Nõukogu direktiiv,

17. september 1984,

õmbluseta legeerimata alumiiniumist ja alumiiniumsulamitest gaasiballoone käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(84/526/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

liikmesriikides gaasiballoonide konstruktsiooni ja kontrolli suhtes kehtivad kohustuslikud sätted erinevad liikmesriigiti ning takistavad seetõttu nimetatud balloonidega kauplemist; seetõttu on tarvis kõnealused sätted ühtlustada;

nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivis 76/767/EMÜ surveanumaid ja nende kontrollimise meetodeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühissätete ühtlustamise kohta [4] (muudetud 1979. aasta ühinemisaktiga) on sätestatud niisuguste anumate EMÜ tüübikinnituse ja vastavustõendamise kord; vastavalt kõnealusele direktiivile on vaja näha ette tehnilised nõuded, millele peavad vastama EMÜ tüüpi õmbluseta, legeerimata alumiiniumist ja alumiiniumsulamitest 0,5–150-liitrised gaasiballoonid, et neid saaks pärast inspekteerimist ja ettenähtud märkide ja tähistega märgistamist importida, turustada ja piiranguteta kasutada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse 0,5–150-liitristele (150 l k.a) õmbluseta legeerimata alumiiniumist ja alumiiniumsulamitest gaasiballoonidele, mis on valmistatud ühes tükis ja mida saab korduvalt täita ja transportida ning mis on kujundatud kokkusurutud, veeldatud või lahustatud gaaside mahutamiseks. Niisuguseid gaasiballoone nimetatakse edaspidi "balloonideks".

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

- balloonide suhtes, mis on valmistatud suurema minimaalse tagatud tõmbetugevusega alumiiniumsulamitest kui 500 N/mm2,

- balloonide suhtes, millele on põhja sulgemisel lisatud metalli.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis tähendab EMÜ tüüpi balloon mistahes ballooni, mis on kujundatud ja valmistatud selliselt, et see vastab käesoleva direktiivi ja direktiivi 76/767/EMÜ nõuetele.

Artikkel 3

Ükski liikmesriik ei tohi põhjustel, mis seonduvad balloonide konstruktsiooni või kontrolliga direktiivis 76/767/EMÜ ja käesolevas direktiivis määratletud tähenduses, keelata ja piirata EMÜ tüüpi ballooni turustamist ja kasutuselevõtmist ega sellest keelduda.

Artikkel 4

Kõik EMÜ tüüpi balloonid kuuluvad EMÜ tüübikinnitamisele.

Kõik EMÜ tüüpi balloonid kuuluvad EMÜ vastavustõendamisele, välja arvatud balloonid, mille hüdrauliline proovirõhk on 120 baari või väiksem ja mille maht on alla ühe liitri.

Artikkel 5

Käesoleva direktiivi I lisa jagude 2.1.5, 2.4, 3.1.0, 3.4, 3.5, 3.6, 3.7, 4, 5 ja 6 ning teiste lisade tehnika arenguga kohandamiseks vajalikud muudatused võetakse vastu direktiivi 76/767/EMÜ artiklis 20 sätestatud korras.

Artikkel 6

Direktiivi 76/767/EMÜ artiklis 17 sätestatud korda võib kohaldada käesoleva direktiivi I lisa 2.3. jao suhtes.

Artikkel 7

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 18 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest [5] ja teavitavad sellest viivitamatult komisjoni.

2. Liikmesriigid tagavad käesoleva direktiiviga reguleeritavasvaldkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti edastamise komisjonile.

Artikkel 8

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. september 1984

Nõukogu nimel

eesistuja

P. Barry

[1] EÜT C 104, 13.9.1974, lk 75.

[2] EÜT C 5, 8.1.1975, lk 52.

[3] EÜT C 62, 15.3.1975, lk 32.

[4] EÜT L 262, 27.9.1976, lk 153.

[5] 5 Käesolev direktiiv tehti liikmesriikidele teatavaks 26. septembril 1984.

--------------------------------------------------

I LISA

1. KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD MÕISTETE JA TÄHISTE MÄÄRATLUSED

1.1. VOOLAVUSPINGE

Käesolevas direktiivis kasutatakse survestatud osade arvutamisel järgmiseid voolavuspinge väärtuseid:

- alumiiniumsulamite puhul 0,2 % testimispinge Rp 0,2, s.o pinge väärtus, mis põhjustab mitteproportsionaalse pikenemise 0,2 % võrra katsekeha algsest mõõtepikkusest,

- legeerimata alumiiniumi puhul kõvastamata olekus 1 % testimispinge.

1.2. Käesolevas direktiivis tähendab mõiste "lõhkemisrõhk" rõhku plastilise ebastabiilsuse hetkel, s.o suurimat lõhkemiseni survestamise katse käigus saavutatud rõhku.

1.3. Käesolevas lisas kasutatud tähised tähendavad järgmist:

Ph = hüdraulilise katse rõhk baarides;

Pr = ballooni lõhkemiseni survestamise katse käigus mõõdetud lõhkemisrõhk baarides;

Prt = arvutuslik minimaalne teoreetiline lõhkemisrõhk baarides;

Re = voolavuspinge miinimumväärtus (N/mm2), mille tagab ballooni valmistaja;

Rm = ballooni valmistaja poolt tagatud tõmbetugevuse miinimumväärtus (N/mm2);

a = ballooni silindrilise hülsi seina väikseim arvutuslik paksus (mm);

D = ballooni nominaalne välisläbimõõt (mm);

Rmt = tegelik tõmbetugevus (N/mm2);

d = südamiku läbimõõt paindekatseteks (mm).

2. TEHNILISED NÕUDED

2.1. KASUTATUD MATERJALID, TEHNILINE JA MEHAANILINE TÖÖTLUS

2.1.1. Alumiiniumsulam või legeerimata alumiinium määratletakse tootmismeetodi, nominaalse keemilise koostise ning ballooni termilise töötluse, korrosioonikindluse ja mehaaniliste omaduste põhjal. Tootja esitab vastavad andmed allpool loetletud nõudeid arvestades. Kõiki niisuguseid andmeid puudutavaid muutusi käsitatakse EMÜ tüübikinnituses materjali liigi muutustena.

