Nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94,

18. juuli 1994,

Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

tööohutus, -hügieen ja -tervishoid kuuluvad tõhusa sotsiaalpoliitika prioriteetide hulka;

komisjon on kirjeldanud meetmeid, mida ta kavatseb selles valdkonnas võtta oma tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu programmi [4] ja ühenduse töötajate sotsiaalsete põhiõiguste harta rakendamise tegevusprogrammi raames;

nõukogu tervitas oma 21. detsembri 1987. aasta tööohutust, -hügieeni ja -tervishoidu käsitlevas resolutsioonis [5] komisjoni teatist tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu programmi kohta ja kutsus muu hulgas komisjoni üles otsima viise, kuidas parandada teabe ja kogemuste vahetamist resolutsiooniga reguleeritavas valdkonnas, eriti andmete kogumist ja levitamist, ning kaaluma, kas on otstarbekas luua ühenduse mehhanism selles valdkonnas võetud ühenduse meetmete kohta laekunud siseriikliku tasandi vastukajade uurimiseks;

samuti on nimetatud resolutsioonis soovitatud teha tihedamat koostööd selles valdkonnas tegutsevate asutustega ja parandada nende asutuste omavahelist koostööd;

nõukogu on rõhutanud, et olulise tähtsusega on tööandjate ja töötajate informeeritus käsitletavast probleemistikust ning juurdepääs infole, kui komisjoni programmis propageeritud meetmed osutuvad edukaiks;

on vaja koguda, töödelda ja analüüsida põhjalikke, usaldusväärseid ja objektiivseid teaduslikke, tehnilisi ja majandusalaseid andmeid, et anda ühenduse asutustele, liikmesriikidele ja selles valdkonnas tegutsejatele infot, mis võimaldaks neil reageerida kõikidele neile esitatud taotlustele, rakendada olulisi meetmeid töötajate tervise kaitseks ja ohutuse tagamiseks ning anda asjaomastele isikutele vajalikku infot;

ühenduses ja liikmesriikides on juba olemas seda liiki infot ja teenuseid pakkuvad organisatsioonid;

nende organisatsioonide juba tehtud tööst maksimaalse kasu saamiseks ühenduse tasandil on vaja luua töötervishoiu ja -ohutuse alase info kogumise Euroopa seiresüsteemi moodustav võrk, mille tegevust ühenduse tasandil koordineeriks Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur;

ühenduse asutustel, liikmesriikidel ja selles valdkonnas tegutsejatel peab neile esitatud taotlustele reageerimiseks olema võimalik pöörduda agentuuri poole, et saada sellelt tehnilisi, teaduslikke ja majandusalaseid andmeid töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas;

seetõttu on otstarbekas luua Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur, mis muu hulgas abistaks komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu alaste ülesannete täitmisel ning aitaks selle kaudu kaasa ühenduse tulevaste tööohutuse ja töötervishoiu alaste tegevusprogrammide väljatöötamisele, ilma et see piiraks komisjoni pädevust;

29. oktoobril 1993 riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kohtunud liikmesriikide valituste esindajate ühisel kokkuleppel vastu võetud otsuses ühenduste teatud institutsioonide ja talituste ning Europoli [6] asukoha kohta sätestati, et tööohutuse ja töötervishoiu agentuur asub Hispaanias, linnas, mille määrab Hispaania valitsus; viimane on selleks linnaks määranud Bilbao linna;

agentuuri staatus ja struktuur peavad vastama soovitud tulemuste objektiivsele olemusele ja võimaldama agentuuril teha koostööd olemasolevate siseriiklike, ühenduse ja rahvusvaheliste asutustega;

agentuuril peab olema võimalik kutsuda vaatlejatena nende kolmandate riikide, ühenduse institutsioonide ja asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kel on ühenduse ja liikmesriikidega sarnased huvid agentuuri eesmärkide suhtes;

agentuur peab olema juriidiline isik ning sõlmima tihedad koostöösidemed ühenduse olemasolevate asutuste ja programmidega, eriti Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondiga, et vältida tegevuse dubleerimist;

on tähtis, et agentuuril oleksid väga tihedad funktsionaalsed sidemed komisjoni ja tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu konsultatiivkomiteega;

tõlgete tegemisel kasutab agentuur Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse teenuseid, kui see on tööle hakanud;

Euroopa ühenduste üldeelarve peab toetama agentuuri tegevust; vajalikuks peetavad summad tuleb määrata aastaeelarve koostamise korras, vastavalt finantskalkulatsioonidele;

asutamislepingus ei nähta käesoleva määruse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale artiklis 235 sätestatute,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Agentuuri loomine

Käesolevaga luuakse Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur, edaspidi nimetatud "agentuur".

