Komisjoni otsus,

25. juuli 1995,

millega muudetakse 27. juuli 1992. aasta otsust 92/446/EMÜ veesektorit käsitlevate direktiividega seotud küsimustike kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(95/337/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 4. mai 1976. aasta direktiivi 76/464/EMÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta, [1] mida on muudetud 23. detsembri 1991. aasta direktiiviga 91/692/EMÜ teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta, [2] ning eriti selle artikli 13 lõiget 1, ja samuti teiste, direktiivi 91/692/EMÜ I lisas osutatud direktiivide asjakohaseid sätteid,

võttes arvesse nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivi 75/440/EMÜ liikmesriikides joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee nõutava kvaliteedi kohta, [3] mida on viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ, ja eriti selle artiklit 9a,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiivi 80/778/EMÜ olmevee kvaliteedi kohta, [4] mida on viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ, ja eriti selle artiklit 17a,

võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 1975. aasta direktiivi 76/160/EMÜ suplusvee kvaliteedi kohta, [5] mida on viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ, ja eriti selle artiklit 13,

ning arvestades, et:

liikmesriigid peavad komisjoni koostatud küsimustike või mallide põhjal koostama aruande teatavate ühenduse direktiivide rakendamise kohta; direktiivi 91/692/EMÜ artikli 6 järgi koostab need küsimustikud või mallid komisjon, keda selle juures abistab komitee, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mille eesistujaks on komisjoni esindajad;

komisjon on otsusega 92/446/EMÜ [6] kehtestanud nende küsimustike mallid, mille põhjal peavad liikmesriigid koostama aruandeid ühenduse veesektorit käsitlevate direktiivide rakendamise kohta;

komiteega täiendavalt konsulteerides on selgunud, et need küsimustikud peaksid sisaldama selgitavaid märkusi ning täpsustatud tabeleid, mis peaksid selgitama liikmesriikide aruandekohustusi ning tagama, et teave, mida liikmesriigid komisjonile annavad, on põhjalik, ühtne ja võrreldav;

seepärast tuleks komisjoni otsust 92/446/EMÜ muuta, ilma et see mõjutaks kõnealuseid aruandekohustusi;

direktiivi 91/692/EMÜ artikliga 6 moodustatud komitee ei ole oma eesistuja määratud tähtaja jooksul käesoleva otsusega ettenähtud meetmete kohta arvamust avaldanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 92/446/EMÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. juuli 1995

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Ritt Bjerregaard

[1] EÜT L 129, 18.5.1976, lk 23.

[2] EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48.

[3] EÜT L 194, 25.7.1975, lk 26.

[4] EÜT L 229, 30.8.1980, lk 11.

[5] EÜT L 31, 5.2.1976, lk 1.

[6] EÜT L 242, 27.8.1992, lk 6.

--------------------------------------------------

LISA

MALLIDE LOETELU

I. Järgmiste direktiivide rakendamise küsimustiku mall:

- nõukogu 4. mai 1976. aasta direktiiv 76/464/EMÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta,

- nõukogu 22. märtsi 1982. aasta direktiiv 82/176/EMÜ kloorleeliste elektrolüüsitööstuse elavhõbedaheitmete piirtaseme ja kvaliteedieesmärkide kohta, [1]

- nõukogu 26. septembri 1983. aasta direktiiv 83/513/EMÜ kaadmiumiheitmete piirtaseme ja kvaliteedieesmärkide kohta, [2]

- nõukogu 8. märtsi 1984. aasta direktiiv 84/156/EMÜ muude sektorite kui kloorleeliste elektrolüüsitööstuse elavhõbedaheitmete piirtaseme ja kvaliteedieesmärkide kohta, [3]

- nõukogu 9. oktoobri 1984. aasta direktiiv 84/491/EMÜ heksaklorotsükloheksaaniheitmete piirtaseme ja kvaliteedieesmärkide kohta [4] ning

- nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/280/EMÜ teatavate direktiivi 76/464/EMÜ lisa I loendis sisalduvate ohtlike ainete heitmete piirtaseme ja kvaliteedieesmärkide kohta, [5]

mida on viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ.

II. Nõukogu 18. juuli 1978. aasta kalade elu tagamiseks kaitset ja parandamist vajava magevee kvaliteeti käsitleva direktiivi 78/659/EMÜ [6] (viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ) rakendamise küsimustiku mall.

III. Nõukogu 20. veebruari 1978. aasta titaandioksiiditööstuse jäätmeid käsitleva direktiivi 78/176/EMÜ [7] (mida on muudetud direktiiviga 83/29/EMÜ ja viimati direktiiviga 91/692/EMÜ) rakendamise küsimustiku mall.

IV. Nõukogu 30. oktoobri 1979. aasta karpide elukeskkonna vee nõutavat kvaliteeti käsitleva direktiivi 79/923/EMÜ [8] (viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ) rakendamise küsimustiku mall.

V. Nõukogu 17. detsembri 1979. aasta direktiivi 80/68/EMÜ põhjavee kaitse kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest, [9] viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ, rakendamise küsimustiku mall.

VI A. Nõukogu 16. juuni 1975. aasta liikmesriikides joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee nõutavat kvaliteeti käsitleva direktiivi 75/440/EMÜ (viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ) rakendamise küsimustiku mall.

VI B. Nõukogu 9. oktoobri 1979. aasta liikmesriikides joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee mõõtmismeetodeid ning proovide ja analüüside võtmise sagedust käsitleva direktiivi 79/869/EMÜ [10] (viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ) rakendamise küsimustiku mall.

VII. Nõukogu 15. juuli 1980. aasta olmevee kvaliteeti käsitleva direktiivi 80/778/EMÜ (viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ) rakendamise küsimustiku mall.

VIII. Nõukogu 8. detsembri 1975. aasta suplusvee kvaliteeti käsitleva direktiivi 76/160/EMÜ (viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ) rakendamise küsimustiku mall.

I. DIREKTIIVI 76/464/EMÜ JA SELLE TÜTARDIREKTIIVIDE RAKENDAMISE KÜSIMUSTIKU MALL

(Tabeli täpne kuju määratakse hiljem koos iga küsimuse täpse selgitusega)

1. liide : Kokkuvõttetabel küsimustest, millele on pärast esmaaruande esitamist vaja vastata üksnes muudatuste korral.

2. liide : Loetelu tööstussektoritest ja -protsessidest, mida hõlmavad küsimused I nimistu ainete kohta.

3. liide : Selgitavad märkused ja näited [11]

Üldised märkused:

* Olemasolu korral mittekohustuslikud andmed.

