NÕUKOGU DIREKTIIV,

28. jaanuar 1991,

loomatervishoiu kohta ühendusesiseses lamba- ja kitsekaubanduses

(91/68/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,1

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,2

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,3

ning arvestades, et:

lamba- ja kitseliha ühtse turukorralduse harmooniline toimimine ei anna loodetud tulemusi niikaua, kuni tervishoiunõuete suured erinevused liikmesriikide vahel pärsivad ühendusesisest kaubandust;

nimetatud kaubanduse arendamiseks on soovitav need erinevused likvideerida ja võtta tarvitusele kogu ühendust hõlmavad reeglid lammaste ja kitsede turustamise kohta; selle eesmärgi saavutamine tuleb kasuks ka ühtse turu loomise lõpuleviimisele;

ühendusesisese kaubanduse jaoks kõlblikuks tunnistamise nimel peavad lambad ja kitsed vastama nakkushaiguste leviku vältimiseks kavandatud teatud loomatervishoiu nõuetele;

kohaldatavad loomatervishoiu nõuded peaksid loomade kaubanduslikust otstarbest sõltuvalt varieeruma;

lammaste ja kitsede tervishoid ei ole kogu ühenduse territooriumil ühesugune; seetõttu tuleks selle territooriumi osi käsitledes viidata "piirkondadele" nii, nagu need on määratletud nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivis 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta,4 nagu seda viimati on muudetud direktiiviga 90/425/EMÜ5;

piirkondade vahel, kus loomatervishoiu tingimused on võrdväärsed, ei tohi olla mingeid kaubandustõkkeid;

mingi liikmesriigi poolt teatud taudide likvideerimisel saavutatud edu arvestades tuleks võimaldada komisjonil vastu võtta teatud lisanõuded tingimusel, et need nõuded ei ületa mitte mingil juhul kõnealuses liikmesriigis kohaldatavaid nõudeid;

nakkushaiguste leviku vältimise nimel tuleks loomade sihtkohta transportimiseks

luua sobivad tingimused;

selleks et tagada kohaldatavate nõuete järgimine, tuleks ette näha tervisetõendi kehtestamine, mille väljastab ametlik veterinaararst ja mis on lammaste ja kitsedega kaasas kuni nende sihtkohani;

liikmesriikidepoolsete kontrollimiste korraldusse ja nende põhjal tehtavatesse järeldustesse ning kehtestatavatesse kaitsevahenditesse puutuvates küsimustes tuleb viidata nõukogu 26. juuni 1990. a direktiivile 90/425/EMÜ, mis käsitleb teatud elusloomade ja toodete puhul ühendusesiseses kaubanduses kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrollimisi, kusjuures peetakse silmas siseturu loomise lõpuleviimist;

tuleb ette näha, et komisjon võib teha kontrollimisi;

tuleb kehtestada kord, mis tagaks liikmesriikide ja komisjoni vahel tiheda ja tõhusa koostöö alalise veterinaarkomitee raames,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolev direktiiv määrab kindlaks loomatervishoiu nõuded, millega reguleeritakse ühendusesisest lamba- ja kitsekaubandust.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kohaldatakse direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 2 esitatud mõisteid koos järgmiste mõistetega:

1. tapalambad ja -kitsed - lambad ja kitsed, keda kavatsetakse otse või lubatud turu või kogumiskeskuse kaudu tapamajja viia, et nad seal vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 6 sätestatud tingimustele tappa;

2. aretus- ja nuumlambad ja -kitsed - kõik, välja arvatud punktis 1 mainitud lambad ja kitsed, keda kavatsetakse otse või mingi lubatud turu või kogumiskeskuse kaudu sihtkohta toimetada;

3. majand - majand direktiivi 90/425EMÜ artikli 2 lõike 4 määratluses;

4. ametlikult brutselloosivaba lamba- ja kitsemajand - majand, mis vastab A lisa 1. peatüki I alajaotuses esitatud tingimustele;

5. brutselloosivaba lamba- ja kitsemajand - majand, mis vastab A lisa 2. peatükis esitatud tingimustele;

6. kaubandus - liikmesriikidevaheline kaubandus asutamislepingu artikli 9 lõikes 2 esitatud tähenduses;

7. haigused, millest teatamine on kohustuslik - B lisa I ja II jaos loetletud haigused, mille kahtlusest või puhkemisest tuleb teatada liikmesriikide pädevatele ametivõimudele;

8. ametlik veterinaararst - liikmesriigi pädeva keskasutuse poolt ametisse nimetatud veterinaararst;

9. lubatud turg või kogumiskeskus - mis tahes koht, välja arvatud majand, kus müüakse, ostetakse ja/või kogutakse ja laaditakse peale lambaid ja kitsi, ning mis vastab direktiivi 64/432/EMÜ artikli 3 lõike 7 või direktiivi 90/425/EMÜ artikli 5 lõike 1 punkti b alapunktile i, kus käsitletakse lubatud turgusid või kogumiskeskusi;

10. piirkond - mingi osa ühenduse territooriumist direktiivi 64/432/EMÜ artikli 2 punkti o määratluses.

Artikkel 3

1. Tapalammaste ja -kitsedega võib kaubelda ainult juhul, kui nad vastavad artiklis 4 esitatud tingimustele.

2. Aretus- ja nuumlammaste ja -kitsedega võib kaubelda ainult juhul, kui nad vastavad artiklites 4, 5 ja 6 esitatud tingimustele, ilma et see piiraks mingite artiklites 7 ja 8 nõutavate võimalike lisagarantiide kohaldamist.

Sihtkohaks oleva liikmesriigi pädevad asutused võivad siiski lubada üldisi või piiratud ulatusega kitsendusi ühenduse sisepiiride läheduses üksnes ajutiselt karjatatavate aretus- ja nuumlammaste ning -kitsede liikumise suhtes. Kitsendusi kehtestavad liikmesriigid informeerivad komisjoni kitsenduste sisust.