2.1.2. Balloonide valmistamiseks on lubatud kasutada järgmiseid alumiiniume:

a) mistahes legeerimata alumiinium, mille alumiiniumisisaldus on vähemalt 99,5 %;

b) tabelis 1 esitatud keemilise koostisega alumiiniumsulamid, mis on läbinud tabelis 2 loetletud termilised ja mehaanilised töötlused;

TABEL 1

| Keemiline koostis protsentides (%) |

Cu | Mg | Si | Fe | Mn | Zn | Cr | Ti + Zr | Ti | Teised kokku | Al |

Sulam B

miinimum | — | 4,0 | — | — | 0,5 | — | — | — | — | | jääk |

maksimum | 0,10 | 5,1 | 0,5 | 0,5 | 1,0 | 0,2 | 0,25 | 0,20 | 0,10 | 0,15 |

Sulam C

miinimum | — | 0,6 | 0,7 | — | 0,4 | — | — | — | — | | jääk |

maksimum | 0,10 | 1,2 | 1,3 | 0,5 | 1,0 | 0,2 | 0,25 | — | 0,10 | 0,15 |

TABEL 2

| Termiline ja mehaaniline töötlus |

Sulam B | 1.Tooriku inhibeeriminekestuse määrab kindlaks tootja,temperatuur 210–260 °C.2.Ekstrudeerimine külmsurvetöötlemise määraga 30 % või vähem.3.Ülaosa vormimine: metalli temperatuur ei tohi protsessi lõpus olla alla 300 °C. |

Sulam C | 1.Lahusesse kastmine enne karastamist:kestuse määrab kindlaks tootja,temperatuur ei ole mingil juhul alla 525 °C ega üle 550 °C.2.Karastamine3.Kunstlik vanandaminekestuse määrab kindlaks tootja,temperatuur 140–190 °C. |

c) mistahes muud alumiiniumsulamit võib balloonide valmistamiseks kasutada tingimusel, et sulam läbib kõigepealt II lisas kirjeldatud korrosioonikindluse katse.

2.1.3. Ballooni valmistaja peab hankima ja esitama balloonide valmistamiseks kasutatud materjali valuanalüüside tunnistused.

2.1.4. Tuleb anda võimalus erapooletute analüüside tegemiseks. Kõnealuseid analüüse tuleb teostada kas balloonide valmistajale tarnitud pooltoodete või valmisballoonidega. Kui proovikeha otsustatakse võtta valmisballoonide hulgast, on lubatav võtta proov 3.1. jaos täpsustatud mehaanilisteks katseteks või 3.2. jaos täpsustatud lõhkemiseni survestamise katseteks valitud balloonide hulgast.

2.1.5. Jaos 2.1.2 b ja c piiritletud sulamite mehaaniline töötlus.

2.1.5.1. Ballooni valmistamise viimane protsess peale viimistlustöötluse on kunstlik vanandamine.

2.1.5.1.1. Tootja peab viitama viimasena teostatud töötluse omadustele, st:

- nominaaltemperatuuridele lahustuvustermotöötluse ja kunstliku vanandamise ajal,

- lahustuvustermotöötluse ja kunstliku vanandamise temperatuuridel efektiivselt kasutatud aja nominaalkestusele.

Termilise töötluse ajal peab valmistaja järgima kõnealuseid näitajaid järgmise täpsusega:

- lahustuvustermotöötluse temperatuur: ± 5 °C,

- kunstliku vanandamise temperatuur: ± 5 °C,

- efektiivselt kasutatud aja kestus: ± 10 %.

2.1.5.1.2. Tootja võib lahustuvustermotöötluse ja kunstliku vanandamise osas siiski viidata temperatuuriskaala vahemikule, mille puhul piirväärtuste vahe ei ületa 20 °C. Iga niisuguse piirväärtuse puhul viitab tootja efektiivselt kasutatud aja nominaalkestusele.

Vahepealsete temperatuuride puhul määratakse efektiivselt kasutatud aja nominaalkestus kindlaks lahustuvustermotöötluse puhul lineaarse interpoleerimisega ja kunstliku vanandamise puhul aja logaritmi lineaarse interpoleerimisega.

Tootja peab teostama termilise töötluse niisugusesse temperatuuriskaala vahemikku jääval temperatuuril, millele on osutatud seoses efektiivselt kasutatud aja kestusega, mis ei erine eespool nimetatud viisil arvutatud nominaalkestusest rohkem kui 10 %.

2.1.5.1.3. Tootja peab EMÜ tüübikinnituseks esitatud kaustas viitama viimase teostatud termilise töötluse omadustele.

2.1.5.1.4. Lisaks viimasele termilisele töötlusele peab tootja osutama kõigile termilistele töötlustele, mis teostati temperatuuril üle 200 °C.

2.1.5.2. Ballooni valmistamine ei tohi hõlmata karastamist ega sellele järgnevat kunstlikku vanandamist.

2.1.5.2.1. Tootja peab täpsustama viimase temperatuuril üle 200 °C teostatud termilise töötluse omadusi, arvestades vajadusel ballooni erinevate osade vahelisi erinevusi.

Tootja peab täpsustama ka mistahes vormimisoperatsiooni (nt ekstrudeerimine, külmtõmbamine või otsa vormimine), mille käigus metalli temperatuur ei ületa 200 °C ja millele ei järgne kõnealusest temperatuurist kõrgemal temperatuuril teotatud termilist töötlemist, ning vormitud keha kõige rohkem külmsurvetöödeldud piirkonna asukoha ja vastava külmsurvetöötluse määra.

s

suhtena, milles S on algne lõige ja s lõplik lõige.

Tootja peab kõnealuseid termilise töötluse ja vormimise näitajaid järgima alltoodud täpsusega:

- termilise töötluse kestus ± 10 % ja temperatuur ± 5 °C täpsusega,

- külmsurvetöötluse määr kõige rohkem külmsurvetöödeldud piirkonnas: 100 mm või väiksema läbimõõduga balloonide puhul ± 6 % täpsusega ja üle 100 mm läbimõõduga balloonide puhul ja ± 3 % täpsusega.

2.1.5.2.2. Termilise töötluse osas võib tootja siiski osutada temperatuuriskaala vahemikule, mille puhul piirväärtuste vahe ei ületa 20 °C. Iga niisuguse piirväärtuse puhul viitab tootja efektiivselt kasutatud aja nominaalkestusele. Vahepealsete temperatuuride puhul määratakse efektiivselt kasutatud aja nominaalkestus kindlaks lineaarse interpoleerimisega. Tootja peab teostama termilise töötluse niisugusesse temperatuuriskaala vahemikku jääval temperatuuril, millele on osutatud seoses efektiivselt kasutatud aja kestusega, mis ei erine eespool nimetatud viisil arvutatud nominaalkestusest rohkem kui 10 %.

2.1.5.2.3. Tootja peab EMÜ tüübikinnituseks esitatud kaustas viitama viimase teostatud termilise töötluse omadustele.

2.1.5.3. Kui tootja on otsustanud EMÜ tüübikinnituse eesmärgil viidata termilise töötluse osas temperatuuriskaala vahemikule vastavalt jagudele 2.1.5.1.2 ja 2.1.5.2.2, peab ta esitama kaks balloonide komplekti. Üks komplekt koosneb balloonidest, mille termilise töötluse temperatuur oli viidatud temperatuuridest madalaim, ja teine komplekt balloonidest, mille termilise töötluse temperatuur oli kõrgeim ja kestus vastavalt lühim.

