Nõukogu direktiiv,

31. mai 1991,

maagaasi edastamise kohta võrkude kaudu

(91/296/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

arvestades Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut ja eriti selle artiklit 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

vaja on võtta meetmeid siseturu järkjärguliseks rajamiseks ajavahemikus, mis lõpeb 31. detsembril 1992; Euroopa Ülemkogu on oma järjestikustel istungitel tunnistanud ühtse siseturu vajadust ja, eriti Rhodosel, ühtse energiaturu vajadust;

energiasiseturu väljakujundamisel ning eelkõige maagaasisektoris tuleb arendada ühenduse energiastrateegiat vastavalt:

- tarnekindluse ja

- keskkonnakaitse nõuetele;

ühtse siseturu loomise lõpuleviimiseks peab Euroopa energiaturg olema integreeritum; maagaas moodustab olulise osa ühenduse energiabilansist;

energiaallikate mitmekesistamiseks on soovitav suurendada maagaasi osatähtsust;

energiasiseturu väljakujundamisel tuleb, eelkõige maagaasisektoris, silmas pidada majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärki;

maagaasi siseturu eesmärk on tagada parem tasuvus, sobivus keskkonda ja tarnekindlus vabakaubanduse abil, ilma vastuvõetamatute konkurentsipiiranguteta; selle eesmärgi edukaks saavutamiseks tuleb arvestada maagaasisektori eripära;

maagaasi siseturu väljakujundamisel ei tule arvestada mitte ainult liikmesriikide võrreldavaid omadusi, vaid samavõrd ka erinevusi, mis võivad olla märkimisväärsed;

maagaasikaubandus Euroopa riikide kõrgsurvegaasivõrkude vahel suureneb aastast aastasse ning mõjutab investeerimistingimusi; ühenduse maagaasi tarnekindlust on võimalik parandada ja kulusid vähendada, kasutades kauplemiseks vajalikke vastastikuseid ühendusi;

maagaasi ülekanded kõrgsurvegaasivõrkude vahel toimuvad niisuguses ulatuses, et edastustaotlustest ja nende tulemustest tuleks komisjoni korrapäraselt teavitada;

on võimalik ja soovitav suurendada maagaasi edastamist võrkude vahel ning pidada ühtlasi silmas maagaasitarnete kindlust ja kvaliteeti; uuringud näitavad, et maagaasi võrguülekannete lisandu misega saab minimeerida investeerimiskulusid;

piisavate tarnete võimaldamiseks tuleb tulevikus luua mitmete liikmesriikide vahel lisaühendusi;

suurenenud maagaasi võrguülekanded soodustavad ka koostööd maagaasi edastavate äriühingute vahel, leidmaks maagaasi edastamise seadmete täiustamise võimalusi; sellised täiustused vähendavad ka kulusid;

võrkudevahelisel ulatuslikumal maagaasikaubandusel on ikka veel takistusi; kui need ei tulene kasutatavast tehnoloogiast või võrkudest endist, võib takistusi vähendada, muutes maagaasi edastamise võrkude kaudu kohustuslikuks ning võttes selle kohustuse täitmise jälgimiseks kasutusele sobiliku seiresüsteemi;

nimetatud kohustus ja seiresüsteem puudutab ühenduse huvides toimuvat kaubandusega seotud maagaasitransiiti, nimelt transiiti kõrgsurvevõrkude kaudu;

kõnealuse transiidi finants-, tehnilised ja juriidilised tingimused tuleb üldjuhul välja töötada otse asjaomaste võrkude vahel;

transiiditingimused peaksid olema õiglased ja ei tohiks otseselt ega kaudselt kaasa tuua ühenduse konkurentsinormidega vastuolus tingimusi;

transiidilepingute sõlmimise hõlbustamiseks sätestab komisjon lepitusmenetluse, millele teise poole nõudmise korral tuleb alluda, ilma et menetluse tulemus oleks õiguslikult siduv;

on vaja ühtlustada liikmesriikides vastuvõetud sätteid, mis mõjutavad maagaasi transiiti;

maagaasi siseturu loomine edendab riikide maagaasivõrkude järkjärgulist jõudsat ühendamist; seejuures aitaksid erilised infrastruktuurimeetmed kiirendada ühenduse äärealade ja saarte liitmist ühisvõrguga;

Euroopa võrgud on vastastikku ühendatud geograafilisel territooriumil, mis ei kattu ühenduse piiridega: selles valdkonnas on kasulik teha koostööd Euroopa ühisvõrguga seotud kolmandate riikidega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et hõlbustada maagaasi transiiti kõrgsurvevõrkude vahel vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele:

Artikkel 2

1. Maagaasi võrkudevahelise transiidina käesoleva direktiivi tähenduses käsitatakse iga järgmistel tingimustel toimuvat maagaasi edastamise tehingut, ilma et see mõjutaks ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud erikokkuleppeid:

a) edastajaks on üksus või üksused, kes igas liikmesriigis vastutavad liikmesriigi territooriumil asuva maagaasi kõrgsurvevõrgu eest, välja arvatud jaotusvõrgud, mis soodustavad Euroopa kõrgsurvevõrgu tõhusat toimimist;

b) lähtevõrk ja sihtvõrk asuvad ühenduses;

c) edastamisel ületatakse vähemalt üks ühenduse sisepiir.

