Nõukogu direktiiv 92/91/EMÜ,

3. november 1992,

puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (üheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 118a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1] mis on koostatud pärast konsulteerimist kaevandamise ja muu mäetööstuse ohutuse ja tervishoiu komisjoniga,

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

EMÜ asutamislepingu artikkel 118a näeb ette, et nõukogu võtab direktiividega vastu miinimumnõuded, et eelkõige töökeskkonna parandamisega tagada töötajate ohutuse ja tervise parem kaitse;

vastavalt kõnealusele artiklile tuleb neis direktiivides hoiduda selliste haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest, mis pidurdaksid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut;

töötajate tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu parandamine on eesmärk, mida ei tohiks allutada puhtmajanduslikele kaalutlustele;

nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiivi 89/654/EMÜ töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) [4] ei kohaldata kaevanduste suhtes;

vastavus miinimumnõuetele, mis on kavandatud paremate ohutus- ja tervishoiustandardite tagamiseks puurides maavarasid kaevandavates tööstustes, on töötajate tervise ja ohutuse tagamisel põhiline;

puurides maavarasid kaevandavate tööstuste näol on tegemist valdkonnaga, kus töötajatel on suur tõenäosus puutuda kokku eriti kõrge riskitasemega;

käesolev direktiiv on üksikdirektiiv töötajate tervishoiu ja ohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamist käsitleva nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ [5] artikli 16 lõike 1 tähenduses; seepärast kohaldatakse nimetatud direktiivi sätteid puurides maavarasid kaevandavate tööstuste suhtes täiel määral, ilma et see piiraks käesolevas määruses sisalduvaid rangemaid ja/või erisätteid;

käesolev direktiiv on praktiline panus siseturu sotsiaalse mõõtme loomisse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1. JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Teema

1. Käesolevas direktiivis, mis on üheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, sätestatakse artikli 2 punktis a määratletud puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervise kaitse miinimumnõuded.

2. Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid kohaldatakse tervikuna kogu lõikes 1 nimetatud valdkonnas, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi rangemate ja/või spetsiifilisemate sätete kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) puurides maavarasid kaevandavad tööstused — kõik tööstused, mis tegelevad järgmisega:

- puurkaevudes puurides toimuv tegelik maavarade kaevandamine ja/või

- sellise kaevandamise jaoks vajalikud geoloogilised uuringud

ja/või

- kaevandatud materjalide valmistamine müügiks, välja arvatud kaevandatud materjalide töötlemisega seotud toimingud;

b) töökoht — kogu piirkond, kuhu kavatsetakse paigutada töötamiskohad, mis on seotud puurides maavarasid kaevandavate tööstuste põhi- ja kõrvaltegevuste ja rajatistega, sealhulgas vajaduse korral majutuskohad, millele töötajatel on juurdepääs seoses oma tööga.

II JAGU

TÖÖANDJA KOHUSTUSED

Artikkel 3

Üldkohustused

1. Töötajate ohutuse ja tervise tagamiseks võtavad tööandjad kõik meetmed, et kindlustada järgmine:

a) töökohtade projekteerimine, ehitamine, seadistamine, kasutuselevõtmine, käitamine ja hooldamine selliselt, et töötajad saavad oma tööd teha ilma enda ja/või teiste töötajate ohutust ja/või tervist ohtu seadmata;

b) selliste töökohtade käitamine, kus on töötajaid, toimub vastutava isiku järelevalve all;

c) konkreetsete riskidega seotud töö usaldatakse ainult pädevale personalile ning sellise töö teostamisel järgitakse antud juhtnööre;

d) kõik ohutusjuhendid on kõigile asjaomastele töötajatele arusaadavad;

e) asjaomased esmaabivahendid on kättesaadavad;

f) regulaarselt toimuvad otstarbekohased ohutusõppused.

2. Tööandja tagab direktiivi 89/391/EMÜ artiklites 6, 9 ja 10 sätestatud asjaomaseid nõudeid hõlmava ohutust ja tervist käsitleva dokumendi, edaspidi "ohutust ja tervishoidu käsitlev dokument", koostamise ja ajakohastamise.

Ohutust ja tervishoidu käsitlev dokument peab näitama eelkõige seda, et:

- ohud, millega töötajad töökohal kokku puutuvad, on kindlaks tehtud ja neid on hinnatud,

- käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks on võetud piisavad meetmed,

- töökoha ja seadmete disainilahendus, kasutamine ja hooldamine on ohutud.

Ohutust ja tervist käsitlev dokument tuleb koostada enne tööde alustamist ning kui töökohas tehakse suuri muudatusi, töökohta laiendatakse või see ehitatakse ümber, tuleb see läbi vaadata.

3. Kui töökohas on korraga mitme eri ettevõtte töötajad, vastutab iga tööandja tema kontrolli all olevate küsimuste eest.

Tööandja, kes siseriiklike õigusnormide ja/või tavade kohaselt vastutab töökoha eest, koordineerib kõigi töötajate ohutuse ja tervisega seotud meetmete rakendamist ning sätestab ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis eesmärgi tegelda kõnealuse koordineerimisega ning meetmed ja korra selle eesmärgi elluviimiseks.

Koordineerimine ei mõjuta üksikute tööandjate kohustusi, mis on sätestatud direktiivis 89/391/EMÜ.

4. Tööandja teatab kõigist tõsistest ja/või surmaga lõppenud tööõnnetustest ja tõsise ohuga seotud olukordadest viivitamata pädevale asutusele.

Vajaduse korral ajakohastab tööandja ohutust ja tervist käsitlevat dokumenti ning kannab sellesse võetud meetmed, et vältida kordusi.

Artikkel 4

Kaitse tule, plahvatuste ja tervistkahjustavate gaasiliste ainete eest

Tööandja võtab tarvitusele toimingute laadile vastavad meetmed ja ettevaatusabinõud:

- tulekahjude ja plahvatuste tekkimise ja leviku vältimiseks, avastamiseks ja nende vastu võitlemiseks

ja

- plahvatusohtliku ja/või tervistkahjustava keskkonna tekkimise takistamiseks.

Artikkel 5

Evakuatsiooni- ja päästevahendid

Tööandja tagab otstarbekad evakuatsiooni- ja päästevahendid ja hoiab need korras, et tagada töötajatele ohu korral piisavad võimalused viivitamatuks ja ohutuks lahkumiseks töökohast.

Artikkel 6

Side-, hoiatus- ja häiresüsteemid

Tööandja võtab vajalikud meetmed tagamaks vajalike hoiatus- ja muude sidesüsteemide olemasolu, et vajaduse korral saaks viivitamata käivitada abi-, evakuatsiooni- ja päästetoimingud.

Artikkel 7

Töötajate teavitamine

1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, teavitatakse töötajaid ja/või nende esindajaid kõikidest meetmetest, mis võetakse seoses tervise ja ohutusega töökohtades, eelkõige meetmetest, mis on seotud artiklite 3–6 rakendamisega.

2. See teave peab olema asjaomastele töötajatele arusaadav.

Artikkel 8

Tervisekontroll

1. Siseriiklike õigusnormide ja/või tavade kohaselt kehtestatakse meetmed, millega tagatakse töötajatele tervisekontroll, mis on vastavuses ohtudega, mida nende töö tekitab tervisele ja ohutusele.

