Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2861/93,

18. oktoober 1993,

millega kehtestatakse teatavate Jaapanist, Taiwanist ja Hiina Rahvavabariigist pärinevate magnetketaste (3,5tollised mikrodisketid) impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. juuli 1988. aasta määrust (EMÜ) nr 2423/88 kaitse kohta dumpinguhinnaga või subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Majandusühenduse liikmed, [1] eriti selle artiklit 12,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist eespool nimetatud määruses sätestatud nõuandekomiteega,

ning arvestades, et:

A. AJUTISED MEETMED

(1) Komisjon kehtestas määrusega (EMÜ) nr 920/93 [2] (edaspidi "ajutine määrus") ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Jaapanist, Taiwanist ja Hiina Rahvavabariigist pärinevate ning CN-koodi ex85232090 alla kuuluvate magnetketaste (edaspidi "3,5tollised mikrodisketid") impordi suhtes ühendusse. Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2206/93 [3] pikendati kõnealuse tollimaksu kehtivusaega maksimaalselt kahe kuu võrra.

B. JÄRGNENUD MENETLUS

(2) Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist andis komisjon nendele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid, võimaluse esitada oma seisukohad. Mõned nimetatud isikutest esitasid ka kirjalikud märkused, milles tegid teatavaks oma seisukohad järelduste kohta;

(3) kaks importijat, kes ei teinud uurimise raames koostööd, esitasid komisjonile pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist kirjalikud märkused. Üks neist taotles asja arutamist ja see taotlus rahuldati;

(4) taotluse esitanud isikutele tehti kirjalikult teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada kehtestada lõplikud tollimaksud ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada piisava ajavahemiku jooksul oma märkused;

(5) isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ning vajaduse korral tehti komisjoni järeldustesse sellekohased muudatused;

(6) arvestades uuritud andmete mahtu ja keerukust, ei olnud võimalik viia uurimist lõpule määruse (EMÜ) nr 2423/88 artikli 7 lõike 9 punktiga a ettenähtud tähtajaks.

C. VAATLUSALUNE TOODE/SAMASUGUNE TOODE

(7) Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta ei ole esitatud uusi väiteid, võtab nõukogu vastu ajutise määruse põhjendustes 7–12 esitatud komisjoni järeldused.

D. HIINA EKSPORTIJATE INDIVIDUAALNE KOHTLEMINE

(8) Mitmed Hiina Rahvavabariigi tootjad kordasid oma taotlust, et komisjon teeks iga äriühingu kohta eraldi järeldused, kuid ei esitanud siiski enne esialgsete järelduste tegemist esitatud ja ajutise määruse põhjenduses 13 nimetatud tõenditele lisaks mingit tõendusmaterjali.

Seoses sellega meenutab komisjon, et individuaalne kohtlemine ei ole nõutud määrusega (EMÜ) nr 2423/88. Mõnede kõnealuste tootjate individuaalse kohtlemise lubamine võib mõjutada või isegi moonutada kogu riiki käsitleva dumpinguvastase tollimaksu arvutamise tulemusi. Peale selle on sellise riigi nagu Hiina Rahvavabariik puhul väga raske kindlaks teha, kas mõni äriühing on tõesti õiguslikult ja tegelikult riigist sõltumatu, ning eelkõige seda, kas lisaks sõltumatusele konkreetsel ajahetkel on see äriühing ka alaliselt sõltumatu.

Lõpuks, pidades silmas seda, et individuaalse kohtlemise lubamine võib põhjustada ebasobiva määraga tollimaksu kehtestamise ja anda riigile võimaluse hoida kõrvale dumpinguvastastest meetmetest, suunates eksporti sellise eksportija kaudu, kelle suhtes kohaldatakse madalaimat tollimaksu, on komisjon jõudnud järeldusele, et kõrvalekaldeid üldreeglist, mille kohaselt kehtestatakse riikliku kaubandusega maade suhtes ühtne dumpinguvastane tollimaks, tuleks teha ainult siis, kui ollakse täielikult veendunud, et ei kahjustata meetmete tõhusust.

