Nõukogu direktiiv,

25. juuni 1987,

lihtsaid surveanumaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(87/404/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

liikmesriigid peavad tagama oma territooriumil inimeste, koduloomade ja vara turvalisuse lihtsate surveanumate lekkimisest või lõhkemisest tulenevate ohtude puhul;

igas liikmesriigis on kohustuslikes sätetes määratletud eelkõige lihtsate surveanumate osas nõutav ohutustase konstruktsiooni ja töö põhinäitajate, paigaldamis- ja kasutustingimuste ning enne turulelaskmist ja pärast seda kontrollimise korra määratlemise teel; kuigi need kohustuslikud sätted ei tähenda tingimata, et ohutustase liikmesriikides erineb, takistavad nad oma lahknevuste tõttu ühendusesisest kaubandust;

ohutust tagavaid siseriiklikke õigusnorme tuleb ühtlustada, et kindlustada lihtsate surveanumate vaba liikumine, vähendamata olemasolevat põhjendatud kaitsetaset liikmesriikides;

ehkki ühenduse üks põhireegleid on kaupade vaba liikumine, on praegu kehtivates ühenduse õigusaktides sätestatud, et ühendusesisesele kaubandusele takistusi põhjustavaid lahknevusi toodete turustamist käsitlevates siseriiklikes õigusaktides tuleb tunnustada niivõrd, kuivõrd neid sätteid peetakse vajalikuks oluliste nõuete täitmiseks; seaduste ühtlustamine peab seepärast käesoleval juhul piirduma sätetega, mis on vajalikud lihtsate surveanumate vastavusse viimiseks oluliste ohutusnõuetega; et need nõuded on põhilised, peavad nad asendama vastavaid siseriiklikke norme;

seepärast sisaldab käesolev direktiiv ainult kohustuslikke ja põhilisi nõudeid; põhilistele nõuetele vastamise tõendamise lihtsustamiseks on vaja Euroopa tasemel ühtlustatud standardeid, eelkõige lihtsate surveanumate projekteerimise, käitamise ja paigaldamise kohta, et nendekohaste toodete puhul võiks eeldada nende vastavust ohutusnõuetega; neid Euroopa tasemel ühtlustatud standardeid koostavad eraõiguslikud juriidilised isikud ning seega ei saa need olla kohustuslikud; sel eesmärgil tunnustatakse pädevate asutustena ühtlustatud standardite vastuvõtmiseks Euroopa Standardikomiteed (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteed (CENELEC) vastavalt 13. novembril 1984. aastal allakirjutatud üldistele koostööjuhistele komisjoni ja nende kahe asutuse vahel; käesoleva direktiivi kohaldamisel on ühtlustatud standard ühe või mõlema eelnimetatud asutuse vastuvõetud tehniline täpsustus (Euroopa standard või ühtlustatud dokument) juhul, kui komisjon on selle neile üle andnud vastavalt nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiivi 83/189/EMÜ sätetele, milles on sätestatud standardite ja tehniliste normide kohta käiva teabe esitamise kord, [4] ning eespool nimetatud üldised juhised;

kasutajate ja kolmandate isikute tõhusaks kaitseks on vaja kontrollida vastavust asjakohaste tehniliste nõuetega; praegused järelevalvemenetlused erinevad liikmesriigiti; surveanumate vaba liikumist ühenduse turul tegelikult takistava mitmekordse kontrollimise vältimiseks peaks tegema korraldusi järelevalvemenetluste vastastikuseks tunnustamiseks liikmesriikides; järelevalvemenetluste vastastikuse tunnustamise lihtsustamiseks tuleks kehtestada ühenduse ühtlustatud menetlused ning ühtlustada katsete, järelevalve ja vastavustõendamise eest vastutavate organite nimetamise nõuded;

EÜ vastavusmärk lihtsal surveanumal näitab, et anum vastab käesoleva direktiivi sätetele ja seega puudub vajadus juba sooritatud järelevalvemenetlusi anuma importimisel ja kasutusse võtmisel korrata; lihtsad surveanumad võivad sellegipoolest kujutada endast ohtu turvalisusele; seepärast tuleks kehtestada selle ohu vähendamise kord,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

Reguleerimisala, turule viimine ja vaba liikumine

Artikkel 1

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse seeriaviisiliselt toodetud lihtsatele surveanumatele.

2. Käesolevas direktiivis tähistab lihtne surveanum igasugust keevisliitega anumat, milles on ette nähtud suurema kui 0,5baarise siserõhu tekkimine ning mis sisaldab õhku või lämmastikku ega ole ette nähtud leegiga kuumutamiseks.

