31991R1538

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 1538/91, 5. juuni 1991, millega kehtestatakse määruse (EMÜ) nr 1906/90 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

Euroopa Liidu Teataja L 143 , 07/06/1991 Lk 0011 - 0022
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 3 Köide 37 Lk 0214
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 3 Köide 37 Lk 0214
CS.ES Peatükk 03 Köide 11 Lk 272 - 284
ET.ES Peatükk 03 Köide 11 Lk 272 - 284
HU.ES Peatükk 03 Köide 11 Lk 272 - 284
LT.ES Peatükk 03 Köide 11 Lk 272 - 284
LV.ES Peatükk 03 Köide 11 Lk 272 - 284
MT.ES Peatükk 03 Köide 11 Lk 272 - 284
PL.ES Peatükk 03 Köide 11 Lk 272 - 284
SK.ES Peatükk 03 Köide 11 Lk 272 - 284
SL.ES Peatükk 03 Köide 11 Lk 272 - 284


Komisjoni määrus (EMÜ) nr 1538/91,

5. juuni 1991,

millega kehtestatakse määruse (EMÜ) nr 1906/90 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 1906/90 teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta, [1] eriti selle artiklit 9,

ning arvestades, et:

määrusega (EMÜ) nr 1906/90 jõustati teatavad kodulinnuliha turustusnormid, mille kohaldamiseks tuleb vastu võtta sätted, mis käsitlevad eelkõige nimetatud määruse reguleerimisalasse jäävate linnurümpade, nende osade ja rupsi loetelusid, klassifitseerimist kehaehituse, välimuse ja massi järgi, esitusviisi, kõnealuste toodete müüginimetuse märkimist, vabatahtlikke märkeid jahutusmeetodite ja linnupidamisviiside kohta, teatavat liiki linnuliha säilitus- ja veotingimusi ning järelevalvet nende sätete järgimise üle, selleks et tagada nende ühtne kohaldamine kõikides ühenduse osades;

kehaehituse ja välimuse järgi klassidesse jaotatud linnuliha turustamiseks tuleb määratleda rümba liik, vanus ja esitusviis ning linnuliha jaotustükkide puhul anatoomiline kehaehitus ja koostis; "Foie gras" nimelise toote puhul tuleb selle kõrge hinna ja sellest tuleneva pettuseohu tõttu sätestada eriti täpsed miinimumturustusnormid;

neid norme ei ole vaja kohaldada teatavate toodete või esitusviiside suhtes, mis on kohaliku või muul viisil piiratud tähtsusega; selliste toodete müüginimetused ei tohi siiski tarbijat sel määral eksitusse viia, et ta ajab need segamini toodetega, mille suhtes kohaldatakse kõnealuseid sätteid; nimetatud nõuded kehtivad ka täiendavate kirjeldavate terminite kohta, mida kasutatakse selliste toodete nimetuste määratlemisel;

ladustamis- ja käitlemistemperatuur on rangete kvaliteedinormide säilitamiseks olulise tähtsusega; seepärast tuleks ette näha külmutatud linnuliha hoidmise miinimumtemperatuur;

käesoleva määruse sätteid ning eriti järelevalve ja rakendamisega seotud sätteid tuleb kohaldada ühetaoliselt kõigis ühenduse osades; selleks vastuvõetud üksikasjalikud eeskirjad peavad samuti olema ühetaolised; seepärast tuleb proovide võtmise ja lubatud hälvete osas sätestada ühismeetmed;

tarbijale selliste müügiks pakutavate toodete kohta piisava, selge ja objektiivse teabe andmiseks ja selliste toodete vabaks liikumiseks kõikides ühenduse osades tuleb tagada, et linnuliha turustusnormides võetaks võimalikult palju arvesse nõukogu 20. jaanuari 1976. aasta direktiivi 76/211/EMÜ (teatavate toodete massi või mahu järgi pakendamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), [2] viimati muudetud direktiiviga 78/891/EMÜ; [3]

markeeringutel kasutatavate vabatahtlike märgete seas on jahutamismeetodit ja teatavaid linnupidamisviise käsitlevad märked; tarbijakaitse huvides tuleb kõnealuste märgete kasutamisel järgida täpselt määratletud põhimõtteid, mis käsitlevad nii kasvatustingimusi kui ka piirmäärasid, millega märgitakse näiteks tapavanust ja nuumamisaega ning teatavate sööda koostisainete sisaldust;

komisjon peab teostama alalist järelevalvet selle üle, et nende sätete alusel vastu võetud siseriiklikud meetmed, sealhulgas ka turustusnormid oleksid kooskõlas ühenduse õigusega; eelkõige tuleks ette näha nende ettevõtjate registreerimine ja korraline kontroll, kellel on õigus kasutada teatavatele põllumajanduslikele tootmisviisidele viitavaid termineid; selleks on kõnealused ettevõtjad kohustatud säilitama süstemaatilised ja üksikasjalikud andmed;

nende kontrollide erilaadi silmas pidades võivad asjaomase liikmesriigi pädevad ametiasutused delegeerida need pädevatele ja nõuetekohaselt kvalifitseeritud kolmandatele isikutele, ilma et see piiraks asjakohast järelevalvet ja kaitsemeetmeid;

kolmandate riikide ettevõtjad võivad soovida kasutada jahutusmeetodeid ja põllumajanduslikke tootmisviise käsitlevaid vabatahtlikke märkeid; selleks tuleb ette näha vajalikud sätted, mis sisalduvad komisjoni koostatud loetelus, kui seda lubab asjaomase kolmanda riigi pädev ametiasutus;

käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 1906/90 artikli 1 lõikes 2 osutatud tooteid määratletakse järgmiselt:

