Nõukogu direktiiv,

21. november 1989,

liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi ning liikmesriikide haldusasutuste ja komisjoni koostöö kohta veterinaar- ja zootehnikaküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks

(89/608/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

põllumajandussektoris on veterinaaria ja zootehnika valdkonnas kehtestatud ulatuslikud eeskirjad;

ühtse põllumajanduspoliitika ja põllumajandustoodete ühisturu tõrgeteta toimimine ning võimalus kaotada piiridel veterinaarkontroll eesmärgiga luua sellisele kontrollile kuuluvate toodete siseturg muudab vajalikuks koostöö tugevdamise asutuste vahel, kes vastutavad liikmesriikides veterinaar- ja zootehnikaeeskirjade kohaldamise eest;

seetõttu on vaja kehtestada eeskirjad, mille kohaselt liikmesriikide pädevad asutused peavad osutama üksteisele vastastikust abi ja tegema koostööd komisjoniga, et tagada veterinaar- ja zootehnikaeeskirjade nõuetekohane kohaldamine, eelkõige vältides ja avastades selliste eeskirjade rikkumisi ning selgitades välja tegevused, mis on või tunduvad olevat nende eeskirjadega vastuolus;

nende eeskirjade kehtestamisel tuleks nii palju kui võimalik aluseks võtta ühenduse sätted, mis on kehtestatud nõukogu 19. mai 1981. aasta määrusega (EMÜ) nr 1468/81 liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi ning liikmesriikide haldusasutuste ja komisjoni koostöö kohta tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks, [4] muudetud määrusega (EMÜ) nr 945/87; [5] arvesse tuleb võtta ka sanitaareeskirjade spetsiifikat,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis sätestatakse viisid, kuidas veterinaar- ja zootehnikaküsimusi käsitlevate õigusaktide järelevalve eest vastutavad liikmesriikide pädevad asutused teevad koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega ning komisjoni vastavate talitustega, et tagada nende õigusaktide järgimine.

Artikkel 2

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

- veterinaarküsimusi käsitlevad õigusaktid – kõik ühenduse õigusaktid ning õigusaktid, mis aitavad kaasa nende ühenduse eeskirjade kohaldamisele, mis reguleerivad loomade ja inimeste tervishoidu seoses veterinaarsektori, loomade tervisekontrolli, liha ja teiste loomsete saaduste ning loomakaitsega,

- zootehnikaküsimusi käsitlevad õigusaktid – kõik ühenduse õigusaktid ning õigusaktid, mis aitavad kaasa ühenduse zootehnikaküsimusi käsitlevate eeskirjade kohaldamisele,

- taotluse esitanud asutus – liikmesriigi pädev asutus, kes esitab abitaotluse,

- taotluse saanud asutus – liikmesriigi pädev asutus, kellele abitaotlus esitatakse.

2. Iga liikmesriik esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile artiklis 1 nimetatud pädevate asutuste nimekirja.

Artikkel 3

Käesolevas direktiivis sätestatud abistamiskohustus ei hõlma kohustust esitada teavet või dokumente, mille artiklis 1 nimetatud pädevad asutused on saanud õigusasutuste taotlusel kasutatud volituste alusel.

Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võib abitaotluse korral sellise teabe või dokumendid siiski esitada, kui õigusasutus, kellega selles küsimuses konsulteeritakse, annab oma nõusoleku.

I JAOTIS

Abistamine taotluse korral

Artikkel 4

1. Kui asutus esitab nõuetekohaselt põhjendatud taotluse, peab taotluse saanud asutus:

- esitama taotluse esitanud asutusele kõik sellised andmed, tõendid, dokumendid või nende tõestatud koopiad, mis on tema valduses või mille ta võib saada lõikes 2 kirjeldatud viisil ning mis võimaldavad tal kontrollida, kas veterinaar- ja zootehnikaküsimusi käsitlevaid õigusakte täidetakse,

- uurima vajaduse korral taotluse esitanud asutuse esitatud faktide õigsust ja teatama talle uurimise tulemused, sh selliseks uurimiseks vajaliku teabe.

2. Selle teabe hankimiseks tuleb taotluse saanud asutusel või haldusasutusel, kelle poole ta pöördus, toimida nii, nagu tegutseks ta omal algatusel või oma riigi teise ametiasutuse taotlusel.

Artikkel 5

1. Taotluse esitanud asutuse taotlusel ning järgides oma asukohaliikmesriigis kehtivaid eeskirju, teavitab või laseb teavitada taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutust kõigist pädevate asutuste juriidilistest dokumentidest või otsustest, mis on seotud veterinaar- või zootehnikaküsimusi käsitlevate õigusaktide kohaldamisega.