Lisaks sellele

- valmistatakse anuma survestatud osad ja muud osad kas legeerimata kvaliteetterasest, legeerimata alumiiniumist või mittevanandatud alumiiniumsulamitest,

- koosneb anum:

- kas ümmarguse ristläbilõikega silindrilisest osast, mis suletakse silindrilise osaga ühise telje ümber pöörlevate kumerate ja/või lamedate põhjadega,

- või kahe ümber sama telje pöörleva kumera põhjaga,

- anuma maksimaalne töörõhk ei ületa 30 baari ning selle rõhu (baarides) ja anuma mahtuvuse (liitrites, l) korrutis (PS × V) ei ületa 10000 baar/l,

- minimaalne töötemperatuur ei tohi langeda alla miinus 50 °C ja maksimaalne töötemperatuur tõusta üle 300 °C terasest ja 100 °C alumiiniumist või alumiiniumsulamitest anumate puhul.

3. Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu järgmised anumad:

- spetsiaalselt tuumakasutuseks konstrueeritud anumad, mille purunemine võib põhjustada radioaktiivse lekke,

- spetsiaalselt laevadele ja õhusõidukitele paigaldamiseks või nende tõukejõuga varustamiseks mõeldud anumad,

- tulekustutid.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 1 nimetatud anumaid, edaspidi "anumad", võib turule viia ja kasutusele võtta ainult siis, kui need nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohusta inimeste, koduloomade ega vara turvalisust.

2. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust asutamislepingut järgides kehtestada nõudeid, mida nad peavad vajalikuks, et tagada töötajate kaitstus anumate kasutamisel, tingimusel et see ei eelda anumate muutmist käesolevas direktiivis määratlemata viisil.

Artikkel 3

1. Anumad, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar/l, peavad vastama I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

2. Anumad, mille rõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar/l või väiksem, tuleb valmistada kooskõlas hea inseneritavaga ühes liikmesriigis ning märgistada vastavalt II lisa punkti 1 sätetele, kusjuures erandiks on EÜ vastavusmärk, millele osutatakse artiklis 16.

Artikkel 4

Liikmesriigid ei takista käesoleva direktiivi nõuetele vastavate anumate turuleviimist ja kasutuselevõttu oma territooriumil.

Artikkel 5

1. Liikmesriigid peavad artiklis 3 osutatud olulistele ohutusnõuetele vastavateks anumad, millel olev EÜ vastavusmärk tähistab vastavust asjakohastele siseriiklikele standarditele, mis sisaldavad ühtlustatud standardeid, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas. Liikmesriigid avaldavad selliste siseriiklike standardite viitenumbrid.

2. Liikmesriigid käsitavad artiklis 3 märgitud olulistele nõuetele vastavaks anumad, mille puhul tootja ei ole kohaldanud või on ainult osaliselt kohaldanud lõikes 1 osutatud standardeid, või mille puhul sellised standardid puuduvad, kuid mille kinnitatud mudelile vastavuse tunnistuseks on neile pärast EMÜ tüübitunnistuse saamist kinnitatud EÜ vastavusmärk.

Artikkel 6

1. Kui liikmesriik või komisjon leiab, et artikli 5 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardid ei vasta täielikult artiklis 3 osutatud olulistele nõuetele, esitab komisjon või asjaomane liikmesriik küsimuse koos põhjendustega direktiivi 83/189/EMÜ alusel asutatud alalisele komiteele (edaspidi "komitee"). Komitee edastab oma arvamuse viivitamata. Komitee arvamust silmas pidades teatab komisjon liikmesriikidele, kas on või pole vaja kõrvaldada need standardid artikli 5 lõikes 1 osutatud trükiväljaannetest.

Artikkel 7

1. Kui liikmesriik leiab, et EÜ vastavusmärki kandvad anumad, mida kasutatakse kavandatud otstarbel, võivad ohustada inimesi, koduloomi või vara, võtab ta kõik vajalikud meetmed, et sellised tooted turult kõrvaldada või keelustada või piirata nende turule viimine.

Kõnealune liikmesriik teatab komisjonile viivitamata kõikidest sellistest meetmetest, põhjendades oma otsust ja täpsustades, kas nõuetele mittevastavuse põhjuseks on:

a) artiklis 3 nimetatud oluliste nõuete mittetäitmine, kui anum ei vasta artikli 5 lõikes 1 osutatud standarditele;

b) artikli 5 lõikes 1 osutatud standardite ebaõige kohaldamine;

c) artikli 5 lõikes 1 osutatud standardite endi puudused.

2. Komisjon peab asjaosalistega nõu niipea kui võimalik. Kui komisjon leiab pärast sellist nõupidamist, et kõik lõigus 1 osutatud meetmed on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata meetme võtnud liikmesriigile ja teistele liikmesriikidele. Kui lõikes 1 osutatud otsus tuleneb puudustest normides, suunab komisjon pärast nõupidamist asjaosalistega küsimuse komiteele kahe kuu jooksul, kui meetmeid võtnud liikmesriik kavatseb meetmete kohaldamist jätkata, ja algatab seejärel artiklis 6 sätestatud menetluse.

