Komisjoni direktiiv 94/37/EÜ,

22. juuli 1994,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, [1] viimati muudetud komisjoni direktiiviga 93/71/EMÜ, [2] eriti selle artikli 18 lõiget 2,

ning arvestades, et:

direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas sätestatakse nõuded, mille alusel esitavad taotlejad toimiku toimeaine kandmiseks I lisasse ja loa andmiseks taimekaitsevahendi jaoks;

II ja III lisas on vaja taotlejate jaoks võimalikult täpselt esitada üksikasjad nõutava teabe kohta, näiteks asjaolud, tingimused ja tehnilised protokollid, mille alusel teatavad andmed saadakse; kõnealused sätted tuleks kehtestada niipea, kui need on kättesaadavad, et taotlejad saaksid neid toimikute ettevalmistamisel kasutada;

praegu saab üksikasjalikumalt täpsustada nõudeid toimeaine määratluse, selle füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning täiendava teabe kohta, mis on sätestatud II lisa A osa 1., 2. ja 3. jaos;

praegu saab üksikasjalikumalt täpsustada nõudeid taimekaitsevahendite määratluse, nende füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omaduste ning muu üldteabe kohta, mis on sätestatud III lisa A osa 1.- 4. jaos;

käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 91/414/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1. II lisa A osa jaod pealkirjadega "1. Toimeaine määratlus", "2. Toimeaine füüsikalised ja keemilised omadused" ning "3. Täiendav teave toimeaine kohta" asendatakse käesoleva direktiivi I lisaga;

2. III lisa A osa jaod pealkirjadega "1. Taimekaitsevahendi määratlus", "2. Taimekaitsevahendi füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused", "3. Andmed töötlemise kohta" ning "4. Täiendav teave taimekaitsevahendi kohta" asendatakse käesoleva direktiivi II lisaga.

Artikkel 2

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. juunil 1995. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid võtavad vastu kõnealused meetmed, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub 1. augustil 1994.

Brüssel, 22. juuli 1994

Komisjoni nimel

komisjoni liige

René Steichen

[1] EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

[2] EÜT L 221, 31.8.1993, lk 27.

--------------------------------------------------

I LISA

1 Toimeaine määratlus

Esitatav teave peab olema piisav iga toimeaine täpseks identifitseerimiseks, selle määratlemiseks spetsifikatsiooni alusel ja selle laadi iseloomustamiseks. Osutatud teavet ja andmeid on vaja kõikide toimeainete puhul, kui ei ole ette nähtud teisiti.

1.1 Taotleja (nimi, aadress jne)

Tuleb esitada taotleja nimi ja aadress (alaline aadress ühenduses), samuti kontaktisiku nimi, ametikoht ning telefoni ja telefaksi number.

Kui peale selle on taotlejal kontor, agent või esindaja liikmesriigis, millele I lisasse kandmise taotlus esitatakse, või komisjoni määratud referentliikmesriigis, kui see on kõnealusest liikmesriigist erinev, tuleb esitada kohaliku kontori, agendi või esindaja nimi ja aadress, samuti kontaktisiku nimi, ametikoht ning telefoni ja telefaksi number.

1.2 Tootja (nimi, aadress, sh tootmisettevõtte asukoht)

Tuleb esitada toimeaine tootja või tootjate nimi ja aadress, samuti iga toimeainet tootva tootmisettevõtte nimi ja aadress. Tuleb märkida kontaktasutus (eelistatult keskne kontaktasutus koos nime ning telefoni ja telefaksi numbriga), et oleks võimalik esitada ajakohastatud teavet ja vastata tekkivatele küsimustele tootmistehnoloogia ja -protsessi ning toote (vajaduse korral ka üksikute partiide) kvaliteedi kohta. Kui pärast toimeaine kandmist I lisasse muutub tootjate asukoht või nende arv, tuleb nõutav teave esitada uuesti komisjonile ja liikmesriikidele.

1.3 Kavandatav või ISO heakskiidetud üldnimetus ja sünonüümid

Tuleb märkida ISO üldnimetus või kavandatav ISO üldnimetus ja vajaduse korral muud kavandatavad või tunnustatavad üldnimetused (sünonüümid), samuti asjaomase nomenklatuuri eest vastutava asutuse nimi.

1.4 Keemiline nimetus (IUPACi ja CA nomenklatuur)

Tuleb esitada direktiivi 67/548/EMÜ I lisas märgitud nimetus või kui see on kõnealusesse direktiivi kandmata, nii IUPACi kui ka CA nomenklatuurile vastav nimetus.

1.5 Tootja arenduskood(id)

Tuleb märkida koodid, mida on kasutatud arendustöös toimeaine identifitseerimiseks, samuti toimeaineid sisaldavate preparaatide identifitseerimiseks nende olemasolu korral. Iga koodnumbri puhul tuleb esitada sellega seotud materjal, kasutusaeg ja liikmesriigid või muud riigid, kus seda on kasutatud või kasutatakse.

1.6 CASi, EMÜ ja CIPACi numbrid (olemasolu korral)

Tuleb märkida Chemical Abstractsi, EMÜ (EINECSi või ELINCSi) ja CIPACi numbrid nende olemasolu korral.

1.7 Molekuli- ja struktuurivalem, molekulmass

Tuleb märkida toimeaine molekulivalem, molekulimass ja struktuurivalem ning vajaduse korral iga toimeaines sisalduva stereoisomeeri ja optilise isomeeri struktuurivalem.

1.8 Toimeaine tootmismeetod (sünteesi viis)

Tuleb esitada iga tootmisettevõtte tootmismeetod koos lähteainete, keemiliste meetodite ja lõpptootes esinevate kõrvalproduktide ja lisanditega. Üldjuhul ei nõuta tehnilist teavet protsessi kohta.

Kui teave esitatakse tootmisettevõtte katsetootmise kohta, tuleb nõutav teave esitada uuesti pärast tööstuslike tootmismeetodite ja -protsesside stabiliseerumist.

1.9 Toimeaine puhtuse spetsifikatsioon (g/kg)

Tuleb esitada puhta toimeaine (v.a mitteaktiivsed isomeerid) miinimumsisaldus (g/kg) toodetud aines, mida kasutatakse preparaatide valmistamiseks.

Kui teave esitatakse tootmisettevõtte katsetootmise kohta, tuleb nõutav teave esitada komisjonile ja liikmesriikidele uuesti pärast tööstuslike tootmismeetodite ja -protsesside stabiliseerumist, kui muudatused tootmises põhjustavad puhtuse spetsifikatsiooni muutuse.

1.10 Isomeerid, lisandid ja lisaained (nt stabilisaatorid), nende struktuurivalemid ja sisaldus, väljendatuna g/kg

Tuleb esitada mitteaktiivsete isomeeride maksimaalne sisaldus (g/kg) ja vajaduse korral isomeeride ja diastereoisomeeride suhe. Peale selle tuleb esitada iga täiendava komponendi, välja arvatud lisaainete ning kaasa arvatud kõrvalproduktide ja lisandite maksimumsisaldus (g/kg). Lisaainete puhul tuleb esitada nende sisaldus (g/kg).

