Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1948/93,

30. juuni 1993,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1416/76 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse suhtes kohaldatavate rahandussätete kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 209,

võttes arvesse nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 337/75 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta, [1] eriti selle artiklit 11,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [2]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [3]

võttes arvesse kontrollikoja arvamust [4]

ning arvestades, et:

vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavale 21. detsembri 1977. aasta finantsmäärusele [5] peaksid keskuse tegevust reguleerivad rahandussätted olema võimalikult lähedased finantsmääruse sätetele ja neid tuleb seetõttu ajakohastada;

22. juuli 1975. aasta lepinguga, millega muudetakse teatavaid rahandussätteid Euroopa ühenduste asutamislepingutes ja Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingus, muudeti komisjoni tegevusele eelarve täitmisel heakskiidu andmise menetlust ja asendati kõigis kontrollnõukogu käsitlevates tekstides "kontrollnõukogu""kontrollikojaga";

määrust (EMÜ) nr 1416/76 [6] tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse määrust (EMÜ) nr 1416/76 järgmiselt.

1. Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmiselt lõigetega 2 ja 3:

"2. Kulusid ei või kinnitada eelarveaastast pikemaks ajaks.

3. Halduskulud, mis tulenevad:

- kohaliku korra kohaselt sõlmitud lepingutest või

- eelkõige seadmete tarnimisega seotud lepingutingimustest,

mis kestavad kauem kui eelarveaasta, võetakse selle eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestusse, mille jooksul need tehakse."

2. Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 2

Eelarvelisi assigneeringuid tuleb kasutada kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning eelkõige säästlikkuse ja tasuvuse põhimõtetega. Tuleb kindlaks määrata koguselised eesmärgid ja tagada nende saavutamise järelevalve."

3. Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Kõik tulud ja kulud kirjendatakse täies mahus tulude ja kulude eelarvestusse ning raamatupidamisarvestusse neid vastastikku korrigeerimata, kui artiklis 22 ei ole ette nähtud teisiti."

4. Artikli 3 lõikes 2:

a) asendatakse esimene lõik järgmisega:

"2. Kõik tulud peavad katma kõiki kulusid.

Teatavaid tulusid kasutatakse ainult sihtotstarbeliselt, eelkõige:

- sihtotstarbelisi tulusid, nagu tulud fondidelt, toetused, kinked ja annakud,

- tulusid kolmandatelt isikutelt nende taotlusel tehtava töö jaoks.";

b) teine ja kolmas lõik muutuvad lõikeks 3.

5. Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 4.

Tulusid võib sisse nõuda ja kulusid tasuda ainult siis, kui need on kirjendatud tulude ja kulude eelarvestuse vastavasse artiklisse.

Piiramata artikli 22 kohaldamist, ei või siduda ühegi kulukohustusega ega kinnitada ühtegi kulu nii, et see ületab kinnitatud assigneeringuid."

6. Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 6

Assigneeringute kasutamist reguleerivad järgmised eeskirjad:

1. a) assigneeringud, mis on kulukohustustega sidumata jäänud selle eelarveaasta lõpuks, milleks need on kavandatud, üldjuhul tühistatakse;

b) töötajate töötasude ja toetustega seotud assigneeringuid ei või üle kanda;

c) 31. detsembriks kulukohustustega sidumata jäänud assigneeringuid võib üle kanda ainult järgmisse eelarveaastasse;

d) assigneeringud makseteks, mida ei ole 31. detsembriks tehtud 1. jaanuarist 31. detsembrini nõuetekohaselt võetud kulukohustuste eest, kantakse automaatselt üle ainult järgmisse eelarveaastasse.

2. Punkti 1 alapunktis c nimetatud assigneeringute kohta edastab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele hiljemalt 15. veebruariks assigneeringute ülekandmist käsitlevad nõuetekohaselt põhjendatud taotlused, mis ta on keskuselt saanud enne 1. veebruari.

Assigneeringute ülekandmise ettepaneku võib teha ainult erandlikel põhjustel seoses kiireloomuliste vajadustega, mida ei saa rahuldada järgmise eelarveaasta assigneeringutest. Põhimõtteliselt on selliste ülekannete eesmärk katta assigneeringuvajadus, mis harilikult ilmneb eelmisel eelarveaastal, kuid mida eelarvevahendite käsutajast sõltumatute viivituste tõttu ei saadud õigel ajal kasutada.

Euroopa Parlament konsulteerib nõukoguga ja teeb otsuse nende ülekandmistaotluste kohta.

Kui eelarvepädev institutsioon ei otsusta kuue nädala jooksul, loetakse ülekandmistaotlused heaks kiidetuks.

3. Kasutamata tulud ja artikli 3 lõikes 2 nimetatud annetustest saadud assigneeringud, mis on kasutatavad 31. detsembril, kantakse automaatselt üle.

4. Aasta lõpus tühistatakse järgmised assigneeringud:

a) need eelmise eelarveaasta assigneeringud:

- mille kohta punkti 1 alapunkti c alusel on tehtud ülekandmisotsus ja mida pole kulukohustustega seotud ega makstud,

- mis punkti 1 alapunkti d alusel on automaatselt üle kantud ja mida pole makstud;

b) need eelarveaasta assigneeringud, mida pole üle kantud.

