Nõukogu direktiiv 95/59/EÜ,

27. november 1995,

muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 99,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

ning arvestades, et

(1) nõukogu 19. detsembri 1972. aasta direktiivi 72/464/EMÜ [3] (muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu) ja teist nõukogu 18. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/32/EMÜ [4] (muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu) on oluliselt ja korduvalt muudetud; otstarbekuse ja selguse huvides tuleks nimetatud direktiivid ühtsesse teksti koondada;

(2) asutamislepingu eesmärgiks on majandusliidu loomine, mille raames valitseb aus konkurents ja mille tunnusjooned sarnaneksid liikmesriikide siseturgude omadega; selle eesmärgi saavutamise eelduseks on see, et tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude rakendamine liikmesriikides ei moonutaks konkurentsitingimusi ja ei takistaks tubakatoodete vaba liikumist ühenduse piires;

(3) aktsiisi struktuuri ühtlustamine peaks eelkõige vältima samasse rühma kuuluvate eri tubakatoodete kategooriate konkurentsi moonutamist maksustamisel ja avama liikmesriikide turud;

(4) aktsiisi struktuur moodustub lisaks tooteühikult arvestatavale spetsiifilisele maksukomponendile veel kõiki makse sisaldaval jaemüügihinnal põhinevast proportsionaalsest komponendist; aktsiisi spetsiifilise maksukomponendi ja maksude kogusumma suhte kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta, et sigarettidelt arvestatav käibemaks avaldab sama mõju, mis proportsionaalne aktsiis;

(5) sigarettide puhul võib eespool mainitud eesmärgi saavutada süsteemi abil, mis näeb ette maksutaseme alandamise ja seetõttu peaks nende toodete maksustamisel ühendama proportsionaalse aktsiisi ja eriaktsiisi, mille suuruse määrab iga liikmesriik ühenduse kriteeriume arvestades;

(6) tubakatoodete aktsiisi struktuur tuleb harmoneerida järk-järgult;

(7) konkurentsist tulenevad nõuded eeldavad kõikide tubakatoodete rühmade vabalt kujunenud hindade süsteemi;

(8) on mitmeid tubakatoodete liike, mis erinevad üksteisest omaduste ja kasutusviiside poolest;

(9) need tubakatoodete eri liigid tuleb määratleda;

(10) majanduslikel põhjustel tuleb teatud liikmesriikidele võimaldada ajutisi erandeid;

(11) tuleb eristada sigarettide keeramiseks kasutatavat peeneks lõigatud valmistubakat ja muud suitsetamistubakat;

(12) tootjat peab määratlema füüsilise või juriidilise isikuna, kes tubakatooteid tegelikult valmistab ja määrab kindlaks jaemüügi maksimumhinna iga liikmesriigi jaoks, kus mainitud tooted on mõeldud tarbimiseks;

(13) enamik liikmesriike vabastavad teatud tubakatooted aktsiisist või tagastavad tootelt makstud aktsiisi sõltuvalt toote kasutusotstarbest; teatud kasutusotstarbest sõltuvad aktsiisivabastused või aktsiisi tagasimaksed tuleb määratleda käesolevas direktiivis;

(14) tubakarulle, mida lihtsa käsitsemise järel on võimalik suitsetada, tuleb tubakatoodete ühetaolise maksustamise eesmärgil käsitada sigarettidena;

(15) kuni 31. detsembrini 1998 tuleb Saksamaa Liitvabariigil lubada maksustada tubakarulle vähemalt sama määraga või samas summas, mida rakendatakse sigarettideks keeratava peeneks lõigatud valmistubaka maksustamisel;

(16) käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustust rakendada I lisa B osas loetletud direktiivid tähtaja jooksul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAOTIS

Üldised põhimõtted

Artikkel 1

1. Tubakatoodete aktsiisi struktuur tuleb liikmesriikide vahel harmoneerida järk- järgult.

2. Käesolevas direktiivis tuuakse välja harmoneerimise põhialused, samuti harmoneerimise eri etappidel rakendatavad erikriteeriumid.

