Nõukogu määrus (EMÜ) nr 837/90,

26. märts 1990,

mis käsitleb teraviljatootmise kohta liikmesriikide esitatavaid statistilisi andmeid

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 2727/75 teraviljaturgude ühiskorralduse kohta, [1] mida on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 201/90, [2]

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 1976. aasta määrust (EMÜ) nr 1418/76 riisituru ühiskorralduse kohta, [3] mida on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1806/89, [4]

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [5]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [6]

ning arvestades, et:

asutamislepinguga ja ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevate määrustega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks on vaja objektiivsetel meetoditel kogutud usaldusväärseid, võrreldavaid ja ajakohastatud andmeid teraviljade külvipinna ning teraviljasaagi ja -tootmise kohta;

tuleb tunnistada teraviljatootmissektori tähtsust põllumajandusturgude korraldamisel ja juhtimisel, mis tähendab, et vajalikke statistilisi vaatlusi tuleks teostada üha rohkem ühenduse eeskirjade kohaselt;

tuleb arvesse võtta statistikateenistuste aastatepikkust kogemust nende vaatluste teostamisel;

käesoleva määruse eesmärk on määratleda esitatavad statistilised andmed, näha ette rahuldav usaldusväärsustase ja täiendavad tehnilised andmed, mida on vaja tootmisnäitajate hindamiseks, tagada külvipinna ja tootmise vaatluste objektiivsus ja esindavus ulatusliku kogemustevahetuse, sealhulgas nõupidamiste ja aruandluse abil, ning määrata kindlaks tähtajad, millest tuleb kinni pidada;

samuti on vaja igal aastal esitada piirkondlikud andmed teraviljade kui terviku ja teatavate tähtsate teraviljaliikide kohta eraldi;

komisjon peaks esitama aruande käesoleva määruse rakendamisel kolme aasta jooksul saadud kogemuste kohta, lisades sellele vajaduse korral ettepanekud statistiliste vaatluste tõhustamiseks, ja kaaluma võimalust korraldada alates 1992. aastast ühtlustatud vaatlust ühenduse tasandil;

tuleks hinnata, kui palju ühenduse rahalisi vahendeid on vaja nende meetmete rakendamiseks; kõnealune summa on kooskõlas finantsperspektiiviga, mis on esitatud 29. juuni 1988. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvemenetluse tõhustamise ja eelarvedistsipliini kohta [7]; selle kokkuleppe kohaselt tuleb tegelikult kättesaadavad assigneeringud kindlaks määrata kooskõlas eelarvemenetlusega;

on vaja kehtestada menetlus, mida alaline põllumajandusstatistika komitee peab järgima,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAGU

Eesmärgid

Artikkel 1

Liikmesriigid esitavad Euroopa Ühenduste Statistikaametile, edaspidi Eurostat, artiklites 2 ja 6 piiritletud aastaandmed teraviljatootmise kohta.

II JAGU

Siseriiklikul tasandil esitatavad andmed

Artikkel 2

1. Käesolevat määrust kohaldatakse I lisas loetletud teraviljaliikide suhtes.

I lisa võib muuta artiklis 11 sätestatud korras.

2. Iga liikmesriik esitab järgmised aastaandmed:

- külvipind (1000 ha),

- keskmine saak (100 kg/ha) ja

- koristatud saak (1000 tonni)

iga II lisas loetletud teraviljarühma kohta ning kõigi selle lisa 7. rühma kuuluvate teraviljaliikide kohta, mida toodetakse üle 50000 tonni aastas.

II lisa võib muuta artiklis 11 sätestatud korras.

3. Lisaks sellele esitavad liikmesriigid keskmise niiskusesisalduse [8] kohta protsentides väljendatud andmed, mis on seotud lõike 2 esimese lõigu teises ja kolmandas taandes nimetatud andmetega.

III JAGU

Meetodid ja tehnilised andmed

Artikkel 3

1. Iga I lisas nimetatud teraviljaliigi kohta, mille aastatoodang liikmesriigis ületab 50000 tonni, kogutakse külvipinda, saaki ja tootmist käsitlevad andmed statistiliste vaatluste käigus, mis teostatakse kõiksete vaatluste või esindavate valikvaatlustena.

2. Nendes vaatlustes kasutatakse statistiliselt tunnustatud meetodeid, mis vastavad käesolevas jaos määratletud kvaliteedi-, objektiivsus- ja usaldusväärsusnõuetele.

