Komisjoni direktiiv 96/44/EÜ,

1. juuli 1996,

millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiivi 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [1] viimati muudetud direktiiviga 94/12/EÜ, [2] eelkõige selle artiklit 5,

ning arvestades, et:

nõukogu direktiiv 70/220/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist EMÜ tüübikinnitusmenetluse kohta, mis kehtestati direktiiviga 70/156/EMÜ, [3] viimati muudetud komisjoni direktiiviga 95/54/EÜ; [4] sellest tulenevalt kohaldatakse käesoleva direktiivi suhtes direktiivi 70/156/EMÜ sätteid, mis kehtivad sõiduki süsteemide, osade ja eraldi seadmestike puhul;

direktiivis 70/220/EMÜ sätestatakse selle rakendusalasse kuuluvate mootorsõidukite heitmete katsetamise spetsifikatsioonid, pidades silmas saadud kogemusi ja laborimeetodite tehnilist taset tundub olevat asjakohane neid spetsifikatsioone kohandada;

samuti on asjakohane ühtlustada direktiivi 70/220/EMÜ katsetingimused süsinikdioksiidi heitkoguseid ja mootorsõidukite kütusekulu käsitlevas nõukogu 16. detsembri 1980. aasta direktiivis 80/1268/EMÜ, [5] viimati muudetud komisjoni direktiiviga 93/116/EÜ, [6] sätestatud katsetingimustega eelkõige ulatuses, mis puudutab sõiduki tuletatud massi ja kasutatava ekvivalentse inertsi vahelist suhet;

käesoleva direktiiviga viiakse direktiivi 70/220/EMÜ ekvivalentset inertsi käsitlevad sätted vastavusse direktiivi 80/1268/EMÜ sätetega ning direktiivi 70/220/EMÜ teatise ja tüübikinnitustunnistuse sõnastus vastavusse direktiivi 70/156/EMÜ sõnastusega;

kõnealused muudatused puudutavad ainult direktiivis sisalduvaid rakendussätteid ja heitkoguste mõõtetehnikat; seetõttu ei ole vaja direktiivile vastavaid olemasolevaid tüübikinnitusi kehtetuks tunnistada ega takistada kõnealuste tüübikinnitustega hõlmatavate uute sõidukite registreerimist, müüki ega kasutuselevõtmist;

käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on direktiiviga 70/156/EMÜ asutatud tehnika arengule kohandamise komitee arvamusega kooskõlas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 70/220/EMÜ lisasid muudetakse kooskõlas käesoleva direktiivi lisaga.

Artikkel 2

Alates 1. jaanuarist 1997 ei tohi liikmesriigid enam anda:

- EMÜ tüübikinnitust direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt ega

- siseriiklikku tüübikinnitust, välja arvatud tuginemise korral direktiivi 70/156/EMÜ artikli 8 lõike 2 sätetele,

uuele sõidukitüübile õhusaastest tulenevatel põhjustel, kui sõidukitüüp ei vasta direktiivi 70/220/EMÜ sätetele.

Käesoleva direktiiviga ei tunnistata kehtetuks ühtegi direktiivi 70/220/EMÜ kohaselt varem antud tüübikinnitust ega takistata selliste tüübikinnituste laiendamist selle direktiivi alusel, mille kohaselt esialgne tüübikinnitus anti.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 31. detsembriks 1996. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 1. juuli 1996

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Martin bangemann

[1] EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1.

[2] EÜT L 100, 19.4.1994, lk 42.

[3] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1.

[4] EÜT L 266, 8.11.1995, lk 1.

[5] EÜT L 375, 31.12.1980, lk 36.

[6] EÜT L 329, 30.12.1993, lk 39.

