NÕUKOGU DIREKTIIV,

15. oktoober 1990,

kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta

(90/539/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,1

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,2

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,3

ning arvestades, et:

kodulinnud elusloomadena ning haudemunad loomsete toodetena kuuluvad asutamislepingu II lisas olevas toodete loetelusse;

kodulinnutoodangu ratsionaalse arendamise tagamiseks ning sel viisil kõnealuse sektori tootlikkuse suurendamiseks tuleb ühenduse tasandil sätestada ühendusesisese kodulinnu- ja haudemunakaubanduse loomatervishoiunõuded;

kodulinnukasvatus kuulub põllumajandussektorisse ning kujutab endast ühte

sissetulekuallikat põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa ühele osale;

loomatervishoiunõuete erinevused liikmesriigiti tuleks kaotada, et kaasa aidata

ühendusesisesele kodulinnu- ja haudemunakaubandusele, toetades sellega siseturu lõplikku väljakujunemist;

selleks, et kaasa aidata ühendusesisese kaubanduse harmoonilisele arengule, tuleks luua ühenduse süsteem kolmandatest riikidest pärineva impordi reguleerimiseks;

käesoleva direktiivi sätteid ei tohiks põhimõtteliselt kohaldada spetsiifiliste kaubandusürituste suhtes nagu messid, näitused ja konkursid;

käesolev direktiiv peaks kehtima ka vuttide, tuvide, partide, faasanite ja nurmkanade suhtes, keda kasvatatakse tõuaretuse või tarbimise eesmärgil;

nüüdisaegset linnukasvatuse laadi silmas pidades on parim viis ühendusesisese linnu- ja haudemunakaubanduse harmooniliseks arendamiseks kontrollida tootmisettevõtteid;

peaks olema jäetud liikmesriikide pädevate asutuste hooleks kiita heaks ettevõte, mis täidab käesolevas direktiivis seatud tingimusi, ning kindlustada nende tingimuste kohaldamine;

nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2782/75 haudemunade ja noorlindude tootmise ja turustamise kohta,4 (nagu on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3987/875) sätestab igale tootmisettevõttele eraldusnumbri andmise ja haudemunade märgistamise; et komisjoni määrus (EMÜ) nr. 1868/776 (nagu seda on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr. 1351/877) sätestab üksikasjalikud eeskirjad nimetatud määruse kohaldamiseks; praktilisel põhjusel peab ka käesoleva direktiivi kohaldamiseks olema kehtestatud samad kriteeriumid tootmisettevõtete määratlemiseks ja haudemunade märgistamiseks;

ühendusesisese kaubanduse jaoks peavad kodulinnud ja haudemunad nakkushaiguste leviku vältimiseks vastama teatud loomatervishoiunõuetele;

klassikalise lindude katku ja Newcastle'i haiguse vastu võitlemise kontrollieeskirjade kehtestamine tuleb siiski edasi lükata;

samal põhjusel peaksid olema kehtestatud transporditingimused;

komisjonile tuleks anda võimalus heaks kiita teatud lisanõuded, silmas pidades liikmesriigi edusamme mingi kodulinnuhaiguse hävitamisel, kui need nõuded ei ületa asjaomases liikmesriigis kohaldatavaid nõudeid; siinses kontekstis võib osutuda soovitavaks määrata liikmesriikide või piirkondade staatus haiguste suhtes, mis tõenäoliselt mõjuvad kodulindudele;

kuigi ühendusesisesed väga väikses mahus sooritatavad kaubandustehingud ei saa praktilistel põhjustel vastata kõikidele ühenduse nõuetele, tuleb siiski järgida teatud põhireegleid;

selleks, et tagada vastavus kehtestatud nõuetele, tuleb ette näha ametliku veterinaararsti väljaantav veterinaarsertifikaat, mis on kodulindudega ja haudemunadega kaasas kuni nende sihtkohani;

sihtkohaliikmesriigi läbi viidud kontrolli ja selle tulemusest kokkuvõtete tegemise ning rakendatavate ettevaatusabinõude asjus tuleb viidata nõukogu 26. juuni 1990. a. direktiivis 90/425/EMÜ sätestatud veterinaar- ja zootehnilistele kontrollidele kehtestatud üldeeskirjadele ühendusesiseses kaubanduses silmas pidades teatud elusloomade ja toodete siseturu lõplikku väljakujunemist;8

tuleb sätestada komisjoni võimalus teha kontrolli koostöös liikmesriikide pädevate asutustega;

ühenduse korralduste määratlemiseks, mis on kohaldatavad impordi suhtes kolmandatest riikidest, on vajalik koostada nimekiri nendest kolmandatest riikidest või kolmandate riikide nendest osadest, kust kodulinde ja haudemune võidakse importida;

nende riikide valik peab põhinema üldistel kriteeriumidel, nagu näiteks kodulindude ja muu eluskarja tervislik seisund, veterinaarteenistuse korraldus ja volitused ning kehtivad veterinaareeskirjad;

lisaks ei tohi kodulindude ja haudemunade importi lubada maadest, kus esineb kodulindude nakkushaigusi, mis kujutavad endast riski ühenduse eluskarjale, või mis on olnud sellistest haigustest vabad liiga lühikest aega;

impordile kolmandatest riikidest kohaldatavaid üldtingimusi tuleb täiendada igaühes neist riikidest valitseva loomatervise olukorra alusel koostatud eritingimustega; tehnilise laadi ja kriteeriumide mitmekesisuse tõttu, millest need eritingimused olenevad, peab nende määratlemiseks olema võimalus pöörduda alalise veterinaarkomitee poole;

standardse tõendivormi esitamine kodulindude ja haudemunade impordi puhul on mõjus viis kontrollida ühenduse eeskirjade kohaldamist; sellised eeskirjad võivad sisaldada spetsiaalseid sätteid, mis võivad varieeruda sõltuvalt asjaomasest kolmandast riigist; seda tuleb standardse tõendivormi koostamisel arvesse võtta;

komisjoni veterinaareksperdid peaksid vastutama kontrollimise eest, et eeskirjadest kolmandates riikides kinni peetakse;

impordikontroll peab hõlmama ka kodulindude ja haudemunade tervislikku seisundit ja päritolu;

kodulindude ja haudemunade saabumisel ühenduse territooriumile ning nende läbisõidul sihtkohta tuleb liikmesriikidel lubada kasutusele võtta kõik elanikkonna ja loomade tervise kaitseks vajalikud meetmed, sealhulgas tapmine ja hävitamine;

kodulindude ja haudemunade kontrollimist käsitlevad eeskirjad ja üldprintsiibid määratletakse hiljem osana siseturu loomiseks kasutatavatest meetmetest;

igal liikmesriigil peab olema õigus otsekohe keelustada import kolmandast riigist, kui see võib osutuda kahjulikuks inimeste ja loomade tervisele; sellisel juhul tuleb viivitamata kindlustada liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamine selle kolmanda riigi küsimuses, ilma et see piiraks võimalike muudatuste tegemist riikide nimekirjas, kellel on lubatud ühendusse eksportida;

linnukasvatusmeetodite pidev areng tähendab, et linnuhaiguste kontrollimise meetodeid tuleb ajakohastada;

käesoleva direktiivi sätted tuleks siseturu lõplikul väljakujunemisel uuesti läbi vaadata;

tuleks sätestada menetlus, mis võimaldab liikmesriikide ja komisjoni vahelise tiheda koostöö alalises veterinaarkomitees,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

1. Käesolevas direktiivis sätestatakse kodulindude ja haudemunade ühendusesisese kaubanduse ning nende kolmandatest riikidest importimise loomatervishoiunõuded.

2. Käesolev direktiivi ei kohaldata messidel, näitustel või konkurssidel kasutatavate kodulindude suhtes.

Artikkel 2

Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse mõisteid "ametlik veterinaararst" ja "kolmas riik" direktiivis 72/462/EMÜ viidatud tähenduses.