3. Ülemineku ühelt harmoneerimise etapilt järgmisele otsustab komisjon nõukogu ettepanekul, võttes arvesse tulemusi, mis on saadud käimasoleva etapi jooksul meetmete abil, mille liikmesriigid on lülitanud oma aktsiisisüsteemi, et rakendada kõnealuse etapi jooksul kohaldatavaid sätteid. Üleminekut ühelt staadiumilt teisele võib edasi lükata, eriti juhul kui see ilmselt põhjustaks liikmesriigile ülemäära suurt eelarvetulude vähenemist.

Artikkel 2

1. Käesoleva direktiivi mõistes on tubakatooted:

a) sigaretid;

b) sigarid ja sigarillod;

c) suitsetamistubakas:

- sigarettideks keeratav peeneks lõigatud valmistubakas,

- muu suitsetamistubakas

nagu on määratletud artiklites 3-7.

2. Nõukogu võtab komisjoni ettepanekul vastu tubakatoodete määratlemiseks ja rühmadesse jagamiseks vajalikud sätted.

3. Artiklites 3-7 nimetatud määratlused ei piira seal nimetatud toodete eri rühmade suhtes rakendatavate maksustamissüsteemide ja -tasemete valikut, ilma et eelöeldu piiraks kehtivate ühenduse õigusaktide kohaldamist.

Artikkel 3

Käesoleva direktiivi mõistes on sigarid ja sigarillod, kui neid saab sellisena suitsetada:

1. täielikult looduslikust tubakast koosnevad tubakarullid;

2. looduslikust tubakast ümbrislehega tubakarullid;

3. tubakarullid, millel on tavalise sigari värvusega ümbrisleht ning katteleht, mõlemad taastatud tubakast, kus vähemalt 60 % tubakaosakeste kogukaalust moodustavad osakesed laiuse ja pikkusega enam kui 1,75 mm ja mille ümbrisleht on spiraalikujuliselt ümber sigari keeratud sigari pikitelje suhtes vähemalt 30o teravnurga all.

4. tubakarullid, millel on tavalise sigari värvusega taastatud tubakast ümbrisleht, kui ühe tooteühiku kaal ilma filtri või lipsuta on vähemalt 2,3 g, kus vähemalt 60 % tubakaosakeste kogukaalust moodustavad osakesed laiuse ja pikkusega enam kui 1,75 mm ja mille ümbermõõt vähemalt ühe kolmandiku pikkuse ulatuses on vähemalt 34 mm.

Artikkel 4

1. Käesoleva direktiivi mõistes on sigaretid:

a) sellisena suitsetatavad tubakarullid, mis ei ole artikli 3 tähenduses sigarid või sigarillod;

b) tubakarullid, mida lihtsate mittetööstuslike vahenditega paberist sigaretihülssi pannakse;

c) tubakarullid, mida lihtsate mittetööstuslike vahenditega sigaretipaberisse keeratakse.

Kuni 31. detsembrini 1998 võib Saksamaa Liitvabariik maksustada punktis b nimetatud tubakarulle vähemalt sama määraga või samas summas, mida rakendatakse sigarettideks keeratava peeneks lõigatud valmistubaka maksustamisel.

2. Kui lõikes 1 nimetatud tubakarulli pikkus ilma filtri või lipsuta on suurem kui 9 cm, kuid mitte rohkem kui 18 cm, arvestatakse seda aktsiisiga maksustamisel kahe sigaretina ja 3 sigaretina siis, kui nimetatud tubakarulli pikkus ilma filtri või lipsuta on suurem kui 18 cm, kuid mitte rohkem kui 27 cm jne.

Artikkel 5

Käesoleva direktiivi mõistes on suitsetamistubakas:

1. peeneks lõigatud või muul viisil purustatud või kangideks pressitud valmistubakas, mida võib tarvitada ilma täiendava tööstusliku töötlemiseta;

2. artiklites 3 ja 4 käsitlemata tarbijapakendis tubakajäätmed, mida on võimalik suitsetada.

Artikkel 6

Sigarettideks keeratud peeneks lõigatud valmistubakaks tuleb pidada artiklis 5 määratletud suitsetamistubakat, mille kaalust moodustavad alla 1 mm ristlõikega osakesed rohkem kui 25 %. Liikmesriigid, kes ei ole asunud alla 1 mm ristlõike nõuet kohaldama 1. jaanuarist 1993, peavad seda tegema enne 31. detsembrit 1997.

