti teavitatakse korrapäraselt käesoleva määruse rakendamisest.

Artikkel 12

1. Keskkonnaprojektide puhul, mida rahastatakse intressitoetusega laenude abil, koostab pank rahastamisettepaneku vastavalt oma põhikirjale. Vastavalt oma põhikirja artiklile 21 konsulteerib pank komisjoniga ning artiklis 14 nimetatud komiteega.

2. Artiklis 14 nimetatud komitee esitab panga ettepaneku kohta arvamuse. Komisjoni esindaja edastab sellele komiteele oma institutsiooni seisukoha asjaomase projekti kohta ja eelkõige selle kohta, kas projekt vastab käesoleva määruse eesmärkidele ja nõukogu vastuvõetud üldsuunistele. Lisaks sellele teatab pank artiklis 14 nimetatud komiteele intressitoetusega laenudest, mida pank kavatseb anda omavahenditest.

3. Selle konsultatsiooni põhjal palub pank komisjonil teha rahastamisotsuse asjaomasele projektile intressitoetuse määramiseks.

4. Komisjon esitab MED-komiteele otsuse eelnõu intressitoetuse rahastamise heakskiitmise või kui see on asjakohane, sellest keeldumise kohta.

5. Komisjon edastab lõikes 4 nimetatud otsuse pangale, kes võib anda laenu, kui otsusega määratakse intressitoetus.

Artikkel 13

1. Pank esitab artiklis 14 nimetatud komiteele temalt arvamuse saamiseks riskikapitali operatsioonidega seotud projektid. Komisjoni esindaja edastab sellele komiteele oma institutsiooni seisukoha asjaomase projekti kohta ja eelkõige selle kohta, kas projekt vastab käesoleva määruse eesmärkidele ja nõukogu vastuvõetud üldsuunistele.

2. Selle konsultatsiooni põhjal edastab pank projekti komisjonile.

3. Komisjon teeb rahastamisotsuse projekti seisukohalt sobiva tähtaja jooksul.

4. Komisjon edastab lõikes 3 nimetatud otsuse pangale, kes võtab asjakohased meetmed.

Artikkel 14

1. Panga juurde moodustatakse liikmesriikide esindajatest koosnev komitee, edaspidi "artikli 14 komitee". Komitee eesistuja on selle liikmesriigi esindaja, kes on sel ajal panga juhatajate nõukogu esimees; sekretariaaditeenuste eest hoolitseb pank. Komitee töös osaleb komisjoni esindaja.

2. Artikli 14 komitee töökorra võtab ühehäälselt vastu nõukogu.

3. Komitee teeb otsused asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamusega.

4. Liikmesriikide esindajate hääli arvestatakse artikli 14 komitees vastavalt asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 sätestatule.

Artikkel 15

1. Komisjon tutvub koos pangaga käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete rakendamise edusammudega ning esitab hiljemalt 30. aprilliks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande. Aruandes esitatakse andmete konfidentsiaalsust tagades teave aasta jooksul rahastatud meetmete kohta ning hinnatakse saavutatud tulemusi.

2. Komisjon ja pank hindavad peamisi projekte, milles nad mõlemad osalevad, et kindlaks teha, kas eesmärgid on saavutatud, ja anda suuniseid tulevaste meetmete tõhustamiseks. Hindamisaruanded antakse konfidentsiaalsust tagades nõukogule ja Euroopa Parlamendile. EIP hallatavate meetmetega seotud aruanded antakse liikmesriikidele.

3. Kord kolme aasta jooksul koostab komisjon koos pangaga üldhinnangu Vahemere piirkonna partnerite heaks teostatava koostööpoliitika kohta ja esitab selle viivitamata MED-komiteele.

Igal aastal saadetakse MED-komiteele olemasolevate võrgustike koosseisu ja toimimise üksikasjad.

Komisjon edastab kord kahe aasta jooksul hinnangu iga programmi kohta.

4. Seoses detsentraliseeritud koostööga edastab komisjon MED-komiteele igal aastal olemasolevate võrgustike koosseisu ja toimimise üksikasjad ning kord kahe aasta jooksul hinnangu iga programmi kohta.