2.3. SURVESTATUD OSADE ARVUTUSED

2.3.1. Gaasiballoonide silindrilise osa paksus ei tohi olla väiksem järgmise valemi abil arvutatud paksusest:

a =

P

· D

4

3

+ P

mm

kui R on väiksem kui järgmised kaks väärtust:

- Re

- 0,85 Rm.

2.3.2. + 1,5 mm

.

2.3.3. Paksus ning alumise ja ülemise otsa kuju peavad vastama punktides 3.2 (lõhkemiseni survestamise katse) ja 3.3 (tsüklilise survestamise katse) ette nähtud katsete nõuetele.

2.3.4. Kui põhi on paksem kui silindriline osa, peab silindriliste seinade paksus piisava pingejaotuse saavutamiseks silindrilise seina ja põhja üleminekukohal järkjärgult suurenema.

2.4. KONSTRUKTSIOON JA TEOSTUS

2.4.1. Tootja peab kontrollima kõigi balloonide paksust ning sise- ja välispindade seisukorda ning veenduma, et:

- seina paksus pole kuskil väiksem, kui joonisel näidatud,

- ballooni sise- ja välispindadel pole defekte, mis võiksid vähendada ballooni kasutamisohutust.

2.4.2. Sama ristlõike suurima ja väikseima välisläbimõõdu vahena mõõdetud silindrilise hülsi ovaalsus ei tohi olla üle 1,5 % kõnealuste läbimõõtude keskmisest.

Hülsi silindrilise osa hälve sirgjoonest ei tohi olla üle 3 mm meetri kohta.

2.4.3. Ballooni tald (kui see on olemas) peab olema piisavalt tugev ja valmistatud materjalist, mis sobib korrosiooni suhtes kokku ballooni valmistamiseks kasutatud materjali koostisega. Talla kuju peab kindlustama balloonile vajaliku stabiilsuse. Tald ei tohi lasta veel koguneda ega talla ja ballooni vahele pääseda.

3. KATSED

3.1. MEHAANILISED KATSED

Kui alljärgnevates nõuetes ei ole määratud teisiti, tuleb mehaanilised katsed teostada vastavalt järgmistele EURONORMIDE sätetele:

EURONORM | 2-80: | terase tõmbekatse; |

EURONORM | 3-79: | Brinelli kõvaduse katse; |

EURONORM | 6-55: | terase paindekatse; |

EURONORM | 11-80: | alla 3 mm paksusega teraslehtede ja latt-terase tõmbekatse; |

EURONORM | 12-55: | alla 3 mm paksusega teraslehtede ja latt-terase paindekatse; |

3.1.1. Üldnõuded

Kõik mehaanilised katsed gaasiballoonide valmistamiseks kasutatud metalli kvaliteedi kontrollimiseks teostatakse valmisballoonidest võetud metallist katsekehadega.

3.1.2. Katsete liigid ja katsetulemuste hindamine

Iga prooviballooniga tuleb teostada üks pikisuunas tõmbekatse ja neli ristsuunas paindekatset.

3.1.2.1. Tõmbekatse

3.1.2.1.1. Tõmbekatsekeha peab vastama järgmistele sätetele:

- EURONORM 2-80, peatükk 4, kui katsekeha on 3 mm paksune või paksem,

- EURONORM 11-80, peatükk 4, kui katsekeha paksus on alla 3 mm. Sel juhul peab katsekeha mõõtelaius ja -pikkus olema sõltumata katsekeha paksusest vastavalt 12,5 ja 50 mm.

Katsekeha kumbagi külge, mis vastavad ballooni seina sise- ja välispinnale, ei tohi töödelda.

3.1.2.1.2. - Punktis 2.1.2 b piiritletud C sulamite ja punktis 2.1.2 c piiritletud sulamite puhul ei tohi purunemisjärgne pikenemine olla alla 12 %.

- Kui tõmbekatse teostatakse ballooni seinast võetud ühe katsekehaga, ei tohi purunemisjärgne pikenemine olla punktis 2.1.2 b piiritletud B sulamite puhul alla 12 %. Tõmbekatse võib teostada ka ballooni seinast ühtlaste vahemaadega võetud nelja katsekehaga. Tulemused peavad olema järgmised:

- ükski väärtus eraldi ei tohi olla väiksem kui 11 %,

- nelja mõõtmise keskmine väärtus peab olema vähemalt 12.

- legeerimata alumiiniumi puhul peab purunemisjärgne pikenemine olema vähemalt 12 %.

3.1.2.1.3. Saadud tõmbetugevuse väärtus ei tohi olla väiksem kui Rm.

Tõmbekatse käigus kindlaks määratav voolavuspinge on pinge, mida kasutatakse vastavalt ballooni arvutuste jaole 1.1.

Saadud voolavuspinge väärtus ei tohi olla väiksem kui Re.

3.1.2.2. Paindekatse

3.1.2.2.1. Paindekatse teostatakse katsekehadega, mis saadakse 3a laiuse rõnga kaheks võrdseks osaks lõikamisel; katsekeha laius ei tohi ühelgi juhul olla alla 25 mm. Mõlemad rõngad võivad olla töödeldud ainult servadest. Servi võib ümardada, kui ümardamisraadius on kõige rohkem 1/10 katsekehade paksusest, või faasida 45 % nurga all.

3.1.2.2.2. Paindekatse teostamiseks tuleb kasutada südamikku, mille läbimõõt on d ja kahte silindrit, mille vahele jääb vahemaa d + 3a. Rõnga sisekülg peab katse ajal jääma vastu südamikku.

3.1.2.2.3. Katsekeha painutamisel sissepoole ümber südamiku, kuni selle seesmiste servade vahemaa on väiksem või võrdne südamiku läbimõõduga (vt joonis 2. liites), ei tohi katsekehasse tekkida pragusid.

3.1.2.2.4. Südamiku läbimõõdu ja katsekeha paksuse suhe (n) ei tohi olla suurem järgmises tabelis esitatud väärtustest:

Tegelik tõmbejõud Rmt (N/mm2) | n |

Kuni 220 k.a | 5 |

Üle 220 kuni 330 k.a | 6 |

Üle 330 kuni 440 k.a | 7 |

Üle 440 | 8 |

3.2. HÜDRAULILINE LÕHKEMISENI SURVETAMISE KATSE

3.2.1. Katsetingimused

Selles katses kasutatavatel balloonidel peavad olema 6. jaos piiritletud märgistused.

3.2.1.1. Hüdrauliline lõhkemiseni survestamise katse tuleb teostada kahe järjestikuse faasina, kasutades katseseadet, mis võimaldab suurendada ballooni rõhku ühtlaselt kuni ballooni lõhkemiseni ja registreerida rõhu muutumise kõvera aja suhtes. Katse tuleb teostada toatemperatuuril.

3.2.1.2. Esimeses faasis suurendatakse rõhku püsiva kiirusega kuni plastilise deformatsiooni alguseni. Nimetatud kiirus ei tohi olla üle 5 baari sekundis.