Komisjoni uurimise käigus ilmnes Hanny Magnetics (Zuhai) Ltd kohta kindlaks tehtud faktidest, mis on esitatud ajutises määruses, et riik ei sekku kõnealuse äriühingu äritehingutesse ja tema suhtes kohaldatakse individuaalset kohtlemist. Õiguspäraste ootuste ja õiguskindluse põhimõtteid silmas pidades leidis komisjon, et nimetatud äriühingu individuaalset kohtlemist tuleks jätkata. Lisaks sellele on kõnealuse tootja puhul täheldatud dumpingumarginaali ja teiste tootjate suhtes kohaldatava dumpingumarginaali vahelist väikest erinevust arvestades meetmetest kõrvalehoidmise oht minimaalne.

Seega jäädakse põhjenduses 13 esitatud järelduste juurde;

(9) nõukogu kiidab komisjoni järeldused heaks.

E. DUMPING

1. Normaalväärtus

(10) Lõplike järelduste tegemiseks määrati normaalväärtus üldiselt samade meetodite alusel nagu dumpingu esialgse kindlaksmääramise korral, võttes arvesse uusi asjaomaste isikute esitatud fakte ja väiteid;

(11) pärast ajutise määruse avaldamist väitis üks Taiwani tootja, et määratud normaalväärtus oleks pidanud põhinema kogu vaatlusaluse toote omamaise müügi, k.a kahjumiga müügi, hindadel.

Nagu ajutise määruse põhjenduses 18 märgitud, kehtestati kõnealuse Taiwani tootja puhul normaalväärtus määruse (EMÜ) nr 2423/88 artikli 2 lõike 3 punkti a ja lõike 4 kohaselt hinna põhjal, mida tegelikult maksti siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote eest, mida müüdi nõuetekohaseks võrdluseks piisavates kogustes.

Sellegipoolest leiti, et üht tooteliiki müüdi siseturul enamasti märkimisväärse kahjumiga. Seetõttu ei saanud komisjon arvestada normaalväärtuse määramisel kõnealuse tooteliigi müüki, kuna selle hinnad ei võimaldanud katta kõiki uurimisperioodil tavapärase kaubandustegevuse käigus tehtud põhjendatud kulutusi.

Teise tooteliigi müügihindade kohta suutis kõnealune tootja tõestada, et need olid piisavalt tasuvad selleks, et võtta neid arvesse uurimisperioodi jooksul toimunud tavapärases kaubandustegevuses. Sellest tulenevalt määrati kõnealuse tooteliigi normaalväärtus nimetatud hindade põhjal;

(12) ajutise määruse põhjenduses 21 osutatud Hiina tootja väitis, et analoogse kolmanda turumajandusriigi, s.o Taiwani põhjal määratud normaalväärtust tuleks kohandada nii, et see kajastaks Hiina madalamate tootmiskulude struktuuri.

Komisjon ei saanud selle väitega nõustuda. Riikliku kaubandusega maa kulustruktuuride väidetavate erinevuste kohandamisel tuleks arvesse võtta selle maa tootmiskulusid, eelkõige tööjõu-, kommunaal- ja transpordikulusid, omandiga seotud muutusi ning muid tegureid, mida turujõududega kindlaks ei määrata ja mis seetõttu ei võimalda nõuetekohast võrdlemist;

(13) nõukogu kiidab need järeldused ja ajutise määruse põhjendustes 15–23 normaalväärtuse kohta esitatud järeldused heaks.

2. Ekspordihind

(14) Üks Taiwani tootja väitis, et õigluse huvides oleks komisjon pidanud jätma ekspordihindade arvutusest välja kaebuse esitanud ühenduse tootjatele suunatud ekspordimüügi.

