Nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88,

29. veebruar 1988,

põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamise kohta aastatel 1988-1997

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekuid, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

ning arvestades, et:

põllumajandusettevõtete struktuuri suundumused on ühise põllumajanduspoliitika arengus oluline tegur; alates 1966/67. aastast läbiviidud põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevaid ühenduse uuringuid tuleks jätkata;

kõnealuseid suundumusi saab ühenduse tasandil uurida üksnes siis, kui võrreldavaid andmeid on kõigist liikmesriikidest; seega tuleb jätkata seniseid jõupingutusi ühtlustamisel ja sünkroniseerimisel;

liikmesriikide ja komisjoni töökoormust selle ülesande täitmisel tuleks vähendada nii palju kui võimalik;

varasemate selliste struktuuriuuringute jaoks sätestatud näitajad, määratlused ja geograafilised üksused tuleks võimaluse korral säilitada;

ajavahemikus 1993-1997 uuritavate näitajate kindlaksmääramisel tuleb püüda vähendada uuringutega seotud inimeste töökoormust nii palju kui võimalik;

ühenduse põllumajanduse olukorra hindamiseks ja põllumajandusstruktuuride suundumuste jälgimiseks tuleb korrapäraste ajavahemike järel läbi viia statistilised uuringud põllumajandusettevõtetes, mis kasutavad põllumajanduseks teatavat maa-ala või toodavad teatava osa müügiks või mille toodang ületab teatava füüsilise piiri;

silmas pidades liikmesriikide statistikateenistuste erinevust, valikuuringute meetodite tõhusust ja vajadust saada usaldusväärset teavet mõistliku hinnaga, tuleks liikmesriikidel lubada otsustada, kas viia uuringud läbi kõikselt või valikuliselt, tingimusel et juhusliku valimiga uuringute tulemused on nõutud tasanditel usaldusväärsed;

vähemalt kord kümne aasta jooksul on siiski vaja läbi viia kõigi põllumajandusettevõtete loendus (kõikne uuring), et ajakohastada ettevõtete andmebaase ning muud valikuuringute stratifitseerimiseks vajalikku teavet;

1989/90. aasta ühenduse loendusel kasutatavate protseduuride kindlaksmääramisel tuleb niipalju kui võimalik arvesse võtta ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) soovitust viia läbi ülemaailmne põllumajandusloendus 1990. aasta paiku;

põllumajanduspoliitika nõuete täitmiseks tuleb liikmesriikide statistikaametid ja komisjon varustada uue, eelmisest paindlikuma ja kiirema andmeanalüüsi ja uuringu tulemuste levitamise süsteemiga, leevendades samal ajal liikmesriikide töökoormust;

tuleks hõlbustada asjakohaste menetluste sisseseadmist, mis võimaldavad komisjonil ja liikmesriikidel kõige tõhusamalt kasutada põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate uuringute käigus kogutud andmetest koostatud statistikat;

üksikandmed on statistiliselt konfidentsiaalsed;

uuringute kasutamise ja nende tulemuste levitamise uue süsteemi rakendamisel on vaja:

- võtta arvesse liikmesriikide riiklike statistikaametite peadirektorite seisukohta statistika konfidentsiaalsuse eeskirjade ettevalmistamise küsimuses,

- tagada andmete analüüsimisel tihe koostöö liikmesriikide vahel;

Euroopa Ühenduste Statistikaameti kooskõlastav roll on vajalik kõnealuse valdkonna teabele esitatavate ühenduse nõuete järgimiseks ning saadud tulemuste ühtse analüüsi tagamiseks;

kõnealuste uuringute läbiviimine nõuab nii liikmesriikidelt kui komisjonilt mitme aasta jooksul märkimisväärseid rahalisi vahendeid, millest suur osa kasutatakse ühenduse nõuete täitmiseks; seepärast tuleks ette näha ühenduse toetus kõnealuse programmi toetamiseks;

käesoleva määruse sätete rakendamise hõlbustamiseks tuleks jätkata liikmesriikide ja komisjoni vahelist tihedat koostööd, mis eelkõige peaks toimuma otsusega 72/279/EMÜ [3] loodud alalise põllumajandusstatistika komitee kaudu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühenduse statistiliste uuringute programmi osana viivad liikmesriigid oma territooriumil ajavahemikus 1988-1997 läbi põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevad uuringud (edaspidi "uuringud"). Kõnealuste uuringute ajavahemikud on sätestatud artiklites 2 ja 3.