Liikmesriigid võivad sigarettideks keeratud peeneks lõigatud valmistubakana käsitada ka suitsetamistubakat, mille kaalust moodustavad üle 1 mm ristlõikega osakesed rohkem kui 25 % ja mida on müüdud või mõeldud müüa sigarettideks keeramiseks.

Artikkel 7

1. Sigarite ja sigarillodena tuleb käsitada tooteid, mis koosnevad osaliselt ainetest, mis ei ole tubakas, aga vastavad muudele artiklis 3 sätestatud nõuetele, kui neil on vastavalt:

- looduslikust tubakast ümbrisleht,

- taastatud tubakast ümbrisleht ja katteleht,

- taastatud tubakast ümbrisleht.

2. Tooteid, mis koosnevad täielikult või osaliselt ainetest, mis ei ole tubakas, aga muus vastavad artiklites 4 ja 5 sätestatud nõuetele, käsitatakse sigarettidena või suitsetamistubakana.

Olenemata esimeses lõigus sätestatust ei käsitata tubakatoodetena ainult meditsiinilistel eesmärkidel kasutatavaid tooteid, mis ei sisalda tubakat.

Artikkel 8

1. Ühenduses toodetud ja kolmandatest riikidest imporditud sigaretid maksustatakse tollimaksu sisaldava jaemüügi maksimumhinna põhjal arvestatava proportsionaalse aktsiisiga, ning tooteühikult arvestatava eriaktsiisiga.

2. Proportsionaalse aktsiisi määr ja eriaktsiisi summa peab olema sama kõigile sigarettidele.

3. Aktsiisi struktuuri harmoneerimise lõppetapil peavad kõik liikmesriigid kehtestama sigarettidelt makstava proportsionaalse aktsiisi ja käibemaksu summa ning eriaktsiisi suhte sellisena, et jaemüügi hinnaskaala kajastaks tõepäraselt tootja väljamüügihindade erinevust.

4. Vajaduse korral võib sigarettidelt makstav aktsiis hõlmata minimaalse maksukomponendi, mille maksimumsuuruse igal etapil määrab komisjoni ettepanekul nõukogu.

Artikkel 9

1. Tootjana tuleb käsitada ühenduse isikut, kes valmistab tubakast jaemüügiks ettenähtud tubakatooteid.

Ühenduse tootjad, nende ühenduses asuvad müügiesindajad või volitatud esindajad ja kolmandatest riikidest tubakat importivad isikud võivad vabalt määrata oma toodete jaemüügi maksimumhinnad igas liikmesriigis, kus nende tooted on tarbimiseks kättesaadavad.

Teises lõigus sätestatu ei takista siiski hinnataseme kontrolli ja fikseeritud hindasid käsitlevate siseriiklike õigusaktide rakendamist, tingimusel et see on kooskõlas ühenduse õigusaktidega.

2. Aktsiisi sissenõudmise lihtsustamiseks võivad liikmesriigid kehtestada igale tubakatoodete rühmale jaemüügihindade skaala, mis on piisavalt ulatuslik ja vastab ühenduse toodete laiale nomenklatuurile. Iga skaalat rakendatakse kõigi vastavasse tubakatoodete rühma kuuluvate toodete suhtes, sõltumata toodete kvaliteedist, müügiks pakkumise viisist, toote või selle valmistamiseks kasutatud materjalide päritolust, ettevõtja tunnustest või muudest kriteeriumidest.

Artikkel 10

1. Aktsiisi sissenõudmise eeskirjad tuleb harmoneerida hiljemalt lõppetapil. Eelnevate etappide jooksul tuleb aktsiisi sisse nõuda maksumärkide müügi teel. Kui liikmesriigid nõuavad aktsiisi sisse maksumärkide müügi teel, peavad nad tegema oma maksumärgid kättesaadavaks teiste liikmesriikide tootjatele ja vahendajatele. Kui liikmesriigid nõuavad aktsiisi sisse teiste meetoditega, peavad nad selles osas tagama, et liikmesriikidevahelises kaubavahetuses ei esineks haldus- või tehnilisi takistusi.