2. Teatamise taotlusega, kus nimetatakse teatamisele kuuluva akti või otsuse teema, peab taotluse saanud asutuse taotlusel kaasas olema tõlge taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

Artikkel 6

Taotluse esitanud asutuse taotlusel teostab taotluse saanud asutus järelevalvet või korraldab järelevalve või selle tugevdamise oma tegevuspiirkonnas, kus sellist eeskirjade eiramist kahtlustatakse, eelkõige järgmise üle:

a) ettevõtted;

b) kohad, kus kaubavarusid kogutakse;

c) kaupade teadaolev liikumine;

d) transpordivahendid.

Artikkel 7

Taotluse saanud asutus annab taotluse esitanud asutuse nõudel talle mis tahes asjakohast teavet, mis on tema valduses või mille ta saab artikli 4 lõike 2 kohaselt, eelkõige selliste aruannete ja muude dokumentide või nende tõestatud koopiate või väljavõtete näol, mis käsitlevad tegelikult avastatud toiminguid, mis taotluse esitanud asutuse arvates on vastuolus veterinaar- või zootehnikaküsimusi käsitlevate õigusaktidega.

II JAOTIS

Abistamine omal algatusel

Artikkel 8

1. Iga liikmesriigi pädevad asutused on kohustatud vastavalt lõikele 2 abistama teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ilma viimaste eelneva taotluseta.

2. Kui nad peavad seda asjakohaseks seoses veterinaar- või zootehnikaküsimusi käsitlevate õigusaktide järgimisega, peavad liikmesriikide pädevad asutused:

a) teostama nii palju kui võimalik artiklis 6 viidatud järelevalvet või korraldama sellise järelevalve;

b) edastama teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele niipea kui võimalik kogu olemasoleva teabe, eelkõige selliste aruannete ja teiste dokumentide või nende tõestatud koopiate või väljavõtete näol, mis käsitlevad toiminguid, mis on või võivad olla vastuolus veterinaar- või zootehnikaküsimusi käsitlevate õigusaktidega, eelkõige teabe selliste toimingute sooritamise viiside ja meetodite kohta.

III JAOTIS

Lõppsätted

Artikkel 9

1. Iga liikmesriigi pädevad asutused edastavad komisjonile niipea, kui see on neile kättesaadav:

a) nende arvates asjakohase teabe, mis käsitleb järgmist:

- kaubad, millega on tehtud või võib olla tehtud tehinguid, mis on vastuolus veterinaar- või zootehnikaküsimusi käsitlevate õigusaktidega,

- meetodid või protseduurid, mida on kasutatud või võib olla kasutatud nende õigusaktide vastaselt;

b) teave puuduste või lünkade kohta nimetatud õigusaktides, mis on ilmnenud nende õigusaktide kohaldamisel.

2. Komisjon edastab liikmesriikide pädevatele asutustele niipea, kui see on talle kättesaadav, mis tahes teabe, mis võimaldab järgida kehtestatavaid veterinaar- ja zootehnikaküsimusi käsitlevaid õigusakte.

Artikkel 10

1. Kui liikmesriigi pädevad asutused saavad teada toimingutest, mis on või võivad olla vastuolus veterinaar- või zootehnikaküsimusi käsitlevate eeskirjadega ja mis pakuvad erilist huvi ühenduse tasandil, eelkõige kui:

- nimetatud rikkumine ulatub või võib ulatuda teistesse liikmesriikidesse,

- nimetatud asutuste arvates on samalaadseid toiminguid tõenäoliselt tehtud ka teistes liikmesriikides,

edastavad need asutused komisjonile niipea kui võimalik kas omal algatusel või komisjoni põhjendatud taotluse alusel kogu asjakohase teabe, vajaduse korral selliste dokumentide või nende koopiate või väljavõtete näol, mis on vajalikud faktide kindlakstegemiseks, et võimaldada komisjonil kooskõlastada liikmesriikide võetavaid meetmeid.

Komisjon edastab kõnealuse teabe teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

2. Kui lõikes 1 nimetatud teave käsitleb juhtumeid, mis tõenäoliselt kujutavad ohtu inimeste tervisele, ning teised ennetusmeetodid puuduvad, võidakse kõnealune teave pärast poolte ja komisjoni ühendusevõttu põhjendatult avalikustada.

3. Füüsiliste ja juriidiliste isikutega seotud teavet edastatakse lõike 1 kohaselt ainult sel määral, mis on hädavajalik veterinaar- või zootehnikaküsimusi käsitlevate õigusaktidega vastuolus olevate toimingute avastamiseks.

