Nõukogu määrus (EÜ) nr 3051/95,

8. detsember 1995,

ro-ro-tüüpi reisiparvlaevade meresõiduohutuse korralduse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 84 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

tehes otsuse asutamislepingu artiklis 189c sätestatud korras [3]

ning arvestades, et:

ühendus on tõsiselt mures surmajuhtumitega lõppenud laevaõnnetuste pärast;

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) võttis liikmesriikide juuresolekul 4. novembri 1993. aasta assamblee resolutsiooniga A.741(18) vastu laevade ohutut ekspluateerimist ja reostuse vältimist käsitleva rahvusvahelise meresõiduohutuse korraldamise koodeksi, edaspidi "ISM koodeks", mis on lisatud rahvusvahelisse konventsiooni inimelude ohutusest merel ja mida selle kaudu kohaldatakse ro-ro-tüüpi reisiparvlaevade puhul alates 1. juulist 1998;

see on üks osa mereohutust tõhustavate meetmete sarjast; ISM koodeks ei ole veel kohustuslik, vaid soovituslik;

inimelude ohutust merel on võimalik tõhusalt parandada ISM koodeksi range ja kohustusliku kohaldamise abil;

ühenduse kõige pakilisem probleem on ro-ro-tüüpi reisparvlaevade ohutuse korraldamine; ISM koodeksi ühtne ja järjekindel rakendamine kõikides liikmesriikides võib osutuda sammuks ro-ro-tüüpi reisiparvlaevade ohutuse korraldamise suunas;

nõukogu kutsus oma 22. detsembri 1994. aasta resolutsioonis ro-ro-tüüpi reisiparvlaevade ohutuse kohta [4] komisjoni üles tegema ettepanekut, et kooskõlas rahvusvahelise õigusega rakendataks ISM koodeksit ennetähtaegselt kohustuslikus korras Euroopa sadamate vahel regulaarselt liiklevate ro-ro-tüüpi reisiparvlaevade suhtes;

ISM koodeksi range ja kohustuslik rakendamine on vajalik tagamaks, et ühingud, kes kasutavad ro-ro-tüüpi reisiparvlaevu, looksid meresõiduohutuse korralduse süsteemi nii laevades kui ka ühingutes ning hoiaksid seda asjakohaselt töös;

ühenduse tasandil meetmete võtmine on parim moodus muuta ISM koodeksi sätete ennetähtaegne täitmine kohustuslikuks ja nende rakendamist tõhusalt kontrollida, vältides seejuures erinevate ühenduse sadamate ja ro-ro-tüüpi parvlaevade vahelise konkurentsi moonutamist; üksnes määrusega, mida kohaldatakse vahetult, võib tagada niisuguse kohustusliku täitmise; ennetähtaegseks rakendamiseks on vaja, et määrust kohaldatakse alates 1. juulist 1996;

ennetähtaegne kohustuslik ISM koodeksi rakendamine kõikide ro-ro-tüüpi parvlaevade suhtes, sõltumata nende lipuriigist, vastab ka IMO resolutsiooni A.741(18) punktis 2 esitatud nõudele, mis kutsub valitsusi tungivalt üles võimalikult kiiresti nimetatud koodeksit rakendama esmajärjekorras muu hulgas reisilaevade suhtes;

laevade ohutus on lipuriikide esmane kohustus; liikmesriigid võivad tagada, et nende lipu all sõitvad laevad ja neid laevu kasutavad ühingud järgivad asjakohaseid meresõiduohutuse korralduse eeskirju; liikmesriikide ainus moodus tagada kõikide nende ro-ro-tüüpi parvlaevade ohutus, mis sõidavad või soovivad sõita regulaarselt nende sadamate vahel, sõltumata sellest, millise riigi lipu all nad sõidavad, on seada ohutuseeskirjade tõhus järgimine tingimuseks oma sadamate kasutamisel regulaarliikluses;