Lisaks sellele tähendavad:

1. "kodulinnud" kanu, kalkuneid, pärlkanu, parte, hanesid, vutte,

tuvisid, faasaneid ja põldpüüsid, keda kasvatatakse või hoitakse tõuaretuse,

tarbimiseks mõeldud liha või munade tootmise või uluklindude varude

taastootmise eesmärgil;

2. "haudemunad" punktis 1 nimetatud kodulindude mune, mis on ette nähtud

inkubeerimiseks;

3. "ühepäevased tibud" vähem kui 72 tunni vanuseid söötmata kodulinde

(berberi pardid võivad siiski juba söödetud olla);

4. "tõulinnud" 72 tunni vanuseid või vanemaid haudemunade tootmiseks

mõeldud kodulinde;

5. "produktiivlinnud" 72 tunni vanuseid või vanemaid tarbimiseks mõeldud liha

ja/või munade tootmiseks või uluklindude varude taastootmiseks peetavaid

kodulinde;

6. "tapalinnud" kodulinde, kes saadetakse pärast saabumist võimalikult kiiresti (igal

juhul 72 tunni jooksul) otse tapamajja;

7. "linnukari" kõiki ühesuguse tervise- ja immuniteedistaatusega kodulinde, keda

hoitakse samas ruumis või samas tarandikus ja kes moodustavad

zootehnilise üksuse;

8. "majand" rajatist (võib sisaldada ka mingit ettevõtet), mida kasutatakse tõu-

või produktiivlindude kasvatamiseks või pidamiseks;

9. "ettevõte" ühel maa-alal paiknevat rajatist või rajatise osa, mis tegeleb järgmisega:

a) tõuaretusettevõte: ettevõte, mis toodab haudemune tõulindude

tootmise eesmärgil;

b) paljundusettevõte: ettevõte, mis toodab haudemune produktiivlindude

tootmise eesmärgil;

c) kasvatusettevõte: ettevõte, kus kasvatatakse kodulinde munemisikka

jõudmiseni;

d) haudejaam: ettevõte, kus inkubeeritakse ja hautakse mune ning mis tarnib

ühepäevaseid tibusid;

10. "volitatud veterinaararst" veterinaararsti, kellele tema tegevuse eest vastutav

pädev veterinaarasutus on andnud ülesande teostada konkreetses ettevõttes

käesoleva direktiiviga ette nähtud kontrolli;

11. "heakskiidetud laboratoorium" mingi liikmesriigi territooriumil asuvat

pädeva veterinaarasutuse poolt heaks kiidetud ning sellele asutusele alluvat

laboratooriumi, kus tehakse käesoleva direktiiviga ette nähtud diagnostilisi

teste;

12. "veterinaarkontroll" ametliku või volitatud veterinaararsti külastust ettevõtte

kõigi kodulindude tervisliku seisundi kindlakstegemiseks;

13. "haigused, millest teatamine on kohustuslik" V lisas loetletud haigusi;

14. "haiguskolle" direktiivis 82/894/EMÜ määratletud kohta;

15. V lisas loetletud haigustest "nakatunud piirkond" kas haiguskolde

episootilisest keskkonnast sõltuvat hästi määratletud territooriumi

sisaldavat tsooni või haiguskollet ümbritsevat vähemalt 3 km raadiusega

kaitsetsooni, mis omakorda kuulub vähemalt 10 km raadiusega seiretsooni;

16. "karantiinjaam" rajatist, kus hoitakse kodulinde täielikus isolatsioonis ning

välditakse nende otsest või kaudset kokkupuudet teiste kodulindudega

võimaldamaks pikaajalist vaatlust ja testide tegemist V lisas loetletud haiguste

suhtes;

17. "sanitaartapmine" kõikide nakatunud või nakatumiskahtlusega kodulindude ja

toodete hävitamist haiguskoldes, rakendades kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid,

sealhulgas desinfektsiooni.

II PEATÜKK

Ühendusesisese kaubanduse eeskirjad

Artikkel 3

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. juuliks 1991 plaani, kus on

kirjeldatud riiklikud meetmed, mida nad kavatsevad rakendada vastavuse

tagamiseks II lisas toodud eeskirjadega ettevõtete heakskiitmise kohta

ühendusesiseseks kodulindude ja haudemunadega kauplemiseks.

2. Komisjon vaatab plaanid läbi. Vastavalt artiklis 32 sätestatud protseduurile võib

plaanid heaks kiita või neid enne heakskiitmist muuta või täiendada.

3. Vastavalt lõikes 2 osutatud protseduurile võivad nimetatud lõike kohaselt heaks

kiidetud plaani muudatused ja lisad olla:

- heaks kiidetud asjaomase liikmesriigi palvel, selleks et võtta arvesse nimetatud

liikmesriigi olukorra muutust,

või

- taotletud, selleks et võtta arvesse haiguse profülaktika ja leviku piiramise

meetodite arengut.

Artikkel 4

Iga liikmesriik määrab riikliku kontroll-labori vastutama käesolevas direktiivis sätestatud diagnostikameetodite kooskõlastamise ja nende kasutamise eest oma territooriumil asuvates heakskiidetud laborites. Need kontroll-laborid on loetletud I lisas.

Artikkel 5

Ühendusesiseseks kauplemiseks peavad:

a) haudemunad, ühepäevased tibud, tõulinnud ja produktiivlinnud vastama

artiklites 6, 12, 15, ja 17 sätestatud ning vastavalt artiklite 13 ja 14 kohaselt või

artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud tingimustele;

b) tapalinnud ja erandina punktist a uluklindude varude taastootmiseks

mõeldud linnud peavad kuni värske kodulinnuliha ja kasvatamiseks mõeldud uluklindude ühendusesisese kaubanduse ning kolmandatest riikidest impordi loomatervishoiunõuete rakendamiseni vastama artiklites 10, 12, 15 ja 17 ning artiklite 13 ja 14 kohaselt esitatud tingimustele.

Artikkel 6

Haudemunad, ühepäevased tibud ning tõu- ja produktiivlinnud peavad olema pärit:

1. järgmistele nõuetele vastavatest ettevõtetest:

a) ettevõte peab vastavalt II lisa I peatükile olema pädeva asutuse poolt heaks

kiidetud ja eraldusnumbriga varustatud;

b) lähetamise ajal ei tohi ettevõtte suhtes olla rakendatud kodulindudele

kohaldatavaid veterinaarpiiranguid;

c) ettevõte ei tohi asuda nakatunud piirkonnas;

2. linnukarjast, mis lähetamise ajal on vaba kliinilistest haigustunnustest ja

haiguskahtlustest.

Artikkel 7

Lähetamise ajal peavad haudemunad:

1. juhul kui nad on pärit liikmesriigist, vastama järgmistele tingimustele:

a) olema pärit linnukarjast:

- mida on hoitud rohkem kui kuus nädalat ühes või mitmes ühenduse ettevõttes,

mis on määratletud artikli 6 lõike 1 punktis a,

- mis vaktsineerimisnõude korral on vastavalt III lisa

vaktsineerimistingimustele vaktsineeritud,

- millele on 24 tunni jooksul enne müügile saatmist ametliku või volitatud

veterinaararsti poolt tehtud veterinaarkontroll ning kontrollimise ajal

on olnud vaba kliinilistest haigustunnustest või -kahtlustest;

b) olema märgistatud vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 1868/77;

c) olema desinfitseeritud vastavalt ametliku veterinaararsti juhistele;

2. juhul kui nad on pärit kolmandatest riikidest, olema imporditud vastavalt III

peatükis sätestatud tingimustele.

Artikkel 8

Ühepäevased tibud peavad:

a) olema välja hautud artiklite 6 ja 7 nõuetele vastavatest haudemunadest;

b) vaktsineerimisnõude korral vastama III lisa vaktsineerimistingimustele;

c) lähetamise ajal olema vabad haiguskahtlusest II lisa II peatüki B jao punkti 2

alapunktide g ja h alusel.

Artikkel 9

Lähetamise ajal peavad tõu- ja produktiivlinnud:

a) olema väljahaudumisest saadik või üle kuue nädala hoitud ühenduse ühes või

mitmes artikli 6 lõike 1 punktis a määratletud ettevõttes;

b) vaktsineerimisnõude korral vastama III lisa vaktsineerimistingimustele;

c) olema esitatud veterinaarkontrolliks ametlikule või volitatud veterinaararstile 24

tunni jooksul enne lähetamist, ja kontrollimise ajal olema olnud vaba

kliinilistest haigustunnustest või -kahtlustest.

Artikkel 10

Müügile saatmise ajal peavad tapalinnud olema pärit majandist:

a) kus neid on hoitud alates väljahaudumisest või üle 21 päeva;

b) mille suhtes ei ole rakendatud kodulindudele kohaldatavaid veterinaarpiiranguid;

c) kus ametliku või volitatud veterinaararsti poolt linnukarjale, kust

tapmisele saadetavad linnud võetakse, 48 tunni jooksul enne välja saatmist tehtud

veterinaarkontrolli käigus ei tuvastata mingeid kliinilisi haigustunnuseid ega

-kahtlusi;

d) mis ei asu klassikalise lindude katku või Newcastle'i haigusega nakatatud

piirkonnas, mida tuleb määratleda vastavalt artiklile 19 nende haiguste

vastu võitlemiseks võetavate meetmete raames.