Artikkel 4

1. Lambad ja kitsed:

a) peavad olema identifitseeritud ja registreeritud vastavalt direktiivi 90/425/EMÜ artikli 3 lõike 1 punkti c nõuetele; lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise riiklikest süsteemidest teatamise tähtaeg hakkab jooksma käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäevast alates;

b) peavad ametliku veterinaararsti inspekteerimise ajal olema vabad haiguste kliinilistest tunnustest; nimetatud inspekteerimine peab toimuma 48 tunni jooksul enne lammaste ja kitsede pealelaadimist;

c) ei tohi olla pärit majandist, mis on tervishoiuga seotud põhjustel kuulutatud keelualuseks, ning ei tohi olla kokku puutunud säärasest majandist pärit loomadega, eeldades, et:

i) majand on kuulutatud keelualuseks loomadel esinevate järgmiste haiguste puhkemise tõttu:

- brutselloos,

- marutaud,

- siberi katk;

ii) pärast viimase ülalnimetatud haiguse all kannatava või ülalnimetatud haiguse kahtlusega looma tapmist peab keeld kestma vähemalt:

- 42 päeva brutselloosi korral,

- 30 päeva marutaudi korral,

- 15 päeva siberi katku korral,

ja nad ei tohi olla pärit majandist või olla kokku puutunud loomadega majandist, mis asub kehtestatud kaitsevööndis ning kust loomi on vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ artikli 3 lõike 2 punkti b alapunktile ii keelatud välja viia;

d) ei tohi kuuluda nõukogu 18. novembri 1985. a suu- ja sõrataudi puhul rakendatavaid meetmeid käsitleva direktiivi 85/511/EMÜ1 ning seda muutva direktiivi 90/423/EMÜ2 järgi kohaldatud meditsiinilistele piirangutele.

Peale selle kohaldatakse direktiivi 64/432/EMÜ artiklit 4.

2. Liikmesriigid tagavad samuti, et ei kaubeldaks lammaste ja kitsedega,

- kes tuleb tappa selliste haiguste likvideerimise riikliku programmi alusel, mida ei käsitleta direktiivi 90/425/EMÜ C lisas ega ka käesoleva direktiivi B lisa 1. peatükis,

- keda ei saa tervishoiu või loomade tervishoiuga seotud põhjustel, mis on esitatud asutamislepingu artiklis 36, nende oma territooriumil turustada.

3. Samuti peavad lambad ja kitsed:

- olema kas sündinud ja sünnist peale kasvanud ühenduse territooriumil,

- või, kui nad on imporditud, pärinema kolmandast riigist, mida on nimetatud loetelus, mis on koostatud vastavalt artiklile 3 veiste ja sigade ning värske liha ja lihatoodete impordi puhul kolmandatest riikidest tervishoiu ja veterinaarkontrolli probleeme käsitlevas nõukogu 12. detsembri 1972. a direktiivis 72/462/EEC3, viimati muudetud nõukogu direktiiviga 90/425/EMÜ, ja

i) vastama loomade tervishoiu nõuetele direktiivi 72/462/EMÜ artikli 8 järgi;

ii) või selliste nõuete puudumisel vastama direktiivi 90/425/EMÜ artikli 7 lõike 2 teises, kolmandas ja neljandas lõigus esitatud tingimustele.

Artikkel 5

Ilma et see piiraks lisagarantiide kohaldamist, mida võidakse nõuda vastavalt artiklitele 7 ja 8, peavad aretus- ja nuumlambad ning -kitsed lisaks artiklis 4 esitatud tingimustele vastama selleks, et olla võetud ametlikult brutselloosivabasse või brutselloosivabasse lamba- ja kitsemajandisse, ka vastavalt A lisa peatükis 1.D või peatükis 2.D toodud nõuetele.

Artikkel 6

Ilma et see piiraks lisagarantiide kohaldamist, mida võidakse nõuda vastavalt artiklitele 7 ja 8, peavad aretusloomad vastama ka järgmistele nõuetele:

a) nad peavad olema omandatud sellisest majandist ja tohivad olla kontaktis olnud ainult sellisest majandist pärit loomadega,

i) kus ei ole kliiniliselt diagnoositud järgmisi haigusi:

- viimase kuue kuu jooksul lammaste nakkavat agalaktiat (Mycoplasma agalactiae) või kitsede nakkavat agalaktiat (Mycoplasma agalactiae, M.capricolum, M. Mycoides susp mycoides "suur koloonia"),

- viimase 12 kuu jooksul paratuberkuloosi või juustjat lümfadeniiti,

- viimase kolme aasta jooksul pulmonaarset adenomatoosi, Maedi Visna't või kitsede viirusartriiti/-entsefaliiti. Seda ajavahemikku võib siiski lühendada 12 kuuni, kui Maedi Visna'st või kitsede viirusartriidist/-entsefaliidist nakatunud loomad on tapetud ja ülejäänud loomade puhul on artiklis 15 esitatud protseduuri kohaselt tunnustatud kahe testi tulemus olnud negatiivne,

või mis teiste haiguste puhul kehtivate nõuete kohaldamist piiramata annab ühe või mitme eespool mainitud haiguse jaoks artiklite 7 ja 8 kohaselt heaks kiidetud programmi raames tervisegarantiid, mis on võrdväärsed nimetatud haiguse või haiguste puhul nõutavatega;

ii) kus tervisetõendite väljaandmise eest vastutav ametlik veterinaararst ei ole täheldanud mitte mingeid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et seal on alapunkti i nõuded täitmata;

iii) mille omanik kinnitab, et ta ei ole ühestki sellisest faktist teadlik ning peale selle esitab kirjaliku kinnituse, et ühendusesiseseks kaubanduseks mõeldud loom või loomad vastavad alapunktis i toodud kriteeriumidele;

b) lisaks peavad nad skreipit silmas pidades:

i) pärinema majandist, mis vastab järgmistele nõuetele:

- majandi ametlikke kontrollimisi tehakse vastavalt direktiivi 90/425/EMÜ artikli 3 lõike 1 punktile b,

- loomad peavad olema märgistatud,

- ühtegi skreipi juhtu ei ole tuvastatud vähemalt kahe aasta jooksul,

- sellisest majandist pärit karjast väljapraagitavate vanade uttede tapmise puhul peab tegema pistelist kontrolli proovide võtmise teel, välja arvatud siis, kui see majand asub sellises piirkonnas või liikmesriigis, kus kohaldatakse artiklis 8 esitatud tingimusi,