5. Komisjon teavitab igal aastal liikmesriike veel vabadest või juba eraldatud vahendistest.

6. Nõukogu vaatab käesoleva määruse läbi enne 30. juunit 1999. Selleks esitab komisjon nõukogule enne 31. detsembrit 1998 hindamisaruande koos ettepanekutega määruse tuleviku ja vajaduse korral sellesse tehtavate muudatuste kohta.

Artikkel 16

Lõplik kord asjakohaste meetmete võtmiseks, kui Vahemere piirkonna partner ei täida abi jätkamiseks vajalikku tingimust, määratakse kindlaks enne 30. juunit 1997.

Artikkel 17

1. Määrus (EMÜ) nr 1763/92 tunnistatakse kehtetuks alates 31. detsembrist 1996.

2. Alates 1. jaanuarist 1997 kohaldatakse määrust (EMÜ) nr 1762/92 sel kuupäeval jõus olevate protokollide haldamiseks ning järelejäänud vahendite sidumiseks nende protokollide alusel, mille kehtivusaeg on lõppenud.

Artikkel 18

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuli 1996

Nõukogu nimel

eesistuja

I. YATES

1 EÜT C 232, 6.9.1995, lk 5 ja EÜT C 150, 24.5.1996, lk 15.

2 EÜT C 17, 22.1.1996, lk 184 ja 20. juunil 1996 esitatud arvamus (EÜT C 198, 8.7.1996)

3 EÜT L 181, 1.7.1992, lk 1.

4 EÜT L 181, 1.7.1992, lk 5.

I LISA

ARTIKLIS 1 NIMETATUD PARTNERRIIGID JA -TERRITOORIUMID

Alžeeria Demokraatlik Rahvavabariik

Küprose Vabariik

Egiptuse Araabia Vabariik

Iisraeli Riik

Jordaania Kuningriik

Liibanoni Vabariik

Malta Vabariik

Maroko Kuningriik

Süüria Araabia Vabariik

Tuneesia Vabariik

Türgi Vabariik

Gaza ja Jordani Läänekalda okupeeritud alad

II LISA

ARTIKLI 2 RAKENDAMISE EESMÄRGID JA EESKIRJAD

I. a) Majandusliku ülemineku ja Euroopa-Vahemere vabakaubanduspiirkonna rajamise toetamine hõlmab eelkõige:

- töökohtade loomist ja erasektori arendamist, sealhulgas majanduskeskkonna parandamine ja VKEde toetamine,

- investeeringute, tööstuskoostöö ning nii Euroopa Ühenduse ja Vahemere piirkonna partnerite vahelise kui ka Vahemere piirkonna partnerite omavahelise kaubanduse toetamist,

- majanduslike infrastruktuuride parandamist, sealhulgas võimaluse korral ka finants- ja maksusüsteemid.

b) Struktuurilise kohandamise programmide toetusmeetmeid rakendatakse järgmiste põhimõtete alusel:

- toetusprogrammide koostamise eesmärgiks on taastada finantstasakaal ja luua kiirenevat kasvu soodustav majanduskeskkond, parandades samal ajal elanikkonna heaolu,

- toetusprogramme kohandatakse vastavalt iga riigi olukorrale ning neis võetakse arvesse majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi,

- toetusprogrammides nähakse ette kavandatavad meetmed, eelkõige selleks, et leevendada struktuuriliste kohanduste võimalikku negatiivset mõju sotsiaalsetele tingimustele ja tööhõivele eriti elanikkonna sotsiaalselt tõrjutud osas,

- toetusprogrammid koostatakse eesmärgiga luua vabakaubanduspiirkond Euroopa Ühendusega,

- kiired väljamaksed on üks toetusprogrammide olulistest omadustest.

Tuleb täita järgmised abikõlblikkuskriteeriumid:

- asjaomasel riigil peab olema Bretton Woodsi institutsioonide poolt heaks kiidetud reformiprogramm või see riik peab rakendama vastavalt reformide makromajanduslikule ulatusele ja tõhususele samaväärseid programme koostöös nende institutsioonidega, kuid mitte tingimata nende institutsioonide rahalisel toetusel,

- tuleb arvesse võtta riigi majanduslikku olukorda, eelkõige võlataset ja võlahalduskulusid, maksebilansi ja valuutavarude olukorda, eelarveolukorda, rahapoliitilist olukorda, RKT taset inimese kohta ja tööpuuduse taset.