1. Linnurümbad

a) KODUKANA (Gallus domesticus)

- tibud, broiler: painduva (mitteluustunud) rinnakukiiluga lind,

- kuked, kanad, hautamiseks või keetmiseks mõeldud kodulinnud: jäiga (luustunud) rinnakukiiluga lind,

- kohikukk: isaslind, kes on enne suguküpsust kirurgiliselt kastreeritud,

- kana- ja kukepojad: tibud, kelle rümba mass on väiksem kui 750 g (ilma rupsi, pea ja jalgadeta);

b) KALKUNID (Meleagris gallopavo dom.)

- (noor) kalkun: painduva (mitteluustunud) rinnakukiiluga lind,

- kalkun: jäiga (luustunud) rinnakukiiluga lind;

c) PARDID (Anas platyrhyncos dom., cairina muschata)

- (noor) part või pardipoeg, (noor) muskuspart: painduva (mitteluustunud) rinnakukiiluga lind,

- part, muskuspart: jäiga (luustunud) rinnakukiiluga lind;

d) HANED (Anser anser dom.)

- (noor) hani või hanepoeg: painduva (mitteluustunud) rinnakukiiluga lind. Kogu rümpa kattev rasvakiht on õhuke või keskmine; noore hane rasva värv võib eritoitmise tõttu olla erinev,

- hani: jäiga (luustunud) rinnakukiiluga lind, tervet rümpa kattev rasvakiht võib olla keskmine või paks;

e) PÄRLKANAD (Numida meleagris domesticus)

- (noor) pärlkana: painduva (mitteluustunud) rinnakukiiluga lind,

- pärlkana: jäiga (luustunud) rinnakukiiluga lind.

Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse eespool nimetatud sooga seotud termineid samaväärsetena.

2. Linnuliha jaotustükid

a) pool: poolrümp, mis on saadud piki rinnakut ja selgroogu tehtud lõike abil;

b) veerand: poolrümp, mis on jaotatud ristilõike abil kaheks ja millest saadakse esi- ja tagaveerand;

c) lahtilõikamata koivad: mõlemad tagaveerandid ja neid ühendav seljaosa, päranipuga või ilma;

d) rind: rinnak ja selle mõlemal poolel olevad roided või osa nendest koos ümbritseva lihaskonnaga. Rind võib koosneda mõlemast või ühest rinnapoolest;

e) koib: reie-, sääre- ja pindluu koos ümbritseva lihaskonnaga. Mõlemad lõiked tuleb teha liigeste juurest;

f) koib koos seljaosaga, mille mass ei tohi olla suurem kui 25 % jaotustüki massist;

g) reis: reieluu koos ümbritseva lihaskonnaga. Mõlemad lõiked tuleb teha liigeste juurest;

h) sääretükk: sääre- ja pindluu koos ümbritseva lihaskonnaga. Mõlemad lõiked tuleb teha liigeste juurest;

i) tiib: õlavarre-, kodar- ja küünarluu koos ümbritseva lihaskonnaga. Kalkunitiibade puhul võivad õlavarreluu või kodar- ja küünarluu koos neid ümbritseva lihaskonnaga olla eraldi. Tiivaotsa ja randmeluud võib vajadusel eemaldada. Mõlemad lõiked tuleb teha liigeste juurest;

j) lahtilõikamata tiivad: mõlemad tiivad ja neid ühendav seljaosa, mille mass ei tohi olla suurem kui 45 % jaotustüki massist;

k) rinnafilee: konditustatud, s.t ilma rinnaku ja roieteta rind, mis koosneb mõlemast või ühest rinnapoolest. Kalkuni rinnafilee võib koosneda ainult sisemisest rinnalihasest;

l) rinnafilee koos harkluuga: nahata rinnafilee koos rangluuga ja rinnaku kõhrestunud osaga, kusjuures rangluu ja kõhre mass ei tohi olla suurem kui 3 % jaotustüki massist.

Punktides e, g ja h loetletud toodetel võib lõiked teha liigeste lähedalt kuni 31. detsembrini 1991.

Punktides d–k loetletud tooted võivad olla nahaga või ilma. Kui punktides d–j loetletud tooted on ilma nahata või kui punktis k nimetatud toode on nahaga, tuleb see toote markeeringul ära märkida vastavalt nõukogu direktiivi 79/112/EMÜ [4] artikli 1 lõike 3 punktile a.

3. Rasvamaks (Foie gras):

hanede või partide (liikidest cairina muchata või c.m. x Anas platyrachos) maksad, kui linde on toidetud nii, et selle tulemuseks on maksarakkude rasvhüpertroofia.

Linnud, kellelt need maksad eemaldatakse, peavad olema täielikult veretustatud ja maksad peavad olema ühte värvi.

Maksad peavad olema järgmise massiga:

- pardimaksa netomass vähemalt 250 g,

- hanemaksa netomass vähemalt 400 g.