2. Tubakatoodete tootjate ja importijate suhtes kehtib lõikes 1 sätestatud süsteem, mis puudutab aktsiisi sissenõudmise ja maksmise üksikasjalikke eeskirju.

Artikkel 11

Aktsiisist vabastatakse või makstud aktsiis tagastatakse, kui:

a) denatureeritud tubakatoodet kasutatakse tööstuslikel ja aianduslikel eesmärkidel;

b) tubakatoode hävitatakse haldusjärelevalve all;

c) tubakatoodet kasutatakse ainult teaduslikeks ja toote kvaliteediga seotud katseteks;

d) tubakatoode töötatakse tootja poolt ümber.

Liikmesriigid määravad kindlaks eelnimetatud aktsiisi tagasimaksete- ja vabastuste rakendamiseks vajalikud tingimused ja vorminõuded.

II JAOTIS

Harmoneerimise esimesel etapil kohaldatavad erisätted

Artikkel 12

1. Kui artikli 1 lõikest 3 ei tulene teisiti, kestab tubakatoodete aktsiisi struktuuri harmoneerimise esimene etapp 60 kuud, alates 1. juulist 1973.

2. Harmoneerimise esimesel etapil kohaldatakse artikleid 13 ja 14.

Artikkel 13

1. Sigarettide eriaktsiisi summa määratakse esmakordselt 1. jaanuari 1973. aasta seisuga saadud andmete kohaselt kõige levinuma sigaretimargi hinnakategooria alusel.

2. Lõikes 1 nimetatud summa peab moodustama vähemalt 5 % ja mitte rohkem kui 75 % nimetatud sigaretimargi proportsionaalse aktsiisi ja eriaktsiisi kogusummast, ilma et see piiraks proportsionaalse komponendi ja erikomponendi suhte määratlemist puudutava lahenduse rakendamist.

3. Kui lõikes 1 nimetatud hinnakategooria sigarettide aktsiisimäära muudetakse pärast 1. jaanuari 1973, tuleb nimetatud eriaktsiisi summa arvestada lõikes 1 nimetatud sigarettide uue maksude kogusumma alusel.

Artikkel 14

Olenemata artikli 8 lõikes 1 sätestatust, võivad liikmesriigid sigarettide proportsionaalse aktsiisi arvestamisel maksustatavast summast välja jätta tollimaksu.

III JAOTIS

Harmoneerimise teisel etapil kohaldatavad erisätted

Artikkel 15

1. Tubakatoodete aktsiisi harmoneerimise teine etapp algab 1. juulil 1978.

2. Harmoneerimise teisel etapil kohaldatakse artiklit 16.

Artikkel 16

1. Alates 1. jaanuarist 1978 määratakse sigarettide eriaktsiisi summa iga aasta 1. jaanuari seisuga saadud andmete kohaselt kõige levinuma sigaretimargi hinnakategooria alusel.

2. Aktsiisi erikomponent peab moodustama vähemalt 5 % ja maksimaalselt 55 % nimetatud sigaretimargi proportsionaalsest aktsiisist, käibemaksust ning eriaktsiisist moodustuvast maksude kogusummast.

3. Kui lõikes 1 nimetatud hinnakategooria aktsiisi ja käibemaksu muudetakse pärast 1. jaanuari 1978, tuleb eriaktsiisi summa arvestada artiklis 1 nimetatud sigarettide uue maksude kogusumma alusel.

4. Olenemata artikli 8 lõikes 1 sätestatust, võivad liikmesriigid sigarettide proportsionaalse aktsiisi arvestamisel maksustatavast summast välja jätta tollimaksu.

5. Liikmesriigid võivad kehtestada sigarettidelt ja sigarettide rullimiseks kasutatava peeneks lõigatud tubaka minimaalse aktsiisi tingimusel, et see ei tõsta maksude kogusummat enam kui 90 % levinuima sigaretimargi ja levinuima sigarettide rullimiseks kasutatava peeneks lõigatud valmistubaka hinnakategooria toodetelt arvestatava maksu kogusummast.

IV JAOTIS

Lõppsätted

Artikkel 17

Nõukogu võtab komisjoni ettepanekul vajaduse korral vastu käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalikud sätted.