** Piirkonniti eristatud teabe saamiseks tuleks vastav number/arv seostada iga suurema vesikonnaga (nõukogu otsuse 77/795/EMÜ (EÜT L 334, 24.12.1977, lk 29; viimati muudetud nõukogu otsusega 86/574/EMÜ (EÜT L 335, 28.11.1986, lk 44)) I lisas määratletud veekogud) ning rannikuvöönditega (territoriaalveed, rannikuveed ja suudmeala veed).

A. Direktiivi 76/464/EMÜ I nimistu ainetega seotud meetmed

1. Pinnavette otseheitme load (**)

Kanda tabelisse kõikide nende kehtivate lubade arv, mis on antud II liites loetletud tööstussektoritele ja -protsessidele ainete otse vette juhtimise kohta. Näidata sulgudes, kui suurt osa protsentides hõlmavad need load kõikidest heitmetest; selle kohta lähemalt vt A6. [12]

(Artikli 3 lõige 1)

+++++ TIFF +++++

2. Heitmete kanalisatsiooni juhtimise load(**)

Kanda tabelisse kõikide nende kehtivate lubade arv, mis on antud II liites loetletud tööstussektoritele ja -protsessidele heitmete kanalisatsiooni juhtimise kohta. Näidata sulgudes, kui suurt osa protsentides hõlmavad need load kõikidest heitmetest; selle kohta lähemalt vt A6. [13]

(Artikli 3 lõiked 1 ja 2)

+++++ TIFF +++++

3. Heitveenormid pinnavette otseheitme korral (**)

Millised üldised heitveenormid on kehtestatud pinnavette otseheitme lubadele? [14]

(Artikli 3 lõige 2, artikkel 5 ja artikli 6 lõige 1)

NB:

a) Üksnes lubatud tasemete vahemik, mis põhineb kehtivatel siseriiklikel/piirkondlikel normidel või EMÜ direktiividel või on tuletatud nendest.

b) Sulgudes aasta, mil need normid jõustusid.

c) Näidata ära heitveenormid, mis on tuletatud:

- parimatest olemasolevatest tehnilistest vahenditest (artikli 6 lõige 1),

- kvaliteedieesmärkidest (artikli 6 lõige 2),

- teatavatest ökotoksikoloogilistest tingimustest (artikli 5 lõige 2).

d) Kuidas heitveenorme määratletakse, mõõdetakse ja jälgitakse (kasutatavad võrdlusmeetodid vms)?

+++++ TIFF +++++

4. Heitveenormid heitmete kanalisatsiooni juhtimise korral (**)

Millised üldised heitveenormid on kehtestatud ainete kanalisatsiooni juhtimise lubadele? [15]

(Artikli 3 lõige 2, artikkel 5 ja artikli 6 lõige 1)

NB:

Küsimuse nr 3 märkused a kuni d.

+++++ TIFF +++++

5. Lubade ja/või heitmete tähtajad

Millised üldised tähtajad on määratud lubade kasutamisele (kehtivusaeg) ja heitveenormide täitmisele?

(Artikli 3 lõiked 3 ja 4 ning artikli 6 lõige 4)

+++++ TIFF +++++

6. Heide pinnavette (**) [16]

Nimetada I nimistu heitmete lubatud üldkogus.

NB:

1998. aasta kohta tohib esitada prognoose.

+++++ TIFF +++++

7. Inventar

Nimetada iga I nimistu 17 aine viis suurimat heitme keskkonda juhtijat ja nende heitmelubade tingimused.

(Artikkel 11)

Lubatud heide

+++++ TIFF +++++

8. Pinnavee kvaliteedieesmärgid (**)

Millised kvaliteedistandardid/-eesmärgid on kehtestatud pinnaveele, setetele ja elustikule seoses heitme pinnavette juhtimise lubadega?

(Artikli 5 lõige 2 ja artikli 6 lõige 2)

NB:

a) Pinnavesi hõlmab:

- maismaa pinnavett,

- suudmealade vett,

- rannikuvett, mis ei ole suudmealade vesi,

- territoriaalmerevett.

b) Lisada sulgudes aasta, mil need kvaliteedieesmärgid jõustusid.

c) Näidata, kuidas teie määratlete setteid ja elustikku, näiteks setted koos heljumiga või ilma (osakeste suuruste vahemik), ja milliseid biotüüpe elustik hõlmab.

1.— 17. (Aine nimetus)

Vesi | ( ) | ( ) | ( ) | ( ) |

Setted | ( ) | ( ) | ( ) | ( ) |

Elustik | ( ) | ( ) | ( ) | ( ) |

… | | | | |

9. Seire (jaamad) (**)

Mitu veekeskkonna (vee, setete, elustiku) seirejaama töötab iga I nimistu 17 ohtliku aine jälgimiseks (vt A8)? Kas kvaliteedieesmärke järgitakse? [18]

(vt nt direktiivi 82/176/EMÜ artikkel 4, direktiivi 83/513/EMÜ artikkel 4,…)

NB:

a) Mõõtmise algusaasta.

b) Nimetada kasutatavad seire- ja mõõtmismeetodid.

c) Näidata ja selgitada vastavate piirtasemete ületamist ning nimetada võetud proovide arv ja võtmise sagedus.

Veekeskkonna seirejaamade arv [19]

Veekogu tüüp | Maismaa pinnavesi | Maismaa pinnavesi | – | – | – | – | – | Territoriaalvesi |

Jaamade arv | 120 | (30) | (50) | 70 | 80 | 30 | 50 | … |

Tegevuse algusaasta | … | … | … | … | … | … | … | … |

Seire-/mõõtmistulemused [21] [22]

+++++ TIFF +++++

10. Eriprogrammid

Millised eriprogrammid on vastavalt direktiivi 86/280/EMÜ artiklile 5 ja selle tütardirektiivide sarnase sisuga sätetele (vt direktiivi 84/156/EMÜ artikkel 4) käivitatud (või käivitamisel) iga I nimistu 17 ohtliku aine suhtes?

Esitada lühiaruanne:

1. Aine nimetus:

2. Näidata hajureostusallikas (või -allikad) või mitu allikat või mis tahes muu allikas (muud allikad), mida küsimus A3 või A4 ei hõlma.

3. Programmi eesmärgid:

4. Näidata programmiga hõlmatud (geograafiline) ala:

5. Programmi staatus (st kohustuslik või soovituslik):

6. Heitme oodatav vähenemine nimetatud (geograafilisel) alal (kogus ja %):

7. Programmi vastuvõtmise aasta:

8. Programmi lõppemise aasta:

9. Olemasolu korral uue ettenähtud programmi kirjeldus:

B. II nimistu ainetega seotud meetmed

1. II nimistu ainete (sealhulgas I nimistu kandidaatainete) põhjustatud reostuse vähendamise programmid (**)

(Artikkel 7)

Millised eriprogrammid on vastavalt direktiivi 76/464/EMÜ artiklile 7 käivitatud (või käivitamisel)?