Artikkel 2

1. Linnurümpade turustamiseks vastavalt käesolevale määrusele tuleb need esitada müügiks ühel järgmistest viisidest:

- osaliselt siseelunditest puhastatud (effilé, roped),

- siseelunditest puhastatud, koos rupsiga,

- siseelunditest puhastatud, ilma rupsita.

2. Osaliselt siseelunditest puhastatud rümbad on rümbad, millest ei ole eemaldatud südant, kopse, lihasmagu, pugu ja neere.

3. Kõikide esitusviiside puhul võivad hingetoru ja söögitoru rümpa jääda, kui pead ei eemaldata.

4. Rups sisaldab järgmist:

Süda, kael, lihasmagu ja maks ning muud kehaosad, mida peetakse toidukõlblikuks turul, mille lõpptarbijale see on ette nähtud. Maksast tuleb eraldada sapipõis. Pärismaost tuleb eemaldada sarvjas hõõrel ja pärismao sisaldis. Süda võib olla südamepaunaga või ilma. Kui kael jääb rümba külge, ei käsitata seda rupsina.

Kui müügiks oleval rümbal ei ole ühte neist neljast organist, tuleb selle puudumine ka markeeringul ära märkida.

Artikkel 3

1. Nimetused, mille all käesoleva määrusega hõlmatud tooteid võib direktiivi 79/112/EMÜ artikli 3 lõike 1 punkti 1 tähenduses müüa, on loetletud käesoleva määruse artiklis 1 ja nendele vastavad mõisted teiste liikmesriikide keeltes on loetletud I lisas, ning neile lisatakse viide:

- terve rümba puhul ühele artikli 2 lõikega 1 ettenähtud esitusviisi kohta,

- linnuliha jaotustükkide puhul vastava liigi kohta.

2. Artikli 1 lõigetes 1 ja 2 määratletud nimetustele võib lisada muid mõisteid, tingimusel et need ei vii tarbijat sel määral eksitusse, et ta ajaks need segamini teiste artikli 1 lõigetes 1 ja 2 loetletud toodetega või artiklis 10 sätestatud märgistustega.

Artikkel 4

Tooteid, mida artiklis 1 ei ole määratletud, võib turustada ühenduses ainult selliste nimetuste all, mis ei vii tarbijat sel määral eksitusse, et ta ajaks need segamini teiste artiklis 1 osutatud toodetega või artiklis 10 sätestatud märgistustega.

Artikkel 5

Määruse (EMÜ) nr 1906/90 artikli 2 lõikes 6 määratletud külmutatud linnuliha suhtes kohaldatakse järgmisi lisasätteid.

Käesoleva määrusega hõlmatud külmutatud linnuliha temperatuur peab olema stabiilne ja seda tuleb hoida toote kõikides osades temperatuuril –12 °C või alla selle, kuid lubatud on lühiajaline kõikumine kuni 3 °C. Selline toote temperatuuri hälve on lubatud vastavalt heale ladustamis- ja turustamistavale kohaliku turustamise ajal ja jaemüügikoha lihaletis.

Artikkel 6

1. Käesoleva määrusega hõlmatud linnurümbad ja jaotustükid peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele, et neid võiks klassifitseerida A- või B-klassi, see tähendab olema:

- terved, võttes arvesse esitusviisi,

- puhtad, ilma võõrlisandi, mustuse ja vereta,

- ilma kõrvallõhnata,

- ilma nähtavate vereplekkideta, välja arvatud väikesed ja märkamatud,

- ilma väljaulatuvate murtud luudeta,

- ilma suurte muljumisteta.

Värske linnuliha puhul ei tohi olla varasema külmutamise märke.

2. A-klassi klassifitseerimiseks peavad linnurümbad ja jaotustükid vastama ka järgmistele nõuetele:

- nende kehaehitus peab olema hea. Liha peab olema lihav; rind hästi arenenud, lai, pikk ja lihav ning koivad lihavad. Tibude, noorte partide ja pardipoegade ning kalkunite puhul peavad rind, selg ja reied olema kaetud õhukese ühtlase rasvakihiga. Kukkede, kanade, partide ja noorte hanede puhul on lubatud paksem rasvakiht. Hanede puhul peab kogu rümp olema kaetud keskmise või paksu rasvakihiga,

- rinnal, koibadel, päranipul, liigestel ja tiivaotstel võib olla vähesel hulgal sulgi, suletüükaid (suleotsi) ja udusulgi (niitsulgi). Supikanade, partide, kalkunite ja hanede puhul võivad suled olla ka muudel osadel,

- teatavad kahjustused, muljumised ja värvimuutused on lubatud, kui neid on vähe ja need on märkamatud ning ei esine rinnal ja koibadel. Tiivaotsa ei pea olema. Tiivaotste ja sulefolliikuli kerge punetus on lubatud,

külmutatud või sügavkülmutatud linnulihal ei tohi esineda külmakahjustust, [5] välja arvatud siis, kui see on juhuslik, väike ja märkamatu ning ei esine rinnal ja koibadel.

Artikkel 7

1. Artiklite 1 ja 6 eiramisest tulenevaid otsuseid võib teha üksnes terve partii kohta, mida on kontrollitud vastavalt käesoleva artikli sätetele.

