Nõukogu direktiiv 96/25/EÜ,

29. aprill 1996,

mis käsitleb söödatoorainete ringlust ning millega muudetakse direktiive 70/524/EMÜ, 74/63/EMÜ, 82/471/EMÜ ja 93/74/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 77/101/EMÜ

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

(1) söödatoorainetel on põllumajandussaaduste ja -toodete tootmise, töötlemise ja tarbimise raames põllumajanduse jaoks suur tähtsus;

(2) pidades silmas kasvavat huvi kvaliteedi, tõhususe ja keskkonna vastu, suureneb söödatoorainete tähtsus põllumajanduse jaoks veelgi;

(3) kõnealustel asjaoludel on söödatoorainete ringlust reguleerivad eeskirjad eriti kasulikud selleks, et tagada põllumajandustoodangu, eriti loomakasvatustoodangu kvaliteedi parandamisel kogu toiduahela piisav läbipaistvus;

(4) nõukogu 23. novembri 1976. aasta direktiivis 77/101/EMÜ (lihtsööda turustamise kohta) [4] sätestatakse lihtsööda turustamise eeskirjad; liikmesriikide tavad on tooraine turustamise reguleerimise puhul siiski veel erinevad; seepärast lubatakse direktiiviga 77/101/EMÜ liikmesriikidel näha teatavatel juhtudel ette erandeid;

(5) kõnealuste erandite tagajärjel reguleerib osades liikmesriikides direktiiv 77/101/EMÜ nii lihtsööda kui söödatooraine turustamist ning osades liikmesriikides üksnes lihtsööda turustamist, mis võimaldab müüa lihtsööta söödatoorainena, mille suhtes eeskirju ei kohaldata;

(6) siseturu tõrgeteta toimimist silmas pidades tuleks kõrvaldada liikmesriikide vahel veel täheldatavad erinevused; kõnealuse sektori ulatust silmas pidades tuleks direktiiv 77/101/EMÜ asendada uute eeskirjadega;

(7) lihtsööt ja söödatooraine on nii sarnased, et käesoleva direktiivi ühtse reguleerimisala tagamiseks tuleks need mõlemad paigutada kategooriasse "söödatooraine";

(8) uus määratlus "söödatooraine" sisaldab kõnealuste toodete sihtotstarvet, milleks on olemasolevates määratlustes "sööt" ja "segasööt" sätestatud kasutamine loomade söötmiseks; seega on kindel, et mõistet "sööt" võib nüüdsest kasutada kogu söödatooraine ja segasööda üldnimetusena;

(9) kõnealune sööda kõikehõlmav määratlus on eriti tähtis nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiivi 70/524/EMÜ (söödalisandite kohta) [5] ja nõukogu 17. detsembri 1973. aasta direktiivi 74/63/EMÜ (soovimatute ainete ja toodete kohta loomasöödas) [6] puhul; teatavatel juhtudel kasutatakse sätete täpsustamiseks nii mõistet "sööt" kui mõistet "söödatooraine", kuna teatavaid direktiivi 74/63/EMÜ sätteid kohaldatakse üksnes söödatooraine suhtes ja teatavaid kõnealuse direktiivi sätteid kohaldatakse kõikide söötade sh söödatooraine suhtes;

(10) kogu toiduahela soovitud läbipaistvuse saavutamiseks hõlmab käesolev direktiiv söödatoorainete "ringlust";

(11) rahuldavate tulemuste saamine loomakasvatuses sõltub suuresti sobiva ja kvaliteetse söödatooraine õigest kasutamisest; seepärast peab söödatooraine olema alati puhas, ehtne ja nõutava turustuskvaliteediga; see ei tohi ohustada loomade ega inimeste tervist ning seda ei tohi turustada eksitaval moel;

(12) mitmeid tooteid võib kasutada nii söödaks kui muuks otstarbeks, seepärast tuleb söödaks kasutatavad tooted märgistada ringlusse laskmisel kohustusliku etiketiga;

(13) söödatooraine ringleb sageli lahtise kaubana, kas ühe või mitme partiina; sellisele toorainele on üldjuhul lisatud sellised dokumendid nagu arved ja saatekirjad; kõnealuseid dokumente võib käsitada "saatedokumentidena" käesoleva direktiivi artiklis 5 määratletud tähenduses; see on lubatud üksnes juhul, kui saadetise (partiide) identifitseerimine ning ühise viite ja saatedokumentide olemasolu tagatakse nõuetekohaselt näiteks viitenumbrite või -märkide abil kõikidel ringluse etappidel;

(14) söödatoorainete tervislikkus ja toiteväärtus võib olla erinev, seepärast tuleks eri söödatoorained selgelt eristada, lastes need ringlusse varustatuna etikettidega, kuhu on märgitud nende konkreetne nimetus;

(15) söödatoorainete ostjatele või kasutajatele tuleks anda kogu toiduahelat hõlmavat täpset ja kehtivat lisateavet, nt söödatooraine kvaliteeti otseselt mõjutavate analüütiliste koostisosade koguste kohta; tuleks vältida seda, et müüja ei teata analüütiliste koostisosade koguseid, et kaitsta väikeostjaid, kes paluvad seda teavet asjatult, ning et vältida tarbetuid kulutusi, mida põhjustab analüüside kordamine toiduahela lõpus; teatavatel liikmesriikidel on raskusi põllumajandusettevõtete tasandil kontrollide korraldamisega; sellistel asjaoludel on vaja võtta vastu sätted, milles nõutakse analüütiliste koostisosade kogustest teatamist toiduahela alguses;

(16) söödatooraine analüütilist koostist käsitlevaid üksikasju ei nõuta etiketil juhul, kui ostja otsustab enne tehingut, et ta ei vaja sellist teavet; seda märgistamist käsitlevat erandit võib kohaldada eriti toodete suhtes, mida ladustatakse kuni järgmise tehinguni;

(17) söödatoorainete ringlus talupidajate hulgas seisneb enamasti töötlemata, värskete või konserveeritud, ühekordselt füüsiliselt töödeldud (tükeldatud või jahvatatud) või töötlemata, muude lisaaineteta kui säilitusainetega taimse või loomse päritoluga toodete ringluses; selliste toodete omaduste tundmisega seotud üldistel põhjustel ja praktilistel põhjustel ei tuleks saatedokumentidel nagu näiteks arvel nõuda käesolevas direktiivis osutatud koostist käsitlevat teavet; seda tuleks siiski nõuda kõnealuste toodete lisaainetega töötlemisel, kuna selline töötlemine võib muuta toodete keemilist koostist ja toiteväärtust;

(18) paljud jaemüüjad müüvad loomse või taimse päritoluga söödatoorainet väikestes kogustes ja sageli lemmikloomade toiduks; selliste toodete omaduste tundmisega seotud üldistel põhjustel ja praktilistel põhjustel ei tuleks kõnealuste toodete puhul nõuda koostist käsitlevat teavet;

(19) teatavates kolmandates riikides ei ole alati vajalikke vahendeid, et teha analüüse, mille põhjal on võimalik esitada käesoleva direktiiviga nõutavat teavet söödatoorainete analüütilise koostise kohta; seepärast tuleks liikmesriikidele anda õigus lubada teatavatel tingimustel selliste toorainete ringlusse laskmist ühenduses, varustatuna esialgsete koostist käsitlevate andmetega;

(20) kui lõplikud analüütilist koostist käsitlevad usaldusväärsed andmed puuduvad, eriti esimest korda ühenduses ringlusse lastava kolmandatest riikidest pärit söödatooraine puhul, peaks sadamate ja maanteede või raudteede asjatu ummistamise vältimiseks olema võimalus anda esialgselt deklareeritud andmetele lõplik kinnitus kümne tööpäeva jooksul;

(21) mitmete ühenduse põhimäärustega nähakse ette söötade koostisosade ja lihtsöötade loetelu;

(22) praktilistel põhjustel ning vajaliku õigusliku järjekindluse ja tõhususe tagamiseks tuleks koostada peamiste söödatoorainete loetelu, mis on samalaadne võrreldavates valdkondades juba kehtestatud loeteludega;

(23) müüdavate ja kasutatavate toodete ja kõrvalsaaduste mitmekesisuse ja toiduainetehnoloogia pideva arengu tõttu ning vajaduse tõttu mitte piirata töötlejate ja põllumajandusettevõtjate valikuvõimalusi, ei saa kõnealune loetelu olla ammendav; on võimalik lubada muude kui eespool nimetatud loetelusse kantud söödatoorainete ringlust tingimusel, et need toorained on tähistatud konkreetse nimetusega, mis välistab nende segiajamise toorainetega, millele võidakse määrata ühenduse tasandil sätestatud nimetus;