3. Kui mittevastaval anumal on EÜ vastavusmärk, astub pädev liikmesriik vajalikke samme märgi kinnitaja vastu ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

4. Komisjon tagab, et liikmesriikidele teatatakse selle menetluse käigust ja lõpptulemusest.

II PEATÜKK

Sertifitseerimiskord

Artikkel 8

1. Enne surveanumate tootmist, mille rõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar/l, mida valmistatakse:

a) artikli 5 lõikes 1 osutatud standardite alusel, peab tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja omal valikul:

- kas teavitama artiklis 9 osutatud volitatud inspekteerimisasutust, kes pärast II lisa punktis 3 osutatud projekti ja valmistuskavandiga tutvumist koostab kavandi piisavust tõendava nõuetekohasustunnistuse, või

- esitama prototüüp-anuma EÜ-tüübihindamiseks, millele osutatakse artiklis 10;

b) mittevastavuses või ainult osalises vastavuses artikli 5 lõike 1 standarditega, peab tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja esitama prototüüp-anuma EÜ-tüübihindamiseks, millele osutatakse artiklis 10.

2. Anumatele, mis on toodetud kooskõlas artikli 5 lõikes 1 osutatud standarditega või millel on kinnitatud prototüüp, tuleb enne nende turule viimist kohaldada:

a) EÜ taatlust, millele osutatakse artiklis 11, kui rõhu PS ja mahu V (korrutis ületab 3000 baar/l;

b) tootja valikul, kui rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 3000 baar/l, kuid ületab 50 baar/l:

- kas EÜ vastavusdeklaratsiooni, millele osutatakse artiklis 12, või

- EÜ taatlust, millele osutatakse artiklis 11.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud sertifitseerimiskorraga seotud dokumentatsioon ja korrespondents koostatakse selle liikmesriigi keeles, kus volitatud asutus on moodustatud, või selle asutuse poolt aktsepteeritavas keeles.

Artikkel 9

1. Iga liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele artikli 8 lõigetes 1 ja 2 osutatud sertifitseerimiskorra eest vastutavatest volitatud asutustest. Komisjon avaldab volitatud asutuste nimekirja ja tunnuskoodid Euroopa Ühenduste Teatajas ning tagab selle nimekirja ajakohastamise.

2. III lisas sätestatakse miinimumnõuded, mida liikmesriigid peavad järgima nende asutuste kinnitamisel.

3. Asutuse volitanud liikmesriik peab oma volituse tühistama, kui ta leiab, et asutus ei vasta enam III lisas nimetatud nõuetele. Komisjon teavitab viivitamatult vastavalt teisi liikmesriike.

EÜ tüübihindamine

Artikkel 10

1. EÜ tüübihindamine on menetlus, kus volitatud inspekteerimisasutus teeb kindlaks ja tõendab, et prototüüp-anum vastab selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi sätetele.

2. Tootja või tema volitatud esindaja peab esitama prototüüp-anuma või anumaterühma esindava prototüübi EÜ tüübihindamistaotluse ühele volitatud inspekteerimisasutusele. See volitatud esindaja peab olema ühenduses registrisse kantud.

Avalduses esitatakse järgmised andmed:

- tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress ning anumate tootmiskoht,

- II lisa punktis 3 osutatud projekt ja valmistuskavand.

Taotlusele lisatakse anum, mis on kavandatava toodangu tüüpiline näidis.

3. Volitatud asutus teeb EÜ tüübihindamist järgmiselt:

Vastavuse kontrollimiseks tutvub volitatud asutus nii projekti ja valmistuskavandiga kui ka esitatud anumaga.

Anumaga tutvudes volitatud asutus:

a) kontrollib, et anum on valmistatud vastavalt projektile ja valmistuskavandile ning et seda võidakse kavandatud töötingimustes ohutult kasutada;

b) viib läbi vajalikud kontrollid ja katsed, et kontrollida, kas anum vastab selle suhtes kohaldatavatele olulistele nõuetele.

4. Kui prototüüp vastab selle suhtes kohaldatavatele sätetele, koostab volitatud asutus EÜ tüübitunnistuse, mis edastatakse avalduse esitajale. Kõnealuses tõendis kinnitatakse kontrolli põhjal tehtud järeldusi ja kõiki selle väljaandmisel esitatud tingimusi ning tunnistusega peavad kaasas olema kinnitatud prototüübi identifitseerimiseks vajalikud kirjeldused ja joonised.

Komisjon, teised volitatud asutused ja teised liikmesriigid võivad saada tõendi koopia ning põhjendatud nõude korral projekti ja valmistuskavandi koopia ning tehtud kontrollimiste ja katsete aruannete koopiad.

5. Volitatud asutus, kes keeldub väljastamast EÜ tüübitunnistust, teatab sellest teistele volitatud asutustele. Volitatud asutus, kes tunnistab EÜ tüübitunnistuse kehtetuks, teatab sellest teda volitanud liikmesriigile. Viimane teatab sellest ja keeldumise põhjustest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

EÜ taatlus

Artikkel 11

1. EÜ taatluse eesmärgiks on kontrollida ja tõendada, et seeriatoodetud anumad vastavad artikli 5 lõikes 1 osutatud standarditele või kinnitatud prototüübile. Selle viib läbi volitatud inspekteerimisasutus kooskõlas järgmiste sätetega. Volitatud asutus väljastab EÜ taatlustunnistuse ja kinnitab artiklis 16 sätestatud vastavusmärgi.