2. Lõikes 1 osutatud meetmed on sellised, et igal töötajal on õigus tervisekontrollile või talle tehakse tervisekontroll enne, kui ta määratakse täitma artiklis 2 osutatud toimingutega seotud ülesandeid, ning pärast seda regulaarsete ajavahemike tagant.

3. Tervisekontroll võib moodustada osa riiklikust tervishoiusüsteemist.

Artikkel 9

Töötajate nõustamine ja nende osalemine

Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga seotud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.

Artikkel 10

Ohutuse ja tervisekaitse miinimumnõuded

1. Töökohad, mida kasutatakse esimest korda pärast kuupäeva, mil vastavalt artikli 12 lõikele 1 jõustub käesolev direktiiv, peavad vastama lisades sätestatud ohutuse ja tervisekaitse miinimumnõuetele.

2. Töökohad, mida kasutatakse juba enne kuupäeva, mil vastavalt artikli 12 lõikele 1 jõustub käesolev direktiiv, peavad lisades sätestatud ohutuse ja tervisekaitse miinimumnõuetele vastama võimalikult ruttu ja hiljemalt viie aasta jooksul pärast nimetatud kuupäeva.

3. Kui töökohas tehakse muudatusi, seda laiendatakse ja/või ehitatakse ümber pärast kuupäeva, mil vastavalt artikli 12 lõikele 1 jõustub käesolev direktiiv, võtab tööandja vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealused muudatused, laiendused ja/või ümberehitused vastavad lisades sätestatud miinimumnõuetele.

III JAGU

MUUD SÄTTED

Artikkel 11

Lisade muutmine

Lisade puhttehnilised muudatused, mis on seotud:

- direktiivide vastuvõtmisega puurides maavarasid kaevandavate tööstuste tehnilise ühtlustamise ja standardimise vallas

ja/või

- tehnika arenguga, muudatustega rahvusvahelistes eeskirjades või spetsifikaatides ja puurides maavarasid kaevandavaid tööstusi puudutavate avastustega,

võetakse vastu direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17 sätestatud korras.

Artikkel 12

Lõppsätted

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 24 kuu möödumisel direktiivi vastuvõtmisest. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

2. Kui liikmesriigid võtavad lõikes 1 nimetatud normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud või võetavate siseriiklike õigusnormide teksti.

4. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga viie aasta järel aruande käesoleva direktiivi sätete tegeliku rakendamise kohta, osutades tööandjate ja töötajate arvamusele.

Komisjon teavitab sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu, majandus- ja sotsiaalkomiteed, kaevandamise ja muu mäetööstuse ohutuse ja tervishoiu komisjoni ning tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteed.

Artikkel 13

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. november 1992

Nõukogu nimel

eesistuja

Denton Of Wakefield

[1] EÜT C 32, 7.2.1991, lk 7.

[2] EÜT C 280, 28.10.1991, lk 79 ja EÜT C 241, 21.9.1992, lk 88.

[3] EÜT C 191, 22.7.1991, lk 34.

[4] EÜT L 393, 30.12.1989, lk 1.

[5] EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

DIREKTIIVI ARTIKLIS 10 OSUTATUD OHUTUSE JA TERVISHOIU MIINIMUMNÕUDED

Sissejuhatav märkus

Käesolevas lisas sätestatud kohustusi kohaldatakse, kui seda nõuab töökoha iseloom, tegevus, asjaolud või konkreetne oht.

A OSA

Maismaa- ja avameresektori suhtes kohaldatavad ühised miinimumnõuded

1. Stabiilsus ja tugevus

Töökohad tuleb projekteerida, ehitada, püstitada ning neid käitada, kontrollida ja hooldada selliselt, et nad peaksid vastu eeldatavatele keskkonnamõjudele.

Tööruumide konstruktsioon ja tugevus peavad vastama nende kasutusotstarbele.

2. Korraldus ja järelevalve

2.1. Tööruumide korraldus

2.1.1. Töökohad tuleb korraldada selliselt, et tagatud oleks piisav kaitse ohtude eest. Töökohad tuleb hoida puhtad ning kõik ohtlikud ained ja nende jäägid kõrvaldada või neid kontrollida, et mitte seada ohtu töötajate tervist ja ohutust.

2.1.2. Töökohad tuleb projekteerida ja ehitada ergonoomika põhimõtete kohaselt, võttes arvesse töötajate vajadust jälgida oma töökohas tehtavaid toiminguid.

2.1.3. Piirkonnad, kus on eriline oht, tuleb piirestada ja varustada hoiatusmärkidega.

2.2. Vastutav isik

Kui töökohtadel on töötajaid, peab tööandja määratud vastutav isik, kellel on oma töö jaoks nõutavad oskused ja vajalik pädevus vastavalt siseriiklikele õigusnormidele ja/või tavadele, alati vastutama kõigi töökohtade eest.

Kui tööandjal on selleks vajalikud oskused ja vajalik pädevus vastavalt siseriiklikele õigusnormidele ja/või tavadele, võib ta esimeses lõigus osutatud vastutuse töökoha eest enda kanda võtta.

2.3. Järelevalve

Töötajate ohutuse ja tervise tagamiseks kõigi ettevõetavate toimingute ajal peavad järelevalvet teostama isikud, kellel on selleks vajalikud oskused ja vajalik pädevus vastavalt siseriiklikele õigusnormidele ja/või tavadele ja kelle on määranud tööandja või kes on määratud tööandja nimel ja kes tegutsevad tema nimel.

Kui tööandjal on selleks vajalikud oskused ja vajalik pädevus vastavalt siseriiklikele õigusnormidele ja/või tavadele, võib ta esimeses lõigus osutatud järelevalvet ise teostada.

2.4. Pädevad töötajad

Kui töökohas on töötajad, siis peab seal olema piisav arv töötajaid, kellel on neile antud ülesannete täitmiseks vajalikud oskused, kogemused ja väljaõpe.

2.5. Teave, juhtnöörid ja väljaõpe

Töötajatele tuleb anda nende tervise ja ohutuse tagamiseks vajalikku teavet, juhtnööre, väljaõpet ja ümberõpet.

Tööandja peab tagama, et töötajatele antakse arusaadavaid juhtnööre, et nende ega teiste töötajate tervis ja ohutus ei satuks ohtu.

2.6. Kirjalikud juhtnöörid

Iga töökoha jaoks tuleb koostada kirjalikud juhtnöörid eeskirjade kohta, mida tuleb järgida tagamaks töötajate ohutus ja tervis ning seadmete ohutu kasutamine.

Sellised eeskirjad peavad sisaldama teavet avariiseadmete kasutamise kohta ja meetmete kohta, mida tuleb võtta, kui töökohas või selle lähedal tekib hädaolukord.

2.7. Ohutud töömeetodid

Kõigis töökohtades ja kõigi toimingute puhul tuleb kasutada ohutuid töömeetodeid.