Iga komponendi kohta, mille sisaldus on vähemalt 1 g/kg, tuleb vajaduse korral esitada järgmine teave:

- keemiline nimetus vastavalt IUPACi ja CA nomenklatuurile,

- olemasolu korral ISO üldnimetus või kavandatav üldnimetus,

- olemasolu korral CASi number, EMÜ (EINECSi või ELINCSi) number ja CIPACi number,

- molekuli- ja struktuurivalem,

- molekulmass ja

- maksimumsisaldus (g/kg).

Kui tootmisprotsess eeldab, et toimeaine sisaldab selliseid lisandeid ja kõrvalprodukte, mis on toksikoloogiliste, ökotoksikoloogiliste ja keskkonnaomaduste tõttu eriti ebasoovitavad, tuleb kindlaks määrata ja esitada iga sellise ühendi sisaldus. Sel juhul tuleb iga asjaomase komponendi puhul esitada kasutatud analüüsimeetodid ja piisavalt madalad määramispiirid. Peale selle tuleb vajaduse korral esitada järgmine teave:

- keemiline nimetus vastavalt IUPACi ja CA nomenklatuurile,

- olemasolu korral ISO üldnimetus või kavandatav üldnimetus,

- olemasolu korral CASi number, EMÜ (EINECSi või ELINCSi) number ja CIPACi number,

- molekuli- ja struktuurivalem,

- molekulmass ja

- maksimumsisaldus (g/kg).

Kui teave esitatakse tootmisettevõtte katsetootmise kohta, tuleb nõutav teave esitada uuesti pärast tööstuslike tootmismeetodite ja -protsesside stabiliseerumist, kui muudatused tootmises põhjustavad puhtuse spetsifikatsiooni muutuse.

Kui esitatud teave ei ole komponendi, eriti kondensaadi täielikuks identifitseerimiseks piisav, tuleb esitada üksikasjalik teave iga sellise komponendi koostise kohta.

Samuti tuleb esitada toimeainesse enne preparaadi tootmist stabiilsuse säilitamiseks ja käsitlemise lihtsustamiseks lisatud komponentide kaubanduslik nimetus. Selliste lisaainete puhul tuleb vajaduse korral esitada järgmine teave:

- keemiline nimetus vastavalt IUPACi ja CA nomenklatuurile,

- olemasolu korral ISO üldnimetus või kavandatav üldnimetus,

- olemasolu korral CASi number, EMÜ (EINECSi või ELINCSi) number ja CIPACi number,

- molekuli- ja struktuurivalem,

- molekulmass ja

- maksimumsisaldus (g/kg).

Lisatud komponentide puhul, välja arvatud toimeaine ja tootmisprotsessist tulenevate lisandite puhul, tuleb esitada komponendi (lisaaine) toime:

- vahutamisvastane aine,

- antifriis,

- sideaine,

- muu toime (täpsustada),

- puhver,

- dispergant,

- stabilisaator.

1.11 Partiide analüütiline profiil

Toimeaine representatiivseid proove tuleb analüüsida puhta toimeaine, mitteaktiivsete isomeeride, lisandite ja lisaainete sisalduse määramiseks. Esitatud analüüsitulemused peavad hõlmama kvantitatiivseid andmeid iga komponendi sisalduse kohta (g/kg), kui kõnealune sisaldus ületab 1 g/kg ning komponentide summa moodustab vähemalt 98 % analüüsitavast ainest. Tuleb määrata ja esitada selliste komponentide tegelik sisaldus, mis on eriti ebasoovitavad nende toksikoloogiliste, ökotoksikoloogiliste ja keskkonnaomaduste tõttu. Esitatav teave peab hõlmama üksikute proovide analüüsitulemusi ja kõnealuse teabe kokkuvõtet, millega osutatakse iga asjaomase komponendi minimaalsele või maksimaalsele ja tüüpilisele sisaldusele.

Kui toimeainet toodetakse eri ettevõtetes, tuleb kõnealune teave esitada iga ettevõtte kohta eraldi.

Peale selle tuleb võimaluse ja vajaduse korral analüüsida toimeaine proove, mis on toodetud laboratooriumis või katsetootmise raames, kui kõnealust materjali on kasutatud toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste andmete saamiseks.

2 Toimeaine füüsikalised ja keemilised omadused

i) Esitatav teave peab kirjeldama toimeainete füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning koos asjaomase teabega iseloomustama toimeaineid. Eelkõige peab esitatav teave võimaldama:

- toimeainetega seotud füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste ohtude kindlakstegemist,

- toimeainete liigitamist ohtude põhjal,

- I lisasse kandmisega seotud asjakohaste piirangute ja tingimuste valimist ja

- asjakohaste hoiatusväljendite ja ohutusmeetmete täpsustamist.

Osutatud teave ja andmed on vajalikud kõikide toimeainete puhul, kui ei ole ette nähtud teisiti.

ii) Esitatav teave peab koos asjaomaste preparaatide kohta esitatava teabega võimaldama kindlaks teha preparaatidega seotud füüsikalised ja keemilised ohud, liigitada preparaadid ja teha kindlaks, et preparaate saab kasutada asjatute raskusteta ning et nende kokkupuude inimeste, loomade ja keskkonnaga on minimaalne, arvestades preparaadi kasutusviisi.

iii) Tuleb märkida, mil määral vastavad asjaomastele ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni spetsifikatsioonidele toimeained, mida soovitakse kanda I lisasse. Kõrvalekaldeid ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni spetsifikatsioonidest tuleb üksikasjalikult kirjeldada ja põhjendada.

iv) Teatavatel täpsustatud juhtudel tuleb teha katsed, kasutades ettekirjutatud spetsifikatsiooniga puhastatud toimeainet. Sel juhul tuleb esitada puhastamismeetodi(te) põhimõtted. Tuleb esitada kõnealuse katsematerjali puhtus, mis on saadud parimat olemasolevat tehnoloogiat kasutades ja mis on võimalikult kõrge. Juhul kui saadud puhtusaste on madalam kui 980 g/kg, tuleb esitada põhjendus.

Kõnealune põhjendus peab näitama, et puhta toimeaine tootmiseks on kasutatud kõiki tehniliselt otstarbekaid ja mõistlikke võimalusi.

2.1 Sulamis- ja keemistemperatuur

2.1.1. Puhastatud toimeaine sulamistemperatuur või vajaduse korral külmumis- või tahkumistemperatuur määratakse kindlaks ja esitatakse vastavalt EMÜ meetodile A 1. Mõõtmisi tuleks teha temperatuurini 360 °C.

2.1.2. Puhastatud toimeaine keemistemperatuur tuleb vajaduse korral määrata ja esitada vastavalt EMÜ meetodile A 2. Mõõtmisi tuleks teha temperatuurini 360 °C.

2.1.3. Kui sulamis- ja/või keemistemperatuuri ei ole võimalik lagunemise või sublimatsiooni tõttu määrata, tuleb esitada lagunemise või sublimatsiooni temperatuur.

2.2 Suhteline tihedus

Nende toimeainete puhul, mis on vedelikud või tahked ained, tuleb puhastatud toimeaine suhteline tihedus määrata ja esitada vastavalt EMÜ meetodile A 3.