ühingud, kes kasutavad ro-ro-tüüpi parvlaevu üksnes kaitstud vetes ühe ja sama liikmesriigi sadamate vahel, kujutavad endast väiksemat riski ja peavad tegema suhteliselt rohkem haldustööd kui teised ühingud, seetõttu peaks neile kehtestama ajutised erandid;

on vaja kindlaks määrata ISM koodeksi sätete täitmise eeldused ja määrata nõuetele vastavuse dokumendi ja meresõiduohutuse korralduse tunnistuse väljastamise ja kinnitamise tingimused;

liikmesriigid võivad leida, et käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks on neil vaja kohustused anda üle või usaldada eriasutustele; asjakohane moodus, kuidas tagada kontrolli ühtne ja rahuldav tase, on nõuda, et seesugusteks asutusteks võivad olla üksnes need, kes täidavad nõukogu 22. novembri 1994. aasta ühiseid eeskirju ja standardeid käsitleva direktiivi 94/57/EÜ nõudeid laevade inspekteerimise ja kontrollimise organisatsioonide kohta ning veeteede ameti vastava tegevuse kohta; [5]

liikmesriigil peab olema võimalus katkestada teatavate ro-ro-tüüpi parvlaevade liiklus oma sadamatest, kui ta leiab, et see põhjustab tõsist ohtu inimelule, varale või keskkonnale, võttes aluseks regulatiivkomitee otsuse, mille kohaselt liikmesriigid peavad toimima;

käesoleva määruse muutmiseks vastavalt arengule rahvusvahelisel tasandil on vajalik lihtsustatud kord, mille raames tegutseks regulatiivkomitee;

ohutuseeskirjade kiire rakendamine tekitab erilaadseid tehnilisi ja haldusprobleeme Kreekale väga paljude seal asutatud ühingute tõttu, kelle laevad sõidavad Kreeka lipu all üksnes Kreeka sadamate vahel; seetõttu tuleks niisuguse olukorra lahendamiseks kehtestada ajutise kestusega erandid, võttes arvesse ka asjaolu, et Kreeka sadamate vahelisele reisijate- ja parvlaevaliiklusele ei laiene kuni 1. jaanuarini 2004 teenuste osutamise vabadus, mis on sätestatud nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž), [6]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse eesmärk on parandada ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest regulaarselt liiklevate ro-ro-tüüpi reisiparvlaevade ohutut juhtimist, ohutut ekspluateerimist ja reostuse vältimist, tagades, et ro-ro-tüüpi parvlaevu kasutavad ühingud järgivad ISM koodeksi nõudeid seeläbi, et:

- ühingud loovad meresõiduohutuse korralduse süsteemi nii laevadel kui maal ning peavad seda nõuetekohaselt ülal,

- lipu- ja sadamariikide administratsioonid kontrollivad seda.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse ISM koodeksi rakendamisel järgmisi mõisteid:

a) ro-ro-tüüpi parvlaev — mereliikluses üle 12 reisijale mõeldud reisijateveoalus, mis on planeeritud nii, et maantee- või raudteesõidukid võivad ise pardale ja maha sõita;

b) regulaarliiklus — järjestikused ro-ro-tüüpi parvlaevade ülesõidud kahe või enama sama punkti vahel kas:

1. avaldatud sõiduplaani alusel või

2. nii regulaarselt või tihti, et ülesõidud moodustavad süstemaatilise sarja;

c) ühing — ro-ro-tüüpi parvlaeva omanik või mõni muu organisatsioon või isik, näiteks tegevdirektor või laevapereta prahtija, kes vastutab laevaomaniku asemel ro-ro-tüüpi parvlaeva ekspluatatsiooni eest;

d) tunnustatud organisatsioon — direktiivi 94/57/EÜ sätete alusel tunnustatud asutus;

e) ISM koodeks — rahvusvaheline laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise koodeks, mis on vastu võetud IMO assamblee 4. novembri 1993. aasta resolutsiooniga A.741(18) ja mis on käesoleva määruse lisaks;

f) administratsioon — selle riigi valitsus, kelle lipu all ro-ro-tüüpi parvlaeval on õigus sõita;

g) nõuetele vastavuse tunnistus — ISM koodeksi punkti 13.2 alusel ühingule väljastatud dokument;

h) meresõiduohutuse korralduse tunnistus — ISM koodeksi punkti 13.4 alusel ro-ro-tüüpi parvlaevadele väljastatud tunnistus;

i) kaitstud veed — piirkond, kus iga-aastane tõenäosus, et märkimisväärne lainekõrgus ületab 1,5 meetrit, on alla 10 %, ja kus ro-ro-tüüpi parvlaev ei ole kunagi kaugemal kui 6 meremiili ohutust paigast, kuhu merehädalised võiksid maabuda.