2.8. Tööload

Kui ohutust ja tervist käsitlev dokument seda eeldab, tuleb kehtestada töölubade süsteem nii ohtlike toimingute kui ka tavaliselt lihtsate toimingute jaoks, mis koosmõjus muude toimingutega võivad tekitada ohu.

Vastutav isik peab tööload välja andma enne tööga alustamist ning täpsustama töölubades tingimusi ja ettevaatusabinõusid, mis tuleb täita enne tööga alustamist ja töö tegemise ajal.

2.9. Ohutus- ja tervishoiumeetmete regulaarne läbivaatamine

Tööandja peab tagama, et töötajate ohutuse ja tervise kaitsmiseks võetud meetmed, kaasa arvatud tervise ja ohutuse korralduse süsteemid, vaadatakse regulaarselt läbi, et tagada nende vastavus käesolevale direktiivile.

3. Mehaanilised ja elektrilised seadmed ja masinad

3.1. Üldist

Mehaaniliste ja elektriliste seadmete valiku, paigaldamise, kasutuselevõtmise, käitamise ja hooldamise juures tuleb nõuetekohaselt arvestada töötajate ohutuse ja tervisega, võttes arvesse ka käesoleva direktiivi muid sätteid ning direktiive 89/392/EMÜ [1] ja 89/655/EMÜ [2].

Kui seadmed asuvad kohas, kus gaasi, auru või lenduvate vedelike süttimise tõttu on või võib tekkida tulekahju või plahvatuse oht, peavad seadmed sobima sellises kohas kasutamiseks.

Vajaduse korral peavad seadmed olema varustatud sobivate kaitseseadmete ja tõrkekindlate süsteemidega.

3.2. Erisätted

Mehaanilised seadmed ja masinad peavad olema piisavalt tugevad, neis ei tohi olla ilmseid vigu ja nad peavad sobima kavandatud otstarbeks.

Elektrilised seadmed ja masinad peavad olema kavandatud otstarbe jaoks piisavalt suured ja võimsad.

4. Hooldus

4.1. Üldine hooldus

Mehaaniliste ja elektriliste seadmete ja masinate süstemaatilise kontrollimise, hooldamise ja vajaduse korral katsetamise jaoks tuleks koostada sobiv kava.

Masinaid ja seadmeid tohivad hooldada, kontrollida ja katsetada ainult pädevad isikud.

Kontrollimise ja katsetamise kohta tuleb otstarbekal moel pidada registrit.

4.2. Ohutusvahendite hooldus

Piisavad ohutusvahendid peavad alati olema kasutusvalmis ja heas töökorras.

Hooldamise puhul tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta vahendite toimimist.

5. Puuraukude kontrollimine

Puuraugu kasutamise ajal tuleb kaitseks pursete vastu kasutada nõuetekohaseid puuraugu kontrollseadiseid.

Selliste seadmete kasutamisel tuleb võtta arvesse puurkaevudes valitsevaid tingimusi ja töötingimusi.

6. Kaitse kahjuliku õhukeskkonna ja plahvatusohu eest

6.1. Kahjulike ja/või plahvatusohtlike ainete olemasolu hindamiseks õhus ja selliste ainete kontsentratsiooni mõõtmiseks tuleb võtta meetmeid.

Kui ohutust ja tervist käsitlev dokument seda eeldab, tuleb kasutada seadmeid gaasi kontsentratsiooni automaatseks ja pidevaks jälgimiseks teatavates kohtades, automaatseid häireseadmeid ja seadmeid voolu automaatseks katkestamiseks elektriseadmetes ja sisepõlemismootorites.

Kui on ette nähtud automaatne mõõtmine, tuleb mõõdetud väärtused salvestada ja alles hoida, nagu ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis on ette nähtud.

6.2. Kaitse kahjuliku õhukeskkonna eest

6.2.1. Kui õhku kogunevad või võivad koguneda ohtlikud ained, tuleb võtta asjakohased meetmed, et tagada nende kogumine tekkekohas ja kõrvaldamine.

Süsteem peab suutma hajutada sellise kahjuliku õhukeskkonna selliselt, et töötajad ei satu ohtu.

6.2.2. Kohtades, kus töötajad peavad kokku puutuma tervisele kahjuliku õhukeskkonnaga, peavad olema asjakohased ja piisavad hingamis- ja elustamisseadmed, ilma et see piiraks direktiivi 89/656/EMÜ [3] sätteid.

Sellisel juhul peab töökohas olema piisav arv töötajaid, kes on läbinud selliste seadmete kasutamise koolituse.

Seadmeid tuleb sobivalt hoiustada ja hooldada.

6.2.3. Kui atmosfääris on või võib olla vesiniksulfiidi või muid mürgiseid gaase, peab pädevate isikute käsutuses olema kaitseplaan, milles sätestatakse kasutatavad kaitsevahendid ja võetavad ettevaatusabinõud.

6.3. Kaitse plahvatusohu eest

6.3.1. Plahvatusohtliku keskkonna tekke ja akumuleerumise vältimiseks tuleb võtta kõik vajalikud meetmed.

6.3.2. Plahvatusohtlikes kohtades tuleb võtta kõik vajalikud meetmed vältimaks plahvatusohtliku keskkonna süttimist.

6.3.3. Koostada tuleb plahvatuste vältimise kava, milles sätestatakse vajalikud seadmed ja meetmed.

7. Evakuatsiooniteed ja -pääsud

7.1. Evakuatsiooniteed ja -pääsud peavad olema vabad ja viima kõige otsemat teed mööda kas vabasse õhku või ohutusse piirkonda, ohutusse kogunemiskohta või ohutusse evakueerimiskohta.

7.2. Ohu korral peab töötajatel olema võimalik kõigist töökohtadest kiiresti ja võimalikult ohutult evakueerida.

7.3. Evakuatsiooniteede ja -pääsude arv, jaotus ja mõõtmed sõltuvad töökohtade kasutusest, seadmetest ja suurusest ja sellest, milline on maksimaalne seal viibivate inimeste arv.

Elu- ja puhkeruumidel peab olema vähemal kaks eraldi evakuatsiooniteed, mis asuvad üksteisest võimalikult kaugel ja viivad ohutusse piirkonda, ohutusse kogunemiskohta või ohutusse evakueerimiskohta.

7.4. Avariiuksed peavad avanema väljapoole ja kui see ei ole võimalik, tuleb kasutada liuguksi.

Avariiuksed ei tohi olla selliselt lukustatud ega suletud, et inimene, kellel on vaja neid avariiolukorras kasutada, ei saa neid lihtsalt ja viivitamata kasutada.

7.5. Konkreetsed evakuatsiooniteed ja -pääsud peavad olema märkidega tähistatud vastavalt direktiivi 92/58/EMÜ [4] rakendamiseks vastuvõetud siseriiklikele eeskirjadele.

7.6. Avariiuksed ei tohi olla lukustatud.

Evakuatsiooniteed ja -pääsud ja nende juurde viivad liikumisteed ja uksed peavad olema takistustest vabad, et neid oleks võimalik igal ajal ilma raskusteta kasutada.

7.7. Evakuatsiooniteed ja -pääsud, mis vajavad valgustust, tuleb varustada piisava tugevusega avariivalgustusega juhuks, kui valgustus peaks rikki minema.