5. Komisjonile esitatakse enne 1. märtsi tema teavitamiseks automaatselt ülekantud assigneeringute loend. Komisjon edastab selle loendi Euroopa Parlamendile ja nõukogule nende teavitamiseks.

6. Tulude ja kulude eelarvestuse täitmiseks näidatakse ülekantud assigneeringute kasutamine eraldi jooksva eelarveaasta raamatupidamisarvestuses artiklite kaupa."

7. Artiklisse 7 lisatakse järgmine lõige:

"Üüritasuga seotud kulud või muud sellega kaasnevad kulud, mis vastavalt seaduses või lepingutes ettenähtud sätetele tuleb tasuda avansilise maksena, võib alates 20. detsembrist maksta järgmise eelarveaasta assigneeringutest."

8. Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 8

1. Kui tulude ja kulude eelarvestust ei ole eelarveaasta alguseks lõplikult vastu võetud, kohaldatakse kulukohustustega sidumise ja kulude maksmise suhtes, mis oleks viimases nõuetekohaselt vastuvõetud eelarvestuses põhimõtteliselt heaks kiidetud, asutamislepingu artiklit 204.

Kulu loetakse viimases nõuetekohaselt vastuvõetud tulude ja kulude eelarvestuses põhimõtteliselt heaks kiidetuks, kui seda oleks võinud tasuda asjakohase eelarveaasta konkreetse eelarvejao alusel.

2. Makseid võib teha iga kuu peatükkide kaupa kuni ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelnenud eelarveaasta vastavasse peatükki kantud assigneeringute kogusummast, võttes arvesse ülekandeid, nii et keskus saab siiski iga kuu enda käsutusse summad, mis ei ületa ühte kaheteistkümnendikku ühenduste eelarveprojektis või selle puudumise korral esialgses eelarveprojektis keskusele ettenähtud toetusest. Kulukohustuste maht ei või ületada ühte neljandikku kõigist eelnenud eelarveaasta kõnealusesse peatükki kantud assigneeringutest, võttes arvesse kõik ülekanded, millele lisandub üks kaheteistkümnendik iga möödunud kuu kohta; kulukohustused ei või ületada ühenduste eelarveprojektis või selle puudumise korral esialgses eelarveprojektis keskusele ettenähtud toetuse summat.

3. Haldusnõukogu taotluse korral võib komisjon vastavalt haldusvajadustele lubada samaaegselt kasutada kaht või enamat ajutist kaheteistkümnendikku, tingimusel et iga peatüki jaoks lubatud summa ei ületa lõikes 2 ettenähtud aastast maksimaalmäära.

4. Kui lõikes 3 ettenähtud tingimustel lubatud kahest või enamast ajutisest kaheteistkümnendikust ei piisa konkreetse peatüki puhul kulude katmiseks, mis on vajalikud kõnealuses valdkonnas keskuse jätkuva tegevuse katkemise vältimiseks, võib sama korra kohaselt erandina lubada lõikes 3 sätestatud kogusummat ületada, tingimusel et ei ületata eelmise aasta tulude ja kulude eelarvestuses kasutamiseks avatud assigneeringute kogusummat."

9. Artikkel 9 jäetakse välja.

10. Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 10

Tulude ja kulude eelarvestus koostatakse eküüdes. Eküü väärtus ja selle omavääringutesse konverteerimise kord sätestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavas finantsmääruses."

11. Artikli 11 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

"2. Vältimatute, erandlike või ettearvamatute asjaolude esinemisel võib keskuse haldusnõukogu saata komisjonile täiendus- või paranduseelarvestusi. Sellised eelarvestused esitatakse ja võetakse vastu samal kujul ja sama korra kohaselt kui see eelarvestus, mille prognoose need muudavad. Neid tuleb põhjendada, viidates asjaomasele eelarvestusele."

12. Artiklisse 14 lisatakse järgmine lõik:

"Tulude ja kulude eelarvestus ja ametikohtade loetelu avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas samal ajal kui ühenduste eelarve."

13. Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 15

Tulude ja kulude eelarvestus liigitatakse jaotisteks, peatükkideks, artikliteks ja punktideks vastavalt tulu või kulu laadile või otstarbele detsimaalsüsteemi kohaselt.

Selles esitatakse:

1) tulude eelarvestuses:

a) kõnesoleva eelarveaasta kalkuleeritud tulud;

b) eelmisse eelarveaastasse kantud tulud ja viimase, suletud eelarveaasta tulud;

c) asjakohased märkused iga tulude peatüki kohta;

2) kulude eelarvestuses:

a) kõnesoleval eelarveaastal kasutatavad assigneeringud, mis on jaotatud jaotisteks, peatükkideks, artikliteks ja punktideks;

b) sama liigitussüsteemi kohaselt eelmisel eelarveaastal kasutatud assigneeringud ja viimase, suletud eelarveaasta tegelikud kulud, millele on lisatud ülekantud summad;

c) asjakohased märkused iga alajaotise kohta;

d) lisas ametikohtade loetelu, milles on kinnitatud koosseisuliste ja ajutiste töökohtade arv palgaastmete kaupa iga kategooria kohta ja näidatud eelmiseks eelarveaastaks kinnitatud töökohtade arv."

14. Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 16

Eelarvepädeva institutsiooni kinnitatud ametikohtade loetelu on keskuse jaoks kohustuslik ülempiir; isikut ei või ametisse nimetada, kui seetõttu see piir ületatakse.