Artikkel 3

Käesolevat määrust kohaldatakse kõikide ühingute suhtes, kes korraldavad regulaarliiklust vähemalt ühe ro-ro-tüüpi parvlaevaga ühenduse liikmesriikide sadamasse või sadamast, sõltumata sellest, mis lipu all laev sõidab.

Artikkel 4

1. Et ühenduse laevad võiksid pidada regulaarliiklust liikmesriigi sadamasse või sadamast, tuleb kõikidel ühingutel järgida ISM koodeksi punktide 1.2 kuni 13.1 ja punkti 13.3 sätteid, nagu need oleksid kohustuslikud.

2. Erandina lõikes 1 kirjeldatust võivad ühingud, kes korraldavad regulaarliiklust ro-ro-tüüpi parvlaeva või -laevadega üksnes kaitstud vetes ühe ja sama liikmesriigi sadamate vahel, järgida käesoleva määruse sätteid alates 1. juulist 1997.

Artikkel 5

1. Liikmesriigid peavad ühingute ja ro-ro-tüüpi parvlaevade puhul järgima ISM koodeksi punktide 13.2, 13.4 ja 13.5 sätteid, nagu need oleksid kohustuslikud.

2. Lõike 1 kohaldamisel võivad liikmesriigid volitused üksnes tunnustatud organisatsioonidele täielikult või osaliselt üle anda või neile usaldada.

ISM koodeksi punkti 13.2 kohaldamisel võib liikmesriik väljastada nõuetele vastavuse tunnistusi üksnes ühingule, mille peamine tegevuskoht on tema enda territooriumil. Enne nimetatud tunnistuse väljastamist konsulteerivad liikmesriigid nende riikide administratsiooniga, kelle lipu all selle ühingu ro-ro-tüüpi parvlaevadel on õigus sõita, kui see administratsioon ei ole tunnistust väljastava liikmesriigi administratsioon.

3. Nõuetele vastavuse tunnistus kehtib ainult viis aastat alates väljastamise kuupäevast ja tingimusel, et seda kord aastas kontrollitakse, et saaks kindlaks teha meresõiduohutuse korralduse süsteemi nõuetekohase funktsioneerimise ning viimase kontrollimise järel tehtud võimalike muudatuste vastavuse ISM koodeksi sätetele.

4. Meresõiduohutuse korralduse tunnistus kehtib ainult viis aastat alates väljastamise kuupäevast ja tingimusel, et seda vähemalt kord 30 kuu jooksul kontrollitakse, et kindlaks teha meresõiduohutuse korralduse süsteemi nõuetekohane funktsioneerimine ning viimase kontrollimise järel tehtud võimalike muudatuste vastavus ISM koodeksi sätetele.

5. Käesoleva määruse ja eriti selle artikli 6 kohaldamisel peab iga liikmesriik tunnustama teise liikmesriigi administratsiooni või tema nimel tegutseva tunnustatud organisatsiooni väljastatud nõuetele vastavuse tunnistust või meresõiduohutuse korralduse tunnistust.

6. Liikmesriik tunnustab kolmandate riikide administratsiooni või tema nimel väljastatud nõuetele vastavuse tunnistust ja meresõiduohutuse korralduse tunnistust, kui liikmesriik leiab, et need vastavad käesoleva määruse sätetele.

Kolmandate riikide administratsiooni nimel väljastatud nõuetele vastavuse tunnistust ja meresõiduohutuse korralduse tunnistust võidakse tunnustada üksnes juhul, kui need on väljastanud tunnustatud organisatsioon.

Artikkel 6

Liikmesriigid peavad ise hoolitsema, et kõik ühingud, kes korraldavad regulaarliiklust ro-ro-tüüpi parvlaevadel nende sadamatesse või sadamatest, järgiksid käesoleva määruse sätteid.

