Nõukogu direktiiv 93/24/EMÜ,

1. juuni 1993,

veisekasvatuse statistiliste vaatluste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades, et:

nõukogu 15. mai 1973. aasta direktiivi 73/132/EMÜ liikmesriikide veisekarja statistiliste vaatluste, tapaveiseid hõlmavate prognooside ja tapetud veiste statistika kohta [3] ning nõukogu 19. detsembri 1977. aasta direktiivi 78/53/EMÜ, millega nähakse ette liikmesriikide veisekarja statistiliste vaatlustega seotud lisasätted, [4] on mitu korda muudetud; edasiste vajalike muudatuste tõttu tuleks selguse saavutamiseks selle sätteid uuendada;

liikmesriikides, mille veisekari moodustab ainult väikese osa ühenduse veiste üldarvust, tuleks vastavalt asjaoludele vähendada aastavaatluste arvu;

ühise põllumajanduspoliitika nõuetekohase haldamise tagamiseks eelkõige vasika- ja veiselihaturul nõuab komisjon korrapäraselt andmeid elusloomade ning vasika- ja veiselihatootmise suundumuste kohta;

andmete kogumine, töötlemine ja riiklike vaatluste korraldamine peaks jätkuvalt kuuluma liikmesriikide statistikateenistuste pädevusse ning komisjon peaks vastutama statistilise teabe kooskõlastamise ja ühtlustamise eest Euroopa tasandil ning töötama välja ühenduse poliitika rakendamiseks vajaliku ühtlustatud metodoloogia;

käesoleva direktiivi rakendamise hõlbustamiseks on vajalik liikmesriikide ja komisjoni vaheline tihe koostöö, mis peaks toimuma otsusega 72/279/EMÜ [5] loodud alalise põllumajandusstatistika komitee kaudu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAGU ELUSKARJA VAATLUSED

A. Riigi tasandil

Sagedus – vaatlusala

Artikkel 1

1. Liikmesriigid viivad igal aastal ühel mai- või juunikuu päeval ja ühel detsembrikuu päeval oma territooriumil läbi veisekarja statistilised vaatlused.

2. Liikmesriikide taotlusel võidakse neil lubada teha mai- või juunivaatlusi valitud piirkondades, tingimusel et need hõlmaksid vähemalt 70 % veisekarjast.

Liikmesriikides, kus veiseid on alla 1,5 miljoni, on lubatud üks lõikes 1 osutatud vaatlustest ära jätta või teha seda üksnes valitud piirkondades.

Liikmesriikide taotlusel võidakse neil lubada kasutada lõike 1 kohaste statistiliste vaatluste asemel halduslikke allikaid.

3. Lõikes 2 osutatud taotluste kohta teeb komisjon otsuse artiklis 17 sätestatud korras, arvestades artiklist 6 tulenevaid kohustusi.

Artikkel 2

1. Käesolevas direktiivis tähendab veis liikidesse Bos taurus, Bubalus taurus või Beefalo kuuluvat kodulooma.

2. Artiklis 1 osutatud vaatlused hõlmavad kõiki artiklis 17 sätestatud korras määratletud põllumajandusettevõtetes peetavaid veiseid. Vaatlused peavad hõlmama piisaval arvul ettevõtteid, et katta vähemalt 95 % põllumajandusettevõtete struktuuri viimasel vaatlusel kindlaksmääratud veisekarjast.

3. Liikmesriigid lisavad võimaluste piires lõikes 2 ettenähtud vaatlustulemustesse seal käsitlemata veiste tõenäolise arvu.

Jaotus kategooriate kaupa

Artikkel 3

1. Artiklis 1 ettenähtud vaatlusi tehakse nii, et veised oleks võimalik jagada vähemalt järgmistesse kategooriatesse.

A. Alla aastased veised:

a) tapavasikad;

b) muud:

ba) pullvasikad;

bb) lehmvasikad.

B. 1–2aastased veised:

a) pullmullikad;

b) lehmmullikad:

ba) tapaloomad;

bb) muud.