Artikkel 11

1. Artiklite 5-10 ja 15 nõudeid ei kohaldata ühendusesisesel kodulindudega ja haudemunadega kauplemisel kaubasaadetiste suhtes, mis koosnevad vähem kui 20 ühikust.

2. Lõikes 1 nimetatud kodulinnud ja haudemunad peavad müügile saatmise ajal siiski olema pärit linnukarjadest:

- mida on hoitud ühenduses väljahaudumisest saadik või vähemalt kolm kuud,

- mis on müügile saatmise ajal vabad kodulindude nakkushaiguste kliinilistest

tunnustest,

- mis vastavad vaktsineerimisnõude korral III lisa vaktsineerimistingimustele,

- mille suhtes ei ole rakendatud kodulindudele kohaldatavaid veterinaarpiiranguid,

- mis ei asu klassikalise lindude katku või Newcastle'i haigusega nakatatud

piirkonnas, mida tuleb määratleda vastavalt artiklile 19 nende haiguste

vastu võitlemiseks võetavate meetmete raames,

- millele vastavalt II lisa III peatükile Salmonella pullorum et gallinarum'i

antikehade avastamiseks tehtud seroloogiliste testide tulemused on negatiivsed.

Artikkel 12

1. Juhul kui kodulinnud ja haudemunad on lähetatud liikmesriikidest või liikmesriikide piirkondadest, kus vaktsineeritakse artiklis 1 viidatud kodulinde Newcastle'i haiguse vastu, liikmesriiki või liikmesriigi piirkonda, millele on määratud staatus vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, kohaldatakse järgmisi norme:

a) haudemunad peavad olema pärit linnukarjast, mis on:

- vaktsineerimata, või

- vaktsineeritud inaktiveeritud vaktsiiniga, või

- vaktsineeritud elusa vaktsiiniga, eeldades et vaktsineerimine on toimunud

vähemalt 60 päeva enne haudemunade kogumist;

b) ühepäevased tibud peavad olema pärit:

- punkti a tingimustele vastavatest haudemunadest,

- haudejaamast, kus töömeetodid tagavad, et selliseid mune inkubeeritakse täiesti

eri aegadel ja eri kohtades kui punkti a tingimustele mittevastavaid mune;

c) tõu- ja produktiivlinnud:

- ei tohi olla Newcastle'i haiguse vastu vaktsineeritud,

- peavad olema 14 päeva enne lähetamist olnud isoleeritud majandis või

karantiinjaamas ametliku veterinaararsti järelevalve all. Sellega seoses ei tohi üksi kodulind vastavalt kas päritolumajandis või karantiinjaamas olla vaktsineeritud Newcastle'i haiguse vastu 21 päeva jooksul enne lähetamist ja mitte ükski lind, keda ei lähetata, ei tohi selle aja jooksu olla sisse viidud majandisse või karantiinjaama; lisaks sellele ei tohi karantiinjaamades teostada vaktsineerimisi,

ja

- peavad 14 päeva jooksul enne müügile saatmist olema läbi teinud seroloogilise valiktesti Newcastle'i haiguse antikehade kindlakstegemiseks vastavalt artiklis 32 sätestatud protseduuri järgi vastuvõetud üksikasjalikele eeskirjadele;

d) tapalinnud peavad olema pärit linnukarjast, mis:

- kui see ei ole Newcastle'i haiguse vastu vaktsineeritud, vastab punkti c kolmanda alapunkti nõuetele,

- kui see on vaktsineeritud, ei ole seda 30 päeva jooksul enne müügile saatmist vaktsineeritud elusa vaktsiiniga ja on 14 päeva jooksul enne müügile saatmist läbi teinud testi Newcastle'i haiguse viiruse isoleerimiseks valiknäidise baasil ning vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mis on vastu võetud kooskõlas artiklis 32 sätestatud protseduuriga.

2. Liikmeriikide staatus või liikmesriikide piirkondade staatus Newcastle'i haiguse suhtes määratakse komisjoni poolt kooskõlas artiklis 32 sätestatud protseduuriga vähemalt kuus kuud enne kuupäeva, mil liikmesriik peab vastama käesoleva direktiivi tingimustele. Asjaolud, mida võetakse staatuse määramisel arvesse, on andmed, millele viidatakse artiklis 14 lõikes 1, ja eriti järgmised kriteeriumid:

- artiklis 1 viidatud kodulindudel ei tohi vähemalt eelneva 12 kuu jooksul olla

avastatud Newcastle'i haigust,

- artiklis 1 viidatud kodulindude vaktsineerimist Newcastle'i haiguse vastu ei

ole lubatud vähemalt eelneva 12 kuu jooksul,

- kõiki aretuskarju on vähemalt kord aastas Newcastle'i haiguse suhtes

kontrollitud,

- majandis ei ole Newcastle'i haiguse vastu vaktsineeritud kodulinde.

3. Lõikes 1 esitatud tingimused vaadatakse enne 31. detsembrit 1992 uuesti läbi.

Artikkel 13

Kui liikmesriik koostab või on koostanud vabatahtliku või kohustusliku kontrollprogrammi haiguse jaoks, millele kodulinnud on vastuvõtlikud, võib ta esitada selle programmi komisjonile, andes ülevaate:

- haiguse levikust oma territooriumil,

- programmi põhjendustest, võttes arvesse haiguse tõsidust ja programmi eeldatavat

kasu võrreldes kuludega,

- geograafilisest piirkonnast, kus programmi rakendama hakatakse,

- staatusekategooriatest, mis ettevõttele kohaldatakse, standarditest, milleni igas kategoorias jõuda tuleb, ja kasutusele tulevatest testimismenetlustest,

- programmi jälgimise menetlusest,

- meetmetest, mis tuleb võtta, kui ettevõte mingil põhjusel oma staatuse kaotab,

- meetmetest, mis tuleb võtta, kui programmi sätetega kooskõlas tehtud testide tulemused on positiivsed.

2. Komisjon vaatab liikmesriikide esitatud programmid läbi. Programmid võib heaks kiita vastavalt artiklis 32 sätestatud protseduurile kooskõlas kriteeriumidega, millele viidatakse lõikes 1. Vastavalt samale protseduurile võib määratleda üldisi või konkreetseid lisagarantiisid, mida võib ühendusesiseses kaubanduses nõuda. Need garantiid ei tohi ületada neid, mida liikmesriik nõuab oma territooriumil.

Otsused enne 1. juulit 1991 komisjonile esitatud programmide heakskiitmise ja kaubanduse lisagarantiide kohta võetakse vastu enne 1. jaanuari 1992.

3. Liikmesriikide esitatud programmides võib artiklis 32 sätestatud protseduuri kohaselt teha muudatusi või lisandusi. Muudatusi ja lisandusi juba heaks kiidetud programmidesse või garantiidesse, mis on määratud vastavalt lõikele 2, võib heaks kiita sama protseduuri kohaselt.

Artikkel 14

Kui liikmesriik peab oma territooriumi või osa oma territooriumist vabaks mingist haigusest, millele kodulinnud on vastuvõtlikud, esitab ta komisjonile vastavad dokumendid, kus on eraldi märgitud:

- haiguse laad ja kulg selles liikmesriigis,

- vaatluste tulemused, mis põhinevad seroloogilistel, mikrobioloogilistel või

patoloogilistel uuringutel ning asjaolul, et haiguse puhkemisest tuleb seaduse järgi

teatada pädevatele asutustele,

- ajavahemik, mille jooksul vaatlusi tehti,

- kohaldatavuse korral ajavahemik, mille jooksul vaktsineerimine selle haiguse vastu

on olnud keelatud, ja keelamise geograafiline piirkond,

- asjaomases piirkonnas haiguse puudumise kindlakstegemise kord.

2. Komisjon vaatab liikmesriikide esitatud dokumendid läbi. Nii üldised kui ka konkreetsed lisagarantiid, mida võidakse nõuda ühendusesiseses kaubanduses, võidakse kindlaks määrata vastavalt artiklis 32 sätestatud protseduurile. Need garantiid ei tohi ületada neid, mida liikmesriik nõuab oma territooriumil. Kui põhjendused esitatakse enne 1. juulit 1991, võetakse otsused lisagarantiide kohta vastu enne 1. jaanuari 1992.

3. Kõnesolev liikmesriik teatab komisjonile igast muudatusest lõikes 1 nimetatud andmetes. Lõike 2 kohaselt määratud garantiisid võib säärase teate saamise korral vastavalt artiklis 32 sätestatud protseduurile muuta või tühistada.