(24) söödatoorainet, milles sisalduvate kahjulike ainete ja toodete tase on kõrgem direktiivi 74/63/EMÜ I lisas lihtsööda puhul märgitud tasemest, tuleks tarnida üksnes nõukogu 22. detsembri 1995. aasta direktiivi 95/69/EÜ (millega nähakse ette loomatoidusektoris tegutsevate ettevõtete ja vahendajate tunnustamise ja registreerimise tingimused ja kord) [7] sätete kohaselt heakskiidetud segasööda tootjatele; see tuleks märkida kohustuslikul erietiketil, mis näitab toote kasutusotstarvet; kõnealused kahjulikud ained ja tooted tuleks kanda direktiivi 74/63/EMÜ II lisa B osas esitatud loetellu teatavate aflatoksiini, kaadmiumi, arseeni ja kõnealuseid aineid sisaldavaid söödatooraineid käsitlevate eranditega, mis on juba loetletud direktiivi 74/63/EMÜ II lisa A osas;

(25) peamiste söödatoorainete loetelu muutmine on teaduslik meede;

(26) käesoleva direktiivi lisa B osa loetelu tuleks kasutada eri kasutusotstarbega söödatoorainete ringluseks ja segasöödas kasutatavate söödatoorainete märgistamiseks;

(27) komisjoni 26. oktoobri 1992. aasta direktiivis 92/87/EMÜ (millega kehtestatakse avatud nimekiri nende peamiste koostisosade kohta, mida tavaliselt kasutatakseja turustatakse loomadele (v.a lemmikloomad) ettenähtud segasöötade valmistamiseks) [8] koostatakse märgistamise eesmärgil segasöötade koostisosade loetelu; käesoleva direktiivi lisa A ja B osa kohaldamisest alates tuleks kõnealune direktiiv kehtetuks tunnistada;

(28) söödatooraineid käsitlevate andmete identifitseerimise ja söödatooraineid käsitlevate andmete vahetamise süsteemide selguse ja võrreldavuse parandamiseks rahvusvahelisel tasandil tuleks komisjonile anda juhised võtta vajaduse korral vastu rakenduskord sellise praktilise rahvusvahelise söödatoorainete koodisüsteemi kehtestamiseks, mis põhineb söötade eri aspektidega nagu päritolu, kasutamine, töötlemine, valmimisaste/kvaliteet seotud mõistestikel;

(29) rakendusmeetmete vastuvõtmise hõlbustamiseks tuleks järgida korda, millega seatakse sisse alalise söödakomitee kaudu toimuv koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel;

(30) on oluline tagada, et kogu ühenduses oleks söödatoorainete ringluse kõikidel etappidel võimalik käesoleva direktiivi kohaselt ametlikult kontrollida esitatud andmete õigsust;

(31) käesoleva direktiivi vastuvõtmine eeldab mõistete "lihtsööt", "tooraine (koostisosad)", "tooraine" ja "koostisosad" kaotamist; kõnealused mõisted tuleks asendada ühenduse kehtivates õigusaktides, eriti nõukogu direktiivides 70/524/EMÜ, 74/63/EMÜ, 82/471/EMÜ [9] ja 93/74/EMÜ [10] mõistega "söödatooraine" ja määratlus "söödatooraine" tuleks vajaduse korral asendada käesolevas direktiivis esitatud määratlusega; see mõjutab ka segasöötade määratlust; samal põhjusel tuleks komisjoni õigusaktiga muuta komisjoni direktiive 80/511/EMÜ, [11] 82/475/EMÜ [12] ja 91/357/EMÜ [13] ning komisjoni otsust 91/516/EMÜ; [14]

(32) on vaja tagada käesoleva direktiivi lisade sätete pidev kohandamine, pidades silmas teaduse ja tehnika viimaseid edusamme; sellised kohandamised tuleb teha ladusalt käesolevas direktiivis sätestatud korras, et seada sisse alalise söödakomitee kaudu toimuv tihe koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel;

(33) loomade ja inimeste tervise tõhusaks kaitsmiseks ning siseturu tõrgeteta toimimise tagamiseks tuleks meetmed võtta ühenduse tasandil,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse söödatoorainete ringluse suhtes ühenduses.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ilma, et see piiraks muude loomasööta käsitlevate ühenduse sätete kohaldamist.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) söödatooraine – mitmesugused töötlemata värsked või konserveeritud taimset või loomset päritolu tooted, nendest tööstuslikul töötlemisel saadud tooted ning orgaanilised või anorgaanilised ained, lisaainetega või ilma, mis on ette nähtud loomadele söötmiseks kas töötlemata kujul või töötlemisel saadud segasöötade koostises või eelsegu kandjana;

b) ringlusse laskmine (ringlus) – söödatooraine valdamine müügi eesmärgil, sh müügiks pakkumine, või mis tahes muuks kolmandatele isikutele üleandmiseks kas tasu eest või ilma ning müük ja muud liiki üleandmine.

Artikkel 3

Liikmesriigid näevad ette, et söödatooraine võib ühenduses ringlusse lasta üksnes juhul, kui see on puhas, ehtne ja nõutava turustuskvaliteediga. Liikmesriigid näevad ette, et selline söödatooraine ei tohi ohustada loomade ega inimeste tervist ning seda ei tohi lasta ringlusse eksitaval moel.

Artikkel 4

Liikmesriigid näevad ette, et käesoleva direktiivi lisa A osa üldsätteid kohaldatakse söödatoorainete ringlusse laskmise suhtes.

Artikkel 5

1. Liikmesriigid näevad ette, et söödatoorainet võib ringlusse lasta üksnes juhul, kui saatedokumenti või vajaduse korral pakendile, mahutile või sellele kinnitatud etiketile on nähtavalt, loetavalt ja kustumatult märgitud allpool loetletud üksikasjad, mille eest vastutab ühenduses asuv tootja, pakkija, importija, müüja või turustaja:

a) sõna "söödatooraine";

b) söödatooraine nimetus ja vajaduse korral muud artiklis 7 osutatud üksikasjad;

c) lisa B osas loetletud söödatooraine puhul lisa B osa neljandas tulbas ettenähtud üksikasjad;

d) söödatooraine puhul, mida lisa B osas ei ole nimetatud, lisa C osa tabeli teises tulbas ettenähtud üksikasjad;

e) vajaduse korral lisa A osas ettenähtud üksikasjad;

f) netokogus, mida tahkete toodete puhul väljendatakse massiühikutes ja vedelate toodete puhul massi- või mahuühikutes;

g) käesolevas lõikes osutatud üksikasjade eest vastutava isiku nimi või ärinimi ja aadress või registrijärgne tegutsemiskoht.

2. Pakenditele, mahutitele, etikettidele ja saatedokumentidele võib märkida muud teavet, tingimusel et see on seotud objektiivsete või koguseliste parameetritega, mida on võimalik põhjendada, ja et see ei eksita ostjat. Kõnealune teave tuleb esitada lõikes 1 nimetatud teabest eraldi.

3. Lõpptarbijale ettenähtud kuni 10-kilogrammiste söödatooraine koguste puhul võib lõigetes 1 ja 2 sätestatud üksikasjad esitada ostjale müügikohas asjakohases teatises.

4. Kui partii jaotatakse ringluse ajal osadeks, tuleb lõikes 1 nimetatud üksikasjad ja viide esialgsele partiile märkida iga partii osa pakendile, mahutile või saatedokumendile.

5. Kui ringluses oleva söödatooraine koostist muudetakse, tuleb uusi üksikasju esitava isiku vastutusel vastavalt muuta lõikes 1 nimetatud üksikasju.

Artikkel 6

1. Erandina artiklist 5 ei nõuta artikli 5 lõike 1 punktides c ja d ning käesoleva direktiivi lisa A osa V rubriigi punktides 2 ja 3 nimetatud üksikasju, kui:

a) ostja kinnitab enne iga tehingut kirjalikult, et ta ei soovi kõnealust teavet;

b) ringlusse lastakse loomse või taimse päritoluga söödatooraine, mis on värske või konserveeritud, ühekordselt füüsiliselt töödeldud või töötlemata, kuni 10-kilogrammistes kogustes, lemmikloomadele ettenähtud ja mida samas liikmesriigis asuv müüja tarnib otse lõpptarbijale, ilma et see piiraks direktiivi 90/667/EMÜ [15] kohaldamist.

2. Kui kolmandatest riikidest pärit söödatooraine puhul, mis on ühenduses esimest korda ringlusse lastud, ei ole olnud võimalik esitada artikli 5 lõike 1 punktides c ja d ning lisa A osa V rubriigi punktides 2 ja 3 nõutavaid koostist käsitlevaid tagatisi sel põhjusel, et asjaomases riigis puuduvad analüütiliste mõõtmiste tegemiseks vajalikud vahendid, võivad liikmesriigid lubada artikli 5 lõike 1 punktis g nimetatud vastutaval isikul esitada koostist käsitlevad esialgsed andmed, tingimusel et:

a) kontrollimise eest vastutavale pädevale asutusele teatatakse söödatooraine saabumisest ette;

b) lõplikud koostist käsitlevad üksikasjad esitatakse ostjale ja pädevale asutusele kümne tööpäeva jooksul pärast söödatooraine saabumist ühendusse;

c) dokumentidesse on lisaks koostist käsitlevatele üksikasjadele tehtud poolpaksus kirjas järgmised märkused:

"proovi … (analüüsitava proovi viitenumber) käsitlevad esialgsed andmed kinnitab … (analüüsi tegemiseks volitatud laboratooriumi nimi ja aadress) enne … (kuupäev)";

d) liikmesriigid teavitavad komisjoni käesolevas lõikes osutatud erandi kohaldamise asjaoludest.