2.3 Aururõhk (Pa), lenduvus (nt Henry konstant)

2.3.1. Puhastatud toimeaine aururõhk tuleb esitada vastavalt EMÜ meetodile A 4. Kui aururõhk on väiksem kui 10-5 Pa, võib aururõhku temperatuuril 20 või 25 °C hinnata aururõhu kõvera abil.

2.3.2. Nende toimeainete puhul, mis on tahked ained või vedelikud, tuleb puhastatud toimeaine lenduvus (Henry konstant) määrata või arvutada vees lahustuvuse ja aururõhu põhjal ning esitada ühikutes (Pa × m3 × mol-1).

2.4 Välimus (füüsikaline olek, värvus ja lõhn, kui on teada)

2.4.1. Tuleb esitada nii toodetud toimeaine kui ka puhastatud toimeaine värvuse ja füüsikalise oleku kirjeldus.

2.4.2. Tuleb esitada kirjeldus toodetud toimeaine ja puhastatud toimeaine lõhna kohta, mida on täheldatud kõnealuste ainete käsitlemisel laboratooriumides või tootmisettevõtetes.

2.5 Spektrid (UV/VIS, IP, TMR, MS), molekulaarne ekstinktsioon asjaomastel lainepikkustel

2.5.1. Määrata ja esitada tuleb järgmised spektrid koos tõlgendamiseks vajalike signaali omaduste tabeliga: puhastatud toimeaine ultravioletse/nähtava valguse spekter (UV/VIS), infrapunaspekter (IP), tuumamagnetresonantsi spekter (TMR) ja massispekter (MS) ning molekulaarne ekstinktsioon asjaomastel lainepikkustel.

Määrata ja esitada tuleb lainepikkused, mil esineb UV/nähtava valguse molekulaarne ekstinktsioon ja vajaduse korral lainepikkus kõrgeima neeldumisväärtuse juures üle 290 nm.

Nende toimeainete puhul, mis on lahustunud optilised isomeerid, tuleb mõõta ja esitada optiline puhtus.

2.5.2. UV/nähtava valguse neeldumisspekter, infrapunaspekter, tuumamagnetresonantsi spekter ja massispekter tuleb vajaduse korral määrata ja esitada toksikoloogilise, ökotoksikoloogilise ja keskkondliku tähtsusega lisandite identifitseerimiseks.

2.6 Lahustuvus vees ja pH (4-10) mõju lahustuvusele

Puhastatud toimeainete lahustuvus vees atmosfäärirõhu all tuleb määrata ja esitada vastavalt EMÜ meetodile A 6. Lahustuvus vees tuleb määrata neutraalses keskkonnas (s.t destilleeritud vesi tasakaalus atmosfääri süsinikdioksiidiga). Kui toimeaine on võimeline moodustama ioone, tuleb vees lahustuvus määrata ka happelises keskkonnas (pH 4-6) ja leeliselises keskkonnas (pH 8-10) ning esitada tulemused. Kui toimeaine stabiilsus vesikeskkonnas on selline, et vees lahustuvust ei saa määrata, tuleb esitada põhjendus katseandmete põhjal.

2.7 Lahustuvus orgaanilistes lahustites

Tuleb määrata toodetud toimeaine lahustuvus allpool loetletud orgaanilistes lahustites temperatuuril 15-25 °C ja esitada tulemus, kui see on alla 250 g/kg; täpsustada tuleb kohaldatavat temperatuuri:

- alifaatne süsivesinik: eelistatult n-heptaan,

- aromaatne süsivesinik: eelistatult ksüleen,

- halogeenitud süsivesinik: eelistatult 1,2-dikloroetaan,

- alkohol: eelistatult metanool või isopropüülalkohol,

- ketoon: eelistatult atsetoon,

- ester: eelistatult etüülatsetaat.

Kui teatava toimeaine puhul ei sobi üks või mitu nimetatud lahustitest (nt reageerib katsematerjaliga), võib kasutada alternatiivseid lahusteid. Sel juhul tuleb tehtud valikuid põhjendada kõnealuste lahustite struktuuri ja polaarsuse osas.

2.8. Jaotustegur n-oktanool/vesi ja pH (4-10) mõju

Puhastatud toimeaine jaotustegur n-oktanool/vesi tuleb määrata ja esitada vastavalt EMÜ meetodile A 8. Kui aine on pKa väärtuse järgi happeline või aluseline (< 12 hapete puhul, > 2 aluste puhul), tuleb uurida pH (4-10) mõju.

2.9 Püsivus vees, hüdrolüüsiaste, fotokeemiline lagunemine, lagunemisprodukti(de) kvantsaagis ja nende identifitseerimine, dissotsiatsioonikonstant ja pH (4-9) toime

2.9.1. Puhastatud toimeainete (tavaliselt radiomärgistusega toimeained, puhtusega > 95 %) hüdrolüüsiaste tuleb määrata iga pH väärtuse 4, 7 ja 9 puhul steriilsetes tingimustes ja ilma valguseta ning esitada vastavalt EMÜ meetodile C 7. Madala hüdrolüüsiastmega ainete puhul võib kõnealuse astme määrata temperatuuril 50 °C või muul kohasel temperatuuril.

Kui temperatuuril 50 °C märgatakse lagunemist, tuleb määrata lagunemismäär muul temperatuuril ning koostada Arrheniuse graafik hüdrolüüsi hindamiseks temperatuuril 20 °C. Esitada tuleb moodustunud hüdrolüüsisaaduste määratlus ja püsiv hüdrolüüsiaste. Samuti tuleb esitada hinnanguline DT 50 väärtus.

2.9.2. Selliste ühendite puhul, mille molaarne neeldumistegur lainepikkusel λ ≥ 290 nm on (ε) > 10 (1 × mol-1 × cm-1), tuleb määrata tavaliselt radiomärgistusega toimeaine otsene fototransformatsioon puhastatud (nt destilleeritud) vees temperatuuril 20-25 °C, kasutades steriilsetes tingimustes kunstlikku valgust ja vajaduse korral lahustumist soodustavat ainet ning esitada tulemus. Kaaslahustina või lahustumist soodustava ainena ei tohi kasutada sensibilisaatoreid, näiteks atsetooni. Valgusallikas peab simuleerima päikesevalgust ja sel peavad olema filtrid kiirguse välistamiseks lainepikkustel λ < 290 nm. Esitada tuleb nende moodustunud lagunemisproduktide määratlus, mis kogu uuringu vältel on olemas kogustes > 10 % lisatud toimeainest, ainetase, mis moodustab kohaldatud radioaktiivsusest vähemalt 90 %, samuti fotokeemiline poolestusaeg.

2.9.3. Otsese fototransformatsiooni uurimise korral tuleb määrata ja esitada kvantsaagis otsese fotodegradatsiooni puhul vees, samuti tuleb esitada arvutused toimeaine teoreetilise eluea määramiseks pealmises veekihis ning toimeaine tegeliku eluea määramiseks.

Kõnealust meetodit kirjeldatakse väljaandes "FAO Revised Guidelines on Environmental Criteria for the Registration of Pesticides".