Artikkel 15

1. Ühepäevaseid tibusid ja haudemune tuleb transportida kas selleks ette nähtud ühekordsetes kastides või eelnevalt desinfitseeritud korduvkasutusega kastides.

Need kastid peavad olema puhastatud ja

a) sisaldama ainult ühest ja samast linnuliigist, -kategooriast ja -tüübist ning ühest ja samast ettevõttest pärit ühepäevaseid tibusid või haudemune;

b) neil peavad olema järgmised andmed:

- saatja-liikmesriigi nimi,

-linnuliik, millesse munad või tibud kuuluvad,

- tibude ja munade arv,

- tootmise, milleks nad ette on nähtud, kategooria ja tüüp,

- tootmisettevõtte nimi või ärinimi, aadress ja heakskiidu number,

- päritoluettevõtte loa number, nagu on sätestatud II lisa I peatüki punktis 2,

- sihtkohaliikmesriik;

c) olema vastavalt pädeva asutuse juhistele suletud, et vältida sisu

vahetamise võimalust.

2. Ühepäevaseid tibusid ja haudemune sisaldavad kastid võivad transportimiseks olla jaotatud sobivatesse konteineritesse. Jaotatud kastide arv ja lõike 1 punktis b nimetatud andmed peavad olema konteinerite peal kirjas.

3. Tõu- ja produktiivlinde peab transportima korvides või puurides,

- mis sisaldavad ainult ühest ja samast linnuliigist, -kategooriast ja -tüübist ning

ühest ja samast ettevõttest pärit kodulinde,

- mis kannavad päritoluettevõtte heakskiidu numbrit, nagu on sätestatud II lisa I peatüki punktis 2,

- mis on vastavalt pädeva asutuse juhistele suletud, et vältida sisu

vahetamise võimalust.

4. a) Tõu- ja produktiivlinnud ning ühepäevased tibud tuleb viivitamata sihtkohaettevõttesse üle viia nii, et nad ei oleks kontaktis teiste eluslindudega, välja arvatud käesoleva direktiivi nõuetele vastavate tõu- ja produktiivlindudega või ühepäevaste tibudega.

b) Tapalinnud tuleb viivitamata sihtkohaettevõttesse üle viia nii, et nad ei oleks kontaktis teiste kodulindudega, välja arvatud käesoleva direktiivi nõuetele vastavate tapalindudega.

5. Korvid, puurid ja sõidukid peavad olema konstrueeritud nii, et need

- välistaksid veo ajal ekskrementide kao ja viiksid miinimumini sulgede kao,

- võimaldaksid kodulindude visuaalset jälgimist,

- võimaldaksid puhastamist ja desinfitseerimist.

6. Sõidukid ja korduvkasutusega konteinerid, korvid ja puurid tuleb enne peale- ja mahalaadimist vastavalt asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse juhistele puhastada ja desinfitseerida.

Artikkel 16

Artikli 15 lõikes 4 käsitletud kodulinde tohib transportida läbi piirkondade, kus esineb klassikalist lindude katku või Newcastle'i haigust, ainult mööda magistraalteed või raudteed.

Artikkel 17

Liikmesriikidevahelises kaubanduses peab kodulindude ja haudemunadega nende sihtkohta transportimise ajal kaasas olema veterinaartõend, mis:

- vastab IV lisa näidisele,

- kannab ametliku veterinaararsti allkirja,

- on tehtud pealelaadimiskuupäeval kaubasaatja-liikmesriigi keeles või keeltes ja

sihtkohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes,

- kehtib viis päeva,

- koosneb ühest lehest,

- on koostatud üheainsa kaubasaaja jaoks,

- kannab tõendi värvist erinevat värvi pitserit.

Artikkel 18

Sihtkohaliikmesriigid võivad kooskõlas asutamislepingu üldsätetega anda ühele või mitmele kaubasaatja-liikmesriigile üldloa või konkreetse juhtumiga piirduva loa, mis lubab kodulinde ja haudemune sihtkohaliikmesriigi territooriumile sisse tuua ilma artiklis 17 ettenähtud tõendita.

Artikkel 19

Komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega võtab nõukogu enne 1. juulit 1991 klassikalise lindude katku ja Newcastle'i haigusega võitlemiseks vastu kontrollieeskirjad.

III PEATÜKK

Eeskirjad impordi suhtes kolmandatest riikidest

Artikkel 20

Ühendusse imporditud kodulinnud ja haudemunad peavad vastama artiklites 21-24 esitatud tingimustele.

Artikkel 21

1. Kodulinnud ja haudemunad peavad olema pärit sellisest kolmandast riigist või kolmanda riigi osast, mis sisaldub komisjoni poolt vastavalt artiklis 32 sätestatud protseduurile koostatud nimekirjas. Nimekirja võib täiendada või muuta kooskõlas artiklis 33 sätestatud protseduuriga.

2. Otsustamisel, kas mingi kolmas riik või selle osa võib olla liidetud lõikes 1 viidatud nimekirja, tuleb arvesse võtta:

a) kolmanda riigi kodulindude, koduloomade ja ulukite tervist, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata eksootilistele loomahaigustele ja ümbritseva ala tervislikule seisundile, kui mõlemad võivad ohustada inimeste ja loomade tervist liikmesriigis;

b) informatsiooni laekumise kiirust ja korrapärasust kolmandast riigist loomanakkuste, eriti rahvusvahelise episootiaameti nimekirjades A ja B nimetatud haiguste esinemise kohta tema territooriumil;

c) loomahaiguste tõkestamise ja kontrollieeskirju riigis;

d) veterinaarteenistuse struktuuri ja volitusi riigis;

e) loomanakkushaiguste tõkestamise ja kontrollimeetmete korraldamist ja rakendamist;

f) garantiisid, mida kolmas riik saab anda käesoleva direktiivi nõuete järgimise suhtes;

g) vastavust ühenduse normidele hormoonide ja jääkide suhtes.

3. Nimekiri, millele viidatakse lõikes 1, ja kõik selle muudatused avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 22

1. Kodulinnud ja haudemunad peavad olema pärit riikidest, mis on vabad klassikalisest lindude katkust ja Newcastle'i haigusest.

2. Kolmanda riigi klassifitseerimisel haiguste seisukohalt kohaldatavad üldkriteeriumid võetakse vastu artiklis 32 sätestatud protseduuri kohaselt.

3. Komisjon võib vastavalt artiklis 32 sätestatud protseduurile otsustada, et käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse ainult osale kolmanda riigi territooriumist.

Artikkel 23

1. Kodulinde ja haudemune võib importida vastavalt artikli 21 lõikele 1 koostatud nimekirjas oleva kolmanda riigi territooriumilt või territooriumi osalt, kui nad on pärit linnukarjadest, mis:

a) on enne lähetamist hoitud vastavalt artiklis 32 sätestatud protseduurile

kindlaks määratud aja jooksul pidevalt asjaomase riigi territooriumil või territooriumi osal;

b) vastavad artiklis 32 sätestatud protseduuri kohaselt vastu võetud loomatervishoiunõuetele kodulindude ja haudemunade impordi puhul. Tingimused võivad kodulindude liigist või kategooriast sõltuvalt erineda.

2. Loomatervishoiunõuded määratakse II peatükis ja selle vastavates lisades esitatud eeskirjade alusel. Vastavalt artiklis 32 sätestatud protseduurile võib erandeid lubada üksikjuhtudel, kui asjaomane kolmas riik pakub samalaadseid vähemalt võrdväärseid loomade tervise garantiisid.

Artikkel 24

1. Kodulindude ja haudemunadega peab kaasas olema eksportiva kolmanda riigi ametliku veterinaararsti koostatud ja allkirjastatud tõend.

Tõend peab:

a) olema välja antud pealelaadimise päeval sihtkohaliikmesriiki lähetamise jaoks;

b) olema koostatud sihtkohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes;

c) olema lisatud saadetisele originaalkujul;

d) tõendama asjaolu, et kodulinnud ja haudemunad vastavad käesoleva direktiivi

nõuetele ning vastavalt käesolevale direktiivile kehtestatud nõuetele impordi jaoks kolmandatest riikidest;

e) kehtima viis päeva;

f) koosnema ühest lehest;

g) olema koostatud üheainsa kaubasaaja jaoks;

h) kandma tõendi värvist erinevat värvi pitserit.

2. Tõend, millele viidatakse lõikes 1, peab vastama artiklis 32 sätestatud protseduuri kohaselt koostatud näidisele.

Artikkel 25

Kohapealseid kontrollimisi teevad komisjoni ja liikmesriikide veterinaareksperdid, et kindlustada kõigi käesoleva direktiivi sätete tulemuslik kohaldamine.