2. Taatlus tuleb läbi viia tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja esitatud anumapartiidel. Partiidele tuleb lisada artiklis 10 märgitud EÜ tüübitunnistus või, juhul kui surveanumaid ei valmistata kinnitatud prototüübi järgi, II lisa punktis 3 märgitud projekt ja valmistuskavand. Viimasel juhul peab volitatud asutus enne EÜ vastavustõendamist hindama valmistuskavandit selle vastavuse tõendamiseks.

3. Partii kontrollimise puhul peab inspekteerimisasutus tagama, et surveanumad on valmistatud ja kontrollitud projekti ja valmistuskavandi kohaselt ning tegema iga partiisse kuuluva surveanuma korrasoleku kontrollimiseks hüdraulilise või samaväärse pneumaatilise survekatse rõhu Ph juures, mis ületab 1,5 korda selle surveanuma arvutusliku rõhu. Pneumaatiliste survekatsete ohutust käsitlevaid menetlusi peavad tunnustama need liikmesriigid, kus katseid tehakse. Lisaks sellele teeb inspekteerimisasutus keevisliidete kontrollimiseks katseid katsekehadega, mis tootja valikul võetakse kas toodangunäidise katsekehast või surveanumast. Katsetatakse pikikeeviseid. Kui piki- ja ringkeeviste tegemisel on kasutatud erinevaid keevitusmeetodeid, tuleb katseid korrata ka ringkeevistega.

4. I lisa punktis 2.1.2 märgitud surveanumate puhul asendatakse need katsekehadega tehtavad katsed hüdrauliliste survekatsetega, mida tehakse viie igast partiist juhuslikult valitud surveanumaga, et kontrollida nende vastavust I lisa punkti 2.1.2 nõuetele.

EÜ vastavusdeklaratsioon

Artikkel 12

1. Tootja, täites artiklist 13 tulenevaid kohustusi, kinnitab artiklis 16 sätestatud EÜ vastavusmärgi anumatele, mille vastavust artikli 5 lõikes 1 osutatud standarditele või kinnitatud prototüübile ta kinnitab. EÜ vastavusdeklaratsiooni korra puhul rakendub tootjale EÜ järelevalve, kui rõhu PS ja mahu V korrutis ületab 200 baar/l.

2. EÜ järelevalve eesmärgiks vastavalt artikli 14 lõikele 2 on tagada, et tootja täidab artikli 13 lõikest 2 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Järelevalvet teostab artiklis 10 osutatud EÜ tüübitunnistuse väljastanud volitatud asutus, kui anumad on valmistatud kinnitatud prototüübi järgi, või kui see nii ei ole, siis volitatud asutus, kellele artikli 8 lõike 1 punkti a esimese taande kohaselt saadeti projekt ja valmistuskavand.

Artikkel 13

1. Kui tootja kasutab artiklis 12 osutatud korda, peab ta enne tootmise alustamist EÜ tüübitunnistuse või nõuetekohasustunnistuse väljastanud volitatud asutusele saatma dokumendi, milles kirjeldab tootmisprotsesse ja kõiki kindlaksmääratud süstemaatilisi meetmeid surveanumate vastavuse tagamiseks artikli 5 lõikes 1 osutatud standarditele või kinnitatud prototüübile.

Dokumendis märgitakse:

a) anumate valmistamiseks sobilike tootmis- ja kontrollivahendite kirjeldus;

b) kontrollidokument, milles kirjeldatakse tootmise ajal tehtavaid vajalikke kontrollimisi ja katseid koos nende teostamise korra ja sagedusega;

c) kohustus viia läbi eespool nimetatud kontrollidokumendile vastavad kontrollid ja katsed ning hüdrauliline survekatse või liikmesriigi nõusolekul pneumaatiline survekatse, rakendades igale toodetud anumale katselist rõhku, mis võrdub 1,5kordse sellele surveanumale ettenähtud maksimaalse rõhuga.

Need kontrollid ja katsed viiakse läbi tootmispersonalist piisavalt sõltumatu kvalifitseeritud personali vastutusel ning dokumenteeritakse;

d) tootmis- ja ladustamiskohtade aadressid ning tootmise alustamise kuupäev.

2. Lisaks sellele, kui rõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 200 baar/l, võimaldavad tootjad EÜ järelevalve eest vastutavale asutusele kontrollimiseks juurdepääsu nimetatud tootmis- ja ladustamiskohtadele ning lubavad kõnealusel asutusel valida näidisanumaid ning varustavad asutuse kogu vajaliku teabega, eriti:

- projekti ja valmistuskavandiga,

- kontrolliaruandega,

- vajaduse korral EÜ tüübitunnistuse või nõuetekohasustunnistusega,

- teostatud kontrollimiste ja katsetuste aruandega.