Kui algab plastiline deformatsioon (teine faas), ei tohi pumba tootlikkus olla esimese faasi tootlikkusest rohkem kui kaks korda suurem ja peab jääma kuni ballooni lõhkemiseni püsivaks.

3.2.2. Katse tõlgendamine

3.2.2.1. Lõhkemiseni survestamise katse hindamine hõlmab:

- rõhu-/ajakõvera analüüsi lõhkemisrõhu kindlaksmääramiseks,

- rebendi ja selle servade kuju analüüsi,

- nõgusapõhjaliste balloonide puhul kontrolli, et põhi pole kumerdunud.

3.2.2.2. Mõõdetud lõhkemisrõhk (Pr) peab olema suurem kui:

P

=

20a R

mD - a

3.2.2.3. Lõhkemiseni survestamise katse ei tohi põhjustada ballooni killunemist.

3.2.2.4. Peamine rebend ei tohi olla habras, s.o prao servad ei tohi olla kiirjad, vaid peavad olema diametraalse tasandi suhtes kaldjad ja koonduvad.

Pragu on lubatav üksnes juhul, kui see vastab ühele järgmistest kirjeldustest:

- balloonide puhul, mille paksus "a" on 13 mm või väiksem:

- suurem osa praost peab olema ilmselgelt pikisuunaline,

- praol ei tohi olla mitmekordseid harusid,

- prao põhiosa ei tohi ringjalt üle 90º kummalegi poole keerduda,

- pragu ei tohi ulatuda ballooni osadesse, mille paksus on üle 1,5 korra suurem ballooni silindrilise osa keskkohas mõõdetud maksimaalsest paksusest; kumerapõhjaliste balloonide puhul ei tohi pragu siiski ulatuda ballooni põhja keskmesse,

- balloonide puhul, mille paksus "a" on suurem kui 13 mm, peab suurem osa praost olema pikisuunaline.

3.2.2.5. Rebenemisel ei tohi ilmneda ühtegi silmanähtavat metallidefekti.

3.3. TSÜKLILINE SURVEKATSE

3.3.1. Tsüklilises survekatses kasutatavatel balloonidel peavad olema 6. jaos piiritletud märgistused.

3.3.2. Tsükliline survekatse teostatakse korrosioonikindlat vedelikku kasutades kahe ballooniga, mis tootja kinnitusel esindavad piisavalt toote konstruktsiooni miinimumväärtusi.

3.3.3. Käesolev katse on tsükliline. Maksimaalne tsükliline rõhk on kas võrdne rõhuga Ph või kaks kolmandikku sellest.

Madalam tsükliline rõhk ei tohi olla suurem kui 10 % kõrgemast tsüklilisest rõhust.

Minimaalne tsüklite arv ja suurim katsesagedus on esitatud järgmises tabelis:

Suurim rakendatav rõhk | Ph | 2/3 Ph |

Minimaalne tsüklite arv: | 12000 | 80000 |

Suurim sagedus, tsüklite arv minutis | 5 | 12 |

Ballooni välisseinal mõõdetav temperatuur ei tohi katse jooksul tõusta üle 50 ºC.

Katse tulemust käsitletakse vastuvõetavana juhul, kui balloon saavutab nõutud tsüklite arvu ilma lekete tekkimiseta.

3.4. HÜDRAULILINE KATSE

3.4.1. Vee rõhku balloonis tuleb ühtlase kiirusega tõsta kuni Ph saavutamiseni.

3.4.2. Ballooni tuleb hoida rõhu Ph all niisuguse aja jooksul, mis võimaldab veenduda, et rõhk ei vähene ega esine lekkeid.

3.4.3. Balloonil ei tohi pärast katset esineda jäävdeformatsioone.

3.4.4. Kõik katses kasutatud balloonid, mis ei vasta katses esitatavatele nõuetele, tuleb tagasi lükata.

3.5. BALLOONI HOMOGEENSUSE KONTROLL

Käesoleva katse käigus kontrollitakse, et kahe ballooni välisküljel paikneva suvalise punkti kõvaduse vahe pole üle 15 HB. Kontroll tuleb teostada ballooni kahel ristlõikel, millest üks asub ballooni ülaosa ja teine põhja lähedal, neljas üksteisest ühtlase vahemaa kaugusel paiknevas punktis.

3.6. PARTII HOMOGEENSUSE KONTROLL

Katse viib läbi tootja, kontrollides kõvaduskatse või mõne teise asjakohase meetodi abil, et algtoorikute valikul või termilise töötluse käigus pole tehtud vigu.

3.7. PÕHJADE KONTROLL

Ballooni põhi lõigatakse meridiaanlõikega kaheks ja üks niisugusel viisil saadud pindadest poleeritakse, et uurida seda 5- kuni 10-kordses suurenduses.

Pragude tuvastamisel tuleb ballooni käsitleda praagina. Ballooni tuleb käsitleda praagina ka juhul, kui mistahes pooride ja võimalike lisandiosakeste mõõtmed on saavutanud taseme, mida käsitletakse ohtlikuna.

4. EMÜ TÜÜBIKINNITUS

Käesoleva direktiivi artiklis 4 viidatud EMÜ tüübikinnituse võib anda ka balloonide tüübile või rühmale.

"Balloonide rühm" tähendab samas tehases valmistatud balloone, mis erinevad üksteisest vaid oma pikkuse poolest, kuid järgmiste piirangutega:

- ballooni minimaalne pikkus peab olema ballooni välisläbimõõdust vähemalt kolm korda suurem,

- ballooni maksimaalne üldpikkus ei tohi olla katsetatud ballooni üldpikkusest üle 1,5 korra suurem.

4.1. EMÜ tüübikinnituse taotleja esitab iga balloonide rühma kohta allpool piiritletud kontrollideks vajalikud dokumendid, hoiab vastavalt jaole 2.1.5.3 liikmesriigile kättesaadavana ühe 50 balloonist koosneva partii või kaks 25 balloonist koosnevat partiid, mille seast valitakse allpool piiritletud katseteks vajalik arv balloone, ja annab liikmesriigi nõudmisel mistahes täiendavat teavet.

Eelkõige peab taotleja viitama termilise ja mehaanilise töötluse liikidele ning jao 2.1.5 alusel teostatava töötluse temperatuurile ja kestusele. Taotleja peab esitama balloonide valmistamiseks kasutatud materjalide valuanalüüside tunnistused.