--------------------------------------------------

LISA

DIREKTIIVI 70/220/EMÜ LISADE MUUDATUSED

1. Artiklite ja I lisa vahele lisatakse järgmine lisade loend:

"

LISADE LOEND

I LISA: | Kohaldamisala, mõisted, EMÜ tüübikinnituse taotlemine, EMÜ tüübikinnituse andmine, nõuded ja katsetused, tüübimuudatused, toodangu vastavus, üleminekusätted. |

II LISA: | Teatis |

Liide: Teave katsetingimuste kohta |

III LISA: | I tüübi katsetus (pärast külmstarti summutitorust väljuvate heitgaaside keskmiste koguste kontroll) |

1. liide: I tüübi katsetuse töötsükkel |

2. liide: Šassiidünamomeeter |

3. liide: Šassiidünamomeetril teesõidu simuleerimisel kasutatav mõõtmismeetod |

4. liide: Muu kui mehhaanilise inertsi kontroll |

5. liide: Summutitoru heitgaaside proovivõtusüsteemide kirjeldus |

6. liide: Seadmete kalibreerimismeetod |

7. liide: Terviksüsteemi kontroll |

8. liide: Saasteainekoguste väljaarvutamine |

IV LISA: | II tüübi katsetus (süsinikmonooksiidi heitkogus tühikäigukiirusel) |

V LISA: | III tüübi katsetus (karterigaaside heitkoguste kontrollimine) |

VI LISA: | IV tüübi katsetus (ottomootoriga sõidukite kütuseaurude kontroll) |

Liide: Kütuseauru katseseadme kalibreerimine |

VII LISA: | V tüübi katsetus (vananemiskatse saastetõrjeseadmete kulumiskindluse kontrollimiseks) |

VIII LISA: | Spetsifikatsioonid ja etalonkütused |

IX LISA: | EMÜ tüübikinnitustunnistus |

Liide: Addendum. |

"

I lisa:

2. I lisa pealkiri sõnastatakse järgmiselt: "".

3. Punkt 1: Esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

"Käesolevat direktiivi kohaldatakse

- kõigi ottomootoriga varustatud mootorsõidukite summutitoru heitgaaside, kütuseaurude, karterigaaside ja saastetõrjeseadmete kulumiskindluse suhtes

ning

- diiselmootoriga M1- ja N1-kategooria sõidukite1 summutitoru heitgaaside ja saastetõrjeseadmete kulumiskindluse suhtes,

mida reguleeritakse direktiivi 70/220/EMÜ (mida on muudetud nõukogu direktiiviga 83/351/EMÜ [1]) artikliga 1, välja arvatud need N1-kategooria sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud direktiivi 88/77/EMÜ [2] kohaselt."

4. 1. joonealune märkus sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Nagu on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ IIA lisas."

5. Punkt 3.2 sõnastatakse järgmiselt:

"3.2. Teatise näidis on esitatud II lisas."

6. Punkt 3.2.1 jäetakse välja.

7. Punkt 3.2.2 jäetakse välja.

8. Punkt 3.2.3 muutub punktiks 3.2.1 ja see sõnastatakse järgmiselt:

"3.2.1. Vajaduse korral esitatakse muude tüübikinnituste koopiad, mis sisaldavad tüübikinnituste laiendamist ja halvenemiskoefitsientide kindlaksmääramist võimaldavaid andmeid."

9. Pärast punkti 4.2 lisatakse järgmine uus punkt 4.3:

"4.3. Igale kinnituse saanud sõidukitüübile antakse tüübikinnitusnumber vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ VII lisale. Sama liikmesriik ei või anda sama numbrit teisele sõidukitüübile."

10. Joonis I.5.2: sõna "mass" asendatakse sõnaga "täismass".

11. Punkt 5.3.1.4:

- Esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

"Punkti 5.3.1.5 nõuete kohaselt tuleb katsetust korrata kolm korda."

- Punkt 5.3.1.4.1: 1. joonealune märkus jäetakse välja.

- Punkt 5.3.1.4.2 jäetakse välja.