8. Kinniste tööruumide ventilatsioon

8.1. Tuleb võtta meetmeid, et tagada kinniste tööruumide piisav varustatus värske õhuga, võttes arvesse kasutatavaid töömeetodeid ja töötajatele esitatavaid füüsilisi nõudmisi.

Kui kasutatakse sundventilatsioonisüsteemi, tuleb see hoida töökorras.

Kui see on töötajate tervise huvides vajalik, peab kontrollsüsteem rikkeist märku andma.

8.2. Kui kasutatakse kliimaseadmeid või mehaanilisi ventilatsiooniseadmeid, ei tohi need tekitada töötajatele ebameeldivat tõmbetuult.

Igasugune sade või mustus, mis võib õhu saastamisega seada otsesesse ohtu töötajate tervise, tuleb viivitamata kõrvaldada.

9. Ruumide temperatuur

9.1. Töökohti sisaldavate ruumide temperatuur peab olema tööajal inimestele sobiv, võttes arvesse kasutatavaid töömeetodeid ja töötajatele esitatavaid füüsilisi nõudmisi.

9.2. Puhkekohtade, töötajate olmeruumide, sanitaarsõlmede, sööklate ja esmaabiruumide temperatuur peab vastama nende ruumide konkreetsele otstarbele.

9.3. Aknad, katuseaknad ja klaasist vaheseinad peaksid võimaldama töökohtades vältida liigset päikesevalgust, arvestades töö ja töökoha iseloomu.

10. Ruumide põrandad, seinad, laed ja katused

10.1. Töökohtade põrandal ei tohi olla ohtlikke muhke, auke ega kallakuid ning põrandad peavad olema kinnitatud ja stabiilsed ega tohi olla libedad.

Tööruumid, kus asuvad töökohad, peavad olema nõuetekohase soojusisolatsiooniga, võttes arvesse asjaomase ettevõtte liiki ja töötajate füüsilist koormust.

10.2. Põrandate, seinte ja lagede pind peab olema selline, et neid saaks vastavalt asjakohastele hügieenistandarditele puhastada ja värskendada.

10.3. Läbipaistvad või poolläbipaistvad seinad, eelkõige klaasseinad ruumides või töökohtade ja liikumisteede läheduses, peavad olema selgelt märgistatud ja valmistatud ohutust materjalist või olema töökohtadest või liikumisteedest eraldatud, et töötajad nendega kokku ei puutuks või seinte purunemise korra vigastada ei saaks.

10.4. Juurdepääs ebapiisava tugevusega katustele peab olema keelatud, kui kasutada ei saa varustust, mis tagaks töö ohutu toimumise.

11. Loomulik ja kunstlik valgustus

11.1. Kõigis töökohtades peab kõikjal olema töökohtades olevate isikute tervise ja ohutuse tagamiseks piisav valgustus.

11.2. Töökohad peavad saama piisavalt loomulikku valgust ja olema kliimatingimustele vastavalt varustatud kunstliku valgustusega, mis on töötajate ohutuse ja tervise kaitseks piisav.

11.3. Töökohti sisaldavate ruumide ja koridoride valgustusseadmed peavad paiknema selliselt, et valgustusseadme liik ei tekita töötajatele õnnetusjuhtumi ohtu.

11.4. Tööruumid, kus töötajad satuvad kunstliku valgustuse rikke korral ohtu, peavad olema varustatud piisava tugevusega avariivalgustusega.

11.5. Valgustusseadmed tuleb konstrueerida selliselt, et töö kontrollimise piirkonnad, evakuatsiooniteed, evakuatsioonipiirkonnad ja ohtlikud alad oleksid valgustatud.

Kui töökohad on hõivatud vaid aeg-ajalt, kehtib esimeses lõigus osutatud kohustus ainult sel ajal, kui töötajad on kohal.

12. Aknad ja katuseaknad

12.1. Aknad, katuseaknad ja ventilatsiooniseadmed, mida saab avada, kohendada või kinnitada, tuleb projekteerida selliselt, et neid toiminguid saaks teha ohutult.

Avatuna ei tohi nad töötajatele ohtlikud olla.

12.2. Aknaid ja katuseaknaid peab saama ohutult puhastada.

13. Uksed ja väravad

13.1. Uste ja väravate asukoht, arv ja mõõtmed ning nende valmistamiseks kasutatud materjalid olenevad vastavate ruumide või piirkondade laadist ja kasutusest.

13.2. Läbipaistvad uksed peavad olema silmakõrgusel vajalikult tähistatud.

13.3. Pöörduksed ja -väravad peavad olema läbipaistvad või läbipaistva paneeliga.

13.4. Juhul kui uste ja väravate läbipaistvad või poolläbipaistvad pinnad ei ole tehtud turvamaterjalist ja kui on oht, et töötajad võivad ukse või värava purunemisel viga saada, peavad pinnad olema purunemise vastu kaitstud.

13.5. Lükanduksed peavad olema varustatud ohutusseadisega, mis ei lase neil siinidelt maha joosta ja ootamatult ümber kukkuda.

13.6. Ülespoole avanevad uksed ja väravad peavad olema varustatud mehhanismiga, mis ei lase neil ootamatult tagasi alla kukkuda.

13.7. Evakuatsiooniteedele jäävad uksed tuleb vastavalt tähistada.

Selliseid uksi peab alati saama seestpoolt avada ilma eriabita.

Uksi peab saama avada, kui töökohad on hõivatud.

13.8. Põhimõtteliselt sõidukitele mõeldud väravate vahetus läheduses peavad olema jalakäijate väravad, kui jalakäijatel ei ole tagatud ohutu läbikäik; need peavad olema selgelt tähistatud ja juurdepääsu neile ei tohi takistada.

13.9. Mehaanilised uksed ja väravad peavad töötama selliselt, et nad ei põhjustaks töötajate jaoks õnnetuste ohtu.

Sellised uksed ja väravad peavad olema varustatud hädaseiskamisseadistega, mida on lihtne ära tunda ja millele on lihtne juurde pääseda, ning välja arvatud juhul, kui nad avanevad voolukatkestuse korral automaatselt, peab olema võimalik neid käsitsi avada.

13.10. Kui juurdepääsu takistamiseks kasutatakse kette või muid sarnaseid vahendeid, peavad need olema selgelt nähtavad ja keelavate või hoiatavate märkidega nõuetekohaselt tähistatud.

14. Liikumisteed

14.1. Töökohtadesse peab olema võimalik jõuda ohutult ning sealt peab hädaolukorras saama lahkuda kiiresti ja ohutult.

14.2. Liikumisteed, kaasa arvatud trepid, kinnitatud redelid ning laadimisplatvormid ja -rambid, peavad olema arvestatud, mõõdetud ja paigaldatud selliselt, et jalakäijatele ja sõidukitele oleks tagatud lihtne, ohutu ja otstarbekas juurdepääs, mis ei seaks ohtu nende liikumisteede läheduses töötavaid töötajaid.

14.3. Jalakäijate ja/või kaupade liikumiseks kasutatavad teed peavad olema mõõtmetega, mis vastaksid tõenäoliste kasutajate arvule ja ettevõtte liigile.