Artikkel 14

1. EÜ tüübihindamistõendi või nõuetekohasustunnistuse väljastanud volitatud asutus peab enne tootmise alustamise kuupäeva tutvuma nii artikli 13 lõikes 1 osutatud dokumendi kui ka II lisa punktis 3 osutatud projekti ja valmistuskavandiga nende vastavuse tõendamiseks, kui anumaid ei valmistata kinnitatud prototüübi järgi.

2. Lisaks sellele, kui rõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 200 baar/l, peab see asutus tootmise käigus:

- tagama, et tootja tegelikult kontrollib seeriatoodetud anumate vastavust artikli 13 lõike 1 punktile c,

- võtab anumatest kontrolli eesmärgil näidiseid tootmis- või ladustamiskohtades juhusliku valiku alusel.

Asutus edastab koopia kontrolliaruandest teda volitanud liikmesriigile ning nõudmisel teistele volitatud asutustele, teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

III PEATÜKK

EÜ vastavusmärk

Artikkel 15

Kui tehakse kindlaks, et EÜ vastavusmärk on anumatele vääralt kantud, sest:

- nad ei vasta kinnitatud prototüübile,

- nad vastavad kinnitatud prototüübile, mis ei vasta olulistele nõuetele, millele osutatakse artiklis 3,

- nad ei vasta, artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud anumate osas artikli 5 lõikes 1 osutatud asjakohastele standarditele,

- tootja ei ole täitnud artiklis 13 toodud kohustusi,

peab EÜ järelevalve eest vastutav asutus teavitama asjaomast liikmesriiki ja vajadusel EÜ tüübitunnistuse tühistama.

Artikkel 16

1. EÜ vastavusmärk ja II lisa punktis 1 märgitud pealdised kantakse nähtavalt, kergesti loetavalt ja kustutamatult anumale või andmesildile, mis on anuma külge kinnitatud selliselt, et seda ei ole võimalik eemaldada.

EÜ vastavusmärk koosneb tähisest

+++++ TIFF +++++

, märgi kinnitamise aastaarvu kahest viimasest numbrist ning EÜ taatluse või EÜ järelevalve eest vastutava volitatud inspekteerimisasutuse tunnuskoodist, millele osutatakse artikli 9 lõikes 1.

2. Tuleb keelata selliste märkide või pealdiste kandmine anumatele, mida võib segamini ajada EÜ vastavusmärgiga.

IV PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 17

Kõik vastavalt käesolevale direktiivile võetud otsused, mis piiravad anuma turuleviimist ja/või kasutuselevõtmist, peavad olema üksikasjalikult põhjendatud. Sellisest otsusest teatatakse viivitamata asjaomasele osapoolele, kellele teatatakse samal ajal juriidilistest abinõudest, mis on talle kättesaadavad kõnealuses liikmesriigi seaduste kohaselt.

Artikkel 18

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. jaanuariks 1990. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid sätteid alates 1. juulist 1990.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide tekstid.

Artikkel 19

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 25. juuni 1987

Nõukogu nimel

eesistuja

H. De croo

[1] EÜT C 89, 15.4.1986, lk 2.

[2] EÜT C 190, 20.7.1987.

[3] EÜT C 328, 22.12.1986, lk 20.

[4] EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.

--------------------------------------------------

I LISA

Anumate olulised ohutusnõuded on järgmised:

1. MATERJALID

Materjalid tuleb valida vastavalt anumate kavandatud kasutusele ning kooskõlas punktidega 1.1–1.4.

1.1. Survestatud osad

Survestatud osade tootmiseks kasutatavad artiklis 1 osutatud materjalid peavad olema:

- keevitatavad,

- plastsed ja sitked, et purunemine madalaimal töötemperatuuril ei toimuks killunemise ega hapra murdumisena,

- vananemisele mitte kalduvad.

Terasanumate tootmiseks kasutatavad materjalid peavad täitma punktis 1.1.1, alumiiniumist ja alumiiniumisulamitest anumate tootmiseks punktis 1.1.2 esitatud erinõudeid.

Materjalidele tuleb lisada materjali tootja poolt II lisas esitatud nõuete kohaselt koostatud kontrollidokument.

1.1.1. Terasanumad

Legeerimata kvaliteetteras peab vastama järgmistele nõuetele:

a) teras peab olema rahulik ja seda tarnitakse normaliseeritult või sellega võrdväärses olekus;

b) toote süsinikusisaldus peab olema alla 0,25 % ning väävli- ja fosforisisaldus alla 0,05 %.

c) tootel peavad olema järgmised mehaanilised omadused:

- maksimaalne tõmbetugevus Rm,max peab olema alla 580 N/mm2,

- katkevenivus peab olema:

- kui katsekehad on võetud valtsimissuunaga paralleelselt:

paksus ≥ 3 mm: | A | ≥ 22 %, |

paksus < 3 mm: | A80 mm | ≥ 17 %, |

- kui katsekehad on võetud valtsimissuunaga risti:

paksus a ≥ mm: | A | ≥ 20 %, |

paksus < 3 mm: | A80 mm | ≥ 15 %, |

- löögisitkus KCV kolme pikisihilise katsekehaga peab minimaalsel töötemperatuuril olema vähemalt 35 J/cm2. Ainult üks neist kolmest arvust võib olla väiksem kui 35 J/cm2, kuid mitte alla 25 J/cm2.