Artikkel 7

Kui liikmesriik leiab, et vaatamata nõuetele vastavuse tunnistusele ei ole ühing suuteline korraldama ro-ro-tüüpi parvlaeva regulaarliiklust tema sadamatesse või sadamatest põhjusel, et see ohustab inimelu, vara või keskkonda, võidakse liiklus katkestada kuni ohu kõrvaldamiseni.

Eespool nimetatud olukorra puhul kohaldatakse järgmist korda:

a) liikmesriik teatab oma otsusest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele koos asjakohaste põhjendustega;

b) komisjon selgitab välja, kas liikluse katkestamine on põhjendatud tõsise ohuga turvalisusele või keskkonnale;

c) artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras otsustatakse, kas liikmesriigi otsus katkestada liiklus on põhjendatud tõsise ohuga inimelule, varale või keskkonnale, ning kui katkestamine ei ole põhjendatud, nõutakse asjaomaselt liikmesriigilt katkestamise otsuse tühistamist.

Artikkel 8

ISM koodeksi üldsätete arvestamiseks kontrollib komisjon käesoleva määruse rakendamist kolme aasta möödumise järel selle jõustumisest ning esitab ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.

Artikkel 9

Et võtta arvesse rahvusvahelist ja eriti IMOs toimunud arengut, võib:

a) "ISM koodeksi" määratlust artiklis 2;

b) vastavustunnistuse ja/või meresõiduohutuse korralduse tunnistuse kehtivusaega ja nende artikli 5 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kontrollimise sagedust;

c) lisa;

d) "tunnustatud organisatsiooni" määratlust artiklis 2 muuta, selleks et lisasse võidaks artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras eelkõige lisada administratsioonile antavaid juhiseid ISM koodeksi rakendamise kohta.

Artikkel 10

1. Komisjoni abistab nõukogu direktiivi 93/75/EMÜ [7] artikli 12 lõike 1 alusel loodud komitee.

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtudes küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

b) Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

c) Kui nõukogu ei ole otsust teinud 40 päeva jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 11

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1996.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 1996.

Erandina esimesest lõigust ei kohaldata käesolevat määrust kuni 31. detsembrini 1997 Kreeka õiguse kohaselt registrisse kantud ühingute suhtes, kelle peamine tegevuspiirkond on Kreekas ning kes kasutavad Kreekas registreeritud ja Kreeka lipu all sõitvaid ro-ro-tüüpi parvlaevu ja peavad regulaarliiklust üksnes Kreeka sadamate vahel.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. detsember 1995

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Borrell Fontelles

[1] EÜT C 298, 11.11.1995, lk 23 ja muudetud ettepanek, mis esitati 15. juunil 1995 (EÜT C 288, 11.11.1995, lk 31).

[2] EÜT C 236, 11.9.1995, lk 42.

[3] Euroopa Parlamendi 14. juuni 1995. aasta arvamus (EÜT C 166, 3.7.1995, lk 55), nõukogu 28. septembri 1995. aasta ühine seisukoht (EÜT C 297, 10.11.1995, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 29. novembri 1995. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT C 379, 31.12.1994, lk 8.

[5] EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20.

[6] EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7.

[7] Nõukogu 13. septembri 1993. aasta direktiiv 93/75/EMÜ ühenduse meresadamatesse suunduvatele või neist lahkuvatele ohtliku või keskkonnaohtliku lastiga laevadele esitatavate miinimumnõuete kohta (EÜT L 247, 5.10.1993, lk 19).

--------------------------------------------------

LISA

RAHVUSVAHELINE LAEVADE OHUTU EKSPLUATEERIMISE JA REOSTUSE VÄLTIMISE KORRALDAMISE KOODEKS (RAHVUSVAHELINE MERESÕIDUOHUTUSE KORRALDUSE (ISM) KOODEKS)