3. Erandina artiklist 5:

a) ei nõuta artikli 5 lõikes 1 nimetatud üksikasju töötlemata, värskete või konserveeritud, ühekordselt füüsiliselt töödeldud või töötlemata ja ilma muude lisaainete kui säilitusaineteta taimset või loomset päritolu toodete puhul, mille põllumajandusettevõtjast tootja tarnib samas liikmesriigis asuvale aretajast kasutajale, ilma et see piiraks direktiivi 90/667/EMÜ kohaldamist;

b) ei nõuta artikli 5 lõike 1 punktides c, d, e ja f ning lisa A osas nimetatud üksikasju juhul, kui ringlusse lastakse agrotööstuslikul töötlemisel saadud taimset või loomset päritolu kõrvalsaadused, mille niiskusesisaldus on üle 50 %.

4. Erandina artikli 5 lõike 1 punktist a:

- võib saksa keeles asendada nimetuse "Futtermittel-Ausgangserzeugnis" nimetusega "Einzelfuttermittel",

- võib itaalia keeles asendada nimetuse "materie prime per alimenti degli animali" nimetusega "mangime semplice",

- võib kreeka keeles asendada nimetuse "πςώτη ύλη ζωοτςοφών" nimetusega "απλή ζωοτοφή".

Artikkel 7

1. Liikmesriigid näevad ette, et lisa B osas loetletud söödatooraineid võib ringlusse lasta üksnes seal kindlaksmääratud nimetuste all ja tingimusel, et need vastavad esitatud kirjeldusele.

2. Liikmesriigid lubavad muu kui lõikes 1 nimetatud loetelusse kantud söödatoorainete ringlusse laskmist, tingimusel et nende puhul kasutatakse muid kui lisas loetletud nimetusi ja/või tingimustel, mis ei võimalda ostjal talle pakutavat toodet mõne muu tootega segi ajada.

Artikkel 8

Liikmesriigid näevad ette, et:

a) söödatoorainet, milles sisalduvate kahjulike ainete ja toodete tase on kõrgem direktiivi 74/63/EMÜ alusel söödatooraine puhul lubatavast tasemest, võib lasta ringlusse üksnes juhul, kui see on ette nähtud direktiivi 95/69/EÜ kohaselt riiklikku loetellu kantud segasööta tootvatele heakskiidetud ettevõtetele;

b) erandina artikli 5 lõike 1 punktist a tuleb käesoleva artikli punktis a määratletud söödatoorainele märkida "segasööta tootvatele heakskiidetud ettevõtetele ettenähtud söödatooraine". Kohaldatakse artikli 6 lõiget 4.

Artikkel 9

Ühenduses ringlusse laskmiseks trükitakse saatedokumentidele, pakenditele, mahutitele või nendele kinnitatud etikettidele märgitav teave ühes või mitmes sihtriigi poolt kindlaksmääratavas ühenduse riigi- või ametlikus keeles.

Artikkel 10

Liikmesriigid tagavad, et söödatoorainete suhtes ei kohaldata käesoleva direktiivi sätetega seotud põhjustel muid ringlust käsitlevaid piiranguid kui need, mis on sätestatud käesolevas direktiivis.

Artikkel 11

Artiklis 14 sätestatud korras:

a) võib loetletud söödatoorainete puhul kasutusele võtta arvkoodisüsteemi, mis põhineb söödatooraine päritolu, kasutatud toote/kõrvalsaaduste osa, töötlemist ja valmimisastet/kvaliteeti käsitlevatel mõistestikel ja võimaldab identifitseerida sööta rahvusvahelisel tasandil eelkõige nimetuse ja kirjelduse põhjal;

b) võib muuta käesoleva direktiivi lisa, pidades silmas teaduse ja tehnika edusamme.

Artikkel 12

Liikmesriigid võtavad kasutusele kõik vajalikud abinõud, et jälgida ametlikult käesoleva direktiivi nõuete täitmist vähemalt võttes ringluse ajal proove.

Artikkel 13

1. Komisjoni abistab nõukogu otsusega 70/372/EMÜ [16] moodustatud alaline söödakomitee, edaspidi "komitee".

2. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab eesistuja omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel küsimuse viivitamata komiteele.

3. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta arvamuse. Arvamus esitatakse häälteenamusega, mis on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

4. a) Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

b) Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole teinud otsust kolme kuu jooksul alates ettepaneku tegemisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu, välja arvatud juhul, kui nõukogu on olnud lihthäälteenamusega kõnealuste meetmete vastu.

Artikkel 14

1. Direktiivi 70/524/EMÜ muudetakse järgmiselt:

a) mõiste "lihtsööt" asendatakse kõikjal mõistega "söödatooraine";

b) artikli 2 punkt f asendatakse järgmisega:

"f) söödatooraine – mitmesugused töötlemata, värsked või konserveeritud taimset või loomset päritolu tooted, nendest tööstuslikul töötlemisel saadud tooted ning orgaanilised või anorgaanilised ained, lisaainetega või ilma, mis on ette nähtud loomadele söötmiseks töötlemata kujul või töötlemisel saadud segasöötade koostises või eelsegu kandjana;";

c) artikli 2 punkt g asendatakse järgmisega:

"g) segasööt – söödatoorainete segu, lisaainetega või ilma, mis on ettenähtud loomadele söötmiseks täissööda või täiendsöödana;".

2. Direktiivi 74/63/EMÜ muudetakse järgmiselt:

a) mõiste "lihtsööt" asendatakse kõikjal mõistega "söödatooraine";

b) artikli 2 punkt b asendatakse järgmisega:

"b) söödatooraine – mitmesugused töötlemata, värsked või konserveeritud taimset või loomset päritolu tooted, nendest tööstuslikul töötlemisel saadud tooted ning orgaanilised või anorgaanilised ained, lisaainetega või ilma, mis on ette nähtud loomadele söötmiseks töötlemata kujul või töötlemisel saadud segasöötade koostises või eelsegu kandjana;";

c) artikli 2 punkt h asendatakse järgmisega:

"h) segasööt – söödatoorainete segu, lisaainetega või ilma, mis on ettenähtud loomadele söötmiseks täissööda või täiendsöödana;";

d) artikli 2 punkt i tunnistatakse kehtetuks;

e) mõiste "tooraine" asendatakse kõikjal mõistega "söödatooraine".

3. Direktiivi 82/471/EMÜ artikli 1 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a) punktist d jäetakse välja sõnad "lihtsööda ja";

b) lisatakse järgmine punkt:

"g) söödatoorainete ringlus.".

4. Direktiivi 93/74/EMÜ muudetakse järgmiselt:

a) artikli 5 lõikes 8 asendatakse mõiste "koostisosad" kõikjal mõistega "söödatoorained";

b) artikli 2 punkt b asendatakse järgmisega:

"b) segasööt – söödatoorainete segu, lisaainetega või ilma, mis on ettenähtud loomadele söötmiseks täissööda või täiendsöödana;".

Artikkel 15

Direktiiv 77/101/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 1998.

Artikkel 16

Komisjon esitab liikmesriikidelt saadud teabe põhjal nõukogule enne 1. juulit 2001 aruande artikli 6 lõike 1 punkti a, lõike 2 ja lõike 3 punkti a kohaldamisel saadud kogemuste kohta ning lisab vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

Artikkel 17

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 30. juunil 1998. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näeb ette liikmesriik.

Artikkel 18

Vastuvõetud sätteid kohaldatakse alates 1. juulist 1998. Liikmesriigid näevad siiski ette, et enne 1. juulit 1998 ringlusse lastud söödatooraine, mis ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, võib jääda ringlusse kuni 30. juunini 1999.

Artikkel 19

Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 20

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 29. aprill 1996

Nõukogu nimel

eesistuja

W. Luchetti

[1] EÜT C 236, 24.8.1994, lk 7.

[2] EÜT C 305, 31.10.1994, lk 147.

[3] EÜT C 102, 24.4.1995, lk 10.

[4] EÜT L 32, 3.2.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 90/654/EMÜ (EÜT L 353, 17.12.1990, lk 48).

[5] EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 95/55/EÜ (EÜT L 263, 4.11.1995, lk 18).

[6] EÜT L 38, 11.2.1974, lk 31. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/74/EMÜ (EÜT L 237, 22.9.1993, lk 23).

[7] EÜT L 332, 30.12.1995, lk 15.

[8] EÜT L 319, 4.11.1992, lk 19.

[9] EÜT L 213, 21.7.1982, lk 8.

[10] EÜT L 237, 22.9.1993, lk 23.

[11] EÜT L 126, 21.5.1980, lk 14.

[12] EÜT L 213, 21.7.1982, lk 27.

[13] EÜT L 193, 17.7.1982, lk 34.

[14] EÜT L 281, 9.10.1991, lk 23.

[15] EÜT L 363, 27.12.1990, lk 51.