2. Partii koosneb samasse liiki, klassi ja tootmistsüklisse kuuluvast kontrollitavast linnulihast, mis pärineb samast tapamajast või lihalõikusettevõttest.

3. Artiklis 1 määratletud üksiktoodetest võetakse pisteliselt järgmise suurusega proov igast tapamajas, lihalõikusettevõttes, hulgimüügi- või jaemüügilaos kontrollitavast partiist, ning importimisel kolmandatest riikidest tehakse seda tollivormistuse ajal:

Partii suurus | Proovi suurus | Defektse ühiku lubatud hälve |

100–500 | 30 | 5 |

501–3200 | 50 | 7 |

> 3200 | 80 | 10 |

4. A-klassi linnuliha partii kontrollimisel kohaldatakse lõikes 3 osutatud defektse ühiku lubatud hälvet juhul, kui:

a) koibi, reisi, sääri ja tiibu ei ole lõigatud liigeste juurest;

b) rinnafilees on kõhre (painduv rinnakukiil) kuni 2 % massist;

c) rinnal ja koibadel esinevad väikesed ja märkamatud kahjustused, muljumised, värvimuutused ja külmakahjustus.

5. B-klassi linnuliha partii kontrollimisel võib defektse ühiku lubatud hälve olla lõike 4 punktides a ja b mainitud toodete puhul kahekordne.

6. Kui kontrollitud partii ei vasta nõuetele, keelab järelevalveasutus selle turustamise või impordi kolmandast riigist, kuni tõendatakse, et see vastab artiklitele 1 ja 6.

Artikkel 8

1. Direktiivi 76/211/EMÜ artiklis 2 määratletud kinnispakkidesse pakendatud külmutatud või sügavkülmutatud linnuliha võib klassifitseerida kaalukategooriate järgi vastavalt määruse (EMÜ) nr 1906/90 artikli 3 lõikele 3.

Nendeks kinnispakkideks võivad olla:

- kinnispakid, mis sisaldavad ühte linnurümpa, või

- kinnispakid, mis sisaldavad ühte või mitut samast tüübist või linnuliigist linnuliha jaotustükki,

mis on määratletud artiklis 1.

2. Kõikidel kinnispakkidel peab vastavalt lõigetele 3 ja 4 olema märge toote massi kohta, mida nimetatakse "nimimassiks", mida kinnispakk peab sisaldama.

3. Külmutatud või sügavkülmutatud linnuliha kinnispakke võib nimimassi alusel liigitada järgmiselt:

- rümbad < 1100 grammi: 50 g kaupa liigitatud klassid (1100 – 1050 – 1000 jne),

- rümbad > 1100 grammi: 100 g kaupa liigitatud klassid (1100 – 1200 – 1300 jne),

- jaotustükid: 250 g – 500 g – 750 g –1000 g –1500 g –2000 g –2500 g –3000 g –5000 g.

4. Lõikes 1 osutatud kinnispakid tuleb valmistada nii, et need vastaks järgmistele nõuetele:

- täitekogus ei tohi olla keskmiselt väiksem kui nimimass,

- nende kinnispakkide osa, mille negatiivne hälve on lõigetes 9 ja 10 sätestatud lubatud negatiivsest hälbest suurem, peab olema piisavalt väike, et kinnispakkide partiid vastaksid lõikes 11 nimetatud testi nõuetele,

- kinnispakid, mille negatiivne hälve on kaks korda suurem kui lõigetes 9 ja 10 sätestatud lubatud negatiivne hälve, ei tohi turustada.

Käesoleva määruse kohaldamisel kehtivad direktiivi 76/211/EMÜ I lisas sätestatud nimimassi, täitekoguse ja negatiivse hälbe määratlused.

5. Külmutatud või sügavkülmutatud linnuliha pakkija või importija vastutuse puhul ja pädevate ametiasutuste poolt tehtava kontrolli suhtes kohaldatakse direktiivi 76/211/EMÜ I lisa punkte 4, 5 ja 6 mutatis mutandis.

6. Kinnispakke kontrollitakse proovide võtmise teel, mis toimub kahes osas:

- kõikide proovi kinnispakkide täitekoguse kontroll,

- proovi kinnispakkide keskmise täitekoguse kontroll.

Kinnispakkide partii loetakse nõuetekohaseks, kui mõlema kontrolli tulemused vastavad lõigetes 11 ja 12 osutatud kriteeriumidele.

7. Partii koosneb ühesuguse nimimassiga, ühe liigi ja tootmistsükli kinnispakkidest, mis on pakitud samas kohas ja mida tuleb kontrollida.

Partii suurus on piiratud allpool sätestatud kogustega:

- kui kinnispakke kontrollitakse pakkeliini lõpus, on iga partii suurus võrdne pakkeliini maksimumtoodanguga tunnis ning partii suurus ei ole piiratud,

- muudel juhtudel piiratakse partii suurust 10000 kinnispakiga.

8. Igast kontrollitavast partiist võetakse pisteliselt järgmise suurusega proov:

Partii suurus | Proovi suurus |

100–500 | 30 |

501–3200 | 50 |

> 3201 | 80 |

Kui alla 100 kinnispakist koosnevaid partiisid testitakse pakendeid avamata direktiivi 76/211/EMÜ II lisa tähenduses, tehakse seda 100 % ulatuses.