3. Käesolevas jaos esitatud nõuete täitmiseks võib kokkuleppel kehtestada üleminekukorra ühe või mitme liikmesriigi suhtes kooskõlas artikli 8 lõikega 3.

Artikkel 4

1. Külvipinna valikvaatluste korral tuleb valimid kavandada nii, et need oleksid esindavad vähemalt 95 % puhul kogu teraviljakülvipinnast.

Külvipinna andmetele tuleb lisada teistest allikatest saadud andmetel põhinev arvestus, mis käsitleb ülejäänud teraviljakülvipinda.

2. Külvipinna valikvaatlused tuleb kavandada nii, et ühegi liikmesriigi kogu teraviljakülvipinna puhul ei ületaks standardviga (valikuliselt) 1 % sellest pinnast või 5000 hektarit.

Artikkel 5

1. Saagi või toodangu valikvaatluste korral tuleb valimid kavandada nii, et teravilja kogutoodangu puhul ei ületaks standardviga (valikuliselt) 2 % sellest toodangust või 50000 tonni.

2. Lisaks lõikes 1 teravilja kogutoodangu suhtes sätestatud nõuetele ei tohi standardviga ühegi I lisas nimetatud teraviljaliigi puhul, mille toodang ületab liikmesriigis artikli 3 lõikes 1 sätestatud piiri, ületada (valikuliselt) 5 % kõnealusest toodangust või 20000 tonni.

IV JAGU

Piirkondlikul tasandil esitatavad andmed

Artikkel 6

Külvipinda, saaki, toodangut ja niiskusesisaldust käsitlevad aastaandmed edastatakse Eurostatile III lisas määratletud piirkondlike tasandite kohta.

III lisa võib muuta artiklis 11 sätestatud korras.

Need piirkondlikud andmed tuleb esitada kokku kõikide teraviljaliikide kohta, välja arvatud riis, ning pehme nisu, kõva nisu, rukki, odra ja teramaisi kohta.

Liikmesriigid osutavad nendele piirkondlikele andmetele, milles on erandlikult suur standardvigade protsent.

V JAGU

Tähtajad, kogemustevahetus ja üleminekukord

Artikkel 7

1. Kalendriaastat, mille jooksul saak koristatakse, nimetatakse edaspidi "saagiaastaks".

2. Liikmesriigid esitavad Eurostatile esialgsed siseriiklikud andmed külvipinna kohta hiljemalt saagiaasta 1. oktoobriks. Lõplikud andmed külvipinna kohta esitatakse hiljemalt järgmise saagiaasta 1. aprilliks.

3. Siseriikliku saagi ja toodangu esialgsed arvestused esitatakse hiljemalt saagiaasta 15. novembriks. Esialgsed andmed saagi ja toodangu kohta esitatakse hiljemalt järgmise saagiaasta 1. veebruariks ning lõplikud andmed hiljemalt 1. oktoobriks.

Kui saagi- ja toodangunäitajates viidatakse külvipinna täpsustatud andmetele, tuleb esitada ka need.

4. Artiklis 6 nimetatud piirkondlikud andmed esitatakse samal ajal kui lõplikud siseriikliku tasandi andmed ja need peavad olema viimaste suhtes järjepidevad.

Artikkel 8

1. Liikmesriigid esitavad 12 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest Eurostatile üksikasjaliku metoodikaaruande, milles kirjeldatakse külvipinda, saaki ja toodangut käsitlevate siseriiklike ja vajaduse korral ka piirkondlike andmete koostamise viise ning osutatakse nende andmete esindavusele ja usaldusväärsusele. Eurostat teeb koostöös liikmesriikidega nendest aruannetest kokkuvõtte.

2. Liikmesriigid teatavad Eurostatile kolme kuu jooksul kõigist muudatustest lõikes 1 sätestatud andmetes.

3. Kui metoodikaaruannetest selgub, et liikmesriik ei suuda käesolevas määruses sätestatud nõudeid lähitulevikus täita ning kui vaatlustehnikates ja -metoodikas tuleb teha muudatusi, võib Eurostat koostöös liikmesriigiga määrata kuni kaheaastase üleminekuperioodi, mille jooksul teostatakse käesolevale määruse kohane vaatlusprogramm.

4. Metoodikaaruanded, üleminekukorra, andmete kättesaadavuse ja usaldusväärsuse ning muud käesoleva määruse kohaldamisega seotud asjakohased küsimused vaatab kaks korda aastas läbi alalise põllumajandusstatistika komitee pädev töörühm.