[16] EÜT L 170, 3.8.1970, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

A OSA

Üldsätted

I. SELGITAVAD MÄRKUSED

1. Söödatoorained on loetletud ja nimetatud B osas järgmiste kriteeriumide alusel:

- toote/kõrvalsaaduse päritolu, nt taimne, loomne, mineraalne,

- toote/kõrvalsaaduse kasutatav osa, nt terve toode, seemned, mugulad, kondid,

- toote/kõrvalsaaduse töötlemisviis, nt koorimine, ekstraheerimine, kuumtöötlemine ja/või saadav toode/kõrvalsaadus, nt helbed, kliid, pulp, rasv,

- toote/kõrvalsaaduse valmimisaste ja/või omadused, nt vähese glükosinolaadisisaldusega, rasvarikas, vähese suhkrusisaldusega.

2. B osas esitatud nimekiri on jagatud 12 peatükiks.

1. Teraviljade terad, nendest valmistatud tooted ja nende kõrvalsaadused.

2. Õliseemned ja õliviljad, nendest valmistatud tooted ja nende kõrvalsaadused.

3. Kaunviljade seemned, nendest valmistatud tooted ja nende kõrvalsaadused.

4. Mugulad ja juurikad, nendest valmistatud tooted ja nende kõrvalsaadused.

5. Muud seemned ja viljad, nendest valmistatud tooted ja nende kõrvalsaadused.

6. Kuiv- ja koresöödad.

7. Muud taimed, nendest valmistatud tooted ja nende kõrvalsaadused.

8. Piimatooted.

9. Maismaaloomadest saadud tooted.

10. Kalad ja muud mereloomad, nendest valmistatud tooted ja nende kõrvalsaadused.

11. Mineraalained.

12. Muud toorained.

II. SÄTTED BOTAANILISE PUHTUSE KOHTA

1. B ja C osas loetletud toodete ning kõrvalsaaduste botaaniline puhtus peab olema vähemalt 95 %, välja arvatud juhul, kui B või C osas on ette nähtud teistsugune puhtusaste.

2. Botaaniliste lisanditena käsitletakse järgmisi lisandeid:

a) ohutud looduslikud lisandid (nt põhk ja põhujäätmed, teiste viljeldavate sortide või umbrohtude seemned);

b) teiste õliseemnete või õliviljade ohutud jäägid, mis pärinevad eelmisest tootmistsüklist, ja mille sisaldus ei ületa 0,5 %.

3. Botaanilise puhtuse määr väljendatakse toote ja kõrvalsaaduse massi suhtes.

III. SÄTTED NIMETUSTE KOHTA

Kui söödatooraine nimetusele on sulgudes lisatud teatav(ad) sõna(d), võib sulgudes oleva(d) sõna(d) ära jätta, nt soja(oa)õli võib kasutada nimetust sojaoaõli või sojaõli.

IV. SÄTTED MÕISTESTIKU KOHTA

Järgnevalt esitatud mõisted viitavad põhimenetlustele, mida kasutatakse käesoleva lisa B ja C osas nimetatud söödatooraine valmistamisel. Kui nende söödatoorainete nimetustes kasutatakse mõnda käesoleva mõistestiku üldnimetust või -omadust, peab kasutatud menetlus vastama esitatud määratlusele.

Menetlus | Määratlus | Üldnimetus või -omadus |

Kontsentreerimine | Teatavate komponentide sisalduse suurendamine vee või teiste komponentide eemaldamise abil | Kontsentraat |

Koorimine [1] | Terade, seemnete, puuviljade, pähklite ja muu tooraine väliskihi eemaldamine | Kooritud |

Kuivatamine | Toote säilitamiseks vee eemaldamine tehnilise menetluse abil või loomulikul teel | Kuivatatud (päikese käes või tehnilise menetluse abil) |

Ekstraheerimine | Teatavast toorainest rasva või õli eraldamine orgaanilise lahusti abil või suhkru ja teiste vees lahustuvate komponentide eraldamine vee abil. Orgaanilise lahusti kasutamise korral ei tohi saadud toode tehniliselt seda lahustit sisaldada | Ekstraheerimisjäägid (õli sisaldava tooraine puhul) Melass, pulp (toodete puhul, mis sisaldavad suhkrut või teisi vees lahustuvaid komponente) |

Ekstrusioon | Tooraine surumine rõhu all läbi avade. Vt ka eelgeelistamine | Ekstruseeritud |

Helvestamine | Niiske kuumtöödeldud tooraine valtsimine | Helbed |

Jahvatamine | Terade mehhaaniline töötlemine tera suuruse vähendamiseks ja komponentide eraldamiseks (peamiselt jahuks, kliideks ja peenkliideks) | Jahu, kliid, peenkliid |

Kuumtöötlemine | Üldmõiste, mis hõlmab mitmeid kuumtöötlemisviise, mida tehakse eritingimustes tooraine toiteväärtuse või struktuuri parandamiseks | Röstitud, keedetud, paisutatud, kuumtöödeldud |

Hüdrogeenimine | Õlide ja rasvade töötlemine kõrgema sulamistemperatuuri saavutamiseks | Tahkestatud |

Hüdrolüüs | Lagundamine lihtsamateks keemilisteks koostisosadeks vee, ensüümide, happe või leelisega töötlemise abil | Hüdrolüüsitud |

Pressimine | Rasva/õli mehaaniline eraldamine (kruvipressi või mõne muu pressi abil) soojendatud või soojendamata õlirikkast materjalist või mahla eraldamine puuviljadest või muudest taimsetest toodetest samalaadse menetluse abil | Kook (õli sisaldava tooraine puhul) Pulp, pressimisjäätmed (puuviljade jms puhul) |

Granuleerimine | Kokkupressimine vormi abil | Graanul |

Eelgeelistamine | Tärklise modifitseerimine selleks, et tunduvalt parandada selle paisuvust külmas vees | Eelgeelistatud |

Rafineerimine | Lisandite eraldamine suhkrust, õlist ja muust looduslikust toorainest keemilise/füüsilise töötlemise abil | Rafineeritud |

Märgjahvatamine | Tärklise saamiseks tuumade/terade koostisosade mehhaaniline eemaldamine pärast leotamist vääveldioksiidiga või ilma vääveldioksiidita vees | Idud, gluteen, tärklis |

V. SÄTTED B JA C OSAS ESITATUD SISALDUSTE VÕI VASTAVALT LISA B JA C OSADE ESITATAVATE SISALDUSTE KOHTA

1. Sisaldused, mis on esitatud või mida tuleb esitada, väljendatakse söödatooraine massi suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti.

2. Direktiivi artikli 3 ja artikli 6 lõike 3 punkti b kohaselt ning tingimusel, et käesoleva lisa B osas ei ole ette nähtud teistsugust sisaldust, tuleb söödatooraine niiskusesisaldus märkida juhul, kui see ületab 14,5 % söödatooraine massist. Kui niiskusesisaldus ei ületa eespool nimetatud taset, esitatakse söödatooraine niiskusesisaldus ostja nõudmisel.

3. Direktiivi artikli 3 kohaselt ja tingimusel, et käesoleva lisa B osas ei ole ette nähtud teistsugust sisaldust, tuleb soolhappes lahustumatu tuha sisaldus söödatooraines märkida juhul, kui see ületab 2,2 % kuivaine massist.

VI. SÄTTED DENATUREERIVATE AINETE JA SIDEAINETE KOHTA

Kui käesoleva lisa B osa 2. tulbas või C osa 1. tulbas märgitud toodet kasutatakse söödatooraine denatureerimiseks või söödatooraine sideainena, tuleb esitada järgmine teave:

- denaturandid: kasutatavate toodete iseloomustus ja kogus,

- sideained: kasutatavate toodete iseloomustus.

Kasutatava sideaine kogus ei tohi ületada 3 % söödatooraine kogumassist.

VII. SÄTTED ESITATUD VÕI VASTAVALT B JA C OSALE ESITATAVATE LUBATUD HÄLVETE KOHTA

Kui käesoleva direktiivi artikli 12 kohasel ametlikul inspekteerimisel leitakse, et söödatooraine koostis ei vasta deklareeritud koostisele ja vähendab selle väärtust, on lubatud järgmised hälbed:

a) toorvalk:

- 2 ühikut, kui esitatud sisaldus on vähemalt 20 %,

- 10 % esitatud sisaldusest, kui esitatud sisaldus on vähemalt 10 %, kuid alla 20 %,

- 1 ühik, kui esitatud sisaldus on alla 10 %;

b) üldsuhkur, redutseeriv suhkur, sahharoos, laktoos ja glükoos (dekstroos):

- 2 ühikut, kui esitatud sisaldus on vähemalt 20 %,

- 10 % esitatud sisaldusest, kui esitatud sisaldus on vähemalt 5 %, kuid alla 20 %,

- 0,5 ühikut, kui esitatud sisaldus on alla 5 %;

c) tärklis ja inuliin:

- 3 ühikut, kui esitatud sisaldus on vähemalt 30 %,

- 10 % esitatud sisaldusest, kui esitatud sisaldus on vähemalt 10 %, kuid alla 30 %,

- 1 ühik, kui esitatud sisaldus on alla 10 %;

d) toorõli ja rasv:

- 1,8 ühikut, kui esitatud sisaldus on vähemalt 15 %,

- 12 % esitatud sisaldusest, kui esitatud sisaldus on vähemalt 5 %, kuid alla 15 %,