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse personali teenistustingimusi kehtestava nõukogu 29. juuni 1976. aasta määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1859/76 [7] artikli 29a kohaselt direktori lubatud poole kohaga töötamise juhtumeid võib hüvitada teiste töötajate töölevõtmisega piires, mis eelarvepädevad institutsioonid on kehtestanud seoses eelarvekorraga."

15. Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 17

Tulude ja kulude eelarvestuse täitmisel järgitakse põhimõtet, et eelarvevahendite käsutajad ja peaarvepidajad on eri isikud.

Assigneeringute haldamise eest vastutab eelarvevahendite käsutaja, kes võib ainuisikuliselt võtta kulutustega seotud kulukohustusi, määrata kindlaks sissenõutavaid summasid ning anda nõude- ja maksekorraldusi. Sissenõude- ja maksetehingud teeb peaarvepidaja. Eelarvevahendite käsutaja, finantskontrolöri ja peaarvepidaja ülesandeid ei või omavahel ühendada."

16. Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 18

Keskuse haldusnõukogu täidab tulude ja kulude eelarvestust omal vastutusel käesoleva määruse kohaselt ja määratud assigneeringute piires.

Välja arvatud artiklites 23, 30, 38 ja 41 nimetatud juhud, mis hõlmavad finantskontrolöri tagasilükkavaid otsuseid, delegeerib haldusnõukogu oma volitusi haldusnõukogu ettenähtud tingimustel ja volikirjas sätestatud ulatuses; volikirjad edastatakse volitatud isikule, peaarvepidajale, finantskontrolörile ja Euroopa Kontrollikojale.

Volitatud esindajad võivad tegutseda ainult oma otseste volituste piires."

17. Artikli 18 järele lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 18a

Kui tulude ja kuludega seotud tehingute haldamine toimub integreeritud arvutisüsteemide abil, kohaldatakse II ja III jao ning VI jaotise sätteid, võttes arvesse elektroonilise haldusega kaasnevaid võimalusi ja nõudeid. Selleks:

- võib tõendavad dokumendid jätta kontrollimiseks peaarvepidaja või eelarvevahendite käsutaja kätte,

- võib allkirju ja nõusolekuid lisada sobivas elektroonilises vormis.

Käesoleva artikli kohaldamise tingimused määratakse artiklis 76 nimetatud rakenduseeskirjadega."

18. Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 19

Komisjoni finantskontrolör vastutab keskuse kõigi kohustuste võtmise ja kulude maksmise ning tulu saamise ja sissenõudmise kontrolli eest artiklis 2 sätestatud põhimõtete kohaselt.

Finantskontrolör vaatab läbi kulusid ja tulusid kajastavad dokumendid ning vajaduse korral kontrollib kohapeal.

Finantskontrolöri võib tema ülesannete täitmisel abistada üks või mitu abikontrolöri.

Finantskontrolöriga tuleb konsulteerida, kui keskuses võetakse kasutusele raamatupidamissüsteeme. Tal on ligipääs selliste süsteemide andmetele."

19. Artiklis 20:

a) lisatakse teise lõigu järele järgmine lõik:

"Ta vastutab artiklites 66 ja 67 ettenähtud finantsselgituse koostamise eest.";

b) lisatakse järgmine lõik:

"Peaarvepidaja ja peaarvepidaja abide suhtes kohaldatavad erieeskirjad sätestatakse artiklis 76 nimetatud rakenduseeskirjades."

20. Artiklisse 21 lisatakse järgmine lõige:

"4a. Assigneeringuid võib üle kanda ainult sellistesse eelarvejagudesse, mis sisaldavad kulude eelarvestuses kinnitatud assigneeringuid või mis on varustatud märkega "pro memoria" (p. m.)."

21. Artikli 22 punktid b ja c asendatakse järgmistega:

"b) järgmisi summasid võib taaskasutada rubriigist, kuhu esialgne kulu on kantud:

- tulu, mis on saadud tulude ja kulude eelarvestusse kantud assigneeringute arvelt valesti makstud summade tagasimaksmisest,

- laekum teistele institutsioonidele ja asutustele tehtud tarnete ja teenuste eest, sealhulgas nende institutsioonide ja asutuste nimel makstud päevarahade tagasimaksed kõnesolevate institutsioonide ja asutuste poolt,

- laekunud kindlustusmaksed,

- rendilepingutega seotud tulu,

- väljaannete ja filmide müügist saadud tulu,

- keskusele tarnitud toodete või teenuste hinnas sisalduvate maksude tagasimaksed, mida liikmesriigid on teinud vastavalt Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollile,

- kaupade ja teenuste müügist saadud tulu,

- laekum uuendatavate või mahakantavate sõidukite, tarvikute ja sisseseade ning teadusliku ja tehnilise otstarbega seadmete, tarvikute ja materjali müügist.

Need summad tuleb uuesti kasutusele võtta enne selle eelarveaasta lõppu, mis järgneb eelarveaastale, millal tulu sisse nõuti.

Kontoplaanis on ajutised kontod, kuhu kirjendatakse kulude ja tulude taaskasutustehingud;

c) eelarveaastal kinnitatud kursierinevusi võib korrigeerida. Lõplik tulu või kulu kajastatakse saldona."

22. Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 23

1. Kõigi meetmete kohta, mis võivad kaasa tuua võlgnevuse keskuse ees või mis võivad niisugust võlgnevust muuta, peab pädev eelarvevahendite käsutaja eelnevalt ettepaneku tegema. Need ettepanekud edastatakse nõusoleku saamiseks finantskontrolörile ja ajutiseks registreerimiseks peaarvepidajale. Ettepanekutes tuleb eelkõige nimetada tulu liik, selle arvestuslik summa ja punkt, kuhu see kantakse, ning võlgniku nimi ja andmed. Need kirjendatakse pärast finantskontrolöri nõusoleku saamist. Finantskontrolöri nõusolek tõendab, et:

a) tulu on kantud õigesse eelarvepunkti;

b) ettepanek on nõuetekohane ja kooskõlas asjakohaste sätetega, eelkõige tulude ja kulude eelarvestusega ja keskuse suhtes kohaldatavate eeskirjadega ning kõigi nende eeskirjade rakendusaktide ja artiklis 2 nimetatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega.

Finantskontrolör võib nõusoleku andmisest keelduda. Haldusnõukogu võib selle keeldumise asjakohaselt põhjendatud otsusega oma vastutusel tühistada. See otsus on lõplik ja siduv; sellest teavitatakse finantskontrolöri. Haldusnõukogu teatab kontrollikojale kõigist sellistest otsustest ühe kuu jooksul.

2. Pädev eelarvevahendite käsutaja koostab iga kindlaksmääratud võla kohta sissenõudekorralduse, mis saadetakse koos tõendavate dokumentidega finantskontrolörile eelneva nõusoleku saamiseks. Pärast finantskontrolöri nõusoleku saamist registreerib peaarvepidaja sellised sissenõudekorraldused.

Finantskontrolöri nõusolek tõendab, et:

a) tulu on kantud õigesse eelarvepunkti;

b) sissenõudekorraldus on nõuetekohane ja kooskõlas asjakohaste sätetega;

c) tõendavad dokumendid on nõuetekohased;

d) võlgniku kohta on esitatud õiged andmed;

e) maksetähtpäev on esitatud;

f) on kohaldatud artiklis 2 nimetatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

g) sissenõutav summa on õige ja esitatud õiges vääringus.

Kui finantskontroll keeldub nõusoleku andmisest, kohaldatakse lõike 1 teist lõiku."

23. Artikkel 24 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 24

1. Peaarvepidaja vastutab nõuetekohaselt koostatud sissenõudekorralduste eest.

Ta hoolitseb selle eest, et keskuse tulud laekuvad sissenõudekorraldustes esitatud maksetähtpäevaks, ja tagab keskuse õiguste kaitse.

Peaarvepidaja teatab eelarvevahendite käsutajale ja finantskontrolörile kõigist ettenähtud tähtaja jooksul saamata jäänud tuludest.

2. Kui eelarvevahendite käsutaja loobub kindlaksmääratud võla sissenõudmisest, saadab ta tühistamisettepaneku nõusoleku saamiseks finantskontrolörile ning teatab sellest ka peaarvepidajale.

Finantskontrolöri nõusolek tõendab, et loobumisotsus on nõuetekohane ja kooskõlas artiklis 2 nimetatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega. Peaarvepidaja registreerib nõusoleku saanud ettepaneku.

Nõusolekust andmisest keeldumise korral võib haldusnõukogu selle keeldumise asjakohaselt põhjendatud otsusega oma vastutusel tühistada. See otsus on lõplik ja siduv; sellest teavitatakse finantskontrolöri.

Haldusnõukogu teatab kontrollikojale kõigist sellistest otsustest ühe kuu jooksul.

Kui finantskontrolör leiab, et võlanõuet ei ole dokumenteeritud või võlga pole sisse nõutud, teatab ta sellest haldusnõukogule."

24. Artikli 27 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Lõike 1 rakendamise tingimused nähakse ette artiklis 76 nimetatud rakenduseeskirjadega. Need tingimused peavad tagama, et kulukohustuste võtmise ja kulude kinnitamise üle peetakse täpset arvestust tegelikest vajadustest lähtuvalt."

25. Artikkel 28 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 28

Piiramata artikli 18a kohaldamist, edastatakse kulukohustuste võtmise ettepanekud koos tõendavate dokumentidega finantskontrolörile ja peaarvepidajale; neis esitatakse eelkõige kulude otstarve, arvestuslik kulusumma, võimaluse korral vääring, eelarvepunktid, kuhu need kirjendatakse, ning kreeditori nimi ja andmed tema kohta; pärast finantskontrolli nõusoleku saamist registreeritakse need artiklis 76 nimetatud rakenduseeskirjade kohaselt."

26. Artiklis 29:

a) asendatakse punkt d järgmisega:

"d) on kohaldatud artiklis 2 nimetatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid.";

b) asendatakse teine lõik järgmisega:

"Nõusoleku saamine ei või olla tingimuslik."

27. Artikli 30 kolmanda lõigu viimane lause asendatakse järgmisega:

"Haldusnõukogu teatab kontrollikojale kõigist sellistest otsustest ühe kuu jooksul."

28. (See artikli 33 muudatus ei mõjuta eestikeelset teksti.)