Esitada lühiaruanne:

1. Aine(te) nimetus:

2. Nimetada hajureostusallikas (või -allikad)/mitu allikat või punktreostusallikas (-allikad):

3. Programmi eesmärgid (aineti, tööstussektoriti, geograafiliste vöönditi jne):

4. Näidata programmi hõlmatud (geograafiline) ala:

5. Programmi staatus (st kohustuslik või soovituslik):

6. Heitme oodatav vähenemine nimetatud (geograafilisel) alal (kogus ja %):

7. Programmi vastuvõtmise aasta:

8. Programmi lõppemise aasta:

9. Olemasolu korral uue ettenähtud programmi kirjeldus:

2. Eeltöötlus reostusallika juures (**)

Kas te vajate I nimistu kandidaatainete või II nimistu ainete eeltöötlust reostusallika juures?

NB:

Kirjeldada lühidalt kasutatavat kontrolliviisi, eriti aga seda, milliseid aineid ja künniseid on nende heitmete puhul arvesse võetud.

3. Heitveenormid pinnavette otseheitme korral (**)

Millised üldised heitveenormid on seoses kvaliteedieesmärkidega kehtestatud heitme kontrollimise alusena ning enne pinnavette otseheitme loa andmist? [23]

(Artikli 7 lõige 2)

NB:

a) Üksnes lubatud tasemete vahemik, mis põhineb kehtivatel siseriiklikel/piirkondlikel normidel või EÜ direktiividel või on tuletatud nendest.

b) Sulgudes aasta, mil need normid jõustusid.

c) Heitveenormid, mis on tuletatud

- kvaliteedieesmärkidest (artikli 7 lõige 3),

- tehnika viimastest majanduslikult teostatavatest edusammudest (artikli 7 lõige 4).

+++++ TIFF +++++

4. Heitveenormid heitme kanalisatsiooni juhtimise korral (**)

Millised üldised heitveenormid on seoses kvaliteedieesmärkidega kehtestatud heitme kanalisatsiooni juhtimise lubadele? [24]

(Artikli 7 lõige 2)

NB:

Küsimuse nr 3 märkused a kuni d.

+++++ TIFF +++++

5. Lubade ja/või heitme tegemise tähtajad

Millised üldised tähtajad on määratud lubade kasutamisele (kehtivusaeg) ja heitveenormide täitmisele?

+++++ TIFF +++++

6. Pinnavette juhitav heide (**)

Nimetada peamiste ainete lubatud heitmete summa (võtta aluseks madal künnis 50 kg/aasta). [25]

NB:

a) 1998. aasta kohta tohib esitada prognoose.

b) Nimetada luba vajavate heitmete protsentuaalne osa ning künnisest allapoole jäävate heitmete protsentuaalne osa heitmete summast.

+++++ TIFF +++++

7. Pinnavee kvaliteedieesmärgid (**) [26]

Millised üldised kvaliteedistandardid/-eesmärgid on seoses heitmete pinnavette juhtimise lubadega kehtestatud pinnaveele?

(Artikli 7 lõige 2)

NB:

a) Pinnavesi hõlmab:

- maismaa pinnavett,

- suudmealade vett,

- rannikuvett, mis ei ole suudmealade vesi,

- territoriaalmerevett.

b) Lisada sulgudes aasta, mil need kvaliteedieesmärgid jõustusid.

8. Seire (jaamad) (**)

Mitu seirejaama kontrollib I nimistu kandidaatainete ja II nimistu ainete kvaliteedieesmärkide järgimist (vt B7)?

NB:

a) Nimetada mõõdetavad ained.

b) Nimetada mõõtmise algusaasta.

c) Nimetada kasutatavad seire- ja mõõtmismeetodid.

d) Milliseid näitajaid jälgitakse veel (vt nt otsuse 77/795/EMÜ II lisa)?

e) Vajatavate seiretulemuste tüüpi ja nende esitamise laadi on kirjeldatud küsimuses A9.

C. I ja II nimistu ainetega seotud meetmed

1. Kulutused

Nimetada kanalisatsiooni ja kõikide reoveepuhastite ehitamisse tehtud investeeringute summa, kuivõrd see on teada.

(miljonites eküüdes)

+++++ TIFF +++++

1. liide

ÜLEVAADE

Kokkuvõttetabel küsimustest, millele on kohustuslik vastata, ja küsimustest, millele on pärast esmaaruande esitamist vaja vastata üksnes muudatuste korral

(Direktiivi 76/464/EMÜ ja selle tütardirektiivide rakendamise küsimustiku mall)

I nimistu | Piirtasemed | Keskkonnakvaliteedi standard | Teine aruanne ja kõik järgnevad aruanded |

| |

A1 | Pinnavette otseheitme load | X | X | O |

A2 | Heitme kanalisatsiooni juhtimise load | X | X | O |

A3 | Heitveenormid pinnavette otseheitme korral | X | N | O |

A4 | Heitveenormid heitme kanalisatsiooni juhtimise korral | X | N | O |

A5 | Lubade ja/või heitmete tähtajad | X | N | O |

A6 | Pinnavette juhitav heide | X | N | X |

A7 | Inventar | X | X | O |

A8 | Pinnavee kvaliteedieesmärgid | N | X | O |

A9 | Seire (jaamad) | X | X | X |

A10 | Eriprogrammid | X | X | X |

II nimistu | Esmaaruanne | Teine aruanne ja kõik järgnevad aruanded |

| |

B1 | Reostuse vähendamise programmid | X | O |

B2 | Eeltöötlus reostusallika juures | X | O |

B3 | Heitveenormid pinnavette otseheitme korral | X | O |

B4 | Heitveenormid heitme kanalisatsiooni juhtimise korral | X | O |

B5 | Lubade ja/või heitmete tähtajad | X | O |

B6 | Heide pinnavette | N | N |

B7 | Veekogude kvaliteedieesmärgid | X | O |

B8 | Seire (jaamad) | X | O |

X — kohustuslikud sätted

N — andmete esitamine vabatahtlik

O — vastamine üksnes muudatuste korral

Y — vastamine kohustuslik olenevalt teabe olemasolust

I ja II nimistu | Piirtasemed | Keskkonnakvaliteedi eesmärgid | Teine aruanne ja kõik järgnevad aruanded |

| |

C1 | Kulutused | Y | Y | Y |

2. liide

Direktiivi 76/464/EMÜ I nimistu ainetega seotud tööstussektorite ja/või -protsesside loetelu [1]