Komisjon ei saanud sellise väljajätmisega siiski nõustuda, kuna kõnealune müük on vastavuses määruse (EMÜ) nr 2423/88 artikli 2 lõike 8 punkti a sätetega, mis käsitlevad ekspordihindade kindlaksmääramist. Lisaks sellele, et määruses (EMÜ) nr 2423/88 ei ole sellist väljajätmist sätestatud, ei peeta asjaomase kliendi staatuse tõttu kõnealuste hindade usaldusväärsust käesoleval juhul küsitavaks.

Endale tekitatud kahju küsimust käsitletakse põhjenduses 28;

(15) nõukogu kiidab nimetatud seisukoha ja ajutise määruse põhjendustes 24–28 ekspordihindu käsitlevad järeldused heaks.

3. Võrdlus

(16) Ajutise määruse põhjenduses 31 osutatud Hiina tootja väitis, et normaalväärtuse kohandamine ekspordiks müüdud sertifitseerimata diskettide füüsiliste omaduste erinevustele ei kajasta kõnealuste erinevuste täielikku väärtust.

Komisjon on seda küsimust uurinud. Komisjon tegi kindlaks, et sertifitseerimata diskette ostes võtab ostja teatava riski ja järelikult tuleks kohandus teha selleks, et kajastuksid füüsiliste omaduste erinevused. Kõnealune tootja ei suutnud siiski esitada uusi, väidet põhjendavaid lisatõendeid. Seega leiab komisjon, et esialgu tehtud kohandus kajastab täielikult kindlaksmääratud füüsiliste omaduste erinevusi. Seetõttu lükati täiendava kohanduse nõue tagasi;

(17) mitmed teised Hiina tootjad ja üks Taiwani tootja väitsid, et võrreldes Taiwani turul kehtivat normaalväärtust ekspordihinnaga, ei ole tehtud sellist kohandust, mis kajastaks otseste müügikulude vahelisi erinevusi müügil eksporditurul asuvatele OEM-klientidele ja müügil siseturul muudele kui OEM-klientidele. Uurides kõnealuse Taiwani tootja olukorda, kes müüs siseturul kaupa nõuetekohaseks võrdluseks piisavates kogustes, ei leidnud komisjon tõendeid müügiga seotud kulutuste ja eri müügikanalitest saadud kasumi vahelise erinevuse kohta. Seepärast ei tehtud selles suhtes mingit kohandust.

4. Dumpingumarginaalid

(18) Normaalväärtuse ja ekspordihinna arvutustesse tehtud muudatuste alusel on komisjon arvutanud iga asjaomase äriühingu puhul järgmised nõukogu 28. mai 1980. aasta määruse (EMÜ) nr 1224/80 (kauba tolliväärtuse määramise kohta)

[4]

kohaselt kehtestatud lõplikud dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast:

Jaapan

Memorex Telex Japan Ltd | 49,0 % |

Hitachi Maxell Ltd | 32,8 % |

TDK Ltd | 44,8 % |

Sony Ltd | 60,1 % |

Taiwan

CIS Technology Ltd | 19,8 % |

Megamedia Ltd | 32,7 % |

Hiina

Hanny Magnetics (Zuhai) Ltd | 35,6 % |

muud äriühingud | 39,4 %; |

(19) koostööd mitteteinud tootjatelt ei saadud mingeid märkusi ajutise määruse põhjenduses 37 esitatud komisjoni järelduste kohta. Seoses sellega kiidab nõukogu kõnealused järeldused heaks ja koostööd mitteteinud tootjate dumpingumarginaal kehtestatakse asjakohaste kõrgeimate dumpingumarginaalide tasemel.