9. Kinnispakkidesse pakendatud üksikrümpade puhul on lubatud järgmised negatiivsed hälbed:

(grammides) |

Nimimass | Lubatud negatiivne hälve |

vähem kui 1100 | 25 |

1100 ja rohkem | 50 |

10. Kinnispakkidesse pakendatud linnuliha jaotustükkide puhul on lubatud järgmised negatiivsed hälbed:

Nimimass (grammides) | Lubatud negatiivne hälve |

(grammides) | (protsentides) |

250 | 9 | |

500 | 15 | |

750 | 15 | |

1000 | | 1,5 |

1500 | | 1,5 |

2000 | | 1,5 |

2500 | | 1,5 |

3000 | | 1,5 |

5000 | | 1,5 |

11. Kõikide proovi kinnispakkide täitekoguse kontrollimisel arvutatakse välja vähim lubatud kogus, lahutades kinnispaki nimimassist vastava lubatud negatiivse hälbe.

Proovi kinnispakid, mille täitekogus on väiksem kui vähim lubatud kogus, loetakse defektseks.

Kontrollitud kinnispakkide partii on nõuetekohane, kui proovi defektsete ühikute arv on järgmises tabelis esitatud nõuetekohasuse näitajast väiksem või sellega võrdne, ning see lükatakse tagasi, kui defektsete ühikute arv on nimetatud tabelis esitatud tagasilükkamisnäitajast suurem või sellega võrdne.

Proovide arv | Defektsete ühikute arv |

Nõuetekohasuse näitaja | Tagasilükkamisnäitaja |

30 | 2 | 3 |

50 | 3 | 4 |

80 | 5 | 6 |

12. Keskmise täitekoguse kontrollimisel on kinnispakkide partii nõuetekohane, kui proovi kinnispakkide keskmine täitekogus on suurem kui järgnevalt esitatud nõuetekohasuse näitajad:

Proovide arv | Keskmise täitekoguse nõuetekohasuse näitaja |

30 | x- ≥ Qn - 0,503s |

50 | x- ≥ Qn - 0,379s |

80 | x- ≥ Qn - 0,295s |

x = kinnispaki keskmine täitekogus,

Qn = kinnispaki nimimass,

s = partii kinnispakkide täitekoguse standardhälve.

Standardhälvet arvestatakse vastavalt direktiivi 76/211/EMÜ II lisa punktile 2.3.2.2.

13. Kohaldatakse direktiivi 76/211/EMÜ artikli 4 lõike 4 sätteid.

Artikkel 9

Direktiivi 79/112/EMÜ artikli 1 lõike 3 punkti a tähenduses võib markeeringul olla märge järgnevalt määratletud jahutusmeetodi kasutamise kohta ja vastavad II lisas loetletud mõisted teistes ühenduse keeltes:

—õhkjahutus: | linnurümpade jahutamine külma õhuga, |

—õhkpiserdusjahutus: | linnurümpade jahutamine külma õhuga, mis vaheldub veesumu ja veepiserdusega, |

—sukeljahutus: | linnurümpade jahutamine veeanumates või jää ja vee anumates nõukogu direktiivi 71/118/EMÜ [6] I lisa V peatüki punktides 28a ja 28b määratletud vastuvoolumeetodil. |

Artikkel 10

1. Põllumajanduslike tootmisviiside märkimiseks, välja arvatud orgaaniline või bioloogiline tootmine, võivad markeeringul direktiivi 79/112/EMÜ artikli 1 lõike 3 punkti a tähenduses olla üksnes järgnevalt sätestatud mõisted ja vastavad III lisas loetletud mõisted teistes ühenduse keeltes, kui IV lisas nimetatud asjakohased tingimused on täidetud:

a) Söödetud…, mis sisaldab… %…;

b) Ekstensiivne seespidamine (lindlas pidamine);

c) Vabapidamine;

d) Traditsiooniline vabapidamine;

e) Täieliku liikumisvabadusega traditsiooniline vabapidamine.

Nendele mõistetele võib lisada vastava põllumajandusliku tootmisviisi eriomadustega seotud märked.

2. Lindude tapavanust ja nuumamisaega on lubatud märkida ainult siis, kui kasutatakse ühte lõikes 1 osutatud mõistetest, ja juhul, kui lind ei ole IV lisa punktides b, c või d nimetatud vanusest noorem. Seda sätet ei kohaldata siiski kanapoegade suhtes.

3. Nende sätete kohaldamine ei piira selliste siseriiklike tehniliste meetmete kohaldamist, mis on IV lisas esitatud miinimumnõuetest ulatuslikumad ja mis kehtivad üksnes asjaomase liikmesriigitootjate suhtes, tingimusel, et need on kooskõlas ühenduse õigusega ja linnuliha ühiste turustusnormidega.

4. Lõikes 3 osutatud siseriiklikud meetmed tehakse teatavaks komisjonile.

5. Liikmesriigid peavad komisjoni taotluse korral esitama alati kogu vajaliku teabe selleks, et hinnata, kas käesolevas artiklis osutatud meetmed on kooskõlas ühenduse õiguse ja linnuliha ühiste turustusnormidega.