1. Elavhõbe (direktiivid 82/176/EMÜ ja 84/156/EMÜ)

1.1. Kloorleeliselektrolüüsitööstus (ringlusse võetud soolalahused)

1.2. Kloorleeliselektrolüüsitööstus (keskkonda sattunud soolalahused)

1.3. Elavhõbedat katalüsaatorina vinüülkloriidi tootmisel kasutav keemiatööstus

1.4. Elavhõbedat katalüsaatorina muudes tootmisharudes kasutav keemiatööstus

1.5. Vinüülkloriidi tootmisel katalüsaatorina kasutatava elavhõbeda tootmine

1.6. Muud orgaaniliste ja anorgaaniliste elavhõbedaühendite tootmisega seotud protsessid

1.7. Primaarpatareide tootmine

1.8. Mitteraudmetallitööstus (elavhõbeda taaskasutuskäitised ning mitteraudmetallide ekstraheerimine ja rafineerimine)

1.9. Elavhõbedat sisaldavate mürgiste jäätmete puhastid

1.10. Paberi tootmine [2]

1.11. Terase tootmine [3]

1.12. Kivisöejõujaamad [4]

2. Kaadmium (direktiiv 83/513/EMÜ)

2.1. Tsingikaevandus, plii ja tsingi rafineerimine, kaadmiumimetalli ja mittemetallitööstus

2.2. Kaadmiumiühendite tootmine

2.3. Värvpigmentide tootmine

2.4. Stabilisaatorite tootmine

2.5. Primaar- ja sekundaarpatareide tootmine

2.6. Galvaaniline katmine [5]

2.7. Fosforiidist fosforhappe ja/või fosforväetiste tootmine [6]

3. Heksaklorotsükloheksaan (HCH — direktiiv 84/491/EMÜ)

3.1. Tootmisettevõtted HCH tootmiseks

3.2. Tootmisettevõtted lindaani ekstraheerimiseks

3.3. Tootmisettevõtted, kus toodetakse HCH-d ja ekstraheeritakse lindaani

3.4. Lindaani segamisettevõtted (mis toodavad taime-, puidu- ja kaablikaitsevahendeid) [7]

4. Tetrakloorsüsinik (direktiiv 86/280/EMÜ)

4.1. Tetrakloorsüsiniku tootmine perkloorimise teel (märgrikastamisega seotud protsessid)

4.2. Samad protsessid ilma märgrikastamiseta

4.3. Klorometaanide tootmine metaani kloorimise teel (kaasa arvatud kloori saamine kõrgrõhuelektrolüüsi teel) ja metanoolist

4.4. Klorofluorosüsinike tootmine [8]

4.5. Tootmisettevõtted, mis kasutavad lahustina tetrakloorsüsinikku [9]

5. DDT (direktiiv 86/280/EMÜ)

5.1. DDT tootmine, kaasa arvatud DDT segamine kohapeal

5.2. Tootmisettevõtted, mis formuleerivad DDTd tootmiskohast väljaspool

5.3. Dikofooli tootmine

6. Pentaklorofenool (PCP — direktiiv 86/280/EMÜ)

6.1. Pentaklorofenool-naatriumi tootmine heksaklorobenseeni hüdrolüüsi teel

6.2. Naatriumpentaklorofenolaadi tootmine seebistamise teel [10]

6.3. Pentaklorofenooli tootmine kloorimise teel [11]

7.— 10. Aldriin, dieldriin, endriin, isodriin (direktiiv 88/347/EMÜ)

7.— 10.1 . Aldriini ja/või dieldriini ja/või endriini tootmine, kaasa arvatud nende segamine kohapeal

7.— 10.2. Tootmisettevõtted, mis formuleerivad aldriini ja/või dieldriini ja/või endriini tootmiskohast väljaspool [12]

11. Heksaklorobenseen (HCB — direktiiv 88/347/EMÜ)

11.1. HCB tootmine ja töötlemine

11.2. Perkloroetüleeni (PER) ja tetrakloorsüsiniku (CCl4) tootmine perkloorimise teel

11.3. Trikloroetüleeni ja/või perkloroetüleeni tootmine mis tahes muul meetodil [13]

11.4. Tootmisettevõtted, mis toodavad kintoseeni ja teknaseeni [14]

11.5. Tootmisettevõtted, mis toodavad grafiitelektroodidega kloorleeliselektrolüüsi teel kloori [15]

11.6. Tööstuslikud kummitöötlusettevõtted [16]

11.7. Tootmisettevõtted, mis toodavad pürotehnilisi tooteid [17]

11.8. Tootmisettevõtted, mis toodavad vinüülkloriidi [18]

12 Heksaklorobutadieen (HCBD — direktiiv 88/347/EMÜ)

12.1. Perkloroetüleeni (PER) ja tetrakloorsüsiniku (CCl4) tootmine perkloorimise teel

12.2. Trikloroetüleeni ja/või perkloroetüleeni tootmine mis tahes muul meetodil [19]

12.3. Tööstusettevõtted, mis kasutavad HCBDd tehnilise otstarbel [20]

13 Kloroform (CHCl3) (direktiiv 88/347/EMÜ)

13.1. Klorometaanide tootmine metanoolist või metanooli ja metaani ühenditest (metanooli töötlemine hüpokloritiga koos järgneva metüülkloriidi kloorimisega)

13.2. Klorometaanide tootmine metaani kloorimise teel

13.3. Klorofluorosüsiniku tootmine

13.4. Monomeervinüüli tootmine dikloroetaani utmise teel [21]

13.5. Pleegitatud tselluloosi tootmine [22]

13.6. Tootmisettevõtted, mis kasutavad lahustina CHCl3 [23]

13.7. Tootmisettevõtted, milles klooritakse jahutusvett või muud heitvett [24]

14. 1,2-dikloroetaan (EDC — direktiiv 90/415/EMÜ)

14.1. Ainult 1,2-dikloroetaani tootmine (ilma samas kohas töötlemata või kasutamata)

14.2. 1,2-dikloroetaani tootmine ja samas kohas töötlemine või kasutamine, välja arvatud punktis 14.5 määratletud kasutused

14.3. 1,2-dikloroetaani töötlemine muudeks aineteks kui vinüülkloriid, näiteks etüleendiamiin, etüleenpolüamiin, 1,1,1-trikloroetaan, trikloroetüleen ja perkloroetüleen