- emasloomi võib sellisesse majandisse sisse tuua ainult juhul, kui nad on pärit majandist, kus kehtivad samad nõuded;

ii) olema sünnist saadik või vähemalt viimase kahe aasta jooksul pidevalt hoitud majandis või majandites, kus kehtivad alapunktis iesitatud nõuded;

iii) kui nad on määratud mõne liikmesriigi jaoks, kus osaliselt või kogu territooriumi ulatuses kehtivad artiklites 7 või 8 esitatud sätted, vastama nendes sätete kohaselt kehtestatud garantiidele;

c) pidades silmas nakkavat epidüdimiiti (B. ovis), peavad aretusjäärad:

- pärinema majandist, kus eelneva 12 kuu jooksul ei ole diagnoositud ühtegi nakkava epidüdimiidi (B. ovis) juhtu;

- olema olnud selles majandis 60 päeva enne ärasaatmist,

- olema 30 päeva enne ärasaatmist vastavalt D lisale läbi teinud seroloogilise testi, mille tulemus on negatiivne, või vastama artiklis 15 kirjeldatud protseduuri raames nõutud samaväärsetele tervishoiugarantiidele;

d) tõend, mis vastab E lisa III näidisele, kinnitab, et kõnealused nõuded on täidetud.

Artikkel 7

1. Liikmesriik, millel on olemas kogu tema territooriumi või selle osa hõlmav kohustuslik või vabatahtlik riiklik kontrolli- või jälgimisprogramm mõne B lisa II ja III jaos nimetatud nakkushaiguse suhtes, võib esitada komisjonile nimetatud programmi, kus oleksid peajoontes määratletud:

- haiguse levik selles liikmesriigis,

- programmi algatamise põhjus, arvestades haiguse tõsidust ja programmi eeldatavat kasu tema maksumusega võrreldes,

- geograafiline piirkond, kus programmi hakatakse rakendama,

- majanditele antava staatuse erinevad kategooriad ning standardid, mis igas kategoorias tuleb saavutada, ja kasutatavad testimismenetlused,

- programmi jälgimismenetlused,

- võetavad meetmed, kui majand kaotab mingil põhjusel oma staatuse,

- võetavad meetmed, kui programmi tingimustele vastavalt tehtud testide tulemused on positiivsed.

2. Komisjon vaatab läbi liikmesriikide esitatud programmid. Lõikes 1 nimetatud programmid võidakse vastavalt artiklis 15 toodud protseduurile kooskõlas lõikes 1 sätestatud kriteeriumidega heaks kiita. Sama protseduuri järgi määratakse samaaegselt või hiljemalt kolm kuud pärast programmide kinnitamist kindlaks võimalikud ühendusesiseses kaubanduses nõutavad üldised või piiratud lisagarantiid. Need garantiid ei tohi ületada liikmesriigis rakendatavaid garantiisid.

3. Liikmesriikide esitatud programme võib muuta või täiendada vastavalt artiklis 15 kirjeldatud protseduurile. Muudatusi või täiendusi juba kinnitatud programmides või vastavalt lõikele 2 kindlaks määratud garantiides võib heaks kiita sama protseduuri järgi.

4. Ühendus võtab osa käesoleva artikliga kooskõlas heaks kiidetud programmide finantseerimisest, mis on sätestatud veterinaariaalaseid kulutusi käsitleva nõukogu 26. juuni 1990. a otsuses 90/424/EMÜ1 artiklis 24 nimetatud haiguste korral ja tingimustel.

Artikkel 8

1. Kui liikmesriik leiab, et tema territoorium või osa sellest on vaba ühest B lisa II ja III jaos loetletud haigusest, millele lambad ja kitsed on vastuvõtlikud, esitab ta komisjonile selle seisukoha põhjendused, kus on eraldi märgitud:

- haiguse olemus ning esinemine ja kulg tema territooriumil,

- vaatluste tulemused, mis põhinevad seroloogilistel, mikrobioloogilistel, patoloogilistel või epidemioloogilistel uuringutel ning asjaolul, et haiguse puhkemisest tuleb teatada pädevatele asutustele,

- ajavahemik, mille jooksul vaatlusi tehti,

- vajaduse korral ajavahemik, mille jooksul vaktsineerimine selle haiguse vastu on olnud keelatud, ja keelamise geograafiline piirkond,

- haiguse puudumise kindlakstegemise kord.

2. Komisjon vaatab läbi liikmesriikide esitatud põhjendused. Nii üldised kui piiratud lisagarantiid, mida võidakse nõuda ühendusesiseses kaubanduses, määratakse kindlaks vastavalt artiklis 15 sätestatud protseduurile. Need garantiid ei tohi ületada liikmesriigis rakendatavaid garantiisid. Kui põhjendused esitatakse enne 1. jaanuari 1992, võetakse otsused lisagarantiide kohta vastu enne 1. juulit 1992.

3. Kõnesolev liikmesriik teatab komisjonile igast lõikes 1 nimetatud haigusega seotud muudatusest oma põhjendustes. Lõike 2 kohaselt määratletud garantiisid võib säärase teate saamise korral vastavalt artiklis 15 sätestatud protseduurile täiendada või tühistada.

Artikkel 9

Liikmesriikidevahelises kaubanduses peab kitsede ja lammaste sihtkohta toimetamisel olema nendega kaasas E lisa I, II ja III näidisele vastav ametliku veterinaararsti allkirjaga tervisetõend, mis on koostatud artikli 4 lõike1 punktis b ette nähtud inspekteerimise päeval vähemalt ühes sihtkohaliikmesriigi ametlikest keeltest ning mis kehtib 10 päeva. Nimetatud tõend koosneb ühestainsast lehest.

Artikkel 10

1. Direktiivis 90/425/EMÜ sätestatud norme kohaldatakse eriti päritoluliikmesriigis tehtavate kontrollimiste, sihtkohaliikmesriigis tehtavate kontrollimiste korralduse ning järel- ja kaitsemeetmete puhul.

2. Direktiivi 90/425/EMÜ A lisa I alapeatükki on lisatud järgmine viide:

"Nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiiv 91/68/EMÜ loomatervishoiu kohta ühendusesisesel lammaste ja kitsedega kauplemisel,

EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19."