- Joonis I.5.3 asendatakse uue joonisega:

+++++ TIFF +++++

Joonis I.5.3I tüübi tüübikinnitusprotsessi kaart(vt punkt 5.3.1)

12. Punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

"6. Tüübi ja tüübikinnituste muudatused

Käesoleva direktiivi kohaselt kinnitatud tüübi muutmisel kohaldatakse direktiivi 70/156/EMÜ artikli 5 sätteid ning vajaduse korral järgmisi erisätteid:"

13. Punkt 6.1.1.1 sõnastatakse järgmiselt:

"6.1.1.1. Sõidukitüübile antud tüübikinnitust võib laiendada ainult sellise tuletatud massiga sõidukitüüpidele, mille puhul tuleb kasutada järgmist kahte suuremat ekvivalentset inertsi või mis tahes väiksemat ekvivalentset inertsi."

14. Punkt 6.1.2.3. Esimese lause lõpp sõnastatakse järgmiselt:

"… tehnilise teenistuse kinnituse alusel."

15. Punkt 6.3.1.1. Lisatakse järgmine taane:

"– silindri läbimõõt keskkohast keskkohani."

16. Punkt 6.3.1.2:

- Portugalikeelses tekstis asendatakse sõna "conversor catalitico" sõnaga "catalisador".

- Kolmas taane sõnastatakse järgmiselt:

- "– katalüüsjärelpõleti suurus ja kuju (monoliidi maht ± 10 %),"

- Kümnendas taandes ja pärast sõnu

"katalüüsjärelpõleti sisend)"

lisatakse järgmine lause:

"Seda temperatuurimuutust kontrollitakse stabiliseeritud tingimustel kiiruse juures 120 km/h ning I tüübi katsetuse koormuse juures."

17. Punkt 6.3.1.3 sõnastatakse järgmiselt:

"6.3.1.3. Inertsikategooria: kaks vahetult ülal olevat inertsikategooriat ja üks all olev inertsikategooria."

18. Punkt 7.1.1 sõnastatakse järgmiselt:

"7.1.1. Kui tuleb läbi viia I tüübi katsetus ja sõiduki tüübikinnitusel on üks või mitu laiendust, tehakse katsetused esialgses tehnilises toimikus kirjeldatud sõidukiga või sõidukiga, mida on kirjeldatud asjaomase laiendusega seotud tehnilises toimikus."

II lisa

19. II lisa asendatakse järgmise uue II lisaga: "

II LISA

TEATIS nr…

vastavalt nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ [1] I lisale sõiduki EMÜ tüübikinnituse kohta seoses mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavate meetmetega (direktiiv 70/220/EMÜ, viimati muudetud direktiiviga…/…/EÜ)

Vajaduse korral tuleb esitada järgmine teave koos sisukorraga kolmes eksemplaris. Kõik sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikud joonised tuleb esitada A4 formaadis või A4 formaadis voldikul. Võimalikud fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui süsteemidel, osadel või eraldi seadmestikel on elektroonilised juhtimisseadised, tuleb esitada andmed juhtimisseadiste talitluse kohta.

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

Liide

TEAVE KATSETUSTINGIMUSTE KOHTA

+++++ TIFF +++++

"

III lisa

20. Punkt 4.1.4.2: Teise lause lõpp sõnastatakse järgmiselt:

"… peab olema 120, 100, 80, 60 ja 40 km/h juures 5 % ning 20 km/h juures 10 %."

21. Punkt 4.1.5.2: Esimese lause lõpp sõnastatakse järgmiselt:

"… kiirused 120, 100, 80, 60, 40 ja 20 km/h."

22. Punkt 4.2.3:

- Esimene lause jäetakse välja.

- Joonis III.4.2.3 jäetakse välja.

23. Punkt 4.2.7: Pärast koma on järgmine sõnastus:

"… ühendustorud tuleb ühendada sõidukile võimalikult lähedale, kuid nii, et need ei mõjutaks sõiduki toimimist."

24. Punkt 4.3.1.2:

- Teine lause sõnastatakse järgmiselt:

"Vaatamata kalibreerimisgaaside tegelikule väärtusele ei tohi mõõteviga olla suurem kui ±2 % (analüsaatori siseviga). Kontsentratsioonide puhul alla 100 ppm võib mõõtmisviga olla kuni ±2 ppm. Ümbritseva õhu proov tuleb mõõta sobiva mõõtepiirkonnaga samal analüsaatoril."