14.4. EDC kasutamine metallide rasvaärastuses (väljaspool punktiga 14.2 hõlmatud kohta)

14.5. EDC kasutamine ioonvahetite tootmisel [25]

15. Trikloroetüleen (TRI — direktiiv 90/415/EMÜ)

15.1. Trikloroetüleeni (TRI) ja perkloroetüleeni (PER) tootmine

15.2. TRI kasutamine metallide rasvaärastuses

16. Perkloroetüleen (PER — direktiiv 90/415/EMÜ)

16.1. Trikloroetüleeni (TRI) ja perkloroetüleeni (PER) tootmine (TRI-PER protsessid)

16.2. Tetrakloorsüsiniku ja perkloroetüleeni tootmine (TETRA-PER protsessid)

16.3. PER-i kasutamine metallide rasvaärastuses

16.4. Klorofluorosüsiniku tootmine [26]

17. Triklorobenseen (TCB — direktiiv 90/415/EMÜ)

17.1. TCB tootmine HCH dehüdrokloorimise ja/või TCB töötlemise teel

17.2. Klorobenseenide tootmine ja/või töötlemine benseeni kloorimise teel

3. liide

SELGITUS

(Direktiivi 76/464/EMÜ ja selle tütardirektiivide rakendamise küsimustiku malli kohta)

Sissejuhatus

Käesolevas selgituses on kirjeldatud tabelite täpset vormistust ning iga küsimust, nagu see on ette nähtud komisjoni 27. juuli 1992. aasta otsusega 92/446/EMÜ veesektorit käsitlevate direktiivide rakendamise mallide kohta. Vastavalt direktiivi 91/692/EMÜ artiklile 6 sisaldab see samuti näidisvastuseid küsimustele ning nende kokkulepitud muudatusi ja läbiräägitud versioone.

Liikmesriigid võivad soovi korral lisada vastustele oma kommentaare.

Küsimustiku täitmisel tuleb arvesse võtta liikmesriigi ühinemiskuupäeva [1] ning seda, et liikmesriikidel on direktiivi 76/464/EMÜ artikli 6 lõike 3 kohaselt õigus tõestada, et nad järgivad kas piirtasemeid või keskkonnakvaliteedi eesmärke; küsimustiku täitmine ei mõjuta I nimistu ainetega seotud kohustusi. Küsimustele A3/A4, A5/A6 ja A8 tuleb vastata võimalikult seda asjaolu arvestades ning samuti võttes arvesse I liites osutatud tingimusi.

Pealkirja sõnastuse selgitus:

1. Andmesüsteemide jaoks vormistatavad standardaruanded

Andmesüsteemi lülitatavate eriandmete ja -teabe kogumise kord ja vorming määratakse vajaduse korral kindlaks hiljem.

2. Teabe piirkonniti eristamine

Kui otsuse 77/795/EMÜ I lisas nimetatud pinnaveekogud ei esinda liikmesriigi kõiki suuremaid vesikondi, tuleks lisada kõik pinnaveekogud või vesikonnad, et kaetud oleks kogu territoorium. Lubatud on ka muusugune piirkonniti eristamine, näiteks vallati või maakonniti.

Suurema selguse huvides tuleks vastustele lisada orohüdrograafilised või geograafilised plaanid.

Küsimuste A1/A2 selgitus:

Küsimustele A1 ja A2 vastuseks antav teave peaks hõlmama kõikide 2. liites nimetatud tööstussektoritele/-protsessidele lubatud (otse pinnavette või kaudselt kanalisatsiooni kaudu) heitmete arvväärtuse. Topeltarvestuse vältimiseks tuleb vastused omistada üheselt kas A1-le või A2-le. A-osa küsimused ei hõlma kohalike omavalitsuste reoveepuhasteid, isegi kui nende heitmed kanalisatsiooni sisaldavad I nimistu aineid (topeltarvestamist ei tohi olla).

Vastuste omistamisel küsimustele A1 või A2 ei tohi lähtuda puhastite käitajatest (kohalikud omavalitsused või tööstus), vaid sellest, millist meetodit tööstusreovee ja ka olmereovee puhastamisel rakendatakse. Kahtluse korral tuleks sedalaadi lubade arv omistada küsimusele A1. Küsimus A1/A2 lähtub põhimõttest, et heitmete puhul nõutakse sihilikult selleks, et kontrollida ja vähendada vastavate ohtlike ainete heidet, eelnevat luba. Summaarsete parameetrite kasutamine ei ole iseenesest sellega vastuolus. Seda tuleb hiljem selgitada küsimustes A3 ja A4.

Topeltarvestust võib esineda tööstussektorite või -protsesside loendamisel, vt nt punkt 4.1 koos punktiga 12.1, punkt 4.3 koos punktidega 13.1 ja 13.2 ning punkt 4.4 koos punktiga 13.4. See tuleb tabelites kohasel kujul ära näidata, nimetades topelt- või enamakordsete arvestuste arvu.

Teave enamiku heitmete kohta peaks piirduma nende juhtudega, mil vastavas tütardirektiivis määratud künnised on ületatud, vt 2. liide.

Küsimuste A3/A4 selgitus, näide:

Valitud teave direktiivi 82/176/EMÜ sätetele vastavate heitveenormide kohta: see näide ei sobi juhul, kui mõnele tööstussektorile/-protsessile on määratud erinevad heitveenormid. Kokkuvõtteks tuleks esitada lubatud heitveenormide vahemik.

Kui kehtivad EMÜ piirtasemetega täpselt võrdsed tasemed, ei ole siin lähemat kirjeldust vaja. Sellisel juhul kanda tabelisse ainult "EÜ" ning näidata vajaduse korral ära võimalikud kõrvalekalded, mis võisid esineda kõnealuste piirtasemete jõustumisel ja/või seire alguses. Vastavate keskkonnakvaliteedi eesmärkide puhul kanda tabelisse üksnes piirtasemete kokkuvõte.

Näide NB punktide a ja b kohta:

Hõlmatud tööstussektorid ja -protsessid | EMÜ piirtasemed, väljendatuna järgmises: |

Üldkogus (kg/a) | Tootmisvõimsusega/kasutatud kogusega seotud heide (g/t) | Kontsentratsioon (mg/l) |

1 | 2 | 3 |

1.Elavhõbe | Tuletatud 3. veerust | | |

1.1.Kloorleelislektrolüüsitööstus (ringlussevõetud soolalahus) | 50 × 10- 6 × aastane äravool | 0,5 (2) (3) | 50 (1) (3) × 10- 3 maksimaalne kuu keskmine (1986) (4) |

| Tuletatud 2. veerust 0,5 × 10- 6 × aastane tootmisvõimsus | 1,01maksimaalne kuu keskmine (1986) | |

| | 4 × 0,5 (2) (3) 4 × 1,0 (1) maksimaalne päeva keskmine (1986) | 4 x 50 (1) (3) × 10- 3 maksimaalne päeva keskmine (1986) (4) |

Näide NB punkti c kohta:

Antud heitveenorm on kooskõlas direktiivi 76/464/EMÜ artikli 6 lõikega 1 tuletatud parimate võimalike tehniliste vahendite abil.