29. a) (See artikli 34 muudatus ei mõjuta eestikeelset teksti);

b) artikli 34 esimese lõigu kolmas taane asendatakse järgmisega:

"— makstav summa (numbrite ja sõnadega) eküüdes või omavääringus väljendatuna,".

30. (See artikli 35 muudatus ei mõjuta eestikeelset teksti.)

31. Artikkel 36 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 36

1. Osade kaupa tasumisel lisatakse esimesele maksekorraldusele dokumendid, millel põhineb kreeditori nõue asjassepuutuva osamakse tasumisele. Järgnevates maksekorraldustes viidatakse juba esitatud tõendavatele dokumentidele ning korratakse esimese maksekorralduse viitenumbrit.

2. Eelarvevahendite käsutaja võib lubada töötajatele avansilisi makseid, kui see on määruse sättega konkreetselt ette nähtud.

Eelarvevahendite käsutaja võib lubada avansilisi makseid, mis katavad töötaja poolt keskuse nimel tehtavad kulutused.

Välja arvatud artiklis 43 nimetatud avansikontod, võib avansilisi makseid teha ainult juhul, kui finantskontrolör on need eelnevalt heaks kiitnud."

32. Artikkel 37 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 37

Piiramata artikli 18a kohaldamist, saadetakse maksekorraldused eelnevalt nõusoleku saamiseks finantskontrolörile.

Eelnev nõusolek tõendab, et:

a) maksekorraldus on nõuetekohaselt välja antud;

b) maksekorraldus on kooskõlas võetud kohustustega ja selles esitatud summa on õige, võttes arvesse artiklis 2 nimetatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid ja nõudeid;

c) kulud on kantud õigesse eelarvepunkti;

d) assigneeringud on kasutatavad;

e) tõendavad dokumendid on nõuetekohased;

f) makse saaja kohta on esitatud õiged andmed."

33. (See artikli 39 muudatus ei mõjuta eestikeelset teksti.)

34. Artikli 42 teine lõik asendatakse järgmisega:

"Selliste kontode avamise, haldamise ja kasutamise kord määratakse kindlaks artiklis 76 nimetatud rakenduseeskirjadega. Nende eeskirjadega määratakse eelkõige kulud, mida tuleb maksta pangatšekiga, posti- või pangaülekandekorraldusega, ja nähakse ette, et pangatšekkidele ning posti- või pangaülekandekorraldustele peab alla kirjutama kaks nõuetekohaselt volitatud ametnikku, kellest üks on peaarvepidaja, peaarvepidaja abi või avansikontode haldaja."

35. Artikkel 43 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 43

Teatavate kululiikide maksmiseks võib artiklis 76 nimetatud rakenduseeskirjade kohaselt avada avansikontosid.

Avansikontodele võib vahendeid üle kanda ainult peaarvepidaja, välja arvatud käesoleva määruse rakenduseeskirjades nimetatud erijuhud.

Need rakenduseeskirjad sisaldavad konkreetseid sätteid, millega nähakse eelkõige ette:

- avansikontode haldajate määramise kord,

- kõigi kululiikide laad ja maksimaalsumma,

- avansiliste maksete lubatud maksimaalsumma,

- tõendavate dokumentide esitamise tähtaeg,

- avansikontode haldajate vastutus."

36. Artikli 43 järele lisatakse järgmine jaotis:

"IIIa JAGU

PALGAKULUDE HALDAMINE

Artikkel 43a

1. Luuakse:

a) toimik, milles on esitatud ametikohad ja mis sisaldab kõigi A-kategooria ametikohtade ametikirjelduse;

b) organisatsiooni skeem, mis näitab osakondade korraldust ja täpsustab iga haldusüksuse ülesanded.

2. Kui tulude ja kulude eelarvestuses on ametikoha kõrvale tehtud märkus "kaotatakse", ei või seda ametikohta enam täita, kui samal alal tekib vaba koht."

37. Artikli 44 lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Hoonete ja asjade ostu- ja rendilepingud ning teenuste osutamise ja ehitustööde tellimise lepingud sõlmitakse kirjalikult. Välja arvatud hoone ostu- või rendilepingud, sõlmitakse kõik sellised lepingud pärast pakkumiskutse esitamist kas avaliku enampakkumise või pakkumismenetluse kaudu.

Artiklis 46 nimetatud juhtudel võib lepinguid sõlmida otse.

Artiklis 50 nimetatud juhtudel võib lepinguid sõlmida faktuurarve või kuluarve põhjal."

38. Artikli 46 punkt a asendatakse järgmisega:

"a) asjade ostu- ja rendilepingute ning teenus- ja ehitustöölepingu väärtus ei ületa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis 126 nimetatud rakenduseeskirjades ettenähtud piirsummat, peab keskus siiski võimaluste piires ja kõiki asjakohaseid abinõusid kasutades lubama konkureerida kõigil tarnijatel, kes tõenäoliselt suudavad kõnealuseid asju ja teenuseid pakkuda."

39. Artikkel 48 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 48

Lepingud, mille väärtus ületab ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis 126 nimetatud rakenduseeskirjades ettenähtud piirsumma, peab kinnitama haldusnõukogu."

40. Artikli 49 kolmandas lõigus asendatakse sõnad "mille väärtus ületab 100000 arvestusühikut" sõnadega: "mille väärtus ületab ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis 126 nimetatud rakenduseeskirjades ettenähtud piirsumma".

