Euroopa Liidu Teataja L 357 , 18/12/1982 Lk 0020 - 0022
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 11 Köide 10 Lk 0151
Hispaaniakeelne eriväljaanne: Peatükk 11 Köide 16 Lk 0215
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 11 Köide 10 Lk 0151
Portugalikeelne eriväljaanne Peatükk 11 Köide 16 Lk 0215
Nõukogu otsus, 10. detsember 1982, eeskirjade kohta, mida kohaldatakse ekspordigarantiide ja ekspordi finantseerimise valdkonnas Euroopa ühenduste teiste liikmesriikide või kolmandatest riikidest pärit isikutega sõlmitavate allhankelepingute suhtes (82/854/EMÜ) EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 113, võttes arvesse komisjoni ettepanekut ning arvestades, et: üha suurenev vastastikune sõltuvus liikmesriikide majanduse vahel eeldab koostöö kindlustamist ning ühiste lahenduste leidmist konkreetsetele allhankelepingute valdkonnas tekkinud probleemidele, mida põhjustavad ekspordigarantiid ja ekspordi finantseerimine, ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE: Artikkel 1 Käesoleva otsuse lisas on määratletud üksikasjalikud eeskirjad, mida tuleb igas liikmesriigis kohaldada Euroopa ühenduste teiste liikmesriikide või kolmandatest riikidest pärit isikutega sõlmitavatele allhankelepingutele automaatselt sellise kindlustuskatte andmise suhtes, mida võib riigi nimel või toetusel anda peatöövõtjale, ning selliste allhankelepingute rahastamise suhtes. Artikkel 2 IV jagu ei kohaldata siiski eksporditehingutega seotud allhankelepingute suhtes, mis on sõlmitud liikmesriigi mis tahes kujul rahalist toetust sisaldava krediidi alusel. Artikkel 3 Käesolevaga tunnistatakse otsus 70/552/EMÜ [1] kehtetuks. Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 1983. Artikkel 4 Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, 10. detsember 1982 Nõukogu nimel eesistuja G. Fenger Møller [1] EÜT L 284, 30.12.1970, lk 59. -------------------------------------------------- LISA I JAGU Allhankelepingu määratlus Allhankelepinguks nimetatakse ettevõtja (edaspidi "peatöövõtja") poolt teise ettevõtjaga (edaspidi "allhankija") sõlmitavat lepingut, milles lepitakse kokku, et peatöövõtja poolt kolmanda ettevõtjaga (edaspidi "ostja") sõlmitava lepingu täitmiseks tarnib allhankija kaupu ja osutab teenuseid, mida peatöövõtja peab lisama ostja poolt tellitud kaubale või kaupadele või kasutama nende hankimisel, võttes arvesse järgmisi tingimusi: a) Õiguslik seisund Allhankija ei ole peatöövõtja ja ostja vahel sõlmitava lepingu kaasallakirjutaja, ja peatöövõtja vastutab ostja ees lepingu täitmise eest ainuisikuliselt ja kannab kõiki riskid, mida sellega seoses on võimalik kindlustada. b) Tehniline ja majanduslik seisund Allhankija tarned hõlmavad kaupu (välja arvatud tooraine ja pooltooted) ja/või teenuseid, mis tehnilisest või majanduslikust seisukohast on ostjale hädavajalikud lepingu täitmiseks peatöövõtja poolt. II JAGU Allhankelepingute automaatne kindlustuskate 1. Allhankelepingutele, mis sõlmitakse eranditult ühest või mitmest liikmesriigist pärit isikuga, antakse automaatselt kindlustuskate, mida võib peatöövõtjale anda, kui allhankelepingu väärtus on võrdne või väiksem kui: - 40 % lepingute korral, mille väärtus on alla 7500000 eküü, - 3000000 eküüd lepingute korral, mille väärtus on 7500000–10000000 eküüd, - 30 % lepingute korral, mille väärtus on üle 10000000 eküü. Kui peatöövõtja krediidikindlustusandja ei suuda siiski tehinguga kaasneva suure riski tõttu pakkuda kindlustuskatet kogu tehingule, konsulteerivad huvitatud krediidikindlustusorganisatsioonid omavahel, et lahendada probleem kaaskindlustuse või, võimaluse korral, edasikindlustuse abil. 2. Kui ekspordilepingud hõlmavad allhankeid nii liikmesriikidest kui ka kolmandatest riikidest, antakse liikmesriikides toimuvatele allhangetele automaatselt kindlustuskate, kui kõikide riikide allhangete kogumaksumus ei ületa lepingu väärtusega seoses lõikes 1 kindlaksmääratud protsente ja piirsummasid. 3. Peatöövõtjale antakse kindlustuskate samadel tingimustel, olenemata sellest, kas ta kasutab siseriiklikke allhankeid või allhankeid teistest liikmesriikidest. III JAGU Kindlustatud allhangete rahastamine Ilma et see piiraks panganduses tavapärastelt kasutatavate kriteeriumide rakendamist, käsitletakse vastavalt II jao sätetele allhankelepinguid sisaldavaid ekspordilepinguid rahastamisel võrdselt selliste ekspordilepingutega, mis sisaldavad eranditult siseriiklikke tarneid. IV JAGU Teabevahetus 1. Krediidikindlustuse, krediidigarantii ja finantskrediidipoliitika koordineerimisrühmale teatatakse tagantjärele üksiklepingutest, mille allhanked kolmandatest riikidest ületavad 30 %, ning allhangetest, mis tehakse nii liikmesriikidest kui ka kolmandatest riikidest, kui nende koguväärtus ületab nimetatud protsendimäära. See teave esitatakse ainult selliste üksiklepingute kohta, mille väärtus on üle 500000 eküü ja krediidiaeg kolm aastat. Sel juhul kehtib järgmine kord: - selliseid üksiklepinguid tuleb käsitleda erandina, - koordineerimisrühm võib igal ajal uurida raskusi, mis võivad tekkida seoses teatavate üksiklepingutega, millest on tagantjärele teatatud, - kui kogemused näitavad, et tagantjärele toimuv teabevahetus ei ole piisav, võivad komisjon ja liikmesriigid taotleda, et otsitaks võimalusi ja vahendeid leitud puuduste kõrvaldamiseks. 3. Kui liikmesriik kavatseb sõlmida kolmanda riigiga vastastikkuse alusel allhankelepinguid sisaldava lepingu, teatab asjaomane liikmesriik sellest eelnevalt ja konsulteerib krediidikindlustuse, krediidigarantii ja finantskrediidipoliitika koordineerimisrühmaga. Automaatselt kindlustusega kaetav protsent, mis on selliste lepingute puhul lubatud, ei tohi, kui nõukogu ei otsusta teisiti, ületada 30 %, olenemata sellest, kas allhanked tehakse kolmandast riigist, kellega on leping sõlmitud, või teistest asjaomastest riikidest. V JAGU Arvutamise alus Eespool osutatud protsendid ja summad arvutatakse vastavalt järgmistele eeskirjadele: - ekspordiga kaasnevad kulud ehk transpordi- ja kindlustuskulud kuuluvad lepingu kogusummasse, mille alusel need protsendid ja summad arvutatakse, - rahastamiskulud ei kuulu lepingu kogusummasse, olenemata sellest, kas need on eraldi välja toodud või mitte, - tarnetega kaasnevate kohalike kulude osa, mida ei saa tagastada, ei lahutata tavaliselt lepingu kogusummast, võttes siiski arvesse, et kui see osa ületab 15 % lepingu summast, millest on lahutatud rahastamiskulud, tuleb ülejäänud osa maha arvata. --------------------------------------------------