- 0,6 ühikut, kui esitatud sisaldus on alla 5 %;

e) toorkiud:

- 2,1 ühikut, kui esitatud sisaldus on vähemalt 14 %,

- 15 % esitatud sisaldusest, kui esitatud sisaldus on vähemalt 6 %, kuid alla 14 %,

- 0,9 ühikut, kui esitatud sisaldus on alla 6 %;

f) niiskus ja toortuhk:

- 1 ühik, kui esitatud sisaldus on vähemalt 10 %,

- 10 % esitatud sisaldusest, kui esitatud sisaldus on vähemalt 5 %, kuid alla 10 %,

- 0,5 ühikut, kui esitatud sisaldus on alla 5 %;

g) üldfosfor, naatrium, kaltsiumkarbonaat, kaltsium, magneesium, happearv ja petrooleetris lahustumatud ained:

- 1,5 ühikut, kui esitatud sisaldus (arv) on vähemalt 15 % (15),

- 10 % esitatud sisaldusest (arvust), kui esitatud sisaldus (arv) on vähemalt 2 % (2), kuid alla 15 % (15),

- 0,2 ühikut, kui esitatud sisaldus (arv) on alla 2 % (2);

h) soolhappes lahustumatu tuhk ja kloriidid, väljendatuna NaCl sisaldusena:

- 10 % esitatud sisaldusest, kui esitatud sisaldus on vähemalt 3 %,

- 0,3 ühikut, kui esitatud sisaldus on alla 3 %;

i) karoteen, A vitamiin ja ksantofüll:

- 30 % esitatud sisaldusest;

j) metioniin, lüsiin ja lenduvad lämmastikalused:

- 20 % esitatud sisaldusest.

B OSA

Peamiste söödatoorainete avatud nimekiri

1. TERAVILJADE TERAD, NENDEST VALMISTATUD TOOTED JA NENDE KÕRVALSAADUSED

Nr | Nimetus | Kirjeldus | Andmed, mille esitamine on kohustuslik |

1 | 2 | 3 | 4 |

1.01 | Kaer | Avena sativa L. ja teiste kaerasortide terad | |

1.02 | Kaerahelbed | Toode, mis saadakse kroovitud kaeraterade aurutamisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses kaerakesti | Tärklis |

1.03 | Kaera peenkliid | Kõrvalsaadus, mis tekib kroovitud ja sõelutud kaeraterade ümbertöötamisel tangudeks ja jahuks. Koosneb peamiselt kaerakliidest ja teatavast osast endospermist | Toorkiud |

1.04 | Kaera jämekliid ja kliid | Kõrvalsaadus, mis tekib sõelutud kaeraterade ümbertöötamisel kaeratangudeks. Koosneb peamiselt kaerakestadest ja -kliidest | Toorkiud |

1.05 | Oder | Hordeum vulgare L. terad | |

1.06 | Odra peenkliid | Kõrvalsaadus, mis tekib kroovitud ja sõelutud odraterade ümbertöötamisel kruupideks, peentangudeks või jahuks | Toorkiud |

1.07 | Riis, purustatud | Riisi (Oryza sativa L.) poleerimise või glaseerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt alamõõdulistest ja/või purustatud teradest | Tärklis |

1.08 | Riisikliid (tumedad) | Kroovitud riisiterade esimese poleerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt hõbedastest soomuskihtidest, aleuroonkihi osakestest, endospermist ja idudest | Toorkiud |

1.09 | Riisikliid (heledad) | Kroovitud riisiterade teise poleerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt aleuroonkihi osakestest, endospermist ja idudest | Toorkiud |

1.10 | Riisikliid, kaltsiumkarbonaadi lisandiga | Kroovitud riisiterade poleerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt hõbedastest soomuskihtidest, aleuroonkihi osakestest, endospermist, idudest ja sisaldab poleerimisel väikeses koguses tekkivat kaltsiumkarbonaati (CaCO3 maksimumsisaldus 3 %) | Toorkiud |

1.11 | Söödajahu eelkuumutatud riisist | Kroovitud ja eelkuumutatud riisiterade poleerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt hõbedastest soomuskihtidest, aleuroonkihi osakestest, endospermist, idudest ja sisaldab poleerimisel väikeses koguses tekkivat kaltsiumkarbonaati (CaCO3 maksimumsisaldus 3 %) | Toorkiud |

1.12 | Riisiidukook | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib endospermi- ja seemnekestaosakestega riisiidude pressimisel | Toorvalk Toorrasv Toorkiud |

1.13 | Riisiidud, ekstraheeritud | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib endospermi- ja seemnekestaosakestega riisiidude ekstraheerimisel | Toorvalk |

1.14 | Riisitärklis | Tehniliselt puhas riisitärklis | Tärklis |

1.15 | Hirss | Panicum miliaceum L. terad | |

1.16 | Rukis | Secale cereale L. terad | |

1.17 | Rukki peenkliid (1. fraktsioon) | Jahutööstuse kõrvalsaadus, tekib rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosakesi ja terajääke | Toorkiud |

1.18 | Rukki peenkliid (2. fraktsioon) | Jahutööstuse kõrvalsaadus, tekib rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt kesta- ja teraosakestest, mille küljes on rohkem endospermi kui rukkikliidel | Toorkiud |

1.19 | Rukki jämekliid | Jahutööstuse kõrvalsaadus, tekib rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt kesta- ja teraosakestest, mille küljest suurem osa endospermi on eemaldatud | Toorkiud |

1.20 | Sorgo | Sorghum bicolor (L.) Moench s.l. seemned | |

1.21 | Nisu | Triticum aestivum L., Triticum durum Desf. ja muude nisusortide terad | |

1.22 | Nisu peenkliid (1. fraktsioon) | Jahutööstuse kõrvalsaadus, tekib nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosakesi ja terajääke | Toorkiud |

1.23 | Nisu peenkliid (2. fraktsioon) | Jahutööstuse kõrvalsaadus, tekib nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt kesta- ja teraosakestest, mille küljes on rohkem endospermi kui nisukliidel | Toorkiud |

1.24 | Nisu jämekliid [2] | Jahutööstuse kõrvalsaadus, tekib nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt kesta- ja teraosakestest, mille küljest suurem osa endospermi on eemaldatud | Toorkiud |

1.25 | Nisuidud | Jahutööstuse kõrvalsaadus, koosneb peamiselt valtsimisel või muul menetlusel eraldatud nisuidudest, mis võivad sisaldada endospermi- ja kestaosakesi | Toorvalk Toorrasv |

1.26 | Nisugluteen | Nisutärklise valmistamise kuivatatud kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt tärklise eraldamisel saadavast gluteenist | Toorvalk |

1.27 | Nisu gluteensööt | Nisutärklise valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt kliidest ja gluteenist, millele võib olla lisatud leotusvedelikku ja väike kogus idusid, millest on eraldatud õli | Toorvalk Tärklis |

1.28 | Nisutärklis | Tehniliselt puhas nisutärklis | Tärklis |

1.29 | Speltanisu | Triticum spelta L., Triticum dioccum Schrank ja Triticum monococcum terad | |

1.30 | Tritikale | Hübriidi Triticum X Secale terad | |

1.31 | Mais | Zea mays L. terad | |

1.32 | Maisi peenkliid | Maisijahu või manna valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt kesta- ja teraosakestest, mille küljes on rohkem endospermi kui maisikliides | Toorkiud |

1.33 | Maisikliid | Maisijahu või manna valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt kestadest ning teataval määral maisiidu- ja endospermiosakestest | Toorkiud |

1.34 | Maisiidukook | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib selliste kuiv- või märgtöödeldud maisiidude pressimisel, mis võivad sisaldada endospermi- ja seemnekestaosakesi | Toorvalk Toorrasv |

1.35 | Maisiidud, ekstraheeritud | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib selliste kuiv- või märgtöödeldud maisiidude ekstraheerimisel, mis võivad sisaldada endospermi- ja seemnekestaosakesi | Toorvalk |

1.36 | Maisi gluteensööt [3] | Maisitärklise valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb kliidest ja gluteenist, millele võib olla lisatud leotusvedelikku ja väike kogus idusid, millest on eraldatud õli | Toorvalk Tärklis |

1.37 | Maisigluteen | Maisitärklise valmistamise kuivatatud kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt tärklise eraldamisel saadavast gluteenist | Toorvalk |

1.38 | Maisitärklis | Tehniliselt puhas maisitärklis | |

1.39 | Eelgeelistatud maisitärklis [4] | Kuumtöödeldud maisitärklis, mis külma veega kokkupuutumisel paisub märkimisväärselt | Tärklis |

1.40 | Linnaseidud | Linnasekasvatuse kõrvalsaadus, koosneb peamiselt kuivatatud teraviljaidudest | Toorvalk |

1.41 | Kuivatatud õlleraba | Õllepruulimise kõrvalsaadus, tekib linnasteks muutunud või muutumata teravilja või muude tärkliserikaste toodete jääkide kuivatamisel | Toorvalk |

1.42 | Kuivatatud fermenteeritud terad | Piiritusetööstuse kõrvalsaadus, tekib fermenteeritud terade tahkete jääkide kuivatamisel | Toorvalk |