Kui liikumisteedel kasutatakse transpordivahendeid, tuleb jalakäijatele võimaldada piisavalt ohutut liikumisruumi.

14.4. Sõidukite liikumisteede ja uste, väravate, jalakäijate läbipääsude, koridoride ja treppide vahele peab jääma piisavalt ruumi.

14.5. Töötajate kaitsmise huvides tuleb liikumis- ja juurdepääsuteed selgelt tähistada.

15. Ohualad

15.1. Kui töökohad sisaldavad ohualasid, kus on töö laadi tõttu ohte, sealhulgas oht, et töötaja või teatavad objektid võivad kukkuda, peavad need kohad olema võimaluse korral varustatud seadmetega, mis välistavad lubadeta töötajate sisenemise sellisele alale.

15.2. Nende töötajate kaitseks, kes tohivad ohualale siseneda, tuleb võtta asjakohased meetmed.

15.3. Ohualad peavad olema selgelt tähistatud.

16. Ruumide mõõtmed ja õhuruum. Liikumisruum töökohas

16.1. Tööruumid peavad olema piisava pindala, kõrguse ja õhuruumiga, et töötajatel oleks võimalik tööd teha oma turvalisust, tervist ja heaolu ohustamata.

16.2. Töökoha kasutamata alad peavad olema nii suured, et töötajatel oleks piisavalt liikumisruumi ja nad saaksid ohutult oma tööd teha.

17. Puhkeruumid

17.1. Kui töötajate ohutuse või tervise seisukohast on vajalik, eelkõige seoses teostatava tegevuse liigiga või kui töökohal on rohkem kui teatav arv töötajaid, peab töötajate käsutuses olema lihtsalt juurdepääsetav puhkeruum.

See säte ei kehti töötajate puhul, kes töötavad kontorites või muudes samalaadsetes tööruumides, kus on võimalik vahepeal puhata.

17.2. Puhkeruumid peavad olema piisavalt suured ja varustatud asjaomase töötajate arvu jaoks piisava arvu laudade ja seljatugedega istmetega.

17.3. Puhkeruumides tuleb võtta asjakohased meetmed kaitsmaks mittesuitsetajaid ebamugavuse eest, mida põhjustab tubakasuits.

17.4. Kui töö ajal esineb pidevalt ja sageli töökatkestusi ja puudub puhkeruum, peavad olemas olema muud ruumid, kus töötajad saavad selliste töökatkestuste ajal viibida, kui see on vajalik töötajate ohutuse ja tervise huvides.

Mittesuitsetajate kaitseks tubakasuitsu põhjustatava ebamugavuse eest tuleb võtta asjakohased meetmed.

18. Õues asuvad töökohad

18.1. Väliskeskkonnas asuvad töökohad, liikumisteed ja muud piirkonnad või seadised, mida töötajad töö käigus kasutavad või milles nad viibivad, tuleb korraldada nii, et see ei ohustaks jalakäijate ja sõidukite liiklust.

18.2. Kui päevavalgus ei ole piisav, peab õues asuvates töökohtades olema piisav kunstlik valgustus.

18.3. Kui töötajad töötavad õues asuvates töökohtades, tuleb sellised töökohad korraldada selliselt, et töötajad:

a) on kaitstud halbade ilmastikutingimuste ja vajadusel ka kukkuvate objektide eest;

b) ei puutu kokku kahjuliku müratasemega ega kahjulike välismõjudega, näiteks gaasi, aurude või tolmuga;

c) saavad ohu korral lahkuda oma töökohtadest kiiresti ja neile on võimalik kiiresti abi anda;

d) ei saa libiseda ega kukkuda.

19. Rasedad naised ja imetavad emad

Rasedatel naistel ja imetavatel emadel peab olema võimalus sobivates tingimustes puhkamiseks pikali heita.

20. Puuetega töötajad

Vajaduse korral tuleb töökohtade korraldamisel arvesse võtta puuetega töötajaid.

See säte kehtib eelkõige uste, vahekäikude, treppide, duššide, valamute, tualettide ja töökohtade kohta, mida puuetega isikud otseselt kasutavad või milles nad viibivad.

B OSA

Maismaasektori suhtes kohaldatavad erimiinimumnõuded

1. Tulekahju avastamine ja tuletõrje

1.1. Töökohtade projekteerimisel, ehitamisel, seadistamisel, kasutuselevõtmisel, käitamisel ja hooldamisel tuleb võtta piisavad meetmed välistamaks tulekahju tekke ja leviku allikatest, mis on määratletud ohutust ja turvalisust käsitlevas dokumendis.

Ette tuleb näha võimalused kiireks ja tõhusaks tuletõrjeks.

1.2. Töökohad peavad olema varustatud sobivate tuletõrjeseadmetega ja vajaduse korral ka tulekahjuandurite ja häiresüsteemidega.

1.3. Mehaanilised tuletõrjevahendid peavad olema hõlpsasti kättesaadavad ja lihtsalt kasutatavad ning vajaduse korral kahjustuste eest kaitstud.

1.4. Tulekaitseplaan, milles on sätestatud käesoleva direktiivi artiklite 3, 4, 5 ja 6 kohased ettevaatusabinõud, mis tuleb võtta tulekahju puhkemise ja leviku eest kaitsmiseks ning selle avastamiseks ja selle vastu võitlemiseks.

1.5. Tuletõrjevahendid peavad olema märkidega tähistatud vastavalt direktiivi 92/58/EMÜ ülevõtmiseks vastuvõetud siseriiklikele eeskirjadele.

Märgid peavad paiknema kindlaksmääratud kohtades ja olema vastupidavad.

2. Kaugjuhtimine hädaolukordades

Kui ohutust ja tervist käsitlev dokument seda eeldab, peavad teatavad seadmed võimaldama hädaolukorras kaugjuhtimist sobivates kohtades.

Selliste seadmete hulka peavad kuuluma puuraukude, masinate ja torujuhtmete isoleerimise ja süsteemid.

3. Tavaside ja side hädaolukordades

3.1. Kui see on sätestatud ohutust ja tervishoidu käsitlevas dokumendis, peab iga töökoht, kus on töötaja, olema varustatud järgmisega:

a) akustiline ja optiline süsteem, mille abil on vajaduse korral võimalik häirest märku anda kõigile töökohtadele, kus inimesed töötavad;

b) akustiline süsteem, mida on selgelt kuulda kõigis rajatise osades, kus töötajad sageli viibivad.

3.2. Sobivatesse kohtadesse tuleb paigutada seadeldised häire andmiseks.

3.3. Kui töötajad viibivad töökohtadel, kus tavapäraselt inimesi ei ole, tuleb nende käsutusse anda asjakohased sidevahendid.

4. Ohutud kogunemiskohad ja häireplaan

Kui see on sätestatud ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis, tuleb kindlaks määrata ohutud kogunemiskohad, koostada häireplaan ja võtta vajalikud meetmed.

5. Evakuatsiooni- ja päästevahendid

5.1. Töötajad tuleb koolitada hädaolukordades võetavate meetmete alal.

5.2. Päästeseadmed peavad olema paigutatud lihtsalt juurdepääsetavatesse ja otstarbekalt määratud kohtadesse ning nad peavad olema kasutusvalmis.