C. 2aastased ja vanemad veised:

a) isasloomad;

b) emasloomad:

ba) lehmmullikad:

1. tapaloomad;

2. muud;

bb) lehmad:

1. lüpsilehmad;

2. muud.

D. Pühvlid:

a) emased tõupühvlid;

b) muud pühvlid.

2. Lõikes 1 osutatud kategooriaid võib muuta artiklis 17 sätestatud korras.

3. Kategooriad määratakse kindlaks artiklis 17 sätestatud korras.

Täpsus

Artikkel 4

1. Artiklis 1 osutatud vaatlusi tehakse kõikse vaatluse vormina või esindava valiku alusel.

2. Üheski liikmesriigis ei tohi artikli 2 lõikes 2 ettenähtud vaatlustulemuste valikuviga olla üle 1 % veiste üldarvust ja üle 1,5 % lehmade üldarvust (usaldusvahemik 68 %).

3. Lisaks valiku tegemise põhimõtetele ja artikli 2 lõikes 3 osutatud täiendavatele hinnangutele võtavad liikmesriigid vaatlustulemuste kvaliteedi säilitamiseks kõik asjakohased meetmed.

Teabe edastamise tähtaeg

Artikkel 5

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile esialgsed vaatlustulemused ja täiendavad hinnangud:

- mai- või juunivaatluse puhul enne sama aasta 30. septembrit,

- detsembrivaatluse puhul enne järgmise aasta 15. veebruari.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile artikli 4 lõikes 2 määratletud vaatlustulemused ja täiendavad hinnangud:

- mai- või juunivaatluse puhul enne sama aasta 15. oktoobrit,

- detsembrivaatluse puhul enne järgmise aasta 1. aprilli.

B. Piirkondlikul tasandil

Territoriaalsed alajaotised

Artikkel 6

1. Detsembrivaatluse lõpptulemused koostatakse kõikide artiklis 17 sätestatud korras määratletud territoriaalsete alajaotiste kohta.

2. Komisjon võib artiklis 17 sätestatud korras kiita heaks liikmesriigi taotluse kasutada mai- või juunivaatluste lõpptulemustes lõikes 1 osutatud piirkondlikku jaotust.

3. Lõikes 1 osutatud territoriaalseid alajaotisi võib muuta artiklis 17 sätestatud korras.

Teabe edastamise tähtaeg

Artikkel 7

Liikmesriigid esitavad komisjonile artiklis 6 osutatud andmed enne vaatluskuule järgneva aasta 15. maid.

C. Jaotus karja suuruse järgi

Suurusklassid

Artikkel 8

1. Paaritutel aastatel jaotavad liikmesriigid riigi tasandi detsembrivaatluste lõpptulemused karja suurusklasside kaupa, mis on kindlaks määratud artiklis 17 sätestatud korras.

2. Komisjon võib artiklis 17 sätestatud korras kiita heaks liikmesriigi taotluse kasutada paarisarvuliste aastate ja/või mõne sellise aasta mai- või juunikuu vaatluse lõpptulemustes lõikes 1 osutatud jaotust karja suurusklasside kaupa.

3. Lõikes 1 osutatud karja suurusklasse võib muuta artiklis 17 sätestatud korras.

Teabe edastamise tähtaeg

Artikkel 9

Liikmesriigid esitavad komisjonile artiklis 8 osutatud andmed enne vaatluskuule järgneva aasta 15. maid.

II JAGU TAPASTATISTIKA

Artikkel 10

1. Liikmesriigid koostavad igakuise statistika nende veiste arvu ja tapakaalu kohta, kes on tapetud nende territooriumi tapamajades ja kelle liha loetakse inimtoiduks kõlblikuks.

Vajaduse korral esitavad nad ka aruannetes mittesisalduva tõenäolise tapaarvu, nii et statistika hõlmaks kõiki nende territooriumil tapetud veiseid.