1.43 | Tumedad fermenteeritud terad [5] | Piiritusetööstuse kõrvalsaadus, tekib selliste fermenteeritud terade tahkete jääkide kuivatamisel, millele on lisatud kääritamispära siirupit või kokkuaurutatud pärmivaba virret | Toorvalk |

2. ÕLISEEMNED JA ÕLIVILJAD, NENDEST VALMISTATUD TOOTED JA NENDE KÕRVALSAADUSED

Nr | Nimetus | Kirjeldus | Andmed, mille esitamine on kohustuslik |

1 | 2 | 3 | 4 |

2.01 | Maapähklid, osaliselt kooritud, kook | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib osaliselt kooritud maapähklite Arachis hypogaea L. ja teiste Arachis'e sortide pressimisel. (Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 16 %) | Toorvalk Toorrasv Toorkiud |

2.02 | Maapähklid, osaliselt kooritud, ekstraheeritud | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib osaliselt kooritud maapähklite ekstraheerimisel. (Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 16 %) | Toorvalk Toorkiud |

2.03 | Maapähklid, kooritud, kook | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib kooritud maapähklite pressimisel | Toorvalk Toorrasv Toorkiud |

2.04 | Maapähklid, kooritud, ekstraheeritud | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib kooritud maapähklite ekstraheerimisel | Toorvalk Toorkiud |

2.05 | Rapsiseemned [6] | Järgmiste sortide seemned: Brassica napus L. ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk., Brassica napus L. Var. Glauca (Roxb.) O.E. Schulz ja Brassica campestris L. ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 94 %) | |

2.06 | Rapsiseemned, kook [6] | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib rapsiseemnete pressimisel. (Botaaniline puhtus vähemalt 94 %) | Toorvalk Toorrasv Toorkiud |

2.07 | Rapsiseemned, ekstraheeritud [6] | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib rapsiseemnete ekstraheerimisel. (Botaaniline puhtus vähemalt 94 %) | Toorvalk |

2.08 | Rapsiseemnekestad | Rapsiseemnete koorimise kõrvalsaadus | Toorkiud |

2.09 | Safloori seemned, osaliselt kooritud, ekstraheeritud | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib safloori Carthamus tinctorius L. osaliselt kooritud seemnete ekstraheerimisel | Toorvalk Toorkiud |

2.10 | Koprakook | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib kookospalmi Cocos nucifera L. seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendi) pressimisel | Toorvalk Toorrasv Toorkiud |

2.11 | Kopra, ekstraheeritud | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib kookospalmi seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendi) ekstraheerimisel | Toorvalk |

2.12 | Palmituumakook | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib palmi Elaeis guineensis Jacq., Corozo oleifera (HBK) L. H. Bailey (Elaeis melanococca auct.) tuumade pressimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju kõvakesta | Toorvalk Toorkiud Toorrasv |

2.13 | Palmituumad, ekstraheeritud | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib palmituumade pressimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju kõvakesta | Toorvalk Toorkiud |

2.14 | Sojaoad, röstitud | Sobival viisil kuumtöödeldud sojaoad Glycine max. L. Merr. | |

2.15 | Sojaoad, ekstraheeritud, röstitud | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib sojaubade ekstraheerimisel ja sobival kuumtöötlemisel. (Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 8 %) | Toorvalk |

2.16 | Sojaoad, kooritud, ekstraheeritud röstitud | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib kooritud sojaubade ekstraheerimisel ja sobival kuumtöötlemisel | Toorvalk Toorkiud |

2.17 | Sojavalgu kontsentraat | Toode, mis saadakse kooritud sojaubadest, millest rasv on ekstraheeritud | Toorvalk |

2.18 | Sojaõli | Õli, mis saadakse sojaubadest | |

2.19 | Sojakestad | Sojaubade koorimise kõrvalsaadus | Toorkiud |

2.20 | Puuvillaseemned | Puuvilla Gossypium ssp. seemned, millest kiud on eemaldatud | Toorvalk Toorkiud Toorrasv |

2.21 | Puuvillaseemned, osaliselt kooritud, ekstraheeritud | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib selliste puuvillaseemnete ekstraheerimisel, millest on eemaldatud kiud ja osa kestadest (Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 22,5 %) | Toorvalk Toorkiud |

2.22 | Puuvillakook | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib selliste puuvillaseemnete pressimisel, millest kiud on eemaldatud | Toorvalk Toorkiud Toorrasv |

2.23 | Õliramtillakook | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib õliramtilla Guizotia abyssinica (L.F.) Cass. seemnete pressimisel (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 3,4 %) | Toorvalk Toorrasv Toorkiud |

2.24 | Päevalilleseemned | Päevalille Helianthus annuus L. seemned | |

2.25 | Päevalilleseemned, ekstraheeritud | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib päevalilleseemnete ekstraheerimisel | Toorvalk |

2.26 | Päevalilleseemned, osaliselt kooritud, ekstraheeritud | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib selliste päevalilleseemnete ekstraheerimisel, millest on eemaldatud osa kestadest | Toorvalk Toorkiud |

2.27 | Linaseemned | Linum usitatissimum L. seemned. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 93 %) | |

2.28 | Linakook | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib linaseemnete pressimisel. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 93 %) | Toorvalk Toorrasv Toorkiud |

2.29 | Linaseemned, ekstraheeritud | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib linaseemnete ekstraheerimisel. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 93 %) | Toorvalk |

2.30 | Oliivipulp | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib Olea europea L. oliivide ekstraheerimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju tuumaosakesi | Toorvalk Toorkiud |

2.31 | Seesamikook | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib india seesami Sesamum indicum'i L. seemnete pressimisel (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 5 %) | Toorvalk Toorkiud Toorrasv |

2.32 | Kakaooad, osaliselt kooritud, ekstraheeritud | Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib hariliku kakaopuu Theobroma cacao L. kuivatatud ja röstitud seemnetest ekstraheerimisjäägina, kusjuures eelnevalt on osaliselt eemaldatud kestad | Toorvalk |

3. KAUNVILJADE SEEMNED, NENDEST VALMISTATUD TOOTED JA NENDE KÕRVALSAADUSED

Nr | Nimetus | Kirjeldus | Andmed, mille esitamine on kohustuslik |

1 | 2 | 3 | 4 |

3.01 | Kikerherne seemned | Cicer arietinum L. seemned | |

3.02 | Guaarijahu, ekstraheeritud | Kõrvalsaadus, mis tekib Cyamopsis tetragonoloba (L.) Taub. seemnetest taimeliimi ekstraheerimisel | Toorvalk |

3.03 | Lääts-hiireherne seemned | Ervum ervilia L. seemned | |

3.04 | Põld-seaherne seemned [7] | Lathyrus sativus L. seemned, sobival viisil kuumtöödeldud | |

3.05 | Läätseseemned | Lens culinaris a.o. Medik seemned | |

3.06 | Maguslupiiniseemned | Lupinus ssp. seemned, vähese alkaloidisisaldusega | |

3.07 | Aedoad, röstitud | Phaseolus'e või Vigna ssp. seemned, sobival viisil kuumtöödeldud mürgiste lektiinide lagundamiseks | |

3.08 | Herned | Pisum'i ssp. seemned | |

3.09 | Herne peenkliid | Hernejahu valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt iduleheosakestest ja väiksemal määral kestadest | Toorvalk Toorkiud |

3.10 | Hernekliid | Hernejahu valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt herneste koorimisel ja puhastamisel eraldatud kestadest | Toorkiud |

3.11 | Põldoad | Vicia faba L. ssp. faba var. equina Pers. ja var. minuta (Alef.) Mansf. seemned | |

3.12 | Üheõielise hiireherne seemned | Vicia monanthos'e Desf. seemned | |

3.13 | Vikiseemned | Vicia sativa L. var. sativa ja teiste liikide seemned | |

4. MUGULAD, JUURIKAD, NENDEST VALMISTATUD TOOTED JA NENDE KÕRVALSAADUSED

Nr | Nimetus | Kirjeldus | Andmed, mille esitamine on kohustuslik |

1 | 2 | 3 | 4 |

4.01 | Suhkrupeedilõigud | Suhkrutööstuse kõrvalsaadus, kujutab endast suhkrupeedi Beta vulgaris L. ssp. vulgaris var. altissima Doell. ekstraheeritud ja kuivatatud lõike (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus kuivaines 3,5 %) | Sahharoosina väljendatud üldsuhkur |

4.02 | Suhkrupeedimelass | Kõrvalsaadus, mis kujutab endast peedisuhkru tootmisel või rafineerimisel kogutud siirupjat kõrvalsaadust (Maksimaalne niiskusesisaldus 25 %) | Sahharoosina väljendatud üldsuhkur |

4.03 | Suhkurpeedilõigud, melassilisandiga | Suhkrutööstuse kõrvalsaadus, koosneb kuivatatud suhkrupeedilõikudest, millele on lisatud melassi | Sahharoosina väljendatud üldsuhkur |

4.04 | Suhkrupeedivinass | Kõrvalsaadus, mis tekib peedimelassi kääritamisel alkoholi, pärmi, sidrunhappe ja teiste orgaaniliste ainete tootmiseks | Toorvalk NPN |