- Kolmas ja neljas lause jäetakse välja.

- Viimane lause sõnastatakse järgmiselt:

"Kõigi filtrite kaalu määramiseks kasutatud mikrogrammkaalu täpsus peab olema 5 μg ja näidu loetavus 1 μg."

25. Punkt 4.3.2: Kolmanda jaotise kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:

"Osakeste gaasivoolu katsetamisel peab proovivõttur olema lahjenduskanalis nii, et homogeense õhu/heitgaasi segu ja õhu/heitgaasi segu gaasivoolu representatiivse proovi temperatuur ei oleks vahetult enne osakeste filtrit suurem kui 325 K (52 °C)."

26. Punkt 5.1:

- Tabel asendatakse järgmise uue tabeliga:

"Sõiduki tuletatud mass RW (kg) | Ekvivalentne inerts I (kg) |

RW ≤ 480 | 455 |

480 < RW ≤ 540 | 510 |

540 < RW ≤ 595 | 570 |

595 < RW ≤ 650 | 625 |

650 < RW ≤7 10 | 680 |

710 < RW ≤ 765 | 740 |

765 < RW ≤ 850 | 800 |

850 < RW ≤ 965 | 910 |

965 < RW ≤ 1080 | 1020 |

1080 < RW ≤ 1190 | 1130 |

1190 < RW ≤ 1305 | 1250 |

1305 < RW ≤ 1420 | 1360 |

1420 < RW ≤ 1530 | 1470 |

1530 < RW ≤ 1640 | 1590 |

1640 < RW ≤ 1760 | 1700 |

1760 < RW ≤ 1870 | 1810 |

1870 < RW ≤ 1980 | 1930 |

1980 < RW ≤ 2100 | 2040 |

2100 < RW ≤ 2210 | 2150 |

2210 < RW ≤ 2380 | 2270 |

2380 < RW ≤ 2610 | 2270 |

2610 < RW | 2270" |

- Tabeli järele lisatakse järgmine lause:

"Kui dünamomeetril ei ole vastavat ekvivalentset inertsi, kasutatakse sõiduki tuletatud massile lähimat suuremat väärtust."

27. Punkt 5.3.1: Pärast esimest jaotist lisatakse järgmine jaotis:

"Tootja taotluse korral võib ottomootoriga sõidukeid eelkonditsioneerida sõidutsükli ühe I osa ja kahe II osa abil."

28. Punkt 6.1.3 sõnastatakse järgmiselt:

"6.1.3. Esimese 40sekundilise tühikäiguperioodi lõpus (vt 6.2.2) puhutakse üle sõiduki muutuva kiirusega õhuvool. Ventilaatori kiirus peab olema selline, et ventilaatori töötamisel kiiruste vahemikus 10 km/h kuni vähemalt 50 km/h oleks õhu lineaarkiirus ventilaatori väljalaskeava juures ±5 km/h vastavast rulli kiirusest. Väljavalitud ventilaatori omadused peavad olema järgmised:

- Pindala: vähemalt 0,2 m²

- Alumise serva kõrgus maapinnast: ligikaudu 20 cm

- Kaugus sõiduki esiosast: ligikaudu 30 cm

Alternatiivselt peab ventilaatori kiirus olema vähemalt 6 m/s (21,6 km/h). Tootja taotluse korral võib erisõidukite (näiteks kaubikud, maastikusõidukid) puhul ventilaatori kõrgust muuta."

29. Punkt 6.1.4 sõnastatakse järgmiselt:

"6.1.4. Katsetuse ajal tuleb kiirus registreerida reaalajas või koguda andmehõive süsteemi abil, et oleks võimalik määrata sooritatud töötsüklite täpsust."

30. Punkt 6.3.1:

- Lisatakse järgmine tekst:

"Vt liite tabelid III.1.2 ja III.1.3."