Artikkel 18

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritava valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 19

1. I lisa A osas loetletud direktiivid tunnistatakse kehtetuks, kuid see ei mõjuta I lisa B osas loetletud liikmesriikide kohustusi rakendada I lisa B osas loetletud direktiivid tähtaja jooksul.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele loetakse viideteks käesolevale direktiivile ja neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 20

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 21

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 27. november 1995

Nõukogu nimel

eesistuja

P. Solbes Mira

[1] EÜT C 56, 6.3.1995, lk 164.

[2] EÜT C 133, 31.5.1995, lk 1.

[3] EÜT L 303, 31.12.1972, lk 1. Direktiivi viimati muudetud direktiiviga 92/78/EMÜ (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 5.)

[4] EÜT L 10, 16.1.1979, lk 8. Direktiivi viimati muudetud direktiiviga 92/78/EMÜ.

--------------------------------------------------

I LISA

A OSA

KEHTETUKS TUNNISTATUD DIREKTIIVID

(vastavalt artiklile 19)

1. direktiiv 72/464/EMÜ

2. direktiiv 79/32/EMÜ

ja nende alljärgnevad muudatused:

- direktiiv 74/318/EMÜ

- direktiiv 75/786/EMÜ

- direktiiv 76/911/EMÜ

- direktiiv 77/805/EMÜ

- direktiiv 80/369/EMÜ

- direktiiv 80/1275/EMÜ

- direktiiv 81/463/EMÜ

- direktiiv 82/2/EMÜ

- direktiiv 82/877/EMÜ

- direktiiv 84/217/EMÜ

- direktiiv 86/246/EMÜ

- direktiiv 92/78/EMÜ

B OSA

Direktiiv | Ülevõtmise ja rakendamise tähtaeg |

72/464/EMÜ | 1. juuli 1973 [1] |

79/32/EMÜ | 1. jaanuar 1980 |

74/318/EMÜ | |

75/786/EMÜ | |

76/911/EMÜ | |

77/805/EMÜ | |

80/369/EMÜ | |

80/1275/EMÜ | |

81/463/EMÜ | |

82/2/EMÜ | |

82/877/EMÜ | |

84/217/EMÜ | |

86/246/EMÜ | 1. jaanuar 1986 |

92/78/EMÜ | 31. detsember 1992 |

[1] Ühendkuningriik ja Iiri võivad seda tähtaega pikendada kuni 31. detsembrini 1977.

--------------------------------------------------

II LISA

VASTAVUSTABEL

Käesolev direktiiv | Direktiiv 72/464/EMÜ | Direktiiv79/32/EMÜ |

I jaotis | I jaotis | |

Artikkel 1, lõiked 1 ja 2 | Artikkel 1, lõiked 1 ja 2 | |

Artikkel 1, lõige 3 | Artikkel 1, lõige 4 | |

Artikkel 2, lõiked 1 ja 2 | Artikkel 3, lõiked 1 ja 2 | Artikkel 1, lõige 1 |

Artikkel 2, lõige 3 | | Artikkel 1, lõige 2 |

Artikkel 3 | | Artikkel 2 |

Artikkel 4 | | Artikkel 3 |

Artikkel 5 | | Artikkel 4 |

Artikkel 6 | | Artikkel 4a |

Artikkel 7 | | Artikkel 7 |

Artikkel 8 | Artikkel 4 | |

Artikkel 9 | Artikkel 5 | |

Artikkel 10 | Artikkel 6 | |

Artikkel 11 | Artikkel 6a | |

II jaotis | II jaotis | |

Artikkel 12 | Artikkel 7 | |

Artikkel 13 | Artikkel 8 | |

Artikkel 14 | Artikkel 9 | |

III jaotis | IIa jaotis | |

Artikkel 15 | Artikkel 10a | |

Artikkel 16 | Artikkel 10b | |

IV jaotis | III jaotis | |

Artikkel 17 | Artikkel 11 | |

Artikkel 18 | Artikkel 12, lõige 2 | |

Artikkel 19 | – | – |

Artikkel 20 | – | – |

Artikkel 21 | Artikkel 13 | Artikkel 10 |

--------------------------------------------------