Artikkel 2

Eesmärk

Kuna vastavalt asutamislepingu ja tööohutuse ja -tervishoiu hilisemate tegevusprogrammide sätetele soodustatakse eriti töökeskkonna parandamist, et tagada töötaja turvalisus ja tervisekaitse, on agentuuri eesmärk anda ühenduse asutustele, liikmesriikidele ja selles valdkonnas tegutsejatele vajalikku tehnilist, teaduslikku ja majandusalast infot tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas.

Artikkel 3

Ülesanded

1. Artiklis 2 kirjeldatud eesmärgi saavutamisel on agentuuri ülesandeks:

a) koguda ja levitada tehnilist, teaduslikku ja majandusalast infot liikmesriikides, et edastada see ühenduse asutustele, liikmesriikidele ja huvitatud pooltele; see kogumine leiab aset olemasolevate riiklike prioriteetide ja programmide kindlaksmääramiseks ning vajalike andmete saamiseks ühenduse prioriteetide ja programmide tarvis;

b) koguda tehnilist, teaduslikku ja majandusalast infot tööohutust ja -tervishoidu käsitlevate teadusuuringute ning muu uurimistegevuse kaudu, mis hõlmavad tööohutuse ja -tervishoiuga seotud aspekte, ning levitada uuringute ja uurimistegevuse tulemusi;

c) edendada ja toetada koostööd ning info ja kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel tööohutuse ja -tervishoiu valdkonnas, sealhulgas koolitusprogrammide osas;

d) korraldada konverentse, seminare ja liikmesriikide ekspertide vahetust tööohutuse ja -tervishoiu valdkonnas;

e) anda ühenduse asutustele ja liikmesriikidele objektiivset kättesaadavat tehnilist, teaduslikku ja majandusalast infot, mida need vajavad töötajate ohutust tagava ja tervist kaitsva läbikaalutud ja tõhusa poliitika sõnastamiseks ja rakendamiseks; sel eesmärgil anda komisjonile eelkõige niisugust tehnilist, teaduslikku ja majandusalast infot, mida see vajab, töötajate tööohutuse ja tervisekaitse alaste õigusaktide ja meetmete kindlakstegemise, ettevalmistamise ja hindamise ülesande täitmiseks, eriti õigusaktide mõju osas ettevõtetele, iseäranis väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele;

f) koostöös liikmesriikidega luua artiklis 4 nimetatud võrk ja koordineerida selle tegevust, arvestades seda liiki infot ja teenuseid pakkuvate riiklike, ühenduse ja rahvusvaheliste asutuste ja organisatsioonide olemasolu;

g) koguda kolmandatest riikidest ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt (WHO, ILO, PAHO, IMO jt) tööohutuse ja -tervishoiu alast infot ja teha see neile kättesaadavaks;

h) pakkuda tehnilist, teaduslikku ja majandusalast infot ennetusmeetmete rakendamise meetodite ja vahendite kohta, pöörates põhitähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete eriprobleemidele;

i) aidata kaasa ühenduse tulevaste tööohutuse ja -tervishoiu alaste tegevusprogrammide väljatöötamisele, ilma et see piiraks komisjoni pädevust.

2. Agentuur teeb võimalikult tihedat koostööd olemasolevate ühenduse tasandi institutsioonide, fondide, eriasutuste ja programmidega, et vältida tegevuse dubleerimist.

Artikkel 4

Võrk

1. Agentuur rajab võrgu, mis koosneb:

- riikide teabevõrkude põhiosadest,

- riikide teabekeskustest,

- tulevastest teemakeskustest.