Kui terast kasutatakse anuma valmistamiseks, mille minimaalne töötemperatuur on alla –10 °C ja mille seinapaksus on üle 5 mm, tuleb seda omadust kontrollida.

1.1.2. Alumiiniumanumad

Legeerimata alumiiniumi alumiiniumisisaldus peab olema vähemalt 99,5 % ja artikli 1 lõikes 2 kirjeldatud sulamid peavad olema piisavalt vastupidavad kristallidevahelisele korrosioonile maksimaalsel töötemperatuuril.

Lisaks peavad need materjalid vastama järgmistele nõuetele:

a) nad tuleb tarnida lõõmutatud olekus ja

b) neil peavad olema järgmised mehaanilised näitajad:

- maksimaalne tõmbetugevus Rm,max ei tohi olla suurem kui 350 N/mm2,

- katkevenivus peab olema:

- A ≥ 16 % valtsimissihiga paralleelselt võetud katsekehadel,

- A ≥ 14 %, valtsimissihiga risti võetud katsekehadel.

1.2. Keevitusmaterjalid

Keevitusmaterjalid, mida kasutatakse anuma keevisliidete tegemiseks, peavad olema asjakohased ja sobima keevitatavatele materjalidele.

1.3. Lisaseadised, millest sõltub anuma tugevus

Need lisaseadised (nt poldid ja mutrid) tuleb toota punktis 1.1 märgitud materjalidest või muud liiki terasest, alumiiniumist või alumiiniumisulamist, mis sobivad kokku survestatud osade tootmiseks kasutatavate materjalidega.

Nimetatud materjalidel peab minimaalsel töötemperatuuril olema nõutav katkevenivus ja sitkus.

1.4. Survestamata osad

Keevitatud anumate kõik survestamata osad tuleb toota materjalidest, mis sobivad kokku nende osade materjaliga, mille külge nad keevitatakse.

2. ANUMA PROJEKT

Tootja peab anuma projekteerimisel määratlema selle tulevase rakenduse ja valima:

- minimaalse töötemperatuuri Tmin,

- maksimaalse töötemperatuuri Tmax,

- maksimaalse töörõhu PS.

Kui valitud minimaalne töötemperatuur on kõrgem kui –10 °C, peavad materjalidele esitatavad nõuded –10 °C juures olema siiski täidetud.

Tootja peab arvesse võtma ka järgmisi sätteid:

- anumaid peab saama kontrollida seestpoolt,

- anumaid peab saama tühjendada,

- mehaanilised omadused peavad säilima kogu selle aja vältel, mil anumat kavandatud otstarbel kasutatakse,

- anumad peavad ettenähtud kasutamistel olema piisavalt kaitstud korrosiooni eest,

- ei koormata anumaid pingetega, mis võivad kahjustada nende kasutamisohutust,

- siserõhk ei tohi püsivalt ületada maksimaalset töörõhku PS, kuigi hetkeliselt võib seda ületada kuni 10 %.

Ring- ja pikiõmblused tuleb teha täieliku läbikeevitusega või sellele samaväärse tugevusega keevitusmeetodiga. Kumerpõhjadel, välja arvatud sfäärilistel, peab olema silindriline äär.

2.1. Seinapaksus

Kui anuma rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 3000 baar/l, tuleb tootjal valida üks punktides 2.1.1 ja 2.1.2 esitatud meetoditest anuma seinapaksuse määramiseks. Kui PS ja V korrutis on suurem kui 3000 baar/l või maksimaalne töötemperatuur üle 100 °C, tuleb anuma seinapaksus määrata punktis 2.1.1 kirjeldatud meetodi järgi.

Silindersektsioonide ja põhjade tegelik paksus peab terasest anumatel siiski olema vähemalt 2 mm ja alumiiniumist või alumiiniumisulamist anumatel vähemalt 3 mm.

2.1.1. Arvutuslik meetod

Anuma survestatud osade minimaalse paksuse arvutamisel tuleb arvesse võtta rõhkude suurust ja järgmisi sätteid:

- kasutatav arvutuslik rõhk peab olema vähemalt sama suur kui valitud maksimaalne töörõhk,

- lubatav üldine membraanpinge ei tohi ületada kas 0,6 RET või 0,3 Rm väärtustest väiksemat. Anuma tootja peab lubatava pinge määramisel kasutama materjali tootja poolt garanteeritud RET ja Rm min väärtusi.