Ohutuse tagamise ja reostuse vältimise korralduse nõuded

SISUKORD

| lk |

Preambul … | 324 |

1.Üldosa … | 324 |

1.1.Mõisted … | 324 |

1.2.Eesmärgid … | 324 |

1.3.Kohaldamine … | 325 |

1.4.Meresõiduohutuse korralduse süsteemi (SMS) rakendamise nõuded … | 325 |

2.Ohutus- ja keskkonnakaitse põhimõtted … | 325 |

3.Ühingu vastutus ja võimupiirid … | 325 |

4.Ametisse nimetatud isik(ud) … | 326 |

5.Kapteni vastutus ja võimupiirid … | 326 |

6.Vahendid ja personal … | 326 |

7.Pardatoimingud … | 327 |

8.Hädaolukorraks valmisolek … | 327 |

9.Nõuetele mittevastavusest, õnnetusest ja ohtlikust olukorrast teatamine ning nende olukordade analüüs … | 327 |

10.Laeva ja -seadmete hooldus … | 328 |

11.Dokumentatsioon … | 328 |

12.Ühingu järelevalve, kontrollimine ja hindamine … | 328 |

13.Tunnistuste väljastamine, kontroll ja järelevalve … | 329 |

Preambul

1. Käesoleva koodeksi eesmärk on luua rahvusvaheline laevade ohutu juhtimise ja ekspluateerimise ning reostuse vältimise standard.

2. Assamblee võttis vastu resolutsiooni A.443(XI), milles kutsuti kõiki valitsusi võtma vajalikke meetmeid, et kaitsta kaptenit meresõiduohutusega ja merekeskkonna kaitsmisega seotud asjakohaste kohustuste täitmisel.

3. Assamblee võttis vastu ka resolutsiooni A.680(17), milles veelgi enam tõdeti vajadust asjakohase juhtimise korraldamise järele, mis võimaldaks rahuldada laevas töötavate isikute vajadusi kõrgete ohutus- ja keskkonnakaitsestandardite saavutamise ja hoidmise järele.

4. Tunnistades asjaolu, et ei ole olemas kahte ühesugust laevaühingut või laevaomanikku ning laevade ekspluateerimine toimub väga erinevates tingimustes, on koodeks rajatud üldistele põhimõtetele ja eesmärkidele.

5. Koodeks on üldine, et seda oleks võimalik laialdaselt rakendada. On selge, et juhtimise eri tasandid nii maal kui merel nõuavad erineva tasandi teadmisi käsitletavates valdkondades.

6. Ohutuse hea korralduse aluseks on siduvate kohustuste võtmine tipptasandil. Ohutus- ja reostuse vältimise küsimustes otsustab lõpptulemuse üksikisikute osalus, pädevus, hoiak ja motivatsioon kõikidel tasanditel.

1. ÜLDOSA

1.1. Mõisted

1.1.1. Rahvusvaheline meresõiduohutuse korralduse koodeks (ISM) — laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise rahvusvaheline koodeks, nagu selle on vastu võtnud assamblee ja mida võib muuta Rahvusvaheline Mereorganisatsioon.

1.1.2. Ühing — laevaomanik või mõni muu organisatsioon või isik, näiteks tegevdirektor või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult vastutuse laeva ekspluateerimise eest ja kes seesuguse vastutuse võtmisega on soostunud üle võtma kõik koodeksiga kehtestatud kohustused ja vastutuse.

1.1.3. Administratsioon — selle riigi valitsus, kelle lipu all laeval on õigus sõita.

1.2. Eesmärgid

1.2.1. Koodeksi eesmärk on meresõiduohutuse tagamine, inimvigastuste ja inimelude kaotuse vältimine ning keskkonna-, eelkõige merekeskkonna- ja varakahjustuste vältimine.

1.2.2. Ühingu meresõiduohutuse korralduse eesmärkide hulka peaks muu hulgas kuuluma:

1.2.2.1. laeva ohutu ekspluateerimine ja töökeskkonna ohutuse tagamine;

1.2.2.2. kaitseabinõude loomine kõikide tuntud riskide vastu ja

1.2.2.3. kaldapersonali ja laevapere meresõiduohutusalaste oskuste pidev parandamine, kaasa arvatud ettevalmistus hädaolukorraks nii ohutuse kui keskkonnakaitse alal.

