31986L0217

Nõukogu direktiiv, 26. mai 1986, mootorsõidukite rehvimanomeetreid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Euroopa Liidu Teataja L 152 , 06/06/1986 Lk 0048 - 0051
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 15 Lk 0158
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 15 Lk 0158
CS.ES Peatükk 13 Köide 008 Lk 148 - 151
ET.ES Peatükk 13 Köide 008 Lk 148 - 151
HU.ES Peatükk 13 Köide 008 Lk 148 - 151
LT.ES Peatükk 13 Köide 008 Lk 148 - 151
LV.ES Peatükk 13 Köide 008 Lk 148 - 151
MT.ES Peatükk 13 Köide 008 Lk 148 - 151
PL.ES Peatükk 13 Köide 008 Lk 148 - 151
SK.ES Peatükk 13 Köide 008 Lk 148 - 151
SL.ES Peatükk 13 Köide 008 Lk 148 - 151


Nõukogu direktiiv,

26. mai 1986,

mootorsõidukite rehvimanomeetreid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(86/217/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

mitmes liikmesriigis kehtivad mootorsõidukite rehvimanomeetrite ehituse ja kontrollimeetodite suhtes kohustuslikud sätted, mis on liikmesriigiti erinevad ning seetõttu takistavad selliste mõõtevahenditega kauplemist; seetõttu on tarvis kõnealused sätted ühtlustada;

nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiiv 71/316/EMÜ liikmesriikide õigusaktide mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete ühtlustamise kohta, [4] viimati muudetud direktiiviga 83/575/EMÜ, [5] määratles EMÜ tüübikinnituse ja esmataatluse menetlused; vastavalt kõnealusele direktiivile on vaja kehtestada mootorsõiduki rehvimanomeetrite valmistamise ja töötamise tehnilised nõuded, millele mootorsõiduki rehvimanomeetrid peavad vastama, et neid saaks vabalt importida, turustada ja kasutada pärast kontrollimist ja varustamist ettenähtud märgiste ja märkidega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevat direktiivi kohaldatakse manomeetrite suhtes, mida kasutatakse mootorsõidukite rehviderõhu mõõtmiseks vastavalt lisa 1.punkti määratlusele.

Artikkel 2

EMÜ märgiseid ja märke kanda võivate varustatavate rehvimanomeetrite kirjeldus on esitatud lisas. Rehvimanomeetrid peavad vastama EMÜ tüübikinnitusele ja läbima esmataatluse vastavalt lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 3

Liikmesriigid ei tohi keelduda rehvimanomeetrite metroloogilisi omadusi põhjenduseks tuues nende turule viimisest või kasutusele võtmisest, seda ära keelata ega piirata, kui rehvimanomeetrid on varustatud EMÜ tüübikinnitusmärgiga ja EMÜ esmataatlusmärgisega.

Artikkel 4

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 18 kuud pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist. [6]

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. mai 1986

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Braks

[1] EÜT C 356, 31.12.1980, lk 17.

[2] EÜT C 287, 9.11.1981, lk 135.

[3] EÜT C 189, 30.7.1981, lk 10.

[4] EÜT L 202, 6.9.1971, lk 1.

[5] EÜT L 332, 28.11.1983, lk 43.

[6] Käesolev direktiiv tehti liikmesriikidele teatavaks 30. mail 1986. aastal.

--------------------------------------------------

LISA

1. Reguleerimisala

Käesolevas lisas on "rehvimanomeeter" eelreguleerimisseadiseta mõõteseade, mida kasutatakse mootorsõidukite liikumatute või liikuvate rehvide rõhuseadeldistes ning milles tajuri elastne deformatsioon kantakse näidikule üle mehhaanilise mõõteahela abil.

Rehvimanomeeter näitab rehvisisese õhu ja atmosfääriõhu rõhkude vahet (Pe).

Kõnealuste seadmete hulka kuuluvad ka kõik mõõteseadme osad rehvi ja tajuri vahel.

2. Metroloogilised nõuded

2.1. Lubatud piirviga

Järgmises tabelis esitatud lubatud positiivne või negatiivne piirviga määratletakse absoluutväärtustena vastavalt mõõdetud rõhule:

Mõõdetud rõhk | Lubatud piirviga |

kuni 4 baari | 0,08 baari |

4 kuni 10 baari | 0,16 baari |

üle 10 baari | 0,25 baari |

Lubatud piirviga peab jääma temperatuurivahemikku 15–25 ºC. Kõnealust temperatuurivahemikku nimetatakse edaspidi temperatuuri põhivahemikuks.