4.2. Liikmesriik peab EMÜ tüübikinnitusmenetluse käigus:

4.2.1. tõendama, et:

- 2.3. jaos piiritletud arvutused on õiged,

- kui mõõtmine teostatakse kolmel ristlõikel ning ballooni põhja ja ülaosa kogu pikiläbilõike ulatuses, siis vastab kahe katse jaoks valitud ballooni seinade paksus 2.3. jao nõuetele,

- 2.1. ja 2.4.3. jaos piiritletud tingimused on täidetud,

- kõik liikmesriigi valitud balloonid vastavad 2.4.2. jao nõuetele,

- balloonide sise- ja välispinnal pole defekte, mis võiksid muuta balloonide kasutamise ohtlikuks;

4.2.2. teostama valitud balloonidega järgmised katsed:

- korrosioonikindluskatsed (vastupidavus kristallidevahelisele korrosioonile ja pingekorrosioonile) 12 katsekehaga, nagu kirjeldatud II lisas,

- 3.1. jaos piiritletud katsed kahe ballooniga; kui aga balloon on 1500 mm pikk või pikem, tuleb pikisuunas tõmbekatse ja paindekatsed teostada hülsi üla- ja alaosast võetud katsekehadega,

- 3.2. jaos piiritletud katse kahe ballooniga,

- 3.3. jaos piiritletud katse kahe ballooniga,

- 3.5. jaos piiritletud katse ühe ballooniga,

- 3.7. jaos piiritletud katse kõigi prooviballoonidega.

4.3. Kui kontrolli tulemused on vastuvõetavad, väljastab liikmesriik vastavalt käesoleva direktiivi III lisas esitatud näidisele EMÜ tüübikinnitustunnistuse.

5. EMÜ VASTAVUSTÕENDAMINE

5.1. Balloonide valmistaja esitab EMÜ vastavustõenduse eesmärgil inspekteerimisasutusele:

5.1.1. EMÜ tüübikinnitustunnistuse;

5.1.2. balloonide valmistamiseks kasutatud valuplokkide analüüsi tunnistused;

5.1.3. iga ballooni valmistamiseks kasutatud materjalivalu identifitseerimismeetmed;

5.1.4. termilise ja mehaanilise töötlusega seotud dokumendid ning deklareerib vastavalt jaole 2.1.5 rakendatud töötluse;

5.1.5. balloonide loetelu, mis sisaldab 6. jaos nõutud arve ja pealdiseid.

5.2. EMÜ vastavustõendamise käigus:

5.2.1. Inspekteerimisasutus:

- teeb kindlaks, et EMÜ tüübikinnitus on olemas ja balloonid vastavad sellele,

- kontrollib materjalide andmeid sisaldavaid dokumente,

- kontrollib, kas 2. jaos sätestatud nõuded on täidetud, jälgides balloonide välispidise ja võimalusel seespidise visuaalse uurimise teel eelkõige seda, kas balloonide konstruktsioon ja tootja poolt vastavalt 2.4.1. jaole teostatud kontrollid on vastuvõetavad; visuaalne kontroll peab hõlmama vähemalt 10 % toodetud balloonidest,

- teostab käesoleva lisa jaos 2.1.2 c osutatud sulamite puhul kolme katsekehaga kristallidevahelise korrosiooni kindluse katse, kasutades seejuures vastavalt II lisa 1. jaole ballooni kolmest osast (ülaosast, keskosast ja põhjast) võetud katsekehasid,

- teostab punktides 3.1 ja 3.2 piiritletud katsed,

- kontrollib pistelise kontrolli teel, kas tootja poolt 5.1.5. jaos viidatud loetelus esitatud teave on õige,

- hindab tootja poolt vastavalt 3.6. jaole teostatud partii homogeensuse katsete tulemusi.

Kui kontrolli tulemused on vastuvõetavad, väljastab inspekteerimisasutus vastavalt IV lisas sisalduvale näidisele EMÜ vastavustõendustunnistuse.

5.2.2. Jagudes 3.1 ja 3.2 kirjeldatud kahte liiki testide jaoks võetakse 202 balloonist koosneva, samast valust valmistatud ja identsetes tingimustes termiliselt töödeldud partii või niisuguse partii osa hulgast juhusliku valiku alusel kaks ballooni.

Ühega balloonidest teostatakse 3.1. jaos piiritletud katsed (mehaanilised katsed) ja teisega 3.2. jaoga ette nähtud katse (lõhkemiseni survetamise katse). Kui ilmneb, et mõni katse on teostatud valesti või on tehtud mõõtmisvigu, tuleb katset korrata.

Kui ühe või mitme katse tulemused on kasvõi osaliselt mitterahuldavad, peab tootja inspekteerimisasutuse järelevalve all uurima, mis on selle põhjus.

5.2.2.1. Kui mitterahuldavate katsetulemuste põhjus pole termiline töötlus, lükatakse partii tagasi.

5.2.2.2. Kui mitterahuldavate katsetulemuste põhjus on termiline töötlus, võib tootja teostada partii kõigile balloonidele uue termilise töötluse. Niisuguseid lisatöötlusi võib olla ainult üks.

Sellisel juhul:

- teostab tootja 3.6. jaoga ette nähtud kontrolli,

- teostab inspekteerimisasutus kõik 5.2.2. jaoga ette nähtud katsed.

Pärast täiendavat termilist töötlust teostatud katsete tulemused peavad vastama käesoleva direktiivi nõuetele.

5.2.3. Katsekehade valik ja kõik katsed teostatakse inspekteerimisasutuse esindaja juuresolekul ja järelevalve all. 5.2.1. jao neljandas punktis viidatud katse puhul võib volitatud asutus siiski piirduda esindatusega üksnes katsekehade valimise ja tulemuste uurimise juures.

5.2.4. Pärast kõigi nimetatud katsete teostamist tuleb partii kõigi balloonidega inspekteerimisasutuse esindaja juuresolekul ja järelevalve all läbi viia jaos 3.4 piiritletud hüdrauliline katse.

5.3. VABASTUS EMÜ VASTAVUSTÕENDUSEST

Käesoleva direktiivi artiklis 4 ja direktiivi 76/767/EMÜ artikli 15 punktis a viidatud balloonide puhul peab tootja omal vastutusel teostama kõik 5.2. jaoga ette nähtud katse- ja inspekteerimistoimingud.

Tootja peab esitama inspekteerimisasutusele kõik EMÜ tüübikinnituses nimetatud dokumendid ning katse- ja inspekteerimisaruanded.

6. MÄRGID JA PEALDISED

Käesolevas jaos nimetatud märgid ja pealdised tuleb kinnitada ballooni kaelale.

Balloonide puhul, mille maht ei ületa 15 liitrit, võib märgid ja pealdised kinnitada kas ballooni kaelale või mõnele teisele piisavalt tugevale ballooni osale.

Balloonide puhul, mille läbimõõt on alla 75 mm, peavad nimetatud märgid olema 3 mm kõrgused.