1.2.3. Meresõiduohutuse korralduse süsteem peab:

1.2.3.1. olema kooskõlas kohustuslike reeglite ja eeskirjadega ja

1.2.3.2. arvestama Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni, administratsiooni, klassifikatsiooniühingute ja meresõiduühingute poolt kohaldamiseks soovitatud koodekseid, juhiseid ja standardeid.

1.3. Kohaldamine

Käesoleva koodeksi nõudeid võib kohaldada kõikide laevade suhtes.

1.4. Meresõiduohutuse korralduse süsteemi (SMS) rakendamise nõuded

Iga ühing peab välja töötama, rakendama ja ülal pidama meresõiduohutuse korralduse süsteemi (SMS), mis sisaldab järgmisi rakendusnõudeid:

1.4.1. ohutus- ja keskkonnakaitse põhimõtted;

1.4.2. juhised ja menetlused laevade ohutu ekspluateerimise ja keskkonnakaitse tagamiseks kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste ja lipuriigi õigusaktidega;

1.4.3. võimusuhete piiritlemine ja infovahetuskanalite määramine side pidamiseks kaldapersonali ja laevapere vahel ja kummagi seas;

1.4.4. õnnetusest ja käesoleva koodeksi nõuetele mittevastavusest teatamise kord;

1.4.5. hädaolukorraks valmistumine ja selles tegutsemise kord;

1.4.6. sisekontrolli ja juhtimisstruktuuri hindamise kord.

2. OHUTUS- JA KESKKONNAKAITSE PÕHIMÕTTED

2.1. Ühing sätestab ohutus- ja keskkonnakaitse põhimõtted, kus kirjeldatakse, kuidas saavutada punktis 1.2 loetletud eesmärgid.

2.2. Ühing tagab, et kõnealuseid põhimõtteid rakendatakse ja nendest peetakse kinni organisatsiooni kõikidel tasanditel nii laevadel kui ka kaldal.

3. ÜHINGU VASTUTUS JA VÕIMUPIIRID

3.1. Kui laeva ekspluateerimise eest vastutav isik ei ole laevaomanik, peab omanik administratsioonile teatama selle isiku täisnime ja muud andmed.

3.2. Ühing määrab kirjalikult kindlaks kõigi isikute vastutuse, võimupiirid ja vastastikused suhted, kes korraldavad, teevad või kontrollivad ohutuse ja reostuse vältimisega seotud või seda mõjutavat tööd.

3.3. Ühing vastutab selle eest, et ametisse nimetatud isikule või isikutele oleks tagatud nende kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid ja kaldapoolne toetus.

4. AMETISSE NIMETATUD ISIK(UD)

Iga laeva ohutu ekspluateerimise ning ühingu ja laeva pardal olevate isikute vahelise side tagamiseks peab iga ühing asjaomase korra kohaselt nimetama kaldal ametisse isiku või isikud, kes on kõrgeima juhtkonna ees aruandekohuslane (aruandekohuslased). Ametisse nimetatud isiku või isikute vastutus- ja võimupiirkonda kuulub iga laeva ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimisega seotud küsimuste jälgimine ning vajalike vahendite ja kaldapoolse toetuse tagamine.

5. KAPTENI VASTUTUS JA VÕIMUPIIRID

5.1. Ühing peab selgesti määratlema ja kirjalikult vormistama kapteni vastutuse alljärgnevas:

5.1.1. ühingu ohutus- ja keskkonnakaitse põhimõtete elluviimine;

5.1.2. laevapere motiveerimine nimetatud põhimõtete järgimisel;

5.1.3. selgete ja lihtsate käskluste ja juhiste andmine;

5.1.4. kontroll erinõuete täitmise üle;

5.1.5. meresõiduohutuse korralduse süsteemi (SMS) kontrollimine ja vastavatest puudustest teatamine kaldajuhtkonnale.

5.2. Ühing peab tagama, et laeval kasutatava meresõiduohutuse korralduse süsteemi põhimõtetes oleksid selgesti väljendatud kapteni võimupiirid. Ühing peab meresõiduohutuse korralduse süsteemis sätestama, et kaptenil on ainuisikuline võim ja vastutus teha otsuseid ohutus- ja reostuse vältimise küsimustes ning et vajaduse korral võib kapten nõuda ühingult abi.