- Punktid 6.3.1.1–6.3.1.6 jäetakse välja.

Liide 2

31. Punkt 1.1: Kiirus "100 km/h" asendatakse kiirusega "120 km/h".

32. Punkt 1.2.2 sõnastatakse järgmiselt:

"1.2.2. Piduril neelduv koormus ja šassiidünamomeetri sisehõõrdemõju kiirusel 0–120 km/h on järgmine:

F = (a + b · V²) ± 0,1 · F80 (ei ole negatiivne)

kus:

F = šassiidünamomeetril neelduv kogukoormus (N)

a = veeretakistusjõule vastav väärtus (N)

b = õhutakistuse koefitsiendile vastav väärtus (N/(km/h)2)

V = kiirus (km/h)

F80 = koormus kiirusel 80 km/h (N)."

33. Punkt 2.1: Esimesed kaks lauset sõnastatakse järgmiselt:

"Käesolevas liites kirjeldatakse meetodit, mida kasutatakse dünamomeetri piduril neelduva koormuse kindlaks määramiseks.

Neelduv koormus koosneb hõõrdumisel neelduvast koormusest ja võimsuse neeldumisseadmel neelduvast koormusest."

34. Punkt 2.2: Pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

"Koormusnäidiku kalibreerimine väärtusele 80 km/h kui neelduva koormuse funktsioon."

35. Joonis III.2.2.2 asendatakse järgmise joonisega:

+++++ TIFF +++++

"Joonis III.2.2.2.Šassiidünamomeetri koormust illustreeriv diagramm"

36. Punkt 2.2.5 sõnastatakse järgmiselt:

"2.2.5. Pange tähele koormust, mis on väljendatud Fi (N)."

37. Punkt 2.2.10: sõna "teevõimsus" asendatakse sõnaga "koormus".

38. Punkt 2.2.11 sõnastatakse järgmiselt:

"2.2.11. Arvutage neelduv koormus, kasutades valemit:

F =

M

• ΔV

kus:

F = Nis neelduv koormus

MI = ekvivalentne inerts kilogrammides (välja arvatud vaba tagumise rulli inertsimõju)

ΔV = kiiruse kõrvalekalle m/s (10 km/h = 2,775 m/s)

t = aeg, mis kulus rullil üleminekuks kiiruselt 85 km/h kiirusele 75 km/h"

39. Punkt 2.2.12:

- Punkt 2.2.12 sõnastatakse järgmiselt:

"2.2.12. Joonisel III.2.2.12 on näidatud 80 km/h juures esitatud koormus 80 km/h juures neelduva koormusena."

- Joonis III.2.2.12 asendatakse järgmisega:

+++++ TIFF +++++

"Joonis III.2.2.1280 km/h juures esitatud koormus 80 km/h juures neelduva koormusena"

40. Punkt 2.3:

Pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

"Koormusnäidiku kalibreerimine kui neelduva koormuse funktsioon muude kiiruste juures"

41. Punkt 2.4:

Sõna "võimsus" asendatakse sõnaga "koormus".

42. Punkt 2.4.2:

Sõna "võimsus (Pa)" asendatakse sõnaga "koormus".

43. Punkt 2.4.3 sõnastatakse järgmiselt:

"2.4.3. Pange tähele koormust, mis neeldub kiirustel 120, 100, 80, 60, 40 ja 20 km/h."

44. Punkt 2.4.4 sõnastatakse järgmiselt:

"2.4.4. Joonistage kõver F(V)…"

45. Punkt 2.4.5:

Sõna "võimsus Pa" asendatakse sõnaga "koormus F".

46. Punkt 3.1 sõnastatakse järgmiselt:

"3.1. Seadistusmeetodid

Dünamomeetri võib seadistada püsikiirusel 80 km/h vastavalt 3. liite nõuetele."

