KOMISJONI OTSUS,

25. juuni 1996,

mis käsitleb liikmesriikide ja komisjoni järgitavaid teavitamis- ja avalikustamismeetmeid seoses Ühtekuuluvusfondi tegevusega vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1164/94

(96/455/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. mai 1994. aasta määrust (EÜ) nr 1164/94 Ühtekuuluvusfondi asutamise kohta,1 eriti selle artiklit 14, kus nähakse ette sätted Ühtekuuluvusfondi tegevusega seotud teavitamise ja avalikustamise kohta,

ning arvestades, et:

määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 14 lõike 1 viimases lõigus sätestatakse, et komisjon tagab liikmesriikide teavitamise fondi tegevusest;

määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 14 lõike 2 esimeses lõigus sätestatakse, et fondilt rahalist toetust saava meetme rakendamise eest vastutavad liikmesriigid tagavad, et selle meetme kohta antakse asjakohast teavet, pidades silmas nii üldsuse teavitamist ühenduse rollist seoses meetmega kui ka võimalike abisaajate ja majandusorganisatsioonide teavitamist selle meetmega pakutavatest võimalustest;

vastavalt määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 14 lõike 2 kolmandale lõigule teavitavad liikmesriigid komisjoni nimetatud lõike alusel tehtud algatustest;

kooskõlas määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 14 lõikega 3 võtab komisjon vastu üksikasjalikud eeskirjad teavitamise ja avalikustamise kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühtekuuluvusfondi tegevusega seotud teavitamise ja avalikustamise suhtes kohaldatavad üksikasjalikud sätted määratletakse järgnevates lisades.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. juuni 1996

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Monika WULF-MATHIES

I LISA

ÜHTEKUULUVUSFONDI TEGEVUSEGA SEOTUD TEAVITAMIST JA AVALIKUSTAMIST KÄSITLEV ÜKSIKASJALIK KORD

1. Eesmärk ja reguleerimisala

Kõigi Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatavate projektidega seotud teavitamis- ja avalikustamismeetmetega püütakse suurendada üldsuse teadlikkust ja ühenduse tegevuse läbipaistvust liikmesriikides ning anda ühtne ettekujutus neljas asjaomases liikmesriigis võetud meetmetest. Teavitamine ja avalikustamine puudutab kõiki Ühtekuuluvusfondilt rahalist toetust saavaid projekte.

Need meetmed lisanduvad teavitamis- ja avalikustamiskorrale, mille komisjon ja liikmesriigid on ette näinud regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika muude valdkondade raames, eriti komisjoni 31. mai 1994. aasta otsusega 94/342/EÜ, mis käsitleb liikmesriikide järgitavaid teavitamis- ja avalikustamismeetmeid seoses struktuurifondidelt ja Kalanduse Arendusrahastult (FIFG) antava abiga.1

2. Üldpõhimõtted

Ühtekuuluvusfondi projektide rakendamise eest vastutavad riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi asutused vastutavad kõigi avalikustamismeetmete eest kohapeal ja kogu selle liikmesriigi territooriumil, kus projekti ellu viiakse. Avalikustamine toimub koostöös komisjoni talitustega, keda tuleb teavitada sel eesmärgil võetud meetmetest.

Pädevad riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi asutused võtavad asjakohased haldusmeetmed, et tagada käesoleva korra tõhus rakendamine ja koostöö komisjoni talitustega.

Teavitamis- ja avalikustamismeetmeid rakendatakse kohe, kui on otsustatud Ühtekuuluvusfondi abi andmine. Komisjon jätab endale õiguse algatada menetlus vastavalt määruse (EÜ) nr 1164/94 II lisa artiklile H (abi vähendamine, peatamine ja tühistamine), kui liikmesriik ei täida talle käesoleva otsusega pandud kohustusi.

3. Avalikustamise üldpõhimõtted

Olenemata punktis 4 sätestatud üksikasjalikest eeskirjadest, järgitakse kooskõlas kõigi teavitamis- ja avalikustamismeetmetega järgmisi põhimõtteid.

Meedia

Pädevad asutused teavitavad sobivaimal viisil meediat Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatavatest meetmetest. Teave peab tõepäraselt esile tooma ühenduse osaluse.

Selleks teavitatakse projekti algatamisest (kui komisjon on selle vastu võtnud) ja olulistest rakendusetappidest eelkõige piirkondlikku meediat (kirjutav ajakirjandus, raadio ja televisioon). Tuleb tagada asjakohane koostöö komisjoni esindusega asjaomases liikmesriigis.

Kahes eelmises lõigus esitatud põhimõtteid järgitakse ka liikmesriikide teadaannete puhul nagu pressiavaldused ja -teated.