6. VAHENDID JA PERSONAL

6.1. Ühing tagab, et kapten:

6.1.1. on pädev laeva juhtima;

6.1.2. tunneb igati ühingu meresõiduohutuse korralduse süsteemi ja

6.1.3. saab kapteni kohustuste turvaliseks täitmiseks vajalikku toetust.

6.2. Ühing tagab, et iga laev on mehitatud vastavalt riiklikele ja rahvusvahelistele nõudmistele kvalifitseeritud, diplomeeritud ja tervislikult sobivate meremeestega.

6.3. Ühing kehtestab korra, mille kohaselt uuele personalile ning personalile, kes on üle viidud ohutuse ja keskkonnakaitsega seotud uute kohustuste täitmisele, tutvustataks asjakohaselt nende kohustusi.

Juhised, mis peavad enne mereleminekut olema esitatud, tuleb esitada kirjalikult.

6.4. Ühing tagab, et kogu personal, kes on seotud ühingu meresõiduohutuse korralduse süsteemiga (SMS), on asjakohastest eeskirjadest, reeglitest, koodeksitest ja juhistest piisavalt teadlik.

6.5. Ühing kehtestab korra meresõiduohutuse korralduse süsteemi (SMS) toetamiseks vajaliku väljaõppe määramiseks ja kohaldab seda ning tagab, et kogu asjaomane personal saaks vastava väljaõppe.

6.6. Ühing kehtestab korra, mille kohaselt laevapere saab meresõiduohutuse korralduse süsteemi kohta asjakohast teavet töökeeles või mõnes muus neile arusaadavas keeles.

6.7. Ühing tagab, et laevapere oleks võimeline meresõiduohutuse korralduse süsteemiga seotud kohustuste täitmisel tulemuslikult suhtlema.

7. LAEVA TEGEVUSKAVA VÄLJATÖÖTAMINE

Ühing kehtestab laevade ohutusega ja reostuse vältimisega seotud oluliste tööde kavade ja juhendite väljatöötamise korra. Sellega seotud eriülesanded tuleb määratleda ja nende täitmine anda kvalifitseeritud personalile.

8. HÄDAOLUKORRAKS VALMISOLEK

8.1. Ühing kehtestab laeva pardal tekkida võiva hädaolukorra määratlemise, kirjeldamise ja selle puhul tegutsemise korra.

8.2. Ühing kehtestab praktiliste ja teoreetiliste harjutuste programmi hädaolukorras tegutsemise ettevalmistamiseks.

8.3. Meresõiduohutuse korralduse süsteem näeb ette meetmed, millega tagatakse, et ühingu töökorraldus oleks alati võimeline reageerima oma laevadel esinevatele ohtudele, õnnetustele ja hädaolukordadele.

9. NÕUETELE MITTEVASTAVUSEST, ÕNNETUSEST JA OHTLIKUST OLUKORRAST TEATAMINE NING NENDE OLUKORDADE ANALÜÜS

9.1. Meresõiduohutuse korralduse süsteem (SMS) peab sisaldama meetmeid, millega tagatakse nõuetele mittevastavusest, õnnetusest ja ohtlikust olukorrast teatamine ühingule, nende olukordade uurimine ja analüüs ohutuse parandamiseks ja reostuse vältimiseks.

9.2. Ühing kehtestab vastumeetmete rakendamise korra.

10. LAEVA JA -SEADMETE HOOLDUS

10.1. Ühing kehtestab korra, millega tagatakse laeva hooldus kooskõlas asjakohaste eeskirjade, reeglite ja ühingu kehtestatud lisanõuetega.

10.2. Nende tingimuste täitmiseks peab ühing tagama, et:

10.2.1. kontroll toimub ettenähtud ajavahemike tagant;

10.2.2. teatatakse igast nõuetele mittevastavusest koos võimaliku põhjusega, kui see teada on;

10.2.3. võetakse asjakohaseid vastumeetmeid ja

10.2.4. kogu nimetatud tegevus dokumenteeritakse.