F. ÜHENDUSE TOOTMISHARU

(20) Jaapani ja Hiina Rahvavabariigi tootjad vaidlustasid ajutise määruse põhjendustes 39–47 esitatud komisjoni järeldused, et viis kaebuse esitanud tootjat moodustavad suurema osa ühenduse 3,5tolliste mikrodiskettide toodangust ja seetõttu võib neid määruse (EMÜ) nr 2423/88 artikli 4 lõike 5 kohaselt käsitleda ühenduse tootmisharuna. Nad väitsid eelkõige seda, et arvutamisel, kas kaebuse esitanud viie tootja toodang moodustab suurema osa kõnealuse toote ühenduse kogutoodangust, oleks tulnud nende ühenduse tootjate toodang, kes leiti olevat seotud menetlusega hõlmatud riikide tootjatega, lisada ühenduse kogutoodangu hulka.

Seoses sellega meenutab komisjon, et ühenduse institutsioonide järjekindel tava on see, et ühenduse kogutoodangut võib käsitleda ainult nende ühenduse tootjate toodanguna, keda ei ole jäetud välja artikli 4 lõike 5 esimeses taandes esitatud põhjustel. Seepärast tuleks nende tootjate toodang, kes on jäetud välja ühenduse tootmisharu mõistest oma suhete tõttu eksportijatega, jätta a fortiori välja ühenduse kogutoodangust, kui määratakse kindlaks, kas ühenduse tootmisharu esindab suuremat osa kõnealusest toodangust.

Kahju määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 2423/88 artikli 4 lõike 5 alusel seetõttu, et vältida olukorda, kus tootjad, kes leitakse olevat seotud eksportijatega, püüavad saada vabastust ebaõiglase kaubandustegevuse kaudu, kuna sellise seose tõttu võivad nad olla osalenud kahjustavas dumpingus või sellest kasu saanud. Ainult selliste tootjate väljajätmisega on ühenduse institutsioonidel võimalik vajaduse korral saada moonutamata ja objektiivne ülevaade dumpinguhinnaga impordi mõjudest. Vastasel korral võib lisaks kahju tekkimise kaasaaitamisele tekkida olukord, kus tootjad, kes on seotud dumpingust muul viisil kasu saavate eksportijatega, pärsivad või isegi takistavad ühenduse tootjate jõupingutusi saavutada õiguslik kaitse dumpinguhinnaga impordi tõttu tekkinud kahju vastu.

Seepärast jääb komisjon kindlaks ajutise määruse põhjendustes 39–47 esitatud järeldustele, et Jaapani tootjatega seotud ühenduse tootjad tuleks jätta välja ühenduse tootmisharust ning sellest tulenevalt moodustas kaebuse esitanud tootjate 3,5tolliste mikrodiskettide toodang uurimisperioodi jooksul umbes 77 % ühenduse kogutoodangust;

(21) nõukogu kiidab need järeldused heaks.

G. KAHJU

1. Dumpinguhinnaga impordi mõjude kumuleerumine

(22) Mõned Jaapani tootjad vaidlustasid ajutise määruse põhjendustes 50–52 esitatud komisjoni järeldused kumulatsiooni kohta. Uusi väiteid ega fakte siiski ei esitatud. Nõukogu kiidab eespool nimetatud komisjoni järeldused heaks.

2. Dumpinguhinnaga impordi hinnad

(23) Üks Jaapani tootja ja Hiina Rahvavabariigi tootjad seadsid kahtluse alla ajutise määruse põhjenduses 56 esitatud komisjoni seisukoha, et paljudel juhtudel olid 3,5tolliste mikrodiskettide impordihinnad langenud ajavahemikul 1988. aastast kuni uurimisperioodini rohkem kui 75 %.

Komisjon vaatas läbi talle 1988. aasta ekspordihinna suundumuste kohta kättesaadava teabe. Hinnad langesid märgatavalt, st äriühingute ja tooteliikide lõikes 23 %-lt 79 %ni.

Lisaks sellele võib öelda, et võrreldes uurimisperioodi algul ja lõpul kehtinud hindu, langesid kõnealuse 12 kuu jooksul marginimeta 3,5tolliste mikrodiskettide hinnad keskmiselt 13 % ja marginimega tähistatud 3,5tolliste mikrodiskettide hinnad 31 %;

(24) üks Jaapani tootja väitis, et hinna allalöömise kindlakstegemisel oleks komisjon pidanud arvesse võtma asjaolu, et tema müük Saksamaal asuva tütarettevõtja kaudu Prantsuse ainuedasimüüjale toimus asjaomasest ühenduse tootmisharu müügist erineval kaubandustasandil.