41. Artikkel 50 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 50

Lepinguid võib sõlmida faktuurarve või kuluarve alusel, kui asjade, teenuste või ehitustööde hinnanguline väärtus ei ületa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis 126 nimetatud rakenduseeskirjades ettenähtud piirsummat."

42. Artikkel 51 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 51

Käesolevas määruses nimetatud lepingute sõlmimisel peab keskus järgima nõukogu poolt asutamislepingu rakendamiseks vastu võetud riiklikke ehitustöid, tarneid ja teenuseid käsitlevaid direktiive, kui lepingulised summad on võrdsed või suuremad neis direktiivides ettenähtud summadest."

43. Artikkel 52 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 52

Kogu keskusele kuuluv vallas- ja kinnisvara kantakse jooksvalt komisjoni näidise alusel koostatud inventarinimestikku, kuhu märgitakse vara kogus ja väärtus. Nimestikku kantakse ainult selline vallasvara, mille väärtus ületab artiklis 76 nimetatud rakenduseeskirjades ettenähtud määra.

Keskus kontrollib ise nimestiku kannete korrektsust."

44. Artikli 54 esimene lõik asendatakse järgmisega:

"Inventarinimestikku kantud vara tasulise või tasuta võõrandamise, mahakandmise, rentimise, kaotsimineku, varastamise või mõne muu põhjuse tõttu puudumise korral peab eelarvevahendite käsutaja koostama seletuse või protokolli, mille kinnitab finantskontrolör."

45. Artikkel 56 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 56

Raamatupidamisarvestust peetakse eküüdes kahekordse kirjendamise meetodil kalendriaasta kaupa. Raamatupidamises kajastuvad kõik eelarveaasta tulud ja kulud; raamatupidamine põhineb tõendavatel dokumentidel. Keskuse raamatupidamisarvestust võib lisaks pidada keskuse asukohariigi vääringus.

Tulude ja kulude aruanne ning bilansiaruanne koostatakse eküüdes."

46. Artikkel 57 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 57

Kontoplaanis eristatakse selgelt eelarvekontosid ja bilansikontosid.

See koosneb kahest osast:

a) eelarve tulu- ja kulukontod, mis näitavad üksikasjalikult tulude ja kulude eelarvestuse rakendamist;

b) bilansikontod, mis näitavad keskuse varalist seisu.

Need kontod väljendavad keskuse seadusjärgsete kohustuste eeldatavat mõju.

Kontode alusel on võimalik koostada varade aastabilanss ning kuu väljavõte tuludest ja kuludest peatükkide ja artiklite kaupa.

Väljavõtted edastatakse finantskontrolörile, eelarvevahendite käsutajale ja kontrollikojale."

47. Artikkel 58 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 58

Kõik avansilised maksed, välja arvatud regulaarselt läbivaadatavad korrapärased avansilised maksed, kantakse ajutisele kontole ja arveldatakse hiljemalt maksmisele järgneva eelarveaasta jooksul.

Artikli 36 lõike 2 teises lõigus nimetatud avansilised maksed arveldatakse üldiselt kuue nädala jooksul pärast selle projekti lõpetamist, mille jaoks need olid määratud."

48. Artikkel 59 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 59

Kontoplaanide koostamise ja kasutamise üksikasjalikud nõuded seoses nii varade kui eelarve rakendamisega määratakse kindlaks artiklis 76 nimetatud rakenduseeskirjadega."

49. Artiklis 61:

a) (Ei mõjuta eestikeelset teksti.);

b) lisatakse järgmine lõik:

"Sama kord kehtib juhul, kui ta põhjendamatult jätab maksekorralduse väljastamata või hilineb selle väljastamisega, mistõttu kolmas isik võib esitada keskuse vastu hagi."

50. Artikkel 62 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 62

1. Peaarvepidaja ja peaarvepidaja abi kannavad distsiplinaarvastutust ja peavad vajaduse korral hüvitama kahju, kui nad on teinud makseid, mis on vastuolus artikli 40 kolmanda lõiguga.

Nad kannavad distsiplinaarvastutust ja peavad hüvitama kahju nende vastutusel olevate rahasummade, vara ja dokumentide kadumise või kahjustumise korral, kui selle on põhjustanud nende tahtlik viga või tõsine hooletus.

Samadel tingimustel vastutavad nad ka panga- või postižiirokontode kasutamise ja haldamise kohta saadud korralduste korrektse täitmise eest, eelkõige juhul, kui:

a) nende esitatud nõuded või tehtud maksed ei vasta asjassepuutuval sissenõude- või maksekorraldusel märgitud summale;

b) nad teevad makse mõnele teisele isikule kui õigustatud maksesaaja.

2. Avansikontode haldaja kannab distsiplinaarvastutust ja peab vajaduse korral hüvitama kahju, kui:

a) ta ei suuda nõuetekohaste dokumentide abil tõendada enda tehtud makseid;

b) ta teeb makse mõnele teisele isikule kui õigustatud maksesaaja.

Ta kannab distsiplinaarvastutust ja peab hüvitama kahju tema vastutusel olevate rahasummade, vara ja dokumentide kadumise või kahjustumise korral, kui selle on põhjustanud tema tahtlik viga või tõsine hooletus.

3. Peaarvepidaja, peaarvepidaja abi ja avansikontode haldaja kindlustavad end käesolevast artiklist tulenevate riskide vastu.