4. Kui liikmesriigi pädevad asutused toetuvad lõikele 1, ei pea nad edastama artikli 8 lõike 2 punktis b ja artiklis 9 sätestatud teavet teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele.

Artikkel 11

Alalises veterinaarkomitees või alalises zootehnikakomitees kokkutulnud komisjon ja liikmesriigid peavad:

- vaatama läbi käesoleva direktiiviga ettenähtud vastastikuse abi kokkulepete üldise toimimise,

- vaatama läbi komisjonile artiklite 9 ja 10 kohaselt edastatud asjakohase teabe ning sellise teavitamise menetluse, et teha järeldusi.

Sellise läbivaatamise alusel peab komisjon vajaduse korral tegema ettepanekuid kehtivate ühenduse õigusaktide muutmiseks või uute õigusaktide koostamiseks.

Artikkel 12

Käesoleva direktiivi kohaldamise eesmärgil võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et:

a) tagada artiklis 1 nimetatud pädevate asutuste vaheline tõrgeteta sisemine kooskõlastatus;

b) seada omavahelistes suhetes vajaduse korral sisse just selleks eesmärgiks volitatud asutuste otsene koostöö.

Artikkel 13

1. Käesoleva direktiiviga ei kohustata liikmesriikide pädevaid asutusi andma üksteisele abi, kui see tõenäoliselt kahjustaks riiklikku poliitikat või nende asukohariigi muid põhihuve.

2. Abistamisest keeldumist tuleb põhjendada.

Artikkel 14

Käesolevas direktiivis sätestatud dokumente võib asendada mis tahes elektroonilises vormis oleva teabega, mis on koostatud samal eesmärgil.

Artikkel 15

1. Käesoleva direktiivi alusel mis tahes vormis edastatud teave on konfidentsiaalne. Kõnealuse teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele nii neid saava liikmesriigi siseriiklike õigusaktide kui ka ühenduse asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt.

Esimeses lõigus nimetatud teavet ei tohi eelkõige edastada muudele isikutele kui neile, kelle ametiülesanded liikmesriigis või ühenduse institutsioonides nõuavad juurdepääsu nimetatud teabele. Samuti ei tohi seda teavet kasutada muudel eesmärkidel peale käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide, välja arvatud juhul, kui teavet andev asutus on andnud selleks selgesõnalise nõusoleku ja kui teabe saanud asutuse asukohaliikmesriigi kehtivates õigusaktides ei ole selline teavitamine või kasutamine keelatud.

Käesoleva direktiiviga ettenähtud teave edastatakse taotluse esitanud asutusele vaid ulatuses, mis ei ole vastuolus taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigis kehtivate õigusaktidega.

Liikmesriigid tagavad, et vastastikuse abi kava raames saadud teave jääb konfidentsiaalseks ka siis, kui küsimuse käsitlemine on lõppenud.

2. Lõige 1 ei takista käesoleva direktiivi kohaselt saadud teabe kasutamist mis tahes õiguslikes meetmetes või kohtumenetlustes, mis on hiljem algatatud veterinaar- ja zootehnikaküsimusi käsitlevate õigusaktide mittejärgimise tõttu, või ühenduse rahalisi vahendeid kahjustavate rikkumiste vältimiseks ja avastamiseks.

Teabe esitanud pädevat asutust teavitatakse viivitamata sellisest kasutamisest.

Artikkel 16

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike veterinaarasutuste ja kolmandate riikide vahelistest kahepoolsetest vastastikuse abi lepingutest.

Komisjon omakorda teavitab liikmesriike sama laadi lepingutest, mille ta sõlmib kolmandate riikidega.

Artikkel 17

Liikmesriigid loobuvad vastastikku kõikidest käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud kulude hüvitamise nõuetest, välja arvatud vajaduse korral ekspertidele makstavate tasude puhul.

Artikkel 18

Käesolev määrus ei mõjuta kriminaalasjades vastastikust abi reguleerivate eeskirjade kohaldamist liikmesriikides.

Artikkel 19

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 1. juulit 1991. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Artikkel 20

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. november 1989

Nõukogu nimel

eesistuja

H. Nallet

[1] EÜT C 225, 31.8.1988, lk 4.

[2] EÜT C 326, 19.12.1988, lk 28.

[3] EÜT C 56, 6.3.1989, lk 7.

[4] EÜT L 144, 2.6.1981, lk 1.

[5] EÜT L 90, 2.4.1987, lk 3.

--------------------------------------------------