5.3. Kui evakuatsiooniteed on keerulised ja kui õhk on või võib olla hingamiseks kõlbmatu, peavad töökohad olema varustatud viivitamatuks kasutamiseks mõeldud kompaktsete evakueerumisseadmetega.

6. Ohutusõppused

Ohutusõppused peavad regulaarselt toimuma kõigis töökohtades, kus töötajad tavaliselt viibivad.

Selliste õppuste peamine eesmärk on koolitada töötajaid ja kontrollida nende töötajate oskusi, kes peavad hädaolukorras täitma eriülesandeid, millega kaasneb avariiseadmete kasutamine, käitamine või nendega töötamine, võttes arvesse punktis 1.1 osutatud ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis sätestatud kriteeriume.

Vajaduse korral tuleks selliselt määratud töötajatele korraldada õppusi ka selliste seadmete õige kasutamise, käsitsemise ja nendega töötamise kohta.

7. Sanitaarvahendid

7.1. Riietusruumid ja kapid

7.1.1. Töötajatele tuleb tagada sobivad riietusruumid, kui nad peavad kandma spetsiaalseid tööriideid ja kui tervist või sündsust silmas pidades ei saa eeldada, et töötajad vahetaksid riideid mõnes teises ruumis.

Riietusruumidele peab olema lihtne juurde pääseda, need peavad olema piisava suurusega ning varustatud istmetega.

7.1.2. Riietusruumid peavad olema piisavalt suured ning neis peavad olema vahendid, mis võimaldavad töötajatel hoida oma riideid tööajal lukustatud kohas.

Kui asjaolud (nt ohtlikud ained, niiskus, mustus) seda eeldavad, peavad tööriiete ja igapäevariiete jaoks olemas olema eraldi kapid.

Ette tuleb näha võimalus märgade tööriiete kuivatamiseks.

7.1.3. Meeste ja naiste jaoks tuleb ette näha eraldi riietusruumid või riietusruumide kasutamine eri aegadel.

7.1.4. Kui vastavalt punktile 7.1.1 ei ole riietusruume vaja, peab igal töötajal olema koht oma riiete hoidmiseks.

7.2. Dušid ja valamud

7.2.1. Kui seda eeldab töö laad või tervishoid, tuleb töötajatele võimaldada piisav arv sobivaid dušše.

Meeste ja naiste jaoks tuleb ette näha eraldi duširuumid või duširuumide kasutamine eri aegadel.

7.2.2. Duširuumid peavad olema piisavalt suured, et kõik töötajad saaksid takistusteta pesta asjakohastele hügieenistandarditele vastavates tingimustes.

Dušid peavad olema varustatud nii külma kui ka sooja veega.

7.2.3. Kui punkti 7.2.1 esimese lõigu alusel ei ole dušše vaja, peab töökoha läheduses ja riietusruumides olema piisav arv sooja ja külma veega valamuid.

Meeste ja naiste jaoks peavad olema eraldi valamud või nad peavad neid kasutama eri aegadel, kui sündsus seda nõuab.

7.2.4. Kui dušše või valamuid sisaldavad ruumid asuvad riietusruumidest eraldi, peab nende vahel olema kerge liikuda.

7.3. Tualetid ja valamud

Töökohtade, puhkeruumide, riietusruumide ning duši- ja valamuruumide läheduses peavad olema spetsiaalsed ruumid piisava arvu tualettide ja valamutega.

Meeste ja naiste jaoks tuleb ette näha eraldi tualetid või võimalus tualette eraldi kasutada.

8. Esmaabiruumid ja -vahendid

8.1. Esmaabivahendid peavad vastama tegevuse laadile.

Olemas peab olema üks või mitu esmaabiruumi.

Õnnetusjuhtumi puhuks peavad sellistes ruumides olema selgelt nähtavad esmaabijuhendid.

8.2. Esmaabiruumides peavad olema põhilised esmaabiseadised ja -vahendid ning neile peab olema võimalik kanderaamiga kergesti ligi pääseda.

Vahendid peavad olema tähistatud vastavalt direktiivi 92/58/EMÜ ülevõtmiseks vastuvõetud siseriiklikele eeskirjadele.

8.3. Lisaks peavad esmaabivahendid olema kättesaadavad kõikides kohtades, kus töötingimused seda nõuavad.

Need vahendid peavad olema asjakohaselt tähistatud ja lihtsalt kättesaadavad.

8.4. Piisav arv töötajaid peab saama koolitust olemasolevate esmaabivahendite kasutamise alal.

9. Liikumisteed

Kui maanteesõidukid sisenevad töökohta, tuleb vajadusel kehtestada liiklusreeglid.

C OSA

Avameresektori suhtes kohaldatavad erimiinimumnõuded

1. Sissejuhatavad märkused

1.1. Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 2 kohaldamist, peab siseriiklike õigusnormide ja/või tavade kohaselt käesoleva C osaga hõlmatud töökohtade eest vastutav tööandja tagama, et ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis näidatakse, et on võetud kõik vajalikud meetmed selleks, et kaitsta töötajate ohutust ja tervist nii tavalistes kui ka erandlikes olukordades.

Selleks tuleb kõnealuses dokumendis:

a) teha kindlaks töökohaga seotud spetsiifilised ohuallikad, sealhulgas kaasnevad toimingud, mis võiksid põhjustada asjaomaste töötajate tervise ja ohutuse jaoks tõsiste tagajärgedega õnnetusi;

b) hinnata punktis a osutatud spetsiifiliste ohuallikatega seotud riske;

c) näidata, et on võetud piisavad ettevaatusabinõud, et vältida punktis a osutatud õnnetusi, piirata õnnetuste ulatust ja võimaldada hädaolukorras töökoha tõhusat ja kontrollitud evakueerimist;

d) näidata, et juhtimissüsteem on piisav, et järgida direktiivi 89/391/EMÜ ja käesoleva direktiivi sätteid nii tavaolukorras kui ka kriisiolukorras.

1.2. Tööandja järgib kõigi käesoleva direktiiviga hõlmatud asjaomaste etappide kavandamise ja rakendamise käigus ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis sätestatud korda ja menetlust.

1.3. Kui eri töökohtade eest vastutavad eri tööandjad, teevad nad vajaduse korral omavahel koostööd ohutust ja tervist käsitlevate dokumentide ja töötajate ohutuse ja tervise tagamiseks vajalike meetmete ettevalmistamisel.

2. Tulekahju avastamine ja tuletõrje

2.1. Tulekahju puhkemise ja leviku eest kaitsmiseks ning selle avastamiseks ja selle vastu võitlemiseks tuleb võtta asjakohased abinõud, mis on kindlaks määratud punktis 1.1 osutatud ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis.

Vajaduse korral tuleb tuleohtlike piirkondade eraldamiseks püstitada tulemüürid.

2.2. Kõigis töökohtades peavad olema tulekahju avastamise süsteemid, tulekaitse- ja tuletõrjesüsteemid ja alarmid, mis vastavad punktis 1.1 osutatud ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis kindlaks määratud ohtudele.