Artikkel 2

1. Kooskõlas FAO soovitusega ülemaailmse põllumajandusloenduse korraldamise kohta viivad liikmesriigid põhiuuringu läbi ajavahemikus 1. detsembrist 1988 kuni 1. märtsini 1991 ühes või mitmes etapis kõikide põllumajandusettevõtete üldise loendusena (kõikne uuring). Kõnealune uuring käsitleb 1989. või 1990. aastal koristatavale saagile vastavat viljelusaastat.

Liikmesriigid võivad teatavate näitajate puhul kasutada juhusliku valimiga valikuuringuid (edaspidi "valikuuring"); nende uuringutega saadud tulemused ekstrapoleeritakse.

2. Liikmesriigid võivad põhiuuringu läbiviimise kõige rohkem 12 kuud ettepoole tuua või edasi lükata; sellisel juhul viivad nad ühe viljelusaasta (1989/90) puhul lisaks põhiuuringule läbi ka valikuuringu.

Artikkel 3

Järgmised põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevad uuringud viiakse läbi ühes või mitmes etapis kõiksete või valikuuringutena:

a) ajavahemikus 1. detsembrist 1992 kuni 1. märtsini 1994 uuring, mis käsitleb 1993. aastal koristatavale saagile vastavat viljelusaastat (1993. aasta struktuuriuuring);

b) ajavahemikus 1. detsembrist 1994 kuni 1. märtsini 1996 uuring, mis käsitleb 1995. aastal koristatavale saagile vastavat viljelusaastat (1995. aasta struktuuriuuring); ja

c) ajavahemikus 1. detsembrist 1996 kuni 1. märtsini 1998 uuring, mis käsitleb 1997. aastal koristatavale saagile vastavat viljelusaastat (1997. struktuuriuuring).

Artikkel 4

Valikuuringuid läbiviivad liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed usaldusväärsete tulemuste saamiseks järgmistel nõutud tasanditel:

- artiklis 8 osutatud piirkonnad,

- artiklis 8 osutatud alad (üksnes põhiuuringu puhul)

ning juhul, kui need on kohalikul tasandil olulised:

- direktiivi 75/268/EMÜ [4] (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 797/85 [5] artiklis 3 määratletud "ebasoodsamad põllumajanduspiirkonnad" ja sama artikli lõikes 3 määratletud "mägialad",

- otsuses 85/377/EMÜ [6] määratletud peamised põllumajanduslikud tootmisviisid,

- samas otsuses määratletud teatavad põllumajanduslikud tootmisviisid.

Artikkel 5

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) põllumajandusettevõte — ühtse juhtimisega tehniliselt ja majanduslikult ühtne üksus, mis toodab põllumajandussaadusi;

b) põllumajanduseks kasutatav maa-ala — kogu maa-ala, mis hõlmab viljelusmaad, pikaajalisi kultuurkarjamaid ja heinamaid ning pikaajaliste kultuuride ning koduaia all olevat maad.

Artikkel 6

Uuringud hõlmavad:

a) põllumajandusettevõtteid, kus põllumajanduseks kasutatav maa-ala on vähemalt 1 hektar;

b) põllumajandusettevõtteid, kus põllumajanduseks kasutatav maa-ala on väiksem kui 1 hektar, juhul kui teatav osa ettevõtte toodangust läheb müügiks või kui tootmisüksus ületab teatava füüsilise piiri.

Liikmesriigid, kes kasutavad erinevat vaatluskünnist, on kohustatud määrama kõnealuse künnise kindlaks tasemel, millega jäetakse välja üksnes väikseimad põllumajandusettevõtted, mis annavad kokku kuni 1 % kogu kõnealuse liikmesriigi standardsest brutomarginaalist otsuses 85/377/EMÜ määratletud tähenduses.