47. Punkt 3.2 sõnastatakse järgmiselt:

"3.2. Teine meetod

Tootja nõusolekul võib kasutada järgmist meetodit:

3.2.1. Pidur on reguleeritud nii, et sellel neelduks veoratastel rakendatud koormus püsikiirusel 80 km/h vastavalt järgmisele tabelile:

Sõiduki tuletatud mass | Ekvivalentne inerts | Dünamomeetril neelduv võimsus ja koormus kiirusel 80 km/h | Koefitsiendid |

RW (kg) | kg | kW | N | a | b |

N | N/(km/h)2 |

RW ≤ 480 | 455 | 3,8 | 171 | 3,8 | 0,0261 |

480 < RW ≤ 540 | 510 | 4,1 | 185 | 4,2 | 0,0282 |

540 < RW ≤ 595 | 570 | 4,3 | 194 | 4,4 | 0,0296 |

595 < RW ≤ 650 | 625 | 4,5 | 203 | 4,6 | 0,0309 |

650 < RW ≤ 710 | 680 | 4,7 | 212 | 4,8 | 0,0323 |

710 < RW ≤ 765 | 740 | 4,9 | 221 | 5,0 | 0,0337 |

765 < RW ≤ 850 | 800 | 5,1 | 230 | 5,2 | 0,0351 |

850 < RW ≤ 965 | 910 | 5,6 | 252 | 5,7 | 0,0385 |

965 < RW ≤ 1080 | 1020 | 6,0 | 270 | 6,1 | 0,0412 |

1080 < RW ≤ 1190 | 1130 | 6,3 | 284 | 6,4 | 0,0433 |

1190 < RW ≤ 1305 | 1250 | 6,7 | 302 | 6,8 | 0,0460 |

1305 < RW ≤ 1420 | 1360 | 7,0 | 315 | 7,1 | 0,0481 |

1420 < RW ≤ 1530 | 1470 | 7,3 | 329 | 7,4 | 0,0502 |

1530 < RW ≤ 1640 | 1590 | 7,5 | 338 | 7,6 | 0,0515 |

1640 < RW ≤ 1760 | 1700 | 7,8 | 351 | 7,9 | 0,0536 |

1760 < RW ≤ 1870 | 1810 | 8,1 | 365 | 8,2 | 0,0557 |

1870 < RW ≤ 1980 | 1930 | 8,4 | 378 | 8,5 | 0,0577 |

1980 < RW ≤ 2100 | 2040 | 8,6 | 387 | 8,7 | 0,0591 |

2100 < RW ≤ 2210 | 2150 | 8,8 | 396 | 8,9 | 0,0605 |

2210 < RW ≤ 2380 | 2270 | 9,0 | 405 | 9,1 | 0,0619 |

2380 < RW ≤ 2610 | 2270 | 9,4 | 423 | 9,5 | 0,0646 |

2610 < RW | 2270 | 9,8 | 441 | 9,9 | 0,0674 |

3.2.2. Muude sõidukite puhul kui sõiduautod, mille tuletatud mass on üle 1700 kg, või pideva neljarattaveoga sõidukite puhul korrutatakse punktis 3.2.1 esitatud tabelis olevaid võimsusväärtusi koefitsiendiga 1,3."

48. Punktid 3.3, 3.3.1 ja 3.3.2 jäetakse välja.

3. liide

49. Punkt 4.1:

- Punkt 4.1 sõnastatakse järgmiselt:

"4.1. Katsesõiduki valimine

Kui ei mõõdeta sõidukitüübi kõiki variante, [3] kasutatakse katsesõiduki valimiseks järgmisi kriteeriume.

4.1.1. Kere

Kui on olemas erinevad keretüübid, valitakse aerodünaamiliselt kõige halvem. Tootja esitab valiku tegemiseks kohased andmed.

4.1.2. Rehvid

Valitakse kõige laiem rehv. Kui rehvi suurusi on üle kolme, valitakse kõige laiemast eelmine rehv.

4.1.3. Katsemass

Katsemass on sõiduki suurima inertsiulatusega tuletatud mass.

4.1.4. Mootor

Katsesõidukil on suurim(ad) soojusvaheti(d).