2. Et võrgu saaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt luua, teavitavad liikmesriigid kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest agentuuri oma siseriiklike tööohutuse ja -tervishoiu alase info võrkude põhiosadest, sealhulgas mis tahes institutsioonidest, mis liikmesriikide hinnangul võiksid agentuuri tegevusele kaasa aidata, võttes arvesse vajadust tagada oma territooriumi võimalikult täielik geograafiline hõlmatus.

Pädevad riigiasutused või nende määratud institutsioon koordineerivad ja/või edastavad agentuurile vajalikku riikliku tasandi infot.

3. Riigiasutused teatavad agentuurile nende riigi territooriumil loodud institutsioonide nimed, mis võivad agentuuriga teatud erilist huvi pakkuvatel teemadel koostööd teha ja seega toimida võrgu teemakeskustena. Agentuuril on volitused selliste institutsioonidega lepinguid sõlmida.

4. Võrgu osa võivad moodustada eriülesannetega teemakeskused.

Need määrab artiklis 8 nimetatud haldusnõukogu piiratud ja kokkulepitud ajaks.

5. Erilist huvi pakkuvad teemad ja teemakeskuste konkreetsed ülesanded loetletakse agentuuri iga-aastases tööprogrammis.

6. Pidades silmas omandatud kogemusi, vaatab agentuur kindlate ajavahemike järel uuesti läbi lõikes 2 nimetatud võrgu põhiosad ja teeb muudatused vastavalt haldusnõukogu otsusele, arvestades liikmesriikides aset leidnud uusi ametissenimetamisi.

Artikkel 5

Korraldus

1. Et hõlbustada artiklis 4 nimetatud võrgu tööd, võib agentuur vastavalt artikli 4 lõikele 4 haldusnõukogu poolt määratud institutsioonidega kokku leppida vajalikus koostöökorralduses, seda eriti lepingute suhtes, et institutsioonid saaksid edukalt täita agentuuri poolt neile usaldatud ülesandeid.

2. Oma territooriumil loodud riiklike institutsioonide ja organisatsioonide puhul võib liikmesriik ette näha, et selline koostöö agentuuriga korraldatakse kooskõlastatult riigi kontrollkeskusega.

Artikkel 6

Informatsioon

Agentuurile antavaid või sealt lähtuvaid andmeid ja infot võib avaldada ja need tehakse avalikkusele kättesaadavaks kooskõlas haldusnõukogu sätestatud juhistega vastavalt ühenduse ja liikmesriikide eeskirjadele informatsiooni, eriti konfidentsiaalse informatsiooni levitamise kohta.

Artikkel 7

Juriidiline isik

1. Agentuur on juriidiline isik.

2. Agentuuril on kõikides liikmesriikides kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mida vastavalt nende riikide seadustele antakse juriidilistele isikutele.

Artikkel 8

Haldusnõukogu

1. Agentuuril on haldusnõukogu, mis koosneb 27 liikmest, kellest

a) kaksteist liiget esindavad liikmesriikide valitsusi;

b) kuus liiget esindavad tööandjate organisatsioone;

c) kuus liiget esindavad töötajate organisatsioone;

d) kolm liiget esindavad komisjoni.

2. Lõike 1 punktides a, b ja c märgitud liikmed nimetab nõukogu.

Lõike 1 punktis a märgitud liikmed nimetatakse liikmesriikide ettepaneku alusel põhimõttel üks liige iga liikmesriigi kohta.

Lõike 1 punktides b ja c märgitud liikmed nimetatakse rotatsioonisüsteemi alusel nõukogu otsusega 74/325/EMÜ [7] loodud töötervishoiu, -hügieeni ja -ohutuse nõuandva komitee tööandjaid ja töötajaid esindavate liikmete hulgast komitee nende liikmerühmade ettepaneku alusel põhimõttel üks liige iga liikmesriigi kohta.

Nõukogu nimetab samal ajal ja samadel tingimustel asendusliikme, kes osaleb haldusnõukogu istungitel üksnes liikme äraolekul või vastavalt kodukorra sätetele.

Komisjon nimetab liikmed ja asendusliikmed, kes teda esindavad.

3. Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on kolm aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada, välja arvatud lõike 1 punktides b ja c märgitud isikud.

Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed ametisse kuni nende tagasinimetamiseni või asendamiseni.

4. Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast üheks aastaks esimehe ja kolm aseesimeest.