2.9.4. Kui vees esineb dissotsiatsiooni, tuleb vastavalt OECD katsesuunisele 112 määrata ja esitada puhastatud toimeaine dissotsiatsioonikonstant või -konstandid (pKa väärtused). Teoreetiliste kaalutluste põhjal tuleb esitada moodustunud dissotsieerunud liikide määratlus. Kui toimeaine on sool, tuleb esitada aktiivaine pKa väärtus.

2.10. Stabiilsus õhus, fotokeemiline lagunemine, lagunemisprodukt(id)

Tuleb esitada toimeaine fotokeemilise oksüdatiivse lagunemise (kaudne fototransformatsioon) hinnang.

2.11. Süttivus ja isesüttivus

2.11.1. Selliste toodetud toimeainete puhul, mis on tahked ained, gaasid või kergesti süttivaid gaase moodustavad ained, tuleb süttivus määrata ja esitada vastavalt EMÜ meetodile A 10, A 11 või A 12.

2.11.2. Toodetud toimeainete isesüttivus tuleb määrata ja esitada vastavalt EMÜ meetodile A 15 või A 16 ja/või vajaduse korral vastavalt katsele UN-Bowes-Cameron-Cage-Test (UN-soovitused ohtlike kaupade veo kohta, 14. peatükk, nr 14.3.4).

2.12 Leekpunkt

Toimeainete puhul, mille sulamistemperatuur on alla 40 °C, tuleb leekpunkt määrata ja esitada vastavalt EMÜ meetodile A 9; kasutada tuleks üksnes kinnise tiigli meetodeid.

2.13 Plahvatavus

Toodetud toimeainete plahvatavus tuleb vajaduse korral määrata ja esitada vastavalt EMÜ meetodile A 14.

2.14. Pindpinevus

Pindpinevus tuleb määrata ja esitada vastavalt EMÜ meetodile A 5.

2.15. Oksüdeerimisvõime

Toodetud toimeaine oksüdeerimisvõime tuleb määrata ja esitada vastavalt EMÜ meetodile A 17, välja arvatud juhul, kui toimeaine struktuurivalemi kontrollimine tõestab ilma kahtluseta, et toimeaine ei reageeri põleva materjaliga eksotermiliselt. Sel juhul on piisav, kui kõnealune teave esitatakse aine oksüdeerimisvõime määramata jätmise põhjendusena.

3 Täiendav teave toimeaine kohta

i) Esitatav teave peab kirjeldama kavandatavaid eesmärke, milleks toimeaineid sisaldavaid preparaate kasutatakse või hakatakse kasutama ning kõnealuste preparaatide kasutamise või kavandatava kasutamise doosi ja viisi.

ii) Esitatav teave peab täpsustama toimeainete käsitlemise, ladustamise ja veo tavameetodeid ning ettevaatusabinõusid.

iii) Esitatavad uuringud, andmed ja teave peavad koos muude asjakohaste uuringute, andmete ja teabega täpsustama ja põhjendama tulekahju korral kohaldatavaid meetodeid ja ettevaatusabinõusid. Tulekahju korral tekkivaid võimalikke põlemissaadusi tuleb hinnata toimeaine keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omaduste põhjal.

iv) Esitatavad uuringud, andmed ja teave peavad koos muude asjakohaste uuringute, andmete ja teabega tõestama eriolukordade puhuks kavandatavate meetmete sobivust.

v) Osutatud teavet ja andmeid on vaja kõikide toimeainete puhul, kui ei ole ette nähtud teisiti.

3.1 Funktsioon, nt fungitsiid, herbitsiid, insektitsiid, repellent, kasvuregulaator

Funktsioon tuleb valida järgmiste seast:

- akaritsiid,

- bakteritsiid,

- fungitsiid,

- herbitsiid,

- insektitsiid,

- molluskitsiid,

- nematotsiid,

- taimekasvuregulaator,

- repellent,

- rodentitsiid,

- allelokeemiline mõjur,

- mutitõrjevahend,

- viritsiid,

- muu (täpsustada).

3.2 Toime kahjulikele organismidele, nt kontaktmürk, sissehingatav mürk, seedemürk, fungitoksiline mürk jne, taimedes süsteemne või mittesüsteemne

3.2.1. Tuleb märkida kahjulike organismide vastase toime laad:

- toime puute kaudu,

- toime mao kaudu,

- toime sissehingamisel,

- fungitoksiline toime,

- fungistaatline toime,

- desikant,

- paljunemist takistav toime,

- muu (täpsustada).

3.2.2. Tuleb märkida, kas toimeaine translotseerub taimedes või mitte ja vajaduse korral, kas selline translokatsioon on apoplastiline, sümplastiline või mõlemat.

3.3 Kavandatav kasutusala, nt avamaa, kasvuhoone, taimsete saaduste ladustamine, koduaed

Toimeainet sisaldavate preparaatide olemasolev(ad) või kavandatav(ad) kasutusala(d) tuleb valida järgmiste seast:

- avamaa, nt põllumajandus, aiandus, metsandus ja viinamarjakasvatus,

- kasvuhoone,

- ilutaimed,

- umbrohutõrje harimata maadel,

- koduaed,

- toataimed,

- taimsete saaduste ladustamine,

- muu (täpsustada).

3.4 Tõrjutavad kahjulikud organismid ja kaitstavad või töödeldavad põllukultuurid või tooted

3.4.1. Tuleb esitada üksikasjalikud andmed kasutamise või kavandatava kasutamise kohta töödeldavate ja vajaduse korral kaitstavate põllukultuuride, põllukultuuride rühmade, taimede või taimsete saaduste puhul.

3.4.2. Vajaduse korral tuleb esitada üksikasjalikud andmed kahjulike organismide kohta, kelle vastu kaitset pakutakse.

3.4.3. Vajaduse korral tuleb teatada saavutatud mõju, nt idu hävimine, küpsemise pidurdumine, varre lühenemine, suurenenud viljastumine jne.

3.5 Toimeviis

3.5.1. Teadaoleval määral tuleb esitada seletus toimeaine toimeviisi kohta, lähtudes vajaduse korral biokeemilistest ja füsioloogilis(t)est mehhanismi(de)st ja biokeemilis(t)est levikutee(de)st. Võimaluse korral tuleb esitada asjaomaste eksperimentaaluuringute tulemused.

3.5.2. Kui on teada, et toimeaine tuleb kavandatud toime avaldumiseks muuta pärast kõnealust toimeainet sisaldava preparaadi kasutamist metaboliidiks või lagunemisproduktiks, tuleb vajaduse korral aktiivse metaboliidi või lagunemisprodukti kohta esitada punktides 5.6, 5.11, 6.1, 6.2, 6.7, 7.1, 7.2 ja 9 sätestatud teabe põhjal ristviidetena järgmine teave:

- keemiline nimetus vastavalt IUPACi ja CA nomenklatuurile,

- ISO üldnimetus või kavandatav üldnimetus,

- olemasolu korral CASi number, EMÜ (EINECSi või ELINCSi) number ja CIPACi number,

- empiiriline valem ja struktuurivalem ning

- molekulmass.

3.5.3. Tuleb esitada olemasolev teave aktiivsete metaboliitide ja lagunemisproduktide moodustumise kohta, sealhulgas:

- protsessid, mehhanismid ja reaktsioonid,

- kineetiline ja muu teave muundumiskiiruse kohta ja võimaluse korral kiirust piirav tegur,

- muundumise kiirust ja määra mõjutavad keskkonna ja muud tegurid.