Keskus kannab sellega kaasnevad kindlustuskulud."

51. Artikkel 63 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 63

Eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja, peaarvepidaja abi ja avansikontode haldaja hüvitise maksmine ning distsiplinaarvastutusele võtmine toimub määruses (EMÜ) nr 1859/76 sätestatud tingimustel."

52. Artikkel 65 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 65

Haldusnõukogu koostab igal aastal keskuse tulude ja kulude aruande.

Tulude ja kulude aruanne hõlmab kõiki eelnenud eelarveaasta tulude ja kuludega seotud tehinguid. Aruanne esitatakse samal kujul ja sama jaotust järgides kui tulude ja kulude eelarvestus.

Tulude ja kulude aruandele eelneb kõnesoleva eelarveaasta finantsjuhtimise analüüs. Selle analüüsi koostamiseks täpsustab keskus artiklis 2 nimetatud põhimõtete ja eesmärkide saavutamist."

53. Artikkel 66 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 66

Tulude ja kulude aruanne sisaldab järgmisi tabeleid, mille alajaotused vastavad keskuse tulude ja kulude eelarvestuse liigendusele:

1) tulude tabel, milles on esitatud:

- eelarveaastaks kavandatud tulud,

- tulude eelarvestuses täiendus- või paranduseelarvestusega tehtud muudatused,

- eelarveaasta jooksul kindlaksmääratud maksud,

- eelmisest eelarveaastast veel sissenõudmata maksud,

- eelarveaasta jooksul sissenõutud tulud ja vastavalt artikli 6 lõikele 3 ülekantud tulud,

- eelarveaasta lõpuks veel sissenõudmata summad,

- kindlaksmääratud maksude tühistamine.

Vajaduse korral lisatakse sellele tabelile väljavõte saldodest ja brutomaksetest, mis tulenevad artiklis 22 nimetatud tehingutest;

2) tabel, milles on näidatud assigneeringute muudatused eelarveaasta jooksul ja milles on esitatud:

- esialgsed assigneeringud,

- ümberpaigutamisest tulenevad muudatused assigneeringutes,

- täiendus- või paranduseelarvestusega tehtud muudatused,

- eelarveaasta assigneeringute lõplik seis,

- vastavalt artiklile 6 ülekantud assigneeringud;

3) tabel, milles on näidatud eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute kasutamine ja milles on esitatud:

- eelarveaastaks võetud ja sellel eelarveaastal täitmisele kuuluvad kulukohustused,

- eelarveaastal tehtavad ja täitmisele kuuluvad maksed,

- eelarveaasta lõpuks veel maksmata summade arvestus,

- vastavalt artiklile 6 ülekantud assigneeringud,

- tühistatud assigneeringud.

Vajaduse korral lisatakse tabelile väljavõte saldodest ja brutomaksetest, mis tulenevad artiklis 22 nimetatud tehingutest;

4) tabel, milles on näidatud eelmisest eelarveaastast ülekantud assigneeringute kasutamine ning milles on esitatud:

- ülekantud assigneeringute summa,

- ülekantud assigneeringutest tehtud maksed,

- kasutamata assigneeringud, mis tühistatakse."

54. Artikkel 67 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 67

1. Haldusnõukogu koostab samuti keskuse varade ja kohustuste bilansiaruande lõppeva eelarveaasta 31. detsembri seisuga.

Sellele lisatakse sama kuupäeva seisuga kontoväljavõte, mis kajastab kontodel tehtud muudatusi ja kontojääki.

Bilansiaruanne sisaldab aktivas sissenõutavate tulude summa ja passivas sellel eelarveaastal makstavate kulude summa, mida pole veel kantud raamatupidamisarvestusse.

2. Need dokumendid esitatakse finantskontrolörile."

55. Artikkel 68 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 68

Haldusnõukogu edastab hiljemalt 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale keskuse eelmise aasta tulude ja kulude aruande, finantsanalüüsi ja bilansiaruande."

56. Artiklis 69 asendatakse sõna "kontrollnõukogu" sõnaga "kontrollikoda".

57. Artiklis 70 asendatakse sõna "kontrollnõukogu" sõnaga "kontrollikoda".

58. Artiklis 71:

a) asendatakse sõna "kontrollnõukogu" sõnaga "kontrollikoda";

b) asendatakse teine lõik järgmisega:

"Eelkõige peab keskus andma kontrollikoja käsutusse kõik lepingute sõlmimist käsitlevad dokumendid, kõik sularaha või materiaalse vara arvestusdokumendid, kõik raamatupidamisdokumendid või tõendavad dokumendid ning nendega seotud haldusdokumendid, kõik tulude ja kuludega seotud dokumendid, kõik inventarinimestikud, kõik osakondade ametikohtade loetelud, mida kontrollikoda võib pidada vajalikuks tulude ja kulude aruande kontrollimiseks dokumentide põhjal või kohapeal, ja kõik magnetkandjale loodud või neil säilitatavad dokumendid.";

c) neljas lõik asendatakse järgmisega:

"Punktis b nimetatud teavet võib nõuda ainult kontrollikoda.";

d) seitsmes lõik asendatakse järgmisega:

"Abi andmine keskusevälistele abisaajatele eeldab, et abisaajad kinnitavad kirjalikult nõusolekut saadud summade kasutamise kontrollimisega kontrollikoja poolt."