5. Esimees kutsub haldusnõukogu kokku vähemalt kaks korda aastas ning vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

6. Haldusnõukogu otsused võetakse vastu kahekolmandikulise häälteenamusega.

Igal haldusnõukogu liikmel on üks hääl.

Asendusliikmel on õigus hääletamisest osa võtta üksnes täisliikme äraolekul.

7. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi haldusnõukogu esimehel ja direktoril on õigus vaatlejana osaleda haldusnõukogu istungitel.

8. Haldusnõukogu võtab vastu kodukorra, mis jõustub, kui nõukogu on pärast nõupidamist komisjoniga selle heaks kiitnud.

Artikkel 9

Vaatlejad

Haldusnõukogu võib pärast nõupidamist komisjoniga kutsuda vaatlejaiks mitteliikmesriikide, ühenduse institutsioonide ja asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid.

Artikkel 10

Iga-aastane tööprogramm. Üldine aastaaruanne

1. Pärast nõupidamist komisjoni ja tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu konsultatiivkomiteega võtab haldusnõukogu artiklis 11 nimetatud direktori koostatud eelnõu alusel vastu agentuuri iga-aastase tööprogrammi.

Programmi võib korrigeerida aasta jooksul sama korra alusel.

Programm võetakse vastu eespool märgitud korra kohaselt ja see on osa jooksvast nelja aasta programmist.

Esimene iga-aastane tööprogramm tuleb vastu võtta üheksa kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

2. Hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks võtab haldusnõukogu vastu kõikides ühenduse ametlikes keeltes koostatud üldise aastaaruande agentuuri tegevuse kohta.

Üldises aastaaruandes võrreldakse eelkõige saavutatud tulemusi iga-aastases tööprogrammis seatud eesmärkidega.

Direktor edastab üldise aastaaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, majandus- ja sotsiaalkomiteele, liikmesriikidele ja tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu konsultatiivkomiteele.

Artikkel 11

Direktor

1. Agentuuri juhib direktor, kelle haldusnõukogu nimetab komisjoni ettepanekul viieks aastaks. Direktorit võib ametisse tagasi nimetada.

2. Direktor on agentuuri seaduslik esindaja.

Ta vastutab:

- haldusnõukogus vastuvõetud otsuste ja programmide nõuetekohase ettevalmistamise ja elluviimise eest,

- agentuuri igapäevase juhtimise eest,

- artikli 10 lõikes 2 nimetatud aruande ettevalmistamise ja avaldamise eest,

- määratud ülesannete täitmise eest,

- kõikide personaliküsimuste eest,

- haldusnõukogu istungite ettevalmistamise eest.

3. Direktor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

Artikkel 12

Eelarve

1. Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse agentuuri kõigi tulude ja kulude kalkulatsioon, mida arvestatakse agentuuri eelarve koostamisel.

2. Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Agentuuri tulude hulka kuulub Euroopa ühenduste üldeelarvesse võetud ühenduse toetus, ilma et see piiraks teiste vahendite kasutamist, mis on saadud tasuna agentuuri osutatud teenuste eest.

4. Agentuuri kulud hõlmavad muu hulgas töötajate töötasusid, haldus- ja infrastruktuurikulusid, tegevuskulusid ning kulusid, mis tulenevad tööprogrammi rakendamisel institutsioonide või asutustega sõlmitud lepingutest.

Artikkel 13

Tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu. Eelarve vastuvõtmine

1. Hiljemalt iga aasta 15. veebruariks valmistab direktor ette agentuuri esialgse eelarve eelnõu järgmiseks eelarveaastaks ning edastab selle koos ametikohtade loeteluga haldusnõukogule.

2. Haldusnõukogu koostab eelarve eelnõu koos ametikohtade loeteluga ning edastab selle komisjonile hiljemalt 31. märtsiks. Selle alusel määrab komisjon vastavad toetuse kalkulatsioonid, mida arvestatakse Euroopa ühenduste esialgses üldeelarve eelnõus, mille ta esitab nõukogule vastavalt asutamislepingu artiklile 203.

3. Haldusnõukogu võtab agentuuri eelarve koos ametikohtade loeteluga vastu enne eelarveaasta algust, kohandades seda vastavalt vajadusele ühenduse toetust ja agentuuri muid vahendeid arvestades.

