Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4058/86,

22. detsember 1986,

kooskõlastatud tegevuse kohta ookeanikaubanduses vaba juurdepääsu tagamiseks mereveostele

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 84 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni poolt esitatud määruse eelnõu,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1],

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

üha suurem arv riike otsib võimalusi kaitsta oma kaubalaevastikku kas ühepoolselt õigusaktide ja haldusmeetmetega või teiste riikidega sõlmitud kahepoolsete kokkulepete abil;

teatavad riigid on oma vastuvõetud meetmete või pealesunnitud tegevusega kahjustanud ausa ja vaba konkurentsi põhimõtte rakendamist ühe või mitme liikmesriigi merelaevanduse vahel;

seoses liinilaevandusega annab 6. oktoobril 1983. aastal jõustunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon liinilaevanduskonverentsi toimimisjuhendi kohta teatavad õigused laevandusettevõtjatele, kes on ühiselt tegutseva konverentsi liikmed;

kokkuleppes osalevad või kõnealusele konventsioonile allakirjutanud kolmandad riigid tõlgendavad selle sätteid viisil, mis võimaldab neil tõhusalt laiendada konventsiooni alusel saadud õigusi nii oma liini- kui ka tramplaevandusega tegelevatele ühingutele, see aga on ebasoodne ühenduse ühingutele või teiste Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide ühingutele, olenemata sellest, kas nad on konverentsi liikmed või mitte;

puistlastikaubanduses avaldub kolmandate riikide üha suurenev tendents piirata juurdepääsu puistlastiveostele, mis ohustab tõsiselt puistlastikaubanduses üldiselt valitsevat vaba konkurentsikeskkonda; liikmesriigid kinnitavad oma kindlat hoiakut pooldada vaba konkurentsikeskkonda, mis on kuiv- ja vedelpuistlastikaubanduse oluline tunnusjoon, ning on veendunud, et lastijaotuse kasutuselevõtmine kõnealustes kaubavedudes suurendab oluliselt veokulusid ja mõjutab tõsiselt kõikide riikide kaubanduslikke huve;

juurdepääsu piiramine puistlastiveostele kahjustaks liikmesriikide kaubalaevastikku, suurendaks oluliselt selliste veoste veokulusid ja avaldaks seetõttu tõsist mõju ühenduse kaubandushuvidele;

ühendus peaks saama võimaluse sätestada liikmesriikide kooskõlastatud tegevust, kui lasti reserveerimine kolmandate riikide laevandusettevõtjatele avaldab ebasoodsat mõju liikmesriikide kaubalaevastiku konkurentsivõimele või liikmesriikide kaubandushuvidele või kui seda nõuab rahvusvaheline kokkulepe;

nõukogu otsuses 77/587/EMÜ [3] on sätestatud muu hulgas liikmesriikide ja kolmandate riikide veondusalaste suhete arenemise eri külgi käsitlevad konsultatsioonid;

nõukogu otsuses 83/573/EMÜ [4] sätestatakse muu hulgas liikmesriikide poolt kolmandate riikide suhtes võetavate vastumeetmete kooskõlastamine ning võimalus otsustada, et liikmesriigid rakendavad ühiselt asjakohaseid vastumeetmeid, mis moodustavad osa nende siseriiklikust õigusest;

on tarvis välja töötada ja viimistleda kõnealustes otsustes ettenähtud mehhanismid, et tagada liikmesriikide kooskõlastatud tegevus teatavates olukordades vastavalt liikmesriigi või liikmesriikide taotlusele või rahvusvahelisele kokkuleppele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses ettenähtud korda kohaldatakse juhul, kui kolmanda riigi või selle agentide tegevus piirab või ähvardab piirata liikmesriikide laevandusettevõtjate või liikmesriigis vastavalt selle riigi õigusaktidele registreeritud laevade vaba juurdepääsu:

- liinilaevaveostele, mis kuuluvad toimimisjuhendi alla, välja arvatud juhul, kui selline tegevus on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooniga liinilaevanduskonverentsile antud toimimisjuhendi kohta;

- liinilaevaveostele, mis ei kuulu toimimisjuhendi alla;

- puistlastiveostele ja muudele trampteenuste hulka kuuluvatele veostele;

- reisijateveole;

- üksikisikute või kauba vedamisele avamererajatistele või nende vahel.

Kõnealune kord ei piira kohustusi, mis ühendusel ja ühenduse liikmesriikidel on rahvusvahelise õiguse alusel.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

- kolmanda riigi sisevedaja - kolmanda riigi laevandusettevõtja, kes osutab teenust oma riigi ja ühe või mitme liikmesriigi vahel;

- kolmanda riigi välisvedaja - kolmanda riigi laevandusettevõtja, kes osutab teenust teise kolmanda riigi ning ühe või mitme liikmesriigi vahel.

Artikkel 3

Kooskõlastatud tegevust võib taotleda liikmesriik.

Taotlus esitatakse komisjonile; komisjon annab nelja nädala jooksul nõukogule asjakohaseid soovitusi või teeb ettepanekuid.