Enne uuringute läbiviimist teavitavad liikmesriigid komisjoni meetoditest, mida kasutati künniste kindlaksmääramisel.

Artikkel 7

1. Segakultuuride puhul jaotatakse põllumajanduseks kasutatav maa-ala erinevate kultuuride vahel võrdeliselt nende all oleva maa-alaga.

Liikmesriigid kehtestavad kooskõlas komisjoniga kõnealuse jaotamise menetluse ja vajaduse korral erandid üldreeglist.

Lisaks sellele registreeritakse segakultuuride kasvatamiseks kasutatav maa-ala põllumajanduskõlvikust eraldi vastavalt I lisas loetletud rühmadele.

2. Järelkultuuride kasvatamiseks kasutatav maa-ala registreeritakse põllumajanduskõlvikust eraldi.

Järelkultuurid nummerdatakse vastavalt I lisas loetletud rühmadele.

Artikkel 8

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada käesolevas määruses osutatud uuringutega kogutava teabe vastavus I lisas loetletud näitajatele. Kõnealusesse loetelusse tehtavad muudatused aastatel 1993-1997 läbiviidatavate uuringute puhul määratakse kindlaks artiklis 15 sätestatud korras.

2. Näitajaid ning piirkondi ja alasid käsitlevad määratlused on sätestatud otsuses 83/461/EMÜ, [7] muudetud otsustega 85/622/EMÜ [8] ja 85/643/EMÜ; [9] muudatused kiidetakse heaks artiklis 15 sätestatud korras.

3. Kui ühenduse põllumajandusettevõtete liigituse kohaldamiseks teatavates liikmesriikides on kehtestatud teatavate I lisas loetletud näitajate alajaotuste standardsed brutomarginaalid, koguvad asjaomased liikmesriigid kogu teabe, mis on vajalik kõnealuste standardsete brutomarginaalide kohaldamiseks.

Artikkel 9

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et oma territooriumil uuringud läbi viia. Eelkõige:

a) koostavad nad küsimustikud artikli 8 lõikes 1 nimetatud näitajate loetelus sätestatud teabe kogumiseks;

b) kontrollivad nad, kas küsimustikud on täielikult täidetud ja kas vastused on usaldusväärsed; kui vajalik ja võimalik, lisavad nad puuduvad andmed ning parandavad ebaõiged andmed.

Artikkel 10

Liikmesriigid edastavad Euroopa Ühenduste Statistikaametile artikli 8 lõikes 1 nimetatud teabe, mis on saadud loendusel ja valikuuringutel II lisas kirjeldatud korras, edaspidi "Eurofarmi projekt".

Artikkel 11

Liikmesriigid edastavad Euroopa Ühenduste Statistikaametile kogu teabe, mida viimane võib vajada käesoleva määrusega hõlmatud uuringute korraldamiseks ja metoodika väljatöötamiseks; eelkõige esitavad nad üksikasjad kohapealse andmekogumise ajakava kohta.

Artikkel 12

Eurofarmi projekti raames vastutab Euroopa Ühenduste Statistikaamet uuringu koondtulemuste levitamise eest. Kõnealuse levitamise praktilised üksikasjad lepitakse kokku asjaomaste komiteede ja töörühmadega.

Artikkel 13

Iga kolme aasta järel ning esimest korda hiljemalt 31. detsembril 1992 esitab komisjon nõukogule aruande Eurofarmi projekti toimimise kohta. Komisjon esitab vajaduse korral käesolevas määruses tehtavad muudatused.

Artikkel 14

1. Põhiuuringu ja artiklis 3 osutatud uuringute läbiviimisel tekkinud kulud hüvitatakse 20 eküü ulatuses iga põllumajandusettevõtte eest, mille kohta on Euroopa Ühenduste Statistikaametile saadetud täielikud uuringutulemused, sealjuures on suurim hüvitatav summa uuringu kohta:

- Luksemburgis 100000 eküüd,

- Belgias ja Taanis 500000 eküüd,

- Madalmaades 700000 eküüd,

- Iirimaal 1100000 eküüd,

- Ühendkuningriigis 1300000 eküüd,

- Saksamaal, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias ja Portugalis 2000000 eküüd.

