Otsus nr 147,

10. oktoober 1990,

määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 76 kohaldamise kohta

(91/425/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE VÕÕRTÖÖTAJATE SOTSIAALKINDLUSTUSE HALDUSKOMISJON,

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) artikli 81 punkti a, mille kohaselt halduskomisjoni ülesanne on tegelda kõigi määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja sellele järgnevate määruste sätetest tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega,

võttes arvesse nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 2 lõiget 1, mille kohaselt halduskomisjon koostab määruste kohaldamiseks vajalike tõendite, õiendite, deklaratsioonide, taotluste ja muude dokumentide näidised,

võttes arvesse nõukogu 30. oktoobri 1989. aasta määrust (EMÜ) nr 3427/89, millega muudetakse eelkõige määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklit 76,

ning arvestades, et:

nüüd sätestatakse artikli 76 lõikes 1, et kui perehüvitist on õigus saada nii pädeva riigi õigusaktide alusel kui ka pereliikmete elukohariigi õigusaktide alusel, peatatakse pädeva riigi õigusaktide alusel ettenähtud summa maksmine kuni pereliikmete elukohariigi õigusaktide alusel makstava summani, ja lõikes 2 sätestatakse, et kui hüvitiste taotlus ei ole esitatud elukohariigis, võib teise riigi pädev asutus kohaldada lõike 1 sätteid, nagu oleks hüvitised antud esimesena nimetatud riigis;

seetõttu on vaja nimetatud artikli kohaldamiseks määratleda teabe esitamise kord, mille elukohariigi asutus esitab pädevale asutusele eespool nimetatud peatamise kohaldamiseks, asjaomastes õigusaktides ettenähtud summade vahelise võrdluse tegemiseks ja diferentseeritud lisasummade kindlaksmääramiseks, mida pädev asutus peab võib-olla maksma;

seetõttu tuleb näidisvormi E 411 muuta;

vormide avaldamiskeel on sätestatud halduskomisjoni soovituses nr 15;

lõpuks tuleb täpsustada eespool nimetatud võrdluse tegemisel kasutatavate vääringute konverteerimiskurss,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1. a) Kui pädeva asutuse käsutuses ei ole teavet, mis osutab, et pereliikmed elukohariigis töötavad (või on sellisena käsitatavad otsuse nr 119 määratluse järgi), mis annab õiguse saada perehüvitisi, maksab kõnealune asutus perehüvitised välja täies ulatuses.

b) Kahtluse korral või kui on teada, et pereliikmed elukohariigis töötavad (või on sellisena käsitatavad otsuse nr 119 määratluse järgi), mis annab õiguse saada perehüvitisi, võib pädev asutus perehüvitiste maksmise peatada. Sel juhul palub pädev asutus viivitamata pereliikmete elukohariigi asutuselt allpool esitatud muudetud näidisvormi E 411 kohaselt teavet pereliikmete asukohariigi perehüvitiste saamise õiguse kohta.

Liikmesriikide pädevad asutused saadavad selle vormi asjaomaste pädevate asutuste käsutusse. Nimetatud vorm on kättesaadav ühenduse ametlikes keeltes ning see on koostatud nii, et eri versioonid on täielikus vastavuses, mille tõttu asjaomane isik saab vormi emakeeles.

c) Pädev asutus saadab vormi E 411 igal aastal pereliikmete asukoha asutusele. Viimati nimetatud asutus saadab vormi pädevale asutusele tagasi kolme kuu jooksul selle kättesaamisest alates.

d) Kui pädev asutus on elukoha asutuse saadetud teabe kätte saanud, võrdleb ta iga pereliikme osas pereliikmete elukohariigi õigusaktides ettenähtud perehüvitiste summat kohaldatavates õigusaktides ettenähtud perehüvitiste summaga.

e) Pärast võrdluse tegemist määrab pädev asutus vajaduse korral pereliikmete asukohaliikmesriigi õigusaktides ettenähtud hüvitistele lisahüvitise, mis on võrdne nimetatud õigusaktides ettenähtud hüvitiste summa ja pädeva riigi õigusaktide alusel makstava hüvitiste summa vahega.

Lisahüvitise suurus määratakse esimest korda hiljemalt kaheteistkümne kuu jooksul pärast hüvitiste saamise õiguse omandamist pereliikmete asukoha liikmesriigis ja pädevas riigis. Seejärel määratakse lisahüvitis vähemalt iga kaheteistkümne kuu järel.

Kui samale pereliikmele pädeva asutuse poolt kohaldatavate õigusaktide alusel hüvitisi ei määrata või kui õigusaktides ettenähtud summa on pereliikmete elukohariigi asutuse tõendatud summast väiksem, siis pädev asutus lisahüvitist ei määra.

Kui hüvitised määratakse samale pereliikmele pädeva asutuse kohaldatavate õigusaktide kohaselt ja kui nende summa on suurem kui pereliikmete asukoha tõendatud summa, maksab ta lisahüvitist, mis on võrdne kahe summa vahega.

Kui hüvitised tuleb maksta pädeva asutuse kohaldatavate õigusaktide kohaselt, aga sama pereliikme elukohariigi õigusaktide kohaselt hüvitisi ei maksta, maksab nimetatud pädev asutus need hüvitised välja täies ulatuses.

Pädev asutus võib kogu perele lisahüvitisteks ettenähtud summad kokku liita enne nende summade väljamaksmist asjaomasele isikule.

f) Pädev asutus võib diferentseeritud lisasummast osa ette maksta. Kui hiljem selgub, et ettemaksu summa on makstavast summast suurem, korrigeerib pädev asutus summat ja arvestab enammakstud summa maha lisahüvitise summast, mille ta maksab asjaomasele isikule järgmisel ajavahemikul.

g) Kui perehüvitiste taotlust ei ole pereliikmete elukohariigis esitatud ja elukoha asutuse käsutuses oleva teabe põhjal ei saa asutus märkida perehüvitiste suurust, mida oleks tulnud maksta, kui taotlus oleks esitatud, saadab nimetatud asutus pädevale asutusele üldise hüvitismäärade tabeli, mis on tema kohaldatavates õigusaktides ette nähtud ja mis kehtib asjaomasel ajavahemikul.

2. Kahe summa vahelise võrdluse tegemiseks konverteerib pädev asutus pereliikmete elukohariigi õigusaktidega ettenähtud perehüvitiste summa omavääringusse, kasutades määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 107 lõikes 1 nimetatud konverteerimiskurssi. Arvessevõetav konverteerimiskurss on võrdluse tegemise päeval kohaldatav kurss.

3. Käesolevat otsust kohaldatakse alates Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamisele järgneva kuu esimesest päevast.

Halduskomisjoni eesistuja

M. T. Ferraro

--------------------------------------------------

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------