Näide NB punkti d kohta:

Heitveenormi määratlus

1) Kohaldatakse kogu elavhõbeda suhtes kogu elavhõbedat sisaldavas vees, mida juhitakse keskkonda tööstusettevõtte asukohast.

2) Kehtib elavhõbeda suhtes klooritootmisettevõttest keskkonda juhitavas heitvees.

3) Maksimaalne lubatud veetarve vastab põhimõtteliselt 10 m3/t lubatud tootmisvõimsusele ning heitmekoefitsient on 0,5 g/t (toodetud heitmed), mis on tuletatud parimatest võimalikest tehnilistest abivahenditest. Kuna aga elavhõbedasisaldus heitvees sõltub vastava vee mahust, mis on eri protsessides ja tootmisettevõtetes erinev, tuleb piirtasemeid, mida väljendatakse elavhõbeda heitmena seoses tabelis esitatud paigaldatud klooritootmisvõimsusega, järgida kõikidel juhtudel.

4) Päevane keskmine piirtase vastab neljakordsele kuu keskmisele piirtasemele.

Seire

Kontrollimaks, kas heide vastab heitveenormidele, mis on kehtestatud kooskõlas käesolevas lisas sätestatud piirtasemetega, tuleb kehtestada seirekord. See kord peab ette nägema:

- iga päev ühe 24 tunni heitme representatiivse proovi võtmine, ning selle proovi elavhõbedasisalduse mõõtmise, ning

- kogu sama pikale ajale vastava heitme mõõtmise.

Ühe kuu elavhõbeda heide tuleb arvutada nii, et liidetakse kokku selle kuu jooksul iga päeva elavhõbeda heitmed. Seejärel tuleb saadud summa jagada paigaldatud (igakuise) klooritootmisvõimsusega. (Sõna "igakuine" on lisatud selguse huvides, kuigi teda ei ole direktiivis 82/176/EMÜ nimetatud.)

Mõõtmismeetod

EMÜ mõõtmise võrdlusmeetod — vt kirjeldust direktiivi 82/176/EMÜ III lisas.

Küsimuse A6 selgitus:

See küsimus käib kõikide küsimustes A1 ja A2 osutatud heitmete kohta ning nõuab vastuseks kõikide lubatud heitmete summat. See on heitmete maksimaalne eeldatav kogus. Kui on olemas andmed tegeliku heitme kohta, tuleks need panna sulgudesse. Samuti tuleb ära näidata kanalisatsiooni juhitavate lubatud heitmete summa ning võimaluse korral pärast täiendavat töötlust pinnavette juhitava heitme prognoos.

Küsimuse A7 selgitus:

Selle küsimuse keskmes on nii heide kui ka heitme keskkonda juhtija, mistõttu see lähtub heitme allikast. Seega võib heitme keskkonda juhtija olla esimene nii elavhõbeda- kui ka kaadmiumi loendis.

Heitmete kogus ja seega ka nende koht pingereas tuleb kindlaks määrata aastase lubatud koguse varal (vt piirtasemed küsimustes A3 ja A4).

Piirtasemete puhul, mida kohaldatakse kontsentratsiooni suhtes ja heitme koguse suhtes võrrelduna tootmisvõimsusega/kasutatud kogusega, näidata vajaduse korral päeva, kuu või aasta vaatlusperioodid.

Asukohaandmed peaksid hõlmama teavet suuremate hõlmatud vesikondade/rannikuvööndite või halduspiirkondade kohta vastavalt küsimustes A1 kuni A6 osutatud määratlusele ning geograafilisi koordinaate.

Küsimuse A9 selgitus, näide:

Teavet veekeskkonna seirejaamade koguarvu kohta tuleb anda küsimuses A9 sisalduva tabeli kujul, kuhu võib vajaduse korral veerge lisada.

Seiretulemuste vahetamiseks määratud seirejaamade valik peaks hõlmama nõukogu otsuses 77/795/EMÜ [2] osutatud rahvusvahelist mõõtmisvõrku, mida olemasolu korral täiendavad seirejaamad, mida käesolev punkt ei hõlma ja mis vaatlevad suuremaid vesikondi/rannikuvööndeid või pinnavett, suudmealade vett, rannikuvett (mis ei ole suudmealade vesi) ning territoriaalmerevett analoogselt küsimusega A8.

Küsimuste B3/B4 selgitus:

Heitveenormid, mis tuleb siin ära näidata, on pädevate/seadusandlike/täitevasutuste kehtestatud riiklikud või piirkondlikud normatiivid või soovituslikud tasemed (vt B1), mitte pädevate /kohalike asutuste väljaantud lubades määratletud tasemed. Kui norme on palju, ei ole vaja ära märkida pädeva asutuse poolt väljaantud loas määratletud iga taset, vaid esitada sellistes lubades määratletud tasemete vahemik.

NB punkti c teises taandes nõutavat teavet tuleb käsitleda arvestades artikli 7 lõike 4 järgi pädevale asutusele antud kaalutlusõigust tehnika viimaste majanduslikult teostatavate edusammude arvessevõtmise suhtes.

Tabelis antud heitveenormide kirjeldus käib näitlikult direktiivi 76/464/EMÜ artiklis 5 käsitletud I nimistu ainete kohta. Olemasolu korral näidata muud kehtivad riiklikud/piirkondlikud määratlused ja lisada vajaduse korral selgitus.

Kui lubatud heitmeid väljendatakse grammides tootmisvõimsuse/-mahu tonni kohta (g/t), tuleb ära näidata ka ajavahemik, mille kohta väljendatud väärtus käib.

Küsimuse B6 selgitus:

Võib oletada, et mitte kogu teavet selliste heitmete kohta ei ole võimalik saada keskandmebaasist. Erinevalt A osast ei jäeta kohalike omavalitsusasutuste reoveepuhasteid sellest "inventarist" välja, kui nende poolt keskkonda heidetavate hõlmatud ainete kogused on suured. Kui on olemas andmed tegelike heitmete kohta, tuleks need panna sulgudesse. Samuti tuleb ära näidata kanalisatsiooni juhitavate lubatud heitmete summa ning võimaluse korral pärast täiendavat töötlust pinnavette juhitava heitme prognoos. Pinnavee- ja/või kanalisatsiooniheitmete koguste topeltarvestamist tuleb vältida hoolikalt kaaludes. Küsimusele B6 vastamiseks tuleb kokku liita üksnes põhiainete suurte keskkonda juhtijate heitmed.

Küsimus hõlmab neid heitmete keskkonda juhtijaid,

- kes juhivad keskkonda üle 50 kg üht ainet aastas ning

- kes on kohustatud täitma riiklikke/piirkondlikke heitveenorme või veekaitseprogramme.