3. Direktiivi 90/425/EMÜ B lisa punkti A esimene taane on kustutatud.

Artikkel 11

1. Komisjoni veterinaariaeksperdid võivad niivõrd, kuivõrd on vaja käesoleva direktiivi ühtse kohaldamise huvides, ja koostöös liikmesriigi pädevate asutustega toimetada kohapealseid inspekteerimisi. Liikmesriik, mille territooriumil inspekteerimine toimub, tagab ekspertidele nende ülesande täitmisel kogu vajaliku abi. Sellise inspekteerimise tulemustest informeerib komisjon kõiki liikmesriike.

2. Käesoleva artikli kohaldamise üldine kord võetakse vastu kooskõlas artiklis 15 ettenähtud protseduuriga.

Käesolevas artiklis kirjeldatud inspekteerimiste suhtes kohaldatavad normid sätestatakse vastavalt samale menetlusele.

Artikkel 12

Liikmesriigid, kes rakendavad alternatiivset kontrollsüsteemi, mis tagab artiklis 5 ning artikli 6 lõigetes a ja c sätestatud garantiidega võrdväärsed garantiid kitsede ja lammaste liikumise üle nende territooriumil, võivad teha artikli 4 lõike 1 punktis b nimetatud inspekteerimise ja artiklis 9 toodud tõendi koostamise kohustuse suhtes teineteisele erandeid. Sellest teatavad nad komisjonile.

Artikkel 13

Käeoleva direktiivi sätted vaadatakse uuesti läbi enne 1. jaanuari 1993 siseturu lõplikku loomist käsitlevate ettepanekute raames, mille kohta nõukogu võtab vastu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Artikkel 14

Nõukogu muudab A lisa, tehes otsuse komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega.

B, C, D ja E lisasid muudetakse vastavalt artiklis 15 sätestatud protseduurile.

Artikkel 15

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud protseduuri, viib juhataja küsimuse viivitamata kas omal algatusel või mõne liikmesriigi esindaja palvel otsuse 68/361/EMÜ1 alusel asutatud alalise veterinaarkomitee (edaspidi "komitee") ette.

2. a) Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab oma arvamuse eelnõu kohta tähtaja jooksul, mille esimees võib määrata vastavalt küsimuse pakilisusele. Arvamus esitatakse asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 sätestatud häälteenamusega juhul, kui on tegemist otsusega, mille peab vastu võtma komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Esimees hääletusest osa ei võta. Kui need meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

b) Kui kavandatud meetmed ei ole kooskõlas komitee arvamusega või kui arvamust ei ole esitatud, teeb komisjon viivitamata nõukogule ettepaneku võetavate meetmete kohta. Nõukogu võtab meetmed vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Kui nõukogu pole kolme kuu möödudes tema poole pöördumisest otsust teinud, võtab pakutud meetmed vastu komisjon, välja arvatud juhul, kui nõukogu on lihthäälteenamusega hääletanud nimetatud meetmete vastu.

Artikkel 16

Komisjon võib artiklis 15 ettenähtud protseduuri järgi võtta kolmeks aastaks vastu vajalikud siirdemeetmed, et lihtsustada üleminekut käesolevas direktiivis sätestatud uuele korrale.

Artikkel 17

1. Liikmesriigid jõustavad õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud järgimaks:

i) käesoleva direktiivi artikleid 7 ja 8 kahe kuu jooksul pärast direktiivi teatavakstegemist, arvestades, et vastavad siseriiklikud õigusnormid kehtivad kuni programmide heakskiitmiseni ja programmide puudumise korral kuupäevani, millele on viidatud alapunktisii;

ii) käesoleva direktiivi teisi sätteid mitte hiljem kui 31. detsembril 1992.

2. Kui liikmesriigid kõnealused meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 18

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 28. jaanuar 1991

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-C. JUNCKER

A LISA

1. PEATÜKK

I. Ametlikult brutselloosivabad (B. melitensis) lamba- või kitsemajandid

A. Staatuse andmine

Ametlikult brutselloosivaba (B. melitensis) lamba- või kitsemajand tähendab:

1. majandit,

a) kus kõik brutselloosile (B. melitensis) vastuvõtlikud loomad on olnud vabad kliinilistest või mis tahes muudest brutselloositunnustest vähemalt 12 kuud;

b) kus ei ole brutselloosi (B. melitensis) vastu vaktsineeritud kitsi ega lambaid, v.a need, keda on vaktsineeritud vähemalt kaks aastat tagasi vaktsiiniga Rev 1 või mis tahes teise käesoleva direktiivi artiklis 15 sätestatud protseduuri raames heaks kiidetud vaktsiiniga;

c) kus kõikidele majandis olevatele üle kuue kuu vanustele lammastele ja kitsedele on kuuekuuse või suurema vahega vastavalt C lisale tehtud kaks testi, mille tulemused on negatiivsed;

d) kus pärast alapunktis c nimetatud teste on majandis ainult sealsamas sündinud, ametlikult brutselloosivabast majandist või punkti D järgi brutselloosivabast majandist pärit lambad ja kitsed, ja kus ka pärast kvalifikatsiooni andmist on punktis B esitatud nõuded täidetud;

2. majandit, mis asub vastavalt II punktile ametlikult brutselloosivabaks tunnistatud liikmesriigis või piirkonnas.

B. Staatuse säilitamine

1. Ametlikult brutselloosivabades (B. melitensis) lamba- või kitsemajandites, mis ei asu ametlikult brutselloosivabaks kuulutatud piirkonnas ja kuhu pärast kvalifikatsiooni andmist viiakse loomad vastavalt punkti D nõuetele, tuleb igal aastal kontrollida üle kuue kuu vanuste lammaste ja kitsede valikrühma. Majand võib säilitada ametlikult brutselloosivaba (B. melitensis) majandistaatuse, kui testide tulemused on negatiivsed.

Testitavate loomade valikrühma igas majandis kuuluvad:

- kõik üle kuue kuu vanused kastreerimata isasloomad,

- kõik loomad, kes on majandisse toodud pärast viimast testimist,

- 25 % emasloomadest, ent majandi kohta vähemalt 50 isendit, kes on reproduktiivses eas (suguküpsed) või lüpsavad; välja arvatud majandid, kus on vähem kui 50 kirjeldusele vastavat emaslooma - sellisel juhul testitakse kõiki emasloomi.