4.1.5. Jõuülekanne

Katsetus tehakse iga järgmise jõuülekandega:

- esivedu

- tagavedu

- pidev 4 × 4

- osaline 4 × 4

- automaatkäigukast

- manuaalkäigukast"

- Endised punktid 4.1, 4.2 ja 4.3 muutuvad punktideks 4.2, 4.3 ja 4.4.

50. Lisatakse järgmine punkt 5.1.1.2.8:

"5.1.1.2.8. Rajal kindlaks määratud võimsust (P) korrigeeritakse etalonkeskkonnatingimustega järgmiselt:

Pkorrigeeritud = K · Pmõõdetud

K =

R

R

•

t − t

+

R

R

•

ρ

0ρ

kus

RR = veeretakistusjõud kiirusel V

RAERO = aerodünaamiline takistus kiirusel V

RT = kogu veotakistus = RR + RAERO

KR = veeretakistusjõu temperatuuriparandustegur, mis loetakse võrdseks 3,6 · 10–3/°C

t = teekatsetuse ümbritseva õhu temperatuur °C

t0 = ümbritseva õhu standardtemperatuur = 20 °C

ρ = õhutihedus katsetingimustel

ρ0 = õhutihedus etalontingimustel (20 °C, 100 kPa)

Sõiduki tootja määratleb suhted RR/RT and RAERO/RT tavaliselt ettevõtte käsutuses olevate andmete alusel.

Kui need väärtused ei ole kättesaadavad tootja ja asjaomase tehnilise teenistuse kokkuleppe alusel, võib veere-/kogutakistuse suhte jaoks kasutada järgmist valemit:

R

R

= a • M + b

kus:

M = sõiduki mass kilogrammides

ning koefitsiendid a ja b iga kiiruse kohta esitatakse järgmises tabelis:

V (km/h) | a | b |

20 | 7,24 · 10-5 | 0,82 |

30 | 1,25 · 10-4 | 0,67 |

40 | 1,59 · 10-4 | 0,54 |

50 | 1,86 · 10-4 | 0,42 |

90 | 1,71 · 10-4 | 0,21 |

120 | 1,57 · 10-4 | 0,14" |

51. Punkt 5.1.2.2.6 sõnastatakse järgmiselt:

"5.1.2.2.6. Reguleerige pidurit, et saada korrigeeritud võimsus (punkt 5.1.1.2.8) ja võtta arvesse erinevust teel oleva sõiduki massi (M) ja kasutatava ekvivalentse inertsi katsemassi (I) vahel. Seda võib teha, arvutades keskmise korrigeeritud tee vabakäiguaja kiiruselt V2 kiiruseni V1 ja esitades sama aja dünamomeetril järgmise suhte abil:

T

=

T

•

K = määratletud punktis 5.1.1.2.8."

52. Lisatakse uus punkt 5.1.2.2.7:

"5.1.2.2.7. Tuleks kindlaks määrata katsestendil neelduv võimsus Pa, et saaks esitada sama sõiduki sama võimsus (punkt 5.1.1.2.8) erinevatel päevadel."

53. Punkt 5.2.1.2.2 sõnastatakse järgmiselt:

"5.2.1.2.2. Salvestage jõumoment C(t) ja kiirus vähemalt 20 sekundi jooksul. Andmesalvestussüsteemi täpsus on jõumomendi puhul vähemalt ± 1 Nm ja kiiruse puhul ± 0,2 km/h."

54. Punkt 5.2.1.5.2 sõnastatakse järgmiselt:

"5.2.1.2.5. Üks katsetus tehakse igas suunas kolm korda. Võrdluskiiruse saamiseks määrake kindlaks kuue mõõtmise keskmine jõumoment. Kui keskmine kiirus erineb võrdluskiirusest rohkem kui 1 km/h, kasutatakse keskmise jõumomendi arvutamiseks lineaarset regressiooni."