Kui anuma silindrilises osas on üks või enam mitteautomaatsel meetodil keevitatud pikiõmblust, tuleb eeltoodu alusel arvutatud paksus korrutada teguriga 1,15.

2.1.2. Katseline meetod

Anuma seinapaksus tuleb määrata selliselt, et anum taluks ümbritseva õhu temperatuuril vähemalt viiekordset maksimaalset töörõhku, kusjuures perifeerne jäävdeformatsioon ei tohi ületada 1 %.

3. TOOTMISPROTSESSID

Anumad valmistatakse ja neid kontrollitakse tootmise käigus vastavalt II lisa punktis 3 osutatud anuma projektile ja tootmiskavandile.

3.1. Koostisosade ettevalmistus

Anuma koostisosade ettevalmistus (nt vormimine, servade töötlemine) ei tohi kaasa tuua pinnavigastusi, pragusid ega selliseid mehaaniliste omaduste muutusi, mis võiksid kahjustada anuma ohutust.

3.2. Survestatud osade keevitamine

Keevisliidete ja külgnevate alade omadused peavad sarnanema keevismaterjalide omadustele ja neis ei tohi olla anuma ohutust kahjustavaid pinna- ega sisedefekte.

Keevisliiteid peavad tegema kvalifitseeritud keevitajad või asjakohase pädevusega oskustöölised, kasutades kinnitatud keevitusmeetodeid. Selline kinnitus- ja kvalifikatsioonitestid peavad läbi viima volitatud inspekteerimisasutused.

Tootja peab samuti tootmise käigus tagama keevisliidete ühetaolise kvaliteeti, tehes selleks vastavate menetluste alusel asjakohaseid katsetusi. Katsete tulemuste kohta koostatakse aruanne.

4. ANUMA KASUTUSELEVÕTT

Anumale tuleb lisada tootja poolt koostatud juhend, millele osutatakse II lisa punktis 2.

--------------------------------------------------

II LISA

1. EÜ VASTAVUSMÄRK JA PEALDISED

Anumal või andmesildil peab olema artiklis 16 sätestatud EÜ vastavusmärk ja vähemalt järgmine teave:

—maksimaalne töörõhk | PS, baarides |

—maksimaalne töötemperatuur | Tmax,°C |

—minimaalne töötemperatuur | Tmin,°C |

—anuma maht | V, liitrites (l) |

—tootja nimi või tähis |

—anuma tüübi ja seeria- või partii number. |

Andmeplaadi kasutamise korral peab see olema kujundatud nii, et seda ei saaks korduvalt kasutada ja et sellel oleks vaba ruumi ka muu teabe jaoks.

2. JUHEND

Juhendis peab olema järgmine teave:

- eespool punktis 1 toodud andmed, välja arvatud anuma seerianumber,

- anuma kavandatav kasutus,

- hooldus- ja paigaldusnõuded anuma ohutuse tagamiseks.

Need peavad olema sihtriigi ametlikus keeles või keeltes.

3. PROJEKT JA TOOTMISKAVAND

Seadme projekt ja tootmiskavand peavad kirjeldama meetodeid ja operatsioone, mida kasutatakse artiklis 3 osutatud oluliste nõuete või artikli 5 lõikes 1 osutatud standardite nõuete täitmiseks ja eelkõige järgmist:

a) anumatüübi üksikasjalik tööjoonis;

b) juhend;

c) dokument, mis kirjeldab:

- valitud materjale,

- valitud keevitusmeetodeid,

- valitud kontrolle,

- anuma konstruktsiooni puutuvaid üksikasju.

Kui kasutatakse artiklites 11–14 sätestatud menetlusi, peab kavand sisaldama ka järgmist:

i) tunnistused sobivate keevitusmeetodite ja keevitajate või oskustööliste pädevuse kohta;

ii) kontrollidokument materjalide kohta, mida kasutatakse osade või koostude tootmiseks ja millest sõltub anuma tugevus;

iii) läbiviidud kontrollimiste ja katsete aruanded või kavandatavate kontrollide kirjeldus.

4. MÕISTED JA TÄHISED

4.1. Mõisted

a) Arvutuslik rõhk P on tootja poolt valitud rõhk, millest lähtuvalt määratakse survestatud osade paksused.

b) Maksimaalne rõhk PS on maksimaalne rõhk, mida võib rakendada normaalsetel töötingimustel.

c) Minimaalne töötemperatuur Tmin on anuma seina madalaim püsitemperatuur normaalsetel töötingimustel.

d) Maksimaalne töötemperatuur Tmax on kõrgeim püsitemperatuur, mis võib anuma seinas esineda normaalsetel töötingimustel.

e) Voolavuspiir RET on maksimaalsel töötemperatuuril Tmax

- ülemine voolavuspiir ReH, kui materjalil on olemas ülemine ja alumine voolavuspiir, või

- tinglik voolavuspiir Rp0,2, või

- tinglik voolavuspiir Rp1,0 legeerimata alumiiniumi korral.

f) Anumate rühmad:

Anumad kuuluvad samasse rühma, kui nad erinevad prototüübist ainult läbimõõdult, tingimusel et I lisa punktides 2.1.1 või 2.1.2 toodud nõuded on täidetud, ja/või kui silindrilise osa pikkuse osas kehtib järgmine piirang:

- kui prototüübil on lisaks põhjadele olemas ka üks või mitu rõngaslüli, peab samasse rühma kuuluval anumal olema vähemalt ühest rõngaslülist kere,

- kui prototüüp koosneb ainult kahest kumerpõhjast, ei tohi samasse rühma kuuluval anumal rõngaslülisid olla.