3.6 Teave resistentsuse kujunemise või võimaliku kujunemise kohta ning asjakohased toimimisviisid

Võimaluse korral tuleb esitada teave resistentsuse või ristresistentsuse võimaliku kujunemise kohta.

3.7 Soovitatavad meetodid ja ettevaatusabinõud käsitlemisel, ladustamisel, veol või tulekahju korral

Kõikide toimeainete puhul tuleb esitada kemikaali ohutuskaart vastavalt nõukogu direktiivi 65/548/EMÜ [1] artiklile 27.

3.8 Hävitamise või saastusest puhastamise kord

3.8.1 Kontrollitav põletamine

Paljudel juhtudel on toimeainete, saastunud materjalide või saastunud pakendite eelistatud või ainus ohutu kõrvaldamise viis kontrollitav põletamine litsentseeritud jäätmepõletusahjus.

Kui toimeaine halogeenisisaldus on suurem kui 60 %, tuleb esitada toimeaine pürolüütiline käitumine 800 °C juures kontrollitavates tingimustes (sh vajaduse korral hapniku juurdevool ja määratletud viibeaeg) ning polühalogeenitud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide sisaldus pürolüüsisaadustes. Taotleja peab esitama ohutu kõrvaldamise üksikasjalikud juhised.

3.8.2 Muud

Muid toimeainete, saastunud pakendite ja saastunud materjalide kõrvaldamise meetodeid, mida kavatsetakse kasutada, tuleb kirjeldada täielikult. Selliste meetodite kohta tuleb esitada andmed nende tõhususe ja ohutuse kindlakstegemiseks.

3.9. Erakorralised meetmed õnnetusjuhtumi korral

Tuleb esitada vee saastusest puhastamise kord õnnetusjuhtumi korral.

[1] EÜT L 196, 16.8.1967, lk 1.

--------------------------------------------------

II LISA

1. Taimekaitsevahendi määratlus

Esitatav teave peab koos toimeaine(te) kohta esitatava teabega olema piisav preparaatide täpseks identifitseerimiseks ja määratlemiseks, lähtudes spetsifikatsioonist ja laadist. Osutatud teavet ja andmeid on vaja kõikide taimekaitsevahendite puhul, kui ei ole teisiti ette nähtud.

1.1. Taotleja (nimi, aadress jne)

Tuleb esitada taotleja nimi ja aadress (alaline aadress ühenduses), samuti kontaktisiku nimi, ametikoht ning telefoni ja telefaksi number.

Kui peale selle on taotlejal kontor, agent või esindaja liikmesriigis, kus luba taotletakse, tuleb esitada kohaliku kontori, agendi või esindaja nimi ja aadress, samuti kontaktisiku nimi, ametikoht ning telefoni ja telefaksi number.

1.2. Preparaadi ja toimeaine(te) tootja (nimed, aadressid jne, k.a tootmisettevõtete asukohad)

Tuleb esitada preparaadi ja iga selles sisalduva toimeaine tootja nimi ja aadress, samuti iga preparaati ja toimeainet tootva tootmisettevõtte nimi ja aadress.

Iga preparaadi ja selles sisalduva toimeaine puhul tuleb esitada kontaktasutus (eelistatult keskne kontaktasutus, selle nimi ning telefoni ja telefaksi number).

Juhul kui toimeaine on pärit tootjalt, kes ei ole eelnevalt esitanud andmeid vastavalt II lisale, tuleb esitada selgitus puhtuse kohta ja üksikasjalik teave II lisas osutatud lisandite kohta.

1.3. Preparaadi kaubanduslik nimetus või kavandatav kaubanduslik nimetus ja vajaduse korral tootja arenduskood

Esitada tuleb kõik endised ja praegused preparaadi kaubanduslikud nimetused ja kavandatavad kaubanduslikud nimetused ning arenduskoodid, samuti praegused nimetused ja koodid. Kui osutatud nimed ja koodid osutavad samalaadsetele, kuid erinevatele preparaatidele (võivad olla tarvituselt kadunud), tuleb esitada nende erinevuste täielik ja üksikasjalik kirjeldus. (Kavandatav kaubanduslik nimetus ei tohi põhjustada arusaamatust juba registreeritud taimekaitsevahendite kaubanduslike nimetustega.)

1.4. Üksikasjalik kvantitatiivne ja kvalitatiivne teave preparaadi (toimeaine(te) ja abiainete) koostise kohta

1.4.1. Preparaatide kohta tuleb esitada järgmine teave:

- nii tehnilis(t)e aktiivaine(te) kui ka puhta aktiivaine (puhaste aktiivainete) koostis,

- abiainete koostis.

Kontsentratsioonid tuleb väljendada vastavalt direktiivi 78/631/EMÜ artikli 6 lõikele 2.

1.4.2. Toimeainete puhul tuleb esitada ISO üldnimetused või kavandatavad ISO üldnimetused ning CIPACi numbrid ja võimaluse korral EMÜ (EINECSi või ELINCSi) numbrid. Vajaduse korral tuleb märkida, milline sool, ester, anioon või katioon koostises esineb.

1.4.3. Abiained tuleb võimaluse korral identifitseerida keemilise nimetuse järgi vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ I lisale või, juhul kui aine on kõnealusesse direktiivi kandmata, vastavalt IUPACi ja CA nomenklatuurile. Tuleb esitada abiainete struktuur või struktuurivalem. Abiaine iga komponendi puhul tuleb esitada vastav EMÜ (EINECSi või ELINCSi) number ja CASi number, kui need on olemas. Kui esitatav teave ei võimalda abiaine täielikku identifitseerimist, tuleb esitada asjakohane spetsifikatsioon. Samuti tuleb esitada abiainete kaubanduslik nimetus, kui see on olemas.

1.4.4. Tuleb esitada abiainete funktsioon:

- liimaine,

- vahutamisvastane aine,

- antifriis,

- sideaine,

- puhver,

- tugiaine,

- desodeeriv aine,

- dispergant,

- värvaine,

- emeetikum,

- emulgaator,

- väetis,

- konservant,

- lõhnaaine,

- parfüüm,

- propellent,

- repellent,

- aine taimede kaitseks,

- lahusti,

- stabilisaator,

- sünergist,

- paksendaja,

- märgav aine,

- muu (täpsustada).

1.5. Preparaadi füüsikaline olek ja laad (emulgeeruv kontsentraat, märguv pulber, lahus jne)

1.5.1. Preparaadi tüüp ja kood tuleb määrata vastavalt väljaandele "Catalogue of pesticide formulation types and international coding system (GIFAP Technical Monograph No 2, 1989)".

Kui teatav preparaat ei ole kõnealuses trükises täpselt määratletud, tuleb esitada asjaomase preparaadi füüsikalise laadi ja oleku täpne kirjeldus koos ettepanekutega preparaadi tüübi sobivaks kirjeldamiseks ja preparaadi määratlemiseks.