Nende kontrollimiste eest vastutavad liikmesriikide eksperdid määratakse komisjoni poolt liikmesriikide ettepanekul.

Kontrollimisi tehakse ühenduse nimel, kes kannab ka nende kulud.

Kontrollimiste sagedus ja protseduur määratakse kindlaks kookõlas artiklis 32 sätestatud protseduuriga.

Artikkel 26

1. Komisjon võib vastavalt artiklis 33 sätestatud protseduurile otsustada, et import

kolmandast riigist või kolmanda riigi osast peab piirduma üksikute liikidega, haudemunadega, tõu-, produktiiv- või tapalindudega või eriotstarbeks mõeldud kodulindudega.

2. Komisjon võib vastavalt artiklis 33 sätestatud protseduurile otsustada

nõutavaid veterinaarpiiranguid kohaldada pärast importimist.

Artikkel 27

1. Kolmandates riikides tehtavate kontrollimiste või kolmandatest riikidest

imporditud kodulindude kontrollimise ajal kohaldatavad eeskirjad ja üldprintsiibid määratakse kindlaks vastavalt direktiivi 89/662/EMÜ artikli 19 lõike 1 teisele lõigule.

Nimetatud eeskirjade ja printsiipide rakendamiseni kohaldatakse siseriiklikke eeskirju, kui EMÜ asutamislepingu üldistest eeskirjadest ei tulene teisiti.

2. Kodulinde ja haudemune ei tohi ühendusse importida, kui:

- kaubasaadetis ei ole pärit artikli 21 lõike 1 alusel koostatud nimekirjas loetletud

kolmanda riigi territooriumilt või territooriumi osalt,

- kaubasaadetis on või kahtlustatakse olevat nakatunud või saastunud

nakkushaigusega,

- eksportiv kolmas riik ei ole täitnud käesolevas direktiivis sätestatud tingimusi',

- kaubasaadetisega kaasnev tõend ei ole vastavuses artiklis 24 sätestatud

tingimustega,

- uurimine näitab, et hormoone ja jääke käsitlevad ühenduse normid on täitmata.

3. Loomade tervisega seotud põhjustel või kui pole antud luba tagasi saata kodulinde, kelle sissetoomine on lõike 1 alusel keelatud, võib liikmesriigi pädev asutus määrata tapamaja, mis peab need kodulinnud vastu võtma, ilma et eelöeldu piiraks mis tahes eritingimuste kohaldamist, mida võib kehtestada artiklis 26 osutatud protseduuri kohaselt.

Artikkel 28

Sihtkohaliikmesriiki saabumisel peab tapalinnud viima nii kiiresti kui võimalik otse tapamajja.

Sihtkohaliikmesriigi pädev asutus võib määrata tapamaja, kuhu kodulinnud viia tuleb, ilma et see piiraks mis tahes eritingimuste kohaldamist, mida võib kehtestada artiklis 33 sätestatud protseduuri kohaselt.

IV PEATÜKK

Ühissätted

Artikkel 29

1. Ühendusesisese kaubanduse puhul kohaldatakse kodulindude ja haudemunade suhtes direktiivis 89/662/EMÜ sätestatud ettevaatusabinõusid.

2. Impordi puhul kolmandatest riikidest kohalduvad järgmised ettevaatusabinõud:

a) Piiramata artikli 22 kohaldamist, kui mingi liikmesriigi kodulindude tervisele ohtlik

kodulindude nakkushaigus ilmub või levib kolmandasse riiki või kui seda õigustab

mingi teine loomade tervisega seotud põhjus, keelab asjaomane liikmesriik

käesolevas direktiivis käsitletud liiki loomade importimise kolmandast riigist

tervikuna või selle territooriumi osast nii otse kui ka kaudselt läbi teise liikmesriigi.

b) Käesoleva artikli alusel võetud liikmesriikide meetmetest ja nende tühistamisest

teatatakse viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning osutatakse

põhjused.

Alaline veterinaarkomitee tuleb pärast teatamist kokku nii kiiresti kui võimalik ja

otsustab vastavalt artiklis 32 sätestatud protseduurile, kas neid meetmeid tuleb

muuta kooskõlastamaks neid teiste liikmesriikide võetud meetmetega, või tuleb

nad lõpetada.

Kui peaks tekkima käesolevas artiklis käsitletud olukord ja ka teised liikmesriigid

peaksid vajama selle käigus võetavate meetmete kohaldamist, mis võivad olla

muudetud vastavalt eelmisele lõigule, võetakse asjakohased sätted vastu vastavalt

artiklis 32 sätestatud protseduurile.

c) Asjaomasest kolmandast riigist impordi jätkamist lubatakse sama protseduuriga.

Artikkel 30

1. Ühendusesise kodulindude ja haudemunade kaubanduse suhtes kohaldatakse direktiivis 90/425/EMÜ sätestatud veterinaarkontrollieeskirju.

2. Direktiivi 90/425/EMÜ muudetakse järgmiselt:

a) A lisa I jaos lisatakse juurde järgmine viide:

"Nõukogu 15. oktoobri 1990. aasta direktiiv 90/539/EMÜ kodulindude ja

haudemunade ühendusesisese kaubanduse ning nende kolmandatest riikidest impordi

loomatervishoiunõuete kohta.

EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6."

b) B lisas kustutatakse järgmised alapunktid:

" - eluslinnud",

" - haudemunad".

Artikkel 31

Kuni artiklite 20, 21 ja 22 alusel vastu võetud otsuste jõustumise kuupäevani kohaldavad liikmesriigid kodulindude ja haudemunade kolmandatest riikidest impordi suhtes tingimusi, mis on vähemalt samaväärsed II peatüki kohaldamisest tulenevate tingimustega.

Artikkel 32

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud protseduuri, edastab esimees

kõnealuse küsimuse kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja palvel alalisele veterinaarkomiteele.

2. Komisjoni esindaja esitab komiteele eelnõu meetmete kohta, mis tuleb võtta. Komitee esitab eelnõu kohta oma arvamuse tähtaja jooksul, mille esimees võib määrata vastavalt küsimuse pakilisusele. Arvamus esitatakse asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 ettenähtud häälteenamusega selliste otsuste puhul, mida nõukogu peab vastu võtma komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Esimees hääletamisest osa ei võta.

3. Komisjon võtab kavandatud meetmed vastu, kui need on komitee arvamusega

kooskõlas.

4. Kui kavandatud meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui arvamust ei ole esitatud, esitab komisjon nõukogule viivitamata ettepaneku meetmete kohta, mis tuleb võtta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumise kuupäevast ei ole nõukogu otsust teinud, võtab pakutud meetmed vastu komisjon, välja arvatud juhul, kui nõukogu on lihthäälteenamusega hääletanud nimetatud meetmete vastu.

Artikkel 33

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud protseduuri, edastab esimees

kõnealuse küsimuse kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja palvel alalisele veterinaarkomiteele.

2. Komisjoni esindaja esitab komiteele eelnõu meetmete kohta, mis tuleb võtta. Komitee esitab eelnõu kohta oma arvamuse kahe päeva jooksul. Arvamus esitatakse asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 ettenähtud häälteenamusega selliste otsuste puhul, mida nõukogu peab vastu võtma komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Esimees hääletamisest osa ei võta.

3. Komisjon võtab kavandatud meetmed vastu, kui need on komitee arvamusega

kooskõlas.

4. Kui kavandatud meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui arvamust ei ole esitatud, esitab komisjon nõukogule viivitamata ettepaneku meetmete kohta, mis tuleb võtta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui 15 päeva jooksul alates nõukogu poole pöördumise kuupäevast ei ole nõukogu otsust teinud, võtab kavandatud meetmed vastu komisjon, välja arvatud juhul, kui nõukogu on lihthäälteenamusega hääletanud nimetatud meetmete vastu.

Artikkel 34

Muudatuste üle lisades, eriti kohaldamaks neid muutustega diagnostikameetodites ja teatud haiguste majanduslikus tähtsuses, otsustab komisjon vastavalt artiklis 32 sätestatud protseduurile.

Artikkel 35

Käesoleva direktiivi sätted ja eriti selle artikkel 29 vaadatakse läbi enne 31. detsembrit 1992 siseturu lõplikku väljakujunemist puudutavate ettepanekute valgusel.

