Esimene komisjoni direktiiv 86/424/EMÜ,

15. juuli 1986,

millega sätestatakse proovivõtumeetodid söödavate kaseiinide ja kaseinaatide keemilise analüüsi jaoks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. juuli 1983. aasta direktiivi 83/417/EMÜ teatavaid piimavalke (kaseiine ja kaseinaate), sealhulgas inimtoiduks ettenähtuid, käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [1] eriti selle artiklit 9,

ning arvestades, et:

direktiivi 83/417/EMÜ artikli 9 kohaselt tuleb kaseiinidest ja kaseinaatidest proove võtta ühenduse protseduure järgides;

on soovitav vastu võtta keemiliste analüüside tarvis proovide võtmiseks esmane rühm meetodeid, mille kohta on läbi viidud uurimused;

käesolevas direktiivis ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduainekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 83/417/EMÜ artikli 9 punktis b viidatud proovivõtunõuded on kirjeldatud käesoleva direktiivi lisas.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad kõik käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud meetmed hiljemalt 15. jaanuariks 1988. [2] Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. juuli 1986

Komisjoni nimel

asepresident

Cockfield

[1] EÜT L 237, 26.8.1983, lk 25.

[2] Kuupäev 18 kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist.

--------------------------------------------------

LISA

PROOVIVÕTUMEETODID INIMTOIDUKS ETTENÄHTUD SÖÖDAVATE KASEIINIDE JA KASEINAATIDE KEEMILISE ANALÜÜSI JAOKS

I. ÜLDSÄTTED

1. Administratiivjuhendid

1.1 Personal

Proovivõttu viib läbi liikmesriikide eeskirjade kohaselt kvalifitseeritud ja volitatud isik.

1.2. Proovinõude sulgemine ja märgistamine

Iga ametlikuks tarvitamiseks võetud proov suletakse proovivõtupaigal ja identifitseeritakse liikmesriikide eeskirjade kohaselt.

1.3. Paralleelproovid

Analüüsiks valmistatakse ette vähemalt kaks ekvivalentset, representatiivset proovi. Protseduur ning proovide arv tulenevad iga liikmesriigi siseriiklikest õigusaktidest, reservatsiooniga tulevikus koostatavatele ühenduse õigusaktidele.

Proovid saadetakse laborisse võimalikult kiiresti peale proovivõttu.

1.4. Aruanne

Proovidega käib kaasa liikmesriikide õigusaktide kohaselt koostatud aruanne.

2. Proovivõtuseadmed

2.1. Tehnilised nõuded

Kõik proovivõtuseadmed peavad olema valmistatud sobivast, küllaldase tugevusega materjalist, mis ei too proovis kaasa muutusi, mis võivad mõjutada mõnd järgneva uuringu tulemust, ning ei põhjusta proovi võtmise ajal proovis muutusi. Soovitatav on roostevaba terase kasutamine.

Kõik pinnad peavad olema siledad ja pragudeta ning nurgad ümmargused. Proovivõtuseadmed peavad vastama iga analüüsitava saaduse suhtes kehtestatud nõuetele.

3. Proovimahutid

3.1. Tehnilised nõuded

Proovimahutite ja nende sulgurite materjal ning ehitus peavad olema sellised, mis kaitsevad proovi piisavalt ning ei too proovis kaasa muutusi, mis võivad mõjutada mõne järgneva analüüsi või uuringu tulemust. Sobivate materjalide hulka kuuluvad klaas, mõned metallid, ning mõned plastmassid. Eelistatavad on läbipaistmatud mahutid. Kui kasutatakse läbipaistvaid või poolläbipaistvaid mahuteid, tuleb proovi sisaldavaid mahuteid hoida pimedas.

Mahutid ning nende sulgurid peavad olema puhtad ja kuivad. Mahuti kuju ja maht peavad vastama saaduse suhtes, millest proove võetakse, kehtestatud nõuetele.

Kasutada võib ühekordseid plastikmahuteid, plastmassist valmistatud mahuteid, laminaate, mis sisaldavad alumiiniumfooliumi, või sobivaid plastikaatkotte koos kohase sulguriga.

Kõik mahutid peale plastikaatkottide tuleb kindlalt sulgeda sobiva metallist või plastmassist punnkorgi või keermega korgiga, millel on vajaduse korral õhukindel plastmassist sisekate. Kasutatavad korgid ja sisekatted peaksid olema lahustumatud, mitteabsorbeerivad ja rasvakindlad, ja ei tohi mõjutada proovi lõhna, maitset, omadusi või koostist.

Punnkorgid valmistatakse mitteabsorbeerivast, lõhnatust materjalist või kaetakse sellise materjaliga.

4. Proovivõtumetoodika

Proovimahuti suletakse koheselt peale proovi võtmist.

5. Proovide hoidmine

Erinevate kaseiinide ja kaseinaatide soovitatav hoidmistemperatuur ei ületa 25 ºC.

6. Proovide transportimine

Proovid tuuakse analüüside eest vastutavasse laborisse võimalikult kiiresti (soovitavalt 24 tunni jooksul pärast proovi võtmist).