2. Käesoleva direktiivi sätete alla kuuluvad kõrgsurvevõrgud ja nende eest liikmesriikides vastutavad üksused, mis on loetletud lisas. Pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist ajakohastab komisjon vajaduse korral nimekirja vastavalt käesolevale direktiivile, võttes eelkõige arvesse lõike 1 punkti a.

Artikkel 3

1. Läbirääkimisi maagaasi võrkudevahelist transiiti käsitlevate lepingute üle peetakse võrkude ja pakutava teenuse kvaliteedi eest vastutavate üksuste vahel ning vajaduse korral koos liikmesriikides maagaasi impordi ja ekspordi eest vastutavate üksustega.

2. Vastavalt asutamislepingule peavad transiiditingimused olema kõigi asjaomaste poolte suhtes mittediskrimineerivad ja õiglased, ei tohi sisaldada ebaõiglasi klausleid ega põhjendamatuid piiranguid, ei tohi ohustada tarnekindlust ega teenuse kvaliteeti, võttes eelkõige täielikult arvesse reservtootmisvõimsuse kasutamist ning olemasolevate süsteemide tõhusaimat kasutamist.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad lisas toodud üksused viivitamata:

- teatavad komisjonile ja asjaomastele siseriiklikele võimuorganitele kõikidest edastustaotlustest,

- alustavad läbirääkimisi taotletava maagaasi edastamise tingimuste üle,

- teatavad komisjonile ja asjaomastele siseriiklikele võimuorganitele edastuslepingu sõlmimisest,

- teatavad komisjonile ja asjaomastele siseriiklikele võimuorganitele läbirääkimiste ebaõnnestumise põhjustest, mille tõttu 12 kuu jooksul alates taotluse edastamisest ei ole õnnestunud lepingut sõlmida.

4. Iga asjaomane üksus võib taotleda, et transiiditingimuste osas tegutseks lepitajana komisjoni moodustatud ja komisjoni juhtimisel tegutsev organ, milles on esindatud ühenduses ülekandevõrkude eest vastutavad üksused.

Artikkel 4

Kui põhjused, miks transiiditaotlusele ei ole järgnenud lepingu sõlmimist, osutuvad põhjendamatuks või ebapiisavaks, rakendab komisjon taotleva organi palvel või omal algatusel ühenduse õigusaktides sätestatud protseduure.

Artikkel 5

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus ja haldusnormid 1. jaanuariks 1992. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid kõnealused meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 31. mai 1991

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Bodry

[1] EÜT C 247, 28.9.1989, lk 6 jaEÜT C 268, 24.10.1990, lk 9.

[2] EÜT C 231, 17.9.1990, lk 72 jaEÜT C 129, 20.5.1991.

[3] EÜT C 75, 26.3.1990, lk 20.

--------------------------------------------------

LISA

Gaasi kõrgsurvevõrkude ja nende eest vastutavate üksuste loetelu

Liikmesriik | Üksus | Võrk |

Saksamaa Liitvabariik | Bayerngas GmbH | Võrke haldavad lõpptarnijad (munitsipaalorganid jne) ning suuremad lõppkasutajad |

BEB Erdgas und Erdöl GmbH |

Deutsche Erdgas Transport GmbH |

Energieversorgung Weser Ems AG (EWE) |

Erdgas Verkaufs-Gesellschaft mbH |

Ferngas Nordbayern GmbH |

Ferngas Salzgitter GmbH |

Gas-Union GmbH |

Mobil Oil AG |

Ruhrgas AG |

Saar Ferngas AG |

Thyssengas GmbH |

Vereinigte Elektrizitätswerke Westfalen AG (VEW) |

Westfälische Ferngas AG |

Energieversorgung Mittelrhein |

EWAG, Nürnberg |

Erdgas Schwaben GmbH |

Erdgas Südbayern GmbH |

GEW Köln |

Gasversorgung Süddeutschland |

Gasversorgung Südhannover/Nordhessen |

Hamburger Gaswerke |

Landesgasversorgung Niedersachsen |

Main-Gaswerke AG |

Schleswag AG |

Südhessische Gas und Wasser AG |

Technische Werke der Stadt Stuttgart AG |

Thüga AG |

GASAG, Berlin |

Belgia | Distrigaz SA | Riiklik võrk |

Taani | Dansk Naturgas A/S | Võrke haldavad lõpptarnijad (munitsipaalorganid jne) ning suuremad lõppkasutajad |

Hispaania | Empresa National de Gas SA (ENAGAS) |

Catalana de Gas |

Gas De Euskadi |

Kreeka | DEPA |

Luksemburg | SOTEG |

Madalmaad | NV Nederlandse Gasunie |

Itaalia | Snam SpA |

Prantsusmaa | Gaz de France | Riiklik võrk |

SNGSO |

Compagnie française du méthane (CEFEM) |

Ühendkuningriik | British Gas | Kõrgsurve-gaasivõrk |

Iirimaa | Irish Gas Board |

--------------------------------------------------