4.05 | Peedisuhkur [8] | Suhkrupeedist ekstraheeritud suhkur | Sahharoos |

4.06 | Maguskartul | Ipomoea batatas (L.) Poiri mugulad, igal kujul | Tärklis |

4.07 | Maniokk | Manhiot esculenta Crantzi mugulad, igal kujul | Tärklis |

4.08 | Maniokitärklis, paisutatud | Maniokimugulatest saadud tärklis, asjakohase kuumtöötlemise abil paisutatud | Tärklis |

4.09 | Kartulipulp | Kartulitärklise Solanum tuberosum L. ekstraheerimise kõrvalsaadus | |

4.10 | Kartulitärklis | Tehniliselt puhas kartulitärklis | Tärklis |

4.11 | Kartulivalk | Tärklisetööstuse kuivatatud kõrvalsaadus, koosneb peamiselt valkudest, mis on saadud tärklise eraldamisel | Toorvalk |

5. MUUD SEEMNED JA VILJAD, NENDEST VALMISTATUD TOOTED JA NENDE KÕRVALSAADUSED

Nr | Nimetus | Kirjeldus | Andmed, mille esitamine on kohustuslik |

1 | 2 | 3 | 4 |

5.01 | Jaanikaunad | Toode, mis saadakse jaanikaunapuu Ceratonia seliqua L. kuivatatud viljade (kaunade) purustamisel, kusjuures enne on eraldatud seemned | Toorkiud |

5.02 | Tsitruspulp | Kõrvalsaadus, mis tekib tsitrusviljadest Citrus ssp. mahla pressimisel | Toorkiud |

5.03 | Õunapulp | Kõrvalsaadus, mis tekib õuntest Malus ssp. mahla pressimisel | Toorkiud |

5.04 | Tomatipulp | Kõrvalsaadus, mis tekib tomatitest Solanum lycopersicum Karst. mahla pressimisel | Toorkiud |

5.05 | Viinamarjapulp | Kõrvalsaadus, mis tekib viinamarjadest Vitis vinifera L. mahla pressimisel | Toorkiud |

5.06 | Viinamarjaseemnesrott | Viinamarjatöötlemise kõrvalsaadus, mis koosneb ekstraheeritud seemnetest ja milles peaaegu puuduvad muud komponendid | Toorkiud |

6. KUIV- JA KORESÖÖDAD

Nr | Nimetus | Kirjeldus | Andmed, mille esitamine on kohustuslik |

1 | 2 | 3 | 4 |

6.01 | Lutsernijahu [9] | Toode, mis saadakse noore lutserni Medicago sativa L. ja Medicago var. Martyn kuivatamisel ja jahvatamisel (Botaaniline puhtusaste vähemalt 80 %) (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus kuivaines 3,4 %) | Toorvalk Toorkiud |

6.02 | Lutserni pressimisjäägid | Kuivatatud kõrvalsaadus, mis tekib lutsernist mahla pressimisel | Toorvalk |

6.03 | Lutsernivalgu kontsentraat | Toode, mis tehnilise kuivatamise abil saadakse pressitud lutsernimahla fraktsioonidest, mida valkude sadestamiseks on eelnevalt tsentrifuugitud ja kuumtöödeldud | Karoteen Toorvalk |

6.04 | Ristikujahu [9] | Toode, mis saadakse noore ristiku Trifolium ssp. kuivatamisel ja jahvatamisel (Botaaniline puhtusaste vähemalt 80 %) (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 3,4 %) | Toorvalk Toorkiud |

6.05 | Rohujahu [9] | Toode, mis saadakse noorte söödataimede kuivatamisel ja jahvatamisel | Toorvalk Toorkiud |

6.06 | Nisupõhk | Nisust saadud põhk | |

6.07 | Teraviljapõhk, töödeldud [10] | Toode, mis saadakse teraviljapõhu töötlemisel asjakohase menetluse abil | Toorvalk NPN, kui toodet on töödeldud ammoniaagiga Naatrium, kui toodet on töödeldud NaOHga |

7. MUUD TAIMED, NENDEST VALMISTATUD TOOTED JA NENDE KÕRVALSAADUSED

Nr | Nimetus | Kirjeldus | Andmed, mille esitamine on kohustuslik |

1 | 2 | 3 | 4 |

7.01 | Suhkruroomelass | Kõrvalsaadus; kujutab endast jääksiirupit, mis tekib suhkru tootmisel suhkruroost Saccharum officinarum L. või selle suhkru rafineerimisel (Maksimaalne niiskusesisaldus 25 %) | Sahharoosina väljendatud üldsuhkur |

7.02 | Suhkruroovinass | Kõrvalsaadus, mis tekib suhkruroomelassi kääritamisel alkoholi, pärmi, sidrunhappe või teiste orgaaniliste ainete tootmisel | Toorvalk NPN |

7.03 | Roosuhkur [11] | Suhkruroost ekstraheeritud suhkur | Sahharoos |

7.04 | Vetikajahu | Toode, mis saadakse vetikate, eeskätt pruunvetikate kuivatamisel ja purustamisel. Toode võib olla pestud joodisisalduse vähendamiseks | Toortuhk |

8. PIIMATOOTED

Nr | Nimetus | Kirjeldus | Andmed, mille esitamine on kohustuslik |

1 | 2 | 3 | 4 |

8.01 | Lõssipulber | Toode, mis saadakse, kuivatades piima, millest on eemaldatud suurem osa rasva | Toorvalk |

8.02 | Petipulber | Toode, mis saadakse, kuivatades või valmistamisel eralduvat vedelikku | Toorvalk Toorrasv Laktoos |

8.03 | Vadakupulber | Toode, mis saadakse, kuivatades juustu, kohupiima, kaseiini või mõne samalaadse toote valmistamisel eralduvat vedelikku | Toorvalk Laktoos |

8.04 | Vadakupulber, vähese suhkrusisaldusega | Toode, mis saadakse kuivatades vadakut, millest laktoos on osaliselt eraldatud | Toorvalk Laktoos |

8.05 | Vadakuvalgupulber [12] | Toode, mis saadakse vadakust või piimast mõne keemilise või füüsikalise menetluse abil ekstraheeritud valkude kuivatamisel | Toorvalk |

8.06 | Kaseiinipulber | Toode, mis saadakse lõssist või petipiimast happe või laabiga kalgendatud kaseiini kuivatamisel | Toorvalk |

8.07 | Laktoosipulber | Puhastamise ja kuivatamise teel piimast või vadakust eraldatud suhkur | Laktoos |

9. MAISMAALOOMADEST SAADUD TOOTED

Nr | Nimetus | Kirjeldus | Andmed, mille esitamine on kohustuslik |

1 | 2 | 3 | 4 |

9.01 | Lihajahu [13] | Toode, mis saadakse püsisoojaste maismaaloomade kogu keha või teatavate kehaosade kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja jahvatamisel, kusjuures rasv võib olla enne osaliselt ekstraheeritud või mehaaniliselt eemaldatud. Loomal eemaldatakse enne täielikult kabjad, sarved, harjased, karvad, suled ja soolesisaldis (Toorvalgu miinimumsisaldus kuivaines 50 %) (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 2,2 %) | Toorvalk Toorrasv Toortuhk |

9.02 | Liha-kondijahu [13] | Toode, mis saadakse püsisoojaste maismaaloomade kogu keha või teatavate kehaosade kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja jahvatamisel, kusjuures rasv võib olla enne osaliselt ekstraheeritud või mehaaniliselt eemaldatud. Loomal eemaldatakse enne täielikult kabjad, sarved, harjased, karvad, suled ja soolesisaldis | Toorvalk Toorrasv Toortuhk |

9.03 | Kondijahu | Toode, mis saadakse püsisoojaste maismaaloomade kontide kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja peenjahvatamisel, kusjuures rasv on enne osaliselt ekstraheeritud või mehaaniliselt eemaldatud. Loomal eemaldatakse enne täielikult kabjad, sarved, harjased, karvad, suled ja soolesisaldis | Toorvalk Toortuhk |

9.04 | Kõrned | Sulatatud rasva ja muu ekstraheeritud või mehaaniliselt eraldatud loomse rasva töötlemise jääksaadus | Toorvalk Toorrasv |

9.05 | Kodulindude tapajäätmete jahu [13] | Toode, mis saadakse kodulindude tapajäätmete kuivatamisel ja jahvatamisel. Lindudel eemaldatakse enne täielikult suled (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 3,4 %) | Toorvalk Toorrasv Toortuhk |

9.06 | Sulejahu, hüdrolüüsitud | Toode, mis saadakse kodulinnusulgede hüdrolüüsimisel, kuivatamisel ja jahvatamisel (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 3,4 %) | Toorvalk |

9.07 | Verejahu | Toode, mis saadakse püsisoojaste tapaloomade vere kuivatamisel. Toode ei tohi sisaldada võõrlisandeid | Toorvalk |