1.6. Funktsioon (herbitsiid, insektitsiid jne)

Funktsioon tuleb valida järgmiste seast:

- akaritsiid,

- bakteritsiid,

- fungitsiid,

- herbitsiid,

- insektitsiid,

- molluskitsiid,

- nematotsiid,

- taimekasvuregulaator,

- repellent,

- rodentitsiid,

- allelokeemiline mõjur,

- talpitsiid,

- viritsiid,

- muu (täpsustada).

2. Taimekaitsevahendi füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused

Tuleb märkida, mil määral vastavad taimekaitsevahendid, mille joaks luba taotletakse, FAO spetsifikatsioonidele, mille on kokku leppinud FAO pestitsiidispetsifikatsioonide, registreerimisnõuete ja taotlusstandardite ekspertide rühma pestitsiidispetsifikatsioonide eksperdirühm. Kõrvalekaldeid FAO spetsifikatsioonidest tuleb üksikasjalikult kirjeldada ja põhjendada.

2.1. Välised tunnused (värvus ja lõhn)

Tuleb esitada nii preparaadi värvuse ja lõhna kui ka füüsikalise oleku kirjeldus.

2.2. Plahvatavus ja oksüdeerimisvõime

2.2.1. Preparaatide plahvatavus tuleb esitada vastavalt EMÜ meetodile A 14. Kui teadaolev termodünaamiline teave tõestab kahtlusteta, et preparaat ei tekita eksotermilist reaktsiooni, piisab kõnealuse teabe esitamisest preparaadi plahvatavuse määramata jätmise põhjendusena.

2.2.2. Tahkel kujul preparaatide oksüdeerumisvõime tuleb määrata ja esitada vastavalt EMÜ meetodile A 17. Muude preparaatide puhul tuleb põhjendada kasutatavat meetodit. Oksüdeerimisvõimet ei tule määrata, kui termodünaamilise teabe põhjal suudetakse kahtlusteta tõestada, et preparaat ei reageeri põlevate materjalidega eksotermiliselt.

2.3. Leekpunkt ja muud süttivuse või isesüttivuse tunnused

Kergesti süttivaid lahusteid sisaldavate vedelike leekpunkt tuleb määrata ja esitada vastavalt EMÜ meetodile A 9. Tahkel kujul preparaatide ja gaaside põlevus tuleb määrata ja esitada vastavalt EMÜ meetoditele A 10, A 11 ja A 12. Preparaatide isesüttivus tuleb määrata ja esitada vastavalt EMÜ meetoditele A 15 või A 16 ja/või vajaduse korral vastavalt katsele UN-Bowes-Cameron-Cage-Test (UN-soovitused ohtlike kaupade veo kohta, 14. peatükk, nr 14.3.4).

2.4. Happelisus/aluselisus ja vajaduse korral pH väärtus

2.4.1. Happeliste preparaatide (pH < 4) ja aluseliste preparaatide (pH > 10) puhul tuleb happelisus või aluselisus ning pH väärtus määrata ja esitada vastavalt CIPACi meetoditele MT 31 ja MT 75.

2.4.2. Preparaadi 1 %lise vesilahjenduse, -emulsiooni või -dispersiooni pH tuleb vajaduse korral määrata ja esitada vastavalt CIPACi meetodile MT 75 (kui preparaati kasutatakse vees lahjendatult).

2.5. Viskoossus ja pindpinevus

2.5.1. Üliväikeste kogustena kasutamiseks ettenähtud vedelpreparaatide puhul tuleb kinemaatiline viskoossus määrata ja esitada vastavalt OECD katsesuunisele 114.

2.5.2. Muude kui Newtoni vedelike viskoossus tuleb määrata ja esitada koos katsetingimustega.

2.5.3. Vedelpreparaatide puhul tuleb pindpinevus määrata ja esitada vastavalt EMÜ meetodile A 5.

2.6. Suhteline tihedus ja puistetihedus

2.6.1. Vedelpreparaatide suhteline tihedus tuleb määrata ja esitada vastavalt EMÜ meetodile A 3.

2.6.2. Pulbri või graanulite kujul preparaatide raputustihedus tuleb määrata ja esitada vastavalt CIPACi meetoditele MT 33, MT 159 või MT 169.

2.7. Ladustamine — stabiilsus ja kõlblikkusaeg: valguse, temperatuuri ja niiskuse mõju taimekaitsevahendi tehnilistele omadustele

2.7.1. Preparaadi stabiilsus pärast 14päevast ladustamist temperatuuril 54 °C tuleb määrata ja esitada vastavalt CIPACi meetodile MT 46.

Kui preparaat on soojustundlik, tuleb kohaldada muid ajavahemikke ja/või temperatuure (nt kaheksa nädalat temperatuuril 40 °C või 12 nädalat temperatuuril 35 °C või 18 nädalat temperatuuril 30 °C).

Kui toimeaine sisaldus on pärast kuumakindluse katset vähenenud üle 5 % esialgsest sisaldusest, esitatakse miinimumsisaldus ja teave lagunemisproduktide kohta.

2.7.2. Peale selle tuleb vedelpreparaatide puhul määrata ja esitada madalate temperatuuride mõju stabiilsusele vastavalt CIPACi meetoditele MT 39, MT 48, MT 51 või MT 54.

2.7.3. Tuleb esitada preparaadi kõlblikkusaeg ümbritseva õhu temperatuuril. Kui kõlblikkusaeg on lühem kui kaks aastat, tuleb kõlblikkusaeg esitada kuulise täpsusega koos asjakohaste täpsustustega temperatuuri kohta. Kasulik teave on esitatud GIFAPi monograafias nr 17.

2.8. Taimekaitsevahendi tehnilised omadused

Preparaadi tehnilised omadused tuleb määrata selleks, et võimaldada otsuse tegemist preparaadi aktsepteeritavuse kohta.

2.8.1. Märguvus

Nende tahkel kujul preparaatide märguvus, mida enne kasutamist lahjendatakse (nt märguvad pulbrid, vees lahustuvad pulbrid, vees lahustuvad graanulid ja vees dispergeeruvad graanulid), määratakse ja esitatakse vastavalt CIPACi meetodile MT 53.3.

2.8.2. Vahutavus

Vees lahustatavate preparaatide vahutavus tuleb määrata ja esitada vastavalt CIPACi meetodile MT 47.

2.8.3. Suspendeeruvus ja suspensiooni püsivus

- Vees dispergeeruvate toodete (nt märguvad pulbrid, vees dispergeeruvad graanulid, suspensiooni kontsentraadid) suspendeeruvus tuleb määrata ja esitada vastavalt CIPACi meetodile MT 15, MT 161 või MT 168.

- Vees dispergeeruvate toodete (nt suspensiooni kontsentraadid ja vees dispergeeruvad graanulid) dispersiooni spontaansus tuleb määrata ja esitada vastavalt CIPACi meetoditele MT 160 või MT 174.

2.8.4. Lahjenduse püsivus

Vees lahustuvate toodete lahjenduse püsivus tuleb määrata ja esitada vastavalt CIPACi meetodile MT 41.

2.8.5. Kuivsõelkatse ja märgsõelkatse

Selleks, et töötlemise hõlbustamise eesmärgil tagada tolmavate pulbrite osakeste sobiv jaotus suuruse järgi, tuleb teostada ja esitada kuivsõelkatse vastavalt CIPACi meetodile MT 59.1.