II. Parema sotsiaalmajandusliku olukorra saavutamise toetamine hõlmab eelkõige järgmist:

- kodanikuühiskonna ja elanikkonna kaasamine arengumeetmete kavandamisse ja rakendamisse,

- sotsiaalteenuste parendamine, eelkõige tervishoiu, pereplaneerimise, veevarustuse, sanitaaria ja elamumajanduse valdkonnas,

- vaesusevastane võitlus,

- harmooniline ja integreeritud maaelu areng ning elutingimuste parandamine linnas,

- tugevdatud koostöö kalanduse valdkonnas ja mere elusressursside säästev kasutamine,

- tugevdatud keskkonnaalane koostöö,

- majanduslike infrastruktuuride tõhustamine, eelkõige transpordi, energeetika, maaelu arengu, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas,

- inimressursside integreeritud arendamine liikmesriikide programmide täienduseks, eelkõige seoses jätkuva kutsekoolitusega tööstuskoostöö raames, ning teadus- ja tehnikauuringute potentsiaali tõstmine,

- demokraatia ja inimõiguste suurem austamine,

- kultuurikoostöö ja noorsoovahetus,

- eespool nimetatud meetmete abil toimuv koostöö ja tehniline abi, et vähendada ebaseaduslikku sisserännet, uimastiäri ja rahvusvahelist kuritegevust.

III. Regionaalset ja piiriülest koostööd toetatakse eelkõige järgmiselt:

a) luues ja arendades regionaalse koostöö struktuure Vahemere piirkonna partnerite vahel;

b) - luues piirkondliku kaubanduse jaoks vajaliku infrastruktuuri, sealhulgas transport, teabevahetus ja energeetika,

- parendades õigusakte ja rakendades piirirajatistega seotud väikesemahulisi infrastruktuuriprojekte,

- suurte geograafiliste piirkondade tasandil tehtava koostöö abil ning meetmete abil, mis täiendavad samas valdkonnas võetud ühenduse meetmeid, kaasa arvatud toetus ühenduse loomiseks Vahemere piirkonna partnerite transpordi- ja energiavõrkude ning üleeuroopaliste võrkude vahel;

c) muude piirkondlike meetmete abil, sealhulgas Euroopa-Araabia dialoog;

d) liidu ja Vahemere piirkonna partnerite kodanikuühiskondade vaheliste vahetuste abil; selles kontekstis keskendutakse detsentraliseeritud koostöö puhul:

- eesmärgile määratleda valitsusvälised ühenduse toetuse saajad,

- eelkõige koostöövõrkude loomisele ülikoolide ja teadlaste, kohalike kogukondade, ühenduste, kutseühingute ja valitsusväliste organisatsioonide, massiteabevahendite, eraettevõtjate ja kultuuriasutuste vahel selle sõna laiemas tähenduses ning muude IV jaos loetletud organisatsioonide vahel.

Programmid peavad keskenduma teabevahetuse ja püsivate sidemete tõhustamisele koostööpartnerite vahel.

IV. Head valitsemistava edendatakse toetades olulisi institutsioone ja kodanikuühiskonna võtmeisikuid, nagu kohalikud asutused, maa- ja külapiirkondade elanike ühendused, kooperatiivsed ühingud, kutseühingud, massiteabevahendid ja ettevõtlust toetavad organisatsioonid, ning aidates riiklikel haldusorganitel parandada poliitika väljatöötamise ja selle rakendamise võimet.

V. Käesoleva määruse alusel võetud meetmete puhul tuleb arvestada naiste osa väärtustamist majanduselus ja ühiskonnas. Erilise tähelepanu alla võetakse naistele hariduse andmine ja töökohtade loomine.

Meetmete puhul arvestatakse ka vajadust soodustada hariduse andmist ja töökohtade loomist noortele, et hõlbustada nende sotsiaalset integratsiooni.

VI. Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed hõlmavad tehnilist abi, koolitust, institutsioonide väljaarendamist, teabevahetust, seminare, uuringuid, investeerimisprojekte mikro- ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse ning infrastruktuuridesse, ning meetmeid, millega viidatakse sellele, et toetuse on andnud ühendus. Detsentraliseeritud koostööd kasutatakse juhul, kui see võib olla tõhusam. Riskikapitali operatsioone ja intressitoetusi rahastatakse koostöös pangaga.

VII. Käesolevas määruses ettenähtud vahenditega rahastatud meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleb asjakohaselt arvesse võtta keskkonnakaalutlusi.