Anumate erinevad pikkusvariandid, mis nõuavad kere avade ja/või läbiviikude muutmist, tuleb iga variandi puhul esitada joonisel.

g) Anumate partii koosneb kuni 3000 sama tüüpi anumast.

h) Seeriatootmiseks loetakse käesoleva direktiivi tähenduses pidevas tootmisprotsessis teatava ajavahemiku vältel üle ühe sama tüüpi ja sama konstruktsiooniga anuma tootmist sama tootmistehnoloogiat kasutades.

i) Kontrollidokument: dokument, milles tootja kinnitab, et tarnitavad tooted vastavad tellimuse nõuetele ning milles ta esitab tavaliste tehasekatsete tulemused, eelkõige toote keemilise koostise ja mehaanilised omadused, mis on saadud sama tootmisprotsessi tulemusena valmistatud toodete, kuid mitte tingimata tarnitavate toodete katsetamisel.

4.2. Tähised

A | Lo = 5,65 2So) | % |

A 80 mm | katkevenivus (Lo = 80 mm) | % |

KCV | löögisitkus | J/cm2 |

P | arvutuslik rõhk | baar |

PS | töörõhk | baar |

Ph | hüdraulilise või pneumaatilise survekatse rõhk | baar |

Rp0,2 | tinglik voolavuspiir jäävdeformatsioonil 0,2 % | N/mm2 |

RET | voolavuspiir maksimaalsel töötemperatuuril | N/mm2 |

ReH | ülemine voolavuspiir | N/mm2 |

Rm | tõmbetugevus | N/mm2 |

Tmax | maksimaalne töötemperatuur | °C |

Tmin | minimaalne töötemperatuur | °C |

V | anuma maht | l |

Rm, max | maksimaalne tõmbetugevus | N/mm2 |

Rp1,0 | tinglik voolavuspiir jäävdeformatsioonil 1,0 % | N/mm2 |

--------------------------------------------------

III LISA

MIINIMUMNÕUDED, MIDA LIIKMESRIIGID PEAVAD ARVESTAMA INSPEKTEERIMISASUTUSTE MÄÄRAMISEL

1. Teavitatud inspekteerimisasutus, selle juht ja vastavustõendamiskatsete eest vastutav personal ei tohi olla kontrollitavate anumate projekteerija, tootja, tarnija ega paigaldaja, samuti ühegi nimetatud isiku volitatud esindaja. Nad ei tohi olla otseselt seotud anumate kavandamise, konstrueerimise, turustamise ega hooldusega ega esindada nende toimingutega tegelevaid osapooli. See ei välista võimalust vahetada tehnilist teavet tootja ja inspekteerimisasutuse vahel.

2. Inspekteerimisasutus ja selle töötajad peavad tegema vastavustõendamiskatseid suurima erialase usaldusväärsuse ja tehnilise pädevusega ning olema sõltumatud igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võiksid mõjutada nende arvamust või kontrolli tulemusi, eriti isikute või isikute rühmade poolt, kelle huvid on seotud vastavustõendamise tulemusega.

3. Inspekteerimisasutuse käsutuses peavad olema töötajad ja vahendid selleks, et täita nõuetekohaselt vastavustõendamisega seotud haldus- ja tehnilisi ülesandeid; asutusel peab olema ka võimalik kasutada kontrollimiseks vajalikke seadmeid.

4. Kontrollimise eest vastutavatel töötajatel peab olema:

- hea tehniline ja erialane ettevalmistus,

- piisavad teadmised nende tehtavaid katseid käsitlevate nõuete kohta ja piisavad kogemused selliste katsete tegemisel,

- suutlikkus koostada katsete tulemuste kinnitamiseks tunnistusi, protokolle ja aruandeid.

5. Kontrollijate erapooletus peab olema tagatud. Nende palk ei tohi sõltuda teostatud kontrollide hulgast ega nende tulemustest.

6. Inspekteerimisasutus peab võtma endale vastutuskindlustuse juhul, kui vastutus ei kuulu siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise ei ole kontrollide eest otseselt vastutav.

7. Määratud inspekteerimisasutuse personal peab hoidma ametisaladust, mis on seotud käesoleva direktiivi või selle jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus omandatud teabega (välja arvatud teave selle riigi pädevatele haldusasutustele, kus määratud asutus tegutseb).

--------------------------------------------------