Vees dispergeeruvate toodete puhul tuleb teostada ja esitada märgsõelkatse vastavalt CIPACi meetodile MT 59.3 või MT 167.

2.8.6. Osakeste jaotus suuruse järgi (tolmavad ja märguvad pulbrid, graanulid), tolmu/peenosiste (graanulid) sisaldus, hõõrdumine ja murenemine (graanulid)

2.8.6.1. Pulbrite puhul tuleb osakeste jaotus suuruse järgi määrata ja esitada vastavalt OECD meetodile 110.

Otse kasutamiseks ettenähtud graanulite nimimõõtmed tuleb kindlaks määrata ja esitada vastavalt CIPACi meetodile MT 58.3, vees dispergeeruvate graanulite puhul vastavalt CIPACi meetodile MT 170.

2.8.6.2. Granuleeritud preparaatide tolmusisaldus tuleb määrata ja esitada vastavalt CIPACi meetodile MT 171. Kui see on kasutaja kokkupuute suhtes vajalik, tuleb tolmu osakeste suurus määrata ja esitada vastavalt OECD meetodile 110.

2.8.6.3. Graanulite hõõrdumise ja murenemise omadused tuleb määrata ja esitada, kui rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud meetodid on kättesaadavad. Andmete selgumisel tuleb need esitada koos kasutatud meetodiga.

2.8.7. Emulgeeruvus, taasemulgeeruvus, emulsiooni stabiilsus

2.8.7.1. Emulgeeruvate preparaatide emulgeeruvus, emulsiooni stabiilsus ja taasemulgeeruvus tuleb määrata ja esitada vastavalt CIPACi meetodile MT 36 või MT 173.

2.8.7.2. Lahjendatud emulsioonidena ja emulsioonidena esinevate preparaatide stabiilsus tuleb määrata ja esitada vastavalt CIPACi meetodile MT 20 või MT 173.

2.8.8. Voolavus, hanguvus (loputatavus) ja tolmavus

2.8.8.1. Granuleeritud preparaatide voolavus tuleb määrata ja esitada vastavalt CIPACi meetodile MT 172.

2.8.8.2. Suspensioonide (nt suspensiooni kontsentraadid, suspoemulsioonid) hanguvus (k.a loputusjäägid) tuleb määrata ja esitada vastavalt CIPACi meetodile MT 148.

2.8.8.3. Tolmavate pulbrite tolmavus pärast punkti 2.7.1 kohast kiirendatud ladustamist tuleb määrata ja esitada vastavalt CIPACi meetodile MT 34 või vastavalt muule sobivale meetodile.

2.9. Füüsikaline ja keemiline kokkusobivus teiste toodetega, k.a nende taimekaitsevahenditega, mille puhul antakse luba koos kasutamiseks

2.9.1. Tsisternides olevate segude füüsikaline kokkusobivus tuleb esitada ettevõttesiseste katsemeetodite põhjal. Vastuvõetav alternatiivne võimalus on praktilise katse teostamine.

2.9.2. Tsisternides olevate segude keemiline kokkusobivus tuleb määrata ja esitada, välja arvatud juhul, kui preparaatide omaduste kontrollimisel on reaktsiooni tekkimise võimalus kahtlusteta välistatud. Sel juhul piisab sellise teabe esitamisest põhjendusena keemilise kokkusobivuse praktilise määramata jätmise kohta.

2.10. Kinnitumine ja jaotumine seemnetel

Seemnete töötlemiseks ettenähtud preparaatide puhul tuleb uurida nii jaotumist kui ka kinnitumist ning esitada teave selle kohta; jaotumise puhul vastavalt CIPACi meetodile MT 175.

2.11. Punktides 2.1-2.10 esitatud andmete kokkuvõte ja hinnang

3. Andmed töötlemise kohta

3.1. Kavandatav kasutusala, nt avamaa, kasvuhoone, taimsete saaduste ladustamine, koduaed

Toimeainet sisaldavate preparaatide olemasolev(ad) või kavandatav(ad) kasutusala(d) tuleb valida järgmiste seast:

- avamaa, nt põllumajandus, aiandus, metsandus ja viinamarjakasvatus,

- kasvuhoone,

- ilutaimed,

- umbrohutõrje harimata maal,

- koduaed,

- toataimed,

- taimsete saaduste ladustamine,

- muu (täpsustada).

3.2. Toime kahjulikele organismidele, nt kontaktmürk, sissehingatav mürk või seedemürk, fungitoksiline või fungistaatiline toime jne, taimedes süsteemne või mittesüsteemne

Tuleb märkida kahjulike organismide vastase toime laad:

- toime puute kaudu,

- toime mao kaudu,

- toime sissehingamisel,

- fungitoksiline toime,

- fungistaatline toime,

- desikant,

- paljunemist takistav aine,

- muu (täpsustada).

Tuleb märkida, kas aine translotseerub taimedes või mitte.

3.3. Üksikasjalikud andmed kavandatud kasutuse kohta, nt tõrjutavate kahjulike organismide tüüp ja/või kaitstavad taimed või taimsed saadused

Tuleb esitada üksikasjalikud andmed kavandatud kasutuse kohta.

Vajaduse korral tuleb teatada saavutatud mõju, nt idu hävimine, küpsemise pidurdumine, varre lühenemine, suurenenud viljastumine jne.

3.4. Kasutatav kogus

Nii preparaadi kui ka toimeaine kasutatav kogus grammides või kilogrammides tuleb esitada töödeldava ühiku (ha, m2, m3) ning iga töötlemismeetodi ja iga töötlemise kohta.

Kasutatavad kogused väljendatakse tavaliselt grammides või kilogrammides hektari kohta või kilogrammides kuupmeetri kohta ning vajaduse korral grammides või kilogrammides tonni kohta; kasvuhoones ja koduaias kasutamise puhul väljendatakse kogused grammides või kilogrammides 100 m2 kohta või grammides või kilogrammides kuupmeetri kohta.

3.5. Toimeaine kontsentratsioon kasutatavas vahendis (nt lahjendatud pihustamisvedelikus, söötades või töödeldud seemnetes)

Toimeaine sisaldus esitatakse vastavalt grammides liitri kohta, grammides kilogrammi kohta, milligrammides kilogrammi kohta või grammides tonni kohta.

3.6. Kasutusviis

Kavandatavat kasutusviisi tuleb kirjeldada täielikult, märkides kasutatava seadme tüübi, kui see on vajalik, samuti lahjendusvedeliku tüübi ja koguse pindala- või ruumalaühiku kohta.

3.7. Kasutamiskorrad ja -ajad ning kaitse kestus

Tuleb esitada kasutamiskordade maksimumarv ja aeg. Vajaduse korral tuleb märkida kaitstavate põllukultuuride või taimede kasvuetapid ning kahjulike organismide arenguetapid. Võimaluse korral tuleb märkida kasutamiskordade vaheline ooteaeg päevades.

Kaitse kestus tuleb märkida nii iga üksiku kasutamiskorra kui ka kasutamiskordade maksimumarvu puhul.