Pärast sellise väite saamist asjaomaselt Jaapani tootjalt vaatas komisjon läbi kõnealust tootjat käsitlevad hinna allalöömise arvutused.

Nimetatud tootja ei esitanud siiski mingeid tõendeid, mis põhjendaksid, et kõnealuse Prantsuse edasimüüja ülesanded ja tegevus erineksid teiste ühenduse edasimüüjate ülesannetest ja tegevusest. Seega kehtestas komisjon kõnealuse tootja puhul edasimüüjate hinnad ja võrdles neid hindadega, mida ühenduse tootmisharu küsis edasimüüjatele toimunud müügi korral. Lisaks sellele võrreldi samal tasemel ka teiste kliendikategooriate puhul kehtinud hindu.

Muudetud hinnavõrdluse tulemusena ilmnes, et hinna allalöömismarginaal jääb ikkagi ajutise määruse põhjenduses 55 nimetatud vahemikku;

(25) nõukogu kiidab kõnealused järeldused ja ajutise määruse põhjenduses 55 esitatud järeldused heaks.

3. Ühenduse tootmisharu olukord

(26) Kuna uusi väiteid ega andmeid ei esitatud, kiidab nõukogu heaks ühenduse tootmisharu olukorda käsitlevad ajutise määruse põhjendustes 56–61 esitatud komisjoni järeldused ning põhjenduses 62 kahju käsitlevad järeldused.

H. PÕHJUSLIK SEOS

(27) Põhjendusel et Jaapanist pärineva impordi turuosa oli vaatlusperioodi jooksul oluliselt vähenenud, vaidlustasid kaks Jaapani tootjat ajutise määruse põhjenduses 66 esitatud komisjoni järelduse, et menetlusega hõlmamata kolmandatest riikidest pärineva impordi mõju ei muuda asjaolu, et Jaapanist, Taiwanist ja Hiina Rahvavabariigist pärinev asjaomane dumpinguhinnaga import eraldi põhjustas märgatavat kahju ühenduse tootmisharule. Seepärast nõudsid kõnealused tootjad, et Jaapanist pärineva impordi mõju ei tuleks uurida kumulatiivselt teistest asjaomastest riikidest pärineva impordiga.

Komisjon meenutab, et ühenduse institutsioonide järjekindel tava, mida pooldab Euroopa Kohus, on uurida dumpinguhinnaga impordi mõju tervikuna, v.a juhul, kui konkreetsest riigist pärineva dumpinguhinnaga impordi tase on tähtsusetu ega tekita muul moel kahju.

Komisjon tunnistab ajutise määruse põhjenduses 54, et ajavahemikul 1988. aastast kuni uurimisperioodini vähenes Jaapanist pärinevate 3,5tolliste mikrodiskettide import ühendusse.

Nende 22 % suurune turuosa püsis siiski stabiilsena ja oli peaaegu kaks korda suurem ühenduse tootmisharu turuosast.

Lisaks sellele saavutas kolme asjaomase riigi kumulatiivselt vaadeldud dumpinguhinnaga import uurimisperioodil 33,8 % suuruse turuosa. Nimetatud asjaolul ja kõnealuse dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hinna allalöömisest tuleneval märgataval hinnalangusel pidi olema selge negatiivne mõju alles hiljuti tekkinud ühenduse tootmisharu olukorrale.

Seetõttu jääb komisjon põhjenduses 66 esitatud järelduste juurde;

(28) kaks Jaapani tootjat vaidlustasid komisjoni järelduse, et tootmisvõimsuse alarakendamine annab tunnistust ajutise määruse põhjenduses 57 esitatud märgatavast kahjust, samal ajal kui kaebuse esitanud ühenduse tootjad importisid menetlusega hõlmatud riikidest vaatlusalust toodet mõnikord märkimisväärsetes kogustes. Järelikult on ühenduse tootmisharu endale ise kahju tekitanud.