2.2 Temperatuurist tingitud muutused

Manomeetrinäitude muutused temperatuuridel, mis jäävad välja temperatuuri põhivahemikust, kuid esinevad vahemikus -10 ºC kuni +40 ºC, esitatakse järgmises tabelis:

Mõõdetud rõhk | Lubatud piirmuutus |

kuni 4 baari | 0,1 % 4 baarist iga Celsiuse kraadi kohta |

4 kuni 10 baari | 0,05 % 10 baarist iga Celsiuse kraadi kohta |

üle 10 baari | 0,05 % skaala maksimumväärtusest iga Celsiuse kraadi kohta |

2.3. Hüstereesist põhjustatud viga

Manomeetri hüstereesist põhjustatud viga ei tohi ületada lubatud piirvea absoluutväärtust mis tahes temperatuuril temperatuuri põhivahemikus. Kõnealune temperatuur peab jääma konstantseks kogu teimi vältel.

Antud rõhu juures ei tohi rõhu suurenemisel saadud väärtus ületada rõhu vähenemisel saadud väärtust.

2.4. Mõõtevahendi osuti minek algseisu

Atmosfäärirõhu juures peab manomeetri osuti jääma nullmärgi vastu või eelnevalt määratud ja skaalakriipsudest erineva märgi vastu lubatud piirvea piires. Manomeeter võib peatuda nulli või eelnevalt määratud märgi ees kaugusel, mis vastab lubatud piirvea vähemalt kahekordsele väärtusele.

3. Tehnilised nõuded

3.1. Ehitus

Metroloogiliste omaduste püsivuse tagamiseks peavad manomeetrid olema tugeva ja täpse ehitusega.

3.2. Näidik

3.2.1. Näidikute näite väljendatakse baarides ja skaalajaotiste väärtuseks on kinnitatud 0,1 baari.

3.2.2. Mõõtmispiirkonnas peab näidik võimaldama otse ja täpselt lugeda mõõdetava rõhu väärtust. Seetõttu ei tohi osuti skaalamärke katva osa laius olla suurem kui skaalamärkide laius. Osuti peab katma ligikaudu poole kõige lühemate skaalamärkide pikkusest. Suurim kaugus osuti ja skaalamärkide numbrilaua vahel ei tohi olla suurem kui skaalajaotise pikkus ning see ei tohi mingil juhul olla suurem kui 2 mm või 0,02 L + 1 mm näidiku ringskaala puhul (L on osuti pöörlemistelje ja osuti tipu vaheline kaugus).

3.2.3. Skaalajaotised peavad olema kogu skaala ulatuses võrdsed. Skaalajaotiste pikkused, mis ei tohi olla väiksemad kui 1,25 mm, peavad olema kas peaaegu võrdsed või võivad muutuda ainult väga väikeses ulatuses. Skaalajaotiste pikkus võib erineda, kui kahe järjestikuse skaalajaotise vahe on kuni 20 % suurimast väärtusest ning kui kõige väiksema ja kõige suurema skaalajaotise vahe ei ületa 50 % suurimast väärtusest.

Iga viies märk peab erinema teistest suurema pikkuse poolest, iga viies või kümnes märk peab olema nummerdatud. Märkide laius peab olema peaaegu konstantne ega tohi ületada ühte viiendikku (1/5) skaalajaotisest.

4. Sildid ja märgid

4.1. Sildid

4.1.1. Kohustuslikud sildid

Manomeetrid tuleb varustada järgmiste pealdistega:

a) näituril:

- mõõdetava suuruse tähis Pe,

- mõõtühiku tähis baar,

- vajadusel mõõtevahendi tööasendit tähistav märk;

b) näituril, andmeplaadil või mõõtevahendil:

- tootja andmed,

- mõõtevahendi põhitunnused,

- EMÜ tüübikinnitusmärk.

Kõnealused pealdised peavad olema hästi nähtavad, kergesti loetavad ning tavalistel kasutamistingimustel püsivad ega tohi segada mõõtevahendi näidu lugemist.

4.1.2. Mittekohustuslikud sildid

Manomeetritele võib kinnitada pädevate riigiasutuste poolt kinnitatud lisapealdisi, kui need ei sega mõõtevahendi näidu lugemist.

4.2. Taatlus- ja pitsermärgised

EMÜ esmataatlusmärkide kinnitamiseks tuleb valida sobiv koht.

Manomeetrid peavad olema plommitud nii, et võimalus muuta mõõtevahendi omadusi oleks välistatud.