3.8. Vajalikud ooteajad või muud ettevaatusabinõud fütotoksilise toime vältimiseks järelkultuuridel

Vajaduse korral tuleb märkida viimase kasutamiskorra ja järelkultuuride külvamise või istutamise vahelised minimaalsed ooteajad, mida on vaja fütotoksilise toime vältimiseks kõnealustel kultuuridel, lähtudes punktis 6.6 esitatud andmetest.

Järelkultuuride puhul tuleb märkida nende valiku piirangud.

3.9. Kavandatavad kasutusjuhised

Tuleb esitada etikettidele ja infolehtedele trükitavad preparaadi kavandatavad kasutusjuhised.

4. Täiendav teave taimekaitsevahendi kohta

4.1. Pakend (tüüp, materjal, suurus jne), preparaadi sobivus kavandatava pakendimaterjaliga

4.1.1. Kasutatavat pakendit tuleb täielikult kirjeldada ning täpsustada selle materjal, konstrueerimisviis (nt väljapressitud, kokkusulatatud jne), suurus, maht, selle ava suurus, korgi ja plommide tüüp. Pakend tuleb konstrueerida vastavalt FAO pestitsiidide pakendamise juhistes täpsustatud kriteeriumidele ja suunistele.

4.1.2. Pakendi, kaasa arvatud selle korgi tugevus, läbilaskvuskindlus ja vastupidavus tavapärasele veole ja käsitlemisele tuleb määrata ja esitada vastavalt ADRi meetoditele 3552, 3553, 3560, 3554, 3555, 3556 3558 või keskmise suurusega mahtlastikonteinerite puhul vastavalt asjakohastele ADRi meetoditele ning, kui preparaadi puhul nõutakse lastele kättesaamatute korkide kasutamist, vastavalt ISO standardile 8317.

4.1.3. Pakendimaterjali vastupidavus pakendi sisule tuleb esitada vastavalt GIFAPi monograafiale nr 17.

4.2. Töötlemisseadmete puhastamine

Nii töötlemisseadmete kui ka kaitseriietuse puhastamise korda tuleb kirjeldada üksikasjalikult. Puhastamise korra tõhusust tuleb uurida põhjalikult ja see tuleb esitada.

4.3. Ajavahemikud enne uuesti kasutamist, vajalikud ooteajad või muud ettevaatusabinõud inimeste, loomade ja keskkonna kaitseks

Teabe esitamisel tuleb lähtuda toimeainete puhul nõutavatest andmetest ning 7. ja 8. jaos nõutavatest andmetest ning toetuda kõnealustele andmetele.

4.3.1. Põllukultuurides, taimedes ja taimsetes saadustes või nende pinnal, töödeldud aladel või ruumides esinevate jääkide koguse minimeerimiseks tuleb inimeste või karja kaitsmise eesmärgil täpsustada koristuseelseid ooteaegu, ajavahemikke enne uuesti kasutamist või keeluaegu, nt:

- koristuseelne ooteaeg (päevades) iga asjaomase põllukultuuri puhul,

- ajavahemik (päevades) enne uuesti kasutamist karja kaitseks karjatatavate alade puhul,

- ajavahemik (tundides või päevades) enne uuesti kasutamist inimeste kaitseks töödeldud põllukultuuride, ehitiste või ruumide puhul,

- keeluaeg (päevades) sööda puhul,

- ooteaeg (päevades) töötlemise ja töödeldud saaduste käsitlemise vahel või

- ooteaeg (päevades) viimase töötlemiskorra ja järelkultuuride külvamise või istutamise vahel.

4.3.2. Vajaduse korral tuleb katsetulemuste põhjal esitada teave konkreetsete põllumajandus-, taimetervise- või keskkonnanõuete kohta, mille alusel tohib või ei tohi preparaati kasutada.

4.4. Soovitatavad meetodid ja ettevaatusabinõud käsitlemise, ladustamise, veo ja tulekahju korral

Tuleb esitada taimekaitsevahendite käsitlemise üksikasjalikud meetodid ja ettevaatusabinõud nende ladustamisel nii laos kui ka kasutaja tasandil, nende veo ja tulekahju korral. Võimaluse korral tuleb esitada teave põlemissaaduste kohta. Tuleb täpsustada tõenäoliselt tekkivaid ohte ja nende minimeerimise viise ja korda. Tuleb esitada jäätmete või jääkide tekkimise välistamise või minimeerimise kord.

Vajaduse korral viiakse läbi hindamine vastavalt ISO meetodile TR 9122.

Vajaduse korral tuleb esitada kaitseriietuse ja soovitatavate seadmete laad ja omadused. Esitatavad andmed peavad olema küllaldased, et hinnata taimekaitsevahendite sobivust ja tõhusust reaalsetes kasutustingimustes.

4.5. Erakorralised meetmed õnnetusjuhtumi korral

Esitada tuleb taimekaitsevahendite veol, ladustamisel või kasutamisel esineva õnnetusjuhtumi korral järgitav üksikasjalik kord; see peab hõlmama:

- lekke sulgemist,

- alade, sõidukite ja hoonete saastusest puhastamist,

- kahjustatud pakendite, adsorbentide ja muude materjalide kõrvaldamist,

- päästetöötajate ja juuresolijate kaitset,

- esmaabivõtteid.

4.6. Taimekaitsevahendite ja nende pakendite hävitamise ja saastusest puhastamise kord

Hävitamise ja saastusest puhastamise kord tuleb välja töötada nii väikeste koguste (kasutajad) kui ka suurte koguste (ladu) jaoks. Kõnealune kord peab olema kooskõlas kehtivate eeskirjadega jäätmete ja toksiliste jäätmete kõrvaldamise kohta. Soovitatavad kõrvaldamise vahendid ei tohi kahjustada keskkonda ning need peavad olema kättesaadavatest vahenditest kõige tõhusamad ja praktilisemad.

4.6.1. Neutraliseerimise võimalus

Lekke puhul kasutatavat neutraliseerimise korda (nt reaktsioon leelisega vähem toksiliste ühendite moodustamiseks) tuleb kirjeldada, kui selle rakendamine on võimalik. Pärast neutraliseerimist tekkivaid saadusi tuleks praktiliselt või teoreetiliselt hinnata ja need esitada.

4.6.2. Kontrollitav põletamine

Paljudel juhtudel on toimeainete, samuti kõnealuseid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite, saastunud materjalide või saastunud pakendite eelistatud või ainus ohutu kõrvaldamise viis kontrollitav põletamine litsentseeritud jäätmepõletusahjus.

Kui preparaatides sisalduva(te) toimeaine(te) halogeenisisaldus on suurem kui 60 %, tuleb esitada toimeaine pürolüütiline käitumine 800 °C juures kontrollitavates tingimustes (samuti vajaduse korral hapniku juurdevool ja määratletud viibeaeg) ning polühalogeenitud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide sisaldus pürolüüsisaadustes. Taotleja peab esitama ohutu kõrvaldamise üksikasjalikud juhised.

4.6.3. Muu

Kui kavandatakse muid taimekaitsevahendite, pakendite ja saastunud materjalide kõrvaldamise meetodeid, tuleb neid põhjalikult kirjeldada. Selliste meetodite kohta tuleb andmed esitada nende tõhususe ja ohutuse kindlakstegemiseks.

--------------------------------------------------