2. Lõikes 1 osutatud statistika koostatakse järgmise kategooria kohta:

A. vasikad;

B. lehmmullikad;

C. lehmad;

D. pullid;

E. härjad.

3. Lõikes 1 osutatud tapakaal ja lõikes 2 osutatud kategooriad määratakse kindlaks artiklis 17 sätestatud korras.

Teabe edastamise tähtaeg

Artikkel 11

Liikmesriigid esitavad komisjonile artikli 10 lõikes 1 osutatud statistika tulemused vaatluskuule järgneva kahe kuu jooksul.

III JAGU TOODANGUPROGNOOSID

Artikkel 12

1. Liikmesriigid koostavad kalendriaasta kummagi poolaasta kohta veisetarne prognoosid vaatlustulemuste ja muu olemasoleva teabe põhjal.

Tarnet väljendatakse omamaise kogutoodanguna, mis hõlmab kõiki tapetud veiseid, millele on lisatud elusveiste ühendusesisese kaubanduse saldo ja elusveiste ühendusevälise kaubanduse saldo.

A. vasikad;

B. lehmmullikad;

C. lehmad;

D. pullid;

E. härjad.

Sellist jaotust võidakse muuta artiklis 17 sätestatud korras.

3. Lõikes 1 osutatud tarne ja lõikes 2 osutatud kategooriate määratlust võib muuta artiklis 17 sätestatud korras.

Teabe edastamise tähtaeg

Artikkel 13

Liikmesriigid esitavad komisjonile artikli 12 lõikes 1 osutatud prognoosid poolaastate kaupa järgmisteks tähtaegadeks:

a) kuni järgmise aasta esimese poolaasta (kõnealune kaasa arvatud) prognoosid enne 15. veebruari;

b) kuni järgmise aasta teise poolaasta (kõnealune kaasa arvatud) prognoosid enne 1. oktoobrit.

IV JAGU ÜLDSÄTTED

Artikkel 14

Liikmesriigid esitavad komisjonile artiklites 5, 7, 9, 11 ja 13 osutatud andmed kooskõlas nõukogu 11. juuni 1990. aasta määrusega (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta. [6]

Artikkel 15

Komisjon kontrollib, konsulteerides liikmesriikidega:

a) edastatud tulemusi;

b) eriti vaatluste ja hinnangute ettevalmistamisel ning tegemisel ilmnevaid tehnilisi probleeme;

c) vaatlustulemuste ja hinnangute usaldusväärsust.

Artikkel 16

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest metodoloogilistest või teistest statistikat olulisel määral mõjutavatest muudatustest. Seda tehakse hiljemalt kolm kuud pärast kõnealuse muudatuse jõustumist. Komisjon teavitab teisi liikmesriike kõikidest sellistest teadetest asjakohastes töörühmades.

Artikkel 17

1. Kui on vaja järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab alalise põllumajandusstatistika komitee (edaspidi "komitee") eesistuja omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel kõnealuse küsimuse komiteele arutamiseks.

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse 54 poolthäälega, liikmesriikide esindajate hääli arvestatakse asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 sätestatud korras. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Kui kavandatavad meetmed on kooskõlas komitee arvamusega, võtab komisjon need vastu;

b) Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole kolme kuu jooksul alates ettepaneku tegemisest otsust teinud, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 18

1. Direktiivid 73/132/EMÜ ja 78/53/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 1994.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 19

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 1. jaanuari 1994.

Kui liikmesriigid võtavad nimetatud meetmeid, lisavad nad nende meetmete ametliku avaldamise korral nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 20

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 1. juuni 1993

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Andersen

[1] EÜT C 18, 23.1.1993, lk 19.

[2] EÜT C 115, 26.4.1993.

[3] EÜT L 153, 9.6.1973, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1057/91 (EÜT L 107, 27.4.1991, lk 11).

[4] EÜT L 16, 20.1.1978, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 86/80/EMÜ (EÜT L 77, 22.3.1986, lk 27).

[5] EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.

[6] EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1.

--------------------------------------------------