59. Artikkel 72 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 72

Vastavalt EMÜ asutamislepingu artiklile 206a koostatud kontrollikoja aruannet reguleerivad järgmised sätted:

1) kontrollikoda edastab keskusele ja komisjonile hiljemalt 15. juuliks kõik tähelepanekud aruannete ja bilansiaruande kohta, mis tema arvates tuleks avaldada aastaaruandes. Need märkused peavad jääma konfidentsiaalseks. Keskus saadab oma vastuse kontrollikojale ja samal ajal ka komisjonile hiljemalt 31. oktoobriks;

2) kontrollikoja aruandes sisaldub hinnang finantsjuhtimise usaldusväärsuse kohta;

3) kontrollikoda võtab kõik vajalikud meetmed, et keskuse vastused tema tähelepanekutele avaldataks kohe pärast nende tähelepanekute esitamist;

4) kontrollikoda edastab eelarve täitmise kinnitamise eest vastutavatele asutustele, keskusele ja komisjonile hiljemalt 30. novembriks oma aastaaruande koos vastustega ning tagab nende avaldamise Euroopa Ühenduste Teatajas."

60. Artikkel 73 jäetakse välja.

61. Artikkel 74 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 74

1. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse haldusnõukogu tegevusele tulude ja kulude eelarvestuse täitmisel enne järgmise aasta 30. aprilli. Kui sellest kuupäevast ei ole võimalik kinni pidada, teatab Euroopa Parlament või nõukogu haldusnõukogule otsuse edasilükkamise põhjustest.

Kui Euroopa Parlament lükkab eelarvestuse täitmist kinnitava otsuse tegemise edasi, püüab haldusnõukogu võimalikult kiiresti võtta meetmeid selle otsuse tegemist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks.

2. Kinnitav otsus hõlmab keskuse kõigi tulude ja kulude kontosid ja nende saldot ning bilansiaruandes esitatud keskuse varasid ja kohustusi. Selles on hinnang haldusnõukogu vastutuse kohta eelarve haldamisel viimase eelarveaasta jooksul.

3. Finantskontrolör võtab arvesse kinnitavas otsuses esitatud tähelepanekuid.

4. Haldusnõukogu võtab kõik asjakohased meetmed, et vastata kinnitavas otsuses esitatud tähelepanekutele.

5. Kinnitava otsuse tegemise aasta 15. detsembriks koostab keskus aruande nende tähelepanekute põhjal võetud meetmetest ja eelkõige juhenditest, mis on antud keskuse eelarve täitmise eest vastutavatele osakondadele. See aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

Samuti peab keskus esitama järgmise eelarveaasta tulude ja kulude aruande lisas ülevaate meetmetest, mis on võetud kinnitavas otsuses esinenud tähelepanekuid silmas pidades.

6. Raamatupidamisarvestust ning tulude ja kulude aruande ja bilansiaruande koostamist tõendavaid dokumente säilitatakse viis aastat alates kuupäevast, millal tehti otsus tulude ja kulude eelarvestuse täitmise kinnitamise kohta.

Lõpetamata tehingutega seotud dokumente säilitatakse nimetatud tähtajast kauem, kuni selliste tehingute lõpetamisele järgneva aasta lõpuni."

62. Artikkel 75 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 75

Haldusnõukogu teatab kontrollikojale võimalikult kiiresti kõigist vastavalt artiklitele 3, 6, 8, 14 ja 21 tehtud otsustest ja võetud meetmetest.

Kontrollikojale ja finantskontrolörile teatatakse eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja, peaarvepidaja abide ja avansikontode haldajate ametisse nimetamisest ning vastavalt artiklitele 18, 20 ja 43 toimunud delegeerimistest ja ametisse nimetamistest.

Haldusnõukogu edastab kontrollikojale oma vastuvõetud finantseeskirja."

63. Lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 75a

Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis 126 nimetatud rakenduseeskirjade jõustumiseni on artiklite 46, 48, 49 ja 50 seotud määrad järgmised:

- artikli 46 punkt a: otsekokkuleppeid võib sõlmida, kui lepingu väärtus ei ületa 10000 eküüd,

- artikkel 48: haldusnõukogu kinnitus on vajalik, kui lepingu väärtus ületab 35000 eküüd,

- artikli 49 kolmas lõik: tagatis on kohustuslik, kui ehitustööde väärtus ületab 250000 eküüd,

- artikkel 50: piir, millest madalamal võib lepinguid sõlmida faktuurarve või kuluarve alusel, on 750 eküüd ja väljaspool keskuse asukohta 2000 eküüd."

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 30. juuni 1993

Nõukogu nimel

eesistuja

S. Bergstein

[1] EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EMÜ) nr 1946/93 (EÜT L 181, 23.7.1993, lk 11).

[2] EÜT C 23, 31.1.1991, lk 28 jaEÜT C 130, 21.5.1992, lk 25.

[3] EÜT C 13, 20.1.1992, lk 526.

[4] EÜT C 152, 10.6.1991, lk 3.

[5] EÜT L 356, 31.12.1977, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 610/90 (EÜT L 70, 16.3.1990, lk 1).

[6] EÜT L 164, 24.6.1976, lk 1.

[7] EÜT L 214, 6.8.1976, lk 1.

--------------------------------------------------