Teabeüritused

Ühenduse osaluse on kohustatud selgesõnaliselt esile tooma isikud, kes organiseerivad Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatavate projektidega seotud teabeüritusi, nt konverentsid, seminarid, messid ja näitused. Sõltuvalt asjaoludest tuleks kasutada võimalust panna ürituste ruumides välja Euroopa lipp ja trükkida dokumentidele embleem. Komisjoni esindus liikmesriigis abistab vajaduse korral selliste ürituste ettevalmistamisel ja korraldamisel.

Teabematerjalid

Projekte ja sarnaseid meetmeid käsitlevate üllitiste (nt brošüürid ja prospektid) tiitellehel peaks olema esile toodud komisjoni osalus ja Euroopa embleem juhul kui kasutatakse riigi, piirkonna või kohalikku embleemi.

Kui üllitisel on eessõna, peaks sellel olema nii liikmesriigi vastutava esindaja allkiri kui ka komisjoni poolt komisjoni vastutava liikme või määratud esindaja allkiri, et kindlustada ühenduse osaluse esiletoomine. Üllitistes nimetatakse riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused, kes vastutavad huvitatud poolte teavitamise eest.

Eespool nimetatud põhimõtteid kohaldatakse ka audiovisuaalsete materjalide suhtes.

4. Liikmesriikide kohustused seoses teavitamise ja avalikustamisega

Projekti ajaks määratlevad pädevad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused koostöös komisjoniga ühtse kogumi teavitamis- ja avalikustamismeeteid. Sellega seoses tagavad liikmesriigid, et fondiga seotud tähtsamatesse avalikesse ettevõtmistesse kaasataks nõuetekohaselt ühenduse institutsioonide esindajaid.

Järelevalvekomitee kontrollib meetmete rakendamist ja teatab sellest komisjonile.

Projektide rakendamisel võtavad liikmesriikide pädevad asutused järgmised meetmed, et tuua esile Ühtekuuluvusfondi osalus nimetatud projektis:

a) kasutatakse kohapealseid teavitamis- ja avalikustamismeetmeid, et üldsust teavitada Ühtekuuluvusfondi kaudu antavast ühenduse abist. Kõikide Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatavate projektide sisu avaldatakse kõige asjakohasemal viisil. Asutused tagavad, et selliseid dokumente levitatakse vähemalt piirkondlikus ja kohalikus meedias ning need oleks huvitatud pooltele kättesaadavad. Asutused tagavad, et avaldatud teabe- ja reklaammaterjalil on ühtne esitusviis kogu liikmesriigi territooriumil;

b) 1 miljonist eküüst suuremate investeeringute puhul lisaks alapunktile a:

- korraldavad liikmesriigi pädevad asutused kohalikul tasandil korrapäraselt pressikonverentse, et anda teada kõigist üldist huvi pakkuvatest projektiga seotud üksikasjadest,

- kohapeal võetavad meetmed peaksid hõlmama:

- projekti asukohta püstitatud stende ja

- alalisi tänutahvleid avalikes infrastruktuurirajatistes.

Mõlemad tuleb paigaldada kooskõlas II lisaga.

c) 10 miljonist eküüst suuremate investeeringute puhul lisaks alapunktidele a ja b:

üllitavad liikmesriigi pädevad asutused projekti kohta üldsusele suunatud brošüüri ja professionaalse audiovisuaalse materjali (nt videoklipi), mis tuleks edastada komisjonile, nii üleriigilisele kui ka piirkondlikule tele- ja raadiokanalile ning nõudmise korral asjast huvitatud ettevõtetele ja üksikisikutele. Brošüüri ja muid teabematerjale ajakohastatakse korrapäraselt;

d) 20 miljonist eküüst suuremate investeeringute puhul lisaks alapunktidele a, b ja c:

korraldavad liikmesriigi pädevad asutused kohalikul tasandil korrapäraselt pressikonverentse, mis käsitlevad projekti ja selle elluviimist riiklikul tasandil, s.h alapunktis c nimetatud audiovisuaalsete materjalide esitlused.

5. Teavitamise ja avalikustamisega seotud komisjoni algatused

Komisjon edastab liikmesriikidele korrapäraselt Ühtekuuluvusfondi toetatavaid projekte käsitlevad asjakohased teabematerjalid ja teeb need avalikult kättesaadavaks liikmesriikides, mis ei ole projekti rakendamisega seotud.

Lisaks korraldab komisjon nimetatud liikmesriikides kord aastas pressikonverentsi, kus teavitatakse Ühtekuuluvusfondi tööst üldiselt ja eriti neist projektidest, kuhu on investeeritud üle 20 miljoni eküü.