Artikkel 14

Eelarve täitmine

1. Direktor vastutab agentuuri eelarve täitmise eest.

2. Järelevalve agentuuripoolse kohustustevõtmise ja kulutuste eest tasumise ning agentuuri kõigi tulude kindlakstegemise ja laekumise üle on komisjoni finantskontrolöri ülesanne.

3. Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks saadab direktor komisjonile, juhatusele ja kontrollikojale aruande agentuuri kõikide tulude ja kulude kohta eelmisel eelarveaastal.

Kontrollikoda vaatab selle läbi vastavalt asutamislepingu artiklile 188c.

4. Haldusnõukogu annab heakskiidu direktori tegevusele eelarve täitmisel.

Artikkel 15

Sisemised rahandussätted

Pärast komisjoni ja kontrollikoja arvamuse saamist võtab haldusnõukogu vastu sisemised rahandussätted, millega nähakse ette eelkõige agentuuri eelarve koostamise ja täitmise kord.

Artikkel 16

Ametisaladus

Haldusnõukogu liikmed, direktor, personal ja teised agentuuri tegevuses osalevad isikud ei tohi isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist avalikustada ametisaladuse pidamise kohustuse alla käivat infot.

Artikkel 17

Keelte kasutamine

Agentuuri töös kehtib ühenduse institutsioonide keelte kasutamise kord.

Artikkel 18

Tõlketeenused

Agentuuri tööks vajalikud tõlketeenused tagab ühenduse asutuste tõlkekeskus, kui see tegutsemist alustab.

Artikkel 19

Privileegid ja immuniteedid

Agentuuri suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 20

Töötajad

1. Agentuuri töötajate kohta kehtivad määrused ja eeskirjad, mida kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike ja teiste teenistujate suhtes.

2. Agentuur kasutab oma töötajate suhtes ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitusi.

3. Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 21

Vastutus

1. Agentuuri lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.

Euroopa Ühenduste Kohtu jurisdiktsiooni alla kuulub otsuste tegemine vastavalt agentuuri sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

2. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab agentuur kõik kahjud, mida agentuur või selle teenistujad oma kohustuste täitmisel on tekitanud, vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele.

Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alla.

3. Teenistujate isiklikku vastutust agentuuri ees reguleerivad agentuuri töötajate suhtes kohaldatavad sätted.

Artikkel 22

Seaduslikkuse kontroll

Liikmesriigid, haldusnõukogu liikmed ning otseselt ja isiklikult asjassepuutuvad kolmandad isikud võivad pöörduda komisjoni poole iga agentuuri otsese või kaudse toimingu asjus selle seaduslikkuse kontrollimiseks.

Komisjoni poole pöördutakse 15 päeva jooksul alates päevast, mil asjassepuutuv isik sai esmakordselt teada kõnealusest toimingust.

Komisjon teeb otsuse ühe kuu jooksul. Kui selle aja jooksul otsust ei tehta, loetakse küsimus tagasilükatuks.

Artikkel 23

Läbivaatamisklausel

Hiljemalt viie aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest vaatab nõukogu komisjoni asjakohast ettepanekut sisaldava ettekande alusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga käesoleva määruse ja vajalikuks osutunud agentuuri uued ülesanded läbi.

Artikkel 24

Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuli 1994

Nõukogu nimel

eesistuja

K. Kinkel

[1] EÜT C 271, 16.10.1991, lk 3.

[2] EÜT C 128, 9.5.1994.

[3] EÜT C 169, 6.7.1992, lk 44.

[4] EÜT C 28, 3.2.1988, lk 3.

[5] EÜT C 28, 3.2.1988, lk 1.

[6] EÜT C 323, 30.11.1993, lk 1.

[7] EÜT L 185, 9.7.1974, lk 15.

--------------------------------------------------

Nõukogu ja komisjoni avaldus Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri asukoha kohta

Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise määruse vastuvõtmise puhul märgivad nõukogu ja komisjon, et:

- 29. oktoobril 1993 riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil toimunud kohtumisel otsustasid liikmesriikide esindajad, et Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri asukoht on Hispaanias, Hispaania valitsuse poolt määratavas linnas,

- Hispaania valitsus on nimetanud agentuuri asukohaks Bilbao linna.

--------------------------------------------------