Direktiivi 76/767/EMÜ I lisa 3. jao nõuete erandina peab tootja markeerima EMÜ tüübikinnitusmärgi järgmisel kujul:

- käesoleva direktiivi artiklis 4 osutatud balloonide puhul:

- stiliseeritud tähemärk

+++++ TIFF +++++

,

- käesoleva direktiivi seerianumber 2,

- EMÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi tunnus suurtäh(ted)ega ja tüübikinnituse andmise aasta kaks viimast numbrit,

- EMÜ tüübikinnituse number (nt

+++++ TIFF +++++

2 D 79 54),

- üksnes EMÜ tüübikinnitamisele kuuluvate balloonide puhul:

- kuusnurgaga ümbritsetud stiliseeritud tähemärk

+++++ TIFF +++++

,

- käesoleva direktiivi seerianumber 2,

- EMÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi tunnus suurtäh(ted)ega ja tüübikinnituse andmise aasta kaks viimast numbrit,

- EMÜ tüübikinnituse number (nt

+++++ TIFF +++++

2 D 79 54).

Direktiivi 76/767/EMÜ II lisa 3. jao nõuete erandina peab inspekteerimisasutus kinnitama EMÜ vastavustõendusmärgi järgmisel kujul:

- väiketäht "e",

- vastavustõendamist teostava liikmesriigi nime tähistav suurtäht (-tähed), mille juurde kuulub vajadusel üks või kaks territoriaalset alajaotust tähistavat numbrit,

- inspekteerimisasutuse märk, mille kinnitab vastavustõenduse teostaja, ning vajadusel vastavustõenduse teostaja märk,

- kuusnurk,

- vastavustõenduse kuupäev: aasta, kuu (nt e D 12 48

+++++ TIFF +++++

80/01).

6.1. KONSTRUKTSIOONI KÄSITLEVAD PEALDISED

6.1.1. metalli osas:

arv, mis osutab arvutustes aluseks võetud R väärtust (N/mm2);

6.1.2. hüdraulilise katse osas:

proovirõhk baarides ja sellele järgnev sümbol "bar";

6.1.3. ballooni tüübi osas:

ballooni mass, sh kõik lahutamatud osad (välja arvatud ventiil ja kraan) kilogrammides ja ballooni valmistaja poolt tagatud minimaalne maht liitrites.

Mass ja maht tuleb märkida ühe kümnendkoha täpsusega. Mahtu ümardatakse väiksemaks ja massi suuremaks;

6.1.4. päritolu osas:

päritoluriigi tunnus suurtäh(ted)ega, millele järgneb tootja märk ja seerianumber.

6.2. Märkide ja pealdiste näidis on esitatud 1. liites.

--------------------------------------------------

II LISA

KORROSIOONIKATSED

1. KRISTALLIDEVAHELISE KORROSIOONI TUNDLIKKUSE HINDAMISE KATSE

Järgnevalt kirjeldatud meetod hõlmab valmisballoonist katse käigus võetud katsekehade sukeldamist kahte erinevasse korrodeerivasse lahusesse ja proovikehade uurimist pärast piiritletud söövitusaega, et tuvastada mistahes kristallidevahelise korrosiooni märke ja määrata kindlaks niisuguse korrosiooni olemus ja määr. Kristallidevahelise korrosiooni levik määratakse kindlaks söövitatud pinnasse tehtud ristlõike poleeritud pindade metallograafilise uurimise teel.

1.1. PROOVIKEHADE VÕTMINE

Proovikehad võetakse ballooni ülaosast, kehast ja põhjast (joonis 1) nii, et katsed 1.3.2.1. jaos piiritletud lahusega A ja 1.3.2.2. jaos piiritletud lahusega B saab teostada kolmest ballooni osast võetud metalliproovidega.

Iga katsekeha peab üldkujult ja mõõtmetelt vastama joonisele 2.

Küljed a1 a2 a3 a4, b1 b2 b3 b4, a1 a2 b2 b1, a4 a3 b3 b4 saetakse lintsaega ja seejärel viimistletakse hoolikalt peene viiliga. Ballooni sise- ja välisküljele vastavad pinnad a1 a4 b4 b1 ja a2 a3 b3 b2 jäetakse viimistlemata.

1.2. PINNA ETTEVALMISTAMINE KORRODEERIVAKS SÖÖVITAMISEKS

1.2.1. Vajalikud vahendid

HNO3 (analüüsi jaoks), tihedus 1,33,

HF (analüüsi jaoks), tihedus 1,14 (40 %),

desioniseeritud vesi.

1.2.2. Meetod

Keeduklaasis valmistatakse järgmine lahus:

HNO3 : 63 cm3,

HF : 6 cm3,

H2O : 929 cm3.

Lahus soojendatakse temperatuurini 95 °C.

Iga katsekeha sukeldatakse alumiiniumtraadi külge riputatuna üheks minutiks lahusesse.

Pestakse voolava vee all ja seejärel desioniseeritud vees.

Võimalike moodustunud vasesetete eemaldamiseks kastetakse katsekeha üheks minutiks toatemperatuuril lämmastikhappesse, nagu on määratletud jaos 1.2.1.

Loputatakse desioniseeritud vees.

Katsekehade oksüdeerimise vältimiseks tuleb katsekehad pärast ettevalmistamist viivitamatult neile ette nähtud korrosioonivanni sukeldada (vt 1.3.1).

1.3. KATSE TEOSTAMINE

1.3.1. Inspekteerimisasutuse äranägemisel tuleb kasutada ühte järgmistest lahustest: 57 g/l naatriumkloriidi ja 3 g/l vesinikperoksiidi sisaldavat lahust (lahus A) või 30 g/l naatriumkloriidi ja 5 g/l vesinikkloriidhapet sisaldavat lahust (lahus B).

1.3.2. Korrodeerivate lahuste valmistamine

1.3.2.1. Lahus A

1.3.2.1.1. Vajalikud vahendid

Kristalne NaCl (analüüsi jaoks),

H2O2 100 mahuühikut 110 mahuühiku kohta – meditsiiniline,

KMnO4 (analüüsi jaoks),

H2SO4 (analüüsi jaoks), tihedus 1,83,

desioniseeritud vesi.

1.3.2.1.2. Vesinikperoksiidi tiitrimine

Kuna vesinikperoksiid ei ole eriti püsiv, on vaja selle tiitrit alati enne kasutamist kontrollida. Selleks tuleb:

võtta pipetiga 10 cm3 vesinikperoksiidi ja lahjendada seda (mõõtekolvis) desioniseeritud veega kuni 1000 cm3-ni, saades vesinikperoksiidi lahuse, mida nimetatakse lahus C. Lisada pipetiga Erlenmeyeri kolvi:

- 10 cm3 vesinikperoksiidi lahust C,

- umbes 2 cm3 väävelhapet, tihedus 1,83.

Tiitrimiseks kasutatakse permanganaadilahust 1,859 g/l. Permanganaat toimib indikaatorina.

1.3.2.1.3. Tiitrimise selgitus

Permanganaadi reaktsioon vesinikperoksiidiga väävelhappekeskkonnas toimub järgmiselt:

2 KMnO

+ 5 H

O

+ 3 H

SO

→ K

SO

+ 2MnSO

+ 8 H

O + 5 O

,

mille tulemuseks on ekvivalent 316 g KMnO4 = 170 g H2O2.