Artikkel 11

1. Tapamajad, kellel on lubatud kasutada artiklis 10 osutatud termineid, kuuluvad eriregistreerimisele. Nad peavad iga põllumajandusliku tootmisviisi osas eraldi arvestust järgmiste andmete kohta:

- linnutootjate nimed ja aadressid, kes registreeritakse pärast liikmesriigi pädeva ametiasutuse tehtud kontrolli,

- nimetatud ametiasutuse taotluse korral iga tootja ühe tootmistsükli lindude arv.

2. Nimetatud tootjaid kontrollitakse edaspidi regulaarselt. Nad peavad iga linnupidamisviisi osas jooksvat arvestust lindude arvu kohta, sealhulgas ka müüdud lindude arvu ja ostjate nimede kohta.

3. Regulaarseid kontrolle artiklite 10 ja 11 täitmise kohta tehakse:

- põllumajandusettevõttes: vähemalt kord iga tootmistsükli jooksul,

- söödaveskis: vähemalt kord iga kasutatud söödasegu kohta ja igal juhul vähemalt kord aastas,

- tapamajas: vähemalt neli korda aastas,

- haudejaamas: vähemalt kord aastas artikli 10 lõike 1 punktides d ja e osutatud linnupidamisviisi puhul.

4. Iga liikmesriik esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile enne 1. juulit 1991 vastavalt lõikele 1 registreeritud heakskiidetud tapamajade loetelu, kus peab olema tapamaja nimi, aadress ja sellele määratud number. Kõikidest loetelusse tehtavatest muudatustest teatatakse teistele liikmesriikidele ja komisjonile kalendriaasta iga kvartali alguses.

Artikkel 12

Määruse (EMÜ) nr 1906/90 artikli 5 lõike 6 teises lõigus osutatud linnupidamisviisi märgete kasutamise järelevalve korral peavad liikmesriikide määratud asutused järgima 26. juuni 1989. aasta Euroopa standardit nr EN/45011 ning nendele annab loa ja nende üle teostab järelevalvet asjaomane liikmesriik.

Artikkel 13

Kolmandatest riikidest imporditud linnulihal võib olla üks või mitu artiklites 9 ja 10 sätestatud vabatahtlikku märget, kui sellega koos on päritoluriigi pädeva ametiasutuse väljaantud tõend selle kohta, et kõnealused tooted vastavad käesoleva määruse asjakohastele sätetele.

Kolmanda riigi taotluse korral koostab komisjon selliste asutuste loetelu.

Artikkel 14

Käesolevas määruses sätestatud tootenimetused ja muud mõisted märgitakse vähemalt selle liikmesriigi keeles või keeltes, kus toimub toodete jaemüük või muu kasutamine.

Artikkel 15

Käesolev määrus jõustub 20. juunil 1991. Seda kohaldatakse alates 1. juulist 1991. Tootjad võivad siiski kuni 31. detsembrini 1991 pakkida käesoleva määrusega hõlmatud tooted pakendisse, millele enne käesoleva määruse jõustumist on kantud ühenduse või siseriiklikes õigusaktides sätestatud märked. Neid tooteid võib turustada kuni 31. detsembrini 1992.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 5. juuni 1991

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Ray Mac Sharry

[1] EÜT L 173, 6.7.1990, lk 1.

[2] EÜT L 46, 21.2.1976, lk 1.

[3] EÜT L 311, 4.11.1978, lk 21.

[4] EÜT L 33, 8.2.1979, lk 1.

[5] Külmakahjustus: (kvaliteeti vähendavas tähenduses) paikne või üldine taastamatu naha ja/või liha kuivamine, mille tagajärjel võib muutuda:

- esialgne värv (tavaliselt kahvatumaks) ja/või

- maitse ja lõhn (maitsetu või räästunud) ja/või

- koostis (kuiv, käsnjas).

[6] EÜT L 55, 8.3.1971, lk 23.

--------------------------------------------------

I LISA

ARTIKLI 1 LÕIGE 1 – LINNURÜMPADE NIMETUSED

| E | F | D | DK | ESP | GR | I | NL | P |

ARTIKLI 1 LÕIGE 2 – LINNULIHA JAOTUSTÜKKIDE NIMETUSED

| E | F | D | DK | ESP | GR | I | NL | P |

(a) | Half | Demi ou moitié | Hälfte oder Halbes | Halvt | Medio | Μισά | Metà | Helft | Metade |

(b) | Quarter | Quart | (Vorder-, Hinter-) Viertel | Kvart | Cuarto | Τεταρτημόριο | Quarto | Kwart | Quarto |

(c) | Unseparated leg quarters | Quarts postérieurs non séparés | Hinterviertel am Stück | Sammenhængende lårstykker | Cuartos traseros unidos | Αδιαχώριστα τεταρτημόρια ποδιών | Cosciotto | Niet-gescheiden achterkwarten | Quartos de coxa não separados |

(d) | Breast | Poitrine, blanc ou filet sur os | Brust, halbe Brust, halbierte Brust | Bryst | Pechuga | Στήθος | Petto con osso | Borst | Peito |

(e) | Leg | Cuisse | Schenkel, Keule | Helt lår | Muslo y contramuslo | Πόδι | Coscia | Hele poot, hele dij | Perna inteira |

(f) | Chicken leg with a portion of the back | Cuisse de poulet avec une portion du dos | Hähnchenschenkel mit Rückenstück | Kyllingelår med en del af ryggen | Cuarto trasero de pollo | Πόδι από κοτόπουλο με ένα κομμάτι της ράχης | Coscetta | Poot/dij met rugdeel (bout) | Perna inteira de frango com uma porção do dorso |