Artikkel 36

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud seadused, määrused ja haldusnormid hiljemalt 1. jaanuaril 1992. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Artikkel 37

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 15. oktoober 1990

Nõukogu nimel

eesistuja

V. SACCOMANDI

I lisa

1. Riiklikud lindude haiguste kontroll-laborid on järgmised:

Belgia Institut National de recherches vétérinaires, Groeselenberg

99, B-1180, Brüssel

Taani Institut for Fjerkræsygdomme, Den Kgl. Veterinær- og

Landbohjskole, Kopenhaagen

Prantsusmaa Laboratoire de Pathologie Aviaire, CNEVA, F-22440

Ploufragan

Saksamaa Bundesforschungsanstalt für Landwirtschaft, Institut für

Kleintierzucht, Dörnbergstrasse 25/27, D-3100 Celle

Kreeka Institute of Infectious Parasitic Disease of Thessaloniki,

Thessaloniki

Iirimaa Veterinary Research Laboratory, Abbotstown,

Castleknock, Lo, Dublin

Itaalia Instituto Zooprofilláttico Sperimentale delle Venezie,

Via G. ORUS 2, 35100, Padova

Luksemburg Laboratoire Vétérinaire de l'État, 54 avenue Gaston

Diderich, L-1420 Luxembourg

Holland Centraal Diergeneeskundig Instituut, Lelystad

Portugal Laboratrio Nacional de Investigaão Veterinária,

Lissabon

Hispaania Laboratorio de Sanidad y Produccin Animal, Barcelona

Ühendkuningriik Central Veterinary Laboratory, Weybridge, Surrey

2. Punktis 1 loetletud riiklikud lindude haiguste kontroll-laborid vastutavad

käesolevas direktiivis sätestatud diagnostikameetodite koordineerimise eest igas

liikmesriigis. Selle tõttu nad:

a) võivad varustada heakskiidetud laboreid diagnostiliste katsete jaoks

vajalike reaktiividega;

b) jälgivad heakskiidetud laborites kasutatavate reaktiivide kvaliteeti;

c) organiseerivad korrapäraselt võrdluskatseid.

_______

II lisa

ETTEVÕTETE HEAKSKIITMINE

I PEATÜKK

Üldised eeskirjad

1. Et saavutada pädeva asutuse heakskiitu ühendusesiseseks kaubanduseks,

peavad ettevõtted:

a) vastama II peatükis esitatud rajatisi ja tegevust käsitlevatele nõuetele;

b) kohaldama ja järgima pädeva veterinaaria keskasutuse

haiguseseireprogrammi, võttes arvesse III peatüki nõudeid;

c) tagama alapunktis d loetletud toimingute läbiviimise kõigis rajatistes;

d) olema pädeva veterinaarasutuse järelevalve all loomade tervise organiseeritud seire raames. Seire hõlmab eriti:

- vähemalt ühte ametliku veterinaararsti veterinaarkontrolli aastas ning

täiendavat kontrollimist, kas rakendatakse hügieenimeetmeid ja kas ettevõtte

tegevus on vastavuses II peatüki tingimustega,

- ettevõtte omaniku poolt kogu informatsiooni talletamist, mida vajab pädev

veterinaarasutus ettevõtte tervishoiuseisundi pideva seire jaoks.

e) pidama ainult artikli 2 lõikes 1 määratletud kodulinde.

2. Pädev asutus annab igale punktis 1 esitatud tingimustele vastavale ettevõttele individuaalse heakskiidunumbri, mis võib olla sama, kui vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2782/75 antud number.

II PEATÜKK

Rajatised ja talitlus

A. Tõuaretus-, paljundus- ja kasvatusettevõtted

1. R a j a t i s e d

a) Rajatiste asukoha valik ja kavandamine peab vastama taotletavale toodanguliigile, kindlustades, et haiguse sisenemist saab takistada või kui haiguspuhang esineb, on seda võimalik kontrolli all hoida. Kui ettevõttes peetakse mitut kodulinnuliiki, peavad need olema omavahel selgelt eraldatud.

b) Rajatised peavad võimaldama head hügieenitingimused ja lubama korraldada tervise seiret.

c) Sisseseade peab vastama toodanguliigile ja võimaldama rajatise puhastamist ja desinfitseerimist, samuti kodulindude ja munade transportimiseks mõeldud sõidukite puhastamist ja desinfitseerimist kõige sobivamas paigas.

2. L i n n u k a s v a t u s

a) Linnukasvatustehnikad peavad nii palju kui võimalik toetuma "kinnise

kasvatuse" ja "kõik-sisse/kõik-välja" põhimõttele. Puhastamine,

desinfitseerimine ja tühjendamine tuleb korraldada linnupartiide vahepealsel ajal.

b) Tõuaretus-, paljundus- ja kasvatusettevõtted peavad pidama ainult:

- ettevõttest endast pärit kodulinde ja/või

- teistest vastavalt artikli 6 punktile a heaks kiidetud ühenduse

tõuaretus-, paljundus- ja kasvatusettevõttest pärit kodulinde ja/või

- kolmandatest riikidest vastavalt käesolevale direktiivile imporditud

kodulinde.

c) Ettevõtte juhtkond peab välja töötama hügieeninormid; personal peab

kandma sobivaid töörõivaid ja külastajad kaitseriideid.

d) Hooned, tarandikud ja seadmed tuleb pidada heas korras.

e) Mune tuleb korjata mitu korda päevas, ning need tuleb võimalikult kiiresti puhastada ja desinfitseerida.

f) Ettevõtte omanik peab teatama volitatud veterinaararstile igast tootmisnäitajate muutusest või mõnest teisest kodulindude nakkushaigusele viitavast märgist. Haiguskahtluse korral peab volitatud veterinaararst saatma diagnoosi panemiseks või kinnitamiseks proovid heakskiidetud laborisse.

g) Iga linnukarja kohta tuleb pidada vähemalt kaks aastat pärast linnukarja

lahkumist karja päevikut, registrit või andmebaasi, millest oleks näha:

- saabumised ja lahkumised,

- tootmisnäitajad,

- haigestumus ja suremus koos põhjustega,

- mis tahes laboritest ja selle tulemused,

- kodulindude päritolukoht,

- munade sihtkoht.

h) Kui esineb kodulindude nakkushaigus, tuleb laboritestide tulemused viivitamata edastada volitatud veterinaararstile.

B. Haudejaamad

1. R a j a t i s e d

a) Haudejaam peab olema füüsiliselt ja tegevuslikult kasvatusrajatistest eraldi. Planeering peab olema selline, et see võimaldaks allpool loetletud erinevaid funktsionaalseid üksusi eraldi hoida:

- munade ladustamine ja sorteerimine,

- desinfitseerimine,

- eelinkubeerimine,

- haudumine,

- kauba ettevalmistamine ja pakkimine edasitoimetamiseks.

b) Hooned peavad olema kaitstud väljastpoolt tulevate lindude ja näriliste eest; põrandad ja seinad peavad olema vastupidavast, veekindlast ja pestavast materjalist; loomulik või kunstlik valgustus ja õhutus- ning küttesüsteemid peavad olema sobivat tüüpi; tuleb luua tingimused jäätmete (munade ja tibude) hügieeniliseks eemaldamiseks.

c) Seadmed peavad olema siledate ja veekindlate pindadega.

2. T a l i t l u s

a) Talitlus peab põhinema munade, liikuvate seadmete ja personali ühesuunalisel liikumisel.

b) Haudemunad peavad olema:

- pärit vastavalt artikli 6 punktile a heaks kiidetud ühenduse tõuaretus- või paljundusettevõttest,

- imporditud kolmandatest riikidest vastavalt käesolevale direktiivile.

c) Ettevõtte juhtkond peab välja töötama hügieeninormid; personal peab kandma sobivaid töörõivaid ja külastajad kaitseriideid.

d) Hooned, tarandikud ja seadmed tuleb pidada heas korras;

e) Desinfitseerida tuleb:

- munad saabumise ja inkubatsiooni vahel,

- inkubaatorid (regulaarselt),

- haudeaparaadid ja -varustus pärast iga partii väljahaudumist.

f) Haudejaama hügieeni olukorra hindamiseks peab kasutama mikrobioloogilise kvaliteedi kontrolli programmi.

g) Linnukasvataja peab teatama volitatud veterinaararstile mis tahes muutuse esinemisest tootmisnäitajates või mõnest teisest kodulindude nakkushaigusele viitavast märgist. Haiguskahtluse korral peab volitatud veterinaararst saatma diagnoosi panemiseks või kinnitamiseks proovid heaks kiidetud laborisse ja informeerima pädevat veterinaarasutust, kes otsustab, milliseid sobivaid meetmeid võtta.

h) Vähemalt kaks aastat tuleb alles hoida haudejaama iga linnukarja päevikut, registrit või andmebaasi, mis näitaksid:

- munade päritolu ja nende saabumiskuupäeva,

- haudesaaki,

- mis tahes kõrvalekaldeid,

- kõiki laboriteste ja nende tulemusi,

- mis tahes vaktsineerimisprogrammi üksikasju,

- inkubeeritud koorumata munade arvu ja sihtkohta,

- ühepäevaste tibude sihtkohta.

i) Kui ilmneb kodulindude nakkushaigus, tuleb laboritestide tulemused

viivitamata edastada volitatud veterinaararstile.