Nagu ajutise määruse põhjenduses 43 märgitud, moodustas kõigi ühenduse tootjate, v.a üks tootja, 3,5tolliste mikrodiskettide import uurimisperioodil ainult väikse osa nende müügist. Seepärast ei leidnud Jaapani tootjate väited faktide näol kinnitust.

Tuleks märkida, et kaebuse esitanud tootjal, kelle imporditase oli märkimisväärne, oli ka tootmisvõimsuse kõrge rakendusaste. Seega puudub vastuolu tootmisvõimsuse üldist alarakendamist käsitleva komisjoni järelduse ja 3,5tolliste mikrodiskettide impordi vahel. Impordi tingis asjaolu, et asjaomastest riikidest pärineva odava impordi tõttu ei suutnud kõnealune tootja luua ühenduse nõudluse rahuldamiseks piisava tootmisvõimsuse väljatöötamiseks vajalikke investeerimisvahendeid. Samal ajal ei olnud sellel tootjal muud mõistlikku valikuvõimalust kui enesekaitse, mistõttu ei tekitanud ta endale kahju;

(29) nõukogu kiidab heaks põhjuslikku seost ja muudest teguritest tingitud kahju käsitlevad komisjoni järeldused ning ajutise määruse põhjendustes 64–74 esitatud järeldused.

I. ÜHENDUSE HUVID

(30) Kaks Jaapani tootjat väitsid, et tollimaksude kehtestamine ajal, kui ühenduse turul on pakkumine ebapiisav ja kui ühenduse tootmisharu ei suuda nõudlust rahuldada, tooks ostjatele ja tarbijatele kaasa ainult kulude suurenemise ja hinnatõusu.

Ajutise määruse põhjenduses 78 leidis komisjon, et ühenduse tootmisharu toodang ei ole hetkel hiljuti ühenduse turu suurenenud nõudluse rahuldamiseks piisav. Asjakohaseks vastuseks sellisele arengutendentsile on ühenduse tootmisharu sellegipoolest tegutsenud alates uurimisperioodi lõpust tootmisvõimsuse suurendamise nimel, ning arvestades dumpinguvastaste tollimaksudega võimaldatud ajutist kergendust ebaõiglasest impordist põhjustatud hinnasurvest, võib eeldada, et jätkatakse kõnealusesse sektorisse investeerimist. Lisaks sellele on uued ühenduse tootjad püstitanud vastusena turu nõudlusele ühenduses tootmisrajatised. Komisjon peab oluliseks, et kaebuse esitanud ühenduse tootmisharule ja kõnealustele uutele sõltumatutele ühenduse tootjatele antakse võimalus saavutada dumpingust moonutamata heade kaubandustavade tingimustes majanduslikuks elujõulisuseks vajalik tasuvus. Seepärast jääb komisjon ajutise määruse põhjendustes 75–80 ühenduse huvide kohta esitatud järelduste juurde;

(31) üks importija väitis, et lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine suurendab ainult kasutajate kulusid, aitamata mingilgi moel ühenduse tootmisharu, kuna nende riikide tootjad ja eksportijad, kelle suhtes kõnealust tollimaksu ei kohaldata, võivad saada kasu kunstlikult tõstetud hindadest, suurendades oma turuosa hindadega, mis on ühenduse tootmisharule vajalikest hindadest madalamad.

Komisjon märgib, et käesoleva menetluse eesmärk on siiski käsitleda asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordiga kaasnevaid probleeme. Dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole kaitsta ühenduse tootmisharu tavapärase ausa konkurentsi eest, mille puhul peaks olema võimalik takistamata turule pääseda;

(32) Kuna muid väiteid ei esitatud, kiidab nõukogu kõnealused järeldused ja ajutise määruse põhjendustes 75–85 esitatud järeldused heaks.