2. Piirkonnas, mis ei ole ametlikult brutselloosivaba, aga kus rohkem kui 99 % lamba- või kitsemajanditest on kuulutatud brutselloosivabaks (B. melitensis), võib ametlikult brutselloosivabades lamba- või kitsemajandites tehtavate testide sagedus olla kuni kolm aastat, tingimusel et need majandid, mis ei ole ametlikult brutselloosivabad, on allutatud ametlikule kontrollile või teevad läbi haigustõrjeprogrammi.

C. Võimalikud või tegelikud brutselloosijuhud

1. Kui ametlikult brutselloosivabas lamba- või kitsemajandis

a) ühel või mitmel lambal või kitsel kahtlustatakse brutselloosi (B. melitensis), peab pädev asutus majandilt ametlikult brutselloosivaba majandi staatuse ära võtma. Selle staatuse võib siiski ka peatada, kui loom või loomad kohe hävitatakse või kuni haiguse ametliku kinnitamiseni või haiguskahtluse ametliku ümberlükkamiseni isoleeritakse;

b) brutselloos (B. melitensis) on kindlaks tehtud, võib pädev asutus staatuse peatamise lõpetada ainult siis, kui kõik nakatunud loomad või kõik nakatusohtlikku liiki kuuluvad loomad on tapetud ja kõikidele üle kuue kuu vanustele majandi loomadele on tehtud vastavalt C lisale kolmekuise või suurema vahega kaks testi, mille tulemused on negatiivsed.

2. Kui majand, millele viidatakse lõikes 1, asub ametlikult brutselloosivabaks (B. melitensis) tunnistatud piirkonnas, peab asjaomane liikmesriik viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike informeerima.

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus peab:

a) tapma kõnealuse majandi kõik nakatunud loomad ja kõik nakatusohtlikku liiki kuuluvad loomad. Asjaomane liikmesriik peab hoidma komisjoni ja teisi liikmesriike olukorraga kursis;

b) tegema epidemioloogilisi uuringuid, ja karjad, mis on epidemioloogiliselt seotud nakatunud karjaga, peavad läbi tegema punkti 1 alapunktis b nimetatud testid.

3. Kui vastavalt punktile 2 tuvastatakse brutselloosipuhang, peab komisjon pärast asjaolude hindamist, mis tekitasid uue brutselloosipuhangu (B. melitensis), võtma vastavalt artiklis 15 sätestatud protseduurile vastu vajaduse korral vastu otsuse antud piirkonna staatuse peatamise või äravõtmise kohta. Kui staatus on ära võetud, määratakse uue kvalifikatsiooni andmise tingimused kindlaks sama protseduuri järgi.

D. Loomade toomine ametlikult brutselloosivabasse (B. melitensis) lamba- või

kitsemajandisse

Lambaid või kitsi tohib tuua ametlikult brutselloosivabasse majandisse ainult siis, kui nad:

1. on pärit ametlikult brutselloosivabast lamba- või kitsemajandist;

2. või:

- on pärit brutselloosivabast majandist ja

- on identifitseeritud vastavalt käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 punktile a;

- ei ole kunagi brutselloosi vastu vaktsineeritud või kui nad on vaktsineeritud, siis on seda tehtud rohkem kui kaks aastat tagasi. Majandisse võib siiski tuua üle kahe aasta vanuseid emasloomi, keda on vaktsineeritud enne seitsmekuuseks saamist;

- nad on olnud päritolumajandis ametliku järelevalve all isoleeritud ja läbinud isolatsiooni ajal vastavalt C lisale vähemalt kuuenädalase vahega kaks testi, mille tulemused on negatiivsed.

II. Ametlikult brutselloosivaba liikmesriik või piirkond

Mis tahes liikmesriigi või piirkonna käesoleva direktiivi artikli 2 lõike10 tähenduses võib tunnistada vastavalt artiklis 15 sätestatud protseduurile ametlikult brutselloosivabaks:

1) a) kui vähemalt 99,8 % seal asuvatest lamba- ja kitsemajanditest on ametlikult brutselloosivabad

või

b) kui nad vastavad järgmistele tingimustele:

i) lamba- või kitsebrutselloosist teatamine on vähemalt viimase viie aasta jooksul olnud kohustuslik;

ii) vähemalt viie aasta jooksul ei ole ametlikult tuvastatud ühtegi lamba- või kitsebrutselloosi juhtumit;

iii) vaktsineerimine on vähemalt kolm aastat olnud keelatud;

c) kus nendest tingimustest kinnipidamine on kindlaks tehtud käesoleva direktiivi artiklis 15 sätestatud protseduuri kohaselt.

2. kus punktis 1 toodud tingimused on täidetud ja

i) igal aastal näitab majandite või tapamajade pisteline kontrollimine 99 %lise kindlusega, et vähem kui 0,2 % majanditest on nakatunud või et vähemalt 10 % üle kuue kuu vanustele lammastele ja kitsedele on tehtud vastavalt C lisale testid, mille tulemused on negatiivsed,

ii) kvalifikatsioonitingimusi täidetakse jätkuvalt.

2. PEATÜKK

Brutselloosivaba (B. melitensis) lamba- või kitsemajand

A. Staatuse andmine

A. Brutselloosivabaks (B. melitensis) loetakse lamba- või kitsemajandit,

1. kus:

a) kõik brutselloosile (B. melitensis) vastuvõtlikud loomad on olnud vähemalt 12 kuud vabad kliinilistest või muudest brutselloositunnustest;

b) kõiki kitsi või lambaid või mõnda neist on vaktsineeritud vaktsiiniga Rev 1 või mõne teise käesoleva direktiivi artiklis 15 sätestatud protseduuri kohaselt lubatud vaktsiiniga. Vaktsineeritud loomad peavad olema vaktsineeritud enne 7. elukuud;

c) vastavalt C lisale on majandi üle 18 kuu vanustele vaktsineeritud lammastele ja kitsedele tehtud kuuekuuse vahega kaks testi, mille tulemused on negatiivsed;

d) vastavalt C lisale on majandi üle kuue kuu vanustele vaktsineerimata lammastele ja kitsedele tehtud kuuekuuse vahega kaks testi, mille tulemused on negatiivsed;

e) pärast punktides c ja d mainitud testimist on kõik majandis asuvad lambad ja kitsed kas sealsamas sündinud või toodud D jao tingimustele vastavast brutselloosivabast majandist, ja

2. kus pärast brutselloosivabaks majandiks tunnistamist on täidetud kõik B jao nõuded.