III PEATÜKK

Haiguseseireprogramm

Piiramata tervishoiu meetmete ning artiklite 13 ja 14 kohaldamist, peavad haiguseseireprogrammid hõlmama vähemalt allpool loetletud nakkuste ja linnuliikide seiret.

A. Nakkused Salmonella pullorum, Salmonella gallinarum ja Salmonella arizonae.

1. A s j a o m a s e d l i i g i d

a) Salmonella pullorum et gallinarum: kanad, kalkunid, pärlkanad,

faasanid, põldpüüd ja pardid.

b) Salmonella arizonae: kalkunid.

2. H a i g u s e s e i r e p r o g r a m m

a) Nakkuse esinemise kindlaksmääramiseks tuleb kasutada seroloogilisi ja/või

bakterioloogilisi teste.

b) Testide tegemiseks tuleb võtta proove vastavalt olukorrale ka verest,

teisesordilistelt tibudelt, haudejaamadest pärit udusulgedest või tolmust,

tampooniga haudejaama seintelt, prahist või jooginõu veest.

c) Kui karjalt võetakse Salmonella pullorum'i või Salmonella arizonae

seroloogiliseks testimiseks vereproove, tuleb võetavate proovide hulga üle

otsustamisel arvesse võtta nakkuse levikut asjaomases riigis ja selle

varasemat esinemissagedust ettevõttes.

Karjad tuleb igal munemisperioodil kõige sobivamal haiguse

kindlakstegemise ajal läbi vaadata.

B. Nakkused Mycoplasma gallisepticum ja Mycoplasma meleagridis.

1. L i i g i d

a) Mycoplasma gallisepticum: kanad ja kalkunid.

b) Mycoplasma meleagridis: kalkunid.

2. H a i g u s e s e i r e p r o g r a m m

a) Nakkuse esinemist tuleb kontrollida seroloogiliste ja/või bakterioloogiliste

testimiste abil ja/või õhukottide põletikust tekkinud muutuste esinemise

järgi ühepäevastel tibudel ja noortel kalkunitel.

b) Nagu on asjakohane, tuleb proove testide tegemiseks võtta verest,

ühepäevastelt tibudelt ja noortelt kalkunitelt, spermast, trahheast, kloaagist

või õhukottidest võetud limast.

c) Mycoplasma gallisepticum'i või Mycoplasma meleagridis'e avastamiseks

tehtavad testid tehakse valikproovi abil, et võimaldada pidevat nakkuse

seiret kasvamise ja munemise ajal, s.t vahetult enne munemisaja algust, ja

pärast seda iga kolme kuu tagant.

C. Tulemused ja meetmed, mis tuleb võtta

Kui reaktsiooni ei ole, hinnatakse testi tulemus negatiivseks. Muul juhul on kari nakkuskahtluse all ja selle suhtes tuleb rakendada IV peatükis piiritletud meetmeid.

D. Majandi puhul, mis koosneb kahest või enamast eraldiolevast tootmisüksusest, võib pädev veterinaarasutus neid meetmeid nakatunud majandis haigusvaba tootmisüksuse suhtes piirata, kui volitatud veterinaararst on kinnitanud, et nende tootmisüksuste struktuur ja suurus ning talitlus on sellised, et seal on täiesti eraldi asuvad rajatised kodulindude majutamiseks, pidamiseks ja toitmiseks, nii et kõnesolev haigus ei saaks levida ühelt tootmisüksuselt teisele.

IV PEATÜKK

Kriteeriumid ettevõtte heakskiidu peatamiseks või äravõtmiseks

1. Ettevõttele antud heakskiit tuleb peatada:

a) kui ei täideta enam II peatüki tingimusi;

b) kuni haiguse puhul kohane uurimine on lõpule viidud:

- kui ettevõttes kahtlustatakse klassikalist lindude katku või Newcastle'i

haigust,

- kui ettevõttesse on toodud kodulinde või haudemune klassikalise lindude

katku või Newcastle'i haiguse nakkusega või kahtlusega ettevõttest,

- kui ettevõtte ja klassikalise lindude katku või Newcastle'i

puhkemiskoha vahel on olnud kontakt, mille kaudu nakkus võib edasi

kanduda;

c) kuni tehakse uued testid, kui vastavalt II ja III peatükis Salmonella pullorum'i,

Salmonella gallinarum'i, Salmonella arizonae, Mycoplasma gallisepticum'i või

Mycoplasmameleagridis'e nakkuse puhuks kehtestatud tingimustel teostatud

seire tulemused annavad põhjust kahtlustada nakkust;

d) kuni ametliku veterinaararsti nõutavate asjakohaste meetmete lõpliku

rakendamiseni, kui leitakse, et ettevõte ei vasta I peatüki punkti 1 alapunktide

a, b ja c nõuetele.

2. Heakskiit tuleb ära võtta:

a) kui ettevõttes ilmneb klassikaline lindude katk või Newcastle'i haigus;

b) kui teine asjakohane test kinnitab Salmonella pullorum'i, Salmonella

gallinarum'i, Salmonella arizonae, Mycoplasma gallisepticum'i või

Mycoplasmameleagridis'e olemasolu;

c) kui pärast ametliku veterinaararsti teist teadet ei ole võetud tarvitusele abinõusid

viimaks ettevõtet vastavusse I peatüki punkti 1 alapunktide a, b ja c nõuetega.

3. Heakskiidu tagasisaamise tingimused:

a) kui heakskiit on ära võetud klassikalise lindude katku või Newcastle'i haiguse

esinemise tõttu, võib selle taastada 21 päeva jooksul pärast

sanitaartapmisjärgset puhastust ja desinfektsiooni;

b) kui heakskiit on ära võetud infektsiooni tõttu, mille on põhjustanud:

i) Salmonella pullorum et gallinarum või Salmonella arizonae, võib seda

taastada pärast seda, kui ettevõttes tehtud kahe vähemalt 21 päevase vahega

testi tulemused on olnud negatiivsed, ja kui pärast nakatunud karja

sanitaartapmist on tehtud desinfektsioon;

ii) Mycoplasma gallisepticum või Mycoplasma meleagridis, võib seda

taastada pärast seda, kui kogu karjale tehtud kahe vähemalt 60 päevase

vahega testi tulemused on olnud negatiivsed.

III LISA

KODULINDUDE VAKTSINEERIMISE TINGIMUSED

Haudemune tootvate kodulindude vaktsineerimiseks kasutatavad vaktsiinid peavad:

- vastama "Euroopa farmakopöa" nõuetele;

- olema toodetud, testitud ja jaotatud ametliku järelvalve all.

Newcastle'i haiguse vastase vaktsiini kasutamise kriteeriumid tavavaktsineerimise raames võib kindlaks määrata komisjon.