Kõigi nelja uuringuga seotud assigneeringute kalkulatsioon kantakse Euroopa ühenduste üldeelarvesse.

2. Eurofarmi projekti arendamiseks ja juhtimiseks vajalikuks peetavad rahalised vahendid antakse komisjonile järgmiste aastaste maksimumsummade ulatuses:

- 480000 eküüd 1989. aasta kohta,

- 480000 eküüd 1990. aasta kohta,

- 240000 eküüd 1991. aasta kohta,

- 80000 eküüd aastate 1992-1998 kohta,

ja kantakse Euroopa ühenduste üldeelarvesse.

Artikkel 15

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, esitab komitee eesistuja küsimuse kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel alalisele põllumajandusstatistika komiteele (edaspidi "komitee").

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja küsimuse kiireloomulisusest lähtuvalt, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamused võetakse vastu 54 poolthäälega, liikmesriikide hääli arvestatakse asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 sätestatud korras. Eesistuja ei hääleta.

3. Komisjon võtab vastu meetmed, mida kohaldatakse viivitamata. Kui kõnealused meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas, esitab komisjon need viivitamatult nõukogule; sellisel juhul võib komisjon lükata vastuvõetud meetmete kohaldamise edasi kuni ühe kuu võrra alates meetmete nõukogule esitamise kuupäevast.

Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega võtta ühe kuu jooksul vastu teistsuguse otsuse.

Artikkel 16

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. veebruar 1988

Nõukogu nimel

eesistuja

W. von Geldern

[1] EÜT C 179, 8.7.1987, lk 3 ja EÜT C 4, 8.1.1988, lk 10.

[2] EÜT C 305, 16.11.1987, lk 147.

[3] EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.

[4] EÜT L 128, 19.5.1975, lk 1.

[5] EÜT L 93, 30.3.1985, lk 1.

[6] EÜT L 220, 17.8.1985, lk 1.

[7] EÜT L 251, 12.9.1983, lk 100.

[8] EÜT L 379, 31.12.1985, lk 15.

[9] EÜT L 379, 31.12.1985, lk 61.

--------------------------------------------------

I LISA

NÄITAJATE LOETELU

A.Põllumajandusettevõtte geograafiline asukoht

01Uuringu piirkond | |

02Ebasoodsam piirkond | jah/ei |

a)mägipiirkond | jah/ei |

B.Põllumajandusettevõtte juriidiline isik ja juhtimine (vaatluspäeval)

01Kas põllumajandusettevõtte eest õiguslikult ja majanduslikult vastutav isik on füüsiline isik? | jah/ei |

02Kui vastus on jah, siis kas kõnealune isik (omanik) on ka ettevõtte juht? | jah/ei |

a)Kui vastus küsimusele B/02 on ei, siis kas ettevõtte juht on omaniku perekonnaliige? | jah/ei |

03Juhi põllumajanduslik väljaõpe | |

—üksnes praktiline kogemus | jah/ei |

—baasväljaõpe | jah/ei |

—täielik põllumajandusalane väljaõpe | jah/ei |

04Kas põllumajandusettevõtte juhtimiseks peetakse raamatupidamisarvestust? | jah/ei |

C.Põllumajandusettevõtte valdusvorm (omaniku suhtes) ja jagunemine

Põllumajandusmaa, mida kasutatakse: | ha/a |

01omaniku poolt | …/ … |

02rendisuhte alusel | …/ … |

03loonusrendisuhte alusel | …/ … |

| maatükkide arv |

04põllumajanduskõlvikut moodustavate maatükkide arv | …/ … |

| ha/a |

D.Põllumaa

Terade (sh seemne) saamiseks kasvatatav teravili | …/ … |

01Tavaline ja speltanisu | …/ … |

02Kõva nisu | …/ … |

03Rukis | …/ … |

04Oder | …/ … |

05Kaer | …/ … |

06Teramais | …/ … |

07Riis | …/ … |

08Muu teravili | …/ … |

| ha/a |

09Terade (sh seemne ning teravilja ja kuivatatud kaunviljade segude) saamiseks kasutatavad kuivatatud kaunviljad | …/ … |