5. EMÜ tüübikinnitus

Manomeetrite EMÜ tüübikinnitus tuleb teha vastavalt direktiivi 71/361/EMÜ sätetele.

Tüübikinnituse saamise taotluse korral tuleb teimimiseks esitada vähemalt kaks manomeetrit. Olenevalt teimi kulgemisest on pädeval riigiasutusel õigus nõuda lisamanomeetrite esitamist.

5.1 Tehniliste ja metroloogiliste nõuete täimise kontrollimine

EMÜ tüübikinnituse saamiseks esitatud manomeetrid tuleb üle kontrollida, et tagada nende vastavus jagudes 1, 2 ja 3 ettenähtud tehnilistele tingimustele. Kontrollimine hõlmab järgmisi teime, mida tehakse etalonmanomeetrite abil, mille viga ei tohi olla suurem kui üks neljandik (1/4) teimitava manomeetri lubatud piirveast.

5.1.1. Mõõtevahendi vea määramine

Manomeetri näitusid kontrollitakse vähemalt viies ühtlaselt üle skaala paiknevas punktis, millest üks on mõõtepiirkonna ülemise ja teine alumise mõõtepiiri lähedal.

5.1.2. Hüstereesist põhjustatud vea määramine

Käesolev teim tehakse üksnes sellistele mõõteseadmetele, mis tavakasutuses võimaldavad mõõta vähenevat rõhku.

Teim seisneb manomeetri näitude võtmises vähemalt viies ühtlaselt üle skaala paiknevas punktis, millest üks on mõõtepiirkonna ülemise ja teine alumise mõõtepiiri lähedal, rõhu suurenemisel ja vähenemisel.

Rõhu vähenemisel kontrollitakse näitu pärast seda, kui manomeetrit on 20 minutit hoitud rõhu all, mis vastab mõõtepiirkonna ülemisele mõõtepiirile.

5.1.3. Manomeetrite omaduste stabiilsuse kontrollimine

Teimi käigus allutatakse manomeeter:

a) 15 minuti jooksul rõhule, mis ületab mõõtepiirkonna ülemise mõõtepiiri 25 % võrra;

b) 1000 impulsile, mille tekitab rõhu muutus vahemikus nullist kuni 90–95 %ni mõõtepiirkonna ülemisest mõõtepiirist;

c) 10000 tsüklile, kui rõhk muutub aeglaselt vahemikus umbes 20–75 % mõõtepiirkonna ülemisest mõõtepiirist sagedusega kuni 60 tsüklit minutis;

d) ümbritsevale temperatuurile -20 ºC kuue tunni jooksul ning temperatuurile + 50 ºC kuue tunni jooksul;

Üks tund pärast punktides a, b ja c nimetatud teime peavad manomeetrid vastama punktides 2.1, 2.3 ja 2.4 ettenähtud nõuetele.

Pärast punktis d nimetatud temperatuuriteimi tuleb manomeetreid hoida kuus tundi temperatuuril, mis jääb standardsesse temperatuurivahemikku. Pärast kõnealust ajavahemikku peavad manomeetrid vastama punktides 2.1, 2.3 ja 2.4 ettenähtud nõuetele.

5.1.4. Temperatuurist tingitud muutused

Teim seisneb näidu muutuse määramises antud rõhu juures temperatuuridel -10 ºC ja +40 ºC, võrreldes näiduga temperatuuri põhivahemikus.

6. EMÜ esmataatlus

Manomeetrite EMÜ esmataatlus tehakse läbi vastavalt direktiivile 71/316/EMÜ.

6.1. Vastavuse kontrollimine

Kõnealuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks manomeetrite vastavust tüübikinnitusele.

6.2. Taatlemisteimid

Kõnealustes teimides kasutatakse etalonmanomeetreid, mille viga ei tohi olla suurem kui üks neljandik (1/4) taatlemiseks esitatud manomeetrite lubatud piirveast.

6.2.1. Vea määramine

Manomeetri näitusid kontrollitakse vähemalt kolmes ühtlaselt üle mõõtepiirkonna paiknevas punktis.

6.2.2. Hüstereesivea määramine

Hüstereesist põhjustatud viga määratakse ainult sellistel manomeetritel, millega mõõdetakse suurenevat ja vähenevat rõhku vastavalt punktile 2.3.

Teim seisneb manomeetri näitude võtmises vähemalt kolmes ühtlaselt üle mõõtepiirkonna paiknevas punktis rõhu suurenemisel ja vähenemisel. Teim tuleb teha tavapärastes kasutustingimustes.

--------------------------------------------------