Nõukogu võib asutamislepingu artikli 84 lõikes 2 sätestatud korras teha otsuse artiklis 4 ettenähtud kooskõlastatud tegevuse kohta.

Oma otsuses kooskõlastatud tegevuse kohta võtab nõukogu vajalikul määral arvesse nii väliskaubanduspoliitilisi kaalutlusi kui ka asjaomaste liikmesriikide sadamate huve ja mereveopoliitikaga seotud kaalutlusi.

Artikkel 4

1. Kooskõlastatud tegevusse võivad kuuluda:

a) diplomaatiline tegevus asjaomastes kolmandates riikides, eriti juhul, kui kõnealuste riikide tegevus ähvardab piirata juurdepääsu kaubavedudele;

b) vastumeetmed, mis on suunatud asjaomaste kolmandate riikide laevandusettevõtjale või laevandusettevõtjatele või muude riikide laevandusettevõtjale või laevandusettevõtjatele, kes saavad kasu asjaomaste riikide võetud meetmetest, olenemata sellest, kas nad on ühenduse kaubanduses tegutsevad kolmanda riigi sise- ja välisvedajad.

Vastumeetmete hulka võivad kas eraldi või koos kuuluda järgmised meetmed:

i) lastimis-, veo- ja lossimisloa hankimiskohustuse kehtestamine; sellise loaga võib siduda tingimusi või kohustusi;

ii) kvoodi kehtestamine;

iii) maksude või tollimaksude kehtestamine.

2. Enne vastumeetmete rakendamist kasutatakse diplomaatilisi vahendeid.

Sellised vastumeetmed ei piira kohustusi, mis Euroopa Ühendusel ja liikmesriikidel on rahvusvahelise õiguse alusel, arvestavad kõiki asjakohaseid huve ega põhjusta ei otse ega kaudselt häireid ühenduse kaubanduses.

Artikkel 5

1. Artikli 4 lõike 1 punktis b märgitud ühe või mitme vastumeetme kohta otsust tehes esitab nõukogu vajaduse korral järgmised andmed:

a) vastumeetmete võtmist põhjustanud asjaolud;

b) veod või sadamad, mille suhtes vastumeetmed tuleb kehtestada;

c) kolmanda riigi või tema lipu all tegutsev laevandusettevõtja, kelle tegevus lasti reserveerimisel piirab vaba juurdepääsu vedudele asjaomases veopiirkonnas;

d) veose mahu ülemmäär (protsentides, tonnides, konteinerites) või veose väärtuse ülemmäär, mida võib lastida või lossida liikmesriikide sadamates;

e) liikmesriikide sadamatest või sadamatesse tehtud reiside maksimaalne arv;

f) sissenõutavate maksude ja tollimaksude suurus või protsendimäär ja alus ning kogumise viis;

g) vastumeetmete kestus.

2. Kui lõikes 1 ettenähtud vastumeetmeid ei ole liikmesriigi õigusaktides sätestatud, siis võib asjaomane liikmesriik neid võtta käesoleva määruse alusel vastavalt artikli 3 kolmandas lõigus nimetatud nõukogu otsusele.

Artikkel 6

1. Kui nõukogu ei ole ettepanekut kooskõlastatud tegevuse kohta vastu võtnud kahe kuu jooksul, võivad liikmesriigid ühepoolselt või grupina kohaldada siseriiklikke meetmeid, kui olukord seda nõuab.

2. Edasilükkamatute asjaolude korral võivad liikmesriigid võtta ajutisi siseriiklikke meetmeid kas ühepoolselt või grupina isegi lõikes 1 märgitud kahe kuu pikkuse ajavahemiku jooksul.

3. Vastavalt käesolevale artiklile võetud siseriiklikest meetmetest teatatakse viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Artikkel 7

Vastumeetmete kehtimistähtaja jooksul peavad liikmesriigid ja komisjon omavahelisi konsultatsioone otsuses 77/587/EMÜ ettenähtud korras iga kolme kuu tagant või vajaduse korral sagedamini, et arutada kehtivate vastumeetmete mõju.

Artikkel 8

Käesolevas määruses ettenähtud korda võib rakendada juhul, kui kolmanda riigi või selle riigi agentide tegevus piirab või ähvardab piirata teise Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riigi laevandusettevõtjate juurdepääsu vedudele ning kui kõnealune riik ja ühendus on vastastikkuse põhimõtte alusel kokku leppinud osutada kooskõlastatud vastupanu vedudele juurdepääsu piiramisele.

Selline riik võib taotleda kooskõlastatud tegevust ja ühineda niisuguse kooskõlastatud tegevusega vastavalt käesolevale määrusele.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 1987.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 1986

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Shaw

[1] EÜT C 255, 15.10.1986, lk 169.

[2] EÜT C 344, 31.12.1985, lk 31.

[3] EÜT L 239, 17.9.1977, lk 23.

[4] EÜT L 332, 28.11.1983, lk 37.

--------------------------------------------------