J. TOLLIMAKS

(33) Esialgu kehtestas komisjon kahju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu määra täielike tootmiskulude alusel, millele lisati 10 % suurune müügitulu. Kaebuse esitaja väitis, et 10 % suuruse kasumimarginaalist ei piisa selleks, et ühenduse tootmisharu suudaks rahuldada tootmisvõimsuse, turunduskulutuste ning uute toodete uurimis- ja arendustegevuse suurendamiseks tehtavate investeeringutega seotud vajadusi, ning et komisjon peaks kahju kõrvaldamiseks vajaliku hinnatõusu arvutamisel kasutama 12–16 % suurust käibepõhist kasumimarginaali;

(34) komisjon jääb oma väite juurde, et seoses uurimisperioodil tehtud asjakohaste kulutustega oleks olnud ebareaalne, et ühenduse tootmisharu elujõulisuse tagamiseks vajalik minimaalne ekspordi kasumimarginaal oleks olnud suurem kui 10 %;

(35) üks Jaapani tootja väitis, et komisjon oli kahju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel omistanud asjaomaste riikide tootjatele mitte ainult selle osa kahjust, mille oli tekitanud kõnealustest riikidest pärinev import, vaid ka muude tegurite põhjustatud kahju, eelkõige nendest riikidest pärineva impordi tekitatud kahju, kelle suhtes menetlust ei kohaldata.

Komisjon lükkab selle väite tagasi.

Komisjon uuris olukorra üldhinnangus kõiki kahju võimalikke põhjuseid, et teha kindlaks, kas ühenduse tootmisharule tekitatud kahju ei ole tegelikult põhjustatud muudest teguritest kui Jaapanist, Taiwanist ja Hiina Rahvavabariigist pärinev import. Nagu ajutise määruse põhjenduses 66 märgitud, hõlmas kõnealune uuring menetlusega hõlmamata kolmandatest riikidest pärinevat importi ja leiti, et isegi kui mingi osa kahjust võiks omistada kõnealusele impordile, ei muuda see tõsiasja, et menetlusega hõlmatud riikidest pärinev dumpinguhinnaga import eraldi võetuna on tekitanud märgatavat kahju.

Lisaks sellele on komisjon ühenduse järjekindla tava kohaselt tegutsenud tollimaksude kehtestamisega tekitatud kahju kõrvaldamisel ainult dumpingumarginaalide või turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalide piires, mis on kindlaks määratud iga sellise tootja puhul eraldi, kelle puhul on tuvastatud dumping. Seega on selge, et sellise lähenemisviisi vastuvõtmisel kõrvaldab komisjon üksnes sellise kahju, mille eksportijad on põhjustanud dumpinguhinnaga impordiga, ning seetõttu ei omistata talle muid, muude tegurite põhjustatud kahjusid;

(36) erinevus ajutise määruse põhjenduses 81 kirjeldatud meetodi kohaselt kehtestatud ühenduse tootmisharu hindade ning dumpinguhinnaga impordi hindade vahel, mida on kasutatud ajutise määruse põhjenduses 55 kirjeldatud hinna allalöömise kehtestamiseks ja kohandatud kõnealuse määruse põhjendusega 27, ületas, väljendatuna kaalutud keskmise põhjal protsendimäärana hinnast ühenduse piiril, mis on kehtestatud kooskõlas määrusega (EMÜ) nr 1224/80, kõigi Taiwani ja Hiina Rahvavabariigi tootjate puhul täheldatud dumpingumarginaali ning jäi Jaapani tootjate puhul vahemikku 6,1 %st kuni 40,9 %ni.