B. Staatuse säilitamine

Iga majandi lammaste ja kitsede valikrühmale tuleb teha igal aastal test. Majand võib oma staatuse säilitada ainult juhul, kui testi tulemused on negatiivsed.

Testitavate loomade valikrühma igas majandis kuuluvad:

- kõik üle kuue kuu vanused kastreerimata ja vaktsineerimata isasloomad,

- kõik üle 18 kuu vanused kastreerimata ja vaktsineeritud isasloomad,

- kõik loomad, kes on majandisse toodud pärast viimast testimist,

- 25 % emasloomadest, kes on reproduktiivses eas (suguküpsed) või lüpsavad, ent majandi kohta vähemalt 50 isendit, välja arvatud majandid, kus on vähem kui 50 kirjeldusele vastavat emaslooma - sellisel juhul testitakse kõiki emasloomi.

C. Võimalikud või tegelikud brutselloosijuhtumid

1. Lamba- või kitsemajandi brutselloosivaba staatus tuleb ära võtta, kui majandi ühel või mitmel lambal või kitsel kahtlustatakse brutselloosi (B. melitensis). Selle staatuse võib siiski ka ajutiselt peatada, kui loom või loomad kohe hävitatakse või kuni haiguse ametliku tuvastamiseni või haiguskahtluse ametliku ümberlükkamiseni isoleeritakse.

2. Kui brutselloos (B. melitensis) on kindlaks tehtud, võib staatuse peatamise lõpetada ainult siis, kui kõik nakatunud loomad või kõik nakatusohtlikku liiki kuuluvad loomad on tapetud ja tehtud vastavalt C lisale kolmekuise või suurema vahega kaks testi

- kõikidele üle 18 kuu vanustele vaktsineeritud loomadele,

- kõikidele üle kuue kuu vanustele vaktsineerimata loomadele, ning mõlema testi tulemus on negatiivne.

D. Loomade toomine brutselloosivabasse (B. melitensis) lamba- või kitsemajandisse

Brutselloosivabasse lamba- või kitsemajandisse võib tuua järgmisi loomi:

1. lambaid või kitsi, kes on pärit brutselloosivabast (B. melitensis) või ametlikult brutselloosivabast majandist;

2. vastavalt otsusega 90/242/EMÜ1 vastu võetud haigustõrjeplaanidele kuni brutselloosivaba majandi staatuse saamiseni lambaid ja kitsi kõigist majanditest peale nende, mida nimetatakse punktis 1, kui nad vastavad järgmistele tingimustele:

a) nad peavad vastavalt käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 punktile a olema identifitseeritud;

b) nad peavad pärinema majandist, kus mitte ühelgi brutselloosile (B.melitensis) vastuvõtlikku liiki kuuluval loomal ei ole olnud vähemalt 12 kuu jooksul ei kliinilisi ega muid brutselloositunnuseid (B. melitensis);

c) i) - nad ei tohi kahe eelmise aasta jooksul olla vaktsineeritud;

- nad peavad olema olnud oma päritolumajandis veterinaarjärelevalve all isoleeritud ja selle aja jooksul peavad nad vastavalt C lisale olema läbi teinud vähemalt kuuenädalase vahega kaks testi, mille tulemused on negatiivsed, või

ii) - nad peavad olema vaktsineeritud vaktsiiniga Rev 1 või mõne teise käesoleva direktiivi artiklis 15 sätestatud protseduuri kohaselt lubatud vaktsiiniga enne seitsmekuuseks saamist ja mitte vähem kui 15 päeva enne sihtkohamajandisse saabumist.

E. Staatuse muutmine

Brutselloosivaba (B. melitensis) lamba- või kitsemajand võib saada ametlikult brutselloosivabaks lamba- või kitsemajandiks pärast vähemalt kaheaastast perioodi, kui:

a) seal ei ole vähemalt kahe eelneva aasta jooksul olnud ühtegi brutselloosi (B. melitensis) vastu vaktsineeritud looma;

b) nimetatud perioodi jooksul on täidetud kõik punktis D. 2 toodud tingimused;

c) teise aasta lõpus kõigile üle kuue kuu vanustele loomadele vastavalt C lisale tehtud testide tulemused on negatiivsed.

B LISA

11

- Suu- ja sõrataud

- Brutselloos (B. melitensis)

- Nakkav epidüdimiit (B. ovis)

- Siberi katk

- Marutaud

II1

- Skreipi

III

- Nakkav agalaktia

- Paratuberkuloos

- Juustjas lümfadeniit

- Pulmonaarne adenomatoos

- Maedi Visna

- Kitsede viirusartriit/-entsefaliit

C LISA

Brutselloositestid (B. melitensis)

Et majand saaks brutselloosivaba staatuse, tehakse brutselloositeste (B. melitensis) Rose Bengali meetodil või komplemendi sidumise meetodil, mille kirjeldus on antud otsuse 90/242/EMÜ lisas, või mõnel muul käesoleva direktiivi artiklis 15 sätestatud protseduuri kohaselt tunnustatud meetodil. Komplemendi sidumise meetodit rakendatakse üksikloomade testimisel.

Kui Rose Bengali testi tegemisel on üle 5 % majandi loomadest positiivne reaktsioon, võetakse edasised analüüsid majandi igalt loomalt komplemendi sidumise meetodil.

Seerumit, mis sisaldab 20 või enam ICFT ühikut/ml, tuleb pidada komplemendi sidumise testi puhul positiivseks.

Kasutatud antigeenid peavad olema riikliku laboratooriumi poolt lubatud ja standardiseeritud vastavalt teisele rahvusvahelisele brutselloosse abordi vastasele standardseerumile.