Eriti soovitatav on anda teavet järgmiste ainete kohta:

- vask, tsink, plii, arseen, kroom, nikkel, trifluraliin, endosulfaan, simasiin, atrasiin, tributüültina ühendid, trifenüültina ühendid, etüülasiinfoss, metüülasiinfoss, fenitrotioon, fentioon, malatioon, paratioon, metüülparatioon, diklorofoss, trikloroetaan,

- 1,2-dikloroetüleen, vinüülkloriid, benseen, etüülbenseen, tolueen, ksüleen, isopropüülbenseen.

Küsimuse B7 selgitus:

Palun viidake küsimusele A8. Sama kehtib selle küsimuse kohta.

Küsimuse B8 selgitus:

Teave, mida siin nõutakse, on täpselt sama mis küsimuse A9 puhul, st rahvusvahelisse mõõtmisvõrku kuuluvate seirejaamade (mida täiendavad ainult need esinduslikud jaamad, mis vaatlevad võrgust välja jäävaid alasid) kaudu saadav teave. Samuti käivad selle küsimuse kohta küsimuse A9 selgitused, st setete ja elustiku mõõtmistulemused, kui need on olemas.

2. liite selgitused:

Joonealuses märkuses 1 on vastavalt direktiivi 76/464/EMÜ tütardirektiivides sätestatud madalatele künnistele osutatud, kus on teatavate tööstussektorite/-protsesside suhtes kehtestatud lihtsustatud seirekord. Sellisel juhul tuleks teavet anda üksnes heitmete kohta, mis ületavad kindlaksmääratud künniseid.

Joonealune märkus 2 peab selgitama, kus liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ heitveenormid ise kindlaks määrama.

II. DIREKTIIVI 78/659/EMÜ RAKENDAMISE KÜSIMUSTIKU MALL

(Aastapõhine teave — enne 1. oktoobrit 1996)

1. JAGU

Siseriiklik kokkuvõte

1. | Liikmesriigi nimi | … |

2. | Aruandeaasta | … |

Lõhelased | Karpkalalased |

3. | a) | Määratud veekogude koguarv: | … | … |

b) | Määratud jõgede kogupikkus: | … | … |

c) | Määratud järvede kogupindala: | … | … |

4. | a) | Direktiivi nõuetele vastavate määratud veekogude arv: | … | … |

b) | Direktiivi nõuetele vastavate määratud jõgede kogupikkus: | … | … |

c) | Direktiivi nõuetele vastavate määratud järvede kogupindala: | … | … |

5. | a) | Kas direktiiv on võetud üle liikmesriigi õigusse? | … | |

Jah | Ei |

b) | Kui jah, siis nimetada vastavad õigusaktid. | … … … |

6. | a) | Kas liikmesriik on kehtestanud piirtasemed? | Jah | Ei |

+++++ TIFF +++++

b) | Kui jah, siis täpsustada | | |

1. | Liikmesriigi nimi | … |

2. | Määramise number | … |

3. | Piirkond | … |

4. | a) Vooluveekogu nimi | … |

b) Järve nimi | … |

5. | Teave geograafilise asukoha kohta | … |

6. | Teave määratud veekogu suuruse kohta | … |

7. | Järve pindala | … |

Lõhelased | Karpkalalased |

8. | Veekogu tüüp | … |

9. | Määramise kuupäev | … |

1. | Liikmesriigi nimi | … |

2. | Määramise number | … |

3. | Seireaasta | … |

4. | Vastavus: | … |

+++++ TIFF +++++

5. | | |

+++++ TIFF +++++

| |

6. | a) Mittevastavuse põhjused | … |

b) Kõrvalekaldumise põhjused | … |

c) Olukorra parandamiseks käivitatud programmides ettenähtud meetmed | … |

1. | Liikmesriigi nimi | … |

2. | Aruandeaasta | … |

3. | a) | Määratud veekogude koguarv | … | … |

4. | Direktiivi nõuetele vastavate määratud veekogude arv | … | … |

5. | a) | Kas direktiiv on võetud üle liikmesriigi õigusse? | Jah | Ei |

b) | Kui jah, siis nimetada vastavad õigusaktid. | … … … |

6. | a) | Kas liikmesriik on kehtestanud piirtasemed? | Jah | Ei |

+++++ TIFF +++++

b) | Kui jah, siis täpsustada | | |

1. | Liikmesriigi nimi | … |

2. | Määramise number | … |

3. | Piirkond | … |

4. | Veekogu nimi | … |

5. | Teave geograafilise asukoha kohta | … |

6. | Teave määratud veekogu suuruse kohta | … |

7. | Määramise kuupäev | … |

1. | Liikmesriigi nimi | … |

2. | Määramise number | … |

3. | Seireaasta | … |

4. | Vastavus | … |

+++++ TIFF +++++

5. | | |

+++++ TIFF +++++

| |

6. | a) Mittevastavuse põhjused | … |

b) Kõrvalekaldumise põhjused | … |

c) Olukorra parandamiseks käivitatud programmides ettenähtud meetmed | … |

Klass | Kirjeldus |

A | Tasemed ≤ MLK |

B | Tasemed < MLK |

4. JAGU

Iga-aastane kokkuvõte teabest veevarustusrajatiste kohta, mis kalduvad kooskõlas artiklitega 9 ja 10 direktiivi nõuetest kõrvale, ning teabest veevarustusrajatiste kohta, mis ei vasta direktiivi Nõuetele

1. Iga veevarustusrajatise [48] puhul, mis on ületanud MLK-d, nimetada: [49]

a) selle ettevõtte nimi ja geograafiline asukoht;

b) elanikkonna suurus, mida see ettevõte teenindab (vajaduse korral hinnanguline suurus);

c) antava vee kogus (vajaduse korral hinnanguline suurus);

d) kõrvalekalde korral vastava(d) parameeter (parameetrid) ja kõrvalekalle (kõrvalekalded) tasemest (tasemetest);

e) kas kõrvalekalle vastab artikli 9 lõike 1 punktile a või b või artikli 10 lõikele 1 või 2;

f) kõrvalekallete kestused, kaasa arvatud nende algus- ja lõppkuupäevad;

g) kõrvalekallete põhjuste lühikirjeldus;

h) kõrvalekallete puudumise korral vastavad hõlmatud parameetrid koos mõõtmiste arvuga, kaasa arvatud nende mõõtmiste arv, mille tulemus ületas MLK-d. Samuti tuleks anda teavet, mida on vaja selleks, et hinnata MLK ületamise tähtsust, näiteks ületamise keskmine ja tippväärtus ning kestus;

i) iga parameetri puhul, mis ületas MLK-d, ületamise põhjus(ed);

j) meetmed, mida on võetud rahvatervise kaitseks tõsiste ületamiste korral (ei ole kohustuslik);

k) kas on olemas programm, mille abil loodetakse parandada vastavust direktiivi nõuetele tulevikus:

- kui jah, siis kirjeldada lühidalt ettepandud programmi, meetmeid, mida selle raames võtta kavatsetakse, ettepandud ajakava, vajalikke investeeringuid jms,

- kui ei, siis kirjeldada lühidalt, miks seda programmi ei ole või miks ei ole teda vaja.