(g) | Thigh | Haut de cuisse | Oberschenkel, Oberkeule | Overlår | Contramuslo | Μηρός (μπούτι) | Sovraccoscia | Bovenpoot, bovendij | Coxa |

(h) | Drumstick | Pilon | Unterschenkel, Unterkeule | Underlår | Muslo | Κνήμη | Fuso | Onderpoot, onderdij (Drumstick) | Perna |

(i) | Wing | Aile | Flügel | Vinge | Ala | Φτερούγα | Ala | Vleugel | Asa |

(j) | Unseparated wings | Ailes non séparées | Beide Flügel, ungetrennt | Sammenhængende vinger | Alas unidas | Αδιαχώριστες φτερούγες | Ali non separate | Niet-gescheiden vleugels | Asas não separadas |

(k) | Breast fillet | Filet de poitrine, blanc, filet, noix | Brustfilet, Filet aus der Brust | Brystfilet | Filete de pechuga | Φιλέτο στήθους | Filetto, fesa (tacchino) | Borstfilet | Carne de peito |

(l) | Breast fillet with wishbone | Filet de poitrine avec clavicule | Brustfilet mit Schlüsselbein | Brystfilet med ønskeben | Filete de pechuga con clavícula | Φιλέτο στήθους με κλειδοκόκαλο | Petto (con forcella), fesa (con forcella) | Borstfilet met vorkbeen | Carne de peito com fúrcula |

--------------------------------------------------

II LISA

ARTIKKEL 9 — JAHUTUSMEETODID

| E | F | D | DK | ESP | GR | I | NL | P |

1. | Air chilling | Refroidissement à l'air | Luftkühlung | Luftkøling | Refrigeración por aire | Ψύξη με αέρα | Raffreddamento ad aria | Luchtkoeling | Refrigeração por ventilação |

2. | Air spray chilling | Refroidissement par aspersion ventilée | Luft-Sprüh-Kühlung | Luftspraykøling | Refrigeración por aspersión ventilada | Ψύξη με ψεκασμό | Raffreddamento per aspersione e ventilazione | Lucht-sproeikoeling | Refrigeração por aspersão e ventilação |

3. | Immersion chilling | Refroidissement par immersion | Gegenstrom-Tauchkühlung | Neddypningskøling | Refrigeración por immersión | Ψύξη με βύθιση | Raffreddamento per immersione | Dompelkoeling | Refrigeração por imersão |

--------------------------------------------------

III LISA

ARTIKKEL 10, LÕIGE 1 — LINNUPIDAMISVIISID

| E | F | D | DK | ESP | GR | I | NL | P |

(a) | Fed with … % of … Oats fed goose | Alimenté avec … % de … Oie nourrie à l'avoine | Mast mit … % … Hafermastgans | Fodret med … % … Havrefodret gås | Alimentado con … % Oca engordada con avena | Έχει τραφεί με … % … Χήνα που παχαίνεται με βρώμη | Alimentato con il … % di … Oca ingrassata con avena | Gevoed met … % … Met haver vetgemeste gans | Alimentado com … % de … Ganso engordado com aveia |

(b) | Extensive indoor (Barn-reared) | Élevé à l'intérieur: système extensif | Extensive Bodenhaltung | Ekstensivt staldopdræt (skrabe …) | Sistema extensivo en gallinero | Εκτατικής εκτροφής | Estensivo al coperto | Scharrel … | Produção extensiva em interior |

(c) | Free range | Sortant à l'extérieur | Auslaufhaltung | Fritgående | Gallinero con salida libre | Ελεύθερης βοσκής | All'aperto | Scharrel … met uitloop | Produção em semiliberdade |

(d) | Traditional free range | Fermier-élevé en plein air | Bäuerliche Auslaufhaltung | Frilands … | Granja al aire libre | Πτηνοτροφείο περιορισμένης βοσκής | Rurale all'aperto | Boerderij … met uitloop Hoeve … met uitloop | Produção ao ar livre |

(e) | Free range — total freedom | Fermier-élevé en liberté | Bäuerliche Freilandhaltung | Frilands … opdrættet i fuld frihed | Granja de cría en libertad | Πτηνοτροφείο απεριόριστης τροφής | Rurale in libertà | Boerderij … met vrije uitloop Hoeve … met vrije uitloop | Produção em liberdade |

--------------------------------------------------

IV LISA

a) Söödaratsioon

Viited järgmistele söödakomponentidele on lubatud üksnes järgmistel tingimustel:

- teraviljade puhul: kui seda on söödasegust, mida antakse suurema osa nuumaperioodi vältel ja mis võib sisaldada kuni 15 % teravilja kõrvalsaadusi, vähemalt 65 % massist; kui viidatakse ühele kindlale teraviljale, peab seda kasutatavas söödasegus olema vähemalt 35 % ja maisi puhul vähemalt 50 %,

- kaunviljade ja lehtköögiviljade puhul: kui seda on söödasegust, mida antakse suurema osa nuumaperioodi vältel, vähemalt 5 % massist,

- piimatoodete puhul: kui seda on söödasegus, mida antakse söötmise lõppjärgus, vähemalt 5 % massist.