Seega reageerib 1 g puhast vesinikperoksiidi 1,859 g permanganaadiga; siit tulenevalt kasutatakse 1,859 g/l permanganaadilahust, mis reageerib 1 g/l vesinikperoksiidiga. Kuna vesinikperoksiid oli eelnevalt 100 korda lahjendatud, on 10 cm3 proovis 0,1 cm3 algset vesinikperoksiidi.

Algse vesinikperoksiidi tiitri T (g/l) saamiseks korrutatakse tiitrimiseks kasutatud permanganaadilahuse kuupsentimeetrite arv kümnega.

1.3.2.1.4. Lahuse valmistamine

Meetod 10 liitri lahuse valmistamiseks:

Lahustada 570 g naatriumkloriidi desioniseeritud vees nii, et lahuse kogumaht on umbes 9 liitrit. Lisada alljärgnevalt arvutatud kogus vesinikperoksiidi. Segada ja seejärel lisada desioniseeritud vett, kuni lahuse maht on 10 liitrit.

Lahusesse lisatava vesinikperoksiidi mahu arvutamine

Vajalik puhta vesinikperoksiidi kogus: 30 g.

Kui vesinikperoksiid sisaldab T grammi H2O2 liitri kohta, on vajaminev maht kuupsentimeetrites:

1000 · 30

T

1.3.2.2. Lahus B

1.3.2.2.1. Vajalikud vahendid

Kristalne NaCl (analüüsi jaoks),

HCl, kontsentreeritud, 37 % HCl,

desioniseeritud vesi.

1.3.2.2.2. Lahuse valmistamine

Meetod 10 l lahuse valmistamiseks:

Lahustada 300 g naatriumkloriidi ja 50 g HCl (50 g = 0,5 %) 9 liitris desioniseeritud vees, segada hoolikalt ja lisada vett mahuni 10 liitrit.

1.3.3. Söövitamistingimused

1.3.3.1. Söövitamine lahuses A

Korrodeeriv lahus pannakse kristallisaatorisse (või suurde keeduklaasi), mis omakorda asetatakse veevanni. Vett segatakse magnetseguriga ja temperatuuri reguleeritakse kontakttermomeetriga.

Katsekeha riputatakse alumiiniumtraadi abil korrodeerivasse lahusesse või asetatakse lahusesse nii, et see toetub ainult oma nurkadele (eelistada tuleks viimast meetodit). Söövitusaeg on kuus tundi ja temperatuuri hoitakse 30 °C juures, ± 1 °C. Seejuures tuleb kontrollida, et reagendi kogus katsekeha pinna ruutsentimeetri kohta on vähemalt 10 cm3.

Pärast söövitamist pestakse katsekeha vees, kastetakse umbes 30 sekundiks 50 % lahjendatud lämmastikhappesse, pestakse uuesti vees ja kuivatatakse suruõhuga.

1.3.3.2. Mitut katsekeha võib korraga söövitada tingimusel, et need on valmistatud samast sulamist ega puutu üksteisega kokku. Reagendi miinimumkogusest katsekeha pinnaühiku kohta tuleb loomulikult kinni pidada.

1.3.3.3. Söövitamine lahuses B

Korrodeeriv lahus valatakse sobivasse klaasmahutisse (nt keeduklaasi). Katse teostatakse toatemperatuuril. Kui toatemperatuuri kõikumist katse ajal pole võimalik vältida, tuleks eelistada katse teostamist veevannis, mille temperatuur hoitakse termostaadi abil 23 °C juures. Söövituse kestus on 72 tundi.

Katsekehad kinnitatakse korrodeerivasse lahusesse vastavalt 2.3.1. jaole. Pärast söövitamist pestakse katsekehad väga hoolikalt desioniseeritud veega ja kuivatatakse rasvavaba suruõhuga. Alati tuleb jälgida, et korrodeeriva lahuse koguse ja katsekeha pinna suhe (ml/cm2) on 10: 1 (vt 2.3.1).

1.4. KATSEKEHADE ETTEVALMISTAMINE UURIMISEKS

1.4.1. Vajalikud vahendid

Kausid, nt järgmiste mõõtmetega:

- välisläbimõõt: 40 mm,

- kõrgus: 27 mm,

- seina paksus: 2,5 mm,

Araldiit DCY 230 | või samaväärne materjal. |

kõvendi HY 951 |

1.4.2. Meetod

Iga katsekeha asetatakse vertikaalselt kaussi nii, et katsekeha toetub küljele a1 a2 a3 a4. Ümber katsekeha valatakse Araldiit DCY 230 ja kõvendi HY 951 segu suhtes 9: 1.

Tardumisaeg on umbes 24 tundi.

Teatav kogus materjali eemaldatakse katsekeha küljelt a1 a2 a3 a4 (eelistatavalt treipingi abil) nii, et lõikepinda a’1 a’2 a’3 a’4 mikroskoobi all uurides ei ilmne pinna a1 a2 a3 a4 korrosiooni. Pindade a1 a2 a3 a4 ja a’1 a’2 a’3 a’4 vahemaa (s.o treipingil eemaldatud materjali paksus) peab olema vähemalt 2 mm (joonised 2 ja 3).

Uuritavat lõikepinda poleeritakse mehaaniliselt alumiiniumoksiidiga alguses paberi ja seejärel vildi abil.

1.5. KATSEKEHADE MIKROSTRUKTUURI UURIMINE

Uurimine hõlmab kristallidevahelise korrosiooni intensiivsuse sedastamist 1.6 jao alusel uuritava lõikeosa perimeetri ulatuses. Seda tehes võetakse arvesse metalli omadusi nii ballooni sise- kui ka välispindadel ja ballooni paksuses.

Lõikepinda uuritakse alguses nõrga (nt 40-kordse) suurendusega, tuvastades kõige korrodeerunumad piirkonnad ning seejärel tugevama (tavaliselt 300-kordse) suurendusega, et hinnata korrosiooni olemust ja ulatust.

1.6. MIKROSTRUKTUURI UURIMISTULEMUSTE TÕLGENDAMINE

Tulemuste hindamiseks kontrollitakse, kas kristallidevaheline korrosioon on pindmine:

1. võrdtelgse kristallisatsiooniga sulamite puhul ei tohi korrosiooni ulatus kogu uuritava lõike perimeetri ulatuses olla sügavuti suurem kui suurim järgmisest kahest väärtusest:

- 3 järjestikuse uuritava pinnaga ristsuunas paikneva kristalli suurus,

- 0,2 mm;

Kõnealuseid väärtusi on siiski lubatud lokaalselt ületada tingimusel, et ületamist ei esine rohkem kui neljal 300-kordse suurendusega uuritaval alal;

2. külmsurvetöötluse tulemusel suunatud kristalliorientatsiooniga sulamite puhul ei tohi korrosiooni ulatus katsekeha kummalgi, st ballooni sise- ja välispinnale vastaval pinnal olla sügavuti suurem kui 0,1 mm.