Artikkel 9

1. Eurostat esitab hiljemalt 1992. aasta lõpuks Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

- aruande kogemuste kohta, mis on saadud käesoleva määruse kohaselt teostatud statistilistest vaatlustest ja arvestustest,

- vajaduse korral ettepanekud liikmesriikides kehtiva korra tõhustamiseks ja ühtlustamiseks,

- vajaduse korral ettepanekud täiendava ad hoc vaatluse teostamiseks ühenduse tasandil, kasutades ühtlustatud meetodeid ja kriteeriume.

2. Nõukogu teeb lõikes 1 nimetatud ettepanekute kohta otsuse vastavalt asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 sätestatud hääletamiskorrale.

VI JAGU

Rahastamiskord

Artikkel 10

1. Ühenduse kulud, mida käsitletakse vajalikena käesolevas määruses sätestatud meetmete rakendamiseks, on 3200000 eküüd aastateks 1990-1993, sealhulgas ühe inimaasta vahenditega seotud kulud (abiteenistujad, siseriiklike ekspertide lähetamine jne).

2. Eelarve täitmist korraldav asutus määrab igal aruandeperioodil kasutatavad assigneeringud.

VII JAGU

Lõppsätted

Artikkel 11

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab eesistuja küsimuse omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse korral alalisele põllumajandusstatistika komiteele, edaspidi "komitee".

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamused võetakse vastu 54häälelise häälteenamusega; liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 sätestatud korras. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Kui ettepandud meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

b) Kui ettepandud meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates ettepaneku esitamisest nõukogule, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 12

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 26. märts 1990

Nõukogu nimel

eesistuja

M. O'Kennedy

[1] EÜT L 281, 1.11.1975, lk 1.

[2] EÜT L 22, 27.1.1990, lk 7.

[3] EÜT L 166, 25.6.1976, lk 1.

[4] EÜT L 177, 24.6.1989, lk 1.

[5] EÜT C 8, 13.1.1990, lk 12.

[6] Arvamus esitatud 16. märtsil 1990 (Euroopa Ühenduste Teatajas veel avaldamata).

[7] EÜT L 185, 15.7.1988, lk 33.

[8] Niiskusesisalduse määramise korra kohta vt komisjoni määruse (EMÜ) nr 1908/84 (EÜT L 178, 5.7.1984, lk 22), nagu viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2507/87 (EÜT L 235, 20.8.1987, lk 10), II lisa. Võib kasutada ka muid lähendusmeetodeid.

--------------------------------------------------

I LISA

ARTIKLI 2 LÕIKES 1 NIMETATUD TERAVILJALIIGID

TERAVILJALIIGID (välja arvatud riis)

1. Pehme nisu (Triticum aestivum L. emend. Fiori et Paol.)

2. Kõva nisu (Triticum durum Desf.)

3. Rukis (Secale cereale L.)

4. Oder (Hordeum vulgare L.)

5. Kaer (Avenasativa L.)

6. Teramais (Zeamays L.)

7. Teraviljaliigid, mujal nimetamata

7.1. Meslin

7.2. Sorgo (Sorghumbicolor (L.) Moench × SorghumSudanense (Piper) Stapf.)

7.3. Tritik (× TriticosecaleWittm.)

7.4. Hirss (Panicum miliaceum)

7.5. Tatar (Fagopyrum esculentum)

7.6. Kanaari paelrohi (Phalaris canariensis L.)

7.7. Segavili, välja arvatud meslin

7.8. Maisitõlvikusegu (Zeamays L.)

8. RIIS

8.1. Riis — ümarateraline (Oryzasativa L.)

8.2. Riis — keskmiseteraline (Oryzasativa L.)

8.3. Riis — pikateraline (Oryzasativa L.)

--------------------------------------------------

II LISA

ARTIKLI 2 LÕIKES 2 NIMETATUD TERAVILJARÜHMAD

(tabel andmete edastamiseks)

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

III LISA

ARTIKLIS 6 NIMETATUD PIIRKONDLIKUD TASANDID

NUTS = statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur.

Liikmesriigid | Piirkondlik jaotus |

BelgiqueBelgië | ProvincesProvincies |

Danmark | — |

BR Deutschland | Bundesländer |

Ελλάδα | Υπηρεσίες περιφεριακής ανάπτυξης |

España | Comunidades autónomas |

France | Régions de programme |

Ireland | — |

Italia | Regioni |

Luxembourg | — |

Nederland | Provincies |

Portugal | NUTS II |

United Kingdom | Standard regions |

--------------------------------------------------