IV LISA

ÜHENDUSESISESES KAUBANDUSES KASUTATAVAD VETERINAARTÕENDID

(Näidised 1 kuni 6)

NÄIDIS 1

EUROOPA ÜHENDUS HAUDEMUNAD

1. Saatja (täielik nimi ja aadress) VETERINAARTÕEND Nr ORIGINAAL

3. Vastuvõtja (täielik nimi ja aadress) - esimene: - viimane: 2. Päritoluliikmesriik:

4. PÄDEV ASUTUS:

MÄRKUSED: a) Iga haudemunade saadetise jaoks peab olema eraldi tõend. b) Tõendi originaal peab olema saadetisega kaasas kuni sihtkohani. 5. PÄDEV ASUTUS (KOHALIK):

7. Pealelaadimiskoht: 6. Ettevõtte aadress, kus munad koguti:

8. Transpordivahend:

9. Sihtkohaliikmesriik: Lõplik sihtkoht: 10. Ettevõtte heakskiidu number:

11. Kodulinnuliigid:

12. Tootmise eesmärk:

13. Saadetise tunnused:

a) Munade arv: b) Kogumiskuupäev: c) Päritolukarja tunnused: d) Liik:

14. Mina, allakirjutanud ametlik veterinaararst, tõendan, et: a) siinkirjeldatud munad vastavad nõukogu direktiivi 90/539/EMÜ artiklite 6, 7 ja 15 sätetele; b) (lisatõendid kooskõlas nõukogu direktiivi 90/539/EMÜ artiklitega 12, 13 ja 14.) .., .. (koht) (kuupäev) allkiri Pitser . nimi trükitähtedega . ametinimetus

NÄIDIS 2

EUROOPA ÜHENDUS ÜHEPÄEVASED TIBUD

1. Saatja (täielik nimi ja aadress) VETERINAARTÕEND Nr ORIGINAAL

3. Vastuvõtja (täielik nimi ja aadress) - esimene: - viimane: 2. Päritoluliikmesriik:

4. PÄDEV ASUTUS:

MÄRKUSED: a) Iga ühepäevaste tibude saadetise jaoks peab olema eraldi tõend. b) Tõendi originaal peab olema saadetisega kaasas kuni sihtkohani. 5. PÄDEV ASUTUS (KOHALIK):

7. Pealelaadimiskoht: 6. Ettevõtte aadress, kus tibud välja hauti:

8. Transpordivahend:

9. Sihtkohaliikmesriik: Lõplik sihtkoht: 10. Ettevõtte heakskiidu number:

11. Kodulinnuliigid:

12. Tootmise eesmärk:

13. Saadetise tunnused:

a) Tibude arv: b) Väljahaudumis- kuupäev: c) Päritoluettevõtte tunnused: d) Kategooria/ liik:

14. Mina, allakirjutanud ametlik veterinaararst, tõendan, et: a) siinkirjeldatud ühepäevased tibud vastavad nõukogu direktiivi 90/539/EMÜ artiklite 6, 8 ja 15 sätetele; b) (lisatõendid kooskõlas nõukogu direktiivi 90/539/EMÜ artiklitega 12, 13 ja 14.) .., .. (koht) (kuupäev) . allkiri Pitser .. nimi trükitähtedega . ametinimetus

NÄIDIS 3

EUROOPA ÜHENDUS TÕU- JA PRODUKTIIVLINNUD

1. Saatja (täielik nimi ja aadress) VETERINAARTÕEND Nr ORIGINAAL

3. Vastuvõtja (täielik nimi ja aadress) - esimene: - viimane: 2. Päritoluliikmesriik:

4. PÄDEV ASUTUS:

MÄRKUSED: a) Iga haudemunade saadetise jaoks peab olema eraldi tõend. b) Tõendi originaal peab olema saadetisega kaasas kuni sihtkohani. 5. PÄDEV ASUTUS (KOHALIK):

7. Pealelaadimiskoht: 6. Ettevõtte aadress, kus munad koguti:

8. Transpordivahend:

9. Sihtkohaliikmesriik: Lõplik sihtkoht: 10. Ettevõtte heakskiidu number:

11. Kodulinnuliigid:

12. Tootmise eesmärk:

13. Saadetise tunnused:

a) Kodulindude arv: b) Päritolukarja tunnused: c) Kategooria/ liik:

14. Mina, allakirjutanud ametlik veterinaararst, tõendan, et: a) siinkirjeldatud linnud vastavad nõukogu direktiivi 90/539/EMÜ artiklite 6, 9 ja 15 sätetele; b) lisatõendid kooskõlas nõukogu direktiivi 90/539/EMÜ artiklitega 12, 13 ja 14. .., .. (koht) (kuupäev) allkiri . Pitser nimi trükitähtedega . ametinimetus

NÄIDIS 4

EUROOPA ÜHENDUS KODULINNUD JA HAUDEMUNAD (VÄHEM KUI 20)

1. Saatja (täielik nimi ja aadress) VETERINAARTÕEND Nr ORIGINAAL

3. Vastuvõtja (täielik nimi ja aadress) - esimene: - viimane: 2. Päritoluliikmesriik:

4. PÄDEV ASUTUS:

MÄRKUSED: a) Iga kodulinnu- ja haudemunasaadetise jaoks peab olema eraldi tõend. b) Tõendi originaal peab olema saadetisega kaasas kuni sihtkohani. 5. PÄDEV ASUTUS (KOHALIK):

7. Pealelaadimiskoht: 6. Päritoluettevõtte või -majandi aadress:

8. Transpordivahend:

9. Sihtkohaliikmesriik: Lõplik sihtkoht: 10. Ettevõtte heakskiidu number(vajaduse korral):

11. Kodulinnuliigid:

12. Tootmise eesmärk:

13. Saadetise tunnused:

a) Kodulindude või haudemunade arv: b) Päritolukarja tunnused: c) Kategooria /liik:

14. Mina, allakirjutanud ametlik veterinaararst, tõendan, et: a) siinkirjeldatud linnud või haudemunad vastavad nõukogu direktiivi 90/539/EMÜ artikli 11 sätetele; b) lisatõendid kooskõlas nõukogu direktiivi 90/539/EMÜ artiklitega 12, 13 ja 14. .., .. (koht) (kuupäev) .. allkiri Pitser nimi trükitähtedega . ametinimetus

NÄIDIS 5

EUROOPA ÜHENDUS TAPALINNUD

1. Saatja (täielik nimi ja aadress) VETERINAARTÕEND Nr ORIGINAAL

3. Vastuvõtja (täielik nimi ja aadress) - esimene: - viimane: 2. Päritoluliikmesriik:

4. PÄDEV ASUTUS:

MÄRKUSED: a) Iga kodulinnusaadetise jaoks peab olema eraldi tõend. b) Tõendi originaal peab olema saadetisega kaasas kuni sihtkohani. 5. PÄDEV ASUTUS (KOHALIK):

7. Pealelaadimiskoht: 6. Päritoluettevõtte või -majandi aadress:

8. Transpordivahend:

9. Sihtkohaliikmesriik ja tapamaja: 10. Ettevõtte heakskiidu number (vajaduse korral):

11. Kodulinnuliigid:

12. Tootmise eesmärk:

13. Toote tunnused:

a) Kodulindude arv: b) Lindude umbkaudne vanus

14. Mina, allakirjutanud ametlik veterinaararst, tõendan, et: a) siinkirjeldatud linnud vastavad nõukogu direktiivi 90/539/EMÜ artikli 10 sätetele; b) lisatõendid kooskõlas nõukogu direktiivi 90/539/EMÜ artiklitega 12, 13 ja 14. .., .. (koht) (kuupäev) allkiri Pitser . nimi trükitähtedega . ametinimetus

NÄIDIS 6

EUROOPA ÜHENDUS ULUKLINDUDE TAASTOOTMISEKS PEETAVAD

LINNUD

1. Saatja (täielik nimi ja aadress) VETERINAARTÕEND Nr ORIGINAAL

3. Vastuvõtja (täielik nimi ja aadress) - esimene: - viimane: 2. Päritoluliikmesriik:

4. PÄDEV ASUTUS:

MÄRKUSED: a) Iga linnusaadetise jaoks peab olema eraldi tõend. b) Tõendi originaal peab olema saadetisega kaasas kuni sihtkohani. 5. PÄDEV ASUTUS (KOHALIK):

7. Pealelaadimiskoht: 6. Päritoluettevõtte või -majandi aadress:

8. Transpordivahend:

9. Sihtkohaliikmesriik: Lõplik sihtkoht: 10. Ettevõtte heakskiidunumber(vajaduse korral):

11. Linnuliigid:

12. Tootmise eesmärk:

13. Saadetise tunnused:

a) Lindude arv: b) Päritolukarja tunnused: c) Lindude umbkaudne vanus:

13. Mina, allakirjutanud ametlik veterinaararst, tõendan, et: a) siinkirjeldatud linnud vastavad nõukogu direktiivi 90/539/EMÜ artiklite 6, 9 ja 15 sätetele; b) lisatõendid kooskõlas nõukogu direktiivi 90/539/EMÜ artiklitega 12, 13 ja 14. .., .. (koht) (kuupäev) allkiri Pitser . nimi trükitähtedega . ametinimetus

V LISA

HAIGUSED, MILLEST TEATAMINE ON KOHUSTUSLIK

- Klassikaline lindude katk

- Newcastle'i haigus

1 EÜT C 89, 10.4.1989, lk 1.

2 EÜT C 260, 15.10.1990.

3 EÜT C 194, 31.7.1989, lk 11.

4 EÜT L 282, 1.11.1975, lk 100.

5 EÜT L 376, 31.12.1987, lk 20.

6 EÜT L 209, 17.8.1977, lk 1.

7 EÜT L 127, 16.5.1987, lk 18.

8 EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.