Mõistet "kaeraga toidetud hani" võib siiski kasutada, kui hanedele on antud kolmenädalase lõpptoitmise ajal vähemalt 500 g kaeru päevas.

b) Ekstensiivne seespidamine (lindlas pidamine)

Seda mõistet võib kasutada üksnes siis, kui:

- loomkoormus ühe põrandaruutmeetri kohta ei ole suurem kui:

- tibud: 12 lindu, kuid kõige rohkem 25 kg eluskaalu järgi,

- pardid, pärlkanad ja kalkunid: 25 kg eluskaalu järgi,

- haned: 15 kg eluskaalu järgi,

- linnud tapetakse järgmises vanuses:

- tibud: 56päevased või vanemad,

- kalkunid: 70päevased või vanemad,

- haned: 112päevased või vanemad,

- pekingi pardid: 49päevased või vanemad,

muskuspardid: | 77päevased või vanemad emaslinnud, |

84päevased või vanemad isaslinnud, |

- pärlkanad: 82päevased või vanemad.

c) Vabapidamine

Seda mõistet võib kasutada üksnes siis, kui:

- hoone loomkoormus ja tapavanus jäävad punktis b kindlaksmääratud piiridesse, välja arvatud tibude puhul, keda võib olla 13, kuid kõige rohkem 27,5 kg eluskaalu järgi ruutmeetri kohta,

- lindudel on vähemalt poole eluea jooksul olnud päevaajal pidev juurdepääs uiteväljale, millest suurem osa on kaetud taimkattega ja mille pindala on vähemalt:

- 1 m2 tibu või pärlkana kohta,

- 2m2 pardi kohta,

- 4 m2 kalkuni või hane kohta,

- nuumaperioodil kasutatud söödasegu sisaldab vähemalt 70 % teravilja,

- lindlas on väljumisluugid, mille kogupikkus on tibude puhul sama või suurem kui hoone pikema külje pikkus.

d) Traditsiooniline vabapidamine

Seda mõistet võib kasutada üksnes siis, kui:

- loomkoormus ühe ruutmeetri kohta hoone sees ei ole suurem kui:

- tibud: 12 lindu, kuid kõige rohkem 25 kg eluskaalu järgi; teisaldatavate hoonete puhul, mille põrandapindala on kuni 150 m2 ja mis on ka öösel avatud, võib loomkoormus olla kuni 20 lindu, kuid mitte rohkem kui 40 kg eluskaalu järgi ühe ruutmeetri kohta,

- kohikuked: 6,25 (kuni 81päevased: 12), kuid kõige rohkem 25 kg eluskaalu järgi,

muskuspardid: | 8 isaslindu, kuid kõige rohkem 28 kg eluskaalu järgi, |

10 emaslindu, kuid kõige rohkem 20 kg eluskaalu järgi, |

- pärlkanad: 13 lindu, kuid kõige rohkem 20 kg eluskaalu järgi,

- kalkunid: 6 lindu (kuni seitsmenädalased: 10), kuid kõige rohkem 25 kg eluskaalu järgi,

- haned: 3 lindu, kui neid nuumaperioodi kolm viimast nädalat peetakse suletud ruumis (kuni seitsmenädalased: 10), kuid kõige rohkem 15 kg eluskaalu järgi,

- sama tootmisüksuse lindla kasutatav kogupindala ei ole üle 1600 m2,

- igas lindlas on kuni:

- 4800 tibu,

- 5200 pärlkana hoonetes, kust pääseb uiteväljale, või 2000 pärlkana õrrekanalates,

- 4000 emast või 3200 isast muskusparti,

- 2500 kohikukke, hane või kalkunit,

- lindudel on päevaajal pidev juurdepääs uiteväljale järgmisest vanusest alates:

- kuus nädalat tibude ja kohikukkede puhul,

- kaheksa nädalat partide, hanede, pärlkanade ja kalkunite puhul,

- suurem osa uiteväljast on kaetud taimkattega ja selle pindala on vähemalt:

- 2 m2 tibu, pardi või pärlkana kohta,

- 4 m2 kohikuke kohta,

- 6 m2 kalkuni kohta,

- 10 m2 hane kohta.

Pärlkanade puhul võib uiteväljad asendada õrrekanalaga, mille põrandapindala on hoone pindalast vähemalt kaks korda suurem ja kõrgus vähemalt 2 m ning kus on vähemalt 10 cm õrrepikkust ühe linnu kohta,

- nuumatavad linnud on aeglase kasvuga tõust,

- nuumaperioodil kasutatud söödasegu sisaldab vähemalt 70 % teravilja,

- tapavanus on vähemalt:

- tibude puhul 81 päeva,

- kohikukkede puhul 150 päeva,

- emaste muskuspartide puhul 77 päeva,

- isaste muskuspartide puhul 84 päeva,

- pärlkanade puhul 94 päeva,

- kalkuni või küpsetamiseks mõeldud hanede puhul 140 päeva,

- rasvamaksa (Foie gras) ja rinnaliha (magret) tootmiseks mõeldud hanede puhul 102 päeva.

e) Täieliku liikumisvabadusega traditsiooniline vabapidamine

Selle mõiste kasutamiseks on vaja täita punktis d sätestatud tingimused ning lindudel peab päevaajal olema pidev juurdepääs piiramata alaga uiteväljale.

--------------------------------------------------