9.08 | Loomne rasv | Püsisoojaste maismaaloomade rasv | |

10. KALAD JA MUUD MERELOOMAD, NENDEST VALMISTATUD TOOTED JA NENDE KÕRVALSAADUSED

Nr | Nimetus | Kirjeldus | Andmed, mille esitamine on kohustuslik |

1 | 2 | 3 | 4 |

10.01 | Kalajahu [14] | Toode, mis saadakse tervete kalade või kala osade töötlemisel, kusjuures õli võib olla enne osaliselt eraldatud ja kalamahl võib olla tootele tagasi lisatud (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 2,2 %) | Toorvalk Toorrasv Toortuhk |

10.02 | Kalamahl, kontsentreeritud | Stabiliseeritud toode, mis kujutab endast pressitud kalamahla, mis saadakse, valmistades kalajahu, millest on eraldatud enamus kalaõlist ja osa veest | Toorvalk |

10.03 | Kalaõli | Kalast saadud õli | |

10.04 | Kalaõli, rafineeritud, tahkestatud | Kalast saadud õli, mida on rafineeritud ja hüdrogeenitud | Joodiarv |

11. MINERAALAINED

Nr | Nimetus | Kirjeldus | Andmed, mille esitamine on kohustuslik |

1 | 2 | 3 | 4 |

11.01 | Kaltsiumkarbonaat [15] | Toode, mis saadakse, jahvatades kaltsiumkarbonaati sisaldavat toorainet, nt lubjakivi ning austri ja rannakarbi kodasid või sadestades seda välja happelistest lahustest (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 5 %) | Kaltsium Soolhappes lahustamatu tuhk |

11.02 | Kaltsiummagneesiumkarbonaat | Kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumkarbonaadi looduslik segu | Kaltsium Magneesium |

11.03 | Lupja sisaldavad merevetikad (Maerl) | Looduslikku päritolu toode, mis saadakse lupja sisaldavatest vetikatest, jahvatatud või granuleeritud (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 5 %) | Kaltsium Soolhappes lahustamatu tuhk |

11.04 | Magneesiumoksiid | Tehniliselt puhas magneesiumoksiid (MgO) | Magneesium |

11.05 | Kiseriit | Looduslik magneesiumsulfaat (MgSO4 · H2O) · | Magneesium |

11.06 | Dikaltsiumfosfaat [16] | Kontidest või anorgaanilisest toorainest väljasadestatud kaltsium-monovesinikfosfaat (CaHPO4 · xH2O) · | Kaltsium Üldfosfor |

11.07 | Monodikaltsiumfosfaat | Keemilise menetluse abil saadud segu, mis sisaldab võrdsetes osades monokaltsiumfosfaati ja dikaltsiumfosfaati | Üldfosfor Kaltsium |

11.08 | Defluoritud looduslik fosfaat | Toode, mis saadakse puhastatud ja asjakohaselt defluoritud looduslike fosfaatide jahvatamisel | Üldfosfor Kaltsium |

11.09 | Deželatiniseeritud kondijahu | Deželatiniseeritud, steriliseeritud ja jahvatatud kondid, millest on eemaldatud rasv | Üldfosfor Kaltsium |

11.10 | Monokaltsiumfosfaat | Tehniliselt puhas kaltsiumdivesinikfosfaat | Üldfosfor Kaltsium |

11.11 | Kaltsiummagneesiumfosfaat | Tehniliselt puhas kaltsiummagneesiumfosfaat | Magneesium Üldfosfor |

11.12 | Monoammooniumfosfaat | Tehniliselt puhas monoammooniumfosfaat (NH4H2PO4) · | Üldlämmastik Üldfosfor |

11.13 | Naatriumkloriid [15] | Tehniliselt puhas naatriumkloriid või toode, mis saadakse naatriumkloriidi sisaldava tooraine nagu kivisoola ja meresoola jahvatamisel | Naatrium |

11.14 | Magneesiumpropionaat | Tehniliselt puhas magneesiumpropionaat | Magneesium |

12. MUUD TOORAINED

Nr | Nimetus | Kirjeldus | Andmed, mille esitamine on kohustuslik |

1 | 2 | 3 | 4 |

12.01 | Pagari- ja makaronitööstuse jäägid | Küpsiste, kookide, leiva või makaronide valmistamise kõrvalsaadused | Tärklis Sahharoosina väljendatud üldsuhkur |

12.02 | Kondiitritööstuse jäägid | Šokolaadi, kommide ja muude maiustuste valmistamise kõrvalsaadused | Tärklis Sahharoosina väljendatud üldsuhkur |

12.03 | Rasvhapped | Kõrvalsaadus, mis tekib taimsete või loomsete õlide ja rasvade neutraliseerimisel leelisega või destilleerimisel | Toorrasv |

12.04 | Rasvhapete soolad [17] | Toode, mis saadakse rasvhapete seebistamisel kaltsiumhüdroksiidi, naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi toimel | Toorrasv Ca (või vajaduse korral Na või K) |

C OSA

Sätted B osas loetlemata söödamaterjalide teatavate koostisosade deklareerimise kohta

Kooskõlas direktiivi artikli 5 lõike 1 punktiga d tuleb ringlusse lastud söödatooraine puhul, mida ei ole loetletud käesoleva lisa B osas, esitada järgmise tabeli teises tulbas märgitud koostisosad.

Söödatooraine koostisosa | Andmed, mille esitamine on kohustuslik |

1 | 2 |

Teraviljade terad | |

Teraviljade teradest valmistatud tooted ja nende kõrvalsaadused | Tärklis, kui seda on üle 20 % Toorvalk, kui seda on üle 10 % Toorrasv, kui seda on üle 5 % Toorkiud |

Õliseemned, õliviljad | |

Õliseemnetest ja õliviljadest valmistatud tooted ja nende kõrvalsaadused | Toorvalk Toorrasv, kui seda on üle 5 % Toorkiud |

Kaunviljade seemned | |

Kaunviljade seemnetest valmistatud tooted ja nende kõrvalsaadused | Toorvalk Toorkiud |

Mugulad, juurikad | |

Mugulatest ja juurikatest valmistatud tooted ja nende kõrvalsaadused | Tärklis Toorkiud |

Suhkrupeedi töötlemise tooted ja nende kõrvalsaadused | Toorkiud Sahharoosina väljendatud üldsuhkur |

Muud seemned ja viljad, nendest valmistatud tooted ja nende kõrvalsaadused | Toorvalk Toorkiud |

Kuiv- ja koresöödad | Toorvalk Toorkiud |

Muud taimed, nendest valmistatud tooted ja nende kõrvalsaadused | Toorvalk Toorkiud |

Suhkruroo töötlemise tooted ja nende kõrvalsaadused | Toorvalk Toorkiud Sahharoosina väljendatud üldsuhkur |

Piimatooted | Toorvalk |

Laktoosirikkad piimatooted | Toorvalk Laktoos |

Maismaaloomadest saadud tooted | Toorvalk, kui seda on üle 10 % Toorrasv, kui seda on üle 5 % |

Kalad ja muud mereloomad, nendest valmistatud tooted ja nende kõrvalsaadused | Toorvalk, kui seda on üle 10 % Toorrasv, kui seda on üle 5 % |

Mineraalained | Asjakohased mineraalained |

Muud toorained | Toorvalk, kui seda on üle 10 % Toorkiud Toorrasv, kui seda on üle 10 % Tärklis, kui seda on üle 30 % Sahharoosina väljendatud üldsuhkur, kui seda on üle 10 % |

[1] Vajaduse korral võib mõiste "koorimine" asendada mõistega "kroovimine". Sellisel juhul on üldomaduseks kroovitud.

[2] Kui see koostisosa on jahvatatud väga peeneks, võib kõnealusele nimetusele lisada sõna "peeneteraline" või asendada kõnealuse nimetuse vastava teise nimetusega.

[3] Selle nimetuse võib asendada nimetusega "maisitõlviku gluteensööt".

[4] Selle nimetuse võib asendada nimetusega "väljapressitud maisitärklis".

[5] Selle nimetuse võib asendada nimetusega "kuivatatud fermenteeritud terad ja lahustuvad kuivained".

[6] Vajaduse korral võib lisada piiritluse "vähese glükosinolaadisisaldusega". Mõiste "vähene glükosinolaadisisaldus" on määratletud ühenduse õigusaktides.

[7] Lisaks nimetusele tuleb märkida kuumtöötlemise viis.

[8] Selle nimetuse võib asendada nimetusega "sahharoos".

[9] Mõiste "jahu" asemel võib kasutada mõistet "graanulid". Nimetuses võib märkida kuivatamisviisi.

[10] Lisaks nimetusele tuleb märkida keemilise töötlemise viis.

[11] Selle nimetuse võib asendada nimetusega "sahharoos".

[12] Selle nimetuse võib asendada nimetusega "piimaalbumiini pulber".

[13] Tooted, mille kuivaines on üle 13 % rasva, tuleb nimetada rasvarikasteks.

[14] Tooteid, mille kuivaines on üle 75 % toorvalku, võib nimetada valgurikasteks.

[15] Lisaks sellele nimetusele või selle asemel võib märkida vastava loodusliku tooraine nimetuse.

[16] Nimetuses võib märkida ka tootmismenetluse.

[17] Seda nimetust võib täiendada saadud soola nimetuse märkimisega.

--------------------------------------------------