55. Lisatakse uus punkt 5.2.1.2.7:

"5.2.1.2.7. Rajal kindlaks määratud keskmist jõumomenti CT korrigeeritakse etalonkeskkonnatingimustega järgmiselt:

CTkorrigeeritud = K · CTmõõdetud

kus K on määratletud käesoleva liite punktis 5.1.1.2.8."

56. Punkt 5.2.2.2.3 sõnastatakse järgmiselt:

"5.2.2.2.3. Reguleerige võimsuse neeldumisseadet punkti 5.2.1.2.7 korrigeeritud tee kogujõumomendi esitamiseks."

57. Lisatakse uus punkt 5.2.2.2.4:

"5.2.2.2.4. Tehke samal eesmärgil samad operatsioonid kui punktis 5.1.2.2.7."

58. Punkt 5.3 jäetakse välja.

59. Punkt 5.4 jäetakse välja.

4. liide

60. Punkt 1:

Lisatakse järgmine lause:

"Dünamomeetri tootja esitab meetodi spetsifikatsiooni kontrollimiseks vastavalt punktile 3."

61. Punkt 5 jäetakse välja.

5. liide

62. Portugalikeelses versioonis sõnastatakse pealkiri järgmiselt:

"Descrição dos sistemas de recolha dos gases de escape."

63. Punkt 3.3 koos joonisega III.5.3.3 jäetakse välja.

8. liide

64. Punkt 1.5.1.1:

Viimane rida sõnastatakse järgmiselt:

"küllastunud auru rõhk: Pd = 2,81 kPa H2O temperatuuril 23 °C."

65. Punkt 1.5.2.1 sõnastatakse järgmiselt:

"1.5.2.1. Niiskuskorrektsioonitegur (KH) (vt valem (6))

H =

6,211 • R

• P

P

− P

• R

• 10

H =

101,33 −

2,81 • 0,6

H = 10,5092

k

=

1 − 0,0329 •

k

=

1 − 0,0329 •

10,5092 − 10,71

KH = 0,9934."

66. Punkt 1.5.2.3:

Viimased kaks rida sõnastatakse järgmiselt:

"M

= 70 • 51961 • 2,05 • 0,9934 • 10

M

=

g/km"

V lisa

67. Punkt 3.2:

Teises tabelis asendatakse sõnad "I tüübi katsetused" sõnadega "I tüübi katsetus kiirusel 50 km/h".

VI lisa

68. Punkt 5.1.5:

Esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

"Kütusepaak (kütusepaagid) täidetakse määratletud katsekütusega, mille temperatuur on alla 287 K (14 °C) kuni 40 % ± 2 % ulatuses tavalisest mahutavusest."

69. Lisatakse uus punkt 7.3.6:

"7.3.6. Tootja taotlusel võib õhutuse toimevõimsust demonstreerida samaväärse alternatiivse menetluse abil. Tootja näitab konkreetset menetlust tehnilisele teenistusele tüübikinnitusmenetluse käigus."

70. Lisatakse uus punkt 7.4.4.3:

"7.4.4.3. Tootja taotlusel võib kasutada alternatiivset läbipuhumiskatse menetlust, kui seda menetlust on esitatud ja tehniline teenistus on sellega nõustunud tüübikinnitusmenetluse käigus."

IX lisa

71. IX lisa asendatakse järgmise uue lisaga: "

IX LISA

NÄIDIS

(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

EMÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

+++++ TIFF +++++

Liide

EÜ tüübikinnitustunnistuse nr… addendum,

sõiduki tüübikinnituse osas kooskõlas direktiiviga 70/220/EMÜ, viimati muudetud direktiiviga…/…/EÜ

+++++ TIFF +++++

"

[1] EÜT L 197, 20.7.1983, lk 1.

[2] EÜT L 36, 9.2.1988, lk 33.

[1] Käesolevas teatises kasutatavad järjekorranumbrid ja joonealused märkused vastavad direktiivi 70/156/EMÜ I lisas sätestatuile. Käesoleva direktiivi tähenduses mittevajalikud jaotused on vahele jäetud.

[3] Vastavalt direktiivile 70/156/EMÜ.

--------------------------------------------------