Igal teisel aastal peetakse pressikonverents osana komisjoni asjaomase esinduse avalikust väljapanekust, kus esitletakse Ühtekuuluvusfondi tööd eespool nimetatud videote, diagrammide ja muu teabematerjali kaudu.

6. Järelevalvekomiteede töö

6.1. Järelevalvekomiteed tagavad, et nende töö kohta on piisavalt teavet. Selleks teavitab iga järelevalvekomitee meediat nii tihti, kui see tema meelest on vajalik, selle projekti või nende projektide käigust, mille eest ta vastutab. Esimees vastutab meediakontaktide eest. Teda abistab komisjoni esindaja.

Koostöös komisjoni ja selle esindustega liikmesriikides nähakse ette asjakohane kord oluliste sündmuste korraldamiseks, nt kõrgetasemelised kohtumised või pidulikud avamised.

6.2. Koostöös vastutavate riiklike, piirkondlike või kohalike asutustega tagavad komisjoni esindajad järelevalvekomiteedes avalikustamisega, eriti stendide ja tänutahvlitega seotud sätete järgmise (vt II lisa).

Projektide rakendamise eest vastutavad asutused esitavad järelevalvekomiteele teabe teavitamis- ja avalikustamismeetmete kohta ning sobivad tõendid, nt fotod. Koopiad neist materjalidest saadetakse komisjonile.

6.3. Komiteed edastavad komisjonile kogu teabe, mida see peab arvesse võtma määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 14 lõikes 1 ettenähtud aastaaruandes. Nimetatud teave peab võimaldama komisjonil kindlaks teha, kas käesolevat otsust on järgitud.

7. Lõppsätted

Asjaomased riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused võivad igal juhul võtta nende meelest asjakohaseid lisameetmeid.

Nad konsulteerivad komisjoniga ja teavitavad komisjoni oma algatustest, nii et komisjon võib nende elluviimises asjakohaselt osaleda.

Käesolevate sätete rakendamise hõlbustamiseks annab komisjon vajaduse korral tehnilist abi.

II LISA

STENDE, TÄNUTAHVLEID JA PLAKATEID KÄSITLEV ERIKORD

Selleks et kindlustada Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatud meetmete nähtavus, tagavad liikmesriigid, et järgitakse järgmisi teavitamis- ja avalikustamismeetmeid.

1. Stendid

Kooskõlas I lisa punktiga 4 tuleb Ühtekuuluvusfondi toetatavate projektide asukohas püstitada stendid, kui investeering ületab I lisa punkti 4 alapunktis b nimetatud summat. Sellistel stendidel on eraldatud ruum Euroopa Liidu osaluse märkimiseks.

Stendi suurus peab vastama meetme tähtsusele.

Euroopa Liidule eraldatud stendiruum peab vastama järgmistele tingimustele:

- selle pindala peab olema vähemalt 50 % stendi kogupindalast,

- sellel peab olema standardne Euroopa embleem ja järgmiselt esitatud tekst:

(Euroopa embleem) Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond osaleb selle projekti finantseerimises .% ulatuses

Lisaks märgitakse projekti eeldatav üldmaksumus ja/või Ühtekuuluvusfondi osamaksu summa väljendatuna riigi vääringus.

Kui pädevad riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused ei püstita stendi, et teatada enda osalusest projekti rahastamisel, tuleb liidu abist teatada eraldi stendil. Sellistel juhtudel kohaldatakse liidule eraldatud stendiosa käsitlevaid sätteid analoogia põhjal.

Stende ei tohi maha võtta enne, kui töö lõpetamisest on möödunud kaks aastat. Kui võimalik, asendatakse need tänutahvliga vastavalt punkti 2 sätetele.

2. Tänutahvlid

Alalised tänutahvlid paigaldatakse üldsusele avatud kohtadesse (lennujaamad, jaamad, parkimisalad, keskonnainvesteeringutega seotud rajatiste osad, mis on üldsusele avatud jne). Lisaks Euroopa embleemile peab tahvlitel olema märgitud liidu kaasrahastamine koos viitega Ühtekuuluvusfondile (vt näidet punktis 1). Tänutahvel paigaldatakse igale projektile, mille kulutused ületavad 10 miljonit eküüd.

3. Plakatid

Kui riiklik, piirkondlik või kohalik asutus või mõni teine lõplik abisaaja otsustab püstitada stendi, paigaldada tänutahvli, panna välja plakati või kasutada mõnda muud viisi alla 1 miljoni eküü maksvast projektist teavitamiseks, tuleb samuti esile tuua ühenduse osalus.

1 EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1.

1 EÜT L 152, 18.6.1994, lk 39.