a)sellest puhtad söödakultuurid: hernes, põlduba, vikk, maguslupiin | …/… |

b)muu (puhtad või segakultuurid) | …/… |

10Kartul (sh varajane ja seemnekartul) | …/ … |

11Suhkrupeet (välja arvatud seeme) | …/ … |

12Söödajuurvili (välja arvatud seeme) | …/ … |

13Tehnilised kultuurid (sh rohtsete õlitaimede seeme; v.a kiudtaimede, humala, tubaka jt tehniliste kultuuride seeme) | …/ … |

sellest: | |

a)tubakas | …/… |

b)humal | …/… |

c)puuvill | …/… |

d)muud õliseemnetaimed või kiudtaimed ja muud tehnilised kultuurid | |

i)õliseeme (kokku) | …/… |

sellest: | |

—raps ja rüps | …/… |

—päevalill | …/ … |

—soja | …/ … |

ii)aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed | …/… |

iii)muud tehnilised kultuurid | …/… |

sellest: | |

—suhkruroog | …/ … |

Värske köögivili, melon, maasikas: | |

14— avamaal või madala | |

(ligipääsmatu) kaitsekatte all | …/ … |

sellest: | |

a)avamaa | …/… |

b)aiamaa | …/… |

15— klaas- või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all | …/ … |

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid): | |

16— avamaal või madala (ligipääsmatu) kaitsekatte all | …/ … |

17— klaas- või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all | …/ … |

18Söödataimed: | …/ … |

a)ajutine rohumaa | …/… |

b)muu | …/… |

| ha/a |

19Põllumaa seemned ja seemikud (v.a teraviljad, kuivatatud kaunviljad, kartul ja õliseemnetaimed) | …/ … |

20Muud põllukultuurid | …/ … |

21Kesamaa | …/ … |

E.Koduaed | …/ … |

F.Pikaajaline kultuurkarjamaa ja heinamaa | …/ … |

01Karjamaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa | …/ … |

02Looduslik rohumaa | …/ … |

G.Pikaajalised kultuurid

01Puuvilja- ja marjaistandikud | …/ … |

a)värsked parasvöötme puuvilja- ja marjasordid | …/… |

b)lähistroopikavöötme puuvilja- ja marjasordid | … / … |

c)pähklid | … / … |

02Tsitruseliste istandikud | …/ … |

03Oliiviistandikud | …/ … |

a)kus tavapäraselt toodetakse lauaoliive | …/… |

b)kus tavapäraselt toodetakse oliive õli tootmiseks | …/… |

04Viinamarjaistandikud | …/ … |

kus tavapäraselt toodetakse: | |

a)kvaliteetveini | …/… |

b)muid veine | …/… |

c)lauaviinamarju | …/… |

d)rosinaid | …/… |

05Puukoolid | …/ … |

06Muud pikaajalised kultuurid | …/ … |

07Pikaajalised katmikalakultuurid | …/ … |

H.Muu maa

01 + 03Kasutamata põllumajandusmaa (majanduslikel, sotsiaalsetel vm põhjustel enam mitte haritav põllumajandusmaa, mida ei kasutata külvikorrasüsteemis) ja muu maa (hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, viljatu maa, kaljude jms all olev maa) | …/… |