Komisjon leidis, et kõige asjakohasem on kehtestada koostööd mitteteinud tootjate tollimaksumäär uurimistulemuse põhjal ja seega jõuti järeldusele, et nende suhtes kohaldatakse sama riigi tootja suhtes kindlaksmääratud kõrgeimat tollimaksumäära;

(37) nõukogu kiidab heaks komisjoni eespool nimetatud järeldused ning kohaldatava tollimaksu määramise korra, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 81–85.

K. KOHUSTUSED

(38) Mitmed tootjad on teinud ettepaneku kohustuste võtmiseks ja neid on teavitatud, et käesoleval juhul ei saa komisjon kohustustega nõustuda. Komisjon toob põhjuseks selle, et kuna menetluse käigus tehtav koostöö on väike, kõnealuse toote tehnoloogiline areng on kiire ja hinnad on volatiilsed, on kohustuste täitmist äärmiselt raske kontrollida. Peale selle ei ole tõenäoline, et tootmisrajatiste sage asukoha muutmine aitaks kaasa turukonkurentsi taastamisele;

(39) eespool öeldut silmas pidades jõuab nõukogu järeldusele, et meetmed tuleks kehtestada lõplike dumpinguvastaste tollimaksudena.

L. AJUTISTE TOLLIMAKSUDE SISSENÕUDMINE

(40) Kehtestatud dumpingumarginaale, ühenduse tootmisharule tekitatud kahju ja kõnealuse tootmisharu ebakindlat finantsolukorda silmas pidades peab nõukogu vajalikuks ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad kõikidelt äriühingutelt lõplikult sisse nõuda. Kui ajutine tollimaksumäär on suurem kui lõplikult kehtestatud tollimaksumäär, ei tohi sissenõutav summa olla suurem lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Jaapanist, Taiwanist ja Hiina Rahvavabariigist pärinevate ning CN-koodi ex85232090 (TARICi kood 85232090*10) alla kuuluvate kodeeritud digitaalse arvutiteabe salvestamiseks ja säilitamiseks kasutatavate 3,5tolliste mikrodiskettide impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollivormistust, on järgmine:

a) 40,9 % lõikes 1 nimetatud toodete puhul, mis pärinevad Jaapanist (TARICi lisakood

8708

), v.a kaubad, mille on valmistanud ja ühendusse ekspordiks müünud järgmised äriühingud, kelle suhtes kehtivad järgmised tollimaksumäärad:

—Memorex Telex Japan Ltd:(TARICi lisakood 8705), | 6,1 % |

— Hitachi-Maxell: (TARICi lisakood 8706), | 20,6 % |

—TDK:(TARICi lisakood 8707); | 26,7 % |

b) 32,7 % lõikes 1 nimetatud toodete puhul, mis pärinevad Taiwanist (TARICi lisakood

8710

), v.a kaubad, mille on valmistanud ja ühendusse ekspordiks müünud järgmine äriühing, kelle suhtes kehtib järgmine tollimaksumäär:

—CIS Technology:(TARICi lisakood 8709); | 19,8 % |

c) 39,4 % lõikes 1 nimetatud toodete puhul, mis pärinevad Hiina Rahvavabariigist (TARICi lisakood

8712

), v.a kaubad, mille on valmistanud ja ühendusse ekspordiks müünud järgmine äriühing, kelle suhtes kehtib järgmine tollimaksumäär:

—Hanny Magnetics:(TARICi lisakood 8711). | 35,6 % |

3. Kõnealuse tollimaksu suhtes kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1. Määruse (EMÜ) nr 920/93 alusel 3,5tolliste mikrodiskettide suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse. Kui ajutine tollimaksumäär on suurem kui lõplikult kehtestatud tollimaksumäär, ei tohi sissenõutav summa olla suurem lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust.

2. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku tollimaksu määra, vabastatakse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 18. oktoober 1993

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Bourgeois

[1] EÜT L 209, 2.8.1988, lk 1.

[2] EÜT L 95, 21.4.1993, lk 5.

[3] EÜT L 196, 5.8.1993, lk 47.

[4] EÜT L 134, 31.5.1980, lk 1.

--------------------------------------------------