D LISA

Ametlik nakkava epidüdimiidi (Brucella ovis) test

Komplemendi sidumise test:

Vastav kasutatud antigeen tuleb riiklikus laboratooriumis kinnitada ja standardiseerida rahvusvahelise brucella ovise vastase standardseerumiga.

Tööseerum tuleb standardiseerida rahvusvahelise brucella ovise vastase standardseerumiga, mis on valmistatud veterinaaria kesklaboratooriumis Ühendkuningriigi Surrey krahvkonnas Weybridge'is.

Seerumit, mis sisaldab 50 või rohkem rahvusvahelist ühikut ml kohta, tuleb pidada positiivseks.

E LISA

I NÄIDIS

TERVISETÕEND1

tapalammaste ja -kitsedega kauplemiseks Euroopa ühenduste liikmesriikide vahel

Kaubasaatja-liikmesriik:

Pädev ministeerium: ..

Pädev ametkond: ..

I. Loomade arv:

II. Loomade identifitseerimise andmed:

Loomade arv Isas-/emas- lambad/kitsed Tõug Vanus Ametlik individuaalne identifitseerimine (riiklik number ja asukoht)

III. Loomade päritolu

Loomad on:

a) sündinud ja sünnist peale kasvanud ühenduse territooriumil või

b) sisse veetud mõnest direktiivi 72/462/EMÜ artikli 3 alusel koostatud loetelus nimetatud kolmandast riigist ja vastavad:

- loomatervishoiu nõuetele kooskõlas nimetatud direktiivi artikliga 82

- direktiivi 90/425/EMÜ artikli 7 lõikes 2 toodud tingimustele2.

IV. Loomade sihtkoht

Loomad saadetakse:

kust: .

(koht)

kuhu:

(liikmesriik ja sihtkoht)

raudteevagunis, veoautos, lennukis, laeval2 .3

Kaubasaatja nimi ja aadress:

Kaubasaaja nimi ja aadress:

V. Teade tervise kohta

Mina, allakirjutanu, tõendan, et eespool kirjeldatud loomad vastavad järgmistele nõuetele:

a) nad on täna läbi vaadatud ega ilmuta mingeid haiguste kliinilisi tunnuseid;

b) nad ei kuulu nakkushaiguse likvideerimise kava kohaselt hävitamisele;

c) nad ei ole omandatud direktiivi 91/68/EMÜ artikli 4 lõike 1 punkti c alusel loomatervishoiu tõttu keelu all olevast majandist ega ole olnud kontaktis sellisest majandist pärit loomadega;

d) neile ei kohaldata direktiivi 85/511/EMÜ alusel loomatervishoiu meetmeid ning nad vastavad direktiivi 91/68/EMÜ artikli 4 lõike 1 punkti d nõuetele;

e) nad on toodud:

- majandist2 ....4

- lubatud turult2 4

- kolmandast riigist2 ....4;

f) nad on/ei ole kohale toodud otse, kogumispunkti kaudu2, laadimisplatsi kaudu2, vahendaja territooriumi kaudu2:

- majandist2, majandist turule ja sealt edasi2,

- tegelikule laadimisplatsile, kasutades eelnevalt puhastatud ja ametlikult lubatud desinfektsioonivahenditega desinfitseeritud transpordivahendeid, et tagada tõhus kaitse loomade tervise staatusele.

VI. Käesolev tõend kehtib 10 päeva alates läbivaatuse kuupäevast.

Koostatud ..

(koht) (kuupäev)

pitser .

(Ametliku veterinaararsti allkiri)

...

(Nimi ja ametinimetus, suurtähtedega)

II NÄIDIS

TERVISETÕEND1

nuumlammaste ja -kitsedega kauplemiseks Euroopa ühenduste liikmesriikide vahel

Kaubasaatja-liikmesriik: ..

Pädev ministeerium:

Pädev ametkond: ..

I. Loomade arv:

II. Loomade identifitseerimise andmed:

Loomade arv Isas-/emas- lambad/kitsed Tõug Vanus Ametlik individuaalne identifitseerimine (riiklik number ja asukoht)

III. Loomade päritolu

Loomad on:

a) sündinud ja sünnist peale kasvanud ühenduse territooriumil või

b) sisse veetud mõnest direktiivi 72/462/EMÜ artikli 3 alusel koostatud loetelus nimetatud kolmandast riigist ja vastavad:

- loomatervishoiu nõuetele kooskõlas direktiivi 72/462/EMÜ artikliga 82

- direktiivi 90/425/EMÜ artikli 7 lõikes 2 toodud tingimustele2.

IV. Loomade sihtkoht

Loomad saadetakse:

kust:.

(koht)

kuhu:

(liikmesriik ja sihtkoht)

raudteevagunis, veoautos, lennukis, laeval2 .3

Kaubasaatja nimi ja aadress:

Kaubasaaja nimi ja aadress:

V. Teade tervise kohta

Mina, allakirjutanu, tõendan, et eespool kirjeldatud loomad vastavad järgmistele nõuetele:

a) nad on täna läbi vaadatud ega ilmuta mingeid haiguste kliinilisi tunnuseid;

b) nad ei kuulu nakkushaiguse likvideerimise kava kohaselt hävitamisele;

c) nad ei ole omandatud direktiivi 91/68/EMÜ artikli 4 lõike 1 punkti c alusel loomatervishoiu tõttu keelu all olevast majandist ega ole olnud kontaktis sellisest majandist pärit loomadega;

d) neile ei kohaldata direktiivi 85/511/EMÜ alusel loomatervishoiu meetmeid ning nad vastavad direktiivi 91/68/EMÜ artikli 4 lõike 1 punkti d nõuetele;

e) nad on kõlblikud vastuvõtuks ametlikult brutselloosivabasse, brutselloosivabasse lamba- või kitsemajandisse vastavalt direktiivi 91/68/EMÜ A lisa 1 või 2 peatüki punktile d

f) nad on toodud:

- majandist2 ....4

- lubatud turult2 4

- kolmandast riigist2 ....4;

g) nad on/ei ole kohale toodud otse, kogumispunkti kaudu2, laadimisplatsi kaudu2, vahendaja territooriumi kaudu2:

- majandist2, majandist turule ja sealt edasi2,

- tegelikule laadimisplatsile, kasutades eelnevalt puhastatud ja ametlikult lubatud desinfektsioonivahenditega desinfitseeritud transpordivahendeid, et tagada tõhus kaitse loomade tervise staatusele.