Nende hulka võivad kuuluda järgmised vahendid, kuid loetelu pole ammendav:

- tulekahju avastamise süsteemid,

- tulekahjusignalisatsioonid,

- tuletõrjetorustik,

- tuletõrjehüdrandid ja -voolikud,

- üleujutussüsteemid ja monitorid vee hulga jälgimiseks,

- automaatsed sprinklersüsteemid,

- gaaskustutussüsteemid,

- vahtkustutussüsteemid,

- käsitulekustutid,

- tuletõrjuja varustus.

2.3. Mehaanilised tuletõrjevahendid peavad olema hõlpsasti kättesaadavad ja lihtsalt kasutatavad ning vajaduse korral kahjustuste eest kaitstud.

2.4. Töökohal peab olema tulekaitseplaan, milles on sätestatud ettevaatusabinõud tulekahju puhkemise ja leviku eest kaitsmiseks ning selle avastamiseks ja selle vastu võitlemiseks.

2.5. Päästesüsteemid peavad olema eraldatud või muul moel õnnetuste eest kaitstud niivõrd, kuivõrd see on vajalik tagamaks, et hädaolukorras vajalikud funktsioonid hädaolukorras toimivad.

Vajaduse korral võib selliseid süsteeme olla mitu.

2.6. Seadmed peavad olema märkidega tähistatud vastavalt direktiivi 92/58/EMÜ alusel vastuvõetud siseriiklikele määrustele.

Märgid peavad paiknema kindlaksmääratud kohtades ja olema vastupidavad.

3. Kaugjuhtimine hädaolukordades

3.1. Kui see on sätestatud punktis 1.1 osutatud ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis, tuleb hädaolukordade jaoks luua kaugjuhtimissüsteem.

Nimetatud süsteem peab sisaldama sobivates kohtades paiknevaid järelevalvepunkte, mida võib kasutada hädaolukorras, sealhulgas vajaduse korral ohututes kogunemiskohtades ja evakuatsioonipunktides asuvaid järelevalvepunkte.

3.2. Punktis 3.1 osutatud kaugjuhtimisseadmed peavad sisaldama vähemalt ventilatsioonisüsteeme, süsteeme süttimisohtlike seadmete hädaseiskamiseks, kergestisüttivate vedelike ja gaasi lekete vältimiseks, tulekaitseks ja puuraukude kontrollimiseks.

4. Tavaside ja side hädaolukordades

4.1. Kui see on sätestatud punktis 1.1 osutatud ohutust ja tervishoidu käsitlevas dokumendis, peab iga töökoht, kus on töötaja, olema varustatud järgmisega:

- akustiline ja optiline süsteem, mille abil on vajaduse korral võimalik anda häire kõigile töökohtadele, kus inimesed töötavad,

- akustiline süsteem, mida on selgelt kuulda kõigis rajatise osades, kus töötajad sageli viibivad,

- süsteem, mille abil on võimalik pidada sidet kalda ja päästeteenistusega.

4.2. Selline süsteem peab olema töökõlbulik ka hädaolukorras.

Akustilist süsteemi peaks täiendama sidesüsteemid, mis ei sõltu ohualdis toiteallikatest.

4.3. Sobivatesse kohtadesse tuleb paigutada seadeldised häire andmiseks.

4.4. Kui töötajad viibivad töökohtadel, kus tavapäraselt inimesi ei ole, tuleb nende käsutusse anda olukorrale vastavad sidevahendid.

5. Ohutud kogunemiskohad ja häireplaan

5.1. Tuleb võtta piisavad meetmed evakueerimiskohtade ja ohutute kogunemiskohtade kaitsmiseks kuumuse, suitsu ja võimaluse korral plahvatuse mõjude eest ning tagada, et evakuatsiooniteed evakuatsioonikohtadesse ja ohututesse kogunemiskohtadesse on läbipääsetavad.

Kõnealused meetmed peavad kaitsma töölisi piisavalt kaua, et oleks võimalik korraldada ja vajadusel teostada ohutu evakueerumine ja päästetööd.

5.2. Kui see on sätestatud punktis 1.1 osutatud ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis, peab ühes punktis 5.1 osutatud kohtadest olema vahendid, mille abil saaks teostada käesoleva C osa punktis 3 osutatud seadmete kaugjuhtimist ning võtta ühendust kalda ja päästeteenistusega.

5.3. Ohututele kogunemiskohtadele ja evakueerimiskohtadele peab olema elu- ja tööpiirkondadest kerge juurde pääseda.

5.4. Igas ohutus kogunemiskohas peab olema ajakohane nimekiri sellesse kogunemiskohta määratud töötajatest ning see peab olema nähtaval kohal.

5.5. Koostada tuleb nimekiri neist isikutest, kellele on hädaolukorras määratud erikohustused, ning see nimekiri peab olema töökohas sobivates kohtades nähtaval.

Selliste isikute nimed tuleb märkida A osa punktis 3.6 osutatud kirjalikesse juhtnööridesse.

6. Evakuatsiooni- ja päästevahendid

6.1. Töötajaid tuleb koolitada hädaolukordades võetavate meetmete alal.

Lisaks üldisele hädaolukordade alasele koolitusele tuleb töötajatele pakkuda koolitust, mis on seotud konkreetse töökohaga ja mis peaks asjaomase töökoha osas olema sätestatud punktis 1.1 osutatud ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis.

6.2. Töötajate koolitus peab hõlmama toimetulekustrateegiaid, võttes arvesse punktis 1.1 osutatud ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis sätestatud kriteeriume.

6.3. Igas töökohas peavad olema hädaolukorraks sobivad ja piisavad evakuatsioonivahendid ja otse merele evakueerumise vahendid.

6.4. Koostada tuleb hädaolukorra lahendamise plaan merepäästetöödeks ja töökoha evakueerimise jaoks.

Plaan peab lähtuma punktis 1.1 osutatud ohutust ja tervist käsitlevast dokumendist ning selles tuleb sätestada tagavaraaluste ja helikopterite kasutamise kord, sealhulgas tagavaraaluste ja helikopterite veomahu ja reageerimisaja kriteeriumid.

Ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis tuleb iga rajatise jaoks anda nõutav reageerimisaeg.

Tagavaraalused peavad olema projekteeritud ja varustatud selliselt, et nad vastaksid evakueerimise ja päästetööde nõudmistele.

6.5. Kõik kasutatavad päästepaadid ja -parved, päästerõngad ja päästevestid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele:

- nad peavad olema sobivad ja varustatud selliselt, et inimesed püsiksid piisava aja elus,

- neid peab olema piisav arv võrreldes kõigi töötajatega, kes võivad kohal olla,

- nad peavad oma liigilt sobima konkreetsele töökohale,

- nad peavad olema sobivatest materjalidest nõuetekohaselt ehitatud, võttes arvesse nende päästefunktsiooni ning nende kasutamise ja säilitamise asjaolusid, ja

- nad peavad olema sellist värvi, et kasutamise korral oleks neid lihtne märgata, ning nad peavad olema varustatud seadmetega, mis võimaldavad kasutajatel tõmmata endale päästjate tähelepanu.