10.3. Ühing töötab välja meresõiduohutuse korralduse süsteemi raames korra, millega määratakse kindlaks seadmed ja tehnilised süsteemid, mille ootamatu rike võib põhjustada ohtlikke olukordi. Meresõiduohutuse korralduse süsteem peab sisaldama erimeetmeid niisuguste seadmete või süsteemide töökindluse suurendamiseks. Nende meetmete hulka kuulub pidevas valmisolekus olevate varuseadmete ja tehniliste süsteemide regulaarne kontroll.

10.4. Punktis 10.2 nimetatud inspekteerimine ja punktis 10.3 nimetatud meetmed peavad saama laeva tavapärase ekspluateerimise ja hoolduse osaks.

11. DOKUMENTATSIOON

11.1. Ühing töötab välja kõikide meresõiduohutuse korralduse süsteemiga seotud dokumentide ja andmete kontrollimise korra ning säilitab selle.

11.2. Ühing tagab, et:

11.2.1. kehtivad dokumendid on kättesaadavad kõikides asjakohastes kohtades;

11.2.2. dokumentides tehtud muudatused vaatab üle ja kiidab heaks selleks volitatud personal ja

11.2.3. aegunud dokumendid hävitatakse viivitamata.

11.3. Dokumente, mida kasutatakse meresõiduohutuse korralduse süsteemi kirjeldamiseks ja rakendamiseks, võib nimetada "meresõiduohutuse korralduse käsiraamatuks". Dokumentatsiooni hoitakse ühingu arvates kõige otstarbekamal viisil. Igas laevas peab olema kogu selle laevaga seotud dokumentatsioon.

12. ÜHINGU JÄRELEVALVE, KONTROLLIMINE JA HINDAMINE

12.1. Ühing peab läbi viima meresõiduohutuse sisekontrolli, et kindlaks teha, kas ohutus- ja reostuse vältimise meetmed on kooskõlas meresõiduohutuse korralduse süsteemiga.

12.2. Ühing peab enda kehtestatud korras perioodiliselt hindama meresõiduohutuse korralduse süsteemi tõhusust ja vajaduse korral seal muudatusi tegema.

12.3. Sisekontrolli ja võimalikke korrektiive tuleb teha kirjalikult kindlaksmääratud korras.

12.4. Kontrolli tegev personal peab olema kontrollitavas valdkonnas sõltumatu, välja arvatud juhul, kui see osutub ühingu suuruse ja olemuse tõttu võimatuks.

12.5. Kontrolli ja hindamiste tulemustest tuleb teatada kogu kõnealuse valdkonna eest vastutavale personalile.

12.6. Kõnealuse valdkonna eest vastutav juhtivpersonal peab õigeaegselt võtma vastumeetmeid avastatud puuduste suhtes.

13. TUNNISTUSTE VÄLJASTAMINE, KONTROLL JA JÄRELEVALVE

13.1. Laeva peab ekspluateerima ühing, kellele on selle laeva kohta väljastatud nõuetele vastavuse tunnistus.

13.2. Administratsioon, administratsiooni poolt tunnustatud organisatsioon või administratsiooni nimel tegutsev selle riigi valitsus, kus ühing tegutseb, peab väljastama nõuetele vastavuse tunnistuse igale ühingule, kes täidab ISM koodeksi nõudeid. Seda tunnistust tuleb käsitada tõendina selle kohta, et ühing on suuteline täitma nimetatud koodeksi nõudeid.

13.3. Kõnealuse tunnistuse koopia peab olema laeva pardal, et kapten saaks selle vajaduse korral kontrollimiseks esitada administratsioonile või viimase poolt tunnustatud organisatsioonile.

13.4. Administratsioon või administratsiooni poolt tunnustatud organisatsioon peab väljastama laevale tunnistuse, mida nimetatakse meresõiduohutuse korralduse tunnistuseks. Administratsioon peab tunnistuse väljastamisel kontrollima, kas ühing ja tema laeva juhtkond tegutseb kooskõlas heakskiidetud meresõiduohutuse korralduse süsteemiga.

13.5. Administratsiooni või administratsiooni poolt tunnustatud organisatsioon peab perioodiliselt kontrollima heakskiidetud meresõiduohutuse korralduse süsteemi nõuetekohast toimimist laeval.

--------------------------------------------------