VI. Käesolev tõend on kehtiv 10 päeva alates läbivaatuse kuupäevast.

Koostatud ..

(koht) (kuupäev)

pitser

(Ametliku veterinaararsti allkiri)

(Nimi ja ametinimetus, suurtähtedega)

III NÄIDIS

TERVISETÕEND1

aretuslammaste ja -kitsedega kauplemiseks Euroopa ühenduste liikmesriikide vahel

Kaubasaatja-liikmesriik ..

Pädev ministeerium: ..

Pädev ametkond:

I. Loomade arv:

II. Loomade identifitseerimise andmed:

Loomade arv Isas-/emas- lambad/kitsed Tõug Vanus Ametlik individuaalne identifitseerimine (riiklik number ja asukoht)

III. Loomade päritolu

Loomad on:

a) sündinud ja sünnist peale kasvanud ühenduse territooriumil või

b) sisse veetud mõnest direktiivi 72/462/EMÜ artikli 3 alusel koostatud loetelus nimetatud kolmandast riigist ja vastavad:

- loomatervishoiu nõuetele kooskõlas direktiivi 72/462/EMÜ artikliga 82

- direktiivi 90/425/EMÜ artikli 7 lõikes 2 toodud tingimustele2.

IV. Loomade sihtkoht

Loomad saadetakse:

kust:

(koht)

kuhu:

(liikmesriik ja sihtkoht)

raudteevagunis, veoautos, lennukis, laeval2 .3

Kaubasaatja nimi ja aadress:.

Kaubasaaja nimi ja aadress:

V. Teade tervise kohta

Mina, allakirjutanu, tõendan, et eespool kirjeldatud loomad vastavad järgmistele nõuetele:

a) nad on täna läbi vaadatud ega ilmuta mingeid haiguste kliinilisi tunnuseid;

b) nad ei kuulu nakkushaiguse likvideerimise kava kohaselt hävitamisele;

c) nad ei ole omandatud direktiivi 91/68/EMÜ artikli 4 lõike 1 punkti c alusel loomatervishoiu tõttu keelu all olevast majandist ega ole olnud kontaktis sellisest majandist pärit loomadega;

d) neile ei kohaldata direktiivi 85/511/EMÜ alusel loomatervishoiu meetmeid ning nad vastavad direktiivi 91/68/EMÜ artikli 4 lõike 1 punkti c nõuetele;

e) nad vastavad direktiivi 91/68/EMÜ artikli 6 punkti b nõuetele skreipi osas;

f) nad on kõlblikud vastuvõtuks ametlikult brutselloosivabasse, brutselloosivabasse lamba- või kitsemajandisse vastavalt direktiivi 91/68/EMÜ A lisa 1 või 2 peatüki punktile d;

g) jäärade puhul vastavad / ei vasta (2) nad direktiivi 91/68/EMÜ artikli 6 punkti c nõuetele;

h) minu teada ning omaniku kirjaliku tunnistuse põhjal ei pärine nad majandist, kust on leitud direktiivi 91/68/EMÜ artikli 6 punktis a nimetatud haiguste tunnuseid selles artiklis täpsustatud ajavahemiku jooksul ega ole olnud ka kontaktis sellisest majandist pärit loomadega;

i) nad on toodud:

- majandist2 ....4

- lubatud turult2 4

- kolmandast riigist2 ....4;

j) nad on/ei ole kohale toodud otse, kogumispunkti kaudu2, laadimisplatsi kaudu2, vahendaja territooriumi kaudu2:

- majandist2, majandist turule ja sealt edasi2,

- tegelikule laadimisplatsile, kasutades eelnevalt puhastatud ja ametlikult lubatud desinfektsioonivahenditega desinfitseeritud transpordivahendeid, et tagada tõhus kaitse loomade tervise staatusele.

VI. Käesolev tõend kehtib 10 päeva alates läbivaatuse kuupäevast.

Koostatud ..

(koht) (kuupäev)

pitser

..

(Ametliku veterinaararsti allkiri)

..

(Nimi ja ametinimetus, suurtähtedega)

______________

1 EÜT C 48, 27.2.1989, lk 21.

2 EÜT C 96, 17. 4.1989, lk 187.

3 EÜT C 194, 31.7.1989, lk 9.

4 EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.

6 EÜT L 315, 26.11.1985, lk 11.

7 EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

8 EÜT L 302, 31.12.1972, lk 28.

9 EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.

10 EÜT L 255, 18.10.1968, lk 23.

11 EÜT L 140, 1.6.1990, lk 123.

1 Haigused, millest teatamine on kohustuslik.

1 Tervisetõendi võib anda ainult nende loomade kohta, keda transporditakse ühes ja samas raudteevagunis, veoautos, lennukis või laeval, kes pärinevad ühest ja samast majandist ning kes saadetakse ühte ja samasse sihtpunkti.

2 Ebavajalik maha tõmmata.

3 Märkida raudteevaguni või veoauto registreerimisnumber, lennu number või laeva nimi.

4 Vajaduse korral nimetada.

1 Tervisetõendi võib anda ainult nende loomade kohta, keda transporditakse ühes ja samas raudteevagunis, veoautos, lennukis või laeval, kes pärinevad ühest ja samast majandist ning kes saadetakse ühte ja samasse sihtpunkti.

2 Ebavajalik maha tõmmata.

3 Märkida raudteevaguni või veoauto registreerimisnumber, lennu number või laeva nimi.

4 Vajaduse korral nimetada.

1 Tervisetõendi võib anda ainult nende loomade kohta, keda transporditakse ühes ja samas raudteevagunis, veoautos, lennukis või laeval, kes pärinevad ühest ja samast majandist ning kes saadetakse ühte ja samasse sihtpunkti.

2 Ebavajalik maha tõmmata.

3 Märkida raudteevaguni või veoauto registreerimisnumber, lennu number või laeva nimi.

4 Vajaduse korral nimetada.