Transpordi ajal võetakse tarvitusele ettevaatusabinõud, et vältida proovi rikkuvate lõhnade, otsese päikesevalguse ja 25 °C ületava temperatuuri ligipääsu.

II. MEETOD – PROOVIDE VÕTMINE SÖÖDAVATEST KASEIINIDEST JA KASEINAATIDEST

1. Reguleerimisala

Käesolev metoodika kirjeldab proovide võtmist keemiliseks analüüsiks:

- söödavatest happekaseiinidest,

- söödavatest laabikaseiinidest,

- söödavatest kaseinaatidest.

2. Seadmed

Vt üldsätete punkt 2.

2.1. Õõnespuurid

Peavad olema piisava pikkusega, ulatumaks saadusemahuti põhjani. Sobivad käesoleva direktiivi lisa III osas toodud kirjeldusele vastavad õõnespuurid.

2.2. Lusikas, spaatel või kühvel

Peab olema lai.

2.3. Proovimahutid

Vt üldsätete punkt 3.

3. Töökäik

3.1. Üldiselt

Kantakse hoolt, et saadusemahuti sisu proovivõtu ajal või eel õhuniiskust sisse ei imeks. Peale proovi võtmist suletakse saadusemahuti kindlalt.

3.2. Töö käik

3.2.1. Proovi võtmine

Võetakse mitte vähem kui 200grammine proov. Puhas ja kuiv õõnespuur viiakse läbi saaduse, vajadusel mahutit kallutades või külili hoides. Pilu suunatakse allapoole ja kasutatakse ühtlast läbistamiskiirust. Kui õõnespuur jõuab mahuti põhjani, pööratakse teda 180º, tõmmatakse ta välja ja tühjendatakse sisu proovimahutisse. Puuritakse kas üks või mitu korda, nii et saadav proov oleks mitte vähem kui 200grammine. Proovimahuti suletakse kohe, kui proov on võetud. Sama partii juures viiakse läbi samasugune proovivõtt.

3.2.2. Proovi võtmine väikeses jaemüügipakendis kaubast

Proov i võib moodustada avamata terve pakend. Kui võimalik, tuleks samast partiist võtta üks või mitu pakendit, saamaks kokku mitte vähem kui 200grammise proovi.

Kui see ei ole võimalik, kasutatakse muud meetodit representatiivse proovi saamiseks.

3.2.3. Proovi säilitamine, hoidmine ja transportimine

Üldsätete punktid 5 ja 6.

III. ÕÕNESPUURID PROOVIDE VÕTMISEKS SÖÖDAVATE KASEIINIDE JA KASEINAATIDE MASSIST

1. Puuritüübid

A-tüüp : pikk (vt joonis 1);

B-tüüp : lühike (vt joonis 1).

2. Materjalid

Tera ja vars peavad olema valmistatud poleeritud metallist, soovitavalt roostevabast terasest. Pikka tüüpi puuri käepide võiks soovitatavalt olla valmistatud roostevabast terasest. Lühikest tüüpi puuril peab olema küljest ära võetav puust või plastmassist käepide, mis kinnitub teral oleva bajonettfiksaatori abil.

3. Ehitus

3.1. Kuju, kasutatavad materjalid ning pinnatöötlus peavad olema sellised, mis võimaldavad puuri hõlpsasti puhastada.

3.2. A-tüüpi puuri esileulatuva tera serv peab olema piisavalt terav, et teda saaks kasutada kaabitsana.

3.3. Tera tipp peab olema piisavalt terav, et hõlbustada proovivõttu.

4. Peamised mõõdud

Puurid peavad vastama allolevas tabelis toodud mõõtudele (lubatud hälve 10 %).

(mõõdud millimeetrites) |

| A-tüüp Pikk | B-tüüp Lühike |

Tera pikkus | 800 | 400 |

Terametalli paksus | 1 – 2 | 1 – 2 |

Tera sisemine diameeter tipus | 18 | 32 |

Tera sisemine diameeter käepideme või varre juures | 22 | 28 |

Pilu laius tipus | 4 | 20 |

Pilu laius käepideme või varre juures | 14 | 14 |

5. Märkus õõnespuuride kasutamise kohta

5.1. Vähevoolavate pulbrite puhul võib puuri vertikaalselt sisse viia. A-tüüpi puur täidetakse pööramisega täielikult ja selle võib seejärel vertikaalselt välja tõmmata.

B-tüüpi puur täidetakse juba sisseviimise käigus, kuid välja tuleb see tõmmata kaldasendis, et ära hoida kadu alumisest otsast.

5.2. Vabaltvoolava pulbri korral hoitakse mahutit kaldu ja puur sisestatakse peaaegu horisontaalselt, pilu allapoole, ning tõmmatakse välja pilu ülespoole.

+++++ TIFF +++++

KASEIINIDEST JA KASEINAATIDEST PROOVIDE VÕTMISEKS SOBIVAD ÕÕNESPUURID

--------------------------------------------------