| ha/a |

02Metsamaa | …/ … |

sellest: | …/ … |

a)mittetulundusmets | …/… |

b)tulundusmets | …/… |

ja/või | |

c)heitlehised puud | …/… |

d)okaspuud | …/… |

e)segamets | …/… |

I.Segu- ja järelkultuurid, seened, niisutamine, kasvuhooned

01Järelkultuurid (v.a köögiviljakultuurid ja katmikalakultuurid) | …/ … |

sellest: | |

a)söödaks mittetarvitatav teravili (D/01–D/08) | …/… |

b)söödaks mittetarvitatavad kuivatatud kaunviljad (D/09) | …/… |

c)söödaks mittetarvitatavad õliseemnetaimed (D/13 i) | …/… |

d)muud järelkultuurid | …/… |

02Seened | …/ … |

03Niisutatud ala | …/ … |

a)kogu niisutatav ala | …/… |

b)haritav maa, mida niisutatakse vähemalt kord aastas | …/… |

vähemalt kord aastas: | |

1)kõva nisu | …/… |

2)mais | …/… |

3)kartul | …/… |

4)suhkrupeet | …/… |

5)päevalill | …/… |

6)soja | …/… |

7)söödakultuurid | …/… |

8)puuvilja- ja marjaaiad | …/… |

9)tsitrusviljad | …/… |

10)viinapuud | …/ … |

04Kasutatavate kasvuhoonete all olev maa-ala | …/ … |

05Segukultuurid | …/ … |

a)põllumajanduskultuurid (s.h karjamaa ja heinamaa) — metsataimed | …/… |

b)pikaajalised kultuurid — üheaastased kultuurid | …/… |

c)pikaajalised kultuurid — pikaajalised kultuurid | …/… |

d)muud segukultuurid | …/… |

J.Kari (vaatluspäeval) | Loomade arv |

01Hobuslased | … |

Veised: | |

02Alla aasta vanused | … |

a)pullid | … |

b)lehmad | … |

Vähemalt 1-aastased, kuid alla 2-aastased | … |

03Pullid | … |

04Lehmad | … |

Vähemalt 2-aastased: | … |

05Pullid | … |

06Mullikad | … |

07Lüpsilehmad | … |

08Muud lehmad | … |

Lambad ja kitsed: | … |

09Lambad (igas vanuses) | … |

a)tõuuted | … |

b)muud lambad | … |

10Kitsed (igas vanuses) | … |

a)tõuuted | … |

b)muud kitsed | … |

Sead: | |

11Põrsad eluskaaluga alla 20 kg | … |

12Tõuemised kaaluga vähemalt 50 kg | … |

13Muud sead | … |

Kodulinnud: | |

14Broilerid | … |

15Munakanad | … |

16Muud kodulinnud (pardid, kalkunid, haned, pärlkanad) | … |

17Küülikud, emastõuloomad | … |

| Tarude arv |

18Mesilased | … |

19Muu kari | Jah/ei |

K.Traktorid, kultivaatorid, masinad ja seadmed

+++++ TIFF +++++

| |

01Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid |

02Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid |

03Kombainid |

04Silokombainid |

05Kartulikombainid (täielikult mehhaniseeritud) |

06Suhkrupeedikombainid (täielikult mehhaniseeritud) |

07Kas on püsivaid või teisaldatavaid lüpsiseadmeid? |

08Kas on eraldi lüpsiplats? |

08a)Kui vastus on jah, siis kas see on täisautomaatne? |

L.Põllumajandusettevõtte tööjõud

(vaatluspäevale eelnenud 12 kuu jooksul)

+++++ TIFF +++++

|

+++++ TIFF +++++

|

--------------------------------------------------

II LISA

EUROFARMI PROJEKT

Kirjeldus ja sisu

1. Eurofarmi projekt on andmebaaside kogum, mida kasutatakse põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute andmete töötlemiseks riikliku ja ühenduse põllumajanduspoliitika tarbeks.

Projekti kavandavad ja rakendavad liikmesriikide ja komisjoni statistikateenistused komisjoni toetusel tihedas koostöös.

2. Eurofarmi andmebaasid on järgmised:

- üksikandmete baas (BDI), mis vastavalt liikmesriikide eelistusele sisaldab anonüümseid andmeid kõigi põllumajandusettevõtete või vaadeldud põllumajandusettevõtete esindava valimi kohta ning mis on piisav analüüside tegemiseks käesoleva määruse artiklis 4 täpsustatud geograafilisel tasandil,

- koondandmebaas (BDT), mis sisaldab uuringu tulemusi statistiliste tabelitena. Koondandmebaasi sisu otsustatakse käesoleva määruse artiklis 15 sätestatud korras.