NB:

Küsimuse 1 punktile k on vaja vastata üksnes lühidalt.

VIII. DIREKTIIVI 76/160/EMÜ RAKENDAMISE KÜSIMUSTIKU MALL

Järgmist teavet tuleb anda elektroonilisel kujul järgmises vormingus.

FAILI KIRJELDUS

1. Geograafiliste asukohtade fail (geograafilisi andmeid sisaldav fail)

Atribuudi nimetus | Märkide arv | Sisu |

Numind | CHAR 18 | pöördusvõti |

Region | CHAR 30 | piirkonna nimi |

Province | CHAR 20 | maakonna nimi |

Commune | CHAR 35 | omavalitsusüksuse nimi |

Prelev | CHAR 45 | suplusveekogu nimi |

X | = | N (põhi) |

S (lõuna) |

S | = | tühik |

KK | = | kraadid |

MM | = | minutid |

SS | = | Sekundid |

Y | = | W (lääs) |

E (ida) |

S | = | Tühik |

KK | = | Kraadid |

MM | = | Minutid |

SS | = | sekundid |

koodid: | 1 = merevesi 2 = jõevesi 3 = järvevesi 4 = suudmeala vesi |

Rem | CHAR 80 | märkused |

2. Üldfail (üldteavet iga suplusveekogu kohta sisaldav fail)

Atribuudi nimetus | Märkide arv | Sisu |

Numind | CHAR 18 | pöördusvõti |

Annee | NUM 4 | aasta |

Debdat | NUM 8 | suplushooaja algus vorming: AAAAKKPP |

Findat | NUM 8 | suplushooaja lõpp vorming: AAAAKKPP |

Nobexe | NUM 2 | proovide arv |

kood: | B | = kui on keelatud |

tühik | = ei ole keelatud (vastamine ei ole kohustuslik) |

Rem | CHAR 80 | märkused |

3. Parameetrite fail (fail, mis sisaldab andmeid suplusvee kvaliteedi kohta parameetrite alusel)

Atribuudi nimetus | Märkide arv | Sisu |

Numind | CHAR 18 | pöördusvõti |

Annee | NUM 4 | aasta |

kood: | PP | = näitaja kood |

U | = alaparameetri kood |

Parnob | NUM 2 | selle parameetri analüüside arv |

Parnodi | NUM 2 | normatiive ületavate analüüsitulemuste arv |

Parnodvin | NUM 2 | siseriiklikke piirtasemeid ületavate analüüsitulemuste arv |

Parnodg | NUM 2 | soovituslikke tasemeid ületavate analüüsitulemuste arv |

kood: | J | = vähemalt iga kahe nädala tagant |

N | = harvem kui iga kahe nädala tagant |

Rem | CHAR 80 | märkused |

Pöördusvõtme kirjeldus

Kogu pöördusvõti peaks olema unikaalne (st esinema kogu failis ainult üks kord) ning ta tuleks alles hoida; uue jaama lisamise korral tuleks sellele jaamale omistada uus kood, mida ei ole kunagi varem kasutatud. Kui muutub ainult suplusveekogu nimi, tuleb pöördusvõti ja veekogu asukoha andmed jätta muutmata.

Märkide arv | Sisu |

CHAR 1 | NUTSi nulltasandi kood (riik) |

CHAR 1 | NUTSi 1. tasandi kood (piirkond) |

CHAR 1 | NUTSi 2. tasandi kood (maakond) |

CHAR 1 | NUTSi 3. tasandi kood (ringkond) |

CHAR 2 | Paikkondade nomenklatuuri 1. tasandi kood (vald) |

CHAR 3 | Paikkondade nomenklatuuri 2. tasandi kood (vald) |

CHAR 9 | Suplusveekogu kood |

"Liikmesriik esitab koodide ning piirkondade ja valdade nimede täieliku loetelu eraldi 3,5tollisel disketil."

4. Lisafail: "Read me" (vabas vormingus)

- Nimetada analüüsimeetod(id), mida kasutati direktiivi nõuetele vastavuse väljaselgitamiseks.

- Kirjeldada lühidalt nende suplusveekogude vee parandamise kavu, mis ei vasta direktiivi normatiividele, ning kirjeldada samuti tehtavate tööde ajakava ja vajalikke investeeringuid.

NB: Analüüsimeetodite kohta on vaja anda üksnes lühiteavet.

[1] EÜT L 81, 27.3.1982, lk 29.

[2] EÜT L 291, 24.10.1983, lk 1.

[3] EÜT L 74, 17.3.1984, lk 49.

[4] EÜT L 274, 17.10.1984, lk 11.

[5] EÜT L 181, 4.7.1986, lk 16, hiljem muudetud.

[6] EÜT L 222, 14.8.1978, lk 1.

[7] EÜT L 54, 25.2.1978, lk 19.

[8] EÜT L 281, 10.11.1979, lk 47.

[9] EÜT L 20, 26.1.1980, lk 43.

[10] EÜT L 271, 29.10.1979, lk 44.

[11] Vt selgitav märkus.

[12] Vt selgitav märkus.

[13] Vt selgitav märkus.

[14] Vt selgitavaid märkusi.

[15] Vt selgitavaid märkusi.

[16] Vt selgitav märkus.

[18] Vt selgitav märkus.

[23] Vt selgitavaid märkusi.

[24] Vt selgitavaid märkusi.

[25] Vt selgitavaid märkusi.

[26] Vt selgitav märkus.

[1] Palutakse piiratud juurdepääsuga teavet, arvestades tütardirektiivides sätestatud künniseid.

[2] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[3] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[4] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[5] Palutakse piiratud juurdepääsuga teavet, arvestades tütardirektiivides sätestatud künniseid.

[6] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[7] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[8] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[9] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[10] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[11] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[12] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[13] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[14] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[15] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[16] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[17] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[18] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[19] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[20] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[21] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[22] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[23] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[24] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[25] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[26] Tööstussektorid/-protsessid, millele liikmesriigid peavad vastavalt direktiivile 76/464/EMÜ ise kehtestama heitveenormid.

[1] EÜT L 1, 1.1.1995, lk 1.

[2] EÜT L 334, 24.12.1977, lk 29.

[48] Arvestada tuleb üksnes veevarustusrajatisi, mis teenindavad enam kui 5000 inimest.

[49] Samamoodi tuleb toimida miinimumkontsentratsioonide puhul.

--------------------------------------------------

31995D0337