Liide 1

+++++ TIFF +++++

Liide 2

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

2. PINGEKORROSIOONI TUNDLIKKUSE HINDAMISE KATSE

Alljärgnevalt kirjeldatud meetod hõlmab ballooni silindrilisest osast lõigatud rõngaste pingestamist, soolalahusesse sukeldamist piiritletud ajavahemikuks, soolalahusest eemaldamist ja pikema ajavahemiku jooksul õhu käes hoidmist ning kõnealuse tsükli kordamist 30 päeva jooksul. Kui rõngastel ei esine pärast 30 päeva mõrasid, võib sulamit käsitleda gaasiballoonide tootmiseks sobivana.

2.1. PROOVIKEHADE VÕTMINE

Ballooni silindrilisest osast tuleb lõigata 6 rõngast laiusega 4a või 25 mm, eelistades suuremat väärtust (vt joonis 1). Katsekehadesse tuleb teha 60° lõige ja pingestada katsekehi keermestatud poldi ja kahe mutri abil (vt joonis 2).

Katsekehade sise-ja välisküljed ei tohi olla töödeldud.

2.2. PINNA ETTEVALMISTAMINE KORROSIOONIKATSEKS

Kõik tensomeetrite (vt 2.3.2.4) kasutamisest jäänud rasva-, õli- ja liimainejäljed tuleb eemaldada sobiva lahustiga.

2.3. KATSE TEOSTAMINE

2.3.1. Korrodeeriva lahuse valmistamine

2.3.1.1. Soolalahuse valmistamiseks lahustatakse 3,5 ± 0,1 massiosa naatriumkloriidi 96,5 massiosas vees.

2.3.1.2. Värskelt valmistatud lahuse pH-väärtus peab jääma vahemikku 6,4–7,2.

2.3.1.3. pH-väärtust võib korrigeerida üksnes lahustatud vesinikkloriidhappe või lahustatud soodaga.

2.3.1.4. Lahusele ei tohi lisada punktis 2.3.1.1 kirjeldatud soolalahust, vaid ainult destilleeritud vett anuma algse vedelikutaseme saavutamiseni. Vajadusel võib destilleeritud vett lisada iga päev.

2.3.1.5. Lahus tuleb kord nädalas täielikult välja vahetada.

2.3.2. Rõngaste pingestamine

2.3.2.1. Kolme rõngast tuleb suruda nii, et rõnga välispind jääb pinge alla.

2.3.2.2. Kolm rõngast tuleb avada nii, et sisepind jääb pinge alla.

2.3.2.3. Pinge peab olema suurim lubatud pinge järgmises seinapaksuse arvutuses:

R

1,3

, kus Re (N/mm2) on tagatud voolavuspinge minimaalväärtus 0,2 % jäävdeformatsiooniga.

2.3.2.4. Tegelikku rõhku saab mõõta elektriliste tensomeetritega.

2.3.2.5. Pinget saab arvutada ka järgmise valemi abil:

D

= D ±

π R

kus:

D

1 = kokkusurutud (või avatud) rõnga läbimõõt;

D = ballooni välisläbimõõt (mm);

a = ballooni seina paksus (mm);

R R

e1,3

N/mm2;

E = elastsusmoodul (N/mm2) = 70000 N/mm2;

z = parandustegur (joonis 3).

2.3.2.6. On oluline, et mutrid ja poldid on rõngastest isoleeritud ja lahuse korrodeeriva mõju eest kaitstud.

2.3.2.7. Kuus rõngast tuleb 10 minutiks üleni soolalahusesse sukeldada.

2.3.2.8. Pärast seda eemaldatakse rõngad lahusest ja jäetakse 50 minutiks õhu kätte.

2.3.2.9. Kõnealust tsüklit tuleb korrata 30 päeva või kuni rõngas puruneb (olenevalt sellest) kumb juhtub varem.

2.3.2.10. Katsekehasid uuritakse visuaalselt, kontrollides pragude esinemist.

2.4. TULEMUSTE TÕLGENDAMINE

Sulamit käsitletakse gaasiballoonide tootmiseks vastuvõetavana juhul, kui ühelgi pinge alla pandud rõngastest ei esine katse lõppedes (30 päeva möödudes) palja silmaga või nõrga (10- kuni 30-kordse) suurendusega nähtavaid mõrasid.

2.5. VÕIMALIK MIKROSTRUKTUURI UURIMINE

2.5.1. Kui tekib kahtlus mõrade olemasolus (nt täppkorrosiooni joonekujulise moodustise korral), saab kahtlusest vabaneda kahtlustäratavas piirkonnas rõnga telje suhtes risti tehtud lõike metallograafilise uurimise teel. Võrreldakse korrosiooni laadi (kristallidevaheline või kristallisisene) ja sügavust rõnga tõmbe- ja survepingega mõjutatud külgedel.

2.5.2. Sulamit käsitletakse vastuvõetavana juhul, kui korrosioon on mõlemal rõnga küljel ühesugune.

Kui aga rõnga tõmbepingega mõjutatud küljel ilmneb kristallidevaheline korrosioonimõranemine, mis on survepinge all olnud külje korrosioonist selgelt sügavam, käsitletakse rõngast katses läbikukkununa.

2.6. ARUANDED

2.6.1. Tuleb viidata sulami nimele ja/või standardnumbrile.

2.6.2. Tuleb esitada sulami koostise piirväärtused.

2.6.3. Tuleb nimetada balloonide valmistamise valu analüüs.

2.6.4. Aruandes tuleb esitada sulami mehaanilised omadused ja nimetatud omaduste miinimumnõuded.

2.6.5. Tuleb esitada katsetulemused.

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

Joonis 1Joonis 2Joonis 3

--------------------------------------------------

III LISA

+++++ TIFF +++++

EMÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE TEHNILINE LISA

1. EMÜ tüübikinnituse saamiseks teostatud EMÜ tüübiuuringute tulemused.

2. Tüübi põhiomadused, eelkõige:

- tüübikinnituse saanud balloonitüübi pikiläbilõige, millest nähtub:

- nominaalne välisläbimõõt D ja tootja poolt kehtestatud lubatud konstruktsioonilised kõrvalekalded,

- ballooni seina miinimumpaksus a,

- ballooni põhja ja ülaosa miinimumpaksus, viitega tootja poolt kehtestatud lubatud konstruktsioonilistele kõrvalekalletele,

- miinimum- ja maksimumpikkus(ed), Lmin, Lmax,

- maht või mahud, Vmin, Vmax,

- rõhk, Ph,

- tootja nimi/joonise number ja kuupäev,

- balloonitüübi nimetus,

- sulam vastavalt jaole 2.1 (tüüp/keemiline koostis/tootmismeetod/termiline töötlus/tagatud mehaanilised omadused (tõmbejõud – voolavuspiir)).

--------------------------------------------------

IV LISA

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------