Andmebaaside asukoht

3. Kõikide liikmesriikide, välja arvatud Saksamaa puhul asub üksikandmete baas komisjoni andmetöötluskeskuses. Andmebaasile ligipääsu ja baasi haldamise eest vastutab üksnes Euroopa Ühenduste Statistikaamet.

4. Koondandmebaas asub komisjoni andmetöötluskeskuses.

Üksikandmete edastamine Euroopa Ühenduste Statistikaametile

5. Üksikandmete edastamisel kasutatakse ühtset koodi, mille Eurostat täpsustab kooskõlas liikmesriikidega käesoleva määruse artiklis 15 sätestatud korras kindlaksmääratavaks tähtpäevaks.

6. Erandina ei edasta Saksamaa üksikandmeid. Saksamaa kohustub koondama kõnealused andmed magnetkandjale ühes andmetöötluskeskuses 12 kuu jooksul alates kohapeal andmete kogumise lõpetamisest.

Koondandmete edastamine

7. Liikmesriikide esitatud üksikandmete põhjal koostab Euroopa Ühenduste Statistikaamet:

- koondandmebaasi jaoks ettenähtud tabelid,

- lõikes 15 määratletud ad hoc tabelid.

8.1. Kui liikmesriikide edastatud üksikandmed ei võimalda Euroopa Ühenduste Statistikaametil ette valmistada kõiki artiklis 15 sätestatud korras määratletud koondandmebaasi jaoks ettenähtud tabeleid, kohustuvad asjaomased liikmesriigid esitama puuduvad tabelid kolme kuu jooksul pärast käesoleva lisa lõikes 5 osutatud üksikandmete edastamise tähtpäeva.

8.2. Kui liikmesriikide edastatud üksikandmed ei võimalda Euroopa Ühenduste Statistikaametil I lisas loetletud näitajate põhjal koostada ad hoc tabeleid, otsustab komisjon koostöös liikmesriikidega, kuidas kõnealused tabelid edastatakse.

9. Liikmesriigid kohustuvad koos üksikandmetega edastama ka kontrolltabelid, mille määratleb Euroopa Ühenduste Statistikaamet kooskõlas liikmesriikidega.

Üksikandmete konfidentsiaalsus

10. Üksikandmed tuleb edastada Euroopa Ühenduste Statistikaametile anonüümses vormis, mis ei võimalda põllumajandusettevõtteid otseselt kindlaks teha.

11. Komisjon võtab andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks asjakohased ettevaatusabinõud oma andmetöötlussüsteemis ning teavitab neist liikmesriike.

12. Ligipääs üksikandmetele on üksnes isikutel, kes vastutavad Euroopa Ühenduste Statistikaametis käesoleva määruse rakendamise eest.

13. Lõikes 14 osutatud tabelite abil ei tohi olla võimalik põllumajandusettevõtteid otseselt või kaudselt kindlaks teha.

Andmete kasutamine ja tulemuste levitamine

14. Euroopa Ühenduste Statistikaamet kohustub kasutama liikmesriikide edastatud üksikandmeid üksnes statistilistel eesmärkidel ning välistama nende igasuguse kasutamise halduslikel eesmärkidel.

Üksikandmeid kasutatakse järgmiste tabelite koostamisel:

- koondandmebaasis sisalduvad tabelid,

- ad hoc tabelid.

15. Ad hoc tabelid on tabelid, mis ei ole sätestatud algses koondandmebaasi sisu kindlaksmääravas ühenduse programmis, kuid mille koostamine I lisas osutatud näitajate põhjal on vajalik ühenduse institutsioonide või liikmesriikide statistikaametite teabevajaduste rahuldamiseks.

Kooskõlastamine

16. Käesoleva määruse artiklis 15 sätestatud korras kehtestavad Euroopa Ühenduste Statistikaamet ja liikmesriigid kiire konsulteerimiskorra, mille eesmärk on:

- tagada üksikandmete põhjal koostatud teabe konfidentsiaalsus ja statistiline usaldusväärsus,

- teavitada liikmesriike kõnealuste andmete kasutamisest.

--------------------------------------------------