6.6. Piisavad päästevahendid peavad olema valmis koheseks kasutamiseks.

7. Ohutusõppused

Töökohtades, kus tavaliselt viibivad töötajad, peavad regulaarselt toimuma ohutusõppused, mille käigus:

- kõiki töötajaid, kellele on määratud päästevahendite kasutamise, käitamise või nendega töötamisega seotud konkreetsed ülesanded, koolitatakse ja kontrollitakse selliste ülesannete täitmisel, võttes arvesse punktis 1.1 osutatud ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis sätestatud kriteeriume.

Vajaduse korral tuleb töötajatele korraldada õppusi ka selliste vahendite õige kasutamise, käsitsemise ja nendega töötamise kohta,

- kõik õppustel kasutatud päästevahendid kontrollitakse, puhastatakse, vajaduse korral laetakse või asendatakse ning kõik teisaldatavad vahendid viiakse tagasi nende tavapärasesse hoiukohta,

- kontrollitakse päästepaatide või -parvede korrasolekut.

8. Sanitaarvahendid

8.1. Riietusruumid ja kapid

8.1.1. Töötajate jaoks tuleb sisse seada asjakohased riietusruumid, kui nad peavad kandma tööriietust ja kui neilt ei saa tervislikel või kõlbelistel põhjustel nõuda riietumist muus ruumis.

Riietusruumidele peab olema lihtne juurde pääseda, need peavad olema piisava suurusega ning varustatud istmetega.

8.1.2. Riietusruumid peavad olema piisavalt suured ning neis peavad olema vahendid, mis võimaldavad töötajatel hoida oma riideid tööajal lukustatud kohas.

Kui asjaolud (nt ohtlikud ained, niiskus, mustus) seda eeldavad, peavad tööriiete ja igapäevariiete jaoks olemas olema eraldi kapid.

Ette tuleb näha võimalus märgade tööriiete kuivatamiseks.

8.1.3. Meeste ja naiste jaoks tuleb ette näha eraldi riietusruumid või riietusruumide kasutamine eri aegadel.

8.1.4. Kui vastavalt punktile 8.1.1 ei ole riietusruume vaja, peab igal töötajal olema koht oma riiete hoidmiseks.

8.2. Duširuumid ja pesemisvõimalused

Lisaks kõigis eluruumides olevatele vahenditele peavad vajaduse korral ka töökohtade läheduses olema sobivad duširuumid ja pesemisvõimalused.

8.3. Tualetid ja valamud

Lisaks kõigis eluruumides olevatele vahenditele peavad vajaduse korral ka töökohtade läheduses olema tualetid ja valamud.

Meeste ja naiste jaoks tuleb ette näha eraldi tualetid või võimalus tualette eraldi kasutada.

9. Esmaabiruumid ja -vahendid

9.1. Vastavalt rajatise suurusele ja tegevusliikidele peab olemas olema üks või mitu esmaabiruumi.

9.2. Esmaabiruumid peavad olema varustatud sobivate vahendite, seadmete ja ravimitega ning seal peab olema piisav arv kvalifitseeritud töötajaid, et anda olukorrale vastavat esmaabi või vajaduse korral ravida inimesi registreeritud arstipraksisega tegeleva isiku juhendamisel (see isik võib olla kohal, kuid ei pruugi).

Vahendid peavad olema tähistatud vastavalt direktiivi 92/58/EMÜ ülevõtmiseks vastuvõetud siseriiklikele eeskirjadele.

9.3. Lisaks sellele peavad esmaabivahendid olema kättesaadavad kõigis kohtades, kus töötingimused seda eeldavad.

Esmaabivahendid peavad olema nõuetekohaselt tähistatud ja kergesti ligipääsetavad.

10. Eluruumid

10.1. Kui tegevuse olemus, ulatus ja kestus seda eeldavad, peab tööandja pakkuma töötajatele eluruumid, mis peavad vastama järgmistele tingimustele:

- nad peavad olema nõuetekohaselt kaitstud plahvatuse mõjude, suitsu ja gaasi sissetungimise, tule puhkemise ja leviku eest, nagu on määratletud punktis 1.1 osutatud ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis,

- neis peavad olema sobivad ventilatsiooni-, kütte- ja valgusseadmed,

- igal tasandil peab olema vähemalt kaks eraldi väljapääsu, mis viivad evakuatsiooniteedeni,

- nad peavad olema kaitstud mujalt tuleva tervistkahjustava müra, lõhna ja aurude ning halbade ilmastikutingimuste eest,

- nad peavad paiknema töökohtadest eraldi ja asuma ohtlikest piirkondadest eemal.

10.2. Sellistes eluruumides peab olema rajatises eeldatavasti töötavate isikute jaoks piisav arv voodeid või lavatseid.

Magamisruumideks kavandatud ruumides peab olema piisavalt ruumi riiete hoidmiseks.

Meestel ja naistel peavad olema eraldi magamisruumid.

10.3. Selliste eluruumide juurde peab kuuluma piisav arv sooja ja külma veega dušše ja pesemisvõimalusi.

Meeste ja naiste jaoks tuleb ette näha eraldi duširuumid või duširuumide kasutamine eri aegadel.

Duširuumid peavad olema piisavalt avarad, et iga töötaja saaks ennast hügieeninõuetele vastavates tingimustes takistamatult pesta.

10.4. Eluruumides peab olema piisav arv tualette ja valamuid.

Meeste ja naiste jaoks tuleb ette näha eraldi tualetid või võimalus tualette eraldi kasutada.

10.5. Eluruume ja seal paiknevat tuleb hooldada piisavate hügieeninõuete kohaselt.

11. Helikopterite kasutamine

11.1. Helikopterite maandumisplatsid peavad olema piisavalt suured ja paiknema selliselt, et kõige suurematel maandumisplatsi kasutavatel helikopteritel oleks võimalik sinna hõlpsasti juurde pääseda ka raskeimate helikopteriga sõitmist võimaldavate tingimuste korral.

Helikopterite maandumisplats peab olema projekteeritud ja ehitatud oma kasutusotstarbele vastavalt.

11.2. Helikopterite maandumisplatsi vahetus läheduses tuleks hoida helikopteriõnnetuse puhul vajaminevaid vahendeid.

11.3. Alaliste töötajatega rajatises peab helikopteri liikumise ajal olema helikopterite maandumisplatsil piisav arv hädaolukordades reageerimiseks koolitatud isikuid.

12. Rajatiste asukoht avamerel. Ohutus ja stabiilsus

12.1. Avamererajatiste paigaldamisel tuleb võtta kõik vajalikud meetmed puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervise tagamiseks.

12.2. Avamererajatiste paigaldamise ettevalmistamine peab toimuma selliselt, et tagatud oleks selliste rajatiste stabiilsus ja ohutus.

12.3. Punktis 12.1 osutatud toimingute jaoks kasutatud seadmed ja tegutsemise kord peavad olema sellised, et vähendada ohte puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate jaoks nii tava- kui ka ohuolukorras.

[1] EÜT L 183, 29.6.1989, lk 9. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/368/EMÜ (EÜT L 198, 22.7.1991, lk 16).

[2] EÜT L 393, 30.12.1989, lk 13.

[3] EÜT L 393, 30.12.1989, lk 18.

[4] EÜT L